• Mõte sai teoks: õpilaste talgutöö Vana- Kuustes

Käed said küll mustaks, aga hinges läks nagu puhtamaks
• Vallaeelarve sündis volikogus rahulikult

Vallavanem Ivar Tedrema andis alla: volikogu tõstis omatahtsi tema palka
• Kord majja kalapüügil ja valla vapi kasutamisel

Volikogus kõneldi nii korteriüüri piirmäärast kui hauaplatside maksumusest
• Kambja- Eesti koorilaulu häll

Kambja võiks silma paista oma vaimsuse ja ajalooga
• Vallavalitsusese töö veebruarist aprillini
• Vastsündinud vallakodanikud
• Kambja valla eelarve aastal 1999
• Riigilt võib saada teraviljatoetust
• Emakeelepäev muudeti riiklikuks tähtpäevaks

Eva Unt oli emakeelepäeva eel võidukas maakonna emakeeleolümpiaadil
• Kauni emakeele kiituseks
• Kiriku varemetest leitud rist jõudis kirikusse
• Uudistasime Suure- Kambja tammi, saekaatrit ja sepikoda
• Aeg voolab ja murdub ja kaob
• Politseiprefektuur soovib leida abipolitseinikke

Abipolitseinikuna saab kaasa aidata turvalisuse suurendamisele
• Info paadi, jahi või kaatri omanikele

Pangodi järvel on väikelaevade ülevaatus 22. juunil
• Enne kooli arsti juurde
• SpordiVäljaAnne
• Teist korda silgati ümber Kambja järve
• Sportlik tegevus Unipiha algkoolis
• Kambjalased jüriöö jooksul
• Judolapsed tõid võite mitmelt võistluselt
• Hea etteaste Kuuste noortelt kergejõustiklastelt
• Tüdrukute korvpall
• Võrkpalliturniirid Kambjas
• Kammeri koolis õpiti tervist hoidma

Terviseedendamise üritused Kammeri Eriinternaatkoolis
• Laste koolitoetuse ja huvikoolitoetuse jaotamise kord
• Selle kevade eakad sünnipäevalapsed
• Aprill- naljakuu on läbi, kuid nali jääb

Päev, mis vapustas korralikke kodanikke
• Lõbus teadus: Firma “Juhmanson & Co” uurimus

Firma “Juhmanson & Co” Ajutrusti uurimus teenistujate lojaalsuse tôstmisest
• Sotsiaalnõunik annab teada

Lastega leskmehed saavad pensionilisa, puudega inimesed leiavad seltsi

Kirju, ka elektronkirju saab vallalehe toimetaja harva. Sel korral on siiski võimalus avaldada esiküljel üks tore läkitus, mis annab eeskuju ja teeb südame soojaks. Ka nüüd, mil kevadiste koristustööde lainehari on möödas, laiutab kahjuks kõikjal saasta, mille hävitamisele võib jõudumööda igaüks käed külge panna.

Tervitusi Kuustest!
Kuna täna on nii ilus ilm ja see teeb tuju heaks, siis tekkis tahtmine kirjutada. Meil juhtus täna nimelt selline lugu, mis õpetaja ja bioloogi südamele rõõmu teeb.

Lugu ise on järgmine:

Oli keskkonnateemaline bioloogiatund Kuuste kooli üheksandas klassis. Jutt veeres sellele saastale, mis kevadel lume alt välja sulab. Kust see küll tuleb?

Sellest saame veel kuidagi aru, kui keegi tilkuva jäätisepaberi autoaknast välja viskab (kuigi ka see on inetu temp). Aga mis inimesed need on, kes kodus kogutud suured kotitäied prügi, remondijäätmeid, koguni vana külmkapi suvalises teeservas maha kallutavad. Tavaliselt valitakse veidi üksildasem metsavahe, et möödasõitjad ei näeks. Kas nad tõesti iialgi enam sellel teel ei sõida? Kas siis, kui näevad metsa all prahihunnikut, ei pööra sellele tähelepanu? Või koguni pahandavad, miks teeääri ei koristata? Aga võib-olla on nad sodiga nii harjunud, et see tundub loomuliku lisandina ümbrusele? Ei, vaevalt küll - siis oleks see võinud ju kodus vedelda.

Arutasime- arutasime, aga prügipuistajate hingeelu jäi meile saladuseks. Meil tegi see hinge täis küll. "Peaks nad õige kinni püüdma!" - "Kuidas sa sihukese kätte saad?" - "Ja mis temaga peale hakata?" - "Keegi peaks trahvima!" - "Kes?" - "Aga mis siis teha?" Jälle nii palju vastamata küsimusi. Mis meie jutt siin ikka aitab!

Äkki tuli kellelgi mõte - peaks lihtsalt korda tegema. Mõni jätab ehk puhta paiga rikkumata. No ilusaid sõnu on ennegi räägitud. Õpetaja otsustas nüüd noorte maailmaparandajate tulisust jahutada: "Eks teeme siis näiteks bussipeatuse ümbruse korda!". Endal muidugi hinges eelaimus, et ega sõnadelt tegudele pole nii kerge jõuda. Aga ennäe imet! "Lähme kohe!" oli üheksandike ühine arvamus.

Mõeldud- tehtud! Rehad ja prügikotid kaasa ning üle tee. Üheksa inimese jõul sai töö valmis poole tunniga. Väikestele bussiootajatele loeti sõnadki peale: "Et siin pärast ühtki kommipaberit maas ei oleks!" Ja, mis kõige tähtsam, - käed said küll mustaks, aga hinges läks nagu puhtamaks.

Nii juhtus Vana-Kuustes 16. aprillil. On ju tore lugu. Selliseid peaks palju rohkem juhtuma, siis saaks kohe hulga ilusam.

Kaunist kevadet!
 

Vallavolikogu on koos istunud 25. veebruaril, 1. aprillil ja 6. mail.

Volikogu päevakord 25. veebruaril:

* Kambja valla 1998. aasta eelarve täitmise aruande kinnitamine;

* Kambja valla 1999. aasta eelarve III lugemine;

* Vallavolikogu, alatiste komisjonide ja mittekoosseisuliste vallavalitsuse liikmete hüvitiste kinnitamine;

* Vallavalitsuse teenistujate koosseisu ja palgamäärade kinnitamine;

* Kohalalgatatud küsimused (sotsiaalnõunik tutvustab koolitoetuse jaotamise korra ettevalmistamist).

Volikogu päevakord 1. aprillil:

* Laste koolitoetuse ja huvikoolitoetuse jaotamise korra kinnitamine;

* Teenustasude kehtestamine Kambja kalmistul;

* Detailplaneeringu algatamine;

* Alkoholiseaduse tutvustamine;

* Korruptsioonivastase seaduse rakendamise kord;

* Kohalalgatatud küsimused (hooldaja määramine; Unipiha kooli avaldus, et saada luba kooli pitsatil valla vapi kasutamiseks; info ajutistest liikluspiirangutest valla teedel seoses kevadise teedelagunemisega; vallavanemale uue ametiauto ostmine).

Volikogu päevakord 6. mail:

* Vallavolikogu 29. mai 1997. a. määruse nr. 10 “Haldusõiguserikkumiste seadustiku rakendamine” täiendamine;

* Eluruumide üüri piirmäärade kinnitamine;

* Valla vapi kasutamine;

* Kopamäe karjääri kasutusse andmine;

* Enno talu maadel asuvate hoonete omandi küsimused;

* Avalduste ja ettepanekute läbivaatamine (Vallavolinik Heiki Kortspärna ettepanek Kambja maine kujundamiseks ning Kastre metskonna ja kahe vallakodaniku avaldused elamispinna asjus).

Eelmisele aastale joon alla

Vallavolinikud tegid 25. veebruaril kokkuvõtte mullusest rahandusaastast. Kinnitati valla 1998. aasta eelarve täitmise aruanne tulude osas summas 15 miljonit 749 382 krooni ja kulude osas 15 miljonit 278 789 krooni. Revisjonikomisjoni esimees Mati Luik esitas kokkuvõtte revisjonikomisjoni protokollist, milles vallavalitsuse tööga jäädi üldjoontes rahule (sõlmimata olid mõned rendilepingud).

Valla rahakotis on tänavu 18 miljonit krooni

Volikogu kinnitas 25. veebruaril suuremate vaidlusteta valla 1999. aasta eelarve. Prognoositi, et vald kogub aasta jooksul mitmesugustest allikatest 18 miljonit 323 630 krooni. Et rahaasjad tasakaalus oleksid, ei saa ka rohkem kulutada. Volinikud andsid vallavalitsusele õiguse teha eelarves muudatusi kuluartiklite osas vastavalt vajadusele.

Kuidas töö, nõnda palk

Seadus näeb ette, et volikogu peab pärast eelarve vastu võtmist kinnitama vallavalitsuse teenistujate kooseisu ja palgamäärad. Volinikud määravad endalegi hüvitise istungitest osavõtu eest. Hüvitist makstakse ka volikogu alatistes komisjonides osalemise eest. Vallavalitsuse liikmetele, kes ei ole valla palgal, tasutakse samuti istungiteks kulutatud aja ja vallaasjade arutamise- otsustamise eest.

Paaril viimasel aastal on “Koduvald” vallajuhtide palgalehe lugejate ette toonud. Sel aastal jääb see tegemata. Valdavalt on eelmise aasta palku ligikaudu 10% võrra kergitatud- samapalju tõusis kõigi valla palgal olevate inimeste töötasu meie raamatukogudes, lasteaias, koolides jm. Vallasekretär Reet Kiuru mainis, et ka vallavanem Ivar Tedrema oli arvanud, et palku ei ole mõtet ajalehes avaldada.

Vallavanem Ivar Tedrema palgatõusu tagamaadest kirjutab “Koduvald” aga pikemalt. Vallavalitsuse poolt ette valmistatud eelnõu järgi hakanuks Tedrema sel aastal saama 5700 krooni palka. Volikogu istungil leidsid Ene Kiudma, Heiki Kortspärn ja Elle Ott, et see on vallajuhi jaoks niru palk. “Tartumaa vallavanemate hulgas on Ivar Tedremal üks väiksemaid palku,” lausus volinik Heiki Kortspärn. “Meil on võimalus Tedrema käest luba küsimata talle ära teha ja ta palka tõsta.” Ene Kiudma mainis, et “kümme tonni” oleks vallavanema palgaks paras. Elle Ott rõhus valitsuse poolt kehtestatud palgaskaalale, mille järgi juhi palk peaks alluvate omast 20% suurem olema. “Meil see nii ei ole,” sedastas ta. Ühises arutelus leiti, et Kambjas peaks vallavanema palk olema 7000 krooni.

“Ma olen väga liigutatud, kuid ärge üle pingutage,” püüdis Ivar Tedrema volinikke kainestada. “Olgem ausad, äsja võtsite eelarve vastu, seal ei ole palgatõusuks reserve.”

Volinikud olid ikkagi seda meelt, et vallavanema töö peab väärilisema tasu saama, ja kehtestasid tema palgaks 7000 krooni kuus. “Maavanem Jaan Õunapuu kehtestab mulle suurema palga, kui oleks saanud vallavanem,” lausus Aarikese Hooldekodu juhataja ametit pidav vallavolinik Elle Ott pärast volikogu vallalehe toimetajale. “Mul oleks häbi olnud.”

Vallavanema palga tõstmise eest sõdis läinud aastal ka volinik Rein Ärmpalu, kuid siis ei leidnud tema idee piisavalt toetajaid. Nüüd, kui Rein Ärmpalu kahjuks on juba lahkunud, sai tema soov täidetud.

Detailplaneering liiklusohutuse huvides

Vallavanem informeeris volikogu, et on tekkinud soov algatada Kambjas ühe krundi detailplaneering. Talvel oli Tartu- Võru maantee ääres ühes vanas majas tulekahju, milles hukkus eakas perenaine. Vallavanema arvates oleks otstarbekas põlenud hoone pärijailt omavalitsuse esmaostuõigust kasutades ära osta ja lammutada, sest see majapidamine on olnud juba aastaid halvas seisukorras. Seejärel tuleks teha krundile detailplaneering ja rajada sinna korralik ristmik, et alevikust saaks ohutult maanteele välja sõita.

Volinikud olid vallavanema arvamusega päri, vallavalitsusel soovitati asjaga tegeleda.

Vallavanemal uus ametiauto

1. aprillil andis volikogu loa suurendada vallavara ja osta vallavanemale uus ametiauto. Vallavanema eelistuseks on endiselt Vene päritolu Lada, mis aprilli lõpus ka Kambjasse jõudis. Vallavanema eelmine auto anti Kambja kooli direktori käsutusse.

Vallavanem ütles volinikele, et ka oü Cambi juhatajale plaanitakse osta uueks ametiautoks Lada.

Kooli- ja huvikoolitoetus

Riigikogu andis 1999. aasta eelarvest omavalitsustele raha koolitoetuste maksmiseks ning munitsipaalkunsti- ja -muusikakoolide õpilaste toetamiseks. Sotsiaalnõunik Heli Jaametsa ettepanekul kehtestas volikogu korra, kuidas seda raha kasutada (määruse täielik tekst avaldatakse vallalehes lk. 13).

Arutelul avaldasid volinikud soovi, et kooliminekutoetust saaksid taotleda ka üksikemad, kes kasvatavad kahte last, sest neil võib olla toimetulek veelgi keerukam kui kolme lapsega täisperel. Kehtestatud kord sellise võimaluse annabki.

sisukord

Vallavalitsus ja Cambi sõlmivad lepingu

Volikogu otsustas anda osaühing Cambi kasutusse Kopamäe kruusa- ja liivakarjääri. Kambja valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise eeskirjas sätestatu põhjal peab vallavalitsus sõlmima Cambiga karjääri kasutuslepingu.

Matmisplatside hinnast ja hauakaevamisest

Alates 1. maist hakkas kehtima vallavolikogu määrus teenustasude kehtestamise kohta Kambja kalmistul. Uue matmisplatsi eraldamise tasu ühe matmiskoha eest on 50 krooni. Varem eraldatud, kuid seni kasutamata matmiskohtade eest tasu maksta ei ole vaja. Küll tuleb matmisplatsi eraldamise tasu maksta mahajäetud matmisplatsi andmisel uuele kasutajale. Tasu ei võeta Kambja valla hooldekodudele matmisplatside eraldamise eest. Matmisplatsi eest makstakse oü Cambi kassasse enne matuse toimumist.

Matuseplatsidelt libises jutt ka hauakaevamisele. Volinik Ene Kiudma uuris, et ehk peaks kehtestama ka hinna hauakaevamise teenusele ja korraldama ametlikult selle teenuse pakkumise. Praegu teeb surnuaiavaht seda tööd haltuurakorras (tasu 700 krooni nagu Tartuski), ehkki Tartus saab hauakaevamist ametlikult tellida ning tasumise kohta ka rahanduseeskirjadele vastava arve paluda. Vallavanem põhjendas, miks vallavalitsus ja oü Cambi ei pea õigeks hauakaevaja palkamist- tööd on vähe, ametlik teenus läheks haltuuratööst kallimaks, sest lisanduvad organisatsioonilised kulud jne. Ka Tartus ei saa hauakaevamisest tulu kalmistu haldaja, vaid hauakaevamisega tegelev isik. Muidugi võiks keegi ettevõtlik inimene registreerida end füüsilisest isikust ettevõtjaks ja seda teenust pakkuma hakata.

Kalapüügil on kord käest ära

Pangodi Kalastajate Seltsi liikmed otsisid vallavõimudelt abi, sest järvel lokkab röövpüük. Volikogu otsustas muuta Haldusõiguserikkumise seadustiku rakendamise kohta 1997. aasta mais vastu võetud määrust ning anda Pangodi Kalastajate Seltsi esindajatele õigus röövpüüdjatega tegelemiseks. Kalavarude kaitse ja kasutamise korra rikkumise eest võivad haldusõiguserikkumise protokolli koostada ja õigusrikkumist arutada Pangodi Kalastajate Seltsi liikmed Veljo Ipits, Andrus Kompus, Jaan Kuus, Aarne Mooses, Voldemar Matto, Jaak Sööt. Ka valla keskkonnanõunik Tõnis Paasil on samad õigused. Määrus jõustus 10. mail.

Vallajuhtide majanduslikud huvid avalikustatakse

Korruptsioonivastane seadus näeb ette kohaliku omavalitsuse töötajate ja omavalitsuse juhtimisega seotud isikute kategooriad, kes peavad igal aastal esitama majanduslike huvide deklaratsiooni. Volikogu võttis vastu määruse, millega kinnitatakse eelnimetatud deklaratsioonide esitamise korraldajaks, hoidjaks ja kontrollijaks volikogu liige Hella Sule. Tema täitis neid kohustusi ka varem. Volikogu ja vallavalitsuse liikmete deklaratsioonid avalikustatakse vallalehe “Koduvald” vastavas lisas.

Korteriüüril uued piirmäärad

Ehkki pärast korterite erastamist on munitsipaalomandisse jäänud väga vähe kortereid, kehtestas volikogu eluruumide üüri uued piirmäärad. Majandusnõunik Enno Soodla rõhutas volikogus, et need ei puuduta erastatud korterite elanikke, seal makstakse hoopis hooldustasu.

Munitsipaalomandis olevate eluruumide üüri piirmäärad on alates 10 maist alljärgnevad:

* kõigi mugavustega korterid- 2.50 kr/m²

* ahjuküttega korterid koos tsentraalse veevarustuse ja kanalisatsiooniga- 1.90 kr/m²

* ahjuküttega korterid ilma tsentraalse veevarustuse ja kanalisatsioonita- 1.50 kr/m²

* nn kõdupinnad- 1 kr/m²

Korteri üürile andja ei tohiks üürnikult eelnimetatud piirmääradest kõrgemat üüri nõuda. Enno Soodla sõnutsi peaksid need piirmäärad seega üürnikke kaitsma. Varasemad üürimäärad kehtestati juba 1993. aastal.

Tööandja loobus elamutest

Kastre metskond saatis volikogule avalduse, milles palus tööandja eluruumide hulgast välja arvata kunagise Kuuste metskonna hooned Ignase tööliste elumaja (ehitatud 1961), I jaoskonna metsniku elumaja (1870) ja kaks Ignase elamut (1989). Volikogu tühistas 1994. aastal tehtud otsuse, millega need hooned kinnitati tööandja eluruumideks.

Unipiha kool ei saa uut pitsatit

Unipiha kool valmistas endale valla vapiga pitsati, kuid ei kooskõlastanud seda ettevõtmist vallavalitsusega. “Ükskord märkasime, et Unipiha koolil on selline pitsat,” väljendas 1. aprillil volikogu istungil oma üllatust vallavanem Ivar Tedrema. Tema ja volikogu esimees Priit Päkk olid imestunud, et ehkki õpetaja Lembit Jakobson oli valla vapi kasutamise korra kehtestamise ajal vallavolikogu liige, ei olnud tal see kord teada.

Volinik Heiki Kortspärna vastuseisust hoolimata langetasid rahvaasemikud otsuse, et Unipiha kool võib valla vapiga pitsatit pruukida- raha selle valmistamiseks on ju kulutatud.

Volikogu maikuu istungil tuli Unipiha pitsat uuesti päevakorda, sest vallasekretär Reet Kiuru selgitas volinikele, et 1996. aastal vastu võetud valla vapi kasutamise korra järgi võib vapikujutisega pitsat olla vaid volikogul ja vallavalitsusel. Nimetatud korda volikogu muutma ei hakanud, mistõttu Unipiha kool uut pitsatit kasutada ei tohi.

Peremeheta vara valla maadel

Sirvakul kunagise Enno talu maadel tegutsesid nõukogude aastail geoloogid. Nende poolt ehitati sinna hooned, mis praegu kellelegi ei kuulu. Et hoonete saatus on määratlemata, takistab see pärijatele maa tagastamist. Volinikud soovitasid pärast mitme variandi kaalumist vallavalitsusel konsulteerida kinnisvarafirmadega nende hoonete müügihinnas. Kui hind on arvestatavas suurusjärgus, võiks hooned seaduslikus korras vallavaraks vormistada ja müüa. Tagasihoidlikuma hinna korral ei ole mõtet vaeva näha- siis tuleks maa anda Enno talu omanikele, kes peavad otsima lahenduse poollagunenud hoonete kaardile kandmiseks.

Kui keegi lehelugejaist tunneb hoonete vastu huvi, võtke vallavalitsusega ühendust.

Vallal vaba elamispinda ei ole

Paar kodanikku on saatnud volikogule palve eraldada neile korter (nende enda maja müüs pank laenutagatisena ära). Paraku ei ole vallal vaba elamispinda, sest korterid on valdavalt erastatud. Seaduse järgi peaks omavalitsus leidma korterid õigusjärgsetele omanikele tagastatud majadest välja tõstetud üürnikele, kuid ka sellega tekib probleeme.

Volikogu leidis, et valla sotsiaalnõunik peab sel korral hätta sattunud inimeste puhul kindlasti jälgima, et alaealine laps saaks ajutise elupaiga kasvõi turvakodus, kuni vanemad uue peavarju suudavad leida.
 

Kambja vallavolikogu
Kambja vallavalitsus
Kambja Laulu- ja Mänguselts

Sõites ringi mööda Eestimaad, kohtab siin- seal mõnd linna või asulat heas valguses näitavat reklaamplakatit. Näitena võiks tuua: “Põltsamaa- Eesti veinipealinn”, “Paide- Eestimaa süda” jt.

Leian, et Kambjalgi oleks ammu aeg ennast näitama hakata. Millega võiks Kambja Eestimaa oludes silma paista? Arvan, et eelkõige oma ajalooga: vaimsuse ja kultuuriga.

Korralik mitmehäälne noodi järgi laulmine sai alguse just nimelt Kambjas kiriklike laulude laulmisega. Sellise tasemeni jõudsid eestlased kõige varem Kambja vennastekoguduse eestvõttel.

1794. aastast tegutseb Kambjas algatatud esimene Eesti lastekoor, mis tänavu tähistab oma 205-ndat aastapäeva.

Kas võib seega öelda, et Eesti koorilaul on saanud alguse Kambjast? Arvan, et võib küll!

Eelpool toodut arvesse võttes, kambjalaste eneseteadvust tõsta püüdes ja enne üldlaulupidu Kambjat esile tõstes teen ettepaneku: tellida ja paigaldada nädala- paari jooksul Kambja aleviku lähistele teeservadele Kambja Laulu- ja Mänguseltsi logoga rõõmsavärvilised plakatid, millel on silmatorkav tekst: Kambja- Eesti koorilaulu häll.

Kambjas, 23. aprillil 1999. aastal
 

 Toimetuselt: Kambja vallavolinikud arutasid ja toetasid kolleeg Heiki Kortspärna nutikat ettepanekut 6. mail. Millal uhked reklaamplakatid aleviku piirile ning ehk ka mujale püsti pannakse, on praegu teadmata. See sõltub mitmetest asjaoludest: tehniline teostus, kooskõlastused maaomanike ja teedevalitsusega jms. Volikogus arvasid vallajuhid, et nädala- paariga küll valmis ei jõuta, kuid suvise üldlaulupeo ajaks peaksid plakatid Võru poolt Tallinnasse suurpeole sõitjaile igal juhul näha olema.

Vallaleht teeb ka omaltpoolt ühe ketserliku ettepaneku, kuidas Kambja kultuurilugu atraktiivsemalt tutvustada. Kui Heiki Kortspärna ideena valminud viidad üleval on, võiks Kambja segakoor mõnel ilusal pühapäeval viida juures kontserdi anda. Tahtmata ennustada, kui palju möödasõitjaid peatub ja esinemist kuulama- nautima tuleb, teadvustub Kambja ja koorilaulu seos selle kentsaka episoodi tõttu kindlasti.

Kambja reklaamlause ja vastavate viitade vajadus tõstatus juba läinud aastal, kui arutati valla arengukava. Hea, et Heiki Kortspärn härjal sarvist võttis ja mõtte teokstegemisele tõuke andis.

sisukord

Istungeid on olnud viis.

Korraldusi õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamiseks on antud 21; õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimiseks 2; maa ostueesõigusega erastamiseks 32.

Omanikku on vahetanud 3 kinnistut.

Vastavalt valla sotsiaaltoetuste korrale anti rahalist toetust 4 inimesele.

2000 krooniga toetati Kambja Laulu- ja Mänguseltsi puhkpillipidustuste läbiviimist.

Koolidirektoritega ja lasteaia juhatajaga on sõlmitud tähtajalised töölepingud. 1999. aasta 1. märtsil lõppesid töölepingud lasteaia "Mesimumm" juhataja Helle Toom'iga ja Unipiha algkooli juhataja Eha Jakobson'iga. Lasteaia hoolekogu ja Unipiha algkooli hoolekogu ettepanekul sõlmiti uued töölepingud. Nii jätkab järgmised viis aastat lasteaia juhtimist Helle Toom ja Unipiha Algkooli juhtimist Eha Jakobson.

Vastavalt Kambja kalmistu hooldamise ja kasutuse eeskirjale anti kalmistu põhivara OÜ Cambi haldamisele.

Peeda jõgi alates Suure-Kambja paisust kuni suubumiseni Pori jõkke on ametlikult kuulutatud jõeforelli kasvualaks.
 
 

Eelarve järgi kogutakse 1999. aastal Kambja valla rahakotti 18 miljoni 323630 krooni.
Raha laekub:
 

maksudest	3 miljonit 397000 kr
sh. tulumaks	2 miljonit 720000 kr
sh. maamaks	670000 kr
sh. reklaamimaks	7000 kr
riigilõiv	3000 kr
kantseleiteenus	7000 kr
Kaitseministeeriumilt kaitseväe arvestuseks	12000 kr
Rahandusministeeriumilt statistilisteks töödeks	1310 kr
tulu varadelt	41000 kr
sh. vee erikasutusest	5000 kr
sh. kohaliku tähtsusega maavaradest	34000 kr
sh. tulu vara kasutamisest	2000 kr
toimetulekutoetused ja muud toetused	7770000 kr
muud sotsiaalhoolhoolekande kulutused	208000 kr
sh. transpordikulude hüvitus	40000 kr
sh. elektriside hüvitus	4000 kr
sh. lastetoetus	164000 kr
eraldised valla eelarvele	12 miljonit 233000 kr
sh. riigieelarve toetusfond	3 759000 kr
sh. üldhooldekodude toetus	319000 kr
sh. investeeringud	8 miljonit 155000 kr
laekumine majandustegevusest	413000 kr
sh. hariduse omatulud:	390000 kr
õppekulud lasteaias	30000 kr
toitlustamise kulud lasteaias	130000 kr
toitlustamise kulud koolis	230000 kr
sh. kultuuri omatulu:	3000 kr
tasulised teenused	1000 kr
tulu trükiste müügist	2000 kr
sh. spordibaaside omatulu	20000 kr
arvlemised	219000 kr
sh teistelt omavalitsustelt (laekumine haridusest)	150000 kr
sh. omavalitsusliitudelt	68000 kr
annetused	1000 kr
kulude katteks suunatud jääk	470500 kr
laenud	533820 kr
sh. lühiajaline laen	393520 kr
sh. tagastatud laen	140300 kr
ÜLDSE TULUD	18 miljonit 323630 kr

Valla eelarvesse planeeritud 18 miljonit 323630 kr kulutatakse:
 

üldvalitsemine	1 miljon 834850 kr
sh. volikogu	188780 kr
sh. valimised	40050 kr
sh. valitsemine	1580500 kr
sh. omavalitsusliidu liikmemaks	25520 kr
riigi- ja korrakaitse	75320 kr
sh. Kaitseliit	20000 kr
sh. politsei	17320 kr
sh. päästeamet	38000 kr
haridus	12 miljonit 52840 kr
sh. lasteaed	1 miljon 584100 kr
sh. Kambja põhikool	1 miljon 152860 kr
sh. Kuuste põhikool	993100 kr
sh. Unipiha algkool	122780 kr
sh. õpilasliinid	200000 kr
sh. investeeringud (Kambja kooli uus hoone)	8 miljonit kr
kultuur ja kunst	493150 kr
sh. arhiiv	23140 kr
sh. raamatukogud:	161680 kr
Kambja raamatukogu	88540 kr
Kuuste raamatukogu	73140 kr
sh. rahva ja kultuurimaja	141090 kr
sh. usuasutused	2000 kr
sh. muud kultuurikulud:	165240 kr
internet	62960 kr
vallaleht	49280 kr
Laulu- ja Mänguselts	14000 kr
raamatubuss	5000 kr
Kuuste naiskoor	10000 kr
pensionäride klubi “Tammeke”	5000 kr
Kuuste kohvikklubi	4000 kr
valla teenetemärk	15000 kr
sport ja puhkus	556700 kr
tervishoid	87770 kr
sh. ambulatoorium	56800 kr
sh. vallaarst	17970 kr
sh. apteek	3000 kr
sh. ravikulud kindlustamata elanikele	10000 kr
sotsiaalkulud	1 miljon 858100 kr
sh. koduteenused	191900 kr
sh. üldhooldekodud:	519000 kr
riigi osalus	319000 kr
omavalitsuse osalus	200000 kr
sh. Tshernobõli toetus	7200 kr
sh. transpordikulude hüvitis	40000 kr
sh. koolitoetus	164000 kr
sh. telefonitoetus	4000 kr
sh. sotsiaalabi	155000 kr
Majandus	974600 kr
sh. territoriaalne planeering	100000 kr
sh. heakord:	221800 kr
tänavavalgustus	70000 kr
haljastus	76600 kr
kalmistu	60200 kr
prügivedu	15000 kr
sh. teede korrashoid	373000 kr
sh. maakorraldus	209700 kr
sh. metsamajandus	3600 kr
sh. loodus- ja keskkonnahoid	66500 kr
reservfond	200000 kr
arvlemised ja ülekanded	50000 kr
laenud	140300 kr
sh. laenu tagasimaks	125000 kr
sh. intressid	15300 kr
ÜLDSE KULUD	18 miljonit 323630 kr

sisukord

20. maist kuni 10. juunini võetakse Tartu Maaparandusbüroos vastu 1999. aasta teravilja otsese toetuse taotlusi.

Toetust makstakse tera- ja kaunviljade, rapsi, rüpsi ning seemnelina kasvatajatele juhul kui:

1) kasvupind on 5 ha või enam;

2) taotleja täidab agrotehnika ja taimekaitse nõudeid.

Maaparandusbüroosse tuleb viia:

1)maksuameti õiend riiklike maksude tähtajalise tasumise kohta seisuga 20. mai 1999;

2)maakasutusõiend (katastriplaan või rendileping);

3)seemne sertifikaat, kui kasutatakse sertifitseeritud seemet (see suurendab hektari kohta määratavat summat 25% võrra) ja antud partii kohta arve koopia;

4)taotleja peab esitama põllumajandustoodangu põhinäitajad vastavalt alltoodud vormile.

1999. aasta põllumajandustootjate otseste toetuste korra lisas 3 on antud põllumajandustoodangu põhinäitajate tabel (vaata tabeli vähendatud varianti):

rida 1- informatsioon teravilja kasvatuse kohta kokku (toidu-, seemne- ja söödateravili);

rida 2- märgitakse informatsioon ainult söödateravilja kohta;

rida 6- kõik söödakultuurid (looduslik rohumaa, kultuurrohumaa, söödajuurviljad jms) välja arvatud söödateravili;

rida 7-11- ei pea võrduma reaga 6.

Selgitusteks märkustele otsekulude lahtri kohta: Osades allikates nimetatakse otsekulusid ka muutuvkuludeks. Ostukaubale mitte arvestada käibemaksu.

Otsekulud taimekasvatuses:

1)seemned- kajastatakse nii ostu kui ka omakasvatatud seemnete kulu,

2)väetised- mineraalväetised,

3)muud taimekasvatuse otsekulud- kõik kulud, mida saab arvestada otse kultuuri- või taimekasvatuse kohta, välja arvatud kütuse, masinatööde, elektri, tööjõu, tööde tellimine kolmandate isikute kaudu ja amortisatsiooni kulu.

Infot teravilja otsese toetuse taotlemiseks annab Tartu Maaparandusbüroo töötaja Vaike Kõva telefonil 422- 819.

sisukord

Me aina kiirustame kuhugi, oma keeltki kõneleme kiirustades, märkamata, et öeldud sõnad ehk polegi kõige õigemad või täpsemad. Ja mõte sõnade taga kipub ähmastuma. Aina kergemini lipsab huultele teiste keelte sõnu. Enamasti asjatult.

Eestlase emakeel on uskumatult rikas ja oskuslikule kasutajale piisavalt täpne. Eestlase mõte, ka väljaöeldud mõte, olgu ikka eestikeelne! Võtkem hetkeks aeg maha ja mõtisklegem oma keele ja sõnade tegeliku tähenduse üle.

Igapäevast elu elades me ei mõtle sellele, et eesti keel on eestlase iseolemise peamine kandja. Me ei mõtle sellele, et keel nagu viljapuuaed vajab pidevalt aedniku hoolitsevat kätt. Keele eest hoolitsejad pole ainult mitte keelekorraldajad, vaid meie kõik - nii kõnelejad, mõtlejad kui kirjutajad. Me ise ju oleme oma keeleaia peremehed.
 

Haridusosakond ei unustanud õpilasi ka sel puhul "kiusamast" - vahetult enne tähtpäeva toimus Ilmatsalu koolis maakonna emakeeleolümpiaad. 7. ja 8. klassi õpilased parandasid riigieksamikirjandite vigu ja avaldasid oma mõtteid erinevatel teemadel. Kambja koolil läks seekord eriti hästi - Eva Unt (VIII kl.) saavutas I koha, Kristiina Tiideberg (VII kl.) III koha ja Hellis Hamunen (VII kl.) 8. koha. Osavõtjaid oli kokku ligi 70.

Koolis korraldasime võistlusi seekord kahes vanusegrupis. Nooremaid ootas juba tuttav deklamaatorite võistlus toidutares "Mumm" (koolil ju teadupärast saali pole, aga “Mummi” väike ja hubane ruum sobib taoliseks ürituseks suurepäraselt). Oma lemmikluuletuse ettelugemisele lisaks pidi osavõtja ka oma valikut põhjendama. Zhüriid (Endla Langel, Marika Lehiste, Enn Liba) võlusid järgmised lapsed:

I-II kl.: I koht Eliise Ott (I kl.), II Liina Tiideberg (I kl.), III Rauno Kiuru ja Karl Eensaar (II kl.);

III-IV kl.: I koht Helina Mats (III kl.), II Mari Enniko (III kl.), III Maarja Helstein ja Maris Ilves (III kl.);

V-VI kl.: I koht Astrid Mats (VI kl.), II Kati Hiir (V kl.), III Ivo Murumets (V kl.).

Publiku (kaasvõistlejad ja õpetajad) poolt tõsteti esile Eliise Ott, kes sümpatiseeris lihtsuse, siiruse ja sobiva luulevalikuga. Kõikidele tegi aga üllatuse õpetaja Peeter Ruuge, kes deklameeris (väljaspool konkurssi loomulikult) väga emotsionaalselt.

Vanematele õpilastele pakkusime aga seekord välja kõnevõistluse, mis sai maha peetud vallamaja saalis. Kõne oli emakeeletunnis ja kodus ette valmistatud ning klassikaaslaste "peal" ära proovitud. Oli tähtpäeva- ja õnnitluskõnesid, aga räägiti ka stressist, vahetusjalanõudest ja ilusast isamaast. "Üllatusülesandeks" loosisid oraatorid aga ühe päevakajalise teema, milles tuli oma arvamust avaldada. Zhüriisse kuulusid õp. Sirle Kuristik (tal on kõnevõistluse kogemusi), kooli direktor ja huvijuht (neil tuleb pidevalt kõnelda). Enne jõuproovi esines V klass ühe kohtulooga, kus ka kõned sees.

Zhürii protokollis seisis:

VI-VII kl.- I-II koht Kristiina Tiideberg (VII kl.) ja Paul Unt(VI kl.), III Astrid Mats(VI kl.);

VIII-IX kl.- I koht Eva Unt (VIII kl.), II Karmen Murumets (IX kl.), III Kadi Vojevodova (IX kl.)

Publiku lemmikuks osutus aga Andres Tamm (VII kl.), kes pani oma humoorikuse ja omapärase sõnavalikuga kõiki kuulama.

Kahjuks kimbutas gripp tol kevadisel ajal mitmed koolilapsi, nemad saavad oma võimeid tulevikus proovile panna.

Juba 4. korda toimuvate emakeelepäeva võistlustega (ka almanahhiga) tahame mitte ainult rõhutada ilusa emakeele tähtsust, vaid olude kiuste ka õpilasi ette valmistada suures saalis, suurema auditooriumi ees seismiseks.
 

Kas siis selle maa keel
laulu tuules ei või
taevani tõustes üles
igavikku omale otsida?

Nõnda küsis möödunud sajandi alguses esimene teadaolev eesti luuletaja Kristjan Jaak Peterson. Pole juhuslik, et just 14. märtsil, meie rahvusliku kirjanduse algataja ning esimese emakeeleülistaja sünnipäeval tähistame nüüd emakeelepäeva.

Kuuste koolis korraldasime tänavu sel puhul eesti keelele pühendatud kirjatööde võistluse. Parimad sulesepad said auhinnaks kutsed emakeelepäeva kontserdile Vanemuise kontserdimajas. Tutvustame meeleldi vallarahvalegi Kuuste laste mõtteid eesti keelest ja meelest.
 

Minu emakeel on eesti keel ja ma leian, et see on kaunim kui kõik teised maailma keeled. Emakeel on kõige ilusam… Seda ei pea ju tõestama. Eesti keele ilu on kõrvaga kuulda. See on puhas ja selge, pole põrisemist ega susisemist. Mulle on see keel kõige armsam, sest ta on minu emakeel. Eestimaa ilu peegeldub ka meie keeles. Mida rohkemat võiksimegi tahta, kui meil on nii ilus maa ja keel?

Nüüd on meie kohus oma keelt kaitsta ja tulevastele põlvedele edasi anda. Peame seda tegema, kui tahame, et säiliksid need rikkused, mida esivanemad kõigi raskuste kiuste meie jaoks hoida suutsid: eesti keel, kultuur, rahvus, kodumaa.

Eestis on hakatud üha enam kasutama võõrkeeli. Need on aga kahjuks sageli meie emakeelt halvas mõttes mõjutanud ja risustanud. Tänavapildis on näha, et paljud poed ja klubid on saanud endale võõrkeelsed nimed: shop, boutique, pub, nightclub, bistro jpm. Kas siis inimesed tõesti ei pea eesti keelt piisavalt kasutuskõlblikuks ja eelistavad sellele inglise või prantsuse keelt? Tuleb hoida oma emakeele puhtust ning ei tohi lasta seda risustada.

Millegipärast on sellel aastal Eurovisiooni lauluvõistluselgi Eesti esindatud võõrkeelse looga. Miks? Iga riik võistleb ju oma maa eest ja peaks seda tegema emakeeles. Eesti keel on ju ilus ja väga hästi lauldav. Miks me siis ei võiks esineda omakeelse looga? On vähe kohti, kus ülejäänud maailm kuuleb eesti keelt. Eurovisioon on üks neist, kus avaneb võimalus miljonitele inimestele meie keele kaunist kõla tutvustada. Miks seda siis ei kasutata? Mis keelest, see meelest. Aga kas see on õige suhtumine? Ei ole!

Loomulikult ei saa me elada ainult eesti keelele tuginedes. Võõrkeeli tuleb õppida, need on meile kõigile vajalikud teiste rahvastega suhtlemiseks. Keelte tundmine annab ka võimaluse neid võrrelda ning aitab meil mõista, et eesti keel on mõnestki teisest ilusam, kõlavam ning väärib hoidmist. Emakeel on ligimesest veel ligem.
 

Eesti keeles on palju toredaid sõnu ja nii mõnegagi saab vahel nalja. Mõnedel sõnadel on mitu tähendust ja see ongi naljakas.

Juba sõnal keel on mitu tähendust: üks on see keel, mis meil suus ja teine on meie emakeel. Kui eesti keel on Eestimaa keel, võiks naljapärast mõelda, et see on Eestimaal suus. Ka see, kui sa ütled, et sul on keel suus, tähendab kahte asja: kehaosa ja seda, et sa räägid hästi mõnda keelt. On ka üks lugu, kuidas vanaisa ütles poisile, et naabrinaine teritab keelt. Poiss mõtles kohe, et ta teritab luisuga, aga tegelikult tähendas see, et naabrinaine levitas kuulujutte.

Eesti keeles tähendavad veel paljud sõnad mitut asja. Näiteks sõna sokk: sokid on meil jalas, aga sokud söövad karjamaal. Hall on värv ja ka sügishommikutel ärakülmunud kaste. Ükskord me lugesime pala, kus oli see sõna sees ja me ei teadnud, kuidas seda õigesti hääldada. Igaüks hääldas erimoodi, aga õpetaja ei lugenud seda veaks. Sõna tee võib olla t- tähe hääldus, jook või see tee, kus me kõnnime. Viis on number ja hinne, aga ka lauluviis ja tegemise laad.

Ka sõnade kokkuliitmine on vahel päris naljakas. Näiteks on niimoodi saadud vahvaid lillenimesid: pääsusilm, lõvilõug, härjasilm, lambasilm, kukepüksid ja palju teisi.

Vanasti oli eesti keel üldse teistsugune, räägiti murdeid ja ka kirjutati teisiti. Meie mõtleme, et kuidas nad said sellist keelt rääkida ja meile teeb see nalja. Ajalooõpikus oli meil kirjutatud, kuidas Johann Voldemar Jannsen kirjeldas vulkaani. Seda juttu lugedes võis keele sõlme väänata, see kõlas nagu soome keel ja lugedes me veerisime, nagu õpiks alles lugema. Me “tõlkisime” selle jutu praegusesse keelde, aga mõni sõna jäi ikka vanarahva keelde. Vulkaani nimi oli siis “tullepurtsataja mäggi”.

5. klassi õpikus Sõnasõber on palju toredaid keelejutte ja siingi võib eesti keelega nalja saada. Me võime teha ka ise naljajutte ja rääkida anekdoote. Aga alati peab meeles pidama, et ei tohi teisi solvata ega taga rääkida. Selleks küll meie ilusat keelt kasutada ei maksa.
 

Kas emakeel vajab kaitsmist? Kes peaks emakeelt kaitsma?

Tavaliselt ei mõtle me sellele, mis juhtuks, kui keelt üldse ei kasutataks ja kui me ei saaks enda ümber toimuvast midagi aru. Me ei mõtle ka sellele, missugune oleks maailm siis, kui kõik räägiksid ühte keelt. See oleks igav. Igal rahval olgu ikka oma emakeel.

Inglise keele mõju eesti keelele on väga suur. Kuigi keeleseadus on Eestis vastu võetud üle 10 aasta tagasi, ei järgita seda igapäevases elus.

Oma kõnes kasutame üha rohkem inglisekeelseid väljendeid, näiteks “cool”, “thank” ja “OK” ning ka roppe sõnu.

Inimestele pannakse kummalisi nimesid, näiteks Cärry, Celly ja Cina, mida saab mitut moodi hääldada. Sageli ei ütle me ka oma sõprade nimesid välja, vaid ütleme Kristjanile Krissu, Voldemarile Volli ja Monikale Monna.

Ajalehtedes, ajakirjades ja kataloogides kirjutatakse nii, kuidas juhtub.

Ma vaatasin “Kodukaubamaja” kataloogi. Sealt saan osta raadio, mille võin panna “kirutuslauale” või “õõkapile”. Veel võin tellida “jaladkuivad hoidvad saapad”. Need on maailma tugevaimad saapad!?

Seal oli müügiks prismakell (sellist sõna ma ei tea). Seal oli ka muid kelli, näiteks linnukell jne.

Kauplustes, putkades ja eriti turul on senini palju vigaseid silte, näiteks “kuse- tilinad”, mis pidid tegelikult olema kušetilinad (neid ei ole olemas). Ülikooli kohvikus võib kohata silte “lehetaigna eriline sarv”, “povidlo kihiline”, ”v. leib kilumuna”.

Meie ise, eestlased, peame hoolima oma keelest, et see ilusana edasi elaks.

sisukord

Kunagine koolmeister ja Kambja Laulu- ja Mänguseltsi endine esimees* Hilja Neumann palus leheveergudel tunnustada Kambja elanikku Lembit Kauri, kes aastate eest leidis Kambja kiriku varemetest pisikese risti (tõenäoliselt altaririst), mille ta jättis algul enda kätte hoiule. Hiljem andis ta kullakirmetisega kaetud risti Hilja Neumanni kätte, kes selle uue kirikuõpetaja Peeter Karma ametisse astumise järel kogudusele üle andis.

* Hilja Neumann astus veebruaris seltsi esimehe ametist tagasi. Kultuuriseltsi uueks juhiks valiti Margus Kriiva.

sisukord

Oleme sel kevadel oma kooliga palju matkamas käinud.

Kui jõgedel ja järvedel jää oli sulanud, käisime vaatamas Suure- Kambjas paisjärve. Vesi kohises seal nii kõvasti, et hirm tuli peale. Ujutasime Peeda jões puu- ja jäätükke ning ronisime iidsete lehiste otsas. Pidime kuuekesi kätest kinni võtma, enne kui saime vanal lehisel ümbert kinni.

Hästi põnev oli vaadata ka seda, kuidas saekaatris palkidest laudu lõigatakse. Saime igaüks endale ühe väikese sileda ning lõhnava lauatüki mälestuseks kaasa.

Sepikojas oli nii palju põnevat, et kõik uued sõnad (alas, ääs, suruõhuhaamer, pihid, treipink) ei tahtnud kuidagi meelde jääda. Kui sepp treipingi käima pani, nägime, et rauda saab samamoodi treida nagu puud. Ainult laastud olid teistsugused: rauast ja mao moodi. Võtsime igaüks ühe pika "mao" kaasa.

Kui sepp suruõhuhaamri tööle pani ja selle abil raudkangi otsa teravaks tagus, oleks justnagu diskotümps mängima hakanud. "Sepp peab tööd tegema palja käega, siis ei võta ta kunagi liiga tulist rauda pihku," seletas onu Kalev kõikidele poistele. "Kinnas võib ära põleda."

Äkki võttis sepp ääsilt hõõguva rauatüki ning hakkas seda alasil suure haamriga taguma. Vaatasime tükk aega, kuidas sellest üks tore ehituskonks tekkis.

Meie õpetaja tahab, et me näeksime seda, kuidas saetakse laudu, parandatakse töökojas autosid ning taotakse rauda. Kui ilmad ilusaks lähevad, tahame minna vaatama, kuidas on omavahel ühenduses Pangodi ja Kodijärv, kust saab alguse Peeda oja.

Oleme sellest küll klassitoas rääkinud, kuid nüüd tahame näha seda oma silmaga.

3. -4. klassi laste poolt kuuldu ja nähtu pani kirja

sisukord

Aeg voolab läbi me aastatest,
aina süttib ja sureb päev.
Aeg voolab kui suurvesi laastades,
viies palju, kuid rohkem veel jääb.

Meie hulgast on lahkunud:
 
 

Me kõik tahame elada turvalises ühiskonnas, kahjuks aga näitab statistika kuritegevuse pidevat kasvu. Ometi on palju võimalusi ise oma vara ja pere kaitseks ära teha, alustades kasvõi elementaarsest ukselukustamisest hetkeks naabri juurde või poodi minnes. Õnneks üha rohkem inimesi ei jää ükskõikseks ka kuritegu pealt nähes, vaid teatavad sellest politseile. Üks võimalus aga kuritegevusega võitlemiseks on astuda abipolitseinikuks. Järgnevalt ongi lühidalt tutvustatud abipolitseiniku õigusi ja kohustusi.

Abipolitseinik on isik, kes ei kuulu politsei koosseisu, kuid oma vabast ajast ning tasu saamata osaleb politsei tegevuses- töötab koos kohaliku konstaabliga. Politsei tegevuses osalemise ajal on abipolitseinik riigivõimu esindaja. Tartu Politseiprefektuur annab abipolitseinikule teenistusülesannete täitmiseks vajaminevad side- ja muud vahendid. Samuti saab abipolitseinik tunnistuse, rinnamärgi ja käesideme, mida peab politsei töös osalemise ajal kandma.

Abipolitseiniku tegevusvaldkond on lai, alates politsei abistamisest avaliku korra ja liiklusturvalisuse tagamisel ning lõpetades õigusrikkumiste ennetamisega. Samuti jälgib abipolitseinik heakorra- ja keskkonnanõuete täitmist ja tarbijakaitsenõuetest kinnipidamist.

Abipolitseinikul on õigus nõuda õiguserikkujalt korrarikkumise lõpetamist, tema dokumente kontrollida ja toimetada vajadusel politseiasutusse. Koos kohaliku konstaabliga võib abipolitseinik kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks siseneda elanike ja organisatsioonide valdusse, kaasa arvatud elu- ja muudesse ruumidesse. Liiklusjärelvalvet teostaval abipolitseinikul on õigus kõrvaldada sõidukijuhtimiselt selleks ettenähtud dokumentideta või joobes kahtlustatavat sõidukijuht.

Abipolitseinikuks võib võtta vähemalt 18-aastase Eesti kodaniku, keda pole karistatud tahtliku kuriteo eest ning kes on haridustaseme, kehalise ettevalmistuse ja tervisliku seisundi poolest võimelised täitma abipolitseiniku ülesandeid. Haridustase pole praegu kindlalt paika pandud. Abipolitseinikuks astuda soovija peab esitama avalduse Tartu Politseiprefektuuri juhi Raivo Palu nimele, kes uurib sooviavaldajate sobivust ka kohaliku vallavalitsuse kaudu. Abipolitseinikuks astuda soovijat kontrollitakse, kas ta vastab esitatavatele nõuetele, vajadusel korraldatakse eelnev väljaõpe. Välja on töötatud 22- tunnine programm, mis annab esialgsed teadmised seadusandlusest.

Praegu korraldatakse väljaõpe Tartu Politseiprefektuuris, kuid juhul kui ühest vallast on soovijaid rohkem, on võimalus koolitus kohapeal läbi viia.

Lähemat infot abipolitseiniku staatuse ja sooviavalduse esitamise kohta saab oma konstaabli käest.

Tulemuslikule koostööle lootma jäädes,

Lähemat infot abipolitseiniku staatuse kohta saab kohaliku konstaabli käest. Tartu Politseiprefektuuri aadress on Tartu, Vanemuise 64.
sisukord

Vastavalt laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadusele tuleb kõik väikelaevad 1. juuliks 2000 elukohajärgselt ümber registreerida Veeteede Ameti väikelaevaregistrisse.

Seoses paatide, jahtide ja kaatrite iga- aastase tehnilise ülevaatuse tähtaja kättejõudmisega on ette valmistatud väikelaevade tehnilise ülevaatuse raamatud vastavalt teede- ja sideministri 1. juuni 1998. a. määrusele nr. 24.

Tehnilise ülevaatuse läbiviimiseks on vajalik tehnilise ülevaatuse raamatu olemasolu. Kergendamaks ja kiirendamaks tehnilise ülevaatuse läbimist, on võimalik soetada tehnilise ülevaatuse raamat enne ülevaatuse algust posti teel. Kui saadate maksekorralduse koopia koos raamatu ostja postiaadressi ja nimega Tallinna faksile (2)6318742 või (2)6325393, garanteeritakse raamatu saatmine teile tähitud postiga koheselt peale makse laekumist. Postikulud on arvatud raamatu maksumuse sisse. Raamatu maksumus 66 krooni (sisaldab 18 % käibemaksu). Maksekorraldusega tasumisel palume ülekanne teha järgnevalt: Makse saaja: Laiu Liinid AS. Pank: Hansapank Kood 767. Arveldusarve: 22 101 141 5201. Makse selgitus: tehnilise ülevaatuse raamat. Summa: 66 krooni 00 senti. Tartus müüb ülevaatuse raamatut oü Trapper (tel. 251 48129).

Tehnilise ülevaatuse läbiviimise kohta saab lisainfot Tallinnast Veeteede Ameti väikelaevaregistrist (2)6205783 (hr. Promet). Väikelaevaregistri Tartu talitus asub Tartu jõesadamas Soola tn 5, telefoninumbrid on 27/ 44 1035 (Enn Soovik) ja 250 43854, avatud esmaspäeviti kell 10- 16.

Kõik väikelaeva päästevahendid ja tulekustutid peavad olema enne ülevaatust kontrollitud ja omama kasutuskõlblikkuse sertifikaati (v.a. sõudepaatide ohutusvestid). Pääste- ja tulekustutusvahendeid müüb ning kontrolli ja sertifitseerimist teostab Tartus Eesti Merestar AS (Soola 5, tel 340091).

Pangodi järvel toimub väikelaevade tehniline ülevaatus 22. juunil kell 10- 14.
sisukord

Lapsed, kes lähevad esimesse klassi 1. septembril 1999, peavad käima enne sügist erialaarstide juures kontrollil.

Lapsevanem peab käima lapsega oma perearsti juures, kes täidab tervisekaardi, mille lapsevanem peab kooli viima. Need lapsed, kes käivad lastepäevakodus saavad tervisekaardi ja vaktsineerimise andmed lasteaiaõe käest ja viivad oma perearstile.

Enne esimest septembrit peavad olema tervisekaart ja vaktsineerimise andmed koolis või kooliõe käes.

Infot saab telefonil 416-445.
 

SpordiVäljaAnne

Kambja valla ajalehe “Koduvald” kehakultuurilisa Nr.6 mai 1999

17. aprillil korraldas Kambja Spordiklubi teistkordselt ümber Kambja järve jooksu, millel osales 131 jooksuhuvilist vanuses 2 kuni 79 aastat (mehi 67 ja naisi 64). Võistlust soosis hea ilm.

Starti kogunes tublisti rohkem võistlejaid kui eelmisel aastal- järelikult on sportlik ettevõtmine kambjalaste seas omaks võetud. Tillujooksul tegi kaasa 2- aastane Maiken- Maarja Viilol, põhirajal osales ka auväärses eas, kuid ikka nooruslik ja sportlik Kambja valla teenetemärgi laureaat Endla Langel.

Kõige pisemad (kuni 5 a.) läbisid Kambja vallamaja ees tillujooksuringi. Minijooksu rada kulges samuti vallamaja ümbruses. Nendel jooksudel osales kokku 32 eelkooliealist poissi- tüdrukut. Finishis said kõik lõpetajad shokolaadimedali ja Vana- Kuuste Piimaühistu kleepsu.

Ümber järve jooksule (1600 meetrit) startis 99 jooksjat. Firmadest- asutustest osales kõige aktiivsemalt Kambja lastepäevakodu naispere. Stardis olid ka eelmise aasta parimad- Marek Meus, Lauri Orgse, Jaanis Brikkel.

Jooksuvõistlust toetasid Tartumaa Omavalitsuste Liit, Vana- Kuuste Piimaühistu, Haava kauplus, oü Cambi, R. Käsi, toidutare Mumm, Kambja vallavalitsus.

Paremusjärjestus vanusegruppide lõikes

Tillujooks (kuni 5- aastased): Rait Murumets (5), Annika Välja (3), Timmu Tollimägi (4), Birgit Põder (4), Katariina Erstu (4), Miikael Palk (3), Merlin Melser (4), Maiken- Maarja Viilol (2).

Minijooks (5- 7- aastased poisid): Rasmus Pind, Jaak Unt, Sander Jürgenson, Marek Tammeorg, Jaanus Aavik, Aleksander Erstu, Kermo Kõiv, Karl Künnapuu, Jarko Unt, Heiki Zeigo, Karel Künnapuu, Erki Rand, Mirko Melser, Joonas Ärmpalu, Kaspar Maata, Martin Kõiv.

Minijooks (5- 7- aastased tüdrukud): Sille Assak, Katre- Merilin Kriisa, Meriliis Kuslap, Helena Päkk, Annaliisa Rebane, Kätlin Rõigas, Gerrit Kõiv, Deily Illus.

8- 9- aastased poisid: Reemo Kappet, Rauno Kiuru, Rasmus Pind, Martin Rand, Marko Tammeorg, Kermo Kõiv, Jürgen Jürgenson, Janno Välja, Aigar Koppel, Jaanus Aavik, Garri Sard, Jaak Unt, Rünno Appleine, Aivo Koppel.

8- 9- aastased tüdrukud: Getter Käsi, Evelin Suits, Ketlin Päkk, Kätlin Päkk, Egle Käsi, Maarja Helstein, Sille Assak, Kertu Künnapuu, Silva Teder, Kätlin Rõigas, Deily Illus.

10- 11- aastased poisid: Mihkel Palk, Reno Põder, Sigmar Mägi, Tauri Põder, Siim Laanesaar, Elger Sepp, Sander Pind, Henri Zeigo, Eerich Erstu, Holger Sepp.

10- 11- aastased tüdrukud: Margit Ader, Epp Objartel, Liisa Unt, Elen Käsi, Agnes Ärmpalu, Kaija Piller, Krista Kortspärn, Liisa Maata, Kerli Kulberg, Sandra Sard, Sairi Sard, Tiiu Tedrema, Kadri Maata.

12- 13- aastased poisid: Steve Appleine, Mart Ilves, Heimo Zoo, Kaarli Kivimaa, Ragnar Kulberg, Egert Tammepõld, Ragnar Brikkel.

12- 13- aastased tüdrukud: Marina Loomus, Kairi Kähr, Liis LAanesaar, Karin Helstein, Mariann Rebane.

14- 15- aastased poisid: Jaanis Brikkel, Rauno Lints, Rait Käsi, Hannes Brikkel, Timo Palanen, Kristjan Kivimaa.

14- 15- aastased tüdrukud: Mairit Paidra, Karmen Kähr, Hellis Hamunen.

16- 35- aastased mehed: Lauri Orgse, Marek Meus, Väino Kiuru, Erik Pihu, Vello Tollimägi, Veiko Tervonen, Jaanus Välja, Margo Uus, Taimar Lepik, Aare Kappet.

16- 35- aastased naised: Siiri Paap, Heili Saage, Stella Polikarpus, Merle Palk, Aire Erstu, Anneli Sepp, Hele Päkk, Nelly Ruuge, Kaari Helstein, Tiiu Zeigo, Anneli Piller, Iry Sard, Merily Kudu, Siret Maata.

36- 45- aastased mehed: Arvi Ird, Raivo Kiuru, Harry Rõigas.

36- 45- aastased naised: Tiina Rebane, Vilja Leheste, Heli Solnik.

46- aastased ja vanemad mehed: Jaak Polikarpus, Einar Mägi.

46- aastased ja vanemad naised: Sirle Kuristik, Eha Ilves, Valve Luha, Maie Solnik, Endla Langel, Hele- Mall Piller.
 

Üldarvestuse 10 paremat
 

Koht	Nimi	Aeg
Mehed
I	Lauri Orgse	5.21
II	Jaanis Brikkel	5.22
III	Marek Meus	5.34
4	Rauno Lints	5.35
5	Väino Kiuru	3.51
6	Erik Pihu	5.58
7	Vello Tollimägi	5.59
8	Rait Käsi	6.04
9	Hannes Brikkel	6.05
10	Veiko Tervonen	6.15
Naised
I	Marina Loomus	6.25
II	Kairi Kähr	6.50
III	Mairit Paidra	7.04
4	Siiri Paap	7.05
5	Margit Ader	7.11
6	Epp Objartel	7.13
7	Heili Saage	7.17
8	Liis Laanesaar	7.28
9	Karmen Kähr	7.29
10	Getter Käsi	7.31

Suur tänu kõikidele osavõtjatele! Kohtumiseni uutel spordiüritustel!
 

Kabevõistlused

I –Halar Punnisson, II –Erich Erstu, III –Andrus Roosipuu

Suusavõistlused ümber Väikese saare Pangodi järvel

4. kl. poisid: I –Andrus Roosipuu, II – Tarmo Org, III – Martin Saar; 4. kl. tüdrukud: I – Liisi Roos, II – Kärt Sepp; 3. kl poisid: I– Jaan Kuus, II – Erich Erstu; 2. kl. tüdrukud: I – Margot Sepp, II – Helen Altement, III – Hegle Saar; 2. kl. poisid: I – Kristjan Roos; 1. kl. poisid: I – Rauno Miilman, II – Kait Krull, III – Uku Künnapuu. Sportliku südiduse eest said kooli diplomi veel Mario Rannala ja Ott Krull.
 

Jüripäeval korraldas Eesti Rahva Muuseum Raadil traditsioonilise jüriöö jooksu. Oma eelmise aasta head esinemist käisid kaitsmas ka Kambja jooksusõbrad. Taas oldi tublid.

Teatejooksus sai Kambja Spordiklubi spordiklubide arvestuses I koha. Võistkonda kuulusid Anne Välja, Katre Pind, Väino Kiuru, Indrek Ird, Marek Meus. Põhikoolide arvestuses jäi Kambja Põhikooli I võistkond neljandaks, jooksid Marina Loomus, Kairi Kähr, Erik Pihu, Rait Käsi, Taavi Loos. Kambja Põhikool II võistkond (Siiri Paap, Mairit Paidra, Tarmo Kiuru, Egert Tammepõld, Kuido Kondike) tuli seitsmendale kohale.

Rahvajooksul osalesid ka Liisa Unt, Kerli Kulberg, Hegne Saksing, Kaidi Palk, Mariann Rebane, Tiina Rebane, Gärry Käsi, Merily Kudu, Margo Uus, Rainer Sups, Kristjan Kivimaa, Mart Helstein, Hellis Hamunen.
 

Eesti Vabariigi sünnipäeval, 24. veebruaril korraldas Tallinna judoklubi Aitado karikaturniiri judos. Kambja Spordiklubi esindusvõistkonda kuulusid Reno Põder, Mart Ilves ja Heimo Zoo, kes kõik saavutasid koha esikolmikus: Heimo- II koht, Reno ja Mart- III koht.

Igal poisil õnnestus kahel korral vastased alistada täiusliku IPPON- väärilise heitega. Tallinna Aitado- klubi treenerite Andres ja Jaan Lutsari pilk jäi pidama Mart Ilvesel: “Poisil on päris hea tehnika ja koordinatsioon ning tundub, et ta on tugeva tahtejõuga poiss.”

Andres Lutsar jagas oma heameelt judo leviku üle suurlinnadest ka maapiirkondadesse. Kahjuks võib neid Eesti valdasid, kus on võimalik harrastada judot, üles lugeda peaaegu vaid ühe käe sõrmedel. “Teil seal Kambjas on õnnelikud lapsed- neil on haruldane võimalus tegelda sellise kasvatusliku ja esteetilise spordialaga nagu judo,” arvas Andres Lutsar.

Märtsi alguses korraldas Vinni judoklubi Sakura traditsioonilise judoturniiri tütarlastele ja naistele. Kambja SK-i naiskond oli sel aastal 10- liikmeline. Pjedestaali kõrgeimale astmele tõusid kahel korral Marina Loomus ja Anne Välja. Nad saavutasid oma kaalukategooriates I koha ja ühtlasi valiti nad kogu võistluse parima tehnikaga judokateks vastavalt tütarlaste ja naiste arvestuses. II koha saavutasid Kairi Kähr ja Sandra Sard. III kohtasid jagus kolmele Kambja judotüdrukule: Mariann Rebane, Hellis Hamunen ja Martiina Tiideberg. Sakura SHIAI’l korraldati näidisalana ka sumoturniir, kus III koha kohtumised võitsid Karin Helstein ja Sandra Sard.

20.- 21. märtsil toimus Võrus rahvusvaheline judoturniir Võru Kevad ’99, mis oli 1999. a. Eesti Judoliidu seeriavõistluse I võistlusetapp. B- vanuseklassis saavutasid I koha kehakaalus -35 kg Marina Loomus; III kohad kehakaalus -40 kg Mariann Rebane ja Kairi Kähr. Hästi võistles ja saavutas 5.-6. koha Mart Ilves. C- vanuseklassis oli suurimaks üllatajaks Heimo Zoo, kes võitis 4 kohtumist, kusjuures III koha kohtumises seisis vastamisi rohelise vööga võistleja Teet Suurkiviga (Äksi), keda õnnestus võita kahe WAZA-ARI (peaaegu täiuslik tehnika) väärilise heitega. Tütarlastest saavutasid III koha Kerli Kulberg ja Liisa Unt.

Tartu VIII kevadturniir judos toimus Tartus 24.- 25.aprill 1999. B- vanuseklass: Marina Loomus (-35 kg) I koht, Mariann Rebane (-40 kg) II koht, Hellis Hamunen (-45 kg) III koht. Lisaks neile osalesid Kairi Kähr, Martiina Tiideberg, Karin Helstein. C- vanuseklass: Mairann Rebane (-40 kg) III koht, Martiina Tiideberg (+45 kg) III koht. Osalesid: Liisa Unt, Karin Helstein, Paul Unt, Henri Zeigo, Garri Sard.

Maikuu alguses selgitati Elvas Eesti Vabariigi meistrid C - vanuseklassis- III kohale tulid Kerli Kulberg ja Martiina Tiideberg.
 

sisukord

Tartumaa koolinoorte talvised kergejõustikuvõistlused tõid võidurõõmu ka meie kooli. Kesistele harjutamistingimustele vaatamata on eelnevateltki selle sarja võistlustelt auhinnakohti nopitud.

Kooli kehalise kasvatuse õpetaja Rein Orrin on järjekindlalt lapsi harjutama utsitanud ja head tulemused pole lasknud end kaua oodata. Õnnestumistele lisab kaalu seegi, et eeldustega sportlaste leidmine vähem kui saja õpilasega koolist pole just lihtne ülesanne. Aga võib- olla tuleb kooli väiksus siin hoopis kasuks- on ju iga lapse areng õpetajal hästi silma all ja juhendamisel on võimalik läheneda igale sportlasehakatisele individuaalselt. Selle üle tuleks mõelda igaühel, kellele väikesed maakoolid liigse priiskamisena tunduvad.

Las nüüd tulemused kõnelevad iseenda eest. Toon siinkohal välja vaid kohad esimese kuue hulgas.

II koht:

Hannes Brikkel- poiste C klassi 600 m jooks
Jaanis Brikkel- poiste B klassi 1500 m jooks

III koht

Riin Palumets- tüdrukute D klassi 50 m jooks
Jaanis Brikkel- poiste B klassi 150 m jooks
Monika Perli- tüdrukute D klassi 600 m jooks

IV koht

Maire Perli- tüdrukute C klassi 600 m jooks
Halja Silm ja Monika Perli- tüdrukute D klassi kõrgushüpe

VI koht

Birgit Ojasalu- tüdrukute C klassi 150 m jooks
Kermo Käärst- poiste C klassi 150 m jooks.
 

8. aprillil toimusid VI- IX klaasi tüdrukutele klaasidevahelised võistlused korvpallis. Poolaja pikkus oli 10 minutit.

Suure eduga võitsid võistluse VIII klassi tüdrukud. Selle klassi parim korvikütt ja ühtlasi ka parim mängija oli Mairit Paidra, kes kogu sarja jooksul tõi oma võistkonnale 67 punkti. Auhinnalisele II kohale tuli IX klass, parim korvitabaja oli seal Kadi Vojevodova.

Väga äge ja võistlusrikas oli mäng III- IV kohale, milles kohtusid VI ja VII klass. Esimene poolaeg lõppes seisuga 2:4 VI klassi kasuks. Teine poolaeg lõppes aga viigiga 12:12. Lisaaja lõppedes oli seis järjekordselt viigiline. Otsustavas vabavisete voorus osutus parimaks VI klass ning seega kuulus neile III koht. VI klassi parim korvikütt oli Kertu Ird. VII klassi parim korvitabaja oli Marina Loomus.

27. märtsi hommikul olid Kambja spordihoonesse kogunenud mõned võistkonnad, et nautida võrkpallimängu.

Meespaare kogunes võistlustele kuus. Kuna turniir oli lahtine, siis oli meil ka üks külalispaar Otepäält ning oma võistkonna panid välja ka meie nooremad mängijad. Üpriski tasavägiste mängude paremus kujunes järgmiselt: Marko Tali- Priit Luik; Väino Kiuru- Raivo Kiuru; Gunnar Ots- Janek Truu; Villu Tuulik- Tormas Tuulik; Taivo Prants- Andrus Arg; Kristjan Kivimaa- Margo Uus.

Nais- ja segapaaride arvestuses oli väga kesine osavõtt. Mõlemaid paare oli vaid kaks. Naispaarid paremusjärjestuses: Reet Kuiru- Meeli Paulson; Mairit Paidra- Hannela Viigi. Segapaarid paremusjärjestuses: Mairit Paidra- Kristjan Kivimaa; Aivi Paumets- Robert Sule.

Täname kõiki võistlejaid, kes osalesid kevadturniiril ning suur tänu toetajatele, tänu kellele sai üritus toimuda.

Kambja spordihoones 11. aprillil toimunud Tartumaa 1999. aasta suvemängudel võistlesid naisvõrkpallurid, osa võttis kuus naiskonda. Mängiti uute reeglite järgi. Kõige paremini läks Ülenurme võistkonnal, järgnesid: Tähtvere, Tartu, Rõngu, Kambja ja Elva.

sisukord

Kammeri koolis viidi läbi terviseedendamisprojekt “Terves kehas terve vaim”.

16. -17. märtsil toimus algklassidele “Terve hamba päevad”. Kambja hambaarst Tiia Zeigo andis infot hammaste tervishoiust. Ta selgitas, kui tähtis osa on hammastel organismile. Lastele jagati hambaharju ning tutvustati teisigi hammaste puhastamiseks vajalikke vahendeid ja õpetati õigeid pesemisvõtteid. Vaadati videofilme, loeti jutte hammastest. Õpilased valmistasid hammaste tervishoiuga seotud raamatuid, stende ja joonistasid pilte klassijuhatajate juhendamisel.

“Terve hamba päevad” lõpetasime võistlustega, kus sai jõudu proovida köie tirimises, palli täpsusviskes ja näidata oma võimeid hüpenööri käsitsemises.

12. -16. aprillil toimus põhikooliklassidele üritus alkoholi ja tubaka kahjulikkusest organismile. Õpilased käisid Tartus Eesti Tervisekasvatuse Ühingus, kus jagasid teadmisi Ilmar Laas, Rene Neimann ja Sirje Veronina. Võis vaadata ka videofilme. Narkomaaniast avaldas oma nägemusi Toomas Madisson. Õpilased joonistasid plakateid, tehti raamatuid ja stende: “Miks loobuda suitsetamisest ja alkoholist”. Abiks olid klassijuhatajad ja terviseõpetaja.
 

22. märtsil toimus kasvatajatele ja õpetajatele Eesti Punase Risti Tartu Linna Seltsi abil õppepäev, kus õpetati esmaseid esmaabivõtteid ja prooviti elustamisvõtteid mannekeenil.

Tervisepäeval, 27. aprillil toimus ürituse “Terves kehas terve vaim” kokkuvõtte tegemine. Korraldasime näituse tehtud raamatutest ja plakatitest. Algklasside õpilased joonistasid asfaldile terviseteemalisi pilte. Põhikooliklassidele toimus esmaabiõpetus, näidati ka videofilme esmaabist. Viktoriin toimus kolme klassi vahel. Õpilased esinesid veel terviseteemaliste laulude, luuletuste ja näidendiga. Aeroobikatüdrukud lõpetasid oma tantsuga etteastete osa. Sellele järgnesid rühmadevahelised võistlusmängud õues, kus õpilased pidid näitama oma teadmisi, aga rohkem osavust ja taiplikust. Üritusest osavõtjatele jagati hulgalisest auhindu.

Terviseedendamise projekt, mille teostamiseks saime Sotsiaalministeeriumi poolt korraldatud konkursilt 10000 krooni, täitis oma eesmärgi. Laste huvist ja osalemislustist innustatuna plaanime selliseid ettevõtmisi edaspidigi.

Toimetuse märkus: Koolivõrgu reorganiseerimise ajastul võib Kammeri kool end kindlalt tunda, sest sel kevadel likvideeritava Meeri kooli õpilased hakkavad õppima Kammeris. Lisanduma peaks ligikaudu 40 õpilast.
 

sisukord

Kinnitatud
Kambja Vallavolikogu 01. 04. 1999 määrusega nr 4

1. Käesoleva korra alusel makstakse toetust seaduses “1999.aasta riigieelarve” laste koolitoetusteks ning munitsipaalkunsti- ja -muusikakoolide õpilaste toetuseks määratud summade arvelt.

2. Laste koolitoetust kasutatakse õpilaste kooli toiduraha maksmiseks ja kooliminekutoetuse maksmiseks.

3. Õpilaste kooli toiduraha makstakse valla koolide hoolekogude ettepanekute või lastevanema isikliku avalduse alusel vähemkindlustatud ja paljulapseliste perede lastele.

4. Ettepanekud ja avaldused vaatab läbi ja toetuse andmise otsustab igakuiselt sotsiaalkomisjon, arvestades toetusteks ettenähtud summat.

5. Valla koolide õpilaste toiduraha kantakse otse koolile, väljaspool valda õppivate laste toiduraha makstakse lapsevanemale või kokkuleppel vastava kooliga kantakse otse koolile.

6. Kooliminekutoetust makstakse augustikuus nendele paljulapselistele peredele, kus kooli läheb kolm või enam last. Erandkorras võib koolitoetust maksta ka väiksema laste arvuga peredele, kus lapsi kasvatab ainult üks vanem. Kooliminekutoetuse saajate nimekirja koostab sotsiaalnõunik, toetuse saamise ja ühele lapsele makstava summa suuruse otsustab sotsiaalkomisjon.

7. Kooliminekutoetus kantakse lapseavanema pangaarvele või makstakse välja valla kassast.

8. Munitsipaalkunsti- ja muusikakoolide õpilaste toetuse jaotab sotsiaakomisjon lapsevanemate avalduste alusel.
 

sisukord

MAIKUUS 1999

28.05 Elfriede Neumann    Tatra 88.
05.05 Friedrich Müür    Kammeri 87.
30.05 Hilda Väiko    Kammeri 87.
21.05 Linda Rosin    Kõrkküla 84.
23.05 Jelizaveta Nikolajeva    Kodijärve 84.
07.05 Olga Kuldsepp    Tatra 83.
16.05 Alma-Helene Ehrlich    Tatra 83.
22.05 Ehala-Romalda Teppan    Sirvaku 80.
01.05 Alma Kister    Virulase 70.
15.05 Anna Timmusk    Kaatsi 70.
15.05 Elmar Koosa    Sipe 70.
17.05 Saima Nemvalts    Lalli 70.
24.05 Asta Ammas    Kambja 70.
23.05 Ants Luha     Suure-Kambja 60.

APRILLIKUUS 1999

24.04 Maria Vilppo    Aarike HK 92.
08.04 Meeta Lentso    Kõrkküla 89.
20.04 Alfred Timmermann    Raanitsa 89.
21.04 Anna Sööt    Pangodi 87.
30.04 Elfriede Kasepere    Riiviku 87.
03.04 Aarand Luht    Virulase 85.
21.04 Meinhard Tobreluts    Kambja 83.
15.04 Jelena Ruuska    Vana-Kuuste 82.
14.04 Elmar Sikkal    Vana-Kuuste 82.
30.04 Endel Mugu    Tatra 81.
01.04 Osvald Pettai    Aarike HK 75.
08.04 Kalju Einalo    Kambja 75.
05.04 Jaan Varik    Virulase 75.
03.04 Arno Suits    Kambja 70.
15.04 Silvi Villemson    Tatra 65.
16.04 Aimi Sule    Kambja 65.
14.04 Ermiine Täht    Aarike HK 65.

MÄRTSIKUUS 1999

02.03 Salme Voore    Vana-Kuuste 93.
25.03 Alfred Laurits    Raanitsa 87.
16.03 Darja Pisukova    Aarike HK 87.
03.03 Armin Rebane    Kambja 86.
27.03 Marie Sirge    Aakaru 86.
07.03 Hugo Saar    Kambja 84.
03.03 Erika Tsirk    Aarike HK 83.
11.03 Maria Suurkütt    Kodijärve HK 83.
05.03 Anna Võsu    Kambja 81.
18.03 Ilmar Toomiste    Kambja 75.
11.03 Salme Padar    Rebase 75.
10.03 Vaiki Agarmaa    Kambja 70.
02.03 Linda Orasson    Tatra 65.
24.03 Hilda Münt    Kavandu 65.
10.03 Udo Veibri    Aakaru 65.
31.03 Ilse Neumann    Tatra 60.
29.03 Koidula Mäeloog    Visnapuu 60.
19.03 Vilma Kurvits    Visnapuu 60.
01.03 Eldur Keldo    Pangodi 60.

Kõiki sünnipäevalapsi tervitavad ja õnnitlevad ning soovivad päikesesoojust põue ning kevaderõõme hinge Kambja vallavalitsus ja vallavolikogu.
 

sisukord

Mõnede Kuuste kooli õpetajate ja õpilaste välimuses 1. aprillil aset leidnud muutused võtab hästi kokku ühe endast lugupidava tütarlapse repliik: “Ega ma pole lolliks läinud!”

Õnneks oli piisavalt neid, kes julgesid ühel päeval aastas ennast vabatahtlikult naerualuseks teha. Meie auväärt presidentki on öelnud, et enesekindel ja kompleksivaba inimene julgeb naerda ka iseenda üle. President on seda ka ilmekalt tõestanud, suhtudes heatahtlikult temaainelise anekdoodikogumiku üllitamisse.

Naljapäeva seesuguse tähistamise mõte käidi välja kooli nn ajutrusti ehk Q- klubi koosolekul. Otsustasime 1. aprilli puhul riietuda põhimõttel: “Kõik on lubatud!“

See plaan nõudis põhjalikku ettevalmistust: kes tegi inventuuri vanaisa- vanaema rõivapärandis, kes tuiskas mööda “kaltsukaid”, kes haaras ise niidi ja nõela järele. Käiku läksid kõikvõimalikud aksessuaarid alates veidratest pärlikeedest ja kõrvarõngastest kuni linnupesadeni välja.

Naljapäeva hommikul oli koolimaja elevust täis. Üks kostüüm oli leidlikum kui teine ja värvikirevus üllatas julgemaidki kombineerijaid.

Sel päeval pakuti lisaks silmailule ka midagi kõrvadele: toimus anekdootide rääkimise võistlus, mis näitas ilmekalt, et väikese sõprusseltskonna naerutamisel ja publiku ees naljaviskamisel on üsna suur vahe. Õnneks saadi peatselt kohmetusest üle ning varsti oli kõigil lõbus olla.

Lustakas üritus tipnes auhindamisega. Veidra, kuid isuäratava auraha (porgandi) ja UNISEFI lõbusa postkaardi said teravmeelseima kostüümi eest Innar Nemvalts ning õpetajad Tiiu Sumberg ja Anne Palumets. Muhedaima anekdoodi esitasid Kaarli Kivimaa, Innar Nemvalts ja Kristi Kirs.

Päeva parima aprillinalja eest hoolitses V klass, kes kutsus koolirahvast oma näidendi esietendusele. Publiku nördimuseks koosnes etteaste vaid ühest sõnast: ”APRILL!”
 

Firma “Juhmanson & Co” Ajutrusti teadurid on juba pikemat aega uurinud inimeste omavahelisi suhteid paljudes meie arenevates ja ôitsvates firmades. Eriti on Ajutrusti teadurite tähelepanu köitnud just suhted juhtivate töötajate ja nende alluvate vahel. Firma Ajutrusti teadurid jôudsid peale pikaajalisi ja pôhjalikke uuringuid järeldusele, et mitte igal pool ei suhtu alluvad oma ülemustesse vajaliku austusega ega ilmuta vajalikku kuulekust ja lugupidamist. Pahatihti kasutatakse oma ülemuse iseloomu vôi tööalaste oskuste kirjeldamiseks lubamatult mürgiseid väljendeid. Samuti ei ole madalamatel ametikohtadel olevad ametnikud ja teenistujad enamasti rahul ka neile makstava palgaga ja kipuvad seda ülekohtuselt vôrdlema oma leivaisade sissetulekutega.

Firma “Juhmanson & Co” Ajutrusti teadurid jôudsid peale selle küllaltki delikaatse, kuid terava probleemi igakülgset uurimist ja vaagimist üksmeelsele järeldusele, et üksikute rahulolematute ja ebalojaalsete teenistujate vallandamine ei anna antud firma juhtkonnale soovitud tulemusi, sest nende asemele tuleb niikuinii jälle uus inimene vôtta ja vaevalt see samasse keskkonda sattunud uus töötaja eelmisest lojaalsem on. Firma Ajutrusti teadurid soovitavad niisugustes firmades, kus sellised probleemid on, kardinaalselt muuta keskkonda, kus töötavad madalamapalgalised töötajad. Selleks oleks soovitav panna firma alamad ametnikud ja teenistujad tööle niisugustesse ruumidesse, kus neil nende asend ühiskonna hierarhiaredelil pidevalt meeles seisaks. Selleks sobivad kôige paremini madalate ustega ruumid. Madalad uksepiidad sunnivad teenistujaid kogu aeg kummarduma ja pikapeale muutub niisugune kehaasend neile ilusaks harjumuseks. Samuti soovitab firma “Juhmanson & Co” Ajutrust asetada ustele käepidemed madalamale kui seda harilikult tehakse. Niisuguseid uksi pidevalt lahti tehes ja kinni pannes harjuvad teenistujad oma ülemusele kätt andes kummarduma, mis juba iseenesest on aupaklikkuse tunnusmärk. Firma Ajutrusti teadurid on sügavalt veendunud, et need alama astme teenistujad ja ametnikud, kes ei soovi vajalikul määral kummarduda ja sellega oma leivaisade vastu aupaklikkust üles näidata, hakkavad tahes- tahtmata oma päid vastu madalaid uksepiitasi lööma. Niisugune pikaajaline madalate uksepiitadega “töötlemine” muudab aga pikapeale ka kôvemadki pead pehmeks ja ôpetab kangemadki seljad aupaklikult kummarduma.

Firma “Juhmanson & Co” Ajutrust on sügavalt veendunud, et laialdane madalate uksepiitadega uste kasutamine meie jôudsalt arenevate firmade ametnike tööruumides viib miinimumini vôi likvideerib hoopis ametnike palganôudlused ja loob firmasiseselt soodsa ning meeldiva tööôhkkonna.
 

Austatud Kambja ajalehe “Koduvald” lugeja!

Ma tean, et suurest austusest teaduse vastu hakkasid Sa lugema minu üllitisi teatud hardusega. Läbinisti ausa ja riigitruu kodanikuna pean ma aga suure kahjutundega Sulle teatama, et Sahtlifirma “Juhmanson & Co” Ajutrust ei tegele tõsiteadusega, vaid hoopis nn. pilateadusega. Selgituseks võin veel lisada, et kui meie demokraatlikus vabariigis on olemas nii varifirmad kui ka riiulifirmad, siis miks ei võiks meil olla ka üks soliidne sahtlifirma, kus tegeletakse pilateadusega ja kus kõik uurimistööd pannakse esialgu sahtlisse, kust neid siis vaid karjuva vajaduse korral eesti rahvale ilmutatakse. Ma usun, et nii mõnigi meie firma Ajutrusti uurimistöö ei ole Sulle meele järele, kuid olen kindel, et mingisuguse positiivse laengu need uuringud ikkagi annavad, seda enam, et vähemalt iga teises uurimistöös on loodetavasti mingisugune iva sees. Ja kui see nii on, siis ei ole meie Ajutrust ilmaaegu ei oma, ega ka Sinu kallihinnalist aega raisanud.

Head lugemist ja “ iva” otsimist!

PS! Minuga võid kontakti võtta aadressil: oldjyri@uninet.ee ja väikest väljavõtet minu loomingust saada lugeda peagi avatavalt koduleheküljelt http://www.uninet.ee/~oldjyri Olen tänulik iga mulle saadetud kirja eest

sisukord

2- 12. augustini on Kambja vallale eraldatud neli tuusikut Valgemetsa lastelaagrisse. Tuusikud on ette nähtud paljulapseliste või majandusraskustes perede lastele. Palume kõiki nende perede lapsevanemaid, kes soovivad oma lapsi Valgemetsa laagrisse saata, esitada sellekohane avaldus Kambja valla sotsiaalnõunikule 1. juuniks. Laekunud avalduste põhjal teeb otsuse sotsiaalkomisjon ning teatab seejärel otsusest lapsevanematele.

Alates 1. jaanuarist 1999 on võimalik saada pensionilisa neil leskmeestest pensionäridel, kellel on lapsed. Pensionilisa saamiseks tuleb esitada Tartumaa Pensioniametile abikaasa surmatunnistus, laste sünnitunnistused (kui sünnitunnistusel puudub tempel passi väljaandmise kohta, siis ka passid) ja taotleja avaldus pensioni ümberarvutamiseks. Teavet saab Kambja valla sotsiaalnõunikult telefonil 416 205.

Tartus, Rahu tänav 8 asub Tartu Puuetega Inimeste Koda, mis on katusorganisatsiooniks kahekümnele Tartus ja Tartumaal tegutsevale puuetega inimeste omaalgatuslikule ühendusele. Kõik need ühendused on loodud selleks, et abistada ja nõustada konkreetse puudega inimesi. Ühendused korraldavad ka ühisüritusi ning organiseerivad sotsiaalset rehabilitatsiooni. Ühingute tegevusest on võimalik osa võtta kõigil puudega inimestel, kes soovivad oma igapäevaelu elavdada ja silmaringi laiendada. Järgnevalt toome kõikide ühingute nimetused ning tegevusalad:

Astmahaigete Selts (esindajad Aune Tamm ja Mai Helme ) ühendab kõiki astmat põdevaid inimesi.

Autismiühing (esindajad Tiiu Urva ja Ülle Proos) on loodud autismi diagnoosiga inimestele.

CP (Tserebraalparalüüsi) ühingusse (esindajad Merle Muda ja Leili Pillai) kuuluvad ajukahjustusega inimesed, ka sünnitraumaga lapsed.

Diabeetikute ühing (esindaja Ene Täht) ühendab suhkruhaigeid inimesi.

Epilepsiaühingusse (esindaja Reet Sööt) kuuluvad epilepsiadiagnoosiga inimesed.

"Halastus" (esindajad Liidia Laaneoja ja Aino Tedrema) on endiste meditsiinitöötajate ühing, kes tegeleb väga eakate vanainimeste aitamisega. Sellesse ühingusse oodatakse inimesi, kes ka maaoludes abistavad ning nõustavad kõrges eas (üle 90- aastaseid) inimesi.

"Händikäpp" (esindajad Margit Rosental ja Karin Audova) on füüsiliste puuetega noorte ühing, mis töötab klubi põhimõttel ning organiseerib puuetega noorte vaba aja veetmist.

Kurtide ühing (esindajad Helle Sass ja Ene Pihus) ühendab kuulmispuudega inimesi.

Pimedate ühing (esindajad Eva Kirillova ja Pärja Õunapuu) ühendab nägemispuudega inimesi. Kutsehaigete ühing (esindajad Aleksander Nukka ja Elina Visnapuu) hõlmab inimesi, kes on saanud oma puude tööõnnetuse või ebaõigete töötingimuste tõttu.

Puuetega Laste ühing (esindajad Elsa Põvvai ja Sirje Janson) ühendab vaimupuudega lapsi.

SM (Multiplex) ühingusse (esindaja Elle Tammemägi) kuuluvad kõik sclerosis multiplex´i diagnoosiga inimesed.

Vaegurite ühingus (esindajad Koidu Pargas ja Ester Kets) on täiskasvanud, füüsilise puudega inimesed.

Vaimupuude ühingusse (esindajad Ilme Sõna ja Sirlis Sõmer) kuuluvad täiskasvanud, vaimupuudega inimesed.

Neeruhaigete ühing (esindajad Hillar Küüdorf ja Raja Lõhmus).

Nägemisvaegurite ühingusse (esindajad Aldo Kals ja Anne Kõiv) kuuluvad inimesed kellel teatav osa nägemisest on säilinud.

Vaegkuuljate ühingu (esindajad Aime Pallale ja Heli Veide) liikmeteks on inimesed, kelledel on kuulmispuue, kuid teatav osa kuulmisest on säilinud.

Parkinsoni ühing (esindajad Karmen Ilus ja Maie Liplap).

Vähifond (esindajad Kaiu Suija ja Õie Seene).

Kõigi loetletud ühingute tegevuse kohta on võimalik lähemat teavet saada esindusisikute kaudu, kellede telefoninumbri saab Kambja vallavalitsuse sotsiaalnõunikult. Juhul, kui teil tekib huvi kohtuda saatusekaaslastega ning jagada nendega oma probleeme, võtke ühendust.
 

sisukord