• Endla Langelile annetati valla teenetemärk nr 1

Elupõlist kooliõpetajat ja kultuurikandjat tunnustati hõbemärgi ja tänupalgaga
• Endla Langel enda elust ja tööst
• Kambjas huvitalu pidav haridusminister Mait Klaassen:

“Ütlen ikka ja jälle- üheskoos edasi!”
• Mait Klaassen ja Villu Reiljan on aidanud ja aitavad Kambja valda

Ettepanek: Riigikogu valimised peavad Kambja valla arengule otsest ja olulist kasu tooma! Kuidas seda saavutada?
• Vallavalitsemine
• Kambja valla korra eeskiri
• Kambja kalmistu hooldamise ja kasutuse eeskiri
• Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise kord
• Rahvaasemikud lugesid rahast ja lõid korda
• Lipud tähtpäevadel lehvima, lapsed ööseks tuppa...

Kambja valla korrakaitse ja heakorrakomisjon annab teada
• Vallavalitsuse istungitel arutati
• Külaliikumise toetamise programmi töökorrast
• Ärge jätke loomi euromärgita!

Loomade märgistamisest loomaarsti pilguga
• Vastsündinud vallakodanikud
• Isa, räägi minuga

Unipiha Algkooli 3.-4. klassis läbiviidud ankeetküsitlused näitavad, et isade osatähtsus lastega tegelemisel on liialt väike.
• Kodukoolist lahkunute pihtimus

Uues koolis on paljud asjad teistmoodi.
• Uusaastaturniir lauatennises
• Puhjas võidutsesid taas Kuuste lamades surujad
• SpordiVäljaAnne
• Suusajäljepaar tõi matkajad Pangodist Kambjasse

Kohtunikud näost sinised, suusatajad rõõmust punased
• Kambja Spordiklubi logo ja tunnuslause konkurss
• Kambja spordiürituste kalender aastal 1999
• Korvpallilahingud on peetud Viru- ja Võrumaal
• Judopoisid ja judoplikad tõusuteel
• Mälestused seovad eilse ja tänase päeva
• Kambja kogudus saab uue hingekarjase

Õpetaja Peeter Karma peab proovijutluse 24. veebruaril kell 13
• Aeg voolab ja murdub ja kaob ... Meie hulgast on lahkunud:
• Teated
• Riigikogu valimised- millal?, kus?, kuidas?

Vastused valija küsimustele

Vallavolikogu otsustas 28. jaanuaril, et ligi neli aastakümmet Kambjas koolmeistriks olnud, laste ja täiskasvanutega teatrit teinud, kodulugu uurinud, lähemaid või kaugemaid ekskursioone juhtinud... ning paljude muude tänu väärt tegudega silma paistnud Endla Langel on just see kambjalane, kes oma elutööga on ära teeninud esimest korda annetatud Kambja valla teenetemärgi.

Teenetemärgi üleandmise tseremoonia on vabariigi aastapäeval kell 15 Kambja vallamaja saalis Tartu meeskoori kontserdil. Laureaadile antakse üle hõbedast rinnamärk, tunnistus ja tshekk selle kohta, et 15000 krooni tänupalka kantakse tema hoiuarvele.

“On nii seatud, et inimene peab tööga oma igapäevast leiba teenima,” arutles volikogu liige Heiki Kortspärn ettepanekus, millega ta esitas Endla Langeli teenetemärgi kandidaadiks .”On hea, kui inimene teeb oma tööd andunult ja ausalt vastavalt oma võimetele ja võimalustele. See on ju nii loomulik. Erilist imetlust väärivad aga need üksikud, kes tahtsid ja suutsid veelgi rohkem endast anda, kui oli nõutud, kes läbi aegade olid alatasustatud ja sageli tunnustusest ilma jäetud.”

Kambja valla teenetemärgi idee isal Heiki Kortspärnal mõlkus mõttes umbkaudu 60 väärikat isikut, keda ilmselgelt sobinuks tunnustusmärgiga esile tõsta. “Arvasin siiski, et esimesena teenetemärgi omanikuks saav kambjalane peaks olema tõeline maa sool,” selgitas Heiki Kortspärn, miks tema pilk jäi püsivamalt peatuma koolmeistritel. Et Kambja valla maadel on viimastel aastakümnetel lapsi õpetanud mitu väga teenekat pedagoogi, pidi tõsiselt vaagima, keda nende seast esile tõsta. Enne omapoolse otsuse langetamist küsitles Heiki Kortspärn ka vilistlasi ja teisi kambjalasi, et teada saada, keda nemad tunnustaksid.

Vallavolinik Heiki Kortspärn ei ole Endla Langeliga isiklikult tuttav, kuid on aastate jooksul tähele pannud, kuidas kunagine õpetaja ka pensionipõlves toimekalt Kambja kultuurielus osaleb ja kodulugu uurib.

“Elasin nii rahulikult, ei teadnud midagi karta,” lausub Endla Langel ehmunult, kui kuuleb vallalehe toimetajalt, et teda on valitud teenetemärgi laureaadiks. Päevast, kui volikogu tegi otsuse, on möödunud juba paar nädalat, kuid uudis ei ole veel austatu kõrvadesse jõudnud. Headel uudistel tundub olema millegipärast hoopis väiksem liikumiskiirus, kui skandaalidel, kuulujuttudel.

“Taevake, mille eest küll- ma ei ole seda märki teeninud ega tahtnud,” kurdab Endla Langel. Tundub, et inimene, kes kogu elu on endast andnud, ei oska olla olukorras, kui talle endale midagi antakse. Ehkki see tänu on kuhjaga välja teenitud. “Olen märganud, et kui kedagi esile tõstma hakatakse, tekivad hõõrumised ja pahandused.” Elukogenud inimesena on tal ettevaatlikuks tegevaid näiteid nagu varrukast puistata.

Endla Langel on harjunud rõõmu tundma lihtsatest, kuid talle tähtsatest asjadest. Väga õnnelik oli ta mullu detsembris pärast Suure- Kambja koolimaja tulekahju, kui leidis, et tema raamatud on tulest puutumata. “Kustutamise ajal ütlesin ühele tuletõrjujale, et kui ta saab, tõstku raamatud leekidest välja,” jutustab Endla Langel, kellele vana mõisahoone aastakümneid koduks oli, ja kuhu pärast alevikku kolimist palju raamatuid ruumipuudusel maha tuli jätta. “Hiljem leidsingi need suitsunud raamatud teisest kohast. Ma olin nii liigutatud, et tänasin seda tundmatut tuletõrjujat raadio “Õnnevakas”.”

Õpetajaks õppisin Tartu Õpetajate Seminaris. Esimene töökoht oli Ahja algkoolis (1941- 1944), edasi töötasin Kambjas aastatel 1944- 1983. Kambja aja sisse jäi ka õppimine Tartu Õpetajate Instituudi kaugõppes eesti keele ja kirjanduse erialal.

42 õpetaja- aasta jooksul olen õpilastega lavastanud 28 näidendit. Lisaks nendele dramatiseeringuid teostest ja massdeklamatsioone. Rahvamaja juures lavastasin ka täiskasvanutega näidendeid.

Teiseks hobiks on ekskursioonide läbiviimine. Neid on tehtud õpilastega, õpetajatega, Kambja sovhoosi inimestega, Kambja laulukoori rahvaga üle terve Eestimaa, üks reis koguni Mihhailovskojesse.

Veel meeldib mulle uurida eesti kultuuriajalugu. See täidab mu pensionipõlve aega, olen Vaiki Agarmaa kutsel teinud 52 ettekannet Kambja raamatukogus.

Endla Langeli õpilane aastatel 1944- 46 Ellen Jürgenson:

Endla Langel on väga aktiivne inimene. Kogu oma elu on pühendanud Kambjale. Vanasti öeldi, et maa sool. Tore ja väsimatu inimene.

Ta oli väga range õpetaja, kuid samas väga tore inimene. Kui nad noorte õpetajatena tulid- Endla Langel ja Leili Kesas, saime nagu sõbrannadeks. Tänapäevani oleme sõbrannad. Meie klass on jäänud talle väga südamelähedaseks. Nädalat ei möödu, kui me ei helistaks.

Sisukord

Lugupeetud Kambja valla rahvas

Minule annab julguse teie valla tegemistes kaasa rääkida asjaolu, et liigun ka ise Kambja vallas kui vallaelanik, harides veidi maad Paali  külas.

 Miks sai omal ajal valitud just Kambja, kuigi oleks olnud ka looduslikult veidi kaunimaid kohti? Põhjuseks on peale rahuliku ja toreda rahva ka Tartu lähedus, kus saab vajadusel tööl käia. Peale selle on näha, et vallas hakkab välja kujunema vajalik infrastruktuur. Muidugi sellel ajal (1991.a.), kui Paali külla maja sai ostetud, oli kiriku asemel ahervare, kaupluse ja seal müüdavaga oli nagu oli, söögikoht oli ainult vanas sööklas ja- mis kõige tähtsam- uuest koolimajast ei juletud unistadagi. Ka valla teistes osades ei olnud olukord väga kiita.

Täna, peale mitmeid reforme, kui enam ei ole sovhoose ja kolhoose, peame vaatama ja mõtlema- kuidas edasi? On äärmiselt tähtis, et seda, mida me juba saavutanud oleme, käest ära ei lastaks ja enne, kui mingeid uusi reforme  alustatakse(-me), tuleb ära lõpetada vanad reformida, tuleb parandada tehtud vead ja alles siis saame alustada millegi uuega.

Ka inimesi on meil just nõnda palju, kui on ja nad on sellised, nagu me kõik ise just täpselt oleme. Seetõttu olen täiesti vastu väidetele, nagu oleks kõik
eelnevatel aastatel tehtu jama (vaata Mõõdukate loosungit) või meil oleks vaja jälle inimesi vahetada (plats puhtaks). Räägitakse uutest reformidest, aga mida?
ja kuidas? ning millepärast oleks vaja muuta?

Minu jutt võib tunduda väga stagnalik, kuid vaataksime enne, kas tehtu on ikkagi jama! Kirik on Kambjas peaaegu valmis, kooli ehitus käib, Kammeri kool
sai uued aknad, soojatrassid ja katlamaja. Keskasulas on mitu kauplust ja söögikohta. Ülalöeldu ei tähenda, et kõik oleks juba korras. Teha on paljugi.
Eelkõige vajab lahendamist probleemipundar, mis on tekkinud maa- ja põllumajandusreformi järgselt. Kuid ka siin on mõistlikke lahendusi võimalik leida.
Neid tuleb vaid tahta otsida.

Kõige selle tõttu ei hüüatagi ma- jätke jama, vaid ütlen ikka ja jälle- üheskoos edasi! Koos tuleb minna nii maal kui linnas. Ikka sõbralikult üksteist toetades ja
pöörates tähelepanu peamisele- lastele, peredele, vanadele inimestele ja sellele maale, millel me elame.

Sisukord

Riigikogusse pürgivate kandidaatide seas on minulegi mõningaid sümpaatseid naisi- mehi. Neist ühele võiks heameelega oma hääle anda, kuid... STOPP!
Stopp sellepärast, et mina olen Kambja valla elanik. Kas minule muidu sümpaatne kandidaat üldse teabki, kus Kambja asub? Ja kui teabki, kas ta sihukese
pisikese ja kauge kohakesega üldse tegemist tahab teha, sest Riigikogusse saanuna on tal teisi muresid küllaga.

Selline tulevikuväljavaade tegi mind päris murelikuks, kuid tõsisemal järelemõtlemisel saabus selgus: on siiski olemas mõned Riigikogusse kandideerijad, keda
Kambja valla rahvas võiks rahuliku südamega valida. Enamgi veel: võiksin olla kindel, et võimu juurde tagasisaanuina aitavad nad valla arengule tuhat korda
enam kaasa, kui ükskõik milline teine mesijuttu puhuv ja roosamannat pakkuv Riigikogusse pürgija.

Kes on need kandidaadid, kellede seast tuleks valik teha? Need mehed on keskkonnaminister Villu Reiljan ja haridusminister Mait Klaassen.

Mida head on need mehed Kambja vallale teinud?

Tänu keskkonnaminister Villu Reiljanile on viimaste aastate jooksul Kambjasse tulnud investeeringuid järgmistele objektidele:

1. Suure- Kambja paisjärve ja tammi taastamistööd.
2. Kambja valla prügimägede likvideerimine.
3. Kambja valla kruusakarjääride rekultiveerimine.
4. Unipiha kooli biopuhasti.
5. Aarike hooldekodu biopuhasti.

Käesolevaks, 1999. aastaks on Riigieelarves eraldatud ca 2 miljonit krooni Kambja järve puhastamiseks, kaldaallee (koos istepinkidega) ja supluskohtade
ehituseks

Tänu haridusminister Mait Klaassenile:

1. Jäi alles Kammeri kool. Just tema initsiatiivil leidis riik raha, et ehitada Kammeri koolile vana ja õhkulennanud katlamaja asemele uus ja kaasaegne
katlamaja.

2. Alustati möödunud aastal Kambja uue koolimaja ehitusega.

Käesoleva artikliga ma agiteerin Kambja valla rahvast hääletama nende kahe tubli mehe poolt. Tean, et paljud on Eesti riigis ja ka poliitikutes pettunud ning ei
tahagi valima minna. Eelpooltoodust selgub, et igal juhul tuleks aidata neid, kes Kambja valda on aidanud.

Halb on lugu siis, kui inimesed valivad nimekirjade keskel või lõpus olevaid kandidaate: nende poolt antud hääled lahustuvad lihtsalt ära ja Kambja ei võida
midagi.

Kambja valla rahvas hakkab valima valimisringkonnas nr. 8, mis hõlmab Jõgeva- ja Tartumaa. Villu Reiljan kandideerib Eesti Maarahva Erakonna nimekirjas
nr. 1159 all ja Mait Klaassen kandideerib Eesti Koonderakonna nimekirjas nr. 1553 all.

Mis saab siis, kui Villu Reiljan ja Mait Klaassen ei saa Riigikogusse? Ka siis pole veel midagi katki. Esiteks näevad need mehed, et Kambjast anti neile palju
hääli ja seda peetakse meeles. Teiseks on nendele meestele hääle andmine otsekui investeering tulevikku: nad on veel küllaltki noored, võimekad ja võivad
tulevikus ministritena või riigijuhtidena Kambja vallale palju aastaid kasu tuua.

Muuseas, tulevikule mõeldes ja arvestades Kambja valla ca 1700 hääleõigusliku kodaniku häältega, proovin veidi unistada: tänapäevast olukorda silmas
pidades oleks hea, kui Kambja rahval oleks tulevikus “oma” mees igas tähtsamas erakonnas! Selleks polegi palju vaja: iga Kambjale vajalik- kasulik
kandidaat peaks Kambja valijailt saama 200- 300 häält. Sellest piisaks, et Kambjasse hakkaks igal aastal voolama mõistlikul hulgal investeeringuid. Kõige
selle vormistamine oleks meie vallavanemale raske, kuid jõukohane ülesanne.

Lõpetuseks tahan öelda, et tasub minna valima ja valida tuleks ainult neid, kes on aidanud ja aitavad Kambjale kasu tuua. Kui me iseendid,
s.t. Kambja valda aitame, siis aitab meid ka Kõigevägevam!

Sisukord

Mait Klaassen Curriculum vitae  Sünniaeg: 23. jaanuar 1955  Sünnikoht: Tartu Haridus- ja töömehetee: 1973 Tartu V Keskkool Õppinud akordioni 7 aastat ja süvendatult keemiat 1973- 1978 EPA Veterinaariateaduskond 1978- 1989 EPA Veterinaariateaduskonna kirurgia ja sünnitusabi kateedri assistent. Õpetanud kirurgiat, sünnitusabi, ortopeediat ja farmakoloogiat 1989 Teaduste kandidaadi kraadi kaitsmine 1989- 1990 Helsingi Ülikoolis farmakoloogia kateedris uurija 1990- 1993 EPA Veterinaariateaduskonna sisehaiguste kateedri juhataja, professor 1993- 1997 EMPÜ rektor alates 1997. aastast Eesti Vabariigi haridusminister Abielus, kolm last, kellest noorim lõpetab tänavu gümnaasiumi Huvialad: akordionil musitseerimine aiandus autoralli vanade autode restaureerimine

Villu Reiljan  Curriculum vitae  Sündinud: 23. mai 1953 Võrumaal Rõuge vallas Pärlijõel Mikita talus  Elukoht: Jõgevamaa Palamuse vald Luua küla  Haridustee:  1953- 63 Ristemäe Algkool  1963- 67 Viitina 6- klassiline Kool  1967-70 Võru I Keskkool  1970-75 Eesti Põllumajanduse Akadeemia metsamajanduse ja maaparanduse teaduskond. Lõpetasin cum laude metsamajanduse inseneri kvalifikatsiooniga.  Töömehetee:  1973-75 Eesti Metsainstituudi vaneminsener  1975-85 Kaarepere Sovhoostehnikumi metsaülem  1985-95 Kaarepere Sovhoostehnikumi ja Luua Kõrgema Metsakooli direktor  1995 märts- aprill Eesti Riigikogu liige  1995-99 käesoleva ajani Eesti Vabariigi Valitsuses keskkonnaminister  Päritolu:  ema- Elfriede Reiljan (1912- 1970), talupidaja  isa- Rudolf Reiljan (1905- 1989), talupidaja  õed- vennad:  Viivi Eller (sünd. 1935), metsamajanduse insener, praegu pensionär  Jaan Reiljan (sünd. 1939), talupidaja isatalus  Janno reiljan (sünd. 1951), TÜ välismajanduse professor  Perekonnaseis:  abielus 1974.a-st. Abikaasa Anne, hariduselt proviisor. Peres kaks tütart.  Vanem tütar Heidi (sünd. 1975) on TÜ psühholoogia osakonna magistrant.  Noorem tütar Kaidi (sünd. 1977) on TÜ õigusteaduskonna IV kursuse tudeng.  Huvialad:  Sport (lauatennis, võrkpall, tõstmine), mälumäng

“Koduvald” on oma lugejaile võlgu vallavolikogu kahe viimase istungi lühiülevaated.
Kambja valla volikogu päevakord

18.detsembril 1998

1. Valla 1999. a. eelarve I lugemine.
2. Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise korra kinnitamine.
3. Kambja valla korra eeskirja kinnitamine.
4. Kambja kalmistu hooldamise ja kasutuse eeskirja kinnitamine.

1. Valla 1999. a. eelarve II lugemine.
2. Valimiskomisjonide moodustamine.
3. Sajandivahetuse tähistamine Kambjas.
4. Kambja valla Teenetemärgi andmise otsustamine.

Selle aasta eelarvet on volinikud arutanud kahel korral, kuid tähtsat dokumenti ei ole veel vastu võtta saadud, sest selgusetu on, kui suure rahasummaga toetab Kambja valda riik. Vallaleht kirjutab eelarvest täpsemalt siis, kui eelnõu dokumendiks on saanud.

Toetused rõõmsateks ja kurbadeks sündmusteks

Vallavolikogu kinnitas täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise korra, mis on tervikuna avaldatud “Koduvalla” lisalehes “Vallavalitsemine”.
Riigipoolt ettenähtud sotsiaaltoetustele on Kambjas lisatud lapse sünnitoetus, eakate inimeste sünnipäeva toetus ja täiendav matusetoetus.
Et Kambja vallal on kaks hooldekodu, tekitas kõige elavamat arutelu probleem, kellel kaudu ja millistel juhtudel makstakse matusetoetust, kui Toonela teele läheb varjupaiga elanik.

Vallas hoitakse korda uue eeskirja alusel

Aeg muudab kiiresti riigis kehtivaid seadusi, seetõttu pidi volikogu korrigeerima ka Kambja valla avaliku korra eeskirja. Teema on üldinimlik- väiteid ja vastuväiteid oli rohkesti ka vallavolinikel. Kes ja mida tohib ette võtta hulkuva koeraga? Millist koera saab üldse hulkuvaks liigitada? Kas jalutusrihma otsas oleval pisikesel koeral peab olema suukorv või oleks see koera solvamine? Kuidas suhtuda aastavahetusel taevasse kõmmutatavatesse rakettidesse? Paugutamine rikub ju igal juhul korra eeskirjaga kehtestatud öörahu - mida teeb politsei siis, kui inimesed hakkavad sellepärast kaebusi kirjutama? Jne.

Valla korra eeskiri võeti siiski vastu, sest volinikud mõistsid, et iga olukorra jaoks ei ole võimalik reeglit kirjutada. Eeskirja teksti leiate terviklikult lisalehest “Vallavalitsemine”.

Arutelust jäi kõrva loomaarstist voliniku Ene Kiudma mure, et marutaud levib Kambja valla mõnes piirkonnas liigagi hästi. Seda soodustavat asjaolu, et inimesed ei soovi koeri vaktsineerida. Ka vallavolinike hulgas olevat kahjuks koerapidajaid, kel loom kaitsesüstimata.

Ka kalmistul kehtib kord

Kalmistu peaks olema rahupaik. Et see ka nii oleks, kinnitas volikogu Kambja kalmistu hooldamise ja kasutamise eeskirja, mille täistekst on avaldatud lisalehes “Vallavalitsemine”.

Moodustati valimiskomisjon

Vallavalitsuse ettepanekul kinnitas volikogu Riigikogu valimiste korraldamiseks Kambja ja Kuuste jaoskonnakomisjonide koosseisud.

Kambja jaoskonnakomisjoni kuuluvad: Enn Liba (esimees), Helve Tenno (aseesimees), Toivo Ärtis (sekretär), Maria Lipson, Eha Paade, Marita Suits, Airike Feirik, Kuido Leib, Kersti Veevo. Asendusliikmeteks kinnitati Eha Jakobson, Marika Lehiste, Mait Rebane, Marju Lattik.

Kuuste jaoskonnakomisjoni kuuluvad Anne Lindström, Edda Lints, Heli Nemvalts, Kaido Mark, Marju Orion, Avo Alliksaar, Anne Palumets. Asendusliikmed: Õie Köösel, Milvi Padjus, Rein Härmoja.

Kuidas tähistada sajandivahetust?

Sõltumata sellest, kas pidada XXI sajandi alguseks 1. jaanuari 2000. või 1. jaanuari 2001., on jäänud vähe aega plaanida ja tegutseda, et ka Kambjas sajandinumbri muutumist tähistada. Vallavanem Ivar Tedrema luges ette Forseliuse Seltsi tegevesimehe Madis Linnamäe kirja, milles ta veelkord teeb ettepaneku püstitada Kambjasse nn. Kambja sammas, mis põlistaks iidsed ajad ja sümbolid kaasaja kambjalastele, aga ka turistidele.

Kambja samba püstitust on juba arutatud volikogu kultuurikomisjonis. Vallavanem palus ka volinikel sellel teemal mõtteid mõlgutada. Mõelda oleks vaja sedagi, kuhu sammas paika panna – esialgne asupaik vallamaja pargis ei ole ehk kõige sobivam. (jääb turistidele märkamatuks).

Esimene teenetemärk leidis omaniku

Kambja valla teenetemärgi statuut kinnitati volikogu istungil. Kord näeb ette, et kandidaadid tuleb esitada hiljemalt 15. detsembril. Tähtajaks laekus vaid üks ettepanek – Heiki Kortspärn soovis, et esimene Kambja valla teenetemärk annetaks elupõlisele Kambja kooliõpetajale Endla Langelile. Volikogu istungil arvas Ene .Kiudma, et sobilikke kambjalasi on teisigi- ka näiteks Evi Isak vääriks teenetemärki. Samas tõdes Ene Kiudma, et on jäänud sel korral kandidaadi esitamisega hiljaks.

Endla Langeli elutööd volikogu istungil põhjalikumalt ei tutvustatud. Eks ole volinikegi hulgas neid, keda või kelle lapsi/ vanemaid kutsumusega koolmeister omal ajal õpetas armastama kunsti ja kirjandust, loodust ja kodu. Rahvaasemike tahtel annetati Endla Langelile valla teenetemärk nr 1.

Vana- Kuuste rahvast esindav Õie Köösel arvas siiski, et järgmistel kordadel oleks valimine esinduslikum, kui kandidaadi (kandidaatide) kohta esitataks lühitutvustus. Sellise materjali olemasolu/ puudumine muutub kaalukeeleks siis, kui volinikud on esitanud teenetemärgi saamiseks mitu kandidaati.

Kambja valla korrakaitse ja heakorra komisjoni koosoleku protokoll

Koosolek toimus 21. jaanuaril 1999. aastal algusega kell 14.00. Koosolekust võtsid osa: Heiki Kortspärn, Viktor Nopponen, Vahur Tiideberg, Ants Zeigo, Peeter Ruuge.

Koosoleku päevakord oli järgmine:

1. Mida ette võtta korrarikumistega?
2. Alaealiste viibimisest avalikes kohtades.
3. Koerte ja kasside järelvalve alevikus ja valla territooriumil.
4. Kambja valla korra eeskirjade läbivaatamine.
5. Laste turvaline liikumine Kesk tänaval.

1. Kutsuda järgmisele koosolekule Kambja jahisektsiooni esimees, et täpsustada jahipidamise eeskirju talumaadel.

2. Teha valla volikogule ettepanek koerte arvele võtmiseks ja registreerimiseks.

3. Avaldada vallalehes ettepanek registreeruda “Kauni kodu” konkursil osaleda soovijatel 1. juulini 1999.

4. Avaldada vallalehes eeskirjad alaealiste viibimise kohta avalikes kohtades.

5. Komisjoni ettepanekul avaldada vallalehes palve heisata vabariigi aastapäeval lipud ja lipuheiskamise seadus. Palve sisu võiks olla järgmine: Komisjon tuletab meelde, et heiskame lipud Eesti Vabariigi iseseisvuspäevaks. Kui lippu ei ole, pöörduge valla korrakaitse ja heakorra komisjoni pole.

6. Jätkata järgmistel koosolekutel heakorra probleemide arutamist.

Toimetuselt: Peale valimisi peab iga uus volikogu moodustama rea komisjone, et sujuvamalt juhtida ja korraldada valla elu. Nii toimiti ka Kambjas 1996. aasta sügisel, kui vastvalitud volikogu kokku tuli.

Selles lehenumbris avaldab “Koduvald” korrakaitse ja heakorrakomisjoni viimase koosoleku protokolli. Kahjuks peame tunnistama, et see on esimene kord, kui vallavolikogu komisjon soovib oma tegevust lehelugejaile tutvustada. Tore oleks, kui hea eeskuju teistegi komisjonide liikmeid nakataks ja komisjonide tegevuse lühitutvustused edaspidigi leheveergudele jõuaksid.

Et korrakaitse ja heakorrakomisjoni koosoleku protokollis mainitakse mitmel korral vallalehte “Koduvald”, vastav toimetus, mida me ettepanekutest arvame.

Eeskirjad alaealiste viibimise kohta avalikes kohtades on kirjas Kambja valla korra eeskirjas, mis ilmub selle lehe lisas “Vallavalitsemine”. Kindel on aga see, et eeskirjade avaldamine öist korda ei taga. Korralik lapsevanem (ja lapseohtu ilmakodanik) teab ka ilma käsupaberita, millal ööaeg algab. Hooletut lapsevanemat ja hooletusse jäetud last ei sunni aga ükski paber oma harjumusi muutma, kui selleks välist survet pole.

Korrakaitse ja heakorra komisjoni palvel kordab vallaleht ettepanekut, et kõik kambjalased, kes soovivad osaleda “Kauni kodu” konkursil, registreeriksid end 1.juulil 1999 (täpsemat infot küsida Heiki Kortspärnalt või vallasekretärilt).

Lippude heiskamisest (heiskamatusest) kirjutas vallaleht põhjalikult 1997.a sügisel. Paljudele oli meeldetuletusest kasu, paljudele kahjuks mitte. Sestap usub toimetus, et lipu heiskamisest ja lipupäevadest tasub peagi jälle kirjutada. Seekord olgu öeldud vaid niipalju, et Riigikogu lisas äsja lipupäevade ehk riiklike tähtpäevade nimekirja emakeelepäeva, mida pühitsetakse 14.märtsil.

Sisukord

21.detsembril 1998

1. Pangodi Maastikukaitseala kaitse eeskiri

Piirikirjelduses võtta aluseks II variant (vaata “Koduvald” nr 6/ 1998- toim.), see käsitleb suuremat piirkonda. Eelnõu on väga paljude küsimärkidega: talupiiride vead, osa talusid puudu, eeskirjades viidatud seaduste §-dele, kuid jäetud lahti seletamata. Kohati väga umbmäärane. Vaja koostajalt selgitust nõuda.

2. Toimetulekuraha on niipalju, et tasuti nii detsembri- kui ka jaanaurikuus koolilaste toidu eest.

3.Maaküsimused: vaadati läbi toimikud viie maaüksuse tagastamise ja seitsme maaüksuse erastamise kohta.

15. jaanuaril 1999

1. Kinnistute müügi läbivaatamine.

2.Õigusvastaselt võõrandatud vara mittetagastamine ja kompenseerimine.

3.Maaküsimused: vaadati läbi toimikud kaheksa maaüksuse tagastamise ja kümne maaüksuse erastamise kohta.

4. Forseliuse Selts on algatanud mõtte püstitada nn. Kambja sammas, mis jäädvustaks Kambja ajaloo, esmamainimise, usundi jne.
 

Külaliikumise toetamise programmi eesmärgiks on omaalgatuse äratamine ja toetamine, kaasaegne ja jätkusuutlik areng maal, mis aitaks muuta küla elamisväärsemaks elupaigaks.

Programmi sihtalaks on kogu Eesti territoorium, välja arvatud üle 3000 elanikuga asulad.

1999. aastal on toetatavad alaprogrammid:

• Maanaised ja ettevõtlus
• Noored maal
• Ökoturism
• Kodu-uurimine
• Seltside tegevuse toetamine, mis on suunatud küla sotsiaalsele ja kultuurilisele arengule
• Heakord, kodukaunistamine
• Teabelevi ja kaugtöö
• Külaliikumise rahvusvahelised koostööprojektid

Toetust võivad taotleda füüsilised isikud, füüsilisest isikust ettevõtjad, mittetulundusühingud, sihtasutused, kohalikud omavalitsused ja maavalitsused, kusjuures eelistatakse mittetulundusühingute ja üksikisikute kui seltside esindajate taotlusi.

Toetuse maksimumsuurus on 10 000 krooni. 1999. aastal võib määrata poolaastas ühele ülemaakondlikule taotlusele toetuse kuni 25 000 krooni, eelistatakse külaliikumise organisatsioonilise tegevuse toetamist.

Taotluste esitamise tähtajad on 15. märts ja 1. oktoober.

Taotlused vaatab läbi ja teeb otsuse maavanema poolt moodustatud maakonnakomisjon. Taotlused, mis hõlmavad mitut maakonda või on muul tunnusel üldise tähtsusega, edastatakse maakonnakomisjoni poolt külaliikumise keskkomisjonile.

Toetuse saaja sõlmib maavanemaga lepingu, milles kohustub rahasid kasutama sihipäraselt ja esitama selle kohta aruande. Kui toetuse saaja ei kasuta eraldatud vahendeid sihipäraselt, tuleb need tagasi maksta. Kui toetuse saaja ei esita aruannet, siis komisjon tema poolt esitatud uut taotlust läbivaatamisele ei võta.

Nii taotlused kui aruanded võtab vastu Tartu Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakond (Riia 15, Tartu 51014, kab. 405) Info: Heili Uuk, Tartu maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna peaspetsialist, (telefon 305 237)

Kehtib 1998. a. kasutusel olnud taotlusvorm, mida saab vallavalitsustest ja maavalitsusest.

Loomade märgistamine on tekitanud palju segadust.

Inimesed arvavad, et saavad loomad sokutada ülesostjatele ilma märgistamata. Enam see asi nii lihtsalt ei käi, ka nemad nõuavad tauditõendit. Seda tõendit antakse koos euromärgiga, mis peab olema kindlasti looma kõrvas, mitte loomaomaniku peos, nagu osa inimesi arvab.

Suvel, kui võtsin leukoosi uurimiseks veresid, oli ehk kümmekond mõtlevat inimest, kes helistasid ja soovisid, et ma nende loomad, keda nad soovivad aasta jooksul müüa, ühtlasi ka nummerdaksin.

Ülejäänud, kellele ma pakkusin nummerdamisteenust, loobusid, kuid mõne kuu pärast oli nende hulgas juba tauditõendi soovijaid, et saaks looma ära müüa. See on ju täiesti läbimõtlematu talitamine.

Euromärk seisab loomal eluaeg kõrvas ning nõue on selline- kui inimene jätab vasika kasvama, siis peab ta kuue nädala jooksul olema nummerdatud. On ju vasikat palju lihtsam nummerdada, kui 500- 600 kg looma. Euromärgi kõrvapanekul täidan ma paberi informatsioonikeskuse jaoks- olge head ja pidage oma loomade sünnipäevad meeles.

Unipiha Algkooli 3.-4. klassis läbiviidud ankeetküsitlused näitavad, et isade osatähtsus lastega tegelemisel on liialt väike.

Olen juba mõnda aega püüdnud teada saada, milline arusaamine on isadel-emadel laste elust-olust, kuidas toimivad need kaks täiesti erinevat maailma. Ankeetküsitlused tõendasid juba varem psühholoogide poolt öeldut, et isad tegelevad lastega tunduvalt vähem kui emad. Samas ootavad lapsed just isa heakskiitu ning nõuannet hoopis rohkem kui ema oma.

Küsimusele, kas sa tunned rõõmu, kui su isa võtab osa sinu elus toimivatest tähtsatest sündmustest, vastas 93% küsitluses osavõtnuid positiivselt. Samas arutab koos isaga tihti oma plaanid läbi üksnes 52% lastest. 60% tahab, et nende isad oleksid teistsugused, kui nad on seda praegu.

Uurimus näitas, et peredes, kus mõlemad vanemad tunnevad pidevalt huvi lapse käekäigu vastu koolis, on õpitulemused tunduvalt paremad, kui nendes peredes, kus vanemate kohustus piirdub heal juhul üksnes allkirja andmisega koolinädala lõpul või küsimusega, kas sul on homseks õpitud.

Loota, et 3. või 4. klassi poiss on küllalt suur iseseisvaks õppimiseks, ei ole õige. Elu näitab, et poisse tuleb hoida õppimise ja kooli juures sunduslikult kinni kuni põhikooli lõpetamiseni, vahel isegi kauem.

Ankeetküsitlused näitasid veelkord seda, et koos lapsega tuleb koolipinki tulla ka isadel ning emadel.

Järgmisel aastasajal ja aastatuhandel on paratamatu, et õpivad kõik: kogu ühiskond muutub õppivaks Eestiks. Põhikooli, ametikooli, gümnaasiumi ja kõrgkooli järel jätkub õppimine kogu elu.

See aeg, mil lapsed kasvasid nii nagu lillekesed väljal, on otsa saanud. Päikesest ja vihmast jääb tänapäeva kapitalistlikus maailmas väheseks, et last suureks kasvatada.

Uues koolis on paljud asjad teistmoodi.

Esiteks on see kool palju suurem ja seal on rohkem lapsi. Kuna meil pole enam oma klassiruumi, tormavad koolikella helisedes kõik õpilased klassist sisse või välja.

Iga tund on meil nüüd erinevas kohas ning igat õppeainet annab erinev õpetaja. Uutest ainetest on lisandunud terviseõpetus, kirjandus ja ajalugu. Nädalas on meil 29 tundi. Enam pole aga õpetajatel aega sind aidata ja ära kuulata , nagu see oli Unipiha koolis, vaid sa pead klassi tempoga suutma kaasas käia. Nõrgematel õpilastel on seepärast uues koolis raskem õppida.

Vahetunnid on palju igavamad kui vanas koolis: pole enam kohta ega mänge, mida mängida. Vahel tuleb peale igatsus oma vana kooli järgi, aga sellest peab üle saama. Käiksin edasi Unipiha Algkoolis, kuid selleks pole võimalust.

Uues koolis on see tore, et seal korraldatakse tihedamini klassiõhtuid ja diskosid.

Kolmas kooliveerand jõudis vaevu alata, kui Vara, Kambja, Ilmatsalu ja Kuuste kooli lauatennisistid omavahel Kuustes mõõtu võtma asusid. Ilmatsalu kool ja võõrustajad panid kumbki välja kaks võistkonda.

Võrreldes eelmise aastaga oli nüüd osavõtjaid mõnevõrra rohkem ja iga võistleja sai laua taha viiel korral. Nõnda said mängijad korraliku koormuse ja pallide põnksumist kostis kooli saalist järgemööda neli tundi.

Aastaga olid jõuvahekorrad oluliselt muutunud. Kui eelmisel aastal võtsid võõrustajad koguni kaksikvõidu, siis nüüd tõrjuti nad hoopis kolmandaks. Suure arenguhüppe olid teinud väikesed Vara kooli poisid, kes aasta tagasi olid viimased, aga seekord said kindla esikoha. Võidukas meeskonnas mängisid Erik Krehhov, Andrei Smirnov ja Raigo Vooljärv.

Teise koha saavutas Ilmatsalu I võistkond koosseisus Ainar Sults, Edgar Kupri ja Arvi Suur. Viimastena lubati auhinnalaua juurde Kuuste I võistkonna mängijad Rauno Lints, Timo Palanen ja Martin Polikarpus.

Ülejäänud võistlejad said osavõtu eest diplomi ja suure õuna kosutuseks. Ühtlasi kutsuti kõiki järgmisel aastal taas Kuustesse lauatennist mängima.

Haarava võistluse korraldas Kuuste kool, auhinnad panid välja Kambja spordiklubi ja Kuuste kool.

Järjekordne võistusurumine oli arvult juba kuues, kuid kogub õppurite hulgas visalt populaarsust. Meie koolis on selle spordialaga järjekindlalt tegeldud ja võidujumalanna on meie poole ikka lahke näoga vaadanud- üldvõidud on võetud kõigil kuuel korral.

Nõnda läksid Kuuste poisid-tüdrukud võistlustulle tiitlikaitsjatena ega vääratanud seegi kord. Võidukarika eest rassisid Maire Perli, Liivika Täht, Kairi Vaht, Tea Tamm, Kaarli Kivimaa, Margus Kanep, Ragnar Brikkel, Alvar Täht, Hannes Brikkel, Andri Snetkov, Kermo Käärst, Andris Brikkel, Rauno Lints, Jaanis Brikkel ja Ago Tamm.
 

“Ei ole midagi uut siin päikese all, “ tõden järjekordselt, kui sirvin taas Kambja kõrgema algkooli õppurite karskus lootusühingu kuukirja “Miilang” kaht erinevat numbrit (1924; 1936). Juba see fakt iseenesest, et Kambja laste (vana)vanaemad– (vana)vanaisad almanahhi koostasid- toimetasid, on tore. Lappan kauni käekirjaga kaetud lehekülgi, mis on nummerdatud ja raamatuks köidetud. Pärast läbilugemist imetlen tollaste õpilaste pikki ja ilmekaid looduskirjeldusi. Tänastel lastel pole vist pooltki sellest tähelepanu- ja vaatlusoskusest. “Ja kui ilusad pildid!” meenub ajalehetoimetaja ütlus, millega ma täiesti päri olen. Ei sümbolismi-, kubimi- ega muu –ismi- katsetusi, vaid lihtsalt puhaste selgete värvidega ilusad pildid.

Kui me möödunud aastal oma almanahhi jaoks Kambjaga seotud inimesi uurisime, leidis Toivo Ärtis “Miilangust” ka Ain Kaalepi töö. “Tuletikk” jutustab tuletiku ajaloost. (See lugu on Tootsi taskute 3. aruandes taas päevavalgele toodud.)

Ajalookordusena näivad mulle ka mõtted “Miilangu” 1924.a. väljaande järelsõnas, seepärast võiksid need siin vabariigi aastapäeva puhul uuesti trükivalgust näha:

Järelsõna
Motto: Meie ideaal on luua
sarnane kultuuriline ümbrus,
kus teadus ja kunst peab laiali
lagunema meie õppiva noorsoo keskel.

“Miilang” N4 tahab jätkata läinud aastal alatud tööd. Meie elu siht ja püüe on sammuda valguse ja tõe poole, ning hävitada ja ära purustada pimeduse ja valskuse võimu. Meie rahvas on veel pimeduse hirmsas kohutavas valduses, sest et veel vähe aega sest mööda on, kui meie võõra rahvaste ülimvõimude alt vabanesime ja oma kaelas olevaist raudraskeist ahelaist pääsime. Nüüd oleme me vabad ja ilmatakistuseta omas vaimlises arenemises.

Meie noored, kellest rippub ära ka meie riigi tulevik, peame oma elu ja töö isamaale pühendama.

Meil on nüüd jälle endise orjusikke asemel teine ike: see on joomahaigus, millesse meie rahvas juba ammugi sattus ja praegugi sääl veel sipleb.

Selle alkoholi väljatõrjumist on takistanud senini meie kaelas olev orjaike kõige rumaluse ja pimeduse võimudega. Nüüd oleme meie orjaikkest vabad, siis peame ka alkoholi kütkeist vabaks saama. Seks tuleb meil noortel iseäranis palju tööd teha ja vaeva näha, enne kui sest raskusest üle saame. Tekib küsimus, kuidas, kuidas meie seda täide saame saata. Meie noored, kellest ka meie rahvatulevik ära rippub, peame alkoholi võimu purustama ning selle eemale tõrjuma. Seks peame meie noored juba varakult end vaimlises kui ka teaduslikudes asjades välja arendama, ning endast visad ning karsked inimesed kasvatama, kes suudaksid olla eeskujuks teistele, siis võidame ära alkoholi uputava laine!

Seks palju jõudu ja edu!
“Miilangu” toimetus

Meie, Tootsi taskute toimetajad, tahame sel aastal avaldada rohkem vanemate ja vanavanemate mälestusi ja võrrelda neid tänaste koolilaste eluoluga. Kui lehelugejate hulgas leidub veel (vana)vanemaid, kellel pole palutud jutustada oma lapsepõlve mängudest ja töödest, kel on aga põnevaid meenutusi, siis andke endast teada Kambja kooli. Tahaksime ka sajandi esimese poole lapsepõlvest rohkem teada.

Mõistagi tohib ka ise kirjutada. Tootsi taskute toimetus ootab iga rida, mis kõneleb, kuidas elu ja inimesed sel sajandil on muutunud. Rääkida võib lapsepõlvest, kooliteest, sõjaraskustest, küüditamisest, tööst, huvidest, oma lastest ja lastelastest... Kõigest sellest, mis kõrvuti pannes tekitaks praegustele ja tulevastele lastele pildi XX sajandist Kambjas Kambja inimeste poolt nähtuna.

Kambja kirikulukku toob 1999. aasta küünlakuu tähtsa sõnumi: 28. veebruaril kell 15 valib kogudus endale uue õpetaja.

Kambja kiriku õpetajakoht jäi vabaks 1. veebruaril, sest Jüri Stepanov ei jõudnud enam Otepää hingekarjase ameti kõrvalt Kambjasse jumalasulaseks käia. Ka ei kuulu Kambja kogudus enam Valga praostkonna koosseisu, vaid Tartu praostkonda.

Vabast õpetajakohast anti teada ajalehes “Eesti Kirik”. Koguduse esimees Kalev Laanesaar möönab, et vaba töökoha pakkumine tekitas huvi. “Üks inimene oli Tartust, teine Muhumaalt..” meenutab Kalev Laanesaar. “Oli ka kaks naist, kes kohta soovisid, kuid meie arvasime, et meesõpetaja on ikka traditsioonilisem.”

Proovijutluseks tehti ettepanek Peeter Karmale. “Ta on keskealine mees, praegu töötab Põlvas, kuid on mitmel pool ametis olnud,” tutvustab koguduse esimees. Peeter Karma proovijutlus on Kambja kirikus 24. veebruaril kell 13.

Pühapäeval, 28. veebruaril tuleb Kambjasse jutlustama Tartumaa praost Joel Luhamets (algus kell 15). Jutlusele järgneb Kambja koguduse täiskogu koosolek, kus toimub uue õpetaja valimine. “Vajalik täiskogu liikmete osavõtt,” tuletatakse plangukuulutusel meelde.

Juulikuus organiseerib Kalev Laanesaar Kambjas koguduste puhkpilliorkestrite õppelaagri, millest võtavad osa ka pasunapuhujad Saksamaalt. Kalev Laanesaar juhatab Kambja puhkpilliorkestrit.

Sisukord

Lume varjatud säng,
valge, nii valge see ase.
Hinge nukrus ja äng,
lein see lahti ei lase.
 

Meie hulgast on lahkunud:
 

Sisukord

• Toimetajale helistas Valve Luha, kes tänas enda ja naabrite nimel lumetõrjujaid. “Tahaksin kiita nii käsu andjaid, kui käsu täitjaid;” oli ta rahulolev.

• Sotsiaalnõunik teatab pensionäridele, et tema käest saab kätte uued haigekassakaardid. Et uut kaarti saada, tuleb vana loovutada

järjekordne “Koduvald” on valmis. Igal lehel on oma nägu. See number on bürokraadi nägu, sisaldades suhteliselt palju ametlikku infot. Mainin seda vabandusena, sest lehte ei mahtunud eelmisel korral lubatud ulatuslikum artikkel Kambja raamatukogu ajaloost ja praegusest perenaisest Vaiki Agarmaast. Järgmises lehes tuleb see kindlasti!

Vabandama pean ka kõikide eakate kambjalaste ees, keda eksitas eelmises lehes avaldatud sünnipäevatoetuse info. Ei oskagi öelda, miks numbrid nii paljulubavalt sassi läksid. Edaspidi seda minu süül enam ei juhtu, sest vallavalitsuse istungitest hakkab kirjutama hoopis Hella Sule. Tema viibib protokollijana istungitel ja omab seetõttu kõneldust täielikku ülevaadet. Protokolliraamatu lugemine seda alati ei anna.

1999. aasta 7. märtsil toimuvad Riigikogu korralised valimised. Eesti on iseseisev ning sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima võimu kandja on rahvas. Riigivõimu teostab rahvas Riigikogu valimisel hääletades. Seega valima minnes on teil võimalus anda oma panus riigi valitsemisse.

Kes võivad Riigikogu valimisel hääletada?
Riigikogu valimistel võivad hääletada elukohast sõltumata kõik Eesti kodanikud, kes on vähemalt 18- aastased.

Kes võivad kandideerida Riigikokku?
Riigikogusse võivad kandideerida kõik Eesti kodanikud, kes on valimiste päeval vähemalt 21-aastased. Riigikogusse kandideerimine on sätestatud Riigikogu valimise seaduses, mille kohaselt võib parlamenti kandideerida nii üksikkandidaadina kui ka erakonna nimekirjas.

Kuidas toimub hääletamine?
Valija saab hääletada vaid ühe kandidaadi poolt, kes on tema valimisringkonna kandidaatide nimekirjas. Meelepärase kandidaadi number tuleb kirjutada hääletamissedelile. Valija eelistus annab võimaluse kandidaadil pääseda Riigikokku, ühtlasi annate oma hääle ka erakonnale, mille nimekirjas on kandidaat.

Kus saab hääletada?
Hääletada saab elukohajärgses valimisjaoskonnas valimispäeval 7. märtsil kell 9.00-20.00. Kambja vallas asuvad valimisjaoskonnad Kambja vallamajas ja Kuuste põhikooli hoones.

Eelhääletamine toimub 1.- 3. märtsil samades hoonetes, kus valimispäevalgi.
Kodus hääletamine toimub ainult valimispäeval. Kodus hääletada soovijad peavad hiljemalt 3. märtsil esitama oma valimisjaoskonna komisjonile või vallasekretärile kirjaliku avalduse.
Tänavu on lisatud Riigikogu valimise korda ka uuendus: valimistest saavad osa võtta ka inimesed, kes valimispäeval ja eelhääletamise päevadel ei viibi oma alalises elukohas. Iga omavalitsuse territooriumil on vähemalt üks valimisjaoskond, kus iga soovija saab eelhääletamise päevadel oma ametliku elukoha kandidaatide nimekirja alusel hääletada. (Eelhääletamise päevadel saab Tallinnast või Kohtla- Järvelt Kambjasse tööle või külla tulnud inimene vallamajas asuvas valimisjaoskonnas oma ringkonna nimekirja alusel hääletada)
Millal ma saan hääletada? Eelhääletamine toimub ajavahemikus 1.-3. märtsini. Hääletamisruumid Kambja vallamajas ja Kuuste põhikoolis on avatud esmaspäeval, 1. märtsil ja kolmapäeval, 3. märtsil kell 15- 19 ning teisipäeval, 2. märtsil kell 9- 12. Valimiste päeval 7. märtsil on valimisjaoskonnad avatud kella 9.-20.

Kas valimisteks on vaja end registreerida?
Valimistele end registreerida pole vaja. Kui te olete oma elukohta vahetanud kahe valimise vahel, siis tuleb hiljemalt 25. veebruaril kanda end valla või linna registripidaja juures hääleõiguslike kodanike registrisse. Alates 26. veebruarist saab registris teha muudatusi üksnes siis, kui olete registrist välja jäänud või sellesse ekslikult kantud.

Kas ma saan hääletada, kui ma pole kantud valijate nimekirja?
Kui olete ekslikult valijate nimekirjast välja jäetud, aga kirjas registris, siis kantakse teid ka valimispäeval valijate nimekirja ning teil on võimalus hääletada.

Kust ma saan teada, kus mu jaoskond asub?
Vallavalitsus on saatnud (seadusejärgne tähtaeg oli 10. veebruar) igale valimisnimekirja kantud valijale valijakaardi, kus on kirjas valimisjaoskonna asukoht.

Mida teha, kui valijakaart pole tulnud?
Sel juhul tuleb pöörduda vallavalitsuse registripidaja poole järelepärimisega.

Kas saab hääletada, kui pole võimalik viibida valimiste ajal elukohajärgses valimisjaoskonnas (näiteks elan Tallinnas, aga olen Kambjas pikemat aega komandeeringus)?
Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda on võimalus hääletada ainult eelhääletamise ajal, st 1.-3. märtsil. Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda on eelhääletamine igas vallas ja linnas vähemalt ühes valimisjaoskonnas. Kambja vallas on selliseks valimisjaoskonnaks vallamajas asuv jaoskond.
Kui väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletada sooviv valija terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse tõttu ei saa hääletada valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis, võib ta esitada kirjaliku taotluse Kambja vallamajas asuvale valimiskomisjonile hääletamiseks oma asukohas (kodus, haiglas jne). Ka sel juhul toimub hääletamine ainult eelhääletamise päevadel

Kuidas toimub hääletamine?
Valija esitab hääletamissedeli saamiseks kehtiva isikut tõendava dokumendi, mis on välja antud Eesti ametiasutuse poolt. Kui valija on saanud hääletamissedeli, siis annab ta selle kohta allkirja. Hääletamissedel tuleb täita selleks ette nähtud kabiinis. Valija täidab sedeli ise.

Mis tuleb kaasa võtta valimisjaoskonda?
Isikut tõendav dokument, mis on antud välja Eesti ametiasutuse poolt, millel on kirjas ees- ja perekonnanimi, kehtivusaeg ja foto.

Kas kodus on võimalik hääletada?
Valijatel, kes ei saa tervisliku seisundi või mõnel muul mõjuval põhjusel hääletada valimisjaoskonnas, on võimalik teha seda kodus. Selleks tuleb esitada kirjalik taotlus jaoskonnakomisjonile eelhääletamise ajal 1.-3. märtsil või ka enne seda. (Avaldus saata või tuua kas vallasekretärile või otse jaoskonnakomisjonile.)
Jaoskonnakomisjon registreerib sooviavalduse ja saadab valimiste päeval koju valimiskasti. Pärast 3 märtsi ja ka valimispäeval kodus hääletamist paluda ei saa.

Kas valimispäeval 7. märtsil tuuakse Kambja valla kaugemate külade elanikke bussiga valimisjaoskonda?
Jah, kuid täpsemad sõidugraafikud ei ole veel valmis. Bussiinfo pannakse välja külade teadete tahvlitele.

Sisukord