Selles lehes:

• Kuuste kooli õpilased tutvusid eluga kaitseväes

Ekskursioon viis Kuuste lapsed kooli vilistlase Kuperjanovi nime kandvasse pataljoni
• Selle suve eakad sünnipäevalapsed Kambja vallas
• Vooremäe mängudel kuulus teine koht Kambjale
• Vallavanem tunnustas hariduslembeseid peresid
• Aeg voolab ja murdub ja kaob...

Meie hulgast on lahkunud
• Teated
• Euroopa õpetajad said kokku Unipiha koolis

Unipiha lapsed suhtlevad Interneti vahendusel eakaaslastega Euroopas
• Vastsündinud vallakodanikud

• Lõpukellahelin Kambja valla koolides
• Põhikooli lõpukirjandi teemad anno 1999
• Koolirõõm ja koolimure

Riivo Zoo: “Koolis käies saab tunda rõõmu rohkem kui muret”
• Koolilõpetajate mõtteid kodust ja sõprusest
• Ma panen su laulu sisse…

Koolmeistrite pühenduslaul Kuuste kooli 9. klassile õpetajate päeval 1998
• Ütle, mis Sul öelda on...!

Kambja kooli üheksandikud kooliõdede ja -vendade arvamustepeeglis
• Üheksandike elutee horoskoobi järgi
• Me ise naljamehed, hea tuju meistrid

Mõned aastad tagasi kutsusime järjekordsele viie kooli kohtumisõhtule külla Kuperjanovi Üksiku Jalaväepataljoni esinduse. Seda kahel põhjusel: kohtumisõhtu sisuks oli koolidevaheline sõjalis-sportlik maastikumäng ja tahtsime ka tutvuda oma kooli vilistlase nimelise kaitseväeüksuse eluoluga.

Sõbralikust vastuvõtust meelitatuna kutsus tookordne kuperjanovlaste rühmajuht leitnant Meelis Säre meie kooli vastukülaskäigule.

Sel kevadel sai küllasõiduplaan teoks. Et Kuperjanovi pataljon asub keset kaunist Lõuna-Eestit, seadsime reisi eesmärgiks jõudumööda ammutada muljeid ja teadmisi sellest piirkonnast.

Heale lugejale jagab reisielamusi üks kaasasõitnutest, kelle jutusse olen lisanud veidi täpsustusi.

Hommikul kogunesime kooli juurde. Buss pidi tulema kella üheksaks, aga ta hilines natuke. Kui buss lõpuks poe ees peatus, trügisid kõik peale. Sain esimeste hulgas sisse ja istusin üsna taha. Seejärel loeti meid üle ja sõit võis alata.

Me olime lootnud, et buss sõidab kiiresti ja mägisel Võru maanteel saame mõnusat kõhukõdi, kuid meie sõiduriist liikus edasi nagu tigu.

Varsti hakkasid poisid nõudma, et antaks kaarte. Bioloogiaõpetaja otsiski atlase välja ja ulatas neile.

Peagi jõudsime Võrru. Esimene peatus oli Tamula järve ääres, kus kõik tormasid vett katsuma. Vesi oli päris soe.

Siis läksime jälle tagasi pargi alla Fr. R. Kreutzwaldi ausamba juurde. Paljud tegid seal pilte ja õpetaja Nemvalts jutustas Lauluisa elust ja tegemistest.

Edasi pidime liikuma uue silla juurde, kuid me ei teadnud, et kaugemalt saab sinna teed mööda. Niisiis kõndisime läbi kõrkjate, kus kohati vesi lirtsus jalge all. Roosisaare sillal tehti ka palju pilte.

Järgmine reisisiht oli Kuperjanovi Üksik Jalaväepataljon. Kaua ei tulnudki sõita, kui meie buss peatus surnuaia kõrval. Kuperjanovi pataljon asus teisel pool teed. Õpetaja Mark käis tunnimehele meie saabumisest teatamas ja varsti tuligi meile teejuhiks nooremleitnant Rumvolt. Ta viis meid platsile, kus sõdurid olid lahti pakkinud oma varustuse. Nad oli just saabunud kolmenädalaselt õpperetkelt metsas ning ülemused kontrollisid, kas kogu kraam on ikka tagasi toodud.

Sisenesime ühte majja ehk kasarmusse. Kõndisime mööda treppe ja koridore, kuni jõudsime klassiruumi. Istusime pinkidesse ning nooremleitnant kõneles meile legendaarsest Julius Kuperjanovist ja tema partisanidest. Ta seletas ka sõjaväelisi aukraade ja tutvustas sõdurite päevaplaani. Saime hea ülevaate sõdurielust ning tänutäheks kinkisime pataljonile enda koostatud mapi leitnant Kuperjanovist.

Pärast seda viidi meid sööma. Portsud olid väga suured, aga ma sõin kõik ära. Sõdurilõuna koosnes priskest praest, magustoidust ja morsist. Laualt ei puudunud ka maitseained ja küüslauk.

Edasi jõudis järg relvadeni, mida poisid juba kannatamatult ootasid. Kõigepealt näidati meile käsitulirelvi ja granaadiheitjaid. Agaramad said ka õhuga laetud automaadist proovilaske teha. Siis läksime õue autosid ja suuremaid relvi vaatama.

Päike paistis palavalt ja tagasi kasarmusse jõudmine oli kõigile suureks kergenduseks. Uudistasime veel sõdurite tubasid ja käisime hästisisustatud jõusaalis.

Märkamatult oli möödunud kolm ja pool tundi ning aeg oli hüvasti jätta. Tänasime ja asusime taas bussi. Sõit läks lahti Haanja poole. Suurele- Munamäele ülesronimine väsitas täitsa ära. Ka mööda treppe 29 meetri kõrgusele torni turnimine oli vaevanõudev, kuid ülalt avanev vaade tasus pingutamist.

Isu täis imetlenud, laskusime alla kohvikusse. Sealt ostsid peaaegu kõik midagi magusat või joodavat.

Istusime bussi ja suundusime Rõugesse. Kauni ürgoru nõlval asutasime ennast piknikku pidama. Enne söömist käisime läbi ka matkaraja: Ööbikuorus tegid hääleproovi mõned ööbikud, jaanikuplatsil käisid korrastustööd, allikad olid täidetud värskendava veega ja Vesioinas puksles lõbusalt.

Pikniku järel saime veel lustida suurel külakiigel, kuni tuli hakata asju kokku panema.

Tagasisõit oli lõbus ja kõik rääkisid valjult juttu. See oli väga tore ekskursioon.
 
 
 

juunis

21.06 Minna Klaus  Aarike HK 90.
24.06 Linda Veskioja    Pulli 87.
30.06 Linda Lind   Suure-Kambja 87.
30.06 Kamilla Treiel    Pangodi 87.
09.06 Leida Kate    Rebase 85.
04.06 August Lellep    Kavandu 85.
24.06 Maria Bordadõmova    Aarike HK 83.
04.06 Hilda Volter    Vana-Kuuste 82.
14.06 Magda Luik    Ivaste 82.
16.06 Voldemar Lints    Vana-Kuuste 82.
01.06 Jelizaveta Trossek    Virulase 80.
05.06 Armilde Luik    Aakaru 75.
11.06 Johanna Tammemets    Kambja 75.
25.06 Aino Põltsam   Tatra 75.
12.06 Vilma Keldoja    Kodijärve 65.
12.06 Voldemar Kerov    Palumäe 65.
04.06 Arvo Rebane    Pühi 60.

juulis

01. 07 Adele Vilismäe    Raanitsa 96.
19.07 Hilda Koger    Sirvaku 87.
10.07 Meta Look    Sirvaku 84.
23.07 Maimu Keermann    Sirvaku 84.
10.07 Aino Allas    Kõrkküla 81.
18.07 Aksel-Reinhold Kaldvee    Vana-Kuuste 81.
26.07 Salme Vissor    Sirvaku 81.
09.07 Kaarina Kärkkanen    Mäeküla 75.
10.07 Elvi Polikarpus   Vana-Kuuste 75.
11.07 Olga Rehemaa    Mäeküla 75.
07.07 Johannes Panksepp    Pühi 65.
10.07 Maie Solnik    Kambja 60.
16.07 Juhan Rehi    Kambja 60.
22.07 Lembit Luik    Kambja 60.
23.07 Eha Varik    Kambja 60.
30.07 Aleksander Feirik    Paali 60.

Kambja vallavolikogu ja vallavalitsus soovivad kõigile sünnipäevalastele suvises päikeselõõsas tervist, õnne ja rõõmu!
sisukord

XVII Vooremäe mängud korraldas 5. juunil Mäksa vald. Kaagvere staadionile rivistusid nelja valla võistkonnad: Võnnu, Haaslava, Mäksa ja Kambja.

Osavõtjate arvult oli suurima võistkonnaga välja tulnud Kambja vald- erinevatel aladel võistles kokku 73 inimest. Täiskasvanutest osales 25 meest ja 14 naist. Laste arvestuses võistles 21 tüdrukut ja 13 poissi.

Valdade arvestuses edestas Kambja vald teisi rammumehe võistluses ja rahvastepallis. Teised kohad saavutati kergejõustikus, vallajuhtide võistluses, naiste võrkpallis, naisekandmise võistluses. Kolmanda kohaga tuli leppida triatlonis, meeste võrkpallis ja pendelteatejooksus. Üldkokkuvõttes võitis kolmandat aastat järjest Võnnu vald. II koht kuulus Kambja valla sportlastele. III koha sai Mäksa vald, 4. jäi Haaslava vald.

Kambjalaste parimad tulemused erinevatel võistlusaladel. 60 meetri jooks: Reet Kiuru- I koht (10.34); Jaak Palumets- I koht (8.07); Tarmo Kiuru- III koht (9.25); Karmen Kähr- III koht (9.60). 100 meetri jooks: Siiri Paap- III koht (15.84). 400 meetri jooks: Liisa Unt-II koht (1.22); Kristi Kirs- I- II koht (1.12); Urmas Silm- III koht (1.18); Hannes Brikkel- III koht (1.10). 1500 meetri jooks: Aare Kutsar- I koht (4.37); Indrek Roos- II koht (4.49); Jaanis Brikkel- III koht (4.59). Kaugushüpe: Reet Kiuru- I koht (3.47); Riin Palumets- I koht (3.83); Jaak Palumets- II koht (4.85); Anne Välja- II koht (3.70); Kermo Käärst- III koht (4.28); Kristiina Schneeberg- III koht (3.08). Kuulitõuge: Erta Sarvin- I koht (9.15); Jaak Palumets- II koht (9.21). Rammumehe võistlus: Tiit Turm- I koht. Triatlon: Aare Kutsar- II koht; Anne Välja- I koht; Katre Pind- III koht. Vallajuhtide võistlus: Reet ja Raivo Kiuru- II koht.

Kambja valla spordiau eest seisid Vooremäe mängudel tüdrukutest: Liisa Unt, Kristiina Schneeberg, Ketlin Päkk, Evelin Suits, Kätlin Päkk, Getter Käsi, Karmen Kähr, Kertu Ird, Kristi Kirs, Halja Silm, Riin Palumets, Marina Loomus, Kairi Kähr, Liina Käärst, Margit Rannik, Hannela Viigi, Epp Objartel, Mariann Rebane, Karin Helstein, Kati Hiir, Astrid Mats; poistest: Urmas Silm, Indrek Orrin, Rauno Kiuru, Mihkel Palk, Tarmo Kiuru, Kermo Käärst, Steve Appleine, Reno Põder, Jorma Drenkhan, Heimo Zoo, Hannes Brikkel, Sander Pind, Janno Välja; naistest: Reet Kiuru, Erta Sarvin, Siiri Paap, Meeli Paulson, Heili Saage, Anne Välja, Aivi Paumets, Age Sarvin, Gärry Käsi, Helju Langer, Kati Kalev, Ruth Valdmaa, Marita Suits, Katre Pind; meestest: Jaak Palumets, Tauno Suits, Aare Kutsar, Rauno Lints, Aivar Pruuli, Indrek Roos, Jaanis Brikkel, Marek Meus, Indrek Ird, Raivo Kiuru, Väino Kiuru, Arvo Kiuru, Jaanus Roos, Martin Oraste, Margo Uus, Taavi Paade, Rait Käsi, Indrek Räni, Rein Orrin, Paavo Soodla, Kaido Mark, Märt Jaamets, Tiit Turm, Ralf Pallum.

Täname kõiki Kambja valla inimesi, kes esindasid meie valda XVII Vooremäe mängudel, ja andsid oma panuse Kambja valla heale esinemisele nendel spordimängudel.

Kevad on koolides kokkuvõtete tegemise aeg. Kambja vallavanem kutsub kõik valla koolide parimad õppurid ja nende vanemad iga õppeaasta lõpul enda vastuvõtule.

Sel aastal kohtus Ivar Tedrema nende peredega, kus peetakse häid teadmisi kullakoormatest ülemaks, 3. juunil, sest õppeaasta on pikemaks venitatud. Esmakordselt oli tarkusepeoplatsiks Eesti Rahvakooli Memoriaal.

Unipiha koolist tulid koos vanematega vastuvõtule 8 oivikut:

I kl.: Aleksander Erstu, Kait Krull, Uku Künnapuu, Riina Org.

II kl.: Margot Sepp.

III kl.: Erich Erstu.

IV kl.: Kärt Sepp, Andrus Roosipuu.

Kambja kooli tublid õppurid:

I kl.: Tiia Päkk, Eliise Ott, Oliver Ossipov, Kristina Meus, Merili Kuusik, Ants Tobreluts, Liina Tiideberg, Maarek Tammeorg, Keit Kondike, Liis Just, Ave Tuul.

II kl.: Rauno Kiuru, Getter Käsi, Serili Pedius, Mari-Liis Riives, Marko Tammeorg, Silva Teder, Terje Tollimägi, Kadi Hiir.

III kl.: Maarja Helstein, Maris Ilves, Lilian Kuuslap, Heline Mats, Henri Zeigo, Janno Välja, Kaisa Kurik.

IV kl.: Mart Eensaar, Kristel Kass, Krista Kortspärn, Elen Käsi, Kadri Maata, Tiiu Tedrema, Liisa Unt, Kaija Piller, Agnes Ärmpalu, Anne Enniko.

V kl.: Daivi Drenkhan, Karin Helsten, Kati Hiir, Liisa Maata, Ivo Murumets, Mariann Rebane, Keiu Reilent.

VI kl.: Mart Ilves, Kertu Ird, Liis Kaasik, Astrid Mats, Karis Reilent, Paul Unt, Hannela Viigi.

VII kl.: Hellis Hamunen, Marina Loomus, Karin Murumets, Kristiina Tiideberg, Martiina Tiideberg.

VIII kl.: Valmar Kuristik, Oliver Ots, Aron Ott, Mairit Paidra, Kristi Petolai, Liina Teder, Kertu Toomsoo, Eva Unt.

IX kl.: Marili Hurt, Karmen Murumets, Siiri Paap, Kaidi Palk, Kadi Vojevodova.

Kuuste kooli oivikud:

I kl.: Ardo Peda, Katrin Vesso.

II kl.: Henri Kivimaa, Silver Kask, Annika Alliksaar, Andrika Brikkel.

III kl.: Lys Aarend, Lauri Kivimaa, Sigrid Piho, Tarmo Rannik, Taavi Rossmann, Urmas Silm, Elerin Vesso.

IV kl.: Kristiina Schneeberg.

V kl.: Gerli Vosmi, Halja Silm, Paula Polikarpus, Riin Palumets, Liina Käärst, Siim Klaassepp, Kristi Kirs, Kairit Miina, Kaarli Kivimaa, Marica Brenner, Kermo Käärst, Anari Snetkov.

VII kl.: Alvar Täht, Birgit Ojasalu.

VIII kl.: Rauno Lints, Jaanis Brikkel, Ragnar Brikkel.

IX kl.: Kairi Vaht.
sisukord

Ja äkki saab otsa kõik.
Ka see , et me olime.
Mis on see ainus,
mille kaasa viime?
Ei igavik ei tunne
ei lõppemist, ei algamist.
 

Juhan Viiding

Meie hulgast on lahkunud:

sisukord

Pühapäeval, 25. juulil 1999 kell 12 algab teine Suure- Kambja triatlon. Võistluskavas: ujumine (umbes 150 meetrit), jalgrattasõit (umbes 8 kilomeetrit) ja jooks (1, 2 km).

Osavõtumaks 10 krooni. Infot saab telefonidel 416 347 (spordihoone), 416 260 (Anne Välja)

Bussiliiklus surnuaiapühal

23. juunil liigub valla buss tavalist marsruuti pidi: kell 9 Kammeri ring ja kell 10 Vana- Kuuste ring. Tagasisõit lepitakse kokku bussis- enne Kammeri, siis Vana- Kuuste rahvas.

Mälestusmärgi

EESTI VABADUSSÕJALASTE LIIT  10. 10. 1926- 12. 03. 1934
avamine ja pühitsemine Tartu maakonna Kambja valla Ivaste külas (Vissi- Kammeri- Lutike tee 7,2 km) Võidupühal, 23. juunil 1999 kell 12

Memme- taadi päeval kohtutakse Aarikesel

Tänavune memme- taadi päev toimub 8. augustil. Seekord tahame kohtuda Aarike Hooldekodu õuel. Liigub ka valla buss. Jälgige reklaami ja osalege kindlasti!
 

sisukord

Just siis, kui koolilastel lõppes 3. õppeveerand, algas Tartus 13. ESP konverents. Lühend ESP on tuletatud inglisekeelsest sõnaühendist European Schools Project, mis eesti keeles on Euroopa Koolide projekt. See on Euroopa õpetajate organisatsioon, kes teeb koostööd interneti vahendusel.

Õpetajad, kes koos oma õpilastega osalevad ESP tegemistes, on endale eesmärgiks seadnud õppimise ja õpetamise vaheldusrikkamaks ja mitmekülgsemaks muutmise. Projekt on selline õppetöö vorm, mis nõuab õppijalt ja õpetajalt rohkem, kui kindlalt piiritletud õpikuülesanne. Õpilane peab kasutama kõiki õpitud oskusi, et sellest luua uus tervik. Kuna ESP projektid on reeglina rahvusvahelised, siis on kõige otsem ja kiirem tee ühenduse pidamiseks internet. Muidugi nõuab see teatud tehnoloogia olemasolu ja vaevanägemist, et nii õpilased kui õpetajad arvutiga ringi käia oskaksid. Alates 1988. aastast on sajad õpetajad kavandanud ja läbi viinud sadu teleprojekte väga paljudel teemadel, haarates kaasa tuhandeid õpilasi.

Igal kevadel kogunevad ESP õpetajad konverentsile, et oma töödest kokkuvõtteid teha, uusi ideid jagada ja saada. Seekordne, 13. konverents, kogunes märtsi lõpul kolmeks päevaks Tartusse. Laias laastus on konverentsil kolm sektsiooni: loodusteadused, humanitaarteadused ja algõpetus. Põhiliseks tööpaigaks olid Tartu Ülikooli õppehooned ja arvutiklassid, kuid ühel päeval peeti töötubasid ka koolides: loodusteadused Tamme Gümnaasiumis, humanitaaria Reiniku Gümnaasiumis ja algõpetus Unipiha Algkoolis.

Eelmisel aastal Copenhageni konverentsil sai õp. Eha Jakobson tuttavaks kahe Taani õpetajannaga, kellega koos kavandati projekt, mida nüüd terve aasta on läbi viidud.

Mida Euroopa õpetajad Unipiha koolis üllatavat nägid?

Mul on seda raske öelda. Banketil, mis korraldati konverentsi külaliste auks, sain jutule Tartu Ülikooli rektori Jaak Aaviksooga. Tema sõnutsi olid need õpetajad, kes Unipihal käisid, koolist paksus vaimustuses. Töötuba, mis koolis toimus, jättis neile igati sümpaatse mulje. Koolis oli selleks puhuks väljas näitus Taani ühe kooliga tehtavast ühisprojektist "Vanavanemad".

Slovakkia õpetajale tuli meie kool väga tuttav ette: ka neil on mägedes selliseid väikseid kahe õpetajaga koole.

Tean, et Unipiha AK hakkab sügisest osalema ka teises üleeuroopalises Socratese programmi projektis Bridges (Sillad).

Idee käisid välja Lõuna-Rootsis Löberödis asuva kooli õpetajad. (Kool, muuseas, töötab liitklassilisena, kuigi koolis on 400 õpilast.) Tänu valla toetusele sain osa võtta ettevalmistavast koosolekust.

Selle projekti eesmärgiks on sidemete loomine erinevate rahvaste vahel. Projektist võtavad osa Rootsi, Itaalia, Sitsiilia, Leedu, Sloveenia ja Eesti (Unipiha AK). Kolme aasta jooksul tutvustavad lapsed Interneti vahendusel oma valla ja paikkonna ajalugu, rahvustoite ja muud igale rahvale iseloomulikku. Niimoodi õpitakse tundma kõigi projektis osalevate koolide ajalugu ja tänapäeva.

Iga kool valmistab ette ka materjalid näituseks, mis hakkab rändama mööda nende maade koole.

Loodame, et peale Interneti vahenduse õnnestub lastel ja õpetajatel kohtuda ka omavahel. Projekti hakkab rahastama Euroopa Liit.

Unipiha Algkooli juhatajat Eha Jakobsoni küsitles
 

Toimetus ootab lugejailt kaastöid: uudiseid, sõnumeid, fotosid, teateid, arvamusi, küsimusi, kodu-uurimusi, omaloomingut…
Peatoimetaja Toivo Ärtis (tel. 416 457)
Toimkond: Hella Sule, Kaido Mark, Peeter Ruuge, Tiiu Laane, Kaari Helstein, Sulev Kaasik. Toimetuse postiaadress: 62001 Kambja sjk., nõudmiseni või e-post toivo@kambja.edu.ee Trükk: OÜ Tartumaa, trükitud 900 eksemplari.