Selles lehes:

Pillid puhusid Uno Koppelit mälestades

Laulu- ja Mänguselts meenutas pasunakoori dirigenti, koori- ja ansamblijuhti

Vallavolinike töö suvest sügiseni

Volikogu arutab, kinnitab, kooskõlastab, vaidlustab, tühistab, võtab teadmiseks...

Vald saab teenetemärgi, Pangodi järv peremehe

Vaesus tõi vaidluse volikokku

Baaripidaja tegutsemine tekitab vastukaja

Aeg voolab ja murdub ja kaob...

Meie hulgast on lahkunud

Vastsündinud vallakodanikud

Vallavalitsuse protokolliraamatust

Uued postiindeksid

Spordiväljaanne

• Korvikütid pidasid spordihoones turniiri

Kambja valla võistkond oli parim, Jüri Juhanson täpseim
• Spordihoones saab tugevaks, saledaks, ilusaks
• Spordiprogramm kihelkonnapäevadel
• Raudmehevõistlus Kambja- mail

Suure- Kambja triatlon väärib kohta Eesti triatlonikalendris

Tuleohtu saab vältida

Kas teie kodul on piksekaitse, lahklüliti ja kaasaegsed tulekustutid?

Kus häda kõige suurem…

Tartumaa Päästeteenistus tuleb appi, kui helistate telefonil 112

Aarike Hooldekodul oli juubelisünnipäev

Mõtisklus vanadusest, vanurite aastast ja Aarike Hooldekodust

Elu Aarikese kodus hoolealuse pilgu läbi

Kuuste naiskoor laulis Rootsis

Üks õnnestunud reis, kaks toredat reisikirja

Kuuste naiskoori laulureis kuningriiki

Memme-taadi suvepäevad augustikuu vihmas

Vallavalitsuselt said elutöö tunnustusena tänukirja 19 eakat koolmeistrit

25 numbrit tagasi sündis "Koduvald"

Vargus kui tulus majandusharu

Kuuste koolis austati rukkileiba

Leivaviktoriinil võivad kaasa lüüa kõik vallalehe lugejad

Koolidevaheline kergejõustikuvõistlus Kuustes

Kambja teine jalgrattakross

Väljapaistvaid isikuid Kambja kihelkonnast

Hilja Neumann tutvustab eelmiste sajandite vähetuntud suurmehi

Eakad sünnipäevalapsed Kambja vallas

Kambjalane, kiida kambjalast?

Teated

"Ta oleks võinud veel meie hulgas olla," soovis orkestrijuht Neeme Saar Kambja kauaaegse koori- ja orkestrijuhi Uno Koppeli mälestusõhtul. "Oleks võinud teha lugusid, oleks võinud leida võimalusi musitseerimiseks."

Uno Koppeli mälestusõhtu korraldas Kambja Laulu- ja Mänguselts 24. oktoobril vallamaja saalis. Kihelkonnapäevade eel alanud ja kihelkonnakonverentsil päädinud Kambja nimekate isikute elutee ja -töö meenutamine jätkus meeleoluka muusikaüritusega.

Vallamaja kitsukeses saalis istus üksteise kõrval 28 puhkpillimängijat. Kambja pasunameestele- ja poistele olid appi tulnud Tartu ja mitme teisegi paiga orkestrimehed. Oli üks pilli puhuv nainegi. Õhtul kell seitse alanud pillimäng vaibus alles pärast südaööd. Nelja tunni jooksul juhatas selleks sündmuseks kokku kutsutud ühendorkestrit kuus dirigenti. Uno Koppel, kelle mälestuseks mängiti, juhatas mitukümmend aastat Kambja pasunakoori ja hoidis seda raskustest hoolimata hinges.

Puhkpillimuusika oli Uno Koppelile nii südamelähedane, et ta katkestas sellele pühendumise nimel õpingud Tartu Õpetajate Instituudis. Ühel hetkel otsustas Vene võim, et ei lase korraga kahes koolis käia. Uno Koppel valis muusikakooli ja klarneti.

Pärast õpingute lõppu 1957. aastal sai Uno Koppelist Kammeri kooli muusikaõpetaja, kellele jäi koolimaja kitsaks tööpõlluks. Temast sai mitmekümne aasta jooksul Pangodi (Pikksaare) ja Kambja muusikaelu hing. Ta juhatas koore, ansambleid ja orkestreid. Oli tõeline rahvamees, kes suutis rahvast kaasa haarata, ühiselt tegutsema panna.

Praegugi tegutsev Kambja naisansambel on Uno Koppeli poolt 1957.aasta sügisel loodud kollektiiv. Loojat ei ole juba kolm aastat, kuid mitu naist on truult veel lauljate rivis. "Ma pean oma naiste juurde minema," põhjendanud Uno ja jätnud alati muud toimetamised pooleli, et naisansambli proovi jõuda. Mälestusõhtuks tuletasid Kambja naised meelde viisid ja sõnad, mida nad ka Uno Koppeli juhendamisel olid laulnud.

Mälestusõhtul meenutas omaaegse Kambja sovhoosi ametiühingu ühiskondlik kultuurijuht Armin Rebane, et Uno Koppeli tööle pühendumist ei osatud vääriliselt hinnata. Tal olnuks vaja abi transpordis, kuid seda ei võimaldatud. Pangodis elanud muusikamees olevat käinud proovides hobusega, see oli suur vaev. Transpordimurede tõttu lahkus Uno Koppel vahepeal isegi Kambjast, läks tööle Ulilasse.

Tuntud orkestrijuht Neeme Saar oma sõnavõtus tunnustavalt Uno Koppeli loodud kaheksat marssi, mis on populaarsed, sest neid on laulupeorongkäigus lihtne mängida.

Uno Koppel sündis 1932.aasta 12. septembril Sangastes. 1995. aasta küünlakuu viimasel päeval lahkus ta igavikku. Kuu enne surma salvestas Unipiha kooli õpetaja Lembit Jakobson makilindile tema mälestusi. Tänu sellele jõudis Uno Koppeli mälestusõhtul tema hääl kambjalaste kõrvadesse. Saalis istusid ju valdavalt eakad inimesed, kellele Uno Koppel on teada- tuntud inimene, mitte legend Kambja kultuuriloo raamatust.

"Miks inimene muusikuks hakkab- see on müsteerium," arutles Lembit Jakobson oma mõtiskluses. Mitme põlvkonna kambjalased on tänulikud, et Uno Koppel valis muusikutee.

Laulu- ja Mänguseltsi juht Hilja Neumann arvas pärast üritust, et mälestuspidu õnnestus hästi: "Tore, et orkestrijuht Kalev Laanesaar nii palju pasunapuhujaid kokku kutsus. Ka rahvas oli tantsualdis ja nautis pidu."

Hilja Neumann tõi esile "Väägvere pasunakoori dirigendi Sulev Unt´i kiitva hinnangu, et Kambjas tehakse suuri asju: "Ta oli olnud kihelkonnapäevadel ja nüüd osales Uno Koppeli mälestamisel."

Toivo Ärtis

Vallavolikogu arutlusteemad 30.juunil:

• maakonnaplaneeringu tutvustamine
• hooldaja määramine
• informatsioon Kambja Põhikooli ehitusest
• kohalalgatatud küsimuste arutamine (Kambja valla teenetemärgi põhikirja esitamine, valla arengukava koostamise hetkeseis, Kambjas "Jäägripesa" taotlusel autodele liiklemiseks suletud plats)

• asendusliikme kinnitamine
• Kambja valla teenetemärgi põhikirja projekti läbi vaatamine
• taluseaduse alusel antud maakasutuse tühistamine
• Reinu karjääri taotlemine munitsipaalomandisse
• kohalalgatatud küsimuste arutamine (avaliku korra eeskirja muutmine öörahu osas, volikogu reglemendi muutmine)

• valla külade lahkmejoonte muutmise taotlemine
• Pangodi Kalastajate Seltsi liikmeks astumine
• Kambja valla teenetemärgi statuudi läbi vaatamine
• korrakaitse- ja heakorrakomisjoni esimehe valimine ning komisjoni kooseisu muutmine
• erandkorras äriühingu juhatusse kuulumise lubamine vallaametnikel
• Kuuste põhikooli taotlus koolilõuna maksumuse kinnitamiseks
• hooldaja määramine
• Kambja lasteaia taotlus toidupäeva maksumuse ja õppekulu kuumaksumuse kinnitamiseks
• kohalalgatatud küsimuste arutelu (Kuuste töökoja rendile andmine)

Juulis muutus ootamatult Kambja valla volikogu koosseis, sest Kõige Vägevam kutsus endaga kaasa Rein Ärmpalu (24.IV 1941- 13. VII 1998). Tema asemel korraldab nüüd vallaasju Erika Ärmpalu. Lembit Jakobson ja Jutta Luha, kellele valimisseadust järgides pakkumine tehti, loobusid volinikukohustustest. Volikogu esimees Priit Päkk tegi Erika Ärmpalule ettepaneku asuda ka korrakaitse- ja heakorrakomisjoni etteotsa, kuid volinik ei olnud sellega päri. Komisjoni tegevusest on kõrvale jäänud ka politseinik Toomas Härmson, kes ei tööta enam Kambjas. Seadus näeb ette, et uue liikme kandidatuuri esitab volikogule kinnitamiseks komisjoni esimees, keda praegu ei ole. Volikogu esimees andis volinikele teada, et Härmsoni asemel on nõustunud komisjonis tegutsema politseinik Viktor Nopponen. Volikogu lükkas korrakaitse- ja heakorrakomisjoni esimehe valimise ja liikme kinnitamise probleemi oktoobri istungile.

Maakonnaplaneering kaotab koole

Maavalitsuse poolt koostatud ja valdadele arutamiseks esitatud Maakonnaplaneeringu projekti tutvustas volikogule vallavanem Ivar Tedrema. Dokumendis prognoositakse kogu maakonna ehk kõigi valdade ja linnade arengut eelolevail aastakümneil. Kui omavalitsused dokumendi kooskõlastavad, hakkab selle järgi toimuma maakonna juhtimine ja arendamine.

Vallavanem ja volinikud ei olnud nõus Maakonnaplaneeringus esitatud arvamusega, et valla elanikkonna rändesaldo muutub negatiivseks ehk rahvaarv hakkab vähenema. Nõus ei oldud ka väitega, et tulevikus piisab Kambja valla õpilastele ühest põhikoolist ja ühest algkoolist. Maavalitsejad Unipihale koolimärki pannud ei ole, Kuustesse jääks nende prognooside kohaselt vaid algkool.

Kooli ehitab "Rand & Tuulberg"

Majandusnõunik Enno Soodla tutvustas volinikele 30. juuni istungil konkurssi, millega valiti Kambja uue koolihoone ehitaja. Pakkumised tegi 9 ehitusfirmat, ehitajaks valiti "Rand & Tuulberg". Enne otsustamist tutvus komisjon objektidega, mida konkurendid viimastel aastatel ehitanud on. "Rand ja Tuulberg" ei teinud hinnalt kõige soodsamat pakkumist, kuid tegemist on tuntud ja usaldusväärse partneriga, kes on ehitanud kvaliteetselt suuri ja keerukaid objekte. Enno Soodla mainis, et "Rand & Tuulberg" oleks võimeline koolimaja oma vahendite arvelt valmis ehitama, vallavalitsus peaks vaid esitama "kõva kirja", milles riik garanteerib võla kustutamise. Ehituse järelevalve insenerina töötab Vaino Ristmäe, keda soovitasid sellesse ametisse kaks konkurenti. Kui rahaliselt kõik laabuks, oleks ehitaja võimeline hoone 1999. aasta 1. septembriks valmis tegema.

Õigustühine maaeraldus

Volikogu tunnistas kehtetuks otsuse "Maade eraldamise kohta talumajapidamise rajamiseks", mille üle- eelmine volikogu tegi 19. novembril 1991. Selle otsusega eraldati ühele kodanikule nn. taluseaduse alusel maad. Paraku on toonane otsus vastu võtmise hetkest õigustühine, sest juba kehtinud Eesti Vabariigi maareformi seaduse alusel ei oleks tohtinud sellist otsust teha. Valla maanõunik ütles volikogu istungil, et selliseid õigustühiseid otsuseid on veel 4-5. Probleem ei olekski ehk avalikuks tulnud, kuid tekkisid probleemid. Taluseaduse alusel maad saanud isik, kes seda ei kasutanud, ei tahtnud ka jõuda kokkuleppele inimesega, kes soovis maad erastada. Kui vallasekretär dokumente kontrollima hakkas, selgus, et seda maatükki ei olekski tohtinud enam taluseaduse alusel eraldada, sest tähtajad olid möödas.

Vald vajab karjääri

Vallavolikogu võttis vastu otsuse, millega taotletakse munitsipaalomandisse Visnapuu külas asuv Reinu karjääri maaüksus suurusega 23464 ruutmeetrit kui valla ülesannete täitmiseks ja arenguks vajalik maa.

Teenekatele teenetemärk

Vallavolinik Heiki Kortspärn tegi juuniistungil ettepaneku asutada valla teenetemärk, ta oli koostanud ka vastava põhikirja projekti. Vallasekretär Reet Kiuru vaatas selle läbi ja viis seadustega kooskõlla. Volinikud on teenetemärgi asutamist arutanud juulis ja septembris. Idee on leidnud toetust.

Mõningase vaidluse järel on otsustatud, et tehakse rinnamärk, mitte paela otsas rippuv medal.

Medalite kavandamise ja valmistamisega tegelev kunstnik Einar Ivanov arutles volinike ees esinedes, et valla teenetemärk peaks olema riigi aurahadest väiksem. Ta tutvustas ja näitas enda loodud aumärke. Volinikke kui valla rahakoti peremehi huvitas loomulikult, kui palju läheb maksma väärismetalse (hõbedast, pealt kullatud) auraha valmistamine. "2000- 3000 krooni matriits ja 200- 300 krooni iga märk edaspidi," arvas hindadest teadlik metallikunstnik.

Valla maksumaksjail ei ole põhjust karta, et edaspidi jagatakse valla raha aurahadena välja. Teenetemärgi idee autor Heiki Kortspärn valvab statuudi menetlemise ajal kiivalt, et tekstist ei kaoks kitsendus: aastas tohib välja anda vaid ühe teenetemärgi. "Erandkorras ja tungiva vajaduse korral on võimalik Kambja Vallavolikogul jooksva kalendriaasta jooksul välja anda rohkem teenetemärke, kusjuures igal vallavolikogu liikmel on õigus veto kasutamisele," seisab kirjas Heiki Kortspärna poolt koostatud teenetemärgi põhikirja eelnõus. "Kui kasvõi üks volikogu liige oma vetoõigust kasutab, siis antakse jooksva kalendriaasta jooksul välja ikkagi ainult üks teenetemärk."

Valla teenetemärki tutvustab "Koduvald" põhjalikumalt siis, kui see on ametlikult kehtestatud. Siiski olgu öeldud, et seda hakatakse kätte andma Eesti Vabariigi aastapäeval. Kui volikogu tahab, võib esimene austatav selguda juba vähem kui nelja kuu pärast.

Turvatoole jätkub kõigile

Vallavanem informeeris volinikke, et Kambja vald on saanud Rootsist 400 laste turvatooli, mida kõik soovijad võivad laenutada. Täpsem info on ka selles "Koduvalla" numbris.

Volikogu lubas vallavalitsuse liikmetel äri ajada

Korruptsioonivastane seadus näeb ette, et vallavalitsuse liikmed tohivad äriühingu juhatuses osaleda vaid volikogu teadmisel ja loal. Nii saavad kõigile avalikuks vallajuhtide majanduslikud huvid ja rahval on alati võimalik kontrollida, et maksumaksja raha ei kasutata enda firma huvides. Volikogu lubas vallavanem Ivar Tedremal ning vallavalitsuse liikmetel Enno Soodlal ja Valdur Jaametsal olla juhatuse liikme ametikohal Kambja Laenu- hoiuühistus.

Enne otsuse langetamist tutvustas Enno Soodla laenu- hoiuühistu tegevust. Liikmeid on 39, nende hulgas 31 eraisikut. Sõlmitud on 8 laenulepingut kogusummas 130 000 krooni. Laenu tagasi maksmisel tuleb juurde panna 18% aastas. Soodla andmeil on ka praegu vaba raha, kuid nõutakse korralikku tagatist. Esimesed laenulepingud on lõppenud, maksegraafikuid täideti ja täidetakse korralikult. Laenu- hoiuühistus töötamise eest keegi palka ei saa, sest käive on liiga väike, et palgaraha koguda. Tulu kulub telefoni ja pangateenuste eest tasumiseks. Enno Soodla ei välistanud, et Laenu- hoiuühistu hakkab hoiustamisega tegelema, kuid selleks peaks olema arvutiside pangaga. Raha hoitakse Ühispangas. Kevadel meelitas tugevalt ka Maapank, kuid nagu Soodla sapiselt ironiseeris: "kahjuks jäid ilma". Kambja Laenu- hoiuühistu raha on kaitstud niikaua, kui püsib Ühispank.

Pangodi Kalastajate Selts

Volikogu otsustas, et Kambja vald astub mittetulundusühingu Pangodi Kalastajate Selts liikmeks. "Viisakas oleks, kui Kambja vald oleks liige," arvas volikogu esimees Priit Päkk päevakorrapunkti arutamise ajal. Mittetulundusühingu moodustamist selgitas Pangodi elanik Toivo Sild. Tema sõnul ei saanud grupp Pangodi elanikke enam pealt vaadata, kuidas järv kalastus- ja puhkepaigana hääbub. "Kalastajate Klubi ei tundnud absoluutselt huvi, kunagine rikas järv on kalast puhtaks tehtud," kurtis Sild volikogus. "Tullakse oma paatidega, elektriseadmed peal, teostatakse röövpüüki. Meil on kokkulepe Elva kiirreageerijatega, et saame abi, kui midagi kahtlast märkame."

Pangodi Kalastajate Seltsi liikmete hulgas on Tartu ärimees Veljo Ipits, Paavo Russak, Andrus Kompus jt., kes maavalduse või elupaiga tõttu Pangodiga seotud. Mittetulundusühing laskis septembris järve 280 haugi maimu (3,5 krooni tükk), nende tellimusel tegi uuringuid järveuurijate grupp.

Edaspidi hakkab selts müüma kalastajate kaarte. Kala saab lantida ka ilma raha maksmata, kuid siis näeb seadus ette, et õngitsejal tohib olla ainult üks käsiõng.

Toivo Sild lubas volinik Helve Tennole, et selts tegeleb ka looduskaitsega järve piirkonnas. "Lepavõsa reostab järve," leidis ta. Tegutsema hakatakse koostöös looduskaitsjatega, sest Pangodi ääres on maastikukaitseala.

Uus ettevõte Vana- Kuustes

Vallavanem Tedrema informeeris volikogu, et kütusefirma "Alexela" tütarfirma sooviks Kuuste töökojas ruume rentida, et toota metallist reklaamikonstruktsioone. Vallavalitsus on plaaninud, et ruumide eest raharenti ei küsitaks, kuid nõutaks ruumide remontimist. "Niikaua, kui me pusime koolimaja, meie käed Kuustesse ei ulatu, kuid töökoja ruumide seisukord halveneb, sest need on kütmata," selgitas vallavanem. "Pika aja jooksul on see ainus firma, kelle pilk on Kuuste töökojale pidama jäänud."

Töökoda on olnud aastaid vaid vähesel määral kasutusel, seal asuvad telefonikeskjaam, raamatukogu, kauplus. Väike osa hallist on kooli käes. Raamatukogu vajaks suuremaid ruume.

Rentnikult võetaks minimaalset tasu- 5 krooni ruutmeetri eest, sest parem pisku käes kui... Raharent arvestataks ehitustööde peale ümber. Vallavolinikud olid selle plaaniga nõus.

Volinikud uurisid, kas uus ettevõte annaks ka kohalikele meestele tööd. Vallavanema andmeil mitte, oskustöölised hakkaksid käima Tartust. "Keevitajaid meil ei ole, tinutajaid küll," tegi keegi rahvaasemikest tõsielulist võllanalja.

Rahvaasemikud kinnitasid Kuuste põhikooli direktori taotluse alusel õpilaste koolilõuna maksumuseks Kuustes 1998/99 õppeaastal 5.50 krooni, sest toiduained kallinevad aina. Otsus võeti vastu pikema aruteluta. Vaidlemine algas siis, kui arutlusele tuli Kambja lasteaia "Mesimumm" juhataja poolt esitatud taotlus tõsta laste toidupäeva maksumust (12 krooni, senini 10) ja õppekulu kuumaksumust (50 krooni, senini 30).

"Kas kõik suudavad maksta?" küsis volinik Raivo Kiuru. Volikogu liige Irma Drenkhan lapsevanemana arvas ka, et paljudel võib raskusi tekkida. Rahvaasemikud uurisid, kas vallavalitsusel on vahendeid kitsikusse sattunute toetamiseks. Vallavanem Ivar Tedrema oli rahvaasemike suundumisega nõus: neid, kes hätta jäävad, peab muidugi toetama. "Sel aastal ei tee me enam lausdoteerimist ka koolilastele," selgitas ta valla rahalisi võimalusi.

Seejärel tõusis sotsiaalnõunik Heli Jaamets, kelle sõnum põhjustas vallamaja saalis harva nähtava sõnatormi. Jaamets ütles, et oktoobris saavad siiski kõigi koolide õpilased tasuta süüa. Üks põhjus olevat tema sõnul selles, et Kuuste kool ei suutnud välja selgitada õpilasi, kes tasuta süüa vajaksid. Kuuste õpetajad ja hoolekogu arvanud, et antagu kõigile tasuta kasvõi lühikest perioodi, kuid nemad kedagi eelistada ei oska, teiste inimeste häda mõõta ei suuda.

Vana- Kuustest valitud volinik Jüri Erkmaa uuris Jaametsalt, kas edaspidi on ikka raha, et hädasolijaid lõunasöögiga toetada, või jagatakse kõik oktoobris laiali. Jaamets ei teadnud veel kinnitada, et raha jätkub. "Küla sead söövad ja lapsed ei saa süüa," hüüatas ärritunud Erkmaa. "Kurat, suppi peavad ka need lapsed korra päevas saama, ehk neil kodus ei olegi midagi." Erkmaa väljendas mõtet, et sööki jääb Kuuste koolis üle, kuid seda lastele ei anta, sest nad ei ole maksnud. Ta nõudis Ene Kiudma ja teiste toetusel, et Kuuste kooli hoolekogu koostaks vallavalitsusele nimekirja lastest, kes abi vajavad ning loobuks kõigi võrdsest toetamisest. Õie Köösel, volikogu esindaja Kuuste kooli hoolekogus selgitas, et teised hoolekogu liikmed ei olnud selle plaaniga nõus. Ta lubas uue koosoleku kokku kutsuda. "Kes seal hoolekogus on," uuris Erkmaa. Selgus, et valdavalt õpetajad. "Õpetajatel tõstetakse ju palka..." mühatas Erkmaa. Kõlas repliik, et kui hoolekogu vallavalitsuse tahet ei täida, tuleb ta laiali saata ja uus valida.

Heli Jaamets kiitis Unipiha ja Kambja kooli, sealt tuli toiduabi vajavate laste nimekiri õigel ajal. Jaamets manitses ka Erkmaad: "Miks sa karjud minu peale?, minu peale karjuvad ka teised."

Heiki Kortspärn tundis muuhulgas huvi, kas on neid lapsi, kes on toetuse peal, kuid sööki ära ei söö. Ta pani ka ette, et vallalehes võiks avaldada nende nimed, kes leiba pilluvad.

Volikogu esimees Priit Päkk suutis inetuks läinud sõnasõja siiski lämmatada ja päevakorrapunkti arutamise juurde tagasi pöörduda. Pärast pingete välja elamist kinnitati lasteaia taotlused kiiresti, uued tasumäärad hakkasid kehtima 1. oktoobril.

Ehkki emotsioonidest kantud repliigid ei kuulu hea tava kohaselt uudiste juurde, lisab loo kirjutaja siiski omapoolse arvamuse.

Skandaalseks läinud vaidluse ajal tõi Ene Kiudma taaskord esile habemega probleemi, et sotsiaalabi on raske jagada: "Osa käivad pidevalt abi palumas, osa ei tule kunagi." Need, kes abi küsivad, ei olegi ehk nii hädas, kui need kes küsimata jätavad. Et eluga kergemini toime tulla, peab inimestel olema oskus oma vaesust eksponeerida- turumajandusliku elukorralduse paradoks.

Seaduse järgi on sotsiaaltoetuste jagamise aluseks pere sissetuleku suurus. Kui ametlikku palka ei ole või on see väike, saab toetust. Samas on juba tühine palk piisavalt suur, et toetust mitte saada. Mitteametliku sissetuleku korral (metsamüük, haltuura, korilus, monopolipidamine, prostitutsioon, ümbrikupalk jne- võimalusi on küllaga) saab toetust, väikese palga korral mitte- jälle üks tõsieluline paradoks.

Ei ole oraaklit, kes oskaks objektiivselt hinnata inimeste hädasoleku siirust ja sügavust. Vähemalt praegu, kui enamik lastega maaperedest elab pihust suhu. Kui keskklass meie ühiskonnas oleks tunduvalt tüsedam, tuleksid tegelikud abivajajad esile. Praegu saavad tohter, kooliõpetaja ja vallaametnik põllumeeste vaesuse taustal head palka, kuid on ostujõult ikka sandis seisus- toit, korter ja napilt muud kuluraha.

Sõnasõda volikogus selleks korraks lõppes, kuid lahendust ei tulnud- kes on see õige ametnik või asjamees otsustama teise inimese vaesust: õpetaja, vallaametnik, mingi ametisse pühitsetud komisjon? Kelle otsus on õige? Osa vallavolinikke hakkas õhinal Kuuste lapsevanemaid sõeluma, kuid esile toodud argumendid mõjusid kohati piinlikult, asjalikust arutelust külaklatshini on vaid napp sammuke. Ehk toimisid Kuuste õpetajad targalt, kui sellisest kohustusest loobusid, võib- olla mitte? Kelle poolt sa oled, kui ühe pere ema oskab vähese rahaga oma lapsed puhtalt ja hoolitsetult riidesse panna, teine käib ja hädaldab, kuid pesta ja nõeluda ei viitsi. Veidi lihtsustatud näide, kuid tavaloogika kohaselt väärib toetust hädaldaja, sest korralik ema saab ju hakkama, temale ei ole toetust vaja. Ka hädas toime tulevad pered vajaksid toetust, kuid neile ei jätku, nemad ju ei küsi, nemad saavad hakkama.

Abi jagamine on kahjuks raske. Vanasõna järgi jäävat jagajale näpud, kuid sotsiaalabi jagaja võtab viimsepäevakohtusse kaasa ka palju vastakaid valikuid ja otsuseid, südamevalust rääkimata.

Vallaseadused vajavad muutmist

Volinik Heiki Kortspärn soovis muuta Kambja valla avaliku korra eeskirja öörahu osas ja volikogu reglementi, kuid juristi ettepanekul otsustati, et need dokumendid on otstarbekam uues redaktsioonis vastu võtta, mitte jupi kaupa parandusi teha.

Külapiirid korda

Vallavolikogu kuulas ära vallavalitsuse seletuse ja otsustas taotleda, et valitsus muudaks mitme küla lahkmejooni. Probleeme on Pulli ja Kammeri küla, Ivaste ja Palumäe küla ning Aakaru ja Virulase küla piiridega. Osa majapidamisi kuulub dokumentide järgi ühte, kaardi järgi teise külla- nüüd soovib vallavalitsus, et valitsus muudaks külade lahkmejooni nii, et sellist segadust enam ei oleks.

Sel suvel jagunesid Kambja aleviku elanikud kahte lehte: ühed olid selle poolt, et Valdur Jaametsa "Jäägripesa" sulges baaritaguse platsi autoliikluseks ning korraldas seal diskosid ja lubas lastel mängida; teised seda heaks ei kiitnud.

Probleemi arutati nii volikogus kui vallavalitsuses. Volinik Raivo Kiuru uuris vallavanemalt, kas liikluskorralduse muutus on kooskõlastatud või mitte. Ka huvitas teda, miks ja kauaks toodi baari taha loomaveofurgoon. "Ei ole just ilus vaade, kui me haigla mäest alla tuleme," arutles ta.

Ivar Tedrema vastas: "Minu ja Soodla poole pöördus Valdur Jaamets palvega, et lastel oleks plats, kus uiskudega, ruladega sõita, turvaliselt olla. Kui vaadata, palju meil üleval majade vahel seisab- sõidab autosid, mängivad lapsed seal liiklusohtlikus situatsioonis."

Vallavanema hinnangul ei olnud platsil tihedat liiklust: "Olgem ausad, seda kasutati nn. eluteena nokastanud olekus Mardi baarist koju sõiduks, et mitte politseile jalgu jääda."

Vallavanem lausus, et peagi erastab Jaamets selle platsi niikuinii ja siis on tema otsustada, mis ta seal teeb.

Raivo Kiuru pidas teele ette tõstetud paneele eluohtlikeks, kui autojuht neid tähele ei pane ja otsa sõidab. "Kui sõita 30ga, nagu liikluspiirang ette näeb, siis näeb ka pimedas neid paneele. Ma ütlen, et see on ainult üks kius," pareeris vallavanem.

Vallavolinike enamus leidis, et kui lapsed hakkavad platsi kasutama, võib see suletuks jääda.

Furgooni olevat Valdur Jaamets selleks platsile toonud, et diskode ajal seal tehnikat hoida.

Loo autor võtab veelkord voli üheks repliigiks:

Olgu remargina mainitud, et suviste vabaõhudiskode korraldamist volikogus ei arutatud, küll aga vallavalitsuses. Oli inimesi, keda öine tümps häiris. Vallavalitsus leidis siiski, et kõigele vaatamata on parem, kui noored kohapeal pidu peavad ja kaugemale hulkuma ei lähe. Lapsevanematel on lihtsam teada saada, mida tehakse ja kuidas ollakse. Mõistagi sünnitab iga pidu mõningast tüli neile, kes ergu unega, kuid võib- olla viriseti sageli just sellepärast, et sellised õuediskod olid uued ja harjumatud ettevõtmised. Ega neid nüüd tapva agarusega ka tehtud, ikka mõistlikul määral.

Alles hiljaaegu taheti Kambjasse laululava ehitada. Vaevalt kulukat ehitist paari rahvakunstipeo jaoks oleks mõtet püstitada, ju hakkaksid ka seal lärmakad peod toimuma. Koolimaja ehitamise tõttu laululava idee soikus, kuid võib- olla oleks praegu just paras aeg arutleda, kas ja milleks kambjalased seda üldse soovivad.

Ettevõtlik Valdur Jaamets väärib tunnustust, sest seisev vesi läheb kõige kiiremini roiskuma. Tormid teeklaasis ei olegi ehk kõige hullemad, kuigi söövad vahel närve. Ainus, mille pärast mina noriksin, on see, et platsile sõitu takistanud paneelid tähistati nii armetult eksponeeritud liiklusmärgiga (poolpehkinud euroalus paneeli najale toetumas). Vaevalt see vaesusest oli, ikka mugavusest ja lohakusest.

Volikogu ülevaate kirjutas
Toivo Ärtis

Selle lehenumbri valmimine venis nii kaua, et 30.oktoobril toimus uus volikogu istung. Arutlusteemadeks olid:

• Kambja aleviku liiklusskeemi täiendamine
• Kambja järve süvendamine ja ümbruse korrastamise kava kinnitamine
• Hooldaja määramine
• Kambja Põhikooli toidupäeva maksumuse kinnitamine
• Kohalalgatatud küsimused

* OÜ "Cambi" taotlusel tõsteti Vana- Kuustes vee- ja kanalisatsiooni tasu 7 krooni võrra. Uued hinnad hakkasid kehtima augustis. Hinnatõus oli vältimatu, sest "Cambi" juhataja Heiki Kortspärna arvutuste kohaselt on elekter kallinenud 1,8 korda ja diiselkütus 1,4 korda.

* Kambja Kaitseliidule eraldati reservfondist lasketiiru taastamistöödeks 10 000 krooni. Kinni makstakse ka arved, mis on raha puudusel tasumata. Eelarvest sai Kaitseliit ka 10 000 krooni, kuid see raha on juba kulutatud. "Praeguseks on kulutusi piisavalt tehtud, et asja nüüd pooleli jätta," arvas majandusnõunik Enno Soodla. Töid teevad kaitseliitlased tasuta, maksta tuleb tehnika kasutamise eest. Heiki Kortspärn lubas, et kui kõik laabub, saab lasketiir aasta lõpuks valmis.

•  Arutlusel oli maa erastamine Kuuste Piimaühistule.
•  Vallavalitsus premeeris Vooremäe mängude korraldajaid.
•  Sulu küla elanik M.M. esitas vallavalitsusele korteri erastamise avalduse, mis rahuldati.
•  Kambja Järve ja Pihlaka tänava elanikud esitasid avalduse, milles ei ole rahul, et nn. tuletõrjeplats läbisõiduks kinni pandi.
•  Vallavalitsus vaatas läbi ja kinnitas OÜ "Cambi" bilansi, mis jäi möödunud aastal kahjumisse. "Esimene aasta, kus oleme kahjumis," nentis pearaamatupidaja Eha Paade. "Kui oleks ainult elamu- kommunaalmajandus, siis oleks kõik korras," selgitas juhataja Heiki Kortspärn. "Enam ei saa nii, et omadele teeme töid poole hinnaga. Edasi tuleb nii, et võõrastele tõstame hindu ja omadele teeme seniste võõraste hindadega."
•  Rein Ärmpalu pidas 26. juunil ettekande "Millisena tahan näha Kambja valda", mis käsitles arengukava teemasid. Arengukavasse ei ole kirjutatud sisse valla piiride muutmist. Arengukavas ei ole ka nn. abinõude plaani, kuidas püstitatud ülesandeid täita. See jääks igal aastal enne eelarve kinnitamist volikogu komisjonide tööks.
•  Vallavalitsus ei pidanud võimalikuks toetada C. R. Jakobsoni mälestussamba rajamist Viljandisse, raha taotles Viljandi linnavalitsus.
•  Kuuste naiskoori liikmed said toetust, et sõita kooriga Rootsi kontsertreisile (5 inimest, 1500 krooni inimese kohta).
•  Vallavalitsus arutas Tartumaa arengukava (maakonnaplaneeringut). Ei nõustutud dokumendis prognoositud negatiivse rahvastiku saldoga ja olilaste arvu vähenemisega nii suures ulatuses, et üks algkool kaob ja põhikool muutub algkooliks.
•  Vallavalitsus vaatas läbi mittetulundusühingu Tartumaa Väikeettevõtete Gild põhikirja.
•  Vaadati läbi kodanik E .P. avaldus, milles taotleti täiendavat toetust pliidi ja korstna ehitamiseks.
•  Memme- taadi peo korraldajad said 3000 krooni raha ürituse organiseerimiseks.
•  Vallavalitsus maksab koolitoetust neile peredele, kus on kolm koolilast. Toetust saab 207 last, igale neist makstakse 300 krooni. Selleks kulub 62 000 krooni.
•  Kooli ehitusplatsilt kooritud mulda müüdi hinnaga 15 krooni kuupmeeter, müügiga tegeles OÜ "Cambi".
•  Maakonna viidaprojekti rahadega paigaldati Kambja valla teedele 6 valla viita ja 2 internetipunkti viita.
•  Kinnitati spordihoone töögraafik ja valla korvpalli meeskonna kooseis.
•  Arutati, kuidas erastada maa suurte majade ümbruses. Et korter saaks kinnistusse, tuleb maa erastada. Avaldati arvamust, et tänavad ja asfaltplatsid võiksid jääda vallale, sest inimestel ei ole raha.
•  Vallavalitsus arutas tuletõrjesalga tegevusjuubeli tähistamist ja meeste tunnustamist.
•  Koolide hoolekogudel paluti välja selgitada, kellel õpilastest on tasuta toitu vaja.
•  Valdur Jaametsa firma "Palax- Farm" sai meelelahutustegevuse korraldamiseks loa.
•  Arutati Pangodi Kalastajate Seltsi loomisega seotut, kontaktisikuks määrati keskkonnanõunik Tõnis Paas.
•  Kodanike avalduste põhjal määrati toetusi ülikoolis õppimiseks, tulekahju tagajärgede likvideerimiseks, elektrivõla maksmiseks jne.
•  Erastati maad ja lahendati maaga seotud vaidlusi.
•  Käsitleti ka kihelkonnapäevade ettevalmistamist, valla teenetemärgi asutamist, päästeteenistuse tegevust, valla bussiliini käiku panemist, annetusena saadud turvatoolide laenutamise korda, külade piiride muutmist ja mitmeid muid vallaelu probleeme.

Kambja vallavalitsus annab teada, et abina saadi Rootsist 400 laste turvatooli, mida kõik soovijad võivad laenutada. Toolid asuvad Vana- Kuustes ja nende laenutamisega tegeleb vallavalitsuse liige Ivar Siimo (kokku saab leppida kodusel telefonil 418 184). Laenutamine on tasuta, lepingu sõlmimise eest tuleb maksta 10 krooni

62002 Vana-Kuuste sidejaoskond, mille teeninduspiirkonda kuuluvad järgmised külad: Ivaste, Kõrkküla, Lalli; Rebase, Reolasoo, Sipe, Sirvaku, Talvikese, Vana-Kuuste.

62003 Kavandu sidejaoskond, mille teeninduspiirkonda kuuluvad järgmised külad: Kammeri, Kavandu, Kodijärve, Oomiste, Palumäe, Pangodi, Riiviku, Sulu.

Kooliuudiseid Kambjast:

• Tartumaa Aasta Õpetajaks valiti matemaatikaõpetaja Mare Mõisa
• Maakonna etlemiskonkursil esines end teiseks VI klassi poiss Mart Ilves (õp. Tiina Tiideberg)
• Kooliteed alustas tänavu 30 õpilast. Neil on Hea Algus, lahke õpetaja Mare Paidra ja abiõpetaja Katre Pind
• Septembris käisid külas õpilased ja õpetajad Toivakkast
• Libapäeval ilmus koolileht "Vahetund" ja libadirektoriks oli Erik Pihu

Teist korda peetud Kambja korvpalliturniiri võitjaks tuli Kambja valla meeskond 6 punktiga. Teiseks jäid Kambja "Algajad" 5 punktiga ning auväärsele kolmandale kohale tuli võistkond Haaslava "Isover" .

Laupäeval, 10. oktoobril olid Kambja Spordihoonesse kogunenud neli korvpallivõistkonda: Kambja vald, Kambja koolinoored "Algajad", Kammeri ja Haaslava "Isover".

Esimesena astusid võistlustulle Kambja "Algajad" ja Haaslava. Kuna Haaslava mängijad olid koolipoistest suuremad ja vanemad, polnud kellelgi enne mängu kahtlust, et kambjalased pähe saavad. Kõikide üllatusena sai juba esimestel minutitel selgeks, et mäng tuleb põnev ja tasavägine. Esimese poolaja võitsid "Algajad" seisuga 20:16. Teisel poolajal jäädi küll hetkeks viigiseisu 22:22, kuid paar tabavat kolmepunktiviset ja vastaste tehniline viga tõi "Algajatele" esimese võidu. Lõpuskooriks jäi 35: 33.

Teises mängus olid vastamisi Kambja valla ja Kammeri meeskonnad. Mäng algas küll tasavägiselt, kuid kambjalased olid siiski tugevamad. Esimese poolaja võitis Kambja 39:19 ning lõpptulemuseks oli 75:38 Kambja võistkonnale.

Kolmandas mängus seisid silmitsi Kammeri ja Haaslava võistkonnad. Mäng kujunes pingeliseks. Poolajaks võitles Haaslava välja kolmepunktilise eduseisu (23:20). Teisel poolajal kaotas Haaslava ühe mängija viie vea tõttu, kuid lõppseisuks oli siiski 47:42 Haaslava kasuks.

Neljandas mängus kohtusid Kambja "Algajad" ja Kambja valla meeskond. Mäng algas tuliselt, kuid peagi oli väljakuperemees selge. Kambja valla võistkond võitis poolaja 31:19 ja kogu mängu 54:35.

Viiendas mängus, kus vastamisi Kambja vald ja Haaslava, pidi selguma turniiri edasine saatus. Midagi ei jäetud saatuse hooleks- kohe pandi paika, kes on kes? Poolaja võitis Kambja 36:24 ja lõppseis oli samuti Kambja kasuks 60:40.

Kuues ja viimane mäng. Platsile tulevad Kammeri ja Kambja "Algajate" korvikütid. Mäng algab pingeliselt. Punkt- punkti heitluses minnakse vaheajale seisus 25:25. Tänu Kammeri meeste rohketele vigadele kasvab Kambja "Algajate" edu. Viimasel minutil enne mängu lõppu lahkub Kammeri võistkonnast neli meest viie vea tõttu. Kammeri traagilise finishi tõttu jääb lõpuseisuks 64:53 Kambja "Algajatele".

Lõpetuseks toon ära kümme mängijat, kes kogusid üle 30 punkti:

Jüri Juhanson	50	Kambja vald
Alar Vares	43	Kambja "Algajad"
Roland Pärli	41	Kambja vald
Indrek Karp	41	Haaslava "Isover"
Saamu Näkk	41	Kammeri
Marko Metsmägin	40	Kambja "Algajad"
Paavo Kiuru	35	Kambja vald
Väino Kiuru	32	Kambja vald
Kurmet Paidra	32	Kambja "Algajad"
Janek Suits	31	Kammeri

Aivi Paomets
Spordihoones saab tugevaks, saledaks, ilusaks
Kambja spordihoone alustas hooaega 24.septembrist. Kõik, kes on huvitatud sportlikust tegevusest, saavad ennast treenida tugevaks, ilusaks ja saledaks.

• Korvpalli saavad Kambja valla mehed harrastada esmaspäeval, kolmapäeval, reedel kell 19.00- 20.30
• Kõigile võrkpallihuvilistele on saal avatud esmaspäeval kell 19.00- 20.30 ja neljapäeval kell 18.30- 19.30.
• Vallavalitsuse töötajad on oodatud võrkpalliplatsile teisipäeval kell 18.00-19.00
• Tähelepanu! Kõik naised ja teised huvilised, kes soovivad end võrkpallis täiendada- Teid ootame spordisaali neljapäeval kell 17.30- 18.30.
• Uut sportmängu indiacat on võimalik harjutada kolmapäeval kell 18.00- 19.00 Naiste võimlemine toimub sel hooajal esmaspäeval kell 18.30-19.30 ja reedel kell 18.00-19.00.

Kambja judolaste demonstratsioonesinemine ja Eesti Telefoni koondvõistkonna indiaca- tutvustus olid avalöögiks spordiprogrammile, kus igaüks võis proovile panna oma võimed.

Kokku osales väljapakutud võistlustel 98 inimest, neist 45 saavutasid ühel või mitmel alal koha kaheteistkümne parema hulgas. Kõigil neljal alal lõid kaasa 7 kambjalast: Marina Loomus, Aare Kappet, Kairi Kähr, Mairit Paidra, Mart Ilves, Madis Rehk, Heimo Zoo.

Noolemängus viskas märki 73 inimest, punkte saadi 2- 40. I koha pälvis Väino Kiuru (40 punkti), II Jüri Johanson- 39p., III Paavo Soodla- 36p.

Saapaheites võistles 35 nais- ja 28 meessportlast. Kõige pikema heite tegid: Raivo Kiuru- 21.11 m; Robert Sule- 20.52 m ja Lauri Matsin- 19.99 m. Naistest olid parimad Eha Ilves- 14.34 m; Hele- Mall Piller- 11.76 m ja Ruth Kappet- 11.44 m.

Kotisprindis saavutasid parimaid aegu lapsed. 26 naise seas jõudsid esikolmikusse Marina Loomus (8.97); Kairi Kähr (9.47) ja Margit Rannik (10.0). Meesteklassis (13 osalejat) kuulusid esikolmikusse Einar Loomus (9.62), Aare Kappet (10.16) ja Paul Unt (10.75).

Kõige vaatemängulisemaks kujunes korvpalli viskevõistlus keskjoonelt. Õnne tuli proovima 17 meest ja 3 julget tütarlast. Esimese ringi ajal ei õnnestunud kellelgi palli korvi suunata. Teise ringi kuueteistkümnes viskaja Jüri Johanson oli see mees, kes vormistas oma võimaluse võidukorviks.

Võidurõõmu jagus kihelkonnapäevade spordivõistlustel küll vähestele, kuid loodame, et kaasalöömine sellel üritusel valmistas head meelt kõigile, kes augusti viimastel päevadel leidsid aega ka sportlikult aega veeta.

Spordiprogrammi korraldasid Kambja Vallavalitsus, Kambja Laulu- ja Mänguselts, Kambja Spordiklubi. Auhinnalaud sai rikkalikumaks tänu rohketele toetajatele. Täname kõiki sponsoreid: as Arens Mööbel, as Isover-Klaasvill, as Virens, oü Sirma, Elva TÜ Kambja kauplus, oü Vana- Kuuste Piimaühistu, Raimond Käsi, Tooma pood, as Talev Kaubandus, Ülenurme vallavalitsus, Kambja vallavalitsus, Kambja Spordiklubi, Pangodi kauplus, oü RARM Mardi baar, toidutare Mumm, OilStop, as Tartu EPT, as Abacus.

Anne Välja

Kambja Spordiklubi korraldas esmakordselt Kambja- mail võistluse triatlonisõpradele. Triatlon on spordiala, kus järjestikku läbitakse 3 võistlusdistantsi: ujumine (Suure- Kambja triatlonil oli veetee pikkus 0,1 km), jalgrattasõit (8,1 km) ja jooks (2,3 km).

25. juuli keskpäeval oli 14 julget inimest valmis sukelduma 19 kraadisesse vette. Õhutemperatuur oli 21 kraadi. Sel päeval oli õnneks ka taevas selgem, kui tavaliselt 1998. aasta suvel.

Juba esimestel ujumismeetritel läks juhtima peafavoriidiks peetud Andres Kübar Tartust, oma edumaad hoidis ta kuni finishijoone ületamiseni. Meeste vanuseklassis saavutas II koha samuti Tartust pärit Veiko Kibena (aeg 26.18). Tänu heale jalgrattasõidule ja jooksule võitles endale III koha Tartus perearstina töötav Tarvo Kiudma (28.25).

Alla 18.- aastaste noormeeste vanuseklassis tuli võitjaks Ainar Laanemägi Mäksalt (30.39). II koht noorte arvestuses kuulus Andres Kurele, kes oli üks paremaid ujujaid üldarvestuses. III koha sai Rain Neumann.

Kuna triatlon on suhteliselt raske spordiala ja naised võistlevad sellel harva, siis on heameel märkida, et Suure- Kambja triatlonil oli ka kaks õrnema soo esindajat siiski võistlustules.

Absoluutselt parima aja (25.29) saavutanud Tartu triatloniklubi esimees Andres Kübar jäi üldise võistluskorraldusega väga rahule, ka distantsi pikkused hindas ta sobilikeks. Kuigi samal päeval toimusid Viljandimaal Eesti meistrivõistlused triatlonis, eelistas triatleet osaleda Kambja- mail korraldatud võistlustel. Tema hinnangul oli see parim koht Eestimaal, kus antud päeval võisteldi. Triatloni eestvedaja Tartumaal lubas järgmiseks aastaks Suure- Kambja triatlonile leida koha ka üle- eestilises kalendergraafikus. See tooks kindlasti kokku ka rohkearvulisema osalejaskonna.

Triatlon Suure- Kambjas hakkab toimuma edaspidigi. Korraldajad loodavad, et lisaks "välisvõistlejaile" tulevad järgmisel aastal ujuma, rattaga sõitma ja jooksma ka kohaliku noormehed- neiud. Saagem kõigepealt võit iseenda üle- sellele järgnevalt võidud teiste üle.

Ürituse läbiviimine laabus koostöös Eesti Kultuurkapitali, Tartumaa Omavalitsuste Liidu ja Kambja Vallavalitsusega.

Esimest Suure- Kambja triatloni jääb igale osavõtjale meenutama Kambja Spordiklubi sümboolikaga meene ja teadmine, et järgmistel aastatel on juuli lõpus taas võimalik Kambja- mail oma võimed proovile panna.

Anne Välja

JUDOUUDISED: Eesti meistrivõistluste B- klassis tuli Mart Ilves (-38 kg) III kohale, Heimo Zoo (-42 kg) sai 5.-6. koha. C- klassis saavutas Marina Loomus II koha, Karin Helstein jäi 4. kohale. Treener Anne Välja.

Aare Lõhmussaar

Paljud meie seast ei teagi telefoninumbrit 112 või ei tule see neile äkki meelde. Juba aastaid saab sellelt numbrilt Tartumaa Päästeteenistuse Häirekeskuse kaudu abi kutsuda. Kui teid ähvardab mingi oht või tabab õnnetus, siis on vaja kohe helistada numbril 112. Sellele telefonile helistamine on tasuta. Tartumaa Päästeteenistuse Häirekeskuse kaudu saab abi tulekahju puhkemisel, loodus- või liiklusõnnetuse puhul, politsei või meditsiinilise abi vajadusel ning teiste päästetööde puhul.

Elu on tõestanud, et inimene, nähes ohtu, läheb paanikasse ja tegutseb seejärel valesti. Tagajärjeks on kahju, mida enam heastada ei saa. Seepärast oleks mõistlik igaühel meist aeg- ajalt peatuda ja mõtiskleda teemal, millised ohud meid ümbritsevad ja kas oleme teinud kõik meist oleneva, et ohtu ära hoida. Oleks kasulik mõttes läbi mängida mingi eriolukord, pannes paika enda tegevuskava.

Kauges minevikus inimene enam- vähem teadis, millised ohud teda ümbritsevad. Tänapäeval, tehnika ajastul on oht inimesele tunduvalt suurem, seda eriti varjatud kujul. Seepärast peame ümbritseva suhtes olema tähelepanelikumad ja valvsamad, teadlikumad ja aktiivsemad.

Meedia vahendusel saame iga päev teada vapustavatest sündmustest. Oleme juba harjunud mõttega: "Ega minuga seda ei juhtu." On hea, kui ei juhtu, aga kui juhtub!? Meediainfo kutsub meid küll valvsusele, kuid samal ajal muudab ka ükskõikseks. Just seda viimast ei tohiks meis küll olla! Vanasõna õpetab: "Kui näed kedagi laita, siis mine ja aita." Palju halba jääks olemata, kui meis jätkuks kodanikujulgust, et juhtida kaaskodaniku tähelepanu sellele, kui ta eirab meie ühiselu reegleid.

Tulekahju on üks paljudest õnnetustest. Olen aastate jooksul näinud tulekahjude traagilisi tagajärgi. Tulekahjuga kaasneb alati nii vaimne kui materiaalne kahju. Öeldakse nii: mille tuli alles jätab, selle võtab vesi, mille vesi alles jätab, selle võtab pritsimees. Tean, et pritsimehed üritavad alati endast parima anda, kuid mida teha, kui tuli on seina või laevahele läinud… Et tulest jagu saada, tuleb sein või lagi lammutada.

Tulekahjude statistika näitab, et tulekahju tekkimise põhjustest on esikohal hooletus ja seejärel elektriseadmed. Järgmised kahjupõhjustajad on küttekolded, kulu põletamine, süütamine ja tulega mängivad lapsed.

See peremees, kes on oma majapidamises hoolsam ja korralikum, võib lohakamast ja ükskõiksemast peremehest julgem olla, sest teda ähvardavad tuleoht (ja võib- olla ka teised ohud) vähem.

Töötan Tartumaa Päästeteenistuse Järelvalveosakonnas vaneminspektorina ja teostan tuleohutusalast järelvalvet teie vallas. Minu elukohaks on Tähtvere vald ja mind võib vajadusel kätte saada telefonil GSM 251-62-129.

Lugupidamisega
Aare Lõhmussaar

Vanurite päev on üks paljudest tähtpäevadest, mida me küll veel päris omaks pole võtnud. Ei tea, kas on süüdi ajanappus, noorus, ükskõiksus või lihtsalt meie ise.

14. augustil 1998. aastal tähistas Aarike hooldekodu oma 50. juubelit. Tegelikult saime nii vanaks 22. aprillil, esimene asukas tuli hooldekodusse 22. oktoobril 1948. Nii et igati juubeliaasta. Kuna meil puuduvad avarad ruumid sõprade küllakutsumiseks, siis otsustasime korraldada ürituse suvel vabas looduses. Kahjuks vedas ilmataat meid alt ja nii tuli külaliste õnnitlused vastu võtta ning neid kostitada kitsastes ruumides. Üritus sai siiski teoks. Siinkohal tahaksime teha sügava kummarduse kõikidele, kes meid meeles pidasid. Kohal käisid maavanem Jaan Õunapuu, Kambja vallavanem Ivar Tedrema ja valla volikogu esimees Priit Päkk. Oma vallast olid tulnud Kambja Põhikooli direktor Enn Liba, Anu Palk ambulantsist ja Karl Timmusk apteegist, Cambi esmene mees Heiki Kortspärn ja paljud teised.

Külakosti tõid Toivakka valla delegatsioon eesotsas Lauri Pakkaneniga ja Rootsi sõbrad Toini ja Veikko. Meeldiv oli, et meid tervitasid kõikide valdade esindajad, kust meil on hoolealuseid. Siirad tänusõnad Kambja taidlejatele segakoorist ja naisansamblist- ilma teita oleks üritus kahvatu olnud. Aitäh!

Nüüd veel natuke meist. On teada, et asume Kambja vallas, et oleme veel esialgu Tartu Maavalitsuse munitsipaalettevõte ja käimas on riigist lahtimõtestamise poliitika. Täna elame oma igapäevast elu 16,1 hektaril. Omame park- metsa, mida jõudumööda igal aastal korrastame. Pisut kasvatame ka supirohelist ja köögivilja. Meil on oma õunapuud ja marjapõõsad, et oleks mida suhu pista.

Meil hooldekodus elab 44 hoolealust, kellede eest hoolitsevad 17 töötajat. Klienditeenindus toimub kolmes majas. Puhketoas veedetaks aega TV-d vaadates, muusikat kuulates ja hooldekodu raamatukogu raamatuid lugedes. Üksikud hoolealused on lugejateks ka Kambja raamatukogus. Elatakse kolme kuni kuuekesi toas. Teenindav personaal on majas kogu ööpäeva. Olemas on oma ambulants, saun, pesuköök. Ees seisavad suured renoveerimistööd. Juubeliks saime valmis köögibloki ja sanitaarsõlmede osalise kapitaalremondi. Seda tänu hasartmängude sihtkapitalist saadud 200 000 kroonile. Veel on vaja samapalju, et lõpetada sanitaarsõlmede ja vannitoa renoveerimine. Palju värvimis- ja korrastustöid nii ruumides sees kui ka meie kaunis looduses sai ära tehtud oma töötajate ja hoolealuste ühiste jõududega.

Kuue aasta jooksul, mil olen hooldekodu juhtinud, on meie peaeesmärgiks olnud ühtse pere loomine, ühiste traditsioonide elluviimine, käsikäes töötajate ja hoolealustega igapäevaste murede ja rõõmude jagamine ning ühisürituste (jaanituli, juubelid, jõulud, kontserdid) korraldamine. Tegutsemismõtteid ja jõudu meil jätkub. Optimismi on palju.

Kahjuks aga kirjutas ajakirja "Eesti Naine" tollane peatoimetaja Aimi Paalandi juba 1993. aastal: "Aarike on praeguse Eesti elu väike mudel, kus kellelegi ega millelegi peale iseenda eriti loota pole. Tuleb ise tööd teha, et oleks veidikegi inimlikum elada. Lähedalt pole eriti abi küsida. Riik vaene, vähemalt vanade inimeste jaoks Eesti riigil raha pole. Nemad ja nende eest hoolitsejad peavad ise hakkama saama. Mis sest, et on teine Eesti- rikas, ilus ja noor. Sinna kuulujad pole vist kordagi sattunud ühe väikese maahooldekodu tubadesse. Sellise toa olemasolugi võib tunduda ilusa elu keskel võimatu. Ilusas Eestis valitsevad majandus- ja turundusseadused. Aga üle nende on loodusseadused, mis teevad vananemise ja vanaduse paratamatuks. Paratamatuks kõigile." Öeldu on ka täna aktuaalne.

Ei tahaks seda kirjatükki nii pessimistlikult lõpetada. Lisaksin, et meie jõule ja teisi tähtpäevi on aidanud korraldada ja sisustada AS Pere Leib, Tartu Viljasalv, AS Valestor, MEGAVILJAD, Tähtvere vald, Kambja ja Meeri kooli lapsed, Kambja ja Sootaga taidlejad. Meeldiv koostöö Tartu linna ja maakonna sotsiaalabi osakonna töötajatega. Head suhted Kambja, Ülenurme, Tähtvere, Vara, Puhja, Haaslava, Peipsiäärse ja Nõo vallavalitsustega (sotsiaalnõunikega), kes tasuvad osaliselt või täielikult oma klientide hooldustasu.

Lõpetuseks tahaksin seoses läheneva vanurite aastaga 1999. aastal soovida, et kõik, kellel lapsepõlised kellakäod on lennanud kauguste taha ning helesinised unenäod on rappunud laugudelt maha, ei tunneks end üksi. Et ees ootaks lõputu tee, kus tähed helendamas, päike säramas ning sõbrakäsi- sõltumata, kas ta on siis naabri, hooldustöötaja või lihtsalt hea inimese oma-, ja hea sõna, oleks alati toeks.

Ilusaid sügispäevi kõigile vanuritele. Nii neile, kes elavad hooldeasutuses, kui ka neile, kes peavad toime tulema kodudes. Kena sügist meile kõigile.

Aarike Hooldekodu pere nimel
Elle Ott

14. augustil tähistati Aarike Hooldekodu 50.-ndat aastapäeva juubelipiduga. Selle pika aja jooksul on olnud väga mitmeid juhatajaid. Praegune juhataja Elle Ott on salliv ja hoolitsev juhataja. Ka kõik teised teenistujad suhtuvad hoolealustesse humaanselt. Hooldamine on tasemel. Vanainimeste soovid on ju väiksemad, kui noortel inimestel. Kõige tähtsam on turvatunne. Hoolealuste omavaheline läbisaamine just kiita ei ole, kuid elada saab.

Vanureid on hooldekodus 44. Toitu on meil piisavalt. Puhketoas on värviteleviisor ja tubades on ka televiisorid. On raamarukogu. Iga kahe nädala tagant käime saunas ja saame puhta pesu. Ambulants aitab väikestest hädadest üle. Teenindav personaal on majas ööpäevaringselt. No mida veel tahta.

Meie pidupäevi aitavad tähistada lapsed Meeri ja Kambja koolist, Nõo segakoori ja Sootaga naisansambli lauljad. Juubelipidustusi aitavad läbi viia Kambja valla taidlejad mitmekesise programmiga. Meeldiv on koostöö Tartu linna sotsiaalabiameti ja Tartumaa sotsiaalabiametiga. Head suhted on Aarike Hooldekodul Tähtvere, Ülenurme, Kambja, Vara, Puhja, Peipsiääre, Nõo ja Haaslava vallavalitsustega, kes tasuvad osaliselt oma vanurite hooldustasu.

Vanas puumajas tehti remont. Meil on nüüd ajakohane ja ilus köök. Värviti ja korrastati ka muid maju ja katusealuseid. Süvendati ja laiendati ka jõge. Tänusõnad finantseerimise eest Eesti Regionaalarengu Sihtasutusele, Tartu maavalitsusele ja Kambja vallavalitsusele. Meeste kivimaja vajab hädasti remonti. Ootame abistajaid. Silmale on ilu ikka vaja. Meil kasvavad kevad- ja sügislilled. Aarike on ju väga läbisõidetav koht.

Pidu möödus rõõmsas meeleolus. Päris palju pidulisi oli teiste kodude juurest. Toodi palju lilli. Ilmataat ei soosinud meid. Sajuse ilma tõttu toimus pidu sees.

17.aug.
hoolealune Johannes Lääne

Teekonda alustasime 20. augusti varahommikul Vana-Kuustest, edasi läks reis marsruudil Tallinn- Helsingi- Turu- Stockholm. Kui kuningriigi pealinnaga lühitutvus tehtud, võtsime suuna edelasse ja olime hilisõhtul Holi külas, kus lahked võõrustajad meid ootasid. Hol on väikene kirikuküla mõnekümne kilomeetri kaugusel Göteborgist. Meie peatuspaigaks sai kogudusemaja, kuhu näib koonduvat kogu kohalik seltsielu. Meist paljude eelnevale ettekujutusele ei vastanud sugugi kirikukoori lauljad- nad olid ääretult elurõõmsad, nooruslikud ja lõbusad inimesed. Ka nende lauldud peamiselt vaimuliku sisuga laulud ei sobinud hästi meie tavaarusaamadega kirikulaulust. Neid kauneid meloodilisi viise kuulates tekkis tahtmine isegi kaasa laulda. Loodame, et suudame kaasa toodud nootide järgi mõne neist ka selgeks saada.

Meiegi saime oma suud lahti teha- pühapäevahommikusel kontserdil Holi kirikus ja pärastlõunasel kohtumisel Eesti- Rootsi Ühingus. Kõige suurema aplausi teenis meie esitatud rootsikeelne kaanon, võib-olla meie võimatu aktsendi pärast, aga kui tõele au anda, on tõesti tegemist ilusa lauluga. Veel laulsime Göteborgis suures ja omapärases kirikus- Masthuggskyrkanis- ning muidugi koosviibimistel meie võõrustajatega.

Ka ülejäänud aeg oli väga tihedalt täidetud- paar päeva pärast saabumist oli tunne, et oleme vähemalt nädala reisinud, sest muljeid oli nii palju. Külastasime väga õdusat ja sõbralikku algkoolimaja Holis, Rootsi uusimat ja moodsamat gümnaasiumi Vargardas, piimakarjatalu, lähimat linna Alingsasi, suurlinna Göteborgi, sealset lõbustusparki ja botaanikaaeda, maalilist Marstrandi kaljusaarel. Lisaks käisime Mjörni järvede ääres grillipeol ning Rootsis viimastel suvedel väga suurt populaarsust võitnud pargitantsupeol, kus suur hulk rahvast olenemata east lustis ja nautis viimast suvist vabaõhupidu.

25. augusti hommikul tuli tõdeda, et aeg on lahkuda. Meie tänusõnad kuulusid vastuvõtjatele. Nende seas ka kohalikule naissoost pastorile, aga eriti eestlannast taluperenaisele Siirile, kes Rootsis elatud pooleteise aastaga on omandanud üllatavalt palju teadmisi Rootsi ajaloost, kultuurist ja igapäevaelust ning nüüd veidi ka meie teadmistes olevaid lünki püüdis täita.

Tagasiteel tegime veelkord peatuse Stockholmis ning Turus, kus vaatasime toredat käsitööliste küla- vabaõhumuseumi- kus töö käis ja kõigi silmade all valmisid kangad, saapad, saiad, raamatuköited, paelad ja palju muud.

26. augusti hilisõhtul tõi vahva bussijuht Jüri "Taisto Reisidest" meid koju. Ilma temata oleks sõit natuke vähem mõnus olnud. Aitäh! Reis sai teoks tänu meie toredate dirigentide Epp Jaansoo ja Tiiu Voorti ning laulja Margit Nurmsalu organiseerimistööle. Siinkohal tänu ka Kambja vallavalitsusele toetuse eest nii argi- kui pidupäevadel.

Kuuste naiskoorilaulja
Anne Palumets

Aa sta on olnud naiskoorile tegevusrohke ja huvitav. Osaleti Tartu ja Tartumaa naiskooride V laulupäeval TÜ aulas, vabariiklikul naiskooride laulupäeval Hüpassaares ja Viljandis, Peipsiäärsete maakondade laulupäeval Põlvas, Kambja kihelkonnapäevade laulupeol.

Juubeliaasta eriliselt meeldejäävaks elamuseks kujunes 20.- 26. augustini toimunud Kuuste naiskoori ja Ülenurme Gümnaasiumi noorteansambli kontsertreis Rootsimaale.

Olime külas Holi kirikukooril. Hol on looduslikult kaunis maakoht kahe väikelinna- Alingsäsi ja Värgärda vahel, Göteborgist 60 km kaugusel. Koor majutati Holi kiriku pastoraati. Esinesime kontsert- jumalateenistusel Holi kirikus, laulsime Eesti- Rootsi ühingu liikmetele Alingsäsis, sõbrunesime kooride kohtumisõhtul Mjörni järve ääres. Külastades Göteborgi, proovisime omapärase arhitektuuriga kiriku akustikat. Lisaks kontsertitele külastasime kahte kooli, sest enam kui kolmandik lauljatest on seotud õpetamise või õppimisega. Üllatas Värgärda Gümnaasiumi uus koolihoone oma kaasaegsusega. Suurt raamatukogu kasutavad nii õpilased kui ka ümbruskonna elanikud.

Oli võimalus tutvuda piimandustalu, kus peetakse 60- pealist lüpsikarja, majapidamisega. Lisaks kasvatati teravilja, köögivilja ja maasikaid. Kuna paljud kooriliikmed on maainimesed, siis teadagi huvitas neid talus nähtu- kuuldu: veiste kõrge piimaand, automatiseeritud sööda segamine ja jaotamine, maasikate istutamine- harimine jms. Koorile korraldati veel ekskursioon väikesele looduslikult kaunile kaljusele saarele Marstrandile ja Göteborgi.

Meie Rootsis oleku päevad kujunesid tänu Holi kirikukoorile ja eestlannast kontaktisikule Siiri Pajule väga sisutihedaiks ja meeldejäävaiks. Koor saadab Rootsimaale tänusõnad ja tervitused.

Koori ja noorteansamblit juhatas Ülenurme Gümnaasiumi muusikaõpetaja Tiiu Voort. Kõiki esinemisi võeti vastu suure soojuse ja südamlikkusega. Kontsertide kava koosnes eesti heliloojate kooriteostest. Publiku lemmikuks kujunes rootsikeelne laul "Oh, vilken morgon" ("Oh, milline hommik"), mida juhatas praegu lapsepuhkusel olev koori dirigent Epp Jaansoo.

Suur tänu Ülenurme, Haaslava ja Kambja vallavalitsusele, kes meie reisi võimalikuks saamisele kaasa aitasid.

Järgmisel, laulupeoaastal ootame külla meid võõrustanud Hol'i koori, kuna koos tõdeti, et laulmine on saanud vajaduseks.

Ive Porkon
Silvi Neps

Tänavune suvi ning vihma poolt nurjatud jaanipäev ja teised välispeod sundisid organiseerijat Märt Jaametsa juba ettevalmistamisel kaaluma võimalust, et ilmataat ka seekord peolisi kastma kipub. Kahtlused osutusid tõeks: 9. augusti hommik oli hall ja kurvavõitu ning ilma silm vesine. Kuigi päriselt just ei sadanud, oli vallamaja tagune muru nii märg, et tantsuhimulisi ilmselt kanda ei oleks jaksanud. Nii tuligi spordihoonesse ümber kolida. Spordihoone on meil avar ja kõrge, puuduseks on aga see, et kogu see avarus neelab endasse esinejate hääled ning kuuldavus on väga halb.

Peolisi oli rõõmustavalt palju ning ka esinejaid mitmelt poolt. Külla oli tulnud Reel-teater Tallinnast, kes esitas lustaka loo "Leht ja puu ehk Võlusõrmus". Reola kultuurimaja tantsumemmede rühm "Rõõmsameelsed" esitles meie rahvale oma tantsulusti. Kambja väikesed judomaadlejad näitasid Anne Välja juhendamisel judomaadluse nippe ja trikke. Kambja naisrahvatantsijad olid esinemas oma uusimate tantsudega. Jalakeerutust pakkus kõigile meie oma tantsuansambel "Volyis".

Seekordsel memme-taadi suvepeol olid tähelepanu keskmes valla pensioniealised õpetajad. Oma avakõnes ütles vallavanem Ivar Tedrema, et kuna Kambja valla kooliharidus on üle 300 aasta vana ja tänavu asetatakse Kambja uuele koolimajale nurgakivi, on väga asjakohane meeles pidada ja tänada neid õpetajaid, kes on Kambja valla hariduse eest seisnud aastakümneid ning kelledest osa töötavad ka praegu. Üheksateist Kambja, Kuuste; Unipiha ja Kammeri koolide õpetajat pälvisid Kambja vallavalitsuse tänukirja. Kõikide nende õpetajate nimed on ka Kambja valda tutvustavas raamatukeses, mis ilmus kihelkonnapäevadeks ja mida on võimalik saada Kambja vallamajast. Need on Leili Kesas, Endla Langel, Maret Palu, Salme Vilismäe, Mall Rebane, Leida Tartu ja Endla Kaldvee Kambja Põhikoolist, Hele Kilg, Milvi Padjus, Tiiu Sumberg, Liidia Piir, Salme Kaljuorg ja Virve Eensalu Kuuste Põhikoolist, Endla Salmistu Unipiha Algkoolist, Armilde Vels, Valentina Künnapuu, August Lellep ja Elmar-Edgar Ojasaar Kammeri koolist ning Hilja Neumann, kes on töötanud nii Kambja kui ka Kammeri koollis. Pidulikule osale järgnesid esinejad ja siis oli kõigil võimalus jalga tantsupõrandal proovida. Peolisi teenindasid joogi- ja söögipoolisega kohvik-söökla "Jäägripesa" näitsikud. Peolistel oli tuju hea ning, nagu ikka, jõuti päris tantsuhoogu alles siis, kui aeg oli lõpetada.

Sel aastal jäi peo korraldajail välja panemata vihik, kuhu peolised oleksid saanud kirjutada oma soove ja ettepanekuid. Sellele vaatamata ootame rõõmuga kõikide pensioniealiste ettepanekuid ja soove suvise peo temaatika ja korralduse kohta. Täname kõiki, kes peo korraldamisel kaasa aitasid ja toetasid! Kohtumiseni järgmisel suvepeol! Meelelahutusüritusi jätkub kõigile huvilistele ka vahepealsel ajal. Jälgige vaid teateid ja lööge kaasa!

Kõikidele jõudu, rõõmsat meelt ja tervist soovides

Heli Jaamets,
sotsiaalnõunik

1995. aasta märtsis Unipiha koolmeistri Lembit Jakobsoni toimetamisel alustanud väljaanne on püsima jäänud, ehkki praegune toimetaja temasse mõnikord veidi hoolimatult on suhtunud. Muu töö kõrvalt ei ole olnud aega teda piisavalt poputada, et Lehepoiss sagedamini lugejate juurde ilmuks. Ebaregulaarne eluviis on lehekest alatihti liiga paisutanud, kuid samas ebaoperatiivseks muutnud. See on paha, seda on mõistnud ja mõistab ka toimetaja. 25. numbri puhul lubab ta, et hakkab nüüd Lehepoisi suurust innukamalt jälgima, ega luba tal liiga kopsakaks minna. Siis peaks Lehepoiss vallaelu uudised värskematena teie ette tooma. 4 lehekülge on küllalt! Kui teisiti ei saa, võib Lehepoisi veel 4 külge mahukamaks nuumata, kuid siis on see tema tervisele ja lugejate juurde jõudmise kiirusele juba ohtlik. Rohkem külgi mitte mingil juhul, kaalujälgimine nüüd moes. Kui inimene on 25 täis saanud, peab ta tasapisi tervisele mõtlema hakkama. Ei pääse sellest ka Lehepoiss.

Ümara tähtpäeva puhul tänan kõiki, kes Lehepoissi kantseldada on aidanud, teda lugudega on toitnud ja lugejahuviga hellitanud.

Toivo Ärtis

Naturaalmajandus on mõiste, mis meile kõigile esimestes ajalootundides selgeks sai ja meelde jäi. See oli justkui kerge soojendus, millele järgnesid keerukamad tõed.

Tänased lapsed ei pruugi naturaalmajandusest enam nii aru saada, nagu seda neile õpetada püütakse. Kambja kooli ajalooõpetaja Marju sai koos kolleegidega suutäie naerda, kui noppis kontrolltööst välja pärli "Naturaalmajanduse ajal varastati kõik eluks vajalik".

Kui naerutuhin mööda läks, mõistsid pedagoogid, et lapsesuu ei valeta. Vargusest on elulaadi teinud ka paljud koolipoisid ja - plikad. Süütut õunaraksus käimist asendab perele kartulite, kapsaste jmt toidupoolise varastamine võõrastelt aiamaadelt. Emad mängivad oma lastega kokku, et kauplustest näpata.

Õpilasvaraste kätte on sel sügisel jäänud ka kaks koolmeistrit. Sillamäel mängisid poisid maha kümmekond tuhat krooni, millega õpetaja tahtis tütrele korterit osta, Põlvas jäi pedagoog ilma klassiekskursiooniks kogutud rahast. Kellele vargus, kellele naturaalmajandus.

Toivo Ärtis
Kuller, 19. oktoober 1998

Eeltoodu on viimane Kambja- juurtega looke, mis "Kulleris" ilmus. "Kullerit" ennast ei olegi enam. 18. oktoobril kremateeriti ta aiagrillis ja tuhk puistati Emajõkke. "Kuller" sünnitas muu väärtusliku seas ühe kirjamehe, kelle- kui nalja visata- võiks kanda Kambja suurvaimude nimekirja. Teate ehk isegi- Toomas Tõelemb, kelle sõnumid on jõudnud ka "Koduvalla" veergudele. "Eriti skandaalsed lood ilmusid varjunimede Friedrich Kibu, Toomas Tõelemb ja Arnold Kurb all," hindas kollase sanitari surma järel nädalaleht "Eesti Ekspress".

"Kullerit" ei ole enam, kuid Toomas Tõelemb on lubanud, et tema kiusab oma otse elust võetud sõnumitega nii Kambja vallalehe kui ehk mõne teisegi väljaande lugejaid. Täna veel mitte, sest on leinaaeg.

Keelatud oli isegi leivapätsi lõigatud poolega akna suunas sättida, sest nii võisid möödakäijad leiva koostise järgi pererahva jõukust hinnata- mida aganasem sisu, seda vaesem põli.

Tänapäeval pole rukkileiva tervislikkus enam mingi saladus ning oma suhteliselt kalli hinna poolest sobib ta ka meie aja ilusate ja rikaste toidulauale. Paraku ei sisalda ameerikalik kiirtoit, millega tegusad inimesed oma nälga kustutavad, sugugi jämedast rukkijahust tooteid. Ka televisioonis näidatavad reklaamklipid ja populaarsed noorteseriaalid jätavad mulje, et moodsa inimese toit on hamburger ja krõpsud, mis ohtra kokakoolaga alla loputatakse. Pole siis mõtet imestada, et meie armsad võsukesed leiva peale nina krimpsutavad ja igatsevalt McDonaldsi poole vaatavad.

Õpilaste toitumisharjumuste pärast muret tundes ja järgides Eesti Leivaliidu üleskutset viisime ka oma koolis läbi leivanädala. 14. kuni 18. septembrini oli rukkileib erilise tähelepanu all terves majas. Sööklas oli igal päeval laual eri sorti leiba (juures nimi ja koostis), koridorides olid üleval vastavateemaline näitus ja seinalehed. Käsitööõpetaja juhendamisel küpsetati ise leiba (seda sai koolirahvas ka soojalt) ja 2. klass käis " Saiburis " tööstuslikku leivategu uudistamas.

Sisukas nädal lõppes reedel leivapeoga, kus meie peatoidust kiideti laulus ja luules ning kooli kõige pisemad etendasid vahvasti tuntud Kakukese- loo. Väga populaarne oli ka leivateemaline viktoriin, kus osales kümme võistkonda. Püülijahust tehtud magusad auhinnad said kaasa meeldetuletuse, et argipäeval söödagu ikka rukkileiba ja kringlid jäägu pidulikuks puhuks.

Lõpuks said kõik kohalolijad ise otsustada, milline leib on kõige parema maitsega. 20 eri sordi hulgas tuli võitjaks Pere Leiva Madise leib ja kohe tema kannul oli õpetaja Kadri Hintseri ning laste valmistatud Kuuste leib.

Tuleb tunnistada, et selline tore nädal sai teoks ainult tänu kõigi õpetajate, kokkade, majandusjuhataja ning muidugi laste rõõmsale kaasalöömisele. Jääb vaid loota, et propaganda mõjus ja rukkileib õpilaste hulgas rohkem au sisse tõusis.

Lehelugejale pakun nuputamiseks valiku viktoriiniküsimusi, mida leivapeol hoogsalt lahendati:

• Kriipsuta maha ettevõtted, kus ei toodeta leiba: Saibur, Kaubur, Pere Leib, Marat, ETK Leib, Salvo, Salvest, Liivimaa Pagar.
• Nimeta 3 maailma tähtsamat teravilja.
• Milline Eestis kasvatatav teravili ei kuulu kõrreliste hulka?
• Kes tohtis vanasti peres leiba lõigata?
• Täida lünk vanasõnas:" Põuaga saat iks midagi, aga ……. võtap kõik ära..
• Seleta, mida tähendab vanasõna "Põllumees on sügisel tark "
• Mida tähendab väljend " Nad panid leivad ühte kappi "?
• Mis on mis? Pane teise tulpa õiged numbrid.

• Mida tähendavad need rahvakeelsed sõnad? a)leivanumber b)leivaisa c)leivamulk
• Söögilauaväljend "head isu" on laenatud saksa mõisnikelt. Milline on eestipärane soov sööjale ning kuidas sobib vastata?

Head nuputamist! Õigesti vastajate vahel paneb "Koduvald" loosi maitsva auhinna. Vastuseid ootab Kuuste kooli huvijuht Kaido Mark 20. novembrini.

Ilm hellitas kohalesaabunuid päikesepaiste ja sooja tuulega, nii et kõik eeldused headeks tulemusteks ja huvitavaks võistluseks olid olemas.

Lisangi siinkohal protokolli, kus on toodud iga ala kolme parima tulemused.

TC PALLIVISE: 1. Sirli Vetka (Kuuste 42 m) 2. Mairit Paidra (Kambja 40) 3. Maire Perli (Kuuste 34) PC KUULITÕUGE: 1. Janar Nool (Kuuste 9.19 m) 2.Taavi Paade (Kambja 8.80) 3. Rauno Lints Kuuste 8.60) TB KUULITÕUGE: 1. Laila Portnova (Vastse- Kuuste 8.25 m) 2. Kairi Vaht Kuuste 7.97) 3. Kärt Lahe (Vastse- Kuuste 7.56) TD PALLIVISE:1. Marica Brenner (Kuuste 39,5 m) 2. Astrid Mats (Kambja 35) 3. Tea Tamm Kuuste 30) PB KUULITÕUGE: 1. Ragnar Laanemets (Vastse- Kuuste 9.67) 2. Erik Pihu Kambja 9.10) 3. Märt Raudvee Vastse- Kuuste 9.09) PD 60 m: 1. Andri Snetkov (Kuuste 9.75) 2. Steve Appleine (Kambja 9.94) 3. Jürgen Lina (Vastse- Kuuste 9.95)

TD 60 m: 1. Kätlin Jansons (Vastse- Kuuste (9.67) 2. Kristi Kirs (Kuuste 9.85) 3. Kertu Ird (Kambja 9.88) PC 60 m: 1. Ago Tamm (Kuuste 8.78) 2. Jaanis Brikkel (Kuuste 9.06) 3. Joosep Johanson (Vastse-Kuuste 9.12) TC 60 m: 1. Krista Noorsalu (Vastse- Kuuste 9.72) 2.Birgit Ojasalu (Kuuste 10.03) 3. Kristi Petolai (Kambja 10.06) PB 60m: 1. Ragnar Laanemets (Vastse-Kuuste 8.56) 2. Toomas Kalev (Kambja 8.82) 3. Erik Pihu (Kambja 8.90) TB 60 m: 1. Liis Johanson (Vastse- Kuuste 9.47) 2. Siiri Paap (Kambja 9.75) 3. Kairi Vaht (Kuuste 10.34) PD PALLIVISE: 1. Tarmo Kiuru (Kambja 49 m) 2. Jorma Drenkhan (Kambja 40) 3. Heimo Zoo (Kambja 39,5) TD KAUGUS: 1. Riin Palumets (Kuuste 3.51) 2. Anne Hämäläinen (Vastse-Kuuste 3.46) 3. Kristi Kirs Kuuste 3.41) PD KAUGUSHÜPE: 1. Tarmo Kiuru (Kambja 3.99) 2. Jürgen Lina (Vastse-Kuuste 3.84) 3. Steve Appleine (Kambja 3.41) PC KAUGUSHÜPE 1. Joosep Johanson (Vastse-Kuuste 4.54) 2. Rauno Lints (Kuuste 4.47) 3.Jaanis Brikkel (Kuuste 4.45) PD 500 m: 1. Tarmo Kiuru (Kambja 1.43) 2. Heikko Ots (Kambja 1.45) 3. Andri Snetkov (Kuuste 1.47 TC 500 m: 1. Marina Loomus (Kambja 1.45) 2. Kairi Kähr (Kambja 1.47) 3. Kerttu Toomsoo (Kambja 1.47,5) PC 500 m 1. Jaanis Brikkel (Kuuste 1.27) 2. Joosep Johanson (Vastse- Kuuste 1.30) 3. Rauno Lints Kuuste 1.31) TD 500 m: 1. Kristi Kirs (Kuuste 1.02) 2. Hannela Viigi Kambja 1.04) 3. Anne Hämäläinen (Vastse-Kuuste 1.04) 1000 m TB 1. Liis Johanson (Vastse-Kuuste 4.06) 2. Katrin Tagel (Vastse-Kuuste 4.12) 3. Kairi Vaht (Kuuste 4.19) 1000 m PB: 1. Innar Nemvalts (Kuuste 3.27) 2. Toomas Kalev (Kambja 3.28) 3. Erik Pihu (Kambja 3.29) PB KAUGUSHÜPE: 1. Indrek Kade (Vastse-Kuuste 4.85 m) 2. Ragnar Laanemets (Vastse-Kuuste 4.52) 3. Toomas Kalev (Kambja 4.39) TB KAUGUSHÜPE: 1. Liis Johanson (Vastse-Kuuste 4.18 m) 2. Katrin Tagel (Vastse-Kuuste 4.09) 3. Siiri Paap (Kambja 3.65) TC KAUGUSHÜPE: 1. Krista Noorsalu (Vastse-Kuuste 3.69 m) 2.Mairit Paidra (Kambja 3.61) 3. Birgit Ojasalu (Kuuste 3.59).

Kaido Mark

Võisteldi käikudega ja käikudeta ratastega (neid oli ainult üks) neljas vanuseklassis (a, b, c, d), poisid ja tüdrukud eraldi.

Võistlus algas Kambja külasauna eest, kus võistlejad panid end kirja. Enne võistlust prooviti ka kiirust ning katsetati mootori pöördeid ja näidati klassi noka tõmbamisega.

Stardi andsid õpetaja Anne Välja ning Katre Pind. Kõigepealt lasti välja väiksemad krossitajad D- ja C- klassist. Kõige parema stardi sai muidugi Mihkel Palk. Tema tuli ka D- klassi võitjaks. Väiksemad krossitajad sõitsid kaks väiksemat ringi. Suuremad aga pika distantsi (6.2 km.).

Väikese distantsi parim aeg oli 7.27 Mihkel Palgil, tüdrukutest aga Kätlin Päkk'al 9.25. Suurel distantsil ja ka A- klassis võitis Indrek Ird (külalisvõistleja).

Vanuseklasside võitjateks olid: Mihkel Palk, Kätlin Päkk, Heikko Ots, Madis Rehk, Mairit Paidra, Indrek Ird.

Finishis pakuti võistlejatele teed ja kirjutati välja diplomid. Esimeste kohtade omanikke ka premeeriti.

Seejärel läksid võistlejad laiali: kes koju võitu maitsma, kes lootma, et järgmisel aastal läheb paremini. On lootust, et kross toimub ka järgmisel aastal. Nael kummi teilegi!

Valmar Kuristik
8. klass

Kihelkonnakonverentsil pidas Kambja Laulu- ja mängu Seltsi esimees Hilja Neumann ettekande Kambja nimekatest isikutest.

"Põlvkonnad vananevad ja kaovad. Toimub mullakssaamise müsteerium. Ja mõtete miljonid lähevad mullakssaajatega kaasa. Seepärast on vajalik, et leiduks inimesi, kes annaksid edasi säilinud mälestustekillukesi ja neid, kes kodukoha kultuuriloo jätkamiseks kuuldut ja loetut kirja paneksid," mõtiskles Hilja Neumann oma ettekande lõppsõnas. "Nii võiksid koduloo- uurijad jätkata eelpoolesitatud loetelu täiendamist, isikute uurimist ja tutvustamist. See töö on lõputu."

"Koduvald" trükib ära Hilja Neumanni ettekande selle osa, milles ta tutvustas sajanditetaguseid suurmehi, kelle olemasolust ja tegevusest teatakse väga vähe.

Rudolf Põldmäe, eesti kirjandusteadlane ja folklorist, kelle keskne huviala oli eesti vanem kirjandus- ja kultuurilugu, on korduvalt toonitanud hernhuutlaste suurt osa kogu Eesti ja Kambja rahva vaimuelu kujundajana 18. sajandil. Selle väite üheks tõestuseks on Kambja enam kui 200 aasta vanuse laulukoori olemasolu. See koor on võrsunud Kambja kiriku rüpest, kus tegutsesid sõbralikult koos nii kirikukogudus kui ka vennastekogudus, kelle eesotsas seisid kõrge laulukultuuriga hernhuutlased.

Christoph Michael Königseer (Köningsöhr)

Christoph Michael Köningseer on hernhuutlik kirjamees. Ta on sündinud 23. märtisl 1723. aastal Saksamaal Tüüringis Königsee linnas (ilmselt siit ka ta perekonnanimi). Ta õppis Rudolstadti gümnaasiumis ja Jena ülikoolis. Liitus vennastekogudusega ja saadeti 1754.aastal Baltimaile. Töötas 10 aastat koduõpetajana Rannus, Kambjas ja Urvastes. 1763- 64. aastal õppis Saksamaal Herrnhutis arstiteadust. Seejärel tuli tagasi Lõuna-Eestisse. 1770. aastani tegeles ta Kanepi lähedal Erastvere mõisas Kagu-eesti vennastekoguduse ringkonnakoguduse juhtimisega ja andis rahvale arstiabi. Oli hiljem Gröönimaal misjonär. Suri Saksamaal Lichtenfelsis 10. juunil 1786. aastal 63-aastasena.

Mitme eestlase abil koostas ja avaldas Köningseer raamatu "Mönne illusa waimulikko laulo" 1759. aastal Raamat sisaldab 276 lõunaeestikeelset laulu ja laulukatkendit, neis domineerib hernhuutlik lunastajakultus. 1761. aastal avaldas ta eestikeelse vennastekoguduse liturgiaraamatu, mis kahjuks pole säilinud. Oma ringkonna aastaaruannete koostamisel rakendas ta kohapealseid abilisi, kellele andis vastavat õpetust. See tuhandetesse lehekülgedesse ulatuv materjal sisaldab väärtuslikke andmeid eestlaste pärisorjusaegse elujärje ja kultuuripüüdluste kohta.

Kasutatud kirjandus: Eesti bibliograafilise leksikoni täiendköide (1940), Eesti kirjanduse ajalugu I,Eesti kirjarahva leksikon (1995)

Aleksander Raudjal (Raudiall)

Aleksander Raudjal on eestlasest hernhuutlik kirjamees. Ta on sündinud 14. märtsil 1734. aastal Tartus kalakaupmehe pojana. Liitus vennastekogudusega ja kujunes selle juhtivaks tegelaseks Suure-Kambjas ja Tartus. Ehitas 1787. aastal Tartus esimese palvemaja. Hiljem tegutses ka ise kalakaupmehena, kasutades saadud tulu vennastekoguduse abistamiseks. Vanas eas jäi pimedaks, suri Tartus 21. märtsil 1817. aastal.

Al-der Raudjal abistas Johann Christian Quandti (nooremat, tõenäoliselt Urvaste pastorit) laulu- ja liturgiaraamatu väljaandmisel ning tõlkis henrhuutlaste kõnesid ja elulugusid. Ta avaldas neist kaks pikemat jutlust 1792. aastal Tartus. Vennastekoguduse programmilise raamatu August Gottlieb Spangenbergist avaldas ta 1807.aastal samuti Tartus. Raudjali suurimaks kirjatööks kujunes Arndti teose "Paradiisiaed" tõlkimine. Teos ei pääsenud trükki, kuid levis käsikirjas. Al-der Raudjali autobiograafia on trükitud 1876. aastal Leipzigis väljaantud raamatus "Liivimaa 18.sajandil". Ka on A.Raudjalist kirjutatud vennastekoguduse kirjanduses ilmeka näitena eestlaste andekuse kohta.

Kasutatud kirjandus: Eesti bibliograafiline leksikon, Eesti kirjanduse ajalugu I, Eesti kirjarahva leksikon (1995)

Cornelius Laaland

19. sajandi üheks suurmeheks Kambja kihelkonnas on Johann Friedrich Cornelius Laaland. Teda võib pidada teise põlvkonna eesti haritlaseks, mis 1824. aastal sündinud talupoegliku päritoluga mehe kohta on haruldane, võib- olla koguni ainulaadne juhtum. Cornelius Laaland sündis 10.veebruaril 1824.aastal Vana-Kuuste vallas Kambja kihelkonnas.

Tema isa Johann Laaland, kes elas aastatel 1792-1854, oli sünnilt pärisori. Ta oli andeka ja edasipüüdliku noormehena 1811. aastal pääsenud õppima Tartu Kubermangugümnaasiumi. Ta ostetud kaasõpilaste abiga mõisniku käest 800 rubla eest pärisorjusest vabaks. Hiljem õppinud ta Tartu Ülikoolis usuteadust, pidanud erakooli 1819-26. Vana-Kuustes ja 1826-28 Tartus ning olnud 1828-54 Tartu I Elementaarkooli õpetaja. Sellise tähelepanuväärse mehe poeg oli Cornelius Laaland.

Cornelius Laaland sai alghariduse isa juures, õppis 1835- 40 Tartu kubermangugümnaasiumis. Ta oli oma klassi ainuke ja kogu kooli üks väheseid talupojaseisusest õpilasi. 1843- 48 õppis ta Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. 1846. aastal kirjutatud töö eest sai ta kuldmedali. Seega oli ta haridustee isa omaga sarnane.

Kuna kodumaal oli eestlasest teoloogil peaaegu võimatu saada kirikuõpetaja kohta, siis siirdus ta teenistust otsima Peterburi Ta sai 1850. aastal Peterburi Jaani eesti koguduse õpetajaks, millisel kohal oli ta 27 aastat. Kirik kujunes neil aastail Peterburi eestlaste usu- ja kultuurielu keskuseks. Selle töö kõrvalt teenis ta sõjaväevaimulikuna ning andis tunde Peterburi 3. ja 5. gümnaasiumis. 1877. aastal nimetati ta Peterburi konsistooriumiringkonna kindralsuperintendendiks (piiskopiks) Sellel ametikohal oli ta surmani. Cornelius Laaland oli esimene eestlane piiskopiametis. Temale allusid luteri usu kogudused Loode- ja Põhja-Venemaal.

Oma põhitöö kõrval osales ta aktiivselt mitmesugustes organisatsioonides ja seltsides. Ta kuulus Evangeeliumi Piibliseltsi Venemaal peakomiteese, oli riigi luteri usu koguduse abikassa kaasdirektoreid. Tänu sellele püsis Venemaa eesti asundustes emakeel ja rahvustunne, sest abikassa toetas kirikute ja koolimajade ehitamist. Tema toetusel loodi 1862. aastal saksa seltsi "Palme" varjus esimene eesti selts pealinnas Peterburis. Ta oli Venemaale väljarännanud eestlaste abistaja. Näiteks võimaldas ta 1860. aastal Maltsveti tegevuse mõjul väljarännanud ja raskesse olukorda sattunud perekondadele elamaasumist oma maavaldustesse Peterburi kubermangu Demkino külas.

Samal ajal suhtles ta ka Eestimaal Johann Voldemar Jannseniga ja aitas kaasa loa saamisele esimese Eesti üldlaulupeo korraldamiseks 1869. aastal. Ta võttis sellest peost ka osa ja pidas kõne. Sellel peol tutvus ta Jakob Hurdaga. Kui Hurt sattus 1880. aastal konflikti oma saksa soost ametivendadega, kutsus Laaland ta Peterburi Jaani koguduse õpetajaks ja kaardiväediviisi vaimulikuks. Nii sai Hurdast Laalandi järglane. Samal moel aitas ta Matthias Johann Eiseini 1885. aastal Karjala- ja Ingerimaa, hiljem Kroonlinna eesti-soome-rootsi koguduse õpetajaks.

C. Laaland suri 15. juunil 1891.aastal. Suurmehe matusetalitusel kõlasid järelhüüded saksa, prantsuse, rootsi, soome, läti ja eesti keeles. Ta on maetud Peterburi Smolenski kalmistule.

Kasutatud kirjandus: Eesti ajalugu elulugudes (1997), Esimene Eesti üldlaulupidu 1869. (1969)

Kambja Laulu ja Mängu Selts annab vallarahvale teada need organisatsioonid, kes Kambja kultuurielu korraldamist ja seltsi tegevust on rahaga toetanud. Suur tänu neile kõigile, sest raha paneb ju rattad käima, temata jäävad ka kõige paremad plaanid plaanideks.

Kultuurkapitalilt sai selts 3000 krooni, mille eest osteti laulu- ja orkestrimeestele vormisärgid (30 tükki, hangiti soodushinnaga, läks maksma 1500 krooni).Taskuembleemid läksid maksma 696 krooni (30 embleemi), lipsude ostmiseks kulus 2200 krooni (30 lipsu). Ostude sooritamisega seotud transpordikulud olid 92 krooni. Kui kokku arvutada, maksab kogu projekt 4488 krooni, Kultuurkapitali toetusele lisandus 1000 krooni Kambja vallalt ja 488 krooni seltsi vahenditest.

Ka kihelkonnapäeva korraldamise rahad liikusid seltsi raamatupidamise vahendusel. Eesti Rahvuskultuuri Fond andis 7000 krooni, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp 4000 krooni, Kultuuriministeerium Eesti Kultuurkapitali kaudu 7000 krooni ja Tartumaa Omavalitsuste Liit 7000 krooni. Kokku laekus kihelkonnapäevade korraldamiseks siis 25 000 krooni toetust. Sellest kasutati ära 24 984 krooni 56 senti. (kr. 15.44 on veel tallel). Kuluartiklid: "Kukerpillide" esinemistasu, transpordikulud, spordivõistluste inventar, auhinnad, kohtunike töötasu, mälumängu auhinnad, tseremooniameistri töötasu, ajalehes avaldatud kuulutused, fotode tegemine, videofilmid, lilled, kantseleitarbed, mikrofon, aiapaviljonide ostmine jms.

oktoobris:

27.10	Praskovja Solovjova	Aarike HK	90.
04.10	Aleksander Kruus	Kambja	89.
16.10	Salme Kavald	Aarike HK	89.
15.10	August Reidolf	Palumäe	88.
13.10	Luise Karv	Aarike HK	87.
14.10	Ida Eilsen	Sipe	86.
12.10	Milli Valdmaa	Oomiste	85.
03.10	Alfred Kade	Rebase	83.
26.10	Linda Sööde	Palumäe	82.
12.10	Hilda Mettis	Aarike HK	82.
11.10	Alide Uus	Mäeküla	81.
29.10	Rudolf Rattik	Aarike HK	81.
07.10	Alice Anja	Mäeküla	80.
17.10	Helja-Leontine Muna	Kaatsi	80.
30.10	Maria Revjakina	Aakaru	75.
01.10	Vilhelmiine-Efrosiine Pukk	Kavandu	75.
11.10	Leonhard Kusma	Vana-Kuuste	70.
07.10	Harri Kolsar	Lalli	70.
03.10	Friedrich Pihu	Kambja	65.
07.10	Valve Luha	Paali	60.
18.10	Paul Rattas	Kambja	60.

novembris:

02.11	Johannes Huul	Kodijärve	85.
19.11	Helmi Klauks	Aarike HK	85.
04.11	Leida Kahre	Talvikese	83.
20.11	Armilde Tart	Reolasoo	80.
21.11	Ivan Girin	Aarike HK	80.
16.11	Arnold Põltsam	Tatra	75.
04.11	Elli Kuum	Sipe	70.
04.11	Olga Juus	Sirvaku	70.
17.11	Kalju Kivijärv	Palumäe	70.
27.11	Rosine Tannis	Kambja	70.
30.11	Ellen Tõlgo	Lalli	70.
01.11	Heldur Vihm	Aarike HK	65.
13.11	Vello Jaska	Rebase	65.
17.11	Jaan Miitel	Kambja	65.
20.11	Liidia Tomson	Reolasoo	65.
25.11	Endla Laas	Kambja	65.
28.11	Estrid Vask	Pühi	65.
12.11	Kaja Saul	Palumäe	60.
23.11	Helgi Viga	Rebase	60.

Kesk pihlamarju, sügisilu
aeg peatumatult ringe teeb.
Toob kaasa õnne, mured silub,
et täita soovid, lootused.
Oh, oleks nii vaikne, et õnn kuuleks tulla
ja õnne niipalju, et hea oleks olla !

Südamlikud sügisesed õnnesoovid kõigile hällilastele Kambja vallavalitsuselt ja vallavolikogult.

Üks aastaring hakkab peagi lõppema, taas tehakse olnust ja olevast kokkuvõtteid.
Vallaleht pöördub oma lugejate poole abipalvega: kirjutage meile, kes on see kambjalane, keda tahaksite 1998. aastal tehtu eest kiita. Nimele lisage ka lühike selgitus, mida teie poolt esile tõstetav inimene oma töökohal, peres, talus, hobitegevuses, mõnes hädaolukorras või mujal head tegi. Kui tublisid kambjalasi on teie arvates mitu, võite nad kõik kirja panna- kiitust ei saa kunagi palju.

Kes on kambjalane?- võib ehk mõni lugejaist arutleda. Toimetus arvab, et kõik need inimesed, kes siin elavad või töötavad või hoopis kaugemalt oma heade tegudega Kambja elu mõjutavad.

Teie kiidusõnad avaldab toimetus aasta viimases lehes omapoolse kingituse ehk tähelepanuavaldusena tublidele inimestele. Kui tagasihoidlik esiletõstja soovib anonüümseks jääda, tuleks see soov juurde lisada.

Toimetus ootab teie arvamusi 10. detsembrini. Loodame, et üleskutse leiab agarat kaasalöömist, sest Kambja vallas on kindlasti palju tublisid inimesi, kelle väärtust just teie tunnete ja teate.

Tartumaa Päästeteenistuse vaneminspektor Aare Lõhmussaare vastuvõtuajad Kambja vallas on iga kuu kolmanda nädala esmaspäeval kl. 9.00 kuni 12.00. Telefon 416 333 või 251-62-129

Vajatakse autode plekksepp- keevitajat ja eeltöötegijat. Tel. 8- 251 82 059.

Kambja mälumänguturniir algab reedel, 6. novembril kell 19. Kohtumispaik endine- toidutare "Mumm", oodatud ka uued võistkonnad. Info: Hilja Neumann (tel. 416 416)

Laulu- ja Mängu Seltsi kutsel tuleb Kambjasse noor, kuid tähelepanu äratanud luuletaja Contra (tuntud kui Urvaste postimees ja sideülem) Kohtumine toimub 28. novembril kell 19 vallamaja saalis. Info: Hilja Neumann (tel. 416 416)