Kambja valla ajalehe “Koduvald” lisa Nr.2 1999 Kambja valla korra eeskiri Kambja kalmistu hooldamise ja kasutuse eeskiri Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise kord

1.Käesolev eeskiri sätestab Kambja valla haldusteritooriumil kehtiva
1.1. heakorra eeskirja;
1.2. avaliku korra eeskirja;
1.3. koerte ja kasside pidamise eeskirja;
1.4. tänavakaubanduse eeskirja.
2.Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõigile isikutele Kambja valla haldusterritooriumil.

II HEAKORRA EESKIRI

1.Kambja valla territooriumil on iga isiku kohustuseks hoida puhtust ja korda.
2.Heakorra eeskiri kehtestab nõuded ja keelud heakorra ning puhtuse tagamiseks vallas.
3.Heakorra eeskirja rikkumise eest kannavad süüdlased vastutust haldusõiguserikkumiste seadustiku § 167 järgi.

4.Heakorra üldnõuded

4.1.Kõrghaljastuse likvideerimine ja rajamine (v.a. viljapuud ja marjapõõsad) nii avalikes kohtades kui eravaldustes võib toimuda vastavalt ehitamise korrale Kambja vallas (kinnitatud Kambja Vallavolikogu 13.12.1996.a. määrusega nr.3).
4.2.Pesu võib kuivatada avalikes kohtades selleks kohandatud platsidel või rõdudel piirdest allpool.
4.3.Küttepuid, ehitusmaterjale jms. võib hoida krundi (kinnistu) piires korralikult ladustatult. Kui krunt ei võimalda, võib ehitusmaterjali ja kütuse vastuvõtmiseks kasutada väljaspool krunti asuvat territooriumi nii, et ei oleks häiritud liiklus ega segataks inimesi. Sellel eesmärgil maa-ala kasutamiseks tuleb taotleda maavaldaja luba.
4.4.Kauplemise ja toitlustamisega seotud füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud hoidma müügikoha (baar, kauplus, kiosk, müügilett jne.) puhta, paigaldama sinna juurde vajalikul arvul prügikaste või -urne ja organiseerima nende tühjendamise.
4.5.Sõidukite pikemaajalisel parkimisel tuleb tagada, et see ei segaks avalikes kohtades lumekoristus- ja muid heakorratöid.
4.6.Avalikus kohas sportimine ja mängimine on lubatud, kui see ei sega inimesi, ei kahjusta haljasala ega häiri liiklust.
4.7.Koduloomade ja -lindude pidamine ja karjatamine on lubatud üksnes tervisekaitse õigusaktides ettenähtud tingimusi täites.
4.8.Sõnniku ja puisteainete veol tuleb vältida teede ja tänavate reostamist.
4.9.Loomade tekitatud ning sõnnikuveol tekkinud reostuse peab likvideerima või kahju hüvitama loomapidaja või sõnnikuvedaja.
4.10.Trasside ja kommunikatsioonide omanikud peavad tagama, et need ei ohustaks liiklust ega häiriks inimesi. Ohtlikud kohad peavad olema tähistatud.
4.11.Trasside ja kommunikatsioonide parandajad ja ehitajad on kohustatud peale tööde lõppu heakorrastama maa-ala vähemalt endisel tasemel.
4.12.Tuletõrje veevõtuhüdrantide korrashoid on trassi omaniku kohustus.
4.13.Reklaami paigaldamine toimub vastavalt Kambja valla reklaami- ja kuulutusemaksu määrusele.
4.14.Pidustuste, spordiürituste jm. massiürituste läbiviijad on kohustatud 24 tunni jooksul peale ürituse lõppu korrastama nende kasutuses olnud territooriumi.
4.15.Riigi ja Kambja valla ametlike sümbolite (lipp, vapp) kasutamine peab vastama Riigilipu kasutamise korrale ja Kambja valla lipu ja vapi kasutamise korrale.

5.Keelatud on:

5.1.prügi, jäätmete, solgi ja muude risustavate ja reostavate ainete ning materjalide viimine, jätmine või viskamine selleks mitteettenähtud kohtadesse ja teiste isikute valduses olevatele territoriumitele;
5.2.toksiliste ainete ja nende jäätmete vedamine prügimäele;
5.3.avalikes kohtades kasvavate puude, põõsaste ja lillede murdmine või muul viisil vigastamine, samuti muru kahjustamine;
5.4.pinkide, piirete, prügikastide, majaseinte ja igasuguste ehitiste ja inventari rikkumine, ümberpaigutamine ning määrimine (sh. neile kirjade tegemine);
5.5.akendest ja rõdudelt kloppida või harjata vaipu ning riideid, visata välja tolmu ja olmejäätmeid;
5.6.elamute keldrites ja pööningutel hoida kergestisüttivaid ning plahvatusohtlikke aineid ja materjale;
5.7.hoida toiduaineid ja muid esemeid ühiskasutusega hoonetes akende või rõdude väliskülgedel;
5.8.paigutada ühiskasutusega hoonetes trepikotta ja koridori mööblit, kaste ja tolmu koguvaid või haisvaid esemeid;
5.9.visata kanalisatsioonivõrku ja veekogudesse pühkmeid ja pinnast, lasta naftasaadusi, mürgiseid, sööbivaid ja kergestisüttivaid aineid, visata prügikonteinerisse ehitusprahti;
5.10.liiklusvahendite pesemine haljasaladel ja veekogude vahetus läheduses;
5.11.lume peale sõnniku ja läga laotamine;
5.12.taimekaitsetööde tegemine ligistikku asuvatel maadel ilma naabermaaomanikuga kooskõlastamata;
5.13.lasta olme-heitvett sadeveekraavi ja reostada või risustada seda muul viisil.

6.Kinnisvara, ehitiste ning rajatiste omanikud ja valdajad, samuti ehitus- ja remonditöid tegevad isikud on kohustatud:

6.1.tagama, et territooriumi, hoonete ja vara seisund ei ohustaks kaasinimesi ja nende vara ning keskkonda;
6.2.aastaringselt puhastama ja korras hoidma oma krundi siseterritooriumi ja sellega külgneva puhastusala;
6.3.niitma muru, haljasalasid ja looduslikku rohumaad oma territooriumi ja puhastusala piires;
6.4.tühjendama õigeaegselt neile kuuluvad olmeotstarbelised kogumiskaevud;
6.5.rajama ja korras hoidma prügikonteinerite hoiukohad ning nende juurdepääsuteed;
6.6.regulaarselt puhastama krundil ja puhastusalal olevad sadeveekraavid ning truubid;
6.7.kindlustama oma territooriumil asuvatele tuletõrjeveevõtukohtadele vaba juurdepääsu;
6.8.remontima, värvima ja korrastama hoone, selle fassaadi ja sinna juurde kuuluvad elemendid;
6.9.eemaldama katuselt, räästast või muudest kohtadest varisemisohtlikud kivid, plaadid, samuti lume ja jää ning vajadusel eelnevalt tähistama ohtliku maa-ala;
6.10.hoidma kõnniteed, trepid jt. käidavad kohad lumest ja jääst puhtad ning libeduse vältimiseks liivatama kõnniteid sel määral, et seal liikumine oleks ohutu;
6.11. tagama mitmekorterilistes elamutes trepikoja valgustuse ja korteri välisustel numbrisiltide olemasolu;
6.12.varustama hooned ühtlases stiilis kujundatud ja paigaldatud numbrisiltidega. Hoonetel, mis asuvad valgustamata või vähevalgustatud tänavatel, peab olema valgustatud numbrisilt;
6.13.tagama riigilipu heiskamise vastavalt kehtivale korrale;
6.14.pärast hooaja lõppu korrastama kilekasvuhooned.

7.Põllumajandusloomade ja -lindude pidamisel tuleb kinni pidada järgmisest korrast:

7.1.Peab olema välditud virtsa sattumine põhjavette ja veekogudesse, avalike teede ja kohtade reostamine loomade väljaheidetega ning kodanike ja liikluse häirimine.
7.2.Kõik loomakasvatushooned peavad vastama kehtivatele ehitus-, tervisekaitse-, tuleohutuse ja keskkonnakaitse nõuetele.

8.Kalmistu korrashoid

Kambja kalmistu korrashoid on reguleeritud Kambja kalmistu hooldamise ja kasutuse eeskirjaga.

III AVALIKU KORRA EESKIRI

1.Käesolev eeskiri sätestab avaliku korra nõuded Kambja valla territooriumil.
Avalik koht on iga territoorium, ehitis või ruum, mis on antud üldiseks kasutamiseks või mis tegelikult on üldkasutatav.
3.Eeskirja rikkumise eest kannavad süüdlased vastutust haldusõiguserikkumiste seadustiku § 142 järgi.
4.Avalikus kohas viibimisel on kõik isikud kohustatud järgima hea käitumise tavasid ja üldtunnustatud moraalinorme.

5.Keelatud on:

5.1.kaaskodanike pahatahtlik tülitamine, lärmamine, ebasündsate väljendite kasutamine, sülitamine ning muud tegevused, mis rikuvad kaaskodanike rahu, sündsus- ja turvatunnet või alandavad inimväärikust muul moel;
5.2.rikkuda või omavoliliselt maha võtta või ümber paigutada hoone seinale, rõdule, piirdele või tulbale paigutatud nime- või numbrisilte, mälestustahvleid, tuletõrjevahendeid ja tehnovõrkude koordinaattabeleid, samuti liiklusmärke ning omavoliliselt avada või sulgeda või lukustada avariiväljapääse või -luuke;
5.3.rikkuda öörahu ükskõik millisel viisil kella 23.00 kuni 6.00;
5.4.suitsetamine üldkasutatavates hoonetes, ühissõidukites, klubilistes-, ameti- ja raviasutustes väljaspool selleks kohandatud ruume ja kohti;
5.5.ilmuda avalikku kohta joobnuna, samuti tarbida alkohoolseid jooke või õlut selleks mitteettenähtud kohas;
5.6.siseneda või viibida ilma omaniku või valdaja loata võõras valduses, sealhulgas eramaja piiratud krundil ja ehituste maa-alal, arvestades asjaõigusseaduse sätteid;
5.7.viibida avaliku ürituse korraldaja poolt aiaga, nööriga, inimahelikuga või muul analoogsel viisil piiratud territooriumil ilma korraldaja loata;
5.8.vallavalitsuse loata remondi- ja muude tööde tegemine, kui see toob kaasa liikluse sulgemise;
5.9.üldkasutatavates supluskohtades ujuda ja supelda ebakaines olekus;
5.10.üldkasutatavatesse supluskohtadesse koerte kaasavõtmine ja nende ujutamine, samuti pesu pesemine ja loputamine;
5.11.hasartmängude mängimine väljaspool vastavat litsentsi omavaid asutusi;
5.12.kauplemine kauplemisloata ja selleks mitte ettenähtud kohtades;
5.13.omandada ja tarvitada alkohoolseid jooke, joovastavaid aineid ja tubakatooteid alla 18-aastastel isikutel;
5.14.müüa, osta ja üle anda alla 18-aastastele isikutele alkohoolseid jooke, joovastavaid aineid või tubakatooteid;
5.15.alla 16-aastastel isikutel viibida ilma lapsevanema või eestkostjata avalikus kohas kella 23.00 - 6.00, suvisel ajal (01.06. - 31.08.) kella 24.00 - 5.00, v.a. jaaniööl ja uusaastaööl;
5.16.lubada alla 18-aastast alaealist lapsevanema või eestkostjata pärast kella 21.00 restorani, baari, kohvikusse jms., kus tarbitakse alkohoolseid jooke.
6.Kõik üritused, mis on mõeldud alla 16-aastastele, tuleb lõpetada arvestusega, et neist osavõtnud jõuaksid koju hiljemalt punktis 5.15 nimetatud ajaks.
7.Avaliku koosoleku (koosolek avalikus kohas, demonstratsioon, miiting, pikett, religioosne üritus, rongkäik või muu meeleavaldus) korraldamist reguleeritakse avaliku koosoleku seadusega (RT I 1997, 30, 472).

IV KOERTE JA KASSIDE PIDAMISE EESKIRI

1.Käesolev eeskiri sätestab koerte ja kasside pidamise korra Kambja valla haldusterritooriumil.
2.Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile isikutele, kellele kuulub või kelle valduses on koer või kass.
3.Koerte ja kasside pidamisel tuleb lähtuda loomakaitseseadusest ja veterinaarteenistuse seadusest.
4.Eeskirja rikkumisel kannab süüdlane haldusvastutust haldusõiguserikkumiste seadustiku § 81 järgi.
5.Koera ja/või kassi on lubatud pidada elamus ja kinnisel territooriumil selle territooriumi omaniku loal, kusjuures territoorium peab olema piiratud nii, et loom sealt omal tahtel välja ei pääseks. Koera pidamisel ketis ei ole tarastamine kohustuslik, kuid tuleb välistada koera ärajooksmine ja inimestele või teistele loomadele kallaletungimise võimalus.
6.Paljukorterilise elamu ühes korteris võib pidada ainult üht täiskasvanud koera ja kassi (v.a. teenistus- ja tõukoerte aretuspaarid).
7.Looma pidaja peab tagama, et koer või kass ei häiriks ega ohustaks kaaskodanikku. Omanik kannab täielikku vastutust kõigi tagajärgede eest, välja arvatud juhud, kui koera kasutatakse kuritegeliku tegevuse takistamiseks.
8.Koera tohib viia avalikku kohta lühikese rihma, keti vms. otsas ja vajadusel suukorviga, tagades kaaskodanike ja teiste loomade ohutuse.
9.Koera on lubatud lasta ilma rihmata jooksma omaniku juuresolekul ainult koerte õppeplatsile või elamutest ja autoteest eemalasuvale maa-alale, kui sellega ei ohustata kaaskodanikku ja teist looma.
10.Koera ja kassi pidaja on kohustatud:
10.1.laskma marutaudi vastu vaktsineerida kolme kuu vanuse koera, hilisemad vaktsineerimised tegema kohaliku veterinaararsti kehtestatud tähtajaks;
10.2.paigaldama territooriumi sissepääsule hoiatuse kurja koera olemasolust ja kindlustama ametiülesandeid täitva isiku ohutu sissepääsu;
10.3.pöörduma veterinaarasutuse või veterinaararsti poole koera ja/või kassi teadmata põhjusel hukkumisel hukkumise põhjuste väljaselgitamiseks;
10.4.teatama koheselt veterinaarasutusele või tervisekaitetalitusele, kui koer või kass on hammustanud inimest või looma ja vajadusel hoidma koera või kassi kümme päeva karantiinis.
11.Koera ja/või kassi omanikul on keelatud:
11.1.võtta koera või kassi kaasa ühiskondlikku hoonesse, turule, kauplusse, toitlustusasutusse, supelranda, spordi- ja laste mänguväljakule, kooli või lasteasutuse territooriumile, välja arvatud pimeda juhtkoer ja teenistuskoer teenistusülesannete täitmisel;
11.2.ujutada koera avalikus supelrannas;
11.3.lasta koeral või kassil reostada koridori, trepikoda, hoovi, tänavat ja muud avalikku kohta. Kui see on juhtunud, on looma omanik kohustatud selle kohe koristama.
12.Jäelvalveta koer või kass loetakse hulkuvaks ja nad kuuluvad püüdmisele või hävitamisele omaniku kulul. Õigus koerte ja kasside hävitamiseks on jahindusseltsi liikmetel, veterinaararstil ja politseiametnikel.
13.Kambja jahirendi maa-alal väljaspool asulaid ning kaugemal kui 200 meetrit elamutest või tootmishoonetest viibivad järelvalveta koerad ja kassid (v.a. jahikoerad) kuuluvad hävitamisele jahimeeste poolt.

V TÄNAVAKAUBANDUSE EESKIRI

1.Käesolev eeskiri reguleerib kauplemist ja teenuste osutamist Kambja valla teedel, tänavatel, avalikel üritustel ja teistes avalikes kohtades ning on täitmiseks kohustuslik kaupu müüvatele ja teenuseid osutavatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele (edaspidi müüjad).
2.Kaubandustegevust tänavatel ja teistes üldsusele avatud samalaadsetes paikades, sh laatadel ning meelelahutuslikel, kultuuri-, spordi-, temaatilistel ja muudel sarnastel üritustel, loetakse tänavakaubanduseks.
Müügikoht on müügilett, müügikäru, kauplemiseks kohandatud mootorsõiduk ning paviljon.
3.Tänavakaubanduses tegutsev füüsilisest isikust ettevõtja peab olema ettenähtud korras registreeritud Maksuameti kohalikus asutuses vastavalt maksukorralduse seaduse sätetele ja omama Maksuameti tõendit.
4.Kauba müügil lähtutakse Vabariigi Valitsuse 18.veebruari 1998.a. määrusega nr 37 kinnitatud “Turgudel ja tänavatel kauplemise üldeeskirjast” ja nõuetest, mis on kehtestatud toidu käitlemist reguleerivate seaduste, teiste seaduste ning nende alusel kehtestatud õigusaktidega.
5.Tänavakaubanduses on lubatud kaubelda ettevõtjal äriseadustiku tähenduses ning füüsilisel isikul Kambja Vallavalitsuse poolt väljastatud kauplemisloa alusel.
6.Müügikoha paigaldamine ja avamine on lubatud vallavalitsuse loal. Müügikoht peab olema varustatud teabega ärinime ja ettevõtja asukoha ning müügikoha lahtiolekuaegade kohta, kauplemisluba peab asetsema ostjale nähtaval kohal. Müüjal peab olema rinnas nimesilt.
7.Kauplemine on lubatud ainult loal näidatud sortimendis tükikaubana, mahu-, kaalu- või pikkusmõõduga. Massi ja mahuga mõõdetavaid kaupu tohib müüa mõõteseaduse nõuete kohaselt taadeldud mõõtevahendite (kaalud, mahumõõdud) kasutamisega.
8.Kandekaubanduse korras on lubatud müüa lilli, jäätist, karastusjooke, suveniire, perioodilisi väljaandeid jms.
9.Tänavakaubanduses on keelatud tarbijale pakkuda või müüa “Turgudel ja tänavatel kauplemise üldeeskirja” punktis 20 nimetatud kaupu. Keeld ei laiene kauplemisloa alusel tegutsevatele ettevõtjatele uute tööstuskaupade, tubaka ja tubakatoodete ning tegevusluba (-litsentsi) nõudvate kaupade müügil.
10.Müüdav kaup peab olema kvaliteetne, sihipärasel kasutamisel ohutu tarbija tervisele, elule, varale ja keskkonnale ning tarbija poolt tavaliselt eeldatavate tarbimisomadustega. Kiiresti riknevaid toiduaineid on lubatud müüa Riigi Tervisekaitseameti ja Riigi Veterinaarameti poolt määratud tingimustel ja tähtaegadel.
11.Eeskirja rikkumisel kannab süüdlane vastutust haldusõiguserikkumiste seadustiku § 133 järgi.

Sisukord

I ÜLDSÄTTED

1.Kambja kalmistu on Kambja valla omandis ja on määratud avalikuks kasutamiseks.
2.Kambja kalmistut haldab osaühing Cambi.
3.Kalmistu peavärava juurde peab haldaja paigaldama teadetetahvli, millele paigaldatakse kalmistu plaan ja kalmistu kasutamise eeskiri.
4.Kalmistu on avatud matmiseks valgel ajal, üldjuhul kella 10 - 15.
5.Kalmistu kabeli ja inventari kasutamise ning oü Cambi poolt osutatavate teenuste tasu kinnitab Kambja Vallavolikogu.
6.Tasulisi teenuseid võivad kalmistul osutada vastavat tegutsemisluba omavad füüsilised ja juriidilised isikud. Teenuste hinnakiri avalikustatakse.

II MATMISPLATSIDE ERALDAMISE TINGIMUSED JA KORD

7.Matmisplatside eraldamise, kalmistu kasutamise eeskirja täitmise kontrolli ja kalmistu korrashoiuga tegeleb kalmistu haldaja.
8.Matmisplats eraldatakse surmatunnistuse (surmaakti tõestatud koopia) ettenäitamisel vabade kohtade olemasolul. Matmisplatsi ette ei broneerita.
9.Kalmistu haldaja registreerib matmise registris, kus näidatakse ära surnu ees- ja perekonnanimi, vanus, viimane elukoht, surmaaeg ning surmatunnistuse number koos tunnistuse väljaandja ja väljaandmiskohaga.
10.Kalmistu haldaja peab matmisplatsi taotlejale kätte näitama matmisplatsi asukoha ja märkima kohapeal platsi mõõdud. Igale matmisplatsile eraldatakse üldjuhul krunt suurusega 2,5x 1,5 meetrit ühe matmispaiga kohta. Hauaplats eraldatakse tasuta.
11.Üldjuhul peab eelnevast matmisest kalmistu haldajale olema ette teatatud mitte vähem kui üks ööpäev. Riiklikel pühadel reeglina matmisi ei toimu.
12.Kalmistu haldajal on õigus hauaplatsi kasutusaeg lõpetada juhul, kui hauaplats on jäetud hooldamata, s.o. rohtunud, risustunud ning hauatähised, pingid ja teised ehitised näitavad ilmseid kõdunemise tundemärke. Selline hauaplats tähistatakse meeldetuletuseks hoiatustähisega. Kui järgneva ühe aasta jooksul hauaplatsi ei korrastata, lõpetatakse selle hauaplatsi kasutusõigus.

III HAUAPLATSI KASUTAMINE JA HOOLDAMINE

13.Haua kaevamine peab olema kooskõlastatud kalmistu haldajaga. Matta võib kirstuga või tuhastatult urniga. Kirstuga matmisel peab haua sügavus olema minimaalselt 1,5 meetrit, urniga 1,0 meetrit, kaugus hauaplatsi piirist minimaalselt 0,2 meetrit.
14.Matmist takistavate hauakivide ja muude hauarajatiste ajutine kõrvaletõstmine ja taaspaigaldamine toimub matja kulul.
15.Matja korrastab pärast matmist hauaplatsi, samuti korrastab või hüvitab matmise käigus kõrvalolevatele haudadele tekitatud kahjustused kokkuleppel kalmistu haldaja või kahjukannatajaga.
16.Haua kaevamisel väljatulnud säilmed tuleb matta haua põhja kaevatud süvendisse, kõrvaldada kivid.
17.Pealematmine võib toimuda 30 aasta möödumisel.
18.Haua avamine ja ümbermatmine võib toimuda ainult seadusega ettenähtud juhtudel, ümbermatmine toimub Kambja Vallavalitsuse kirjalikul loal kooskõlastatuna tervisekaitsetalitusega.
19.Matja on kohustatud tähistama haua risti, hauaplaadi vôi hauasambaga, millel peab olema surnu ees- ja perekonnanimi ning sünni- ja surmaaeg.
20.Hauatähised, rajatised ja haljastus peavad olema hauaplatsi piires.
21.Matja on kohustatud hoidma hauaplatsi ja sellega piirnevad teeosad heakorrastatuna ja puhtana.
22.Kalmistu haldajal on õigus eemaldada või määrata eemaldamisele kalmistu ilmet häirivad aiad, puud ja põõsad.
23.Matja poolt paigaldatud hauatähised ja rajatised on tema omand.

IV AJALOO- JA KUNSTIMÄLESTISTENA KAITSE ALL OLEVAD HAUAPLATSID

24.Kalmistul olevate ajaloo- ja kunstimälestiste kohta sõlmib haldaja hauaplatsi hooldaja või mälestiste omanikuga kaitsekohustuse.
25.Kõik muudatused kaitsealustel hauaplatsidel peavad olema kooskõlastatud vastavalt kehtivale korrale.
26.Kaitsealuse hauaplatsi hooldaja loobumisel platsi edasisest hooldamisest läheb hauaplatsi valdamise õigus üle kalmistu haldajale.
27.Kultuurilooliselt tuntud isikute matmisplatsidele peale ei maeta.

V KALMISTU SISEKORD

28.Kalmistu haldaja on kohustatud:
28.1.hoidma üldkasutatavad alad korras ja puhtad;
28.2.nõudma hauaplatside hooldajatelt kalmistu hooldamise ja kasutamise eeskirja täitmist.
29.Kalmistul on keelatud:
29.1.risustada, rikkuda ja rüüstata hauplatse ning üldkasutatavat territooriumi, tarvitada alkoholi, jalutada koeri ja teisi koduloomi;
29.2.suusatada, kelgutada või sõita jalgrattaga;
29.3.sõita mistahes mootorsõidukiga ilma kalmistuvahi loata;
29.4.laiendada omavoliliselt hauaplatse;
29.5.oma tegevusega rikkuda kalmistu rahu.
30.Käesoleva eeskirja rikkujad kannavad vastutust seadusega ettenähtud korras.

Sisukord

I Üldsätted

1.Käesolev kord sätestab lisaks riiklikele toetustele Kambja vallas makstavate täiendavate toetuste (lapse sünnitoetus, eakate inimeste sünnipäevatoetus, matusetoetus) maksmise korra ja tingimused.
2.Täiendavate sotsiaaltoetuste suuruse eelarveaastaks määrab vallavolikogu.
3.Kui lapse sünd registreeritakse peale 1.jaanuari 1999.a. ja laps kantakse Kambja valla elanike registrisse, on lapse sünnitoetust õigus taotleda lapsevanemal, kes on Eesti Vabariigi kodanik või omab kehtivat elamisluba ja on vähemalt kolm kuud enne lapse sündi kantud Kambja valla elanike registrisse. Sünnitoetust võib taotleda kahe kuu jooksul lapse sünnist.
4.Sünnipäevatoetust makstakse Kambja valla elanike registrisse kantud 85-aastastele ja vanematele vallaelanikele. Toetust ei maksta Kambja valla territooriumil asuvate hooldekodude hoolealustele.
5.Matusetoetust on õigus taotleda Kambja valla elanike registrisse kantud lahkunu neil omastel, kes matavad lahkunu. Toetust makstakse Kambja valla hooldekodude hoolealuste matjale ainult juhul, kui matjaks on hooldekodu.

II Toetuste määramine
6.Sünnitoetuse määramise aluseks on lapse ema või isa avaldus ja lapse sünnitunnistus. Toetuse maksmise otsustab sotsiaalnõunik ja see kantakse taotleja pangaarvele kahe nädala jooksul avalduse esitamisest.
7.Sünnipäevatoetuse saajad teeb valla elanike registri alusel kindlaks sotsiaalnõunik ja kinnitab vallavolikogu sotsiaalkomisjon.
8.Sünnipäevatoetus toimetatakse eakatele sünnipäevalastele sularahas kätte sünnipäevale järgneva kahe nädala jooksul.
9.Matusetoetus kantakse matja pangaarvele ühe nädala jooksul pärast surmaakti vormistamist Kambja vallavalitsuses. Kui lahkunu surm vormistatakse mõnes teises perekonnaseisuasutuses, kantakse matusetoetus matja pangaarvele ühe nädala jooksul pärast matusetoetuse taotlemise avalduse ja surmatunnistuse esitamist Kambja vallavalitsusele. Viimasel juhul on õigus matusetoetust taotleda kahe nädala jooksul peale surmaakti koostamist.
10.Kui lahkunul puuduvad omaksed või matust korraldavad isikud, makstakse matusetoetus valla sotsiaalnõunikule või hooldekodule, kes korraldab matused. Sotsiaalnõunik või hooldekodu esitab vallavalitsusele aruande matusetoetuse summade kasutamise kohta.
11.Toetused nõutakse tagasi, kui selgub, et nende taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid.

Sisukord