Pühapäeval, 25. juulil peeti teist korda Suure- Kambja triatloni, millel osales 22 asjahuvilist. Võrreldes eelmise aastaga oli ujumisdistants veidi pikem, kuid jooksumaa natuke lühem.

Kõige kiiremini tuli veest välja Eesti üks tuntumaid triatloniste- Rimmo Kirsimäe. Teisena jõudis kaldale Raimo Verlin, kolmandana 15-aastane Indrek Must.

Jalgrattaga tuli läbida asfalt- ja kruusateed mööda 2 nelja kilomeetri pikkust ringi. Rattasõiduga tõusis uueks liidriks Andres Kübar, kes hoidis oma positsiooni kolmanda katsumuse- jooksuetapi- lõpuni.

Üldvõidu meeste arvestuses saavutas Andres Kübar ajaga 25.28. II koht läks Rimmo Kirsimäele (26.12); III koha sai Margus Püvi (26.39).

Juunioride arvestuses oli parim Kristjan Kübar (30.12); II koht Rain Neumann (30.25); III koht Indrek Must (33.50).

Naiste arvestuses oli parim Silvi Tari (32.10); II koht Margit Sõrmus (36.40). Neidudest läbis raja vapralt ja võitis Teele Tulev (45.01).

Tahaks loota, et järgmisel aastal leiab osavõtjate nimekirjast ka mõne Kambja valla elaniku. Esimene kord tasub võistelda eelkõige iseendaga. Kui kõik kolm distantsi on läbitud ja oled õnnelikult finishis, siis ei olegi tähtis see, mitmes oled, vaid see, et pidasid lõpuni vastu ja ei katkestanud. Sel aastal oli osavõtjate seas nii mõnigi mees, kes esimest korda seda ala katsetas. “Ellu jäin!”, rõõmustas üks esmaüritaja finishijoont ületades.

Võistluspaigast lahkusid kõik rahulolevatena ja lubasid järgmisel aastal taas osaleda.

Võistlust toetasid Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Kambja Vallavalitsus. Auhinnalauda rikastasid Vana- Kuuste piimaühistu ja toidutare Mumm.

Aitäh tegijatele, aitäh toetajatele!

Tartu judoklubi Zen pidas 10. kuni 18. augustini Kambja spordihoones oma suvist spordilaagrit. Sellel osalesid ka Kambja Spordiklubi noored judokad.

Laagri viimasel õhtul palusime 38 laagris osalenul anda üldhinnang laagri korralduse kohta. Ühtlasi palusime kirjutada, mis Kambjas meeldis ja millega ei oldud rahul. Allpool lühikokkuvõte sellest, mis 6-15 a. noortele silma jäi.

Üldine hinnang:

Laager meeldis väga ja koormus oli kõva, mäkketõusud olid rasked.

Igav ei hakanud, sai palju nalja, üldse oli lahe ja äge. Supercool.

Treenerid ja personal olid head. Tänage vallavalitsust. Spordisaal oli hea, tegutsemisvõimalusi oli palju. Spordihoone vajaks veits (loe: natuke- toimetaja) remonti. Kambja on vaikne koht, sõbralikud kohalikud. Siin on palju ilusaid, lahkeid ja häid tüdrukuid. Selles mõttes oli siin halba, et müüdi teiste kaudu noortele alkohoolseid jooke. Päeval olid kohalikud poisid päris toredad, aga õhtul olid täis kui tarakanid ja peksid pudeleid vastu kivi puru.

Laager oli parem, kui Madsa puhkebaasis, ainult magamistingimused olid halvemad. Kuid ärge heitke meelt, teised head omadused korvasid kõik.

Söök:

Süüa sai hästi, kõik oli väga maitsev. Tänage Mummi onu- tädi. Palju sai joosta, hästi sai süüa, halba ei olnudki. Supersöögid!

Ujumistingimused:

Suure- Kambjas oli hea ujuda ja hüpata, vesi oli natuke külm.

Kiriku juures oli vesi solgine, must, roheline ja sild oli halb.

Hea ja puhas vesi oli liiga kaugel.

Hügieen:

Laagris ei olnud sooja vett ja pelta oli umbne ning haises- sellised asjad peaks ikka korras olema. Muidu oli OK! Õhtul kippus umbseks minema, muu oli hea.

Keskkond:

Siin on ka halbu inimesi ja metsad on prahti täis. Inimesed peaksid rohkem hoolitsema oma ümbruskonna eest. Prahti veetakse lausa metsa alla. Häirisid klaasikillud, puruks löödud pudelid. Muidu oli koht ilus.

Tartu judolaste arvamustest tegi kokkuvõtte

Selles mõttes oli siin halba, et müüdi teiste kaudu noortele alkohoolseid jooke. Päeval olid kohalikud poisid päris toredad, aga õhtul olid täis kui tarakanid ja peksid pudeleid vastu kivi puru.

Pärnus peeti noorsportlastele Eesti meistrivõistlused sõudmises. Kambja kooli lõpuklassi neiu Mairit Paidra naasis meistrivõistlustelt kuldmedaliga. Ta võistles üheaerulisel kaheksapaadil (Mairiti paadikaaslasteks on Kairi Tasa, Eneli Laurits, Jenny Seliste, Sille Vaiksaar, Pirjo Pikkuus, Tuuli Härson, Janika Kajara, roolis Annu Vaiksaar).

Mairit Paidra suunas sõudespordi juurde kehalise kasvatuse õpetaja Katre Pind, kes on olnud Tartus noorte sõudetreener. Tänavu septembris osales Katre Pind Hispaanias veteranide sõudmise maailmameistrivõistlustel.

Kambja valla spordipäeva viisime läbi kahes osas 13. ja 15 mail. Kahel päeval kokku osales spordivõistlustel 142 inimest valla erinevatest piirkondadest- suur tänu kõikidele osavõtjatele. Kambja valla spordipäevad lõpetas kontserdiga Kambja puhkpilliorkester.

13. mail toimus võrkpalliturniir. Meeste võistkondi registreerus neli. Võitjaau kuulus Kuuste võistkonnale. II koha saavutas Kammeri meeskond. Kambja ja Kuuste noorte võistkonnad saavutasid vastavalt 3. ja 4. koha. Naiste võrkpalli turniiril osales kaks võistkonda- võitis Kambja naiskond.

15. mai programm viidi läbi Kuuste Põhikooli staadionil. Kavas oli kergejõustik, rahvastepall, pendelteatejooks, rammumehe võistlus ja naisekandmise võistlus.

Kergejõustiku parimad alade kaupa:

60 m jooks, tüdrukud alla 10- aastased: Getter Käsi (10,4 s), Kristiina Schneeberg, Ketlin Päkk.

60 m jooks, tüdrukud 11- 12- aastased: Halja Silm (9,5 s), Kristi Kirs, Ragne Õunapuu.

Kaugushüpe, naised 15- 35- aastased: Diane Drenkhan (3,51 m), Siiri Paap, Age Sarvin.

Kaugushüpe, naisveteranid: Reet Kiuru (3,45 m), Erta Sarvin, Helju Langer.

60 m jooks, tüdrukud 13- 14- aastased: Marina Loomus (8,97 s), Karmen Kähr, Margit Rannik.

60 m jooks, naised: Siiri Paap (9,7 s), Heili Saage.

60 m jooks, naisveteranid: Reet Kiuru (10,25 s), Erta Sarvin, Helju Langer.

60 m jooks, poisid alla 10- aastased: Urmas Silm (9,97 s), Indrek Orrin, Rauno Kiuru.

60 m jooks, poisid 11- 12- aastased: Andri Snetkov (9,2 s), Steve Appleine, Lehar Kudu.

60 m jooks, poisid 13- 14- aastased: Rauno Lints (8,5 s), Oliver Ots, Tarmo Kiuru.

60 m jooks, mehed: Jaanis Brikkel (8,24 s), Marek Meus, Indrek Ird.

60 m jooks, meesveteranid: Juhan Lokk (13 s).

Pallivise, poisid alla 10- aastased: Rauno Kiuru (35,5 m), Marko Tammeorg, Olav Rehemaa.

Pallivise, poisid 11- 12- aastased: Steve Appleine (46,5 m), Andri Snetkov, Heimo Zoo.

Kaugushüpe, tüdrukud 11- 12- aastased: Riin Palumets (3,72 m), Halja Silm, Ragne Õunapuu.

Kaugushüpe, tüdrukud 13- 14- aastased: Mairit Paidra (3,73 m), Birgit Ojasalu, Margit Rannik.

Kuulitõuge, mehed: Robert Sule (8,48 m), Marek Meus, Lauri Palumets.

Kuulitõuge, meesveteranid: Kalju Klaasimägi (10,1 m), Jaak Palumets, Rein Härmoja.

Kuulitõuge, naised: Siiri Paap (6,62 m), Diane Drenkhan, Age Sarvin.

Kuulitõuge, naisveteranid: Erta Sarvin (10 m), Helju Langer, Reet Kiuru.

Pallivise, tüdrukud alla 10- aastased: Krista Kortspärn (23,5 m), Kristiina Schneeberg, Lys Aarend.

Pallivise, tüdrukud 11- 12- aastased: Tea Tamm (35 m), Liis Laanesaar, Eda Päkk.

Pallivise, tüdrukud 13- 14 aastased: Astrid Mats (39,5 m), Marina Loomus, Marica Brenner.

Kaugushüpe, tüdrukud alla 10- aastased: Kristiina Schneeberg (2,91 m), Kätlin Päkk, Helina Mats.

Kaugushüpe, poisid alla 10- aastased: Urmas Silm (3,38 m), Indrek Orrin, Mihkel Palk.

Kaugushüpe, poisid 11- 12- aastased: Steve Appleine (3,57 m), Andri Snetkov, Heimo Zoo.

Odavise, poisid 13- 14- aastased: Rauno Lints (36 m), Tarmo Kiuru, Oliver Ots.

Kaugushüpe, poisid 13- 14- aastased: Rauno Lints (4,55 m), Oliver Ots, Kermo Käärst.

400 m jooks, tüdrukud alla 10- aastased: Liisa Unt (1,32 min), Getter Käsi, Kristiina Schneeberg.

400 m jooks, tüdrukud 11- 12- aastased: Kristi Kirs (1,15 min), Ragne Õunapuu, Halja Silm.

400 m jooks, tüdrukud 13- 14- aastased: Marina Loomus (1,18 min), Karmen Kähr, Birgit Ojasalu.

400 m jooks, poisid alla 10- aastased: Urmas Silm (1,21 min), Mihkel Palk, Rauno Kiuru.

400 m jooks, poisid 11- 12- aastased: Andri Snetkov (1,17 min), Jorma Drenkhan, Kaarli Kivimaa.

400 m jooks, poisid 13- 14- aastased: Rauno Lints (1,04 min), Oliver Ots, Hannes Brikkel.

400 m jooks, naisveteranid: Reet Kiuru (1,40 min), Erta Sarvin.

400 m jooks, naised: Diane Drenkhan (1,18 min), Siiri Paap, Heili Saage.

Kaugushüpe, meesveteranid: Jaak Palumets (5,09 m).

Kaugushüpe, mehed: Lauri Palumets (4,91 m), Marek Meus, Jaanis Brikkel.

400 m jooks, meesveteranid: Juhan Lokk (1,50 min).

1000 m jooks, mehed: Jaanis Brikkel (3,17 min), Marek Meus, Indrek Ird.

Pendelteatejooks: Kambja I (1,05 min), Kuuste I, Kambja II.

Naisekandmisvõistlus: Marko Meus ja Tiia Ristisaar, Kaido Mark ja Anne Välja, Jaak Palumets ja Liis Palumets.

Rahvastepall: Kambja I, Kambja II, Kuuste.

Rammumehe võistlus: Jaak Palumets, Marko Meus, Kalju Klaasimägi.

Tänu ja kiidusõnad töökale Kuuste Põhikooli perele, kes tagasid head tingimused võistluste läbiviimiseks. Üritust toetas Tartumaa Omavalitsuste Liit ja Kambja Vallavalitsus.

Tartumaa suvemängude sangpommi kahevõistluses saavutas Kambja valla võistkond I koha edestades Tartu ja Tähtvere valda. I koha saavutasid Üllar Zeigo (võistluskaalus -65 kg), Jaanus Kutsar (-70 kg), Aare Kutsar (-75 kg).

Treeningud täiskasvanutele: korvpall (E, K, R kl. 19.00- 20.30); võrkpall (T 17.30- 18. 30- vallavalitsus, 18.30- 20.00, N 19.30- 20.30); naisvõimlemine (E, K, R 18.30- 19.30); aeroobika (Anneli Veeret, T, N 19- 20).

Korvpallisõbrad peavad kiirustama, sest Tartumaa meistrivõistlused korvpallis algavad juba 26. septembril. Kui soovite võistelda, komplekteerige meeskond ja tulge spordihoonesse harjutama.

On selgunud Kambja Spordiklubi logo- konkursi võitja. Parimaks valiti Karmen Murumetsa esitatud rõõmsameelne kavand, millel reipad sportlased on koondunud sinimustroheliste tähtede KSK (ehk Kambja Spordiklubi) ümber. Spordiklubi juht Anne Välja andis augusti lõpul võitjale auhinna üle.

Kambja Laulu- ja Mänguseltsi 1999. aasta ekskursioon viis meid Lääne- Virumaale.

Tee kulges läbi Tartu, kusjuures leidsime Tartule 8 alternatiivset nimetust.

Aruküla koobastesse, mis asuvad kohe linna piiril Emajõe vasakul kaldal, me ei saanud, sest Jõulumaa tegijad olid koopasuu lukustanud. Koobaste pilti nägime raamatust. Koobaste liivakivist on leitud 300 miljonit aastat tagasi välja surnud rüükala kivistusi. Rüükalal puudus sisemine luustunud skelett, mille asemel oli nahaalune luude rüü.

Kärkna tee ääres kunagises vallakoolis oli õpetajaks Georg Eduard Luiga, kes andis meile nii armsa luuletuse “Seal, kus rukkiväli lagendikul heljub...”

Peatuse tegime Kukulinnas, kus imetlesime lossihoonet oma puidust dekoratiivsete sammastega. Pilku köitis hommikune sinendav Saadjärv.

“Kalevipojast” tuntud liisuheitmisest saime teada 3 venna kivide asukohad. Kõige vanema venna kivi “sattus järve märga sängi vetevaiba katte alla”. Keskmise venna kivi “kukkus vee ja kuiva keskele, pool jäi kivist vette maetud, lainetesta kinni kaetud, pool veel silma paistevale”. Noorema venna kivi “kukkus mõõdu määramisel maha kuiva piiridele”.

Äksis vääris vaatamist sihvakas kirik, skulptuur Kalevipoeg kivi viskamas, Vabadussõja mälestussammas, Otto Wilhelm Masingule pühendatud mälestuskivi ja pastoraat, kus ta elas 17 aastat.

O. W. Masing koostas koolidele liikuva aabitsa, andis välja tõelise aabitsa ja matemaatika õpiku.

Masing oli pastor, kes püüdis talupoegadele tervishoiu ja põlluharimise alal juhtnööre anda. Selleks ilmus talt “Pühapäeva vahelugemised”- esimene populaarteaduslik raamat. 4 aasta jooksul suutis välja anda ajalehte “Maarahva Nädalaleht”. Veel andis ta eestlastele õ- tähe, sest varem oli körts ja kõrts ikka vaid körts.

Tuntud laul “Vändra metsas Pärnumaal” on pärit O. W. Masingu luuletusest “Päts”

Sõitsime ümber Ilmjärve, kust Kalevipoeg läbi ei saanud, sest see osutus hingevõtjaks.

Elistvere loomapargis uudistasime metskitsi, hirvi, metssigu, karu koos koeraga, piisoneid. Ennast ei näidanud ilves.

Kärde kuusikus vaatasime mõisapreili hauakivi, Kärde mõisas rahumajakest.

Pikem jalutuskäik oli männikjärve raba laugastele. Kõndida tuli mööda laudteed. Tornist avanes laugastele meeliköitev vaatepilt.

Emumäele, mille kõrgus merepinnast 166,5 meetrit, on ehitatud vaatetorn rakverelasest arhitekti Tiit Hanseni poolt. Torni viib 115 astmeline keerdtrepp. Torn on kinnine, seega turvaline. Ülal avaneb võimas panoraam üle Rakke valla. Näha on Koeru ja Simuna kirikutornid.

Jõudsime läbi Salla, Tammiku Rakke alevikku ja sealt Ao ja Liigvalla kaudu Varangule.

Seal nägime 18. sajandist pärinevat lossi, mille fassaadipoolsed nurgad on ümmargused.

Huvitav vaatamisväärsus on Varangu allikas oma sinise põhjaga.

Koerus külastasime toidutaret, endist hobupostijaama, mille ümberehitamisel on säilitatud algne kuju.

Piibe mõisas nägime Karl Ernst von Baeri sünnimaja kohale paigutatud mälestuskivi ja kuulsime palju teadlase elust ja tööst Peeter Villilt.

Ekskursiooni lõpp- punkt oli Piibe lähedal Kopli talu kaunil metsaäärsel lagendikul. Seal on nüüd elupõlise Kambja õpetaja Leili Kesase elukoht.

Lõbusas vestluses möödus aeg kiiresti ja juba algaski tagasisõit. See ilus päev rikastas osavõtjate muljeid me kodumaa kaunitest kohtadest. Uue innuga sukeldume taas töhe.

Muljeid Tallinnas ja Sillmäel käimisest vahendasid Unipiha algkooli õpilased Kärt Sepp, Liisi Roos, Ott Krull ja Mario Rannala.

Meie kool on kuulus selle poolest, et kõik lapsed õpivad laulma rahvalaule. Oleme igal aastal esinenud Eestimaa erinevates paikades. Seekord esinesime 8. mail Tallinnas ja 15.- 16. mail Sillamäel.

Tallinnas uudistasime enne kontserti vanalinna. Paljudele lastele oli see üldse esimene kokkupuude oma kodumaa pealinnaga. Küll oli põnev vaadata tramme ja trollibusse, joosta mööda treppe üles Toompeale ning laskuda maa- alusesse tunnelisse Balti jaama lähedal.

Poistele meeldisid väga raudrüüd, vanaaegsed kahurid, kivist kuulid ja kitsad trepid Kiek in de Köki tornis. Kuidas küll vanasti sõdurid mööda neid treppe üles-alla jooksid? Sellest ei suutnud poisid kuidagi ära saada.

Lühikese Jala suurt ning rasket ust, mis ööseks Toompea altlinnast eraldas, tahtis igaüks kinni panna. Ega hästi ikka ei jõudnud küll!

Nevski katedraal Toompeal võlus kõiki oma kulla ja hiilgusega. Toomkirikus seevastu sai kuulda orelimuusikat ning vaadata vanaaegseid rüütlivappe.

Vaade Toompea platvormilt all- linna punastele savikatustele ja Tallinna lahele, kus seisis hulk kauba- ja reisilaevu, oli võimas. Vaatamata jahedale tuulele seisime tükk aega võlutuna sellest muinasjutupildist.

Põnev oli ka külaskäik vanalinna keraamikatöökotta, kus nägime, kuidas tehti valgest savist vaase, kruuse ja mitmesuguseid huvitavaid suveniire.

Loomulikult vaatasime ka Riigikogu roosat värvi lossi ning Pika Hermanni torni, kus igal hommikul hümnihelide saatel tõmmatakse masti nööri abil meie sinimustvalge lipp. Päikeseloojangul lastakse see jälle ööseks alla.

Sillamäel olid nii õpilased kui õpetajad esimest korda. Teadsime, et selles linnas elab vähe eestlasi ja tänavatel on kuulda peamiselt vene keelt. Meid üllatas väga selle nõukogudeaegse arhitektuuriga linna puhtus. Tartul ja Tallinnal tuleks Sillamäest eeskuju võtta.

Lisaks esinemisele külastasime ka Toila parki, Kuremäe nunnakloostrit ja Iisaku koduloomuuseumit.

Jõhvist läbi sõites nägime suuri tuhamägesid. Mäkke viis kitsas raudtee, mida mööda põlevkivi tuhk kõrgele mäe tippu sõidutatakse.

Diskoõhtu heade lugude ja temperamentsete vene tüdrukutega, mererand oma ilusa vaate ja kivikülviga jäävad kõigile kauaks meelde.

Sõit sai teoks tänu Tartumaa Omavalitsuste Liidu ja Kambja vallavanema Ivar Tedrema heatahtlikule suhtumisele.
 
 
 

Lähema 5-10 aasta jooksul muutub arvuti samasuguseks tarbe- ja tööriistaks nagu seda on praegu auto ja köögikombain. Suurem osa lääne ühiskonna inimestest hakkab arvutit kasutama sama tihti kui telefoni.

Selleks, et arvutiga saada sinasõbraks, tuleb temaga tutvust teha suhteliselt varakult. Tänased Unipiha Algkooli astujad ei aima veel, et kõrvuti lugemise ja tähtede kirjutamise õppimisega, hakkavad nad sobitama tutvust ka arvutiga.

Alguses saavad väikesed poisid- tüdrukud harjutada arvutimänge ja joonistamist kuvaril. Siis, kui klaviatuuri ja hiire käsitsemine on selge, hakatakse kirjutama Word programmi abil oma jutukesi, otsima õpikus olevale materjalile lisateavet.

Õppeaasta lõpuks valmib niimoodi arvuti abil kirjutatud ja illustreeritud ülekooliline jutukeste raamat.

Hakkajamad lapsed saavad e-maili vahendusel pidada kirjavahetust teiste koolide lastega üle Eesti. Alates 3. klassist on meie kooli õpilastel meeldiv võimalus kirjutada inglise keeles oma eakaaslastele sõpruskoolidesse Taani ja Soome.

Tänavu sügisest liitub sõpruskoolide perre ka kool Rootsist.

Sel õppeaastal jätkatakse koos Taani lastega ühisprojekti "Meie vanavanemad".

Nii tore on näha, kuidas arvuti abil lendab sinu kiri üle maade ja merede teistesse riikidesse.

Ilmselt on enamik Kambja valla inimestest teadlikud sellest, et ürgilmelises Peeda jões elavad juba aastaid jõeforellid - meie vooluvete kõige väärtuslikumad kalad.

Selle tõsiasjaga seoses on rahva hulgas tekkinud kindlasti mitmeid küsimusi, millele käesolev kirjutis püüab anda vastused ning pakkuda ühtlasi juurde ka teemaga seonduvat lisateavet.

Jõeforell valib elupaiku

Kõigepealt natuke sellest hinnalisest kalaliigist. Jõeforell on ilus, jõuline, huvitava eluviisi ja maitsva lihaga kala, kelle püüki peavad paljud kalasportlased üheks põnevamaks vaba aja sisustamise viisiks meie kalavetel. Ometi pole see ainus põhjus, miks seda veteasukat kõrgelt hinnatakse. Lisaks on jõeforell elutingimuste suhtes nõudlik kala, kes elab vaid kiirevoolulistes puhta ning külma või jaheda hapnikurikka veega jõgedes ja ojades, kus on küllaldaselt varjepaiku kaldaaluste uurete, igasuguses suuruses kivide, vettelangenud puude jne. näol. Selliseid vooluveekogusid pole tänapäeval ei meil ega ka mujal maailmas sugugi ülearu palju. Seega iseloomustab jõeforelli levik, arvukus ja ohustatuse aste mingis piirkonnas üsna ilmekalt seal elavate inimeste suhtumist loodusesse, viimase kaudu aga nende elulaadi ja väärtushinnanguid kõige üldisemas tähenduses.

Keskkonnaminister kandis Peeda oja lõheliste elupaikade nimistusse

Lisaks Eesti praegustele forellijõgedele ja –ojadele (üle 100) on Zooloogia ja Botaanika Instituudi kalateadlaste hinnanguil meil veel mitmeid veesooni, kus forelli praegu pole, kuid mis on tõenäoliselt talle igati sobivad. Tuginedes samas jõeforelli tähtsusele, mida on kirjeldatud eelmises lõigus, seisab meil ees moraalne kohustus asustada kõik taolised veekogud selle vääriskalaga. See oligi põhjus, miks kalahuvilisest autor (hariduselt metsamees) viis aastail 1992– 1994 forellid Peeda jõkke– Eesti ühe suurema suhtelise langusega (ligi 4 m/ km) ja õige kärestikulisse vooluveekogusse. Ja nagu loota võiski, kohanesid tähnilised uimekandjad uute oludega hästi, hakkasid järglasi andma ja nüüd võime olla uhked oma uue forellijõe üle, mis kanti käesoleva aasta 3. veebruaril keskkonnaministri määrusega lõheliste elupaikade nimistusse.

Siinkohal on möödapääsmatu pöörduda lugejate poole palvega hinnata vääriliselt Peeda jõe forelliasurkonda kui loodusrikkust ning täita kõhklematult kõiki selle kalaliigi kaitseks kehtestatud püügipiiranguid (ja loomulikult nõuda nende täitmist ka teistelt).

Esiteks kehtivad tähtsamate kalaliikide suhtes alammõõdud, mida arvestatakse: 1) ninamikust sabauime keskmiste kiirte alguseni, 2) ninamikust sabauime keskmiste kiirte lõpuni. Jõeforellil on see esimesel juhul 28 cm, teisel juhul 32 cm. Kala võib kotti panna, kui tema pikkus ületab vähemalt ühe kahest alammõõdust, vastasel korral tuleb ta veekogusse (elusalt) tagasi lasta.

Teiseks kehtib jõeforellil 15. septembrist kuni 31. detsembrini kudemisaegne püügikeeld. Sel ajal ei tohi forelli üldse püüda, vaid tuleb talle anda võimalus segamatuks soojätkamiseks.

Jõeforelli röövpüük on üpris kallis lõbu

Harrastuskalastaja võib forelli (nagu ka teisi kalu) püüda vaid sportlike püügivahenditega. Röövpüügivahenditest on forellile kõige ohtlikum rahva seas kahjuks üsna laialt levinud elektriagregaat, millega võib pika jõelõigu lühikese aja jooksul kaladest peaaegu tühjaks püüda. Lisaks vigastab see barbaarne püügiviis ka neid kalu, keda mingil põhjusel kätte ei saada (või ei taheta saada).

Iga ebaseaduslikult püütud jõeforelli (sõltumata kala suurusest) eest nõutakse kahjutasu 300 krooni, kudemisaegse püügikeelu ajal aga kolm korda rohkem, seega tervelt 900 krooni! Need arvud peaksid meist igaühe tõsiselt mõtlema panema. Kahjutasule lisaks määratakse ka trahv kui karistus keelatud püügi eest.
 

Toimetuselt: Ajakirja “Eesti Loodus” maikuu numbris (nr 5/1999) kirjutas Raul Pihu Peeda jõe forellidest põhjalikumalt.

augustis

15.08 Pauline-Marie Karv Kambja 93.
08.08 Maria Ivanova Lalli 89.
29.08 Pärja Pedak Kaatsi 88.
02.08 Tamara Viljat Lalli 87.
08.08 Eleonora Kingsepp Kambja 87.
24.08 Helmi Sööde Kammeri 86.
09.08 Rudolf Tenneberg Raanitsa 85.
12.08 Lydia Kallas Paali 85.
02.08 Virve Pau Kambja 70.
17.08 Richard Kangur Pühi 70.
27.08 Lande Kõps Kambja 70.
08.08 Evi Suits Ivaste 65.
09.08 Leida Reinberg Paali 60.
25.08 Tiiu Lokk Vana-Kuuste 60.
28.08 Sulev Saul Palumäe 60.

septembris

14.09 Rosalie Krigolson Talvikese 92.
29.09 Erna Alilender Ivaste 86.
17.09 Leida Kana Ivaste 85.
05.09 Hilda Karlis Kambja 83.
13.09 Elfeida Toom Raanitsa 81.
13.09 Linda Rosenthal Kammeri 81.
04.09 Paavel Kriskamägi Sirvaku 75.
14.09 Selma-Hildegard Järv Kambja 75.
29.09 Ilse Lind Kambja 75.
26.09 Valve Pajumägi Riiviku 70.
02.09 Endla Jaska Sirvaku 65.
10.09 Liidia Mark Lalli 65.
16.09 Mall Rebane Suure-Kambja 65.
17.09 Lidia Matekainen Kodijärve HK 65.
03.09 Linda Kaur Raanitsa 60.
12.09 Eeri Läll Kodijärve HK 60.
16.09 Liia Must Kaatsi 60.
 
 

Toidutare Mumm ettevõttel on rajatud Kambja alevi südamesse korralik spordiobjekt- tenniseväljak. Sügav lugupidamine tegijatele- vaevanägijatele.

Toidutare Mumm perenaine Aili Paal palub teavitada, et tenniseväljakut on kõikidel soovijatel võimalik üürida mõõduka tasu (65. kr. tund) eest.

Jääb vaid loota, et seni esimene korralik täismõõtmetes spordiväljak vallandab kogu vallas spordiobjektide rajamise ahela. Jätkuks vaid ideid ja teostajaid.

Maantee äärde jäävad kahjuks põlenud maja koos võsastunud aiaga, viletsa fassaadiga spordihoone, korratu bussijaam, ettearvamatu ümbrusega palkbaarike ja töökojad jms.

Mõne aasta hea ilme saanud Haava kõrts ei suuda mahendada kogu korratust, mida võõras vaataja näeb. Õnneks rajas toidutare Mumm sel suvel tenniseväljaku, mis paneb kindlasti paljud läbisõitjad imestama. “Nii uhke tenniseväljak külakolkas? Ei või olla!” hakkab ümbrust uudistav läbisõitja mõtteid mõlgutama ja ehk ei pane tähele pilku riivavaid objekte.

Eraettevõtja on suutnud Kambja maine kujundamisele oma võimaluste kohaselt kaasa aidata. Aitäh, et seda on tahetud teha hoolimata kõigist raskustest ja kuludest.
 

Kambja 7. september 1999

Kandidaatide registreerimine

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (RT I 1996, 37, 789; 1999, 54, 581) paragrahvi 27 lõigete 1 ja 2 alusel Kambja valla valimiskomisjon

o t s u s t a b:

Registreerida kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse nõuete kohaselt registreerimiseks esitatud isikud ning anda neile järgmised registreerimisnumbrid:

Valimisliit “Koduvald”
nr 101 Vaiki Agarmaa
nr 102 Avo Alliksaar
nr 103 Irma Drenkhan
nr 104 Mart Eensaar
nr 105 Jüri Erkmaa
nr 106 Heli Jaamets
nr 107 Anneli Kask
nr 108 Anton Kruuse
nr 109 Õie Köösel
nr 110 Mati Luik
nr 111 Mare Mõisa
nr 112 Gunnar Ots
nr 113 Heiki Kortspärn
nr 114 Milvi Paas
nr 115 Mare Paidra
nr 116 Anne Palumets
nr 117 Priit Päkk
nr 118 Uno Rehk
nr 119 Toomas Saik
nr 120 Enno Soodla
nr 121 Hella Sule
nr 122 Ivar Tedrema
nr 123 Helve Tenno
nr 124 Tormas Tuulik
nr 125 Anto Viigi

Üksikkandidaat
nr 126 Tiina Tiideberg
nr 127 Ly Brikkel

Erakond “Isamaaliit”
nr 128 Margus Kriiva
nr 129 Assar Luha
nr 130 Lauri Matsin
nr 131 Merle Miilmann
nr 132 Alar Palla
nr 133 Anne Päkk
nr 134 Valdo Raag
nr 135 Peep Rannik
nr 136 Mait Rebane
nr 137 Kaido Tammepõld
nr 138 Rita Tartes
nr 139 Anne Välja