9.12.1998
Tiina
Tiideberg
Õnne
tänaval võib näha kambjalast
Pangodi neiu Maarja
Jakobson osaleb ETV menuseriaalis "Õnne 13"
Kindlasti on teleseriaal
"Õnne 13" kambjalaste seas populaarne, kuid arvata võib,
et edaspidi jälgitakse siinkandis seda jätkufilmi veelgi suurema
innuga. Kambjalasi veab nagu magnetiga pildikasti ette teadmine, et menuseriaalis
osaleb nüüd ka Pangodist Tallinnasse teatrikooli õppima
läinud Maarja Jakobson.
Maarja Jakobson ilmus
Õnne tänava rahva sekka 5. detsembri seerias. Ta seisis nimetu
neiuna- ostjana poekassa sabas Alma pojapoja Jaanuse selja taga. Jaanus
lõi kogemata tema ostukorvi ümber ja apelsinid veeresid põrandale
laiali. Neid kokku noppides ristusid noorte pilgud... ja nüüd
sõltub vaid filmi stsenaristi Teet Kallase tahtest, kuidas lugu
edasi areneb.
Õnne tänava
Jaanusel on olnud juba mitu tüdruksõpra. "Koduvallale" antud
telefoniintervjuus ei salanud Teet Kallas, et ka poeäpardusest algab
uus suhe. Senine tüdruk pidi Jaanuse elust lahkuma, sest teda kehastanud
näitleja ootab eraelus last. "Suure kõhuga ei saa mängida
ja eks vaheldust oli ka vaja," selgitas teleseriaali sisu kavandaja.
Teet Kallas lubas,
et Maarja Jakobsonil on kindlasti filmitööd kevadeni. "Rolli
tuleb," mainis ta, kuid ei tahtnud täpsustada. Noor näitleja
Maarja Jakobson on jätnud Teet Kallasele sümpaatse mulje.
Unipiha kooli juhataja
Eha Jakobson oli mõne aasta eest tõsiselt üllatunud,
kui tütar Maarja läks õppima teatrikooli. "Ta valdab suurepäraselt
keeli ja oleks võinud filoloogiks õppida," põhjendab
ema oma üllatust. Siiski valmistab talle rõõmu, et tütar
ka näitekunstivallas kiiresti areneb: "Esimesel kursusel sai Mari
tantsimises kolme, nüüd tantsib ta juba laval."
"Õnne 13" on
eetris igal laupäeval kell 20.30 Eesti Televisiooni kanalil. Maarja
Jakobson on juba osalenud ka mitmes telelavastuses. Eha Jakobsoni andmetel
kavatseb Maarja pärast lõpetamist tööle tulla "Vanemuisesse".
Toivo Ärtis
Volikogu jättis
maamaksu endiseks
Kambja järve
tahetakse süvendada, kavandatakse ka korralikku supluskohta
Vallavolikogu viimased
istungid olid 30. oktoobril ja 27. novembril. Et ajalehe toimetajal ei
olnud võimalik jälgida ajaliselt kokkulangevate ettevõtmiste
tõttu rahvaasemike arupidamisi, on seekordne ülevaade tavapärasest
napisõnalisem. Vallavolinike selle aasta viimane kokkusaamine on
jõulueelsel reedel, jututeemadest teeme kokkuvõtte juba uuel
aastal.
Volikogus 30.
oktoobril 1998:
Täiendati
Kambja aleviku liiklusskeemi
Kambja aleviku liiklusskeemi
kinnitas volikogu eelmine koosseis 12. jaanuaril 1995, kuid Männi
tänava elanike palvel pidi praegune volikogu skeemi täiendama.
Männi tänavale lubati üles seada kaks parkimisala märki
(386/ 396), mille juurde on lisatud lisatahvel 871. Majandusnõunik
Enno Soodla selgituse järgi on probleem selles, et viiekordsete majade
taga pargitakse suuri veoautosid, mida talvel varahommikul pikka aega käivitatakse.
See häirib elanike öörahu. Edaspidi võivad autod
seal parkida, kuid mootor ei tohi pikemat aega töötada, tuleb
kiiresti ära sõita.
Kui auto on nii vilets,
et vajab käivitamiseks pikemat aega, tuleb talle elamurajoonist kaugemal
asuv seisuplats leida. Enno Soodla arvates võiksid autojuhid sobiva
parkimiskoha leidmiseks kaupa teha firmadega, mis asuvad endise sovhoosi
töökoja territooriumil. Seal on ka valvur, nii et autodel hoitakse
silm peal.
Kambja järv
muudab ilmet
Volikogu kinnitas
Kambja järve süvendamise ja ümbruse korrastamise kava, mille
on koostanud projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS. Vallavanem Ivar Tedrema
sõnutsi, käis kihelkonnapäevade ajal Kambjas keskkonnaminister
Villu Reiljan, kellele järve korrastamise kava meeldis. Oktoobrikuu
andmeil oli selleks riigieelarve investeeringute real vajalik raha eraldatud,
kuid lehetoimetajal ei ole teada, kas Kambja järvele kavandatud summa
jäi järgi ka pärast seda, kui eelarve mahtu vähendati.
Ivar Tedrema meenutas
volinikele, et Kambja järve süvendamisest oli juttu ka dokumendis,
mille Tartu rajooni RSN Täitevkomitee koostas 1985. aastal, kui pidas
Kambjas väljasõiduistungit. Kõik teised tookordsed ettepanekud
on täidetud või täitmisel, ainult järv on senini
unaruses olnud.
Kui kõik kulgeb
plaanide kohaselt, tehakse järve äärde ujumisrand. Järve
kaldad puhastatakse, nii et saab ringiratast kõndida. Koolidirektor
Enn Liba sai vallajuhtidelt kinnitust, et tulevikus saavad õpilased
turvaliselt uuest koolimajast spordihoonesse minna.
Kõige keerukam
ning töömahukam on järve tühjaks laskmine (tuleb saavutada
kokkulepe maaomanikega) ja soostunud tagasopi süvendamine. Mulla-
ja veeproovid võeti juba sügisel. Nende tulemuste põhjal
püütakse leida kaevandatavale mudale otstarvet.
Maamaks ei tõuse
Volikogu otsustas,
et 1999. aastal maamaksu määrad ei tõuse. Haritava maa
ja loodusliku rohumaa maamaksu määraks on endiselt 1% maa maksustamishinnast
aastas. Kõigil ülejäänud sihtotstarvetel (õue-
aiamaa, metsamaa, muu maa) kasutatava maa maamaksu määraks jäi
endiselt 1,3% maa maksustamishinnast aastas. Vanadus- ja invaliidsuspensioni
saajatele kehtestati maamaksuvabastuse summaks ühe maakasutaja kohta
100 krooni.
Vald sai lisaeelarve
Rahvaasemikud võtsid
lisaeelarvega ametlikult arvele need summad, mis vallale on eraldatud pärast
eelarve kinnitamist. Kiriku taastamiseks saadi maakonna riiklike investeeringute
programmist üle poole miljoni krooni. Maakonna Omavalitsuste Liit
andis teeviitade tegemiseks 50 000 krooni. Lasteaia remontki läks
kavandatust kallimaks, seda toetas 130 000 krooniga nn ääremaade
programm. Kokku tehti eelarves tulude ja kulude osas muudatusi ligi miljoni
krooni ulatuses (991 140 kr).
Koolitoit kallines
Volikogu nõustus
Kambja kooli ettepanekuga, et alates novembrist maksab toiduports 6 krooni.
Direktor Enn Liba ütles, et see on üksnes toiduainete maksumus,
sest majandus- ja palgakulud maksab kinni vallavalitsus. Paraku toiduainete
hinnad kerkivad- et teha edaspidigi maitsvat toitu, tuleb söögi
hinda tõsta. Direktori sõnutsi on tema poolt küsitletud
õpilased toiduga rahul. Sel õppeaastal on koolilõuna
sööjate arv kasvanud ka neil kuudel, kui pered ise peavad toidu
eest tasuma (siis ei söönud kahesajast õpilasest 20).
Volinikud tundsid
huvi, kas edaspidi saaks toitlustamist alustada juba teisel koolipäeval,
mitte nädala pärast. Direktor arvas, et see on võimalik.
Ühises arutelus leiti, et kuna toitlustamine käib ettemaksu alusel,
võib tekkida probleeme raha kogumisega ja toitlustatavate arvu selgitamisega.
Valla teenetemärki
väärtustab preemia
Valla teenetemärgi
idee algataja Heiki Kortspärn teki ettepaneku, et tunnustusmärgi
määramise otsusega kaasneks valla eelarvest rahaline toetus teenetemärgi
määramise hetkel kehtiva kaheteistkümne miinimumkuupalga
suuruses summas. "Alates 1. jaanuarist on miinimumpalk 1250 krooni, preemiasumma
oleks seega 15 000 krooni. Teenetemärgi omanik saab kätte "puhta
raha", millest maksud on juba maha arvatud," selgitas Heiki Kortspärn
vallalehele.
Volikogu liikmed olid
kaasvoliniku ettepanekuga päri. "See 20 000 ei lööks maha,"
kommenteeris volikogu istungil vallavanem, kes tavaliselt on rahaasjades
kaalutlev.
Õie Köösel
andis aru
Eelmises lehes kirjutasime,
et volikogus tõstatati Kuuste kooli õpilaste toitlustamise
probleemid: mida teha laste poolt söömata jäänud toiduga?,
kes ja millistel alustel koostab nimekirja õpilastest, kellele määrata
valla toiduabi? Volikogu esindaja kooli hoolekogus on Õie Köösel,
kes pidi nende murede lahendamisega tegelema.
Õie Köösel
andmeil on kokku lepitud, et tasuta sööki soovivad pered esitavad
ise avalduse. Lõunasöögi ajal järgi jääv
supp antakse pikapäevarühma lastele, praadi tavaliselt järgi
ei jäävat. Toidud olevat Kuuste koolis Õie Kööseli
hinnangul maitsvad. Toidu eest maksavad kõik õpetajad ja
ületee asuva kaupluse müüja. Direktor Rein Härmoja
tõi esile, et Kuuste koolis oli juba enne tema direktoriks saamist
komme, et paar majandustöödega seotud inimest ei maksnud söögi
eest. See tava on nüüd lõpetatud. Volinikud arvasid, et
ka kokk ja köögitööline peaksid toidu eest tasuma.
Õie Köösel
tunnistas, et kaasvolinik Jüri Erkmaa toimis õigesti, kui Kuuste
kooli toitlustusprobleemide kohta avalduse tegi, kuid süüdistus
oli siiski liiga räige. Hoolekogu komisjon ei tuvastanud, et laste
toitu varastataks ja sigade ette kantaks. Mõistagi jääb
toitu mõnikord üle ja see läks tõesti nö.
solki. Ene Kiudmaa leidis, et Erkmaa ei olnud räige- solki läinud
söök läks ju kõrvale.
Jüri Erkmaa ütles
probleemi tõstatamise koosolekul, et osa lapsi on söömata,
kuid toit viiakse sigadele. Rein Härmoja täpsustas, et konkreetselt
oli tegemist ühe Haaslava vallas elava 18- aastase poisiga, keda ei
lastud enam sööma, sest tal oli maksmata paari kuu toiduraha
(jättiski maksmata, kui koolist lahkus). Volikogu esimees Priit Päkk
leidis, et lapsed peaksid ka siis süüa saama, kui kodu ei jõua
tasuda. Ametimehed peaksid sellise olukorra puhul toimima kiiresti ja diskreetselt-
nii, et laps ei saaks probleemist arugi.
Jüri Erkmaa heitis
Kuuste koolile ette, et ei ole saanud väärilist tasu kooli kartulipõllu
harimise eest- ainult 500 krooni naftaraha.
Direktor Rein Härmoja
mainis, et Erkmaale makstakse iga kuu palka, mis ongi selle eest.
30. oktoobri istungil
määras volikogu ühele valla vanurile palgalise
hooldaja.
Volikogus 27.
novembril 1998:
Volinik Kortspärn
sai ameti
Volikogu korrakaitse-
ja heakorrakomisjoni esimeheks valiti Heiki Kortspärn. Komisjoni liikmeks
kinnitati Viktor Nopponen, komisjonist lahkus Toomas Härmson.
Vald sai teenetemärgi
Vallavolinikud kinnitasid
Kambja valla teenetemärgi kirjelduse ja statuudi, mille vallaleht
ka täielikult avaldab. Kui sobiv kandidaat leitakse, antakse esimene
teenetemärk kätte 24. veebruaril 1999.
Kambja toetab Jaan
Õunapuud
Maavanem Jaan Õunapuu
esimene ametiaeg lõppes detsembri algul. Peaminister esitas ta uuesti
maavanema kandidaadiks. Kambja vallavolikogu toetas seda ettepanekut, sest
Ivar Tedrema sõnutsi on maavanem Õunapuu kõiki Kambja
valla taotlusi toetanud. "Ajal, kui riigis on olukord poliitilises mõttes
ebastabiilne, võiks maakonnaski mingi stabiilsus säilida,"
arvas Tedrema.
Rohkem raha toetustele
Volikogu astus esimese
sammu järgmise aasta eelarve menetlemise- otsustati mitmete toetuste
suurendamine. Volikogu sotsiaalkomisjoni ettepanekul on matusetoetus 800
krooni. Ametlikult vormistatud hooldaja saab 400 krooni ja voodihaige hooldaja
500 krooni kuus. Sünnipäevatoetuse suuruseks on 200 krooni (60-
80- aastastele vallaelanikele juubelite puhul, sealt edasi igal sünnipäeval).
1. jaanuarist hakkab vald esmakordselt maksma sünnitoetust- 1000 krooni
igale vastsündinud vallakodanikule. Seni anti vastsündinu vanemaile
valla poolt beebipakk (300 krooni). Et selleks aastaks tellitud beebipakke
on prognoositust madalama sündivuse tõttu veel alles, võib
neid ka edaspidi saada, kuid sel juhul väheneb sünnitoetus 300
krooni.
Vallavanem Tedrema
ütles volinikele, et sotsiaalkulud tõusevad järgmise aasta
eelarves esialgsete plaanide järgi kõige rohkem- 30 %. Üldiselt
on eelarvekasv 10%. Vallavalitsus on eelarvekavandi kokku kirjutanud ja
volikogule üle andnud. Et riigieelarve on veel vastu võtmata,
ei saa ka vallaeelarvet sel aastal lõplikult valmis teha.
Elva TÜ maaprobleem
Vallavalitsusel ja
Elva Tarbijate Ühistul on eriarvamus Kambja poe juurde kuuluva maa
erastamisel. Ühistu tahaks kogu maa-ala , mis 1955. aastal poele anti.
Vallavalitsus
leiab, niipalju teenindusmaad ei ole poel enam vaja, sest osa hooneid on
lammutatud. Ka kardab vallavalitsus, et ühistu võib millalgi
poe koos maaga ära müüa (nagu Pangodis). Poe juurest on
hea juurdepääs pumbajaamale, kuid kui uus omanik läbikäigu
kinni paneks, tekiks raskusi. Ühistu juhid on öelnud, et kui
maa kuuluks neile, ei lubaks nad poe juurde kauplema konkurente (kala-
ja riidemüüjad).
Volikogu esimees Priit
Päkk luges ette Elva Tarbijate Ühistu vallavalitsusele suunatud
protestikirja. Volinikud olid vallavalitsusega ühte meelt ja leidsid,
et väiksema teenindusmaa määramisega ei ole Kambja kaupluse
huvisid kahjustatud.
Valla korra eeskirja
eelnõu valmis
Volikogu esimees
informeeris, et valminud on uus Kambja valla korra eeskiri. Volinikele
jagati eelnõu tekst, et nad saaksid sellega kodus tutvuda ja edaspidise
arutelu käigus asjalikult kaasa rääkida.
Volikogu tööst
tegi ülevaate
Toivo Ärtis
Kambja
valla teenetemärgi statuut
I ÜLDSÄTTED
1. Kambja valla teenetemärk,
edaspidi vastavas käändes "teenetemärk", on asutatud Kambja
nime esmamainimise (1330.aastal) auks.
2. Teenetemärk
antakse austusavaldusena Kambja vallale silmapaistvaid teeneid osutanud
isikule.
3. Teenetemärki
võib anda nii Eesti kodanikule kui välismaalasele.
II TEENETEMÄRGI
KIRJELDUS
4. Teenetemärk
on ringikujuline hõbedast (proov 830) tammelehtedest pärg läbimõõduga
33 mm, mille keskel on Kambja valla vapp. Pärja alakaare keskel on
tammetõru.
5. Pärja ülakaarel
on sõnad KAMBJA VALD ja alakaarel ladinakeelsed sõnad OMNES,
QUANTUM
POTES, IUVA (aita kõiki niipalju, kui suudad).
6. Valla vapi emaileeritud
rohelisel taustal on hõbedane kukk ja kirikutorn ning kuldsed lüürad
ja torni muna.
7. Teenetemärgi
kinnitus on haaknõelaga märgi tagaküljel. Märgi tagaküljel
on ka teenetemärgi järjekorranumber.
III TEENETEMÄRGI
TAOTLEMINE, ANDMISE OTSUSTAMINE JA KÄTTEANDMINE
8. Teenetemärgi
annab Kambja Vallavolikogu Kambja vallale osutatud eriliste teenete eest.
9. Teenetemärgi
andmine toimub üks kord aastas - 24. veebruariks, Iseseisvuspäevaks.
10. Reeglina antakse
igal kalendriaastal välja üks teenetemärk. Erandkorras on
kõigi volikogu liikmete nõusolekul võimalik korraga
välja anda ka rohkem teenetemärke.
11. Teenetemärgi
andmise taotlusi on õigus esitada Kambja Vallavolikogu liikmetel,
Kambja Vallavalitsusel ja vallavanemal. Kirjalikud taotlused tuleb esitada
vallavolikogu esimehele iga aasta 15. detsembriks.
12. Teenetemärgi
omistamise taotlused vaatab läbi ja teenetemärgi andmise otsustab
Kambja Vallavolikogu hiljemalt kaks nädalat enne teenetemärgi
kätteandmist. Sobiva kandidaadi puudumisel võib vallavolikogu
jätta teenetemärgi antud aastal välja andmata.
13. Teenetemärgi
andmisega kaasneb rahaline toetus autasustatavale teenetemärgi andmise
otsustamise hetkel kehtiva kaheteistkümne miinimumpalga suuruses summas.
14. Ühele isikule
antakse teenetemärk ainult üks kord.
15. Teenetemärki
ei anta (üldjuhul) postuumselt.
16. Teenetemärgid
on nummerdatud.
17. Teenetemärgi
juurde kuulub tunnistus, millele kirjutavad alla vallavolikogu esimees
ja vallavanem. Tunnistus kinnitatakse valla pitsatiga ja ntakse üle
koos teenetemärgiga.
18. Teenetemärgi
koos tunnistusega annab autasustatavale pidulikult kätte vallavanem
või tema poolt volitatud isik.
19. Teenetemärk
ja tunnistus antakse autasustatavale tasuta.
20. Kambja vallavalitsus
korraldab teenetemärgiga autasustatute nimekirja pidamist, teenetemärkide
ja nende juurde kuuluvate tunnistuste valmistamist ning teenetemärkide
arvestust ja hoidmist.
21. Teenetemärk
ei kuulu asendamisele.
IV TEENETEMÄRGI
KANDMINE JA TAGASTAMINE
21. Teenetemärki
võib kanda üksnes isik, kellele teenetemärk on antud.
22. Teenetemärki
kantakse üldjuhul pidulike sündmuste puhul.
23. Teenetemärgiga
autasustatud isiku surma korral jääb teenetemärk tema perekonnale
või teistele lähedastele mälestuseks.
Fakte
vallavalitsuse protokolliraamatust
Jõulukuul
said pensionärid ja invaliidid toetust ning õppurid tasuta
koolilõunat
Pärast eelmise
lehenumbri materjalide kogumist on olnud vallavalitsusel 5 istungit: 13.
ja 20. oktoobril ning 5., 20. ja 26. novembril. Edastame "Koduvalla" lugejaile
valikulise põgusa kokkuvõtte protokolliraamatusse talletatust:
Kodanik V.P. sai loa
kasutada Männi 1- 3 korterit kasutatud riiete poena. Ettevõtjal
oli olemas majaelanike nõusolek, oma tingimused seadis ka vallaarhitekt.
Rahuldati Kuuste kooli
töötaja Eda Lintsi palvekiri: pensionäridele mõeldud
ürituse korraldamiseks eraldati 1000 krooni.
Kuuste koolile anti
14 000 krooni lisaraha, et lõpetada tualett- ja keldriruumide
remont.
Tuntud põllutöömasinate
koguja ja remontija Heino Prost palus ka Kambja vallalt abi eksponaatidele
hoiuruumi ehitamiseks. Kultuurirahadest anti Heino Prostile 500 krooni
toetust.
Kuuste kooli õpetaja
Heli Nemvalts palus toetust poja karateetreeningute eest tasumiseks
(180 krooni kuus). Arutelul leiti, et asjaga peaks tegelema volikogu sotsiaalkomisjon,
sest sotsiaaltoetusteks mõeldud vahendite hulgas on ka huvikoolide
raha. Huvialaringidest osavõtjaile hüvitatakse tavaliselt sõidukulud.
Vallavalitsus leidis, et kui sotsiaalkomisjon hakkab taotlust arutama,
võiks selle juures olla ka kooli direktori või klassijuhataja
soovituskiri.
Kambja hambaarst palus
vallavalitsuselt abi arvuti muretsemisel, sest patsientide registreerimine
ja raamatupidamine peaks toimuma arvuti abil. Vallavalitsus püüab
leida võimaluse, et rentida hambaarstile arvuti.
Vallavalitsus andis
1500 krooni toetust üürivõla vähendamiseks
ühele Kambja aleviku elanikule, sest tema palk on väike ja lapsed
tööl ei käi. Palgast läheb maha ka külmiku järelmaks.
Kompenseeriti ka ühe vallakodaniku reieproteesi maksumus (1780 krooni),
anti 500 krooni toetust paljulapselise pere õppurile koolilõpuriiete
ostmiseks jne.
Et Kuuste raamatukogu
saaks kiiremini vanas töökojahoones avaramad ruumid, otsustas
vallavalitsus remonti toetada. Esialgse kokkuleppe kohaselt pidi Kuuste
töökojas ruume rentima hakanud firma rendisumma ulatuses remonditöid
tegema, kuid sellest ruumide korrastamiseks ei piisa.
Vallavalitsus otsustas
kirjaliku järelepärimisega uurida, miks kodanik Kaupo Kattai
ei ole hakanud kasutama ehituskrunti Pihlaka tänaval.
Kambjas kolme männi
juures aiamaid kasutavad inimesed ei ole rahul, et perekond Toomsalu
hävitab
omavoliliselt nende viljapuid ja põõsaid. Maa kuuluks
küll Toomsaludele, kuid selleks tuleb maa- asjad kõigepealt
korda ajada. Et seda ei ole tehtud, võivad potipõldurid oma
aiamaid veel edasi harida ja Toomsalude igasugune laastamistegevus on ebaseaduslik.
Perekond Toomsalule saadeti meeldetuletus, milles soovitati hakata tegelema
maaprobleemidega.
Vallavalitsus arutas
maaprobleeme, mis on tekkinud pärast seda, kui as "Tilia" ostis
Kuuste Puukooli hooned.
Vaadati läbi
ja esitati volikogule uus Kambja valla korra eeskiri.
Oü "Cambi" sai
loa tõsta uuest aastast prügiteenuste hindu 2,3 krooni
inimese kohta. Uus hind on 15,3 krooni inimese kohta, varem 13 krooni (hinnatõus
on ligikaudu 20%, eelmine hind kehtestati 1. jaanuaril 1996).
Kambja Pensionäride
Klubi sai jõulupeo korraldamiseks 1000 krooni toetust.
Kambja Lastepäevakodu
"Mesimumm" juurde on moodustatud hoolekogu. Vallavalitsus kinnitas
hoolekogu põhimääruse ja koosseisu: Vello Tollimägi
(esimees), Kersti Vill (sekretär), Marita Suits (valla esindaja),
Tiina Rebane, Esta Palu, Maimu Pärn.
Kambja elanik Elvi
Teder sai toetust (2525 krooni), et paigaldada vihmaveerennid Männi
11 korterelamule. Vallavalitsuses leiti, et selliseid abivajajaid on rohkemgi.
Vallavalitsus otsustas,
et jõulude puhul saavad kõik pensionärid ja invaliidid
(kokku 700 inimest) vallalt 150 krooni toetust. Kõigi koolilaste
eest maksti detsembris toiduraha ära. Väljaspool valda õppivatele
noortele anti toidutoetus rahana või kanti kooli sööklale.
Koolilapsi on vallas 430.
Vallavalitsus arutas
veelkord Elva Tarbijate Ühistu Kambja kauplusele antava teenindusmaa
suurust, sest ühistu ei ole eelmise lahendusega rahul. Ühistu
kiri saadeti seisukohavõtuks volikogu liikmeile tutvumiseks. Vallavalitsus
leiab, et ühistu kaupluse teenindamiseks piisab väiksemast teenindusmaast.
Ülejäänud maa jääks vallale, sest seal kauplevad
rändkaupmehed, samuti pääseb sealt kaudu kõige paremini
pumbamaja juurde.
Vallavalitsus vaatas
läbi järgmise aasta eelarve projekti ja esitas enne 1.
detsembrit volikogule arutamiseks. Arutati, kuidas oleks vajalik ja võimalik
suurendada vallapoolseid sotsiaaltoetusi.
Vallavalitsuse istungite
päevakorras oli veel vaba korteri eraldamine (I grupi invaliidile,
kes elas tagastatud majas); vallavanema IV kvartali
esinduskulude määramine;
maa
erastamine ja tagastamine; kinnistute müük jne.
Protokolliraamatut
lappas
Toivo Ärtis
Toimetaja vabandab,
sest eelmisesse vallavalitsuse tööülevaatesse on eksinud
paar viga. Esiteks on trükiveakurat kolmekordistanud toetust, mida
vallavalitsus Kuuste naiskoori lauljaile kontsertreisiks andis (pidi olema
5x 500 krooni, mitte 5x 1500 kr). Valesti on kirja saanud ka Vana- Kuuste
piirkonna vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad: 1-toaline korter 35 krooni,
2- toaline- 49 kr, 3- toaline- 63 kr, 4- toaline- 77 kr, ühepereelamu-
120 kr. Kui arvesti järgi maksta, on kuupmeetri hind 10 kr.
Vastsündinud
vallakodanikud
| ENRIKO PLUTUS |
sünd. 18.11.1998, Kambja |
| KRISTJAN ANNUK |
sünd. 22.11.1998, Reolasoo |
| ROLAND KÄSI |
sünd. 15.11.1998, Kambja |
Unipiha
koolis räägiti valla arengukavast
Vallavanem Ivar
Tedrema Unipihal: "Kool oli, on ja jääb siia ka tulevikus."
Haridusselts "Tõrviku"
eestvedamisel kogunesid 3. detsembri õhtul Unipiha algkooli ruumidesse
Pangodi piirkonna inimesed. Külla oli tulnud Kambja vallavanem Ivar
Tedrema ja volikogu liige Helve Tenno.
Oma ligi tunnises
sõnavõtus tõdes Ivar Tedrema, et kahjuks on Pangodi
järve potentsiaali siiani kasutatud väga tagasihoidlikult. Kambja
vallas pole tänase päevani ühtegi puhke- ega matkatalu.
Ometi on vallas piisavalt kauneid looduslikke paiku ning matkaradu. Valla
detailplaneeringu valmis saades on võimalik alustada tulevikus ehituskruntide
müüki inimestele, kes soovivad elada puhtas ja kaunis keskkonnas.
Kambja valla perspektiiv seisnebki vallavanema sõnutsi meeldiva
kodukeskkonna võimaldamises inimestele, kellel on selleks tahtmist
ja võimalusi.
Pooletunnine küsimustele
vastamine kohvitassi taga andis Ivar Tedremale selgema ettekujutuse sellest,
milliste muredega siinne inimene kokku puutub. Nendeks olid nii telefoniteenuste
madal kvaliteet kui ka kättesaadavus, Pangodi endise meierei saatus,
Pikksaare tulevik. Kohalike inimeste kartust kooli sulgemise kohta pidas
vallavanem asjatuks: "Kool oli, on ja jääb siia ka tulevikus.
Paikkonna hääbumine algab just kooli kadumisest, seda aga ei
taha ei vallavalitsus ega volikogu."
Õhtu teises
pooles tutvustas talunik Toivo Sild Pangodi Kalastajate Seltsi loomisega
seonduvat. Tartu Kalastajate Klubil lõpetab lähiajal Pangodi
järve rendileping, kuid Tartu klubi pole näidanud viimastel aastatel
initsiatiivi järve haldamisel: levinud on röövpüük
ja otsakorral järve kalavarud. Kohalikud talumehed eesotsas Jaak Söödiga
otsustasid seetõttu luua oma kalastajate seltsi. Juba on järvevette
lastud esimesed kalamaimud, kavas on puhastada võsast järve
kaldad, hakata kontrollima järvel püüdvaid kalamehi.
Perearst Vivian Alles
oli äsja tagasi tulnud Islandilt. Geisrite kodumaalt kaasavõetud
pildimaterjal ilmestas tema reisimuljeid. Muusikalist külakosti tõid
Sirje ja Juhan Sakur. Neljatunnine koosviibimine lõppes meeldiva
valsikeerutamise ja ühislaulmisega.
Lembit Jakobson
Arnold Rüütli
abikaasa imetles Unipiha lapsi
5. detsembril Nõo
folkloorirühma 10. sünnipäeval osalenud Eesti tuntud rahvaluuleuurija
Ingrid Rüütel oli meeldivalt üllatunud nähes esinemas
Unipiha Algkooli pisikesi poisse ja tüdrukuid.
1988. aasta tuulepuhang
pani aluse kümnetele rahvalauluansamblitele . "Eestlane hakkas januselt
otsima iseennast, oma eelkäijate jälgi ajas, ruumis ja kultuuris.
Kui muinsuskaitseliikumine süvenes hilisesse, eesti riikluse jalukku,
siis folklooriliikumine sukeldus eestlase traditsioonilisse kultuuri. Ausse
tõsteti oma ja ehtne, lähemal vaatlusel sugugi mitte iseenesest
mõistetav ja lihtne rahvapärimus. Ja nagu kunagises jüriöös
, oli paari-kolme tõrvikuna loitnud folkloorirühma asemel äkitselt
massiliselt pärimuskultuurirühmi, kellest igaüks püüdis
tabada oma kodukandi juuri. (Nõo folkansambli "Anurine " trükis,1998)
Tänaseks on osa
nendest rahvusliku meelsuse äratajatest ja kandjatest vaikselt kustunud.
Nõos tegutseb vaatamata raskustele folkrühm innukalt siiski
edasi.
Pärast kontserti
otsis Ingrid Rüütel üles Eha Jakobsoni ja vestles temaga.
Tuntud rahvaluuleuurijale oli tõeliseks üllatuseks see, et
õpetaja on suutnud panna rahvalaulu laulma terve oma kooli.
Eha Jakobson: "Teeme
seda juba kaheteistkümnendat aastat. Esimene ülesastumine toimus
1987. aastal Eesti Talurahvakooli 300. aastapäeval Pikksaares. Hiljem
oleme esinenud nii kodukaitsjatele Toompea lossi ees kui Soome sõpruskooli
lastele ja nende vanematele. Peaaegu igal aastal osaleme kas Puhja ja Tartumaa
folklooripidudel või üleeestilistel laste murdelaulu päevadel.
Lastele on see meeldiv vaheldus igapäevasele õppetööle,
samas õpivad nad aga oma kodukoha rahvalaulude ja tantsude kaudu
tunnetama oma juuri. Üha enam pealetungiva ameerikaniseerumise eest
hoiab meid just meie oma sajanditepikkune rahvalaul ning ürgeestlaslik
elu- ja loodusetunnetus. Kahju kui kool selle tunde tekkimisele ja tunnetamisele
kaasa ei aita".
Ingrid Rüütel
lubas omalt poolt aidata kaasa sellele, et Unipiha kooli kogemus rahvalaulu
propageerimisel leiaks üleriigiliselt suuremat tähelepanu.
Unipiha kooli poistele-tüdrukutele
jättis kustumatu elamuse Seto leelotajate temperamentne esinemine
ning Nõo kandleansambli meloodilised viisid. Omalt poolt viidi külakostiks
laste laulu- ja ringmängud "Rannaeit", "Okasroosike", "Kulli- ja hobusemäng",
"Nonnid", "Üksinda kõnnin ma". Trallimist ning lustimist jätkuks
mitmeks pikaks tunniks. Loomulikult ei unustanud võõrustajad
sünnipäevalisi kostitamast maitsvate pirukate ja kringliga.
Kui 4. klassi Ott
esmaspäeva hommikul kooli uksest sisse astus, teatas ta kõigile,
kes ei tahtnud või ei saanud kaasa tulla, võidukalt: "Meil
oli võimas pidu! Jalad valutavad tantsimisest siiamaani!"
Õpetajatele
andis Nõo folklooripeost osavõtt tõuke selleks, et
korraldada järgmisel aastal Pangodi ääres õhtu "Tosin
aastat rahvalaulu viljelemist Unipiha Algkoolis".
Tuleme kokku, kõik
need, kes on kunagi laulnud Unipiha koolis rahvalaulu!
Lembit ja Eha Jakobson
Meile saab helistada
telefonidel- 411-838(t), 411-830(k)
Unipiha
Algkooli kroonika
september- detsembrini
9. septembril vaatasime
kogu kooliga sügise tulemist.
14.- 18. septembrini
toimus meie koolis leivanädal.
23. septembril oli
koolis spordipäev.
30. septembril uudistasid
meie koolimaja ja laste õpetamist Laagna Algkooli õpetajad.
2. oktoobril olid
meil külas vanad tuttavad Sirje Pärismägi "Maalehe"
toimetusest ja Mati Narusk televisioonist. Nad õnnitlesid õpetajaid
pidupäeva puhul ja kinkisid koolile "Maalehe" toimetuse poolt "Suure
Jõuluraamatu":
8. oktoobri õhtul
kell 20.24 vaatlesime tähesadu.
12. oktoobril alustasid
3. ja 4. klass ühisprojekti "Vanavanemad" Solbakkeskolen 4b
klassiga Taanist.
22. oktoobril kell
13.40 vaatlesime ja kuulasime luikede ülelendu.
28. ja 29. oktoobril
olid koolis luuletuste lugemise päevad.
9. novembril jooksime
marti.
12. novembril alustasime
ülekoolilist kabevõistlust.
23. novembril algas
uisuhooaeg Pangodi järvel.
24. novembril toimus
koolis kadrikarneval.
5. detsembril laulsime
ja tantsisime Nõos folklooripeol
12. detsembril vaatasime
"Vanemuises" "Mowglit".
Kambja
Kaitseliit tegutseb
Kambja, Ülenurme
ja Haaslava kaitseliitlastel oli novembris ühisõppus
Väikesearvuline,
kuid tubli Kambja Kaitseliidu kollektiiv on möödunud aasta jooksul
teinud ära suure töö: Kambja kaitseliitlastest koosnevad
julgestusgrupid käisid ja käivad nii öösel kui päeval
(vähemalt kaks korda nädalas) abistamas kohalikku politseikonstaablit
tema vallasisestel patrullreididel.
Jätkus Kambja
laskevälja taastamine ja vahetult enne külmade tulekut sai katuse
alla (koos pliidi ja soojamüüriga) Kambja Kaitseliidu maja. Tuleval
aastal püüame uksed- aknad ette saada ja sisemised tööd
lõpule viia. Kavas on ehitada veel kaks tähtsat objekti-kaev
ja käimla.
Et laskevälja
käikuandmine ei takerduks tulevikus bürokraatia taha, kutsusin
sügisel kohapeale olukorraga tutvuma nii Kaitseliidu kui kaitseväe
kõrgeid ohvitsere, kes omakorda lubasid asjast ette kanda kõige
kõrgematele ja neidki võimaluse korral Kambjasse tuua. Ainuüksi
oma jõududega ei jõuaks me laskevälja iialgi valmis
ehitada: kaasaegne sihtmärkide tõstmise- langetamise komplekt
koos juhtimispuldiga maksab juba mitu miljonit krooni…
Novembri esimesel
pühapäeval viis Kambja Kaitseliit Kambja maadel läbi järjekordsed
kompanii õppused (Haaslava ja Ülenurme rühmade osavõtul).
Põhiliselt harjutati taktika- ja luuretegevust maastikul. Päeva
teisel poolel toimus laskevõistlus väikesekaliibrilisest püstolist
Kambja Kaitseliidu poolt välja pandud auhinnale (Shveitsi armee taskunuga
"Victorinox"). Kui möödunud aastal sai esikoha Haaslava kaitseliitlane,
siis nüüd läks esikoht Ülenurme kaitseliitlasele. Tuleb
välja, et Kambja mehed kas ei oska täpselt lasta või ollakse
liiga külalislahked. Nüüd tuleb küll Kambja meestel
tõsisemalt harjutama hakata, et tuleval aastal esikoht Kambjasse
jätta!
Heiki Kortspärn
Kambja Kaitseliidu
pealik
Politsei
soovib jätkuvat koostööd vallarahvaga
Tartu Politseiprefektuuri
korrapidaja: 02; 110; 308810; 308811
Päästeteenistus:
112
Inimesed ei pigista
enam silma kinni, kui näevad eemalt seaduserikkumist või vargust,
mis neid oluliselt ei kahjusta. Inimesed on aru saanud, et sama lugu võib
juhtuda ka nende endiga.
Teinekord aitab mõnest
õigeaegsest vihjest, et jõuda varguse jälile. Võimalusel
tuleb meelde jätta või siis üles kirjutada kahtlust äratanud
inimese tundemärgid, nimi, auto number, mark ja värvus, kellaaeg
ja kuupäev. Telefoni olemasolul teatada vargusest või kahtlusest
koheselt Tartu Prefektuuri korrapidajale numbritel 02; 110; 308810; 308811
või päästeteenistuse numbril 112. Korrapidaja otsustab
ise, kas saadab kiiret lahendust nõudva asja korral kohale valvepolitseinikud
või teatab kohalikule konstaablile.
Valla territoorium
on suur ja vallaelanike aktiivne osalemine kuritegevuse ohjeldamisel ning
varguste avastamisel on väga oluline, kuna meie valla maadel on väga
palju suvilaid, mis suurema osa aastast on tühjad.
Oma varanduse säilimise
eest peaks iga kodanik ise hea seisma. Hoonetele tuleks paigaldada signalisatsioon
ning kindlustada hooned ja vara.
Aeg- ajalt tuleb meie
vallas ette ka metsavargusi. Kui naaber sellest õigeaegselt politseile
või vallaametnikele ei teata, siis hiljem kellegi süüd
tõestada on väga raske.
Oma panuse kuritegevuse
tõkestamisele annavad lisaks politseinikele ka abipolitseinik Toivo
Sild ja kaitseliitlased Heiki Kortspärn ja Igor Paal. Nad teevad seda
oma vabast ajast. Nende ridu täiendama on oodatud ausad, kõlbelised
ja aktiivsed vallakodanikud, kes selleks vastavat soovi avaldavad.
Tänan vallarahvast
ja vallavalitsust politseile osutatud abi eest.
Viktor Nopponen
välipolitsei
vanemkonstaabel
Aeg
voolab ja murdub ja kaob...
Meie hulgast on
lahkunud:
| Elmar
Tartes 20.07.1912-16.10.1998,AarikeHooldekodu |
Su
päevis on olnud küll päikesekulda
ja kevadel värsket
lõhnavat mulda.
On olnud vihmasaari,
on olnud pillerkaari.
See kõik
on olnud Su elu,
Sinu elu mõte,
õnn ja ka valu. |
| Uno
Ehrlich 03.08.1923 - 13.10.1998, Kodijärve Hooldekodu |
| Kuldev
Laas11.04.1932 - 27.10.1998, Rebase |
| Karl Ilves 26.06.1906
- 31.10.1998, Paali |
| Edgar
Tornius 31.03.1923 - 31.10.1998, Kambja |
| Ülo
Mägi 06.02.1950 - 02.11.1998, Ivaste |
| Hindrek
Sarapuu 22.11.1914 - 30.11.1998, Aarike Hooldekodu |
| Aare
Müürsepp 08.12.1934 - 29.11.1998, Kodijärve Hooldekodu |
| Salme
Mooses 06.02.1917 - 08.12.1998, Oomiste |
Tuleohtu
tasub karta
Koolide ja lasteaedade
tegevusest tuleohutuse kindlustamisel
Meil kõigil
peaks veel meeles olema 12. detsembri 1995 aasta tulekahju Kuressaares,
kus hukkus kaks 16-aastast koolipoissi ja paljud õpilastest said
vigastada. Kogu kooli personaal (õpilased ja õpetajad) olid
puhkenud tulekahjust paanikas. Nad ei olnud teadlikud kõige elementaarsematestki
tuleohutusnõuetest ja seepärast käitusid meelevaldselt.
Tulekahju tagajärjed olid traagilised.
Peale Kuressaare õnnetust
on vabariigi koolides hakatud korraldama vastavasisulisi õppepäevi.
Tartumaa Päästeteenistus pakub oma abi nii linna- kui maakoolides
õppepäevade korraldamisel. Õppepäeva raames on
vaja läbi viia kogu koolipere ruumidest evakueerimine. Vajadus kooliruumidest
evakueerumiseks on tingitud mitmest põhjusest. Kooliruumides võib
puhkeda tulekahju, koolile võib olla tehtud pommiähvardus,
loodusjõudude tagajärjel võib tekkida ohtlik olukord
jne. Neil juhtudel peab koolipere ruumidest lahkuma kiirelt ja distsiplineeritult,
vastavalt kooli tuleohutusjuhendile. Kooliruumidest lahkutakse klasside
kaupa, niinimetatud ketina, hoides üksteisel käest kinni. Esimeseks
ketilüliks võiks olla õpetaja ja viimaseks lüliks
klassis füüsiliselt tugevaim õpilane, kelle ülesandeks
jääb klassiukse sulgemine. Enne klassist lahkumist peab sulgema
kõik aknad ja välja lülitama elektriseadmed. Peale kooliruumidest
väljumist peab iga klass kogunema koolimaja juures varem kokkulepitud
kohas. Siin toimub õpilaste nimekirjajärgne ülelugemine,
et kindlaks teha, kas klassi kõik õpilased on väljunud.
Külmal aastaajal, kui evakuatsioonitingimused seda võimaldavad,
tuleb organiseeritult ja kiiresti garderoobis riietuda ning alles siis
kooliruumidest väljuda. Millises suunas ja milliste uste kaudu kooliruumidest
väljutakse, peaks eelnevalt kooliperele selge olema. Koolievakuatsiooniplaanil
peaksid evakuatsiooniteed tähistatud olema. Koolides peaks olema üles
pandud vastavad tuleohutusmärgid, mis elektrivoolu katkemise korral
helenduvad või siis valgustatud märgid, mis elektrivoolu katkemise
korral helenduvad või siis valgustatud märgid, mida toidab
avariivalgustusseade. Peale kooliruumidest väljumist ja õpilaste
ülelugemist kannab õpetaja päästetöödejuhile
ette täpsed loendusandmed ja muu vajaliku info. Seejärel korraldab
kooli tuleohutuse eest vastutav õpetaja kogu koolipere varjumise
varem kindlaks määratud kohta.
Ohtlik olukord koolis
võib kujuneda selliseks, kus kooli mõnest ruumist polegi
võimalik väljuda. Takistuseks võivad olla mitmed põhjused,
kas lausleegid, paks suits jne. Siis oleks vajalik, et blokeeritud ruumides
viibijad sulgeks korralikult uksed ja avaks aknad, mille kaudu saaks ruumi
lasta värsket õhku. Oma olukorrast peaks õpetaja märku
andma olemaolevate vahenditega, näiteks mobiiltelefon, avatud aknad,
mehaanilised löögid jne. Kindlasti saabuvad sündmuskohale
päästjad koos vajaliku tehnikaga. Tähtis oleks pidada vapralt
vastu ja mitte paanikasse minna. Et tõsise evakuatsiooni puhul kõik
ladusalt toimuks, peab kogu koolipere õppepäevadel vajalikud
teadmised saama ja evakuatsiooni niiöelda läbi mängima.
Kõige paremini talletuvad teadmised mällu siis, kui need praktiliselt
korduvalt läbi teha. Õppepäeva edukuse tagab see. kui
kaasata õppepäevale Tartumaa Päästeteenistuse spetsialiste
koos vajalike päästevahenditega. Tänane päästeteenistuse
spetsialist omab juba suurt praktikat ja temal on olemas hea koolitus.
Selleteemalised õppepäevad
peaks toimuma kord aastas ka meie lastepäevakodudes. Eks ole seal
meie riigi noored kodanikud, kes veel ei teagi kui palju pahandust võib
tuli teha, rääkimata sellest, et nad oskaksid ennast tule eest
kaitsta. Olen kindel, et lasteaia kasvatajal ei ole vajalikke teadmisi
ja kogemusi, kuidas vajaduse korral ohutult ja ilma paanikata ruumidest
välja viia väikesed kasvandikud. Asugem siis aegsasti õppepäevi
korraldama!
Aare Lõhmussaar
Tartumaa Päästeteenistuse
vaneminspektor
Eliitgümnaasiumi
tulekahju elasid üle ka Kambja noored
Lõppev aasta
pikendas koolitulekahjude kurba kroonikat: novembris möllas kahjutuli
Tartu Treffneri Gümnaasiumi ajahambast puretud hoones.
Oli
õnnelik õnnetus, kus inimesed viga ei saanud. Kambja vallast
õpib Treffneri Gümnaasiumis 5 noormeest- neidu (Julia ja Stella
Polikarpus, Ruth Lindström, Lauri Palumets ja Kurmet Paidra), Kambjas
elav luuletaja Priidu Beier teenib seal õpetajaleiba.
"Ega keegi enam meenutagi,
et meil tulekahju oli," kommenteerib Treffneri- kooli 11. klassi õpilane
Stella Polikarpus paar nädalat peale koolitöö taastumist.
"Ainult võimlas ei ole veel elektrit." Õppetööks
kasutatakse kõiki korras ruume, tunnid toimuvad ka aulas. "Nii puhtad
ei ole meie kooli seinad vist küll mitte kunagi olnud," imetleb Stella.
Puhastustöödel käisid vabatahtlikult abiks ka õpilased.
Põlengupäevast
ei ole Stellal midagi erilist meenutada. Tuli oli suure maja kõige
kaugemas sopis, seepärast said õpilased rahulikult väljuda-
suuremat trügimist ja troppe treppidel ei tekkinud. Õpetajad
tõid ka üleriideid riidehoiust õue.
"Hea oli see, et meil
on ainult gümnasistid. Väiksemad lapsed oleksid suitsus võib-
olla kartma hakanud ja kuhugi nurka pugenud," arutleb Stella. Kui põleng
avastati, oli jäänud tunni lõpuni vähe aega. "Poiss,
kes tule avastas, hakkas seda klassidele teatama. Mõnes klassis
teda ei usutud, ta pidi kutsuma õpetaja koridori suitsu nuusutama,"
meenutab Stella. "Meil on remondi tõttu koolimajas pidevalt kopsimine,
igasugused lõhnad ja suits- algul paljud ei võtnudki asja
tõsiselt."
Ehkki erilisi ümberkorraldusi
kahjutuli Treffneri- kooli töökasse argipäeva ei toonud,
on Stella märganud, et nüüd on varuväljapääs
avatud ja vajadusel läbitavad.
Toivo Ärtis
Üks
amet, palju vastandlikke rolle
Vaiki Agarmaa
on 25 aastat Kambjas raamatukogu juhatanud
Vaiki Agarmaa on
üks Kambja haruldasemaid inimesi. Oma töökohas, raamatukogus
puutub ta vahetult kokku kambjalastega ning tal on igaühe jaoks julgustav
sõna.
Tal on võime
kohelda iga külastajat individuaalselt. Nii on Vaiki suurimaks sõbraks
väikesele külastajale, emalik sõber keskealisele ja omasugune
hallipäisele.
Vaiki sõbralik
käitumine iga raamatukogu lugejaga sisendab viimasesse tunnetuse,
et temasse suhtutakse suure lugupidamisega.
Vaiki tajub, missugust
repertuaari soovib külastaja. Ta teatab lugejale isegi koju, et tema
poolt soovitud teos on kas ilmunud või lugeja poolt raamatukokku
tagasi toodud.
Peale selle on
Vaiki suur lohutaja neile, kel on mingi mure. Ta oskab poole muredest endale
võtta või kannatajalt hajutada. Vaikil on lahtine käsi.
Ta finantseerib oma taskust hädalist, kusjuures antud tagasi ei taha.
Vaiki on veel hea
laulja ja tubli pillimees. Raamatukokku sisenenu saab kohe sooja pilgu,
avala ja kaasakiskuva naeru osaliseks.
Nii iseloomustab Vaikit
Agarmaad üks kambjalane, kelle arvamus kõneleb ka kümnete
teiste raamatuhuviliste eest. 5. detsembril kutsus proua Vaiki kambjalased
vallamaja saali, et tähistada raamatukogu 85. sünnipäeva.
Sellest ajast ligi kolmandiku, 25 aastat on raamatukogu juhatajaks olnud
Vaiki Agarmaa
Et raamatukogu sünnipäeva
ja Vaiki Agarmaa tööjuubeli õhtul vesteti kodu- ja kultuuriloolise
väärtusega juttu, annab "Koduvald" selle sündmuse kajastamisele
oma järgmises numbris rohkem ruumi.
Kambjalane
kiidab: tubli laps Eljar
Tahan teile jutustada
paar lugu ühest poisist nimega Eljar Uus ja tema emast nimega Heli
Uus ning nende tublidest tegudest.
Esimene lugu. See
oli möödunud sügisel, kui Eljar Uus ja Epp Objartel püüdsid
koos meestega järve ääres kala. Meestel (Lembit L., Vova
R., Toivo S., ja Urmas L.) oli käinud keelekastmiseks ringi pudel
"tuliveega". Äkitselt haaranud Urmas L. endal rinnust ja hakanud aeglaselt
pikali vajuma. Lembitul, Voval ja Toivol hakanud kojuminekuga kiire, Urmas
L. jäi aga maha lamama.
Kui Eljar mitu tundi
hiljem läks vaatama, kas onu Urmas on koju läinud, märganud
Eljar, et onu lamab samas asendis ja ei hinga. Eljar öelnud emale,
et onu Urmas on vist surnud. Kui Heli ja Epu ema Tiina vaatama läksid,
oligi Urmas surnud. Nad kutsusid politsei ja päästeameti ning
surnu leidis koha Tartus.
Teine lugu, mis tänu
Eljarile ei lõppenud traagiliselt. See oli 30.novembri kargel, külmal
õhtul, kui hakkasin minema poodi. Meie maja ees tuigerdas raskes
joobes (purupurjus) Vova R. Kui olin poes ostud teinud, tulin koju. Maja
juures järvel laskis liugu Eljar. Ta tuli jooksuga järvelt teele.
Käskisin tal tuppa minna, sest õues oli külm ja pime.
Eljar ütles, et ta vaatab, kas Vova läheb ära koju, sest
Vova R. oli läinud kase alla magama. Eljaril oli mure: onul ei olnud
kindaid käes, müts oli mitu sammu onust eemal ja onu paljas nägu
on vastu lund- onu võib ju külmuda.
Käskisin Eljaril
oma emale öelda, et kutsugu politsei, kes aitaks Vova koju. Ise läksin
tuppa. Ütlesin Toivo S.-le, et tema sõber, napsi- ja töökaaslane
(käivad koos juhutöödel) on hädas (lamab järve
ääres kase all lumel, õues aga on pakane) ning vajab abi
Toivo oli aga nii
ükskõikne, et muudkui korrutas üht ja sama (edasi Toivo
sõnad): "Mis mina temaga teen, kes käskis end täis juua.
Maganud siis seal end ka kaineks. Mina Vovat küll enda poole tooma
ei hakka, helistagu Tarmo või Heli päästeteenistusse või
politseile- las viivad koju". Kui keelitasin teda, et toome Vova trepikotta
sooja, sai Toivo veel vihaseks: "Mis valu sul on? On sul alles häda.
Ise on süüdi."
Läksin siis ise
vaatama, kas Vova ikka lamab- lamas. Läksin ütlesin Eljari emale
Helile, et helistagu Nopponenile- las viib Vova koju. Heli läks ise
Vovat koju kamandama. Ka Tarmo hakkas minema üle järve spordihoonesse,
ta aitas siis Vova järve äärast maja ette. Voval olid juba
sõrmed kanged, kuid ta tahtis koju minna, ei olnud nõus tulema
trepikotta sooja. Siis viisid Heli koos talle külla tulnud külalisega
Vova koju magama. Lõpp hea- kõik hea.
Kokkuvõtteks:
väärib tähelepanu see, et Eljar on alles 7- aastane, kuid
väga tähelepanelik. Ta märkas, et Urmas L. ei hinga ja ei
ole lamamise ajal kehaasendit muutnud- onu on järelikult surnud. Ka
pani ta tähele, et teisel onul on paljad käed, nägu vastu
lund ja et õues on külm- onu võib surnuks külmuda.
Minu arvates väärib
Eljar autasustamist, sest tema vanust arvestades on ta toime pannud tähelepanu
väärivaid tegusid.
Eljarit tänades
Sirje Saar
Kambjalane
tänab ja tervitab
Tahaksin tänada
vaimutoiduandjaid Endla Langelit (juhendas huvitavat kihelkonna-
ekskursiooni) ja Vaiki Agarmaad (huvitavate raamatute eest loomulikult)
ning soovida neile kauneid jõule.
Samasugused soojad
soovid ja tervitused kõikidele mälumängijatele
ja "Mummi" perenaisele, kellega koos on alati meeldiv lõõgastuda.
Kosutavat jõulupuhkust koos perega soovin aga kõikidele kuuenda
klassi lapsevanematele.
Tiina Tiideberg
Unipiha Algkooli õpetajad
soovivad häid jõulupühi oma õpilastele ja lapsevanematele.
Tänan Kambja
apteeki, et toetasite (nagu eelmistelgi aastatel) rahaga lastele jõulupakkide
tegemist.
Sotsiaalnõunik
Heli Jaamets
Aitäh kõigile
inimestele, kes sel aastal mind taluma on pidanud. Aasta tuleb küll
uus, kuid mina jään endiseks.
Toivo Ärtis
Kool
aitab maaelu säilitada
Eestimaa koolide enam
kui 300- aastasele ajaloole on pööratud küllaltki suurt
tähelepanu koolide juubelite ja tähtpäevade tähistamistel
ning kooliajaloo konverentsidel. Hulk ajalooalaseid uurimusi on avaldatud
kirjasõnas, raadios ja televisioonis.
Koolide arv, tüüp
ja asukoht on aastate jooksul olnud pidevas muutumises. Maakoolide (rahvakoolide)
peamiseks ülesandeks on pikka aega, kuni käesoleva sajandi alguseni
olnud lugemis-, kirjutamis-, rehkendamisoskuse andmine ning laulmise ja
usuõpetuse kaudu kombeõpetus. Mõnel vaimselt võimekamal
pereliikmel, sõltuvalt pere jõukusest ja edumeelsusest, võimaldati
edasi õppida järgmise astme (enamasti linnas asuvas) koolis,
kus omandati oma võimetele vastav haridus. Loodeti koolitada sugulussidemega
seotud, paremini teenivat ja pere huvisid kaitsvat ametnikku või
oskustöölist.
Suurem austus linnakoolide
vastu alates põhikooli vanemast astmest, aga eriti gümnaasiumi
astmest on säilinud tänapäevani. Elukohajärgse kooli
vahetust mõjutavad ka rahvasuus aja jooksul kujunenud kooli maine
ja isiklikud muljed koolist. Heade mälestuste korral panevad vanemad
lapse õppima nn. "oma" kooli.
Eestis on olemasolevat
koolivõrku ära kasutades loodud munitsipaal-, riigi- ja erakoolid.
Munitsipaalkoolide andmine vallavalitsuste haldusalasse on enamasti tulnud
kooli tööle kasuks. Kohapeal teatakse probleeme paremini ja neid
saab operatiivsemalt lahendada. Majandusküsimuste lahendamine on kiirem.
Toetatakse igati õpetajate ja koolijuhtide tegevust.
Põhikool ja
algkool peaksid maal jääma põhilisteks koolitüüpideks-
see on oluline külaelu seisukohalt. Munitsipaalkoolidena on neid võimalik
komplekteerida kaadriga ja majanduslikult üleval pidada. Õpilaste
arvu kahanemine klassides (liitklassides) võib üllatusena kaasa
tuua soovimatu õpetamise taseme languse. Klassi taset kaasa vedav
andekate õpilaste osakaal väheneb. Õpetaja võib
teatud keskmist tulemust taotledes tahtmatult nõrgemate õpilaste
tasemega kaasa minna. Upitades nõrgemaid, jääb aega ülejäänutega
tegelemiseks väheseks. Andekas laps vajab aga nooremas kooliastmes
üldjuhul suuremat tähelepanu, suunamist ja kontrolli, kui ülejäänud
õpilased. Alles vanemas kooliastmes hakkab kaasa mängima lapse
enesearenduse ja iseseisva töö kogemus. Eriti vastutusrikas on
õpetaja töö liitklassis, oht on minna kaasa noorema astme
õpetamisega. Liitklasside arvu suurenemise tõttu on vajalik
spetsiaalne täiendkoolitus liitklassides töötavatele õpetajatele.
Kui tahame maakohas
keskkooli säilitada või põhikooli edasi kasvatada keskkooliks
oma kooli õpilaste baasil, peab seal olema vähemalt kaks elujõulist
paralleelklassi. Lisanduda võivad ka samas koolipiirkonnas olevate
algkoolide lapsed. Umbes pooled põhikooli lõpetajatest siirduvad
edasi õppima oma keskkooli, ülejäänud vahetavad kooli,
siirduvad kutsekoolidesse, mõned jätavad kahjuks koolitee pooleli.
Klass tuleb komplekteerida normaalse inimliku kooslusega: andekad saavad
kasutada oma võimeid, enamus õpilasi saavad maksimaalselt
töötada ja nõrgemaid veab kaasa kokkukuuluvustunne oma
klassiga. Koolitöös ei kehti alati reegel, et väiksema õpilaste
arvuga klassis saab paremini õpetada. Õpilased õpivad
väga palju ka üksteiselt ja üksteise õhinal. Riigieksamite
tulemused näitavad kujukalt probleeme just väikese õpilaste
arvuga keskkoolides, mis on jäänud nn. äärealadele
või on vaimselt vähem tsentrumiga seotud. Keskkooli (gümnaasiumi)
ülalpidamine on kulukas nii vaimses kui materiaalses mõttes.
Koolivõrgu
muutmine eeldab igakülgselt regionaalpoliitilist ja majanduslikku
analüüsi, seadusandlikku toetust, pikaajalist selgitustööd
kohtadel, paindlikku suhtlemist asjaosaliste (kaasata tuleks ka õpilased)
vahel, veendumust ettevõetavate sammude õigsuses. Kui seame
koolilapse vajadused ja perede heaolu esiplaanile, suudame ehk ära
hoida kuuekümnendatest aastatest meelde jäänud väikekoolide
armutu sulgemise kordumise. Sügav kummardus Karl ja Endla Salmistule,
kes suutsid neil heitlikel aastatel Unipiha kooli säilitada. Heameel
on tõdeda, et vaatamata kooli astuvate laste arvu vähenemisele
lähiaastatel Pangodis ja Kuustes, on Kambja Vallavalitsus ja Volikogu
teinud üksmeelse otsuse kindlustada olemasolevate koolide töö
jätkamine ka siis, kui see nõuab lisakulutusi.
Jõulurahu kõigile!
Enn Liba
Logopeed
on kõneraviõpetaja
Teadlaste hinnangul
vajab terves maailmas ligi 1/3 lapsi algastmes spetsiifilise lugemishäire
ja õigekirja raviks logopeedilist abi. Piret Kipper töötab
logopeedina 6. aastat. Kambja Põhikoolis saab kõneravi klassitäie
jagu õpilasi (2.- 4.klass).
Millest on tingitud
paljudel lastel sellise spetsiifilise häire tekkimine?
Aga oskad Sa rahuldavalt
vastata küsimusele: "Miks paljud inimesed ei pea laulmisel viisi?"
Samasugune lugu on ka selle häirega. Osal lastest lihtsalt pole õiget
häälikutaju. Ühest vastust siin pole.
Üheks kindlaks
põhjuseks peetakse siiski sünnitraumasid, mille tulemusel kahjustus
lapsel kõnekeskus. Elu näitab samuti seda, et peredes, kus
üks vanemaist on olnud düsgraafik, on ka nende lastel suuremad
eeldused lugemis- ja kirjutamishäire tekkimiseks. Viimane võimendub
sageli lisaks seetõttu, et last ümbritseb vigane ja kidur keelekeskkond.
Ajal, mil laps rääkima
õpib, vajab ta eriti tähelepanelikku ning õiget keelekasutust
ja sõnahääldamist. Tavaliselt on vanematel, eriti praeguses
ühiskonnas, teha aga nende arvates hoopis tähtsamat ning nii
kasvabki laps üles vigases ja sõnavaeses keelekeskkonnas. Mida
rikkalikum ja arenenum on ema sõnavara, ning mida rohkem ta sel
ajal, mil laps kõike pärib, temaga räägib, seda parem
on see lapse arengule.
Kas me võime
öelda, et samamoodi, nagu me õpetame last panema riidesse,
sööma lusika ja kahvliga, tuleb meil õpetada teda ka õigesti
rääkima?
Kurb on see, et peame
esmatähtsaks üksnes raha ning unustame seetõttu kõik
muu. Laps vajab normaalseks arenguks aga eelkõige ema hoolimist
temast. Õigeaegase ja eakohase keelekasutuse õpetamata jätmine
tekitab korvamatu kahju. Üheks hoolimise näiteks ongi lapsega
rääkimine ja vestlemine. Pidevalt aja puuduse taha pugevad emad
võõranduvad oma lastest. Nende esialgne uudishimu hääbub
ruttu ja nii võib juhtuda, et lisaks kõneravile vajab laps
aastate möödudes hingeravi. Süüakse küll veel
üheskoos, ent tegelikult elab laps perest lahus, ta ei usalda enam
vanemaid.
Kõik sai alguse
aga sellest, et emal polnud aega lugeda oma lapsele õhtul ette muinasjutte,
vastata tema tuhandele miksikesele?, hiljem kuulata ja huvituda
tõsiselt tema koolielust.
Kuidas toimub selle
häire tervendamine?
Häälikutaju
puudulikkus viib kõne kuulmatuseni. Kuuldakse küll, kuid ei
saada tegelikult jutu sisust aru. Kui keeleravi jääb saamata
või on liiga vähene, tekkivad lapsel raskused teksti (jutu)
mõistmisel. Algavad õpiraskused. Kooliskäimine muutub
vastumeelseks ja ebahuvitavaks.
Õpetus koolis
põhineb suuresti lugemisel ja kuulamisel. Siin saabki logopeed olla
abiks. Et areneks lapse tähelepanu, võetakse lisaks kuulmistajule
appi nägemis- ja rütmitaju. Tavaliselt kosub laps, kes on käinud
korralikult logopeedi juures, 4. klassi lõpuks sinnamaale, et 5.
klassis enam ravi ei vajata. Mõnel kulub abi ja tugi siiski vahel
põhikooli lõpuni ära.
Kuigi logopeedi juures
käimine ei ole lapsele kohustuslik, peaksid kõik vanemad oma
laste tuleviku nimel leidma selleks võimaluse. Vigane keelekasutus
teeb lapse araks, pärsib tema normaalset arengut. Kes meist tahaks
aga, et tema laps on hilisemas elus äpu?
Logopeed Piret Kipperiga
vestles
Lembit Jakobson
Loomisel
on Pangodi maastikukaitseala
Arvamused ja ettepanekud
kaitse- eeskirja kohta esitada Kambja vallavalitsusele
Tartu Maavalitsuse
keskkonnaosakonna juhtimisel koostatakse dokumente, et moodustada Pangodi
maastikukaitseala.
"Koduvald" avalikustab
loodava kaitseala kaitse- eeskirja eelnõu ja kaitseala välispiiri
kaks võimalikku kirjeldust (kahjuks ei olnud võimalik lisada
kaarti, millele piirid peale kantud- sellega saab tutvuda vallamajas).
Keskkonnaametnikud on kogunud Pangodi kaitseala territooriumi kohta mitmesugust
infot, kuid piiratud trükipinna tõttu avaldab vallaleht selle
osaliselt.
Maavalitsuse keskkonnaosakond
on palunud Kambja vallavalitsusel maastikukaitseala kaitse- eeskiri avalikustada
ja läbi arutada. Seega on iga ettepanek ja arvamus vallamajas oodatud.
"Kaitse- eeskirjaga kehtestatakse omanike/ valdajate õiguste, kitsenduste
ja kohustuste ulatus ning maastikukaitseala kui terviku säilitamiseks
vajalik kaitserezhiim," kirjutab kaaskirjas maavalitsuse keskkonnaosakonna
juhataja asetäitja Robert Tomasson. "Märgime, et kaitse- eeskiri
(projekt) ei sisalda muid kitsendusi kui on sätestatud õigusaktidega."
Vallavanem Ivar Tedrema
on juba leidnud maavalitsuse paberitest ühe lause, mida Kambja vald
tahab arutelu käigus korrigeerida. Kirjutatakse: "Praeguse seisuga
on Pangodi maastikukaitsealal ning sellega piirneval alal 75 maaüksust.
Enamus maadest on erakätes. Kambja vald taotleb munitsipaalomandisse
maid Palumägede idaosas ning Pikksaare poolsaarel."
Vallavanema sõnul
ei ole siiski otstarbekas Pikksaare poolsaarelt maad vallale taotleda,
sest selle korrashoiuks ja puhkemajanduslikuks kasutusele võtuks
ei ole lihtsalt raha. Vallavanem teab, et Peedu metskonnal on plaane, kuidas
Pikksaarel puhkemajandust arendada. Ta ei näe põhjust, miks
vald peaks nendel ideede teostamist takistama, kui endal jõud niikuinii
üle ei käi.
Pangodi maastikukaitseala
välispiiri kirjeldus (eelnõu)
I variant (eelnõu)
Pangodi maastikukaitseala
välispiir (edaspidi piir) kulgeb Kambja vallas Tartu- Otepää
maantee ja Pangodi- Kammeri maantee ristumiskohast piki Pangodi- Kammeri
maantee teemaa edelaserva kagusuunas kuni Pangodi- Kammeri maantee ja Pangodi-
Kodijärve tee ristini (on ühtlasi Salu talu idanurk), edasi mööda
Pangodi- Kodijärve tee lääne- ja põhjaserva lõuna-
ja läänesuunas kuni nimetatud maantee ristumiseni Tartu- Otepää
maanteega. Edasi kulgeb piir piki Tartu- Otepää maantee teema
lääne- ja kaguserva põhja- ja kirdesuunas kuni ristumiseni
Pangodi- Kammeri maanteega.
Pangodi maastikukaitseala
välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud
1992 .a. maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10000) alusel.
II variant (eelnõu)
Pangodi maastikukaitseala
välispiir (edaspidi piir) kulgeb Kambja vallas Tartu- Otepää
maantee ja Pangodi- Kammeri maantee ristumiskohast piki Pangodi- Kammeri
maantee teemaa edelaserva kagusuunas kuni Pangodi- Kammeri maantee ja Pangodi-
Kodijärve tee ristini (on ühtlasi Järveotsa talu idanurk
ja 4 ühepereelamu maa läänenurk), edasi mööda
Pangodi- Kodijärve tee loode-, lääne- ja loodeserva edela-,
lõuna- ja edelasuunas kuni Mäe- Ala talu III maatüki (katastriüksus
28201:004:002) põhjanurgani, edasi möödanimetatud maatüki
põhjanurgast algava tee lääneserva lõunasuunas
kuni ristumiseni Kodijärve- Kavandu teega (on ühtlasi Lombi talu
kagunurk) Edasi kulgeb piir piki Kodijärve- Kavandu tee põhja-
ja kirdeserva lääne- ja loodesuunas kuni ristumiseni Tartu- Otepää
maanteega, mis on ühtlasi Lõhmuse talu II maatüki (katastritunnus
28201:008:0271) edelanurk ning sealt edasi piki Tartu- Otepää
maantee teema lääne- ja kaguserva põhja- ja kirdesuunas
kuni ristumiseni Pangodi- Kammeri maanteega.
Pangodi maastikukaitseala
välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud
1992. a. maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10000) alusel ja tagastatud
talumaade osas 1998. aasta seisuga.
Pangodi
maastikukaitseala ülevaade
Kambja vald on vana
asustuspiirkond, seetõttu on siin ka "metsikut" loodust vähe
säilinud. Asudes Otepää kõrgustiku maalilises maastikus,
on Pangodi ümbrus olnud tugeva inimsurve all, mistõttu Pangodi
järv võeti kaitse alla juba 1964. aastal kohalikku tähtsust
omava maastiku üksikelemendina "Pangodi järv koos Pikksaare pargi
ja Palumägedega". Pangodi järvega on tekkeliselt seotud ka mitmed
väiksemad järved. Kodijärve kaldal, mitte kaugel Pangodi
järvest, asub seni maastikukaitseala eritüübina väike
Kodijärve mõisapark.
Peale kaitstavate
loodusobjektide seaduse jõustumist 1994. aastal tekkis vajadus viia
seni kehtinud kaitstavate objektide kategooriad vastavusse uue seadusega.
Arvestades Pangodi järve, Pikksaare metsapargi, Palumägede ja
Kodijärve mõisapargi omavahelist seotust, seda, et need objektid
olid kaitse alla võetud maastikulise kaitse aspektist lähtuvalt
ning nende küllaltki suur territooriumi, osutus oletavat otstarbekaks
nad kokku liita üheks maastikukaitsealaks. Seega oleks Pangodi kaitseala
moodustatud maastikku ilmestava järvede grupi (Pangodi järv,
Suur Kodijärv, Väike Kodijärv), vana mõisapargi ning
pinnavormide (mõhnastiku) kaitseks.
Kaitseala asukoht
ja kujunemine
Pangodi maastikukaitseala
asub vahelduva pinnamoega Otepää kõrgustiku servaalal
Tartu-Otepää maantee ääres. Pangodi järv, mis
on kaitseala tähtsaim element, asub Tartu maakonna lõunaosas
Kambja valla territooriumil. Järve ümbritsevad mõhnastikud,
mille kõrgus on keskmiselt 125 m üle mere pinna. Lõunakaldal
asuv kahetipuline mõhn - Palumäed - on kaitseala kõrgeim
osa (ca 145 m üle mere pinna), mille suhteline kõrgus on 40
meetrit. Järve kaldad on väga liigendatud. Põhjakalda
Pikksaare poolsaarel asub tänaseks metsistunud Pikksaare park.
Pangodi järv,
Palumäed ja Pikksaare park on varasemast üksikobjektina kaitse
all (Tartu rajooni TSN TK otsus nr. 99 09. sept. 1964. a. "Looduse kaitsest
Tartu rajoonis" riikliku looduskaitse alla võetud kohalikku tähtsust
omav maastiku üksikelement "Pangodi järv koos Pikksaare pargi
ja Palumägedega"). Objekti kaitse korraldamise eeskiri "Riikliku looduskaitse
alla võetud vabariikliku ja kohaliku tähtsusega geoloogiliste
ja maastikuliste üksikobjektide kaitse korraldamise eeskiri" kinnitati
Eesti NSV MN Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse juhataja 29.aprilli
1963.a. käskkirjaga nr. 80
Tartu rajooni TSN
TK otsusega nr. 99 võeti kohaliku tähtsusega pargina kaitse
alla ka Kodijärve mõisapark, mis vastavalt kaitstavate loodusobjektide
seadusele on käesoleval ajal maastikukaitseala eritüüp.
"Riikliku looduskaitse alla võetud vabariikliku ja kohaliku tähtsusega
parkide kaitse korraldamise eeskiri" kinnitati ENSV MN Metsamajanduse ja
Looduskaitse Peavalitsuse juhataja 29. aprilli 1963. a käskkirjaga
nr. 80.
Kaitseala ülevaade
Maakasutus
Vahelduva reljeefi
ning suure veepeegliga kalarikka järve tõttu rajati kolme eelmise
kümnendi jooksul Pangodi järve kallastele hulgaliselt saunsuvilaid,
mis tänaseks on suures osas omanikke vahetanud.
Järve
ääres asusid EPA Ülenurme Katsemajandi puhkebaas (0,9 ha),
Unipiha Algkool (1,8 ha), Tartu Kalastajate Klubi paadisadam (0,3 ha),
EPT Tartu osakonna puhkebaas (0,3 ha), Tartu Konservitehase puhkebaas (0,4
ha) ja Tartu Piimakombinaadi puhkebaas (0,6 ha).
Praeguse seisuga on
Pangodi maastikukaitsealal ning sellega piirneval alal 75 maaüksust.
Enamus maadest on erakätes. Kambja vald taotleb munitsipaalomandisse
maid Palumägede idaosas ning Pikksaare poolsaarel. Järve kallastel
on mitmeid omaalgatuslikult kujunenud supluskohad, kuid need ei ole veel
määratud avalikuks kasutamiseks.
Taimkate
Looduslikku taimkatet
on säilinud kuuse-männimetsana mõhnade lagedel (Palumäed)
ja väikeste soolappidena järvede ääres. Metsad on hooldamata.
Suurim metsamassiiv kuulub Mäe-Ala kinnistule, mille metsade jaoks
on koostatud metsamajandamiskava (kooskõlastatud Tartu maavalitsuse
keskkonnaosakonnas).
Suurem osa territooriumist
on olnud kasutusel põllu ja karjamaadena. Järvede äärsed
soostunud alad on kasvanud paju- ja lepavõsasse, kuivematel kallastel
kasvab haaba. Pangodi järve lõunakalda supluskohas kasvab keskealine
kaasik.
Tähelepanu väärivad
ligi saja-aastased kased, mis kunagi istutati Mäe-Ala talumaade piirile.
Nüüdseks on endised talukarjamaad metsastunud ning kaskederivi
on vähemärgatav.
Looduskaitsealustest
taimedest kasvab Palumägedel II kategooria liik - võsu-liivsibul
(Jovibarba
sobolifera). Pangodi järvest on leitud subarktilist relikti -
niitjat penikeelt.
Järved
Pangodi järvestik
asub Otepää kõrgustikku läbivas vanas põhjakirde-
lõunaedela suunalises mattunud orus. Tõenäoliselt on
Pangodi järvestikku kuulunud järved hilisjääajal moodustanud
suure ühtse veekogu, mis hiljem on jagunenud erinevateks järvedeks.
Järvestikku kuuluvad Pangodi järv, Kodijärv, Kogrejärv
ning Kavandu (Kävandi) Suur- ja Väikejärv. Kõik need
järved kuuluvad Kõrg-Eesti rohketoiteliste järvede valdkonda.
Pangodi järv
(Liivimaa 1638.a maarevisjonis kirjas kui Sarajerwe) on tüüpiline
künkliku moreenmaastiku järv, käänulise kaldajoone
ning maaliliste lahtede, saarte ja poolsaartega. Läänest järve
ulatuv ligikaudu 450 meetri pikkune Pikksaare poolsaar jagab järve
kaheks suuremaks osaks: kirdepoolseks Väikejärveks ja Suurjärveks.
Suurjärve kaguosa on Hurda (Urda) kaela kaudu ühendatud Hurda
(Urda) lahega, edelaosas asub Kõlli laht. Varem on laht olnud ka
Mudalaht (Mudajärv). Praegu on see intensiivselt kinnikasvav ebamäärase
kaldajoonega veekogu, mida Pangodiga ühendab kitsas, umbes 100meetri
laiune vabaveeriba. Märgatavalt on kinnikasvamise tõttu ahenenud
ka Hurda lahe ühendus Suurjärvega.
Tervikuna on järve
pindala umbes 115 ha. Väikejärves asub Väikesaar ja Suurjärve
edelaosas tilluke Kivisaar.
Sajandi algul mõõdeti
järve suurimaks sügavuseks 11 meetrit, 1971. aasta mõõtmiste
tulemusel on vee ja lendmuda sügavus kokku kõigest 10 meetrit.
Keskmine sügavus on 3,9 meetrit. Sügavaim on Suurjärve kirdeosas
olev piirkond. Väljavoolu korduva süvendamisega on järve
veetaset vähemalt 1,5 meetrit alandatud nagu näitab ligi 2 meetri
kõrgune kaldaastang.
Põhiline sissevool
toimub lõunaosas asuvast Kodijärvest Mudajärve kaudu.
Vett annavad ka arvukad allikad. Väljavool toimub Hurda lahest Peeda
oja kaudu Kavandu Suurjärve e. Matsi järve ning sealt Reola jõkke.
Järve vesi on
kollakasroheline ning vähese läbipaistvusega (0,9 - 2 m). Sajandi
alguse mõõtmistulemustel (M. Samsonev, 1906) oli vee läbipaistvus
3,75 meetrit. Seega on vee läbipaistvus oluliselt vähenenud.
Järve kaldad
on enamasti kõrged, liivased või kruusased, edela kaldal
ja Mudajärve ääres esineb õõtsikut.
Kodijärv (Suur
Kodijärv, Kivijärv, Mäejärv) asub Pangodi järvest
0,5 km lõuna pool. Järv on pikliku ida-lääne suunas
väljavenitatud kujuga. Pindala on 12,4 ha, suurim sügavus 6,2
meetrit, keskmine sügavus 3 meetrit. Veepeeglit ümbritseb kitsas
liigniiske niiduriba. Järve kaldad on suhteliselt tasased, loodes
tõuseb maapind järsult. Sellel kõrgendikul asub Kodijärve
hooldekodu, mida ümbritseb väike kaitsealune Kodijärve mõisapark.
Järv toitub peamiselt
sissevoolavatest kraavidest tulevast veest, mõningane sissevool
on ka Kogrejärvest (Väike Kodijärv), vett annavad ka järve
loodeosa põhjaallikad. Väljavool toimub kraavi kaudu Pangodi
järve. Kodijärve vesi on värvuselt rohekaskollane, väheläbipaistev
(1,3 m) ja puhastamatult sissevoolavate heitvete ning põllumaade
liigväetamise tõttu ülirohketoiteline. Järv suhteliselt
kalarikas.
Kodijärvest 150
meetrit lääne pool asub väikesepindalaline (3,5 ha) Kogrejärv
e. Väike Kodijärv e. Viinakoja järv.
Kodijärve
mõisapark
Kodijärve mõisapark
on väike (1,8 ha) stiili kaotanud park Tartu-Otepää maantee
ääres Väikese Kodijärve loodekaldal. Pargi reljeef
on vahelduv. Vana mõisahoone, kus nüüd asub hooldekodu,
on kõrgemail kohal tasasel platool, millel on tugev langus järve
suunas; edelasuunalisel langusel on märgatavad terrassid. Kunagi on
pargi juurde kuulunud ka pikad kasealleed, millest tänaseks on säilinud
ainult fragmendid.
Mõisa on mainitud
esmakordselt 1629. aastal. Park on tõenäoliselt rajatud 18.
ja 19. sajandi vahetusel barokkpargina. Sellest ajast on pärit terrasside
- ehisaia alused ning pärnaring ja pärnaallee. Algselt avanes
mõisa peahoonest vaade viiele ümbritsevale järve(osa)le.
1856. aastal sai mõisaomanikuks von Ackermann, kes lasi hääbunud
barokse pargi asemele rajada regulaarsete elementidega vabastiilis pargi.
Park on keskmise liigirikkusega.
Põhipuuks on arukask, mis on erandlik nähtus Eesti parkides.
Kaskedest alleed olid ka põhiliselt Kodijärve mõisasse
viivate teede ääres. Mõisaajal algas maasikukujundus juba
Pangodi järve äärest. Nii oli ka Pikksaar kujundatud väludega
metsapargiks, kust avanes vaade mõisale. Teistest enam on Kodijärve
pargis veel pärna, jalakat, vahtrat ja saart. Okaspuid on pargis väga
vähe - põhiliselt on okaspuid (mägimänd, torkav kuusk)
istutatud pargi esiväljakule, kus nad nüüdseks varjavad
vaate peahoonele. Park on hooldatud vaid peahoone lähimas ümbruses.
Pargi vanim ja suurim
puu on viieharuline pärn, mille ümbermõõt juurekaelalt
on 5,6 meetrit.
Pikksaate metsapark
ja Kodijärve park vajavad hooldust pargina.
Muinsuskaitseobjektid
- asulakohad
Kaitseala maa-alale
jäävad kolm arheoloogiamälestist: asukohad Kodijärve,
Palumäe ja Pangodi külades. Kaitse all on eraldi objektina ka
Kodijärve mõisa peahoone. Muinsuskaitsjad tegid 1997. a. detsembris
ettepaneku võtta ajaloomälestisena kaitse alla ka Kodijärve
park, kuid kinnitatud seda objekti veel ei ole.
Vanim teadaolev asula
Pangodi järve vahetus läheduses tekkis I at. IV veerandil (8.-
9. sajandil) nüüdses Palumäe külas. XI sajandil asutati
ka Pangodi ja Kodijärve külad, viimased juba vahetult veekogu
äärde. Asulakohad leidis TÜ Arheoloogia kabineti töötaja
A. Vindi 1987. ja 1994. a. avastades nendel maadel kultuurkihi, savinõukilde
ja lõhutud koldeesemeid.
Kaitseala laiendamise
põhjendus
Hetkeseisuga on Kambja
vallas viis pindaliselt kaitstavat objekti: Suure- Kambja metsapark, Kammeri
mõisapark, Vana-Kuuste mõisapark ja Kodijärve mõisapark
ning maastikuline üksikobjekt "Pangodi järv koos Pikksaare pargi
ja Palumägedega", mille pindala on 286 ha. See pindala on piisav maastikukaitseala
moodustamiseks.
Arvestades, et Pangodi
järv, Pikksaare metsapark, Palumäed ja Kodijärve mõisapark
on omavahel seotud ning seda, et need objektid olid kaitse alla võetud
maastikulise kaitse aspektist lähtuvalt, osutus olevat otstarbekas
nad kokku liita üheks maastikukaitsealaks.
Võimalikud
konfliktialad
Järveäärsetest
maadest valdav osa on eravaldused. Pangodi järv, Kodijärv ning
Väike-Kodijärv on avalikult kasutatavad veekogud (RT I 1996,
58, 1090). Vastavalt veeseadusele 10 (RT 1994, 40, 655; 1996, 13, 241;
1998, 2, 47; 1998, 61, 987) on selliste veekogude kaldal 4 meetri laiune
kallasrada. Järve kohati soise kalda tõttu ei ole kallasrada
terves ulatuses läbitav ilma õuedesse ja aedadesse minemata.
Kohati on järveni minevad rajad suletud isetegevuslike sissesõitu
keelavate märkidega.
Probleemid aitaks
lahendada kõrgemale kaldaalale rajatav märgistatud matkarada,
mis ei pruugi moodustada ringi ümber järve.
Pangodi järv
on puhkemajanduslikust seisukohast oluline järv Kambja valla elanikele,
kuid veel olulisemal määral tartlaste jaoks. Suur osa seni kasutatavaid
ujumiskohti jäävad eramaadele, ka on ujumiskohad halvasti ettevalmistatud:
kaldad on võsastumas, puuduvad istepingid, prügikastid, lõkkeplatsid,
käimlad, parkimiskohad.
Probleemi aitaks lahendada
Pangodi maastikukaitseala detailplaneering (kaitsekorralduskava), mis oleks
üheks osaks Kambja valla üldplaneeringus (detailplaneeringu kohustusega
ala haljastuses).
Sama detailplaneeringuga
tuleb kindlaks määrata puhkeotstarbeliste ehitiste (suvilad,
saunad, paadisillad) paiknemine kaitsealal.
Järve kaldal
asus Pangodi piimatööstus, mille heitveed juhiti puhastamatult
järve. Järve kallastel on palju majapidamisi, kuid peaaegu kõigis
puudub heitvee puhastamise võimalus. Kaitsealale tuleb koostada
heitvee puhastamise kava.
Pangodi
maastikukaitseala kaitse-eeskiri (eelnõu)
I Üldsätted
1. Pangodi maastikukaitseala
(edaspidi kaitseala) on moodustatud Tartu rajooni TSN TK otsusega nr. 99
09. septembril 1964 "Looduse kaitsest Tartu rajoonis" riikliku looduskaitse
alla võetud kohalikku täjtsust omava maastiku üksikelemendi
"Pangodi järv koos Pikksaare pargi ja Palumägedega" baasil. Objekti
kaitse korraldamise eeskiri kinnitati Eesti NSV MN juures asuva Looduskaitse
Peavalitsuse juhataja käskkirjaga nr. 26 17. märtsil 1959. a.
2. Kaitseala on moodustatud
maastikku ilmestava järvede grupi (Pangodi järv, Suur Kodijärv,
Väike Kodijärv) ning pinnavormide (mõhnastiku) kaitseks.
3. Kaitseala maa-
ala on määratletud Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Pangodi
maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.
4. Kaitseala maa-
alale jääb 3 arheoloogiamälestist asukohad Kodijärve,
Palumäe ja Pangodi külades, mille kaitse korralduses arvestatakse
muinsuskaitseseaduses sätestatud piirangutega. Kodijärve mõisa
peahoone on arhitektuurimälestis.
5. Kaitseala maa-
ala kuulub tervikuna piiranguvööndisse ning kaitseala piirid
kantakse riiklikkuse maakatastrisse.
6. Kaitseala piiride
kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta
maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel.
II Kaitseala kaitsekord
7. Piiranguvöönd
on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majanduslikus tegevuses
tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle alusel
käesolevas kaitse- eeskirjas kehtestatud tingimustega.
8. Inimestel on lubatud
viibida ning marju ja seeni korjata kogu kaitseala maa- alal. Liikumine
eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993.39, 590;
1995, 26- 28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967; 1997, 52, 833; 1998,
12, 152; 30, 409; 59, 941) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT
I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555), kusjuures kaitseala piires olevad erateed
ja -rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks
kasutamiseks.
9. Telkimine, laagrisse
jäämine ja lõkke tegemine on lubatud üksnes selleks
ettevalmistatud ja tähistatud paikades ning eramaal omaniku õuemaal
10. Kaitseala metsad
kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon- looduskaitse; bioloogilise
mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine). Keelatud on lõppraie
(uuendusraie), välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40
aastat. Lubatud on vaadete avamine kaitseala valitsejaga kooskõlastatud
kohtades.
11. Jahipidamine
on kaitsealal lubatud vastavalt jahikorralduse seadusele (RT I 1994, 30,
365; 83, 1449). Jaht on keelatud puhkepäevadel, koolivaheaegadel,
riiklikel pühadel ja muude organiseeritud ürituste toimumise
ajal.
12. Pangodi järvel,
Suurel ja Väikesel Kodijärvel on lubatud harrastuslik kalapüük
vastavalt kalapüügiseadusele (RT 1995, 80, 1384) ja kalapüügieeskirjadele
(RT I 1996, 12, 238; 1998, 76, 1272).
13. Jalgratastega
liiklemine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega (sealhulgas
mootorsaanidega) liiklemine ning nende parkimine väljaspool selleks
ettenähtud teid ja parklaid on kaitsealal keelatud, välja arvatud
käesoleva kaitse- eeskirjaga lubatud metsatööde ajal ja
kaitsealal ning kaitsealal asuvate majapidamiste teenindamiseks, samuti
järelvalve ja -päästetöödel ning teaduslikel välitöödel.
14. Ratsutamine ja
maastikujalgratastega sõitmine on lubatud ainult selleks tähistatud
radadel ja/või mootorsõidukitele ettenähtud teedel.
15. Kaitsealal on
keelatud:
1) maavarade ja maa-
ainese kaevamine;
2) jäätmete
ladustamine;
3) järvede veetaseme
muutmine;
4) rahvaürituste
korraldamine selleks ettevalmistamata kohas;
5) puhtpuistute ja
energiapuistute kujundamine ja rajamine;
6) loomade karjatamine
järvede veekaitsevööndis;
7) nõuetele
mittevastavalt puhastatud heitvee juhtimine järvedesse.
16. Kaitseala valitseja
nõusolekuta ja muinsuskaitseinspektori loata on kaitsealal keelatud:
1) uute hoonete,
teede, parklate, kraavide, kommunikatsioonide ja muude rajatiste ehitamine,
laiendamine ning rajamine, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus
esitada looduskaitselistest ja maastikuarhitektuurilistest kaalutlustest
lähtuvaid tingimusi ning ettekirjutusi;
2) kinnitada maakorralduskava;
muuta katastriüksuste kõlvikute piire ja pindala;
3) kaitseala puudutavas
osas valla üldplaneeringu ja detailplaneeringute kehtestamine, ehitusmääruse
ning maa- ja metsakorralduskava kinnitamine; projekteerimistingimuste väljaandmine;
4) õppe-,
matka- ja suusaradade rajamine;
5) üld- ja (ehitus-)
geoloogiliste uuringute tegemine;
6) väljastada
metsaomanikule metsamajandamisekava;
7) teadus- või
õppekasvatustöö otstarbel uuringualade rajamine, seire
korraldamine.
17. Kaitseala valitseja
nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse- eeskirjas ettenähtud
juhtudel peab vastava loa või projekti või kava kooskõlastuse
taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja
vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega
ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui
ka loa väljaandjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse
saamist. Keskkonnaekspertiisi tegemise vajaduse korral on kaitseala valitsejal
õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti
laekumiseni, informeerides sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka
loa väljaandjat.
18. Vabariigi Valitsuse
seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40,
622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37,
552; 40, 614) paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva
kinnistu võõrandamisel volitatud riiki ostuõiguse
teostamisel esindama keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnistu võõrandamisest
asjaõigusseaduses sätestatud korras.
III Lõppsätted
19. Järelvalvet
kaitsealal teostab kaitseala valitseja ning teisedki selleks volitatud
isikud, kes on oma pädevuse piires õigustatud kaitsealal tegutsema
ka iseseisvalt.
20. Isikud, kes rikuvad
käesoleva kaitse- eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal-
või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.
21. Käesolevast
kaitse- eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud
isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda
ka keskkonnaministri poole.
Contrarünnak
vallamajas
Luuletaja Contra
kõige ropemad värsid on kirjutatud Kambja vallamajas
"Contra esinemine
hakkab umbes viie minuti pärast- siis saabub akadeemiline veerandtund,"
lausus vallamaja saalis rahva eest läbi marssinud noormees. Kui viis
minutit kulunud oli, tuli ta tagasi: "On vist seis niisugune, et kohe peaks
hakkama Contra luuleõhtu. Mina olengi Contra. Nüüd ma
võtan kaustiku ja hakkan teile ette lugema."
Luuletaja alustas
luuletusega, milles oli Kambja nimi sees. Luuletus pajatas liinibussist.
Bussis on Contra tihti Kambjast läbi sõitnud, sest elab Urvastes.
Contra ehk Urvaste postiljoni Margus Konnula luuleõhtu korraldas
Kambjas Laulu- ja Mänguselts.
Ette oli teada, et
esineja sisustab poolteist tundi aega, kuid millise kavaga, selle pärast
korraldajad pead ei vaevanud. Seda suurem oli üllatus, kui Contra
isikupäraselt vabameelsed värsid ja laulud kuulajate kõrvadesse
jõudsid. Teravmeelsed mõtteleiud olid tihti vürtsitatud
selliste sõnadega, et oi- oi- oi. Kuulajaskond oli siiski kultuurne,
keegi luuletajat ebatsensuursete väljendite ja mõtete pärast
hurjutama ei hakanud. Mõisteti, et ka tabusõnadest võib
kunstiline sõnum tekkida.
Varem tehtud kauba
kohaselt pidi luuletaja esinema kaks korda 45 minutit ehk umbes kella üheksani.
Kui kell oli 22.10 ehmatas külaline, et aeg juba nii kaugel. Ju publik
siis tema edevust sedavõrd kõditas, et ta ei märganud
varem ära lõpetada.
Näitleja- laulja-
oraatori amet maha pandud, hakkas Contra müüjaks. Viimane luulekogu
läks hästi kaubaks. Poehinnast kümmekond krooni odavama
raamatukese väärtust tõstis tublisti autori autogramm.
Contra lisas, et tal ei ole olnud oma raamatutest lahti saamisega esialgu
probleeme. Kui luulekogude tiraazid on langenud juba paarisaaja eksemplarini,
siis Contra trükkis oma viimast raamatukest koguni 1700. "Tegin algul
1000, kuid oli näha, et läheb- tegin 700 kohe juurde," lausus
ta rahulolevalt.
Contral on ilmunud
mitu luulekogu, veel rohkem värsse on kaustikutes ootel. Loomevaramu
täienes Kambjaski: vallavolikogu presiidiumilaua taga kirjutas ta
enne kohtumise algust mitu luuletust. "Need on kõige ropemad, mida
olen eales kirjutanud. Neid küll keegi eetrisse ei lase," lausus Contra.
Looja oli siiski nii lahke, et lubas lähedalseisjail värskeid
luuletusi uurida. Tsensuuri küüsi ei ole luuletaja siiski seni
sattunud. "Ainult korra oli "Contrarünnaku" saates ühe sõna
asemel piiks, kuid see asendas ühe firma nime, sest ei tahetud teha
tasuta reklaami," meenutas Contra.
Laupäeval, 27.
novembril toimunud luuleõhtu oli noorluuletajal tol nädalal
neljas. "Posti aitavad vedada pereliikmed," vastas Contra, kui "Koduvald"
imestas, kuidas ta suudab postitööga toime tulla.
Kambja publiku hulgas
oli Margus Konnulale tuttavaidki inimesi. Neli aastat tagasi teenis ta
Võrus mõnda aega koos Indrek Räniga kroonut.
Toivo Ärtis
Kõige
vägevam!
Taltsuta Kambja valla kodaniku T.
A. rahahimu ja suuna see joovastav ja tervist tappev vedelik (,mida ta
viina nime all issandast ärapõlatuile müüb ja töötasuna
pakub,) tema enda sisse.
Tulgu see A- le terviseks ja kaotagu
isu raha järgi, mis on toonud ja toob hukatust paljudele.
Jääme lootma
Sellise sõnumi
läkitas tundmatu kirjasaatja "Koduvallale" ja politseile. Mõistagi
on meil kõikide kaastööde üle siiras heameel, kuid
anonüümkirjade avaldamisega peab olema iga väljaanne ettevaatlik.
Toimetaja ei tahaks hakata kohut käima, kui kirjas esitatud süüdistus
peaks vale olema. Samas kajastab kõnealune kiri ühte väga
elulist probleemi, mida ei tahaks vaid autori anonüümsuse tõttu
maha vaikida. Taipate isegi, Kambjas, nagu kõikjal mujalgi lokkab
salaviinamüük ja puskariajamine.
Toimetaja ehitas kiriku
keset küla ehk avaldas kirjas vaid väidetava pahategija nimetähed.
Sellest on omajagu kasugi, sest nagu ühesuguste nimetähtedega
inimesi, nii on ka kokkulangevate nimetähtedega petuviinakaubitsejaid
Kambjas kindlasti mitu. Las nad tunnevad siis kõik avalikkuse teravdatud
tähelepanu ja Kõige vägevama karistavat jõudu.
Lõpetuseks
tuletab toimetus kirjasaatjaile meelde, et kui te ei soovi oma nime lehes
näha, mainige seda. Sel juhul jätab toimetus teie nime enda teada,
kuid artikkel ilmub kärbeteta.
Eakad
sünnipäevalapsed detsembris
22.12 Emilie Lilla
Palumäe 99.
13.12 Ida Ilves Pulli
88.
24.12 Elisabeth Ojaste
Pangodi 87.
25.12 Hilda Tammemets
Vana-Kuuste 86.
07.12 Meeta Kährimann
Madise 84.
17.12 Leida Kõrkjas
Kullaga 84.
10.12 Magda-Leeni
Jaanimägi Ivaste 84.
22.12 Johanna Kupper
Rebase 82.
12.12 Aino-Rosine
Kutsar Sipe 80.
07.12 Leida-Johanna
Paal Tatra 80.
16.12 Anna Rehk Kaatsi
75.
21.12 Johannes Lääne
Aarike HK 75.
23.12 Voldemar Org
Paali 70.
12.12 Leida Erstu
Kammeri 70.
03.12 Juhan Padjus
Vana-Kuuste 65.
03.12 Zinaida Jevonen
Tatra 60.
29.12 Aldur Kattai
Kambja 60.
Toimetus ootab lugejailt
kaastöid: uudiseid, sõnumeid, fotosid, teateid, arvamusi, küsimusi,
kodu-uurimusi, omaloomingut…
Peatoimetaja:
Toivo Ärtis (tel. 416 457)
Toimetus:
Hella Sule, Kaido Mark, Peeter Ruuge
Tehniline toimetus:
Tiiu Laane, Kaari Helstein, Sulev Kaasik.
Toimetuse postiaadress:
62001 Kambja sjk., nõudmiseni või e-post toivo@kambja.edu.ee
Trükk:
OÜ Tartumaa, trükitud 900 eksemplari.
Võrguväljaanne:
http://www.kambja.ee/
