Selles lehes:

• Elva Tarbijate Ühistu taastas Kambja kaupluse

Avarama müügisaaliga poes tunnevad end mugavamalt nii ostjad kui müüjad
• Julius Kuperjanovi tähtpäevaaktus Kuustes

Kodukandirahvas viis pärja legendaarse sõjamehe hauale Tartu Raadi kalmistul
• Vallavolikogu tööd juhib Mati Luik

Valijate tahe: volikogus sai 12 kohta valimisliit Koduvald ja 3 kohta erakond Isamaaliit
• Vallavanemana jätkab Ivar Tedrema

Volikogu kinnitas alatiste komisjonide koosseisud ja muutis maamaksumäärasid
• Volinikud esitavad valla teenetemärgi kandidaate

Volikogu otsusega kinnitati sotsiaalkorter ja loodi valla asutus Kambja Spordihoone
• Erakond Isamaaliit tänab valijaid.
• Valimisliit Koduvald tänab kõiki toetajaid ja usaldajaid.
• Vallavalitsuse protokolliraamatust
• Hääletamistulemused Kambja vallavolikogu valimistel
• Hääletamisest osavõtt Kambja vallavolikogu valimistel 17. oktoobril 1999
• Kes on kes Kambja vallavolikogus ja –valitsuses?
• Riigikontrolli peakontrolöri otsus

Peakontrolöri 3. novembri 1999. a otsus nr 70-13/005/17 Riigieelarvest eraldatud investeeringute kasutamise seaduslikkus Kambja vallas
• Kambja Hoiu-laenuühistu ja laenude saamine

Kambja Hoiu-laenuühistu tegevus on asjatundjate hinnangul arvestataval tasemel
• Mälestame lahkunud kambjalasi
• Kambja lasteaed annab teada oma tegemistest

Rahvakalendri tähtpäevadest moodsa millenniumilapseni
• Vastsündinud vallakodanikud
• OÜ Cambi kommunaalteenuste võlglased
• SpordiVäljaAnne
• Tippsport
• Vallasport
• Koolispordist
• Eriolümpia korvpalliturniir Kammeri Eriinternaatkoolis
• Kuuste lapsed teist korda Kavilda matkamängul
• Õnnitlused eakatele sünnipäevalastele
• Armas Endla Langel
• Pidu! Pidu! Pidu!
• Üleskutse

Julma sõja tõttu Tðetðeenias on paljud inimesed jätnud maha oma kodud ...
• Laul ja luule vallamaja saalis
• Koolituspäevad “Inimressurss- võti tulevikku”
• Koolileht

Kambja kaupluse taasavamise tunniks kogunes poe juurde rahvasumm, mida pole nähtud pärast kurikuulsat talongi- ja defitsiidiajastut. Need üksikud inimesed, kes juhtusid astuma 6. novembri südapäeva eel kahe järve vahelt aleviku poole, tundsid vastutulijate imestavaid pilke või kuulsid otsesõnalist päringut: “Kuhu nüüd, pimevaim? Pood tehakse lahti, kuid sina ei lähegi kohale?”

Augustikuu esimese päeva varahommikul süttis Kambja kauplus ja muutus ahervaremeks. Mitteametlikel andmetel kahtlustatakse süütamist, kuid politsei ei ole teinud kindlaks süüdlast.

Elva Tarbijate Ühistu tegevdirektor Hando Ivask lohutas kambjalasi juba põlenguhommikul, et pood taastatakse kindlasti. Poolteist kuud kulus tulest kahjustunud puitkonstruktsioonide eemaldamisele ja projekteerimisele. Seejärel saabusid oü Saverna Ehitus töömehed ja kaupluse taastamine läks lahti.

Kindlustusest oli vähe abi

Kauplus rajati vanadele palkseintele, kuid taastamise käigus venitati müügisaal 60 ruutmeetri võrra suuremaks ja muudeti kaunimaks poe fassaadi. Ümberehitus läks maksma ligikaudu 600 000 krooni. Kui tuli oleks võtnud poe seinad ja põranda täielikult, maksnuks hoone taastamine tublisti rohkem- umbes paar miljonit krooni.

Elva Tarbijate Ühistu Kambja kaupluse taastamiseks laenu ei võtnud, sest suvi oli kauplejaile soodus. Teiste poodide igapäevasest müügitööst kogunes sedavõrd kasumit, et selle arvel võidi taastada Kambjas kahjutule poolt hävitatu.

Ehkki kauplus oli kindlustatud, saadi hüvitusraha vaid 250 000 krooni. Tules hävis või kahjustus aga 160 000 krooni eest kaupa. Osake suitsunud kaubast müüdi elvalastele odavama hinnaga, osa toodi taastatud poodi uuesti müügile. Kasutusel on ka osa endise kaupluse sisustusest.

Kaupluste konkurentsis võidab tarbija

Avamispäeval pakkus Elva Tarbijate Ühistu ostjaile Prantsuse brändit ning degusteerida võis Võru leivakombinaadi toodangut. Tort oli nii kogukas, et seda jagus probleemitult kõigile ukse taga oma järge ootavaile ostuhuviliste.

Taastatud kauplus on endisest avaram ja valgem. Kauba eksponeerimiseks on paremad tingimused, kuid tundub, et müüdava sortiment silmaga nähtavalt laienenud ei ole. Kindlasti lisab Kambja poele ainupära see, et ainsana Elva Tarbijate Ühistus kaubeldakse seal Võru leivakombinaadi toodetega, millel on hea maitse ja suhteliselt taskukohaste hinnad. Letinurgal lebab paks fotoalbum, millest leiab mitukümmend värvipilti isuäratava väljanägemisega tortidest. Kui kolm päeva ette teatada, saab Kambja kaupluse kaudu endale tellida kõige meelepärase magusa pidulaua ehte. Võru torte saab kauplusest osta ka ettetellimiseta, kuid siis tuleb leppida olemasoleva valikuga või üldse ilma jääda (kui teised magusasõbrad on ette jõudnud).

Kaupluse juhataja Viive Rozental liikus mõni päev pärast poe taasavamist mureliku näoga riiulite vahel ja kirjutas üles, mis kaubad on otsa lõppenud või otsa lõppemas. “Rahvast käib tõesti rohkem kui varem. Riiulid tühjenevad kohe silmaga nähtavalt,” tõdes ta.

Närvilisele, ahastama pannud põlenguhommikule tagasi mõeldes leidis Viive Rozental, et pole halba ilma heata. “Nüüd on Kambjas kena pood, mis lausa tõmbab ostjaid.”

Enam kui kolm kuud teenindas kambjalasi vaid Haava pood. Suur ostukoormus käis väiksele poele selgelt üle jõu, mistõttu mõnikord said vajalikud kaubad otsa ning neid ei suudetud juurde tellida. Erapoe pidajad ja müüjad tulid kambjalaste teenindamisega jõudu mööda toime, kuid küllap on nemadki rahul, et pärast konkureeriva kaupluse avamist läks töökoormus taas normaalseks.

Kambja Laulu- ja Mänguseltsi eestvadamisel tähistati 9. oktoobril Kuuste kooli saalis kodukandi suurmehe ja Vabadussõja kangelase Julius Kuperjanovi (11. X 1894 – 2. II 1919) 105. sünniaastapäeva.

Aktuse juhatas sisse mehine orkestrimuusika, mis lõi suure sõjamehe mälestusõhtuks sobiva meeleolu. Lüürilisust ja mõtlikkust lisas Kuuste kooli tütarlaste ansambli esinemine. Kuuste ja Kambja kooli poiste ühendkoor “Sõdurilaul“ kõlas hoogsalt ja lustlikult- selles oli paras annus sõdurihuumorit.

Paula Polikarpuse, Kristi Kirsi ja Lauri Kivimaa ettekanne sisaldas põnevaid seiku Julius Kuperjanuvi kooliteest Sipe (Vana-Kuuste) ministeeriumikoolis. Valitud lõigud Kuperjanovi koolivenna Ruudi Toomi mälestustest lõid ettekujutuse tulevase sangari kujunemisest varases nooruses.

Ajalooõpetaja Erika Pastel andis põhjaliku ja huvitava ülevaate sangar Kuperjanovi võitlejateest Vabadussõjas.

Mälestusõhtu magnetiks kujunes ettearvatult Kuperjanovi Üksiku Jalaväepataljoni esinduse osavõtt üritusest. Kõigepealt kõneldi pataljoni struktuurist, õppuste ülesehitusest, ajateenijate ettevalmistusest. Sooja vastuvõtu osaliseks sai reamees, kes muhedalt kirjeldas ajateenija päeva äratusest magamaminekuni. Samal ajal oli koridori üles seatud moodsate käsitulirelvade näitus.

Kaitseliidu Kambja maleva poolt võttis sõna Heiki Kortspärn, kes muretses Kuperjanovile väärilise järelkasvu pärast. Ta märkis patriootilise kasvatustöö nõrkust ja noorsoo leiget isamaameelsust.

Vallavalitsuse sotsiaalnõuniku Heli Jaametsa esinemine seevastu äratas lootust, et töötahe ja edasipüüdlikkus pole noorte hulgast kadunud.

Kuperjanovi eeskuju tähtsust rõhutas ka Teisest maailmasõjast osa võtnud Valdo Raag, kes kinkis Kuuste koolile raamatu “Kolmas eskadrill“, milles kirjeldatakse eesti lahinglendurite võitlusteed viimases maailmasõjas.

Aktuse lõppedes pakuti kõigile kohaletulnutele kringlit ja kohvi. Nüüd avanes ka võimalus esinejatega vestelda. Kohe sattusid huviliste piiramisrõngasse tänased kuperjanovlased.

Sünnipäevaliste esindus Julius Kuperjanovi hauale Tartus Raadi kalmistul lillekimbu, mille mälestuslindilt võis lugeda: “Kodukandi kangelasele Julius Kuperjanovile Kambja valla rahvalt”.

Laulu- ja Mänguseltsi juhatus tänab kõiki, kes ei pidanud paljuks tulla kallil laupäevasel päeval Kuperjanovile austust avaldama. Eriline tänu kuulub kõigile esinejatele ja virkadele Kuuste naistele, kes aitasid kohvilauda ette valmistada. Kindlasti kiidab sõdurpoiste kõht ka Vana- Kuuste juustumeistreid ja härra Mart Polikarpust maitsva juustukera eest.

Kokkuvõte vallavolikogu valimistest

Kolmel eelhääletuspäeval ja valimispäeval 17. oktoobril valisid Kambja valla inimesed endale vallavolinikud, kes hakkavad kujundama Kambja valla käekäiku kolmel järgmisel aastal.

Rahva tahtel sai 15-liikmelises volikogus kaksteist kohta kodanike valimisliit Koduvald, mille võtmeisikud on juhtinud Kambja elu aastast 1993. Erakonna Isamaaliit esindajatele jagus kolm rahvaasemiku tooli. Üksikkandidaadid ei suutnud koguda neil valimistel lihtkvoodiks vajalikku häältearvu (65, 27 poolthäält).

Kambja valla hääleõiguslike kodanike registrisse oli kantud 1876 isikut (Kambja valimisjaoskonnas 1360, Kuuste jaoskonnas 516), kelle seas oli ka 21 hääleõiguslikku välismaalast (Kambjas 19, Kuustes 2).

Ehkki riik kulutas ligikaudu miljon krooni reklaamiraha kohalike omavalitsuste valimiste tutvustamiseks ja propageerimiseks ajakirjanduses, suhtus rahvas valimistesse äärmiselt leigelt. Ka Kambja vallas oli valimistel osalemise protsent tagasihoidlik: hääletamissedeli täitis vaid 981 valijat ehk 52,3 % valijate koguarvust (Kambjas käis valimas 733 isikut ehk 52,9 % nimekirja kantutest, Kuustes 248 isikut ehk 48,1%).

Valimistepäeva hilisõhtul selgus, et valijailt saadud usalduse elik häälte arvu järgi on õigus volikogusse kuuluda järgmistel kandidaatidel: Ivar Tedrema- 233 poolthäält, Heli Jaamets- 79, Avo Alliksaar- 38, Gunnar Ots- 35, Enno Soodla- 34, Irma Drenkhan- 29, Mati Luik- 27, Anne Palumets- 26, Jüri Erkmaa- 26, Helve Tenno- 25, Hella Sule- 25, Heiki Kortspärn- 20 (kõik valimisliidust Koduvald), Alar Palla- 40, Anne Välja- 35, Mait Rebane- 32 (kõik erakonnast Isamaaliit).

Tegelikkuses hakkas volikogu koos käima veidi teisenenud koosseisus, sest 16. oktoobril kehtima hakanud Kohaliku omavalitsuse seaduse muudatus ei luba volikogusse kuuluda isikutel, kes on vallavalitsuse palgalised teenistujad (varem kehtis see piirang vaid vallavalitsuse liikmete kohta). Sestap kinnitas valla valimiskomisjon Heli Jaametsa, Enno Soodla ja Hella Sule asendajatena volikogu koosseisu Mare Mõisa- 15 poolthäält, Tormas Tuuliku- 13 ja Õie Kööseli- 13. Pärast seda, kui Ivar Tedrema valiti uueks/ uuesti vallavanemaks, pidi ta volikogu koosseisust lahkuma ja tema asendusliikmeks kinnitati Anton Kruuse- 12 poolthäält.

Kambja valla volikogu

neljandasse koosseisu kuuluvad praegu:

Avo Alliksaar, Gunnar Ots, Irma Drenkhan, Mati Luik, Anne Palumets, Jüri Erkmaa, Helve Tenno, Heiki Kortspärn, Mare Mõisa, Tormas Tuulik ja Õie Köösel, Anton Kruuse (kõik valimisliidust Koduvald), Alar Palla, Anne Välja, Mait Rebane (kõik erakonnast Isamaaliit).

Vastvalitud Kambja vallavolikogu neljas koosseis on jõudnud pidada kolm istungit- 28. oktoobril, 4. novembril ja 2. detsembril 1999. Volinike kaks esimest koosistumist kulusid volikogu organisatsiooniliste küsimuste lahendamiseks, kuid jõuti tutvuda ka Riigikontrolli aktiga, mis puudutas uue kooli ehituskonkurssi ja riigieelarvest laekunud vahendite sihipärast kasutamist. Kolmas istung oli juba tublisti töisema päevakorraga.

Volikogu startis 4. novembril

“Lugupeetavad Kambja valla volikogu liikmed, õnnitlen teid Kambja valla volikogu liikmeks valimise puhul!” lausus valla valimiskomisjoni esimees Enn Liba volikogu esimese istungi alustuseks. “Küsisin mitme inimese käest, kas tohin praegu vigurit teha.”

Valimiskomisjoni esimehe vigur seisnes selles, et ta luge ette ühe õpilase luuletuse, mis rääkis metsast ja metsa minekust. Ehkki volikogu istungi korraldamise reglement ei näe ette deklameerimist, oli luuletus igati sobiv ja sümboolne: vallavolinikud peavad tegutsema ju selle nimel, et valla elu ei läheks metsa.

Pärast üllatushetke kulges volikogu istung protokollikohaselt, oli ladus ja töine. Salajasel hääletusel valiti üksmeelselt volikogu esimeheks osaühingu Fuelmarina juhatajana töötav Mati Luik (sündinud 5. juunil 1971, valimisliit Koduvald), kes eelmises volikogus oli revisjonikomisjoni esimees.

Volikogu aseesimeheks sai erakonda Isamaaliit esindav Audentese erakooli üliõpilane Alar Palla (sündinud 15. jaanuaril 1980). Tema kandidatuuri esitasid nii Isamaliit kui valimisliit Koduvald. Volikogu eelmises kooseisus tegutses aseesimehena Alar Palla ema Helve Palla, kes seekordsetel valimistel ei kandideerinud.

Volikogu rahuldas vallavanem Ivar Tedrema poolt esitatud Kambja vallavalitsuse lahkumispalve. Vallavalitsusele tehti ülesandeks jätkata oma ülesannete täitmist kuni volituste lõppemiseni, see on uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni.

Kambja uueks vallavanemaks valis volikogu üksmeelselt Ivar Tedrema (sünd. 19. aprillil 1954), kes on olnud selles ametis aastast 1993.

Vallavolinikud otsustasid, et volikogu töö paremaks korraldamiseks, otsuste ettevalmistamiseks ja eelnevaks aruteluks tuleb moodustada kuus volikogu alatist komisjoni. Valimisliidu Koduvald poolt välja pakutud komisjonide nimestik erineb mõnevõrra sellest, mis oli eelmise volikogu ajal. Kaotatud on maakomisjon, täpsustatud mitme komisjoni nime.

Salajasel hääletusel valiti komisjonide esimehed, kes kõik kuuluvad valimisliitu Koduvald. Isamaaliit esitas Mait Rebase sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni, Anne Välja kultuuri- ja hariduskomisjoni ning Alar Palla vallaplaneeringu ja eelarvekomisjoni esimehe kandidaadiks, kuid salajasel hääletusel Koduvald nende kandidatuure ei toetanud, vaid kindlaks oma kandidaatidele.

Volikogu otsustas, et Kambja vallavalitsusse hakkab kuuluma 7 liiget. (Nii oli ka varem, kuid siis lubas seadus vallasekretäril vallavalitsusse kuuluda. Nüüd osaleb vallasekretär vallavalitsuse koosolekust sõnaõiguslikuna, kuid otsustada ei saa.)

Muutus ka vallavalitsuse struktuur: vallavanem, majandusnõunik, sotsiaalnõunik ja pearaamatupidaja kuuluvad vallavalitsusse ametikoha tõttu, kolm vallavalitsuse liiget kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul.

Volikogu teine istung

Vallavolinikud kinnitasid 4. novembril volikogu alatiste komisjonide koosseisud. Vastavad ettepanekud esitasid volikogu esimesel istungil valitud komisjonide esimehed.

Revisjonikomisjon (3 liiget):

Avo Alliksaar- komisjoni esimees, eraettevõtja,
Jüri Erkmaa- talunik,
Mare Mõisa- Kambja kooli õpetaja.

Sotsiaal- ja tervishoiukomisjon (8 liiget):

Helve Tenno- komisjoni esinaine, Kodijärve hooldekodu majandusjuhataja,
Heli Jaamets- valla sotsiaalnõunik,
Õie Köösel- taluperenaine,
Irma Drenkhan- Kambja Ambulantsi pereõde,
Helle Toom- Kambja lasteaia juhataja,
Mare Paidra- Kambja kooli õpetaja,
Milvi Paas- Kavandu sidejaoskonna juhataja,
Tormas Tuulik- liikluspolitsei juhtivinspektor.

Kultuuri- ja hariduskomisjon (8 liiget):

Irma Drenkhan- komisjoni esinaine, Kambja Ambulantsi pereõde,
Märt Jaamets- valla kultuuritöötaja,
Heiki Kortspärn- oü Cambi juhataja,
Anne Välja- Kambja spordihoone juhataja,
Rein Härmoja- Kuuste kooli direktor,
Anne Palumets- Kuuste kooli õpetaja,
Enn Liba- Kambja kooli direktor,
Eha Paade- oü Cambi pearaamatupidaja.

Vallaplaneeringu ja eelarvekomisjon (8 liiget):

Gunnar Ots- komisjoni esimees, taluperemees,
Mati Luik- osaühingu juhataja, vallavolikogu esimees
Anton Kruuse- taluperemees,
Ivar Tedrema- vallavanem,
Anne Palumets- Kuuste kooli õpetaja,
Enno Soodla- valla majandusnõunik,
Anto Viigi- füüsilisest isikust ettevõtja, jurist,
Valdur Jaamets- eraettevõtja.

Keskkonnakaitse- ja heakorrakomisjon (5 liiget):

Anne Palumets- komisjoni esinaine, Kuuste kooli õpetaja,
Õie Köösel- taluperenaine,
Anton Kruuse- taluperemees,
Toomas Saik- metsnik,
Mart Eensaar- taluperemees.

Korrakaitsekomisjon (8 liiget):

Heiki Kortspärn- komisjoni esimees, oü Cambi juhataja,
Tormas Tuulik- liikluspolitsei juhtivinspektor,
Mati Luik- osaühingu juhataja,
Alar Palla- üliõpilane, vallavolikogu aseesimees,
Enno Soodla- valla majandusnõunik,
Ivar Siimo- vallavalitsuse liige,
Viktor Nopponen- politsei vanemkonstaabel,
Vello Tollimägi- oü Cambi töötaja.

Lähtudes Tartumaa Omavalitsuste Liidu põhikirjast, delegeeriti Tartumaa Omavalitsuste Liidu Omavalitsuste Päevale vallavolikogu liikmed Mati Luik ja Alar Palla. Tartumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse koosseisu delegeeriti vallavanem Ivar Tedrema.

Volikogu esindajateks koolide hoolekogudes kinnitati Irma Drenkhan (Kambja Põhikoolis), Õie Köösel (Kuuste koolis) ja Helve Tenno (Unipiha koolis).

Vallavanem Ivar Tedrema ettepanekul kinnitati vallavalitsuse koosseis: majandusnõunik Enno Soodla, pearaamatupidaja Raili Kruuse, sotsiaalnõunik Heli Jaamets, Priit Päkk, Ivar Siimo, Uno Rehk. Vallavalitsusse kuulub mõistagi ka vallavanem Ivar Tedrema. Vallasekretär Reet Kiuru osaleb kõigil vallavalitsuse istungitel, kuid seadus ei luba tal enam vallavalitsusse kuuluda. Kui võrrelda eelmist ja praegust vallavalitsust, siis on tõusnud vallaametnike osatähtsus ja vähenenud väljaspool vallaasutusi ametis olevate inimeste arv.

Kambja vallavalitsuse koosseis:

Ivar Tedrema, Enno Soodla, Heli Jaamets, Raili Kruuse, Uno Rehk, Priit Päkk, Ivar Siimo.

Volikogu muutis Kambja vallavolikogu 6. aprilli 1999. a. määruse nr 6 “Korruptsioonivastase seaduse rakendamise kord” punkt 1. ja sõnastas selle järgmiselt:

“1. Kinnitada majanduslike huvide deklaratsioonide esitamise korraldajaks, hoidjaks ja kontrollijaks vallavolikogu revisjonikomisjon.”.

Vallavolikogu eelmises koosseisus täitis eeltoodud ülesandeid üks volikogu liige (Hella Sule). Määrus “Korruptsioonivastase seaduse rakendamise kord” näeb ette, et majanduslike huvide deklaratsioonid avaldatakse vallalehes. Volikogu eelmise koosseisu liikmete majanduslike huvide deklaratsioonid Koduvalla veergudele ei jõudnud, sest enne lõppes volikogu tegevusaeg.

Volikogu kolmas istung

Päevakord 2. detsembri istungil:
1 Maamaksu määra kehtestamine.
2.Valla asutuste ametikohtade struktuuri kinnitamine.
3.Kambja kooli ehituse Riigikontrolli otsuse tutvustamine.
4.Alatiste komisjonide põhimääruste kinnitamine.
5.Sotsiaaleluruumi kinnitamine.
6.Vallavalitsuse liikmetel teisel töökohal töötamise lubamine.
7.Vallavalitsuse liikmete töötasu kinnitamine.
8.Valla teenetemärgi kandidaatide tutvustamine.
9.Laenu- hoiuühistu info laenudest.

Maamaksumäär muutub

Vallavolikogu kehtestab igal aastal järgmiseks aastaks maamaksu määrad. Et Riigikogu on muutnud mõningaid maa maksustamise põhimõtteid, toob järgmisel aastal kehtima hakkav maksumäär maaomanikele nii häid kui halbu üllatusi. Odavamaks muutub metsamaa, kallineb õue- aiamaa.

Volikogu kehtestas 2000. aastaks haritava maa, loodusliku rohumaa ja metsamaa maamaksu määraks 1 protsenti maa maksustamishinnast aastas.
Kõigil ülejäänud sihtotstarvetel kasutatava maa (õue- aiamaa, muu maa) maamaksu määraks kehtestati 2 protsenti maa maksustamishinnast aastas.
Volikogu otsustas, et vanadus- ja invaliidsuspensioni saajatel on 2000. aastal maamaksuvabastuse summaks ühe maakasutaja kohta 100 krooni.

Rahandusministeeriumi prognooside kohaselt väheneb järgmisel aastal maamaksu laekumine Kambja valla eelarvesse (tänavu toob maamaks vallakassasse 760000 krooni, tuleval aastal vaid 460000 kr).

Arutelu käigus tõstatas vallavolinik Mait Rebane küsimuse, kas ei oleks õige lugeda mitteharitud haritav maa ka muuks maaks ning nõuda selle eest maamaksu kõrgema määra järgi. Vallavanema vastusest selgus, et tegelikkuses ei tohi seda teha. “Maad maksustatakse selle järgi, kuidas maa on kantud katastrisse. Turumajanduse tingimustes ei saa sundida kedagi maad harima, kui see tal ära ei tasu.”

Sotsiaaleluruum Kambjasse

Valla majandusnõunik Enno Soodla selgitas volinikele, et pärast seda, kui oü Cambi andis kodanik Toomsalu suure üürivõla tõttu kohtusse ning kohus tõstis üürniku välja, on Kambjas üks vaba korter (Männi 15- 19). Ta tegi vallavalitsuse nimel ettepaneku, et seda korterit hakatakse edaspidi kasutama nn sotsiaalkorterina. See tähendab, et korter antakse volikogu otsusel tähtajaliselt üürile, kuid üürnikul ei teki korteri erastamise õigust.

Volikogu pidas vajalikuks nn sotsiaalkorteri olemasolu ja võttis vastu otsuse “Üürilepingu alusel kasutatava eluruumi kinnitamine”.

Loodi valla asutus Kambja Spordihoone

Vallavalitsus tegi volikogule ettepaneku jätta välja vallavalitsuse töötajate nimekirjast spordihoone töötajad ning moodustada alates 1. märtsist 2000 valla asutus Kambja Spordihoone. Vallavanem mainis põhjenduses, et spordihoones on mitu töötajat ja seega võib olla ka omaette asutus.

Otsustati, et Kambja vallavalitsuse teenistujate koosseisu kuuluvad alates 1. jaanuarist 2000:

• vallavanem;
• vallavalitsuse liige (3 ametikohta);
• vallasekretär;
• majandusnõunik;
• sotsiaalnõunik;
• pearaamatupidaja;
• vanemspetsialist;
• maanõunik;
• maakorraldaja;
• raamatupidaja- kassapidaja;
• raamatupidaja;
• passiametnik- kaitseväe arvestaja;
• vallaarhitekt (0,5 ametikohta);
• jurist (0,5 ametikohta);
• keskkonnanõunik (0,5 ametikohta);
• vallaarst;
• informaatik;
• kultuuritöötaja;
• internetipunkti administraator (2 kohta);
• autojuht- sotsiaalhooldustöötaja;
• koristaja.

Vallavalitsejate töö ja tasu

Riik on kehtestanud seadusesätte, mille järgi vallavalitsuse liikmed tohivad teist töökohta omada vaid volikogu loal. Kambja vallavalitsuse 7 liikme seas on 3 isikut, kelle jaoks asjadega tegelemine ei ole põhitöökoht. Uno Rehk (füüsilisest isikust ettevõtja) ja Priit Päkk (oü Helpreht juhataja) saidki volikogult loa oma põhitööl jätkamiseks.

Ivar Siimolt, vallavalitsuse liikmelt ja Kuuste poe juhatajalt Ivar Siimolt ei olnud laekunud avaldust.

Volikogu loal saab jätkata füüsilisest isikust ettevõtjana (Sepa talu peremees) vallavanem Ivar Tedrema. Majandusnõunik Enno Soodlal lubati okka edaspidigi Kambja Laenu- hoiuühistu juhatuse esimees (nende kohustuste täitmise eest ta palka ei saa).

Vallavalitsuse liikmed Uno Rehk, Priit Päkk ja Ivar Siimo saavad vallaasjadega tegelemise eest 990 krooni kuus. Volinik Mait Rebane uuris, kas ei oleks võimalik tõsta seda palka, kuid vallavanem ütles, et töötasude suurus on kehtestatud käesoleva aasta eelarvega.

Teised vallavalitsuse liikmed täiendavat tasu ei saa, sest on põhikohaga tööl vallavalitsuses.

Teenetemärgi kandidaadid

Tuleva aasta 24. veebruaril annetab Kambja vald teise teenetemärgi ja kaheteistkümne miinimumpalga suuruse rahalise preemia ühele teenekale kambjalasele. Volikogu esimees Mati Luik luges ette kaks avaldust, milles pakutakse välja teenetemärgi kandidaate.

Heiki Kortspärn on esitanud juba 4. oktoobril 1999 kunagise Kambja kooli direktori, Forseliuse Seltsi looja ja tegevesimehe Madis Linnamägi kandidatuuri.

Jüri Erkmaa soovitab oma 15. novembri 1999. aasta toetusavaldusega annetada teenetemärk kauaaegsele Kambja sovhoosi peaagronoomile (aastatel 1949- 1990) ning vilkale isetegevuslasele Eevi Isakule.

Volikogu ja vallavalitsuse liikmed võivad teenetemärgi kandidaate välja pakkuda 15. detsembrini. Heiki Kortspärn mainis, et toob esile veel ühe kandidatuuri. Madis Linnamägi kandidatuuri esitas ta juba sel ajal, kui oli veel eelmise volikogu liige. “Ei olnud ju kindel, kas pääsen uuesti volikogusse,” põhjendas ta oma nutikat kiirustamist.

Hoiu-laenuühistu tegevusest

Kambja Hoiu- laenuühistu esimees Enno Soodla teatas volikogus, et rahandus- ja võimuringkondades on ühistut märgatud. Soodla sõnul oli Kambja ühistu üks kolmest Eestis, kellele anti kasutamiseks Euroopa Liidult saadud laenuraha. Nüüd hakkab ühistu seda oma liikmetele väikeettevõtluse arendamiseks edasi laenama. Laenu antakse kuni kolmeks aastaks. Laenuprotsent on pankadest soodsam, sel aastal 13%.

Täpsemat infot Kambja Laenu- hoiuühistu tegevusest

Erakond Isamaaliit tänab valijaid.

Erakond Isamaaliit esindajad Kambja valla volikogus

Anne Välja
Alar Palla
Mait Rebane

edastavad teie sõnumi Toompeale. Kritiseerige julgesti!

Kolmel järgmisel aastal tahame Kambja valla elu korraldada Anton Hansen- Tammsaare mõtet järgides: “Inimene teeb ikka selle tahtmist, kes temasse usub.”

Soovime kõigile kambjalastele rahulikke jõule ja meeleolukat aastavahetust!
 

Valimisliit Koduvald on teatanud avalikult, et kasutas valimiskampaaniaks 9805 krooni: 9000 maksti trükifirmale BürooDisain kalendrite eest, 385 krooni kulus kandidaatide fotografeerimiseks, 20 krooni eest osteti paberit ning 400 krooni tasuti vallakassasse ruumide rendi ja paljundamistööde eest.

Koduvald kogus valimiskampaaniaks kasutatud raha oma kandidaatidelt annetustena.

Kambjas kandideerinud erakonna Isamaaliit kandidaatide valimiskulutuste kohta puuduvad vallalehel andmed, sest erakonnad esitasid oma kulude koondaruande vabariigi valimiskomisjonile.

Vallavalitsuse uus koosseis on pidanud 2 istungit, 16. ja 23. novembril. Vaadati läbi:

1.kolm kinnistu ostu-müügi lepingut ja otsustati, et Vallavalitsus ei kasuta nende puhul ostu eesõigust;

2.võõrandatud maa tagastamise avaldusi oli 6 ja otsustati välja anda korraldused;

3.maa erastamise avaldusi oli esitatud 26 ja nende puhul anti nõusolek toimikute vormistamiseks.

Peakontrolöri 3. novembri 1999. a otsus nr 70-13/005/17 Riigieelarvest eraldatud investeeringute kasutamise seaduslikkus Kambja vallas

Riigikontrolli 1999. aasta tööplaani kohaselt kontrollis juhtivkontrolör Veljo Ottender ajavahemikul 13.08.-10.10.1999. a Kambja vallavalitsuses vallale riigieelarvest eraldatud investeeringute kasutamist. Kontrolliaktid nr 70-12/005/017 ja 70-12/005/017-2 anti kontrollitavale üle vastavalt 28.09.1999. a ja 26.10.1999. aastal. Kontrolliaktides sisalduvaid fakte ei vaidlustatud, aktis esitatud hinnangute kohta vastulauseid ei esitatud.

Käesoleval kontrollimisel seati eesmärgiks Kambja Põhikooli (II etapi) ehituseks ettenähtud investeeringute kasutamisel hinnata riigihangete seaduse (edaspidi ka - RHS) järgimist ja Vabariigi Valitsuse 5. augusti 1997. a määrusega nr 150 kinnitatud Ehitusprojekteerimise ja ehitustööde riigihangete teostamise eeskirja täitmist. Lähtuvalt RHS '-st 1 on selle seaduse ja eeskirjade järgimine eelduseks, et riigihankeks kasutavaid vahendeid kasutatakse ratsionaalselt ja säästlikult. Kambja kiriku ehituseks ettenähtud vahendite reeglipärasuse kontrollil hinnati lisaks ka planeerimis- ja ehitusseaduse, muinsuskaitseseaduse nõuetest kinnipidamist.

14. sajandil ehitatud ja 1944. aastal sõjakeerises tulekahju tagajärjel hävinenud kiriku taastamistöödega alustati 1988. aastal. Kirikust olid alles ainult kiriku müürid, mis ajavahemikul 1944-1988 tugevasti lagunenud. Käesolevaks ajaks on põhiosas taastamistööd tehtud. Kavandatud tööde lõpetamiseks on vaja orienteeruvalt 4 kuni 5 mln krooni.

Kambja Põhikooli koolihoone ehitus nähti ette Kambja valla arengukava kohaselt 1992. aastal. Kuid raha puudumise tõttu alustati ehitusega alles 1998. aastal ja riigi toel. Koolihoone esialgne 432 õpilaskohaga projekt korrigeeriti 250 õpilaskohale. Koolihoone projekt kinnitati Kambja Vallavolikogus 08.05.1998. a. Hoone kubatuur on esialgse kavaga vähenenud ca kaks korda. Hoone ehitamine on jaotatud kahte etappi. Kuna Kambja vallal puuduvad omavahendid koolihoone lõpuni ehitamiseks ehitustehnoloogiliselt põhjendatud aja jooksul, siis Kambja vald on pöördunud abi saamiseks riigi poole. Projektijärgse taotluseelarve kohaselt läheb koolihoone ehitus maksma 40,8 mln krooni. Käesolevaks ajaks on ehitustöid tehtud 11 mln krooni eest. Kambja vald ei ole hanke jaotamisega püüdnud välistada RHS-s sätestatud riigihangete teostamise korra järgimist. Koolihoone ehituse jaotamine etappideks on tingitud finantseerimise ebakindlusest.

RIP-i programmi raames kohalikele omavalitsusüksustele investeeringuteks eraldatud raha sihipärase ja tõhusa kasutamise eest vastutab ning teeb kontrolli projekti asukohajärgne maavalitsus. Tartu Maavalitsuse ettepanekul määrati riigihanke pakkumiste hindamiskomisjoni koosseisu Vallavalitsuse 15.06.1999. a korraldusega maavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonna peaspetsialist.

Kontrollimisel tehti järgnevad olulisemad märkused:

Kambja kirik:

Kambja kiriku taastamistöödeks riigieelarvest eraldatud vahendeid, kokku 4,3 mln krooni, on kasutatud sihipäraselt. Kontrollija juhtis tähelepanu asjaolule, et riigieelarveliste investeeringute kasutamisel ei ole järgitud Vabariigi Valitsuse 1995., 1996., 1997. ja 1998. a määrustega kinnitatud valla- ja linnaeelarvetele investeeringuteks määratud eraldiste jaotamise korras sisalduvaid nõudeid. Kambja Vallavalitsus on eraldanud kiriku taastamistööde tegemiseks omavahendeid 8,6 % ulatuses projekti maksumusest, s.o vähem kui nõutud 10%.

Kambja kiriku taastamistöödel ei ole järgitud muinsuskaitseseaduse nõuded, s.o tehniline projekt on kooskõlastamata Muinsuskaitseinspektsiooniga, Muinsuskaitseinspektsioonilt ei ole taotletud ehitusluba.

Kiriku projektmaterjalide eeskirjade kohast läbivaatamist ja heakskiitmist ei ole toimunud. Ehitusprojektile ei ole tehtud ka ekspertiisi. Puudub planeerimis- ja ehitusseaduse kohane ehitusluba.

Kambja Vallavalitsuse ja AS-i Stinger, samuti vallavalitsuse ja AS-i Stinger-R vahel (aastatel 1995-1998) sõlmitud töövõtulepingutest ei ole järjekindlalt kinni peetud. Kuigi tööde üleandmis-vastuvõtu aktid on olemas puuduvad kirjalikud protokollid lõpetatud tööde üleandmise ja vastuvõtmise kohta, mille tõttu töövõtja on lepinguga määratud garantiijärgsetest kohustustest vabastatud. Töövõtjale on tehtud ka põhjendamatuid ettemakseid.

Kiriku ehitustöödel teeb omanikujärelvalvet vallaametnik, kellel puudub selleks üldehitustööde ja restaureerimistööde järelvalve litsents.

Kambja Põhikooli II ehitusetapp

RHS-s seatud eesmärgi kohaselt loob ostja maksimaalsed eeldused võimalikult paljude potentsiaalsete pakkujate osalemiseks pakkumismenetluses, ega tee mingeid takistusi pakkumises osalemiseks. Tegelikult seati pakkujatele tingimuseks, et nad teatud ajavahemikul registreeriksid oma osavõtu soovi. Isikutele, kes eelnevalt määratud tähtajal end ei registreerinud keelduti pakkumisdokumente väljastamast. Valla tegevus eelregistreerimata võimaliku pakkuja suhtes ei olnud õiguspärane ja kooskõlas RHS-ga, mille peale AS MERKO EHITUS esitas Riigihangete Ametile protesti ja see rahuldati. Selle nõude rikkumise tõttu AS MERKO EHITUS ei saanud välja võtta etteantud tähtajal pakkumisdokumentatsiooni. See episood tingis ka pakkumise esitamise tähtpäeva edasilükkamise kahe nädala võrra.

RHS kohaselt ostja on kohustatud selgitusi andma ja antud selgitused edastama ka teistele pakkujatele enne pakkumiste esitamise tähtpäeva saabumist. Kambja valla riigihanke eest vastutav ametnik ei olnud piisavalt hoolikas, et pakkumises osalenud AS MERKO EHITUS oleks kogu vajaliku teabe saanud ettevõtja aadressil. Kontrollija jäi siiski kogutud tõendite alusel arvamusele, et teave siiski jõudis AS MERKO EHITUS juhtkonnani.

RHS mõtte kohaselt peab igal pakkujal olema võimalus ostja otsus pakkumise tagasilükkamise kohta vaidlustada. Vastavalt RHS '-le 54 teavitati pakkujat pakkumise tagasilükkamisest, et see saaks oma õigusi kaitsta ja tehtud otsust vaidlustada. Pakkumiskutses seati tingimuseks pakkumiskutse dokumentide tingimustele mittevastavad pakkumised tagasi lükata. AS MERKO EHITUS ei ole pakkumise tagasilükkamise otsust Riigihangete Ametis protestinud. Kontrollija jäi arvamusele, et Kambja vald on tegutsenud RHS-s kehtestatud põhimõtteid jälgides. Kontrollija märgib puudusena, et pakkumise tagasilükkamise otsusest ei teavitatud pakkujat AS-i MERKO EHITUS pakkumises märgitud aadressil, vaid tütarettevõtte aadressil. Kontrollija lähtus oma hinnangul asjaolust, et AS Merko Tartu on AS MERKO EHITUS tütarettevõte ning pakkumisel oli kavandatud sama ettevõtja üldehitustööde tegijaks ning selle ettevõtja juhatuse esimees ehituse üldjuhiks ning pakkumise dokumentidele kirjutas alla sama ettevõtja juhatuse liige. Jääb selguseta, miks teave pakkumise tagasilükkamisest ei jõudnud AS MERKO EHITUS juhtkonnani.

RHS ' 31 kohaselt edukaks tunnistatud pakkumise kohta teade edastatakse kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest kirjalikult kõigile pakkujatele. Teade pakkumise edukaks tunnistamise kohta edastatakse pakkujatele, et need oma õiguste rikkumise korral saaksid selle vaidlustada. Kontrollija asus seisukohale, et pärast pakkumise tagasilükkamist ei ole pakkuja enam pakkumise protsessiga seotud, kui ta ei ole tagasilükkamist vaidlustanud. AS-le MERKO EHITUS teatati pakkumise tagasilükkamisest 15.07.1999. a. Otsus eduka pakkumise kohta tehti 22.07.1999. a. Pakkumise tagasilükkamise otsust AS MERKO EHITUS ei protestinud. Seega edasisest avatud pakkumise kulgemisest teda teavitama ei pidanud, kuna tegemist ei olnud pakkujaga RHS ' 31 lg 2 tähenduses.

Kontrollimaterjalide alusel o t s u s t a n :

1.Nõustuda kontrolliaktis kontrollija tehtud märkustega

2.Kambja Kiriku taastamistööde tegemiseks on riigivahendeid kasutatud sihipäraselt, kuid investeeringute kasutamisel ei ole järjekindlalt kinni peetud kehtestatud eeskirjadest

3.Kambja Põhikooli II etapi ehituseks ettenähtud investeeringute kasutamisel on Kambja Vallavalitsus põhiosas järginud riigihangete seaduse ja Vabariigi Valitsuse 5. augusti 1997. a määrusega nr 150 kinnitatud ehitusprojekteerimise ja ehitustööde riigihangete teostamise eeskirjade nõudeid. Arvestades Põhikooli taotluseelarvelist maksumust ja lähtudes riigihangete seaduse '-st 1 ja eeskirjade p-st 33 pidanuks Kambja Vallavalitsus kaasama tehtud pakkumiste hindamisse sõltumatu eksperdi

4.Asuda seisukohale, et õigusrikkumised on osutunud võimalikuks vallasisese ehituskorralduse (eeskirja) puudumisest

5.Teha Kambja Vallavolikogule ettepanek arutada kontrolliaktides sisalduvat riigieelarveliste vahendite kasutamisel esinenud puuduste edaspidiseks vältimiseks.

6.Teha Kambja Vallavalitsusele ettepanekud;
A - vastavalt Kambja valla põhimääruse punktile 2.4.2.28 töötada välja ja esitada vallavolikogule kinnitamiseks valla ehituskorralduse eeskiri,
B - määrata kiriku ehitustööde omaniku järelvalveametnik, kellel on selleks üldehitustööde ja restaureerimistööde järelvalve litsents.

7.Teavitada käesoleva kontrollimise tulemustest Haridusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Tartu Maavalitsust.

8.Teha Haridusministeeriumile ja Tartu Maavalitsusele ettepanek arutada Kambja valla edasist finantseerimist Kambja Põhikooli ehitustegevuse lõpuleviimise aspektist. Arvestades riigieelarveliste investeeringute pingelisust võib ehitustegevus vahendite puuduse tõttu seiskuda. Kaitsmaks valmivat hoonekarpi ilmastiku mõjude eest, tuleb teha veel ehitustöid orienteeruvalt 1 mln krooni ulatuses.

Vallaleht nendib, et Riigikontrolli sensatsioonivaba otsus ja kontrollaktid on jäänud Eesti ajakirjanduses kõlapinnata. Sügise hakul Äripäeva veergudelt lendu läinud kahtlustused ja süüdistused Kambja valla aadressil pälvisid hoopis suuremat tähelepanu.

Eesti Vabariigis on hakatud viimasel ajal põllumajanduse finantsolukorra edendamisele kaasa aitamise eesmärgil maal asutama hoiu-laenuühistuid.

Arvestatavateks hoiu-laenuühistuteks on hetkel vabariigis Leie Hoiu-laenuühistu, Kambja Hoiu-laenuühistu, Kehtna Hoiu-laenuühistu ja vastloodud Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu Järvamaal.

Põllumajandusministeeriumi suhtumine tegutsevatesse krediidiühistutesse on positiivne ning selle kinnituseks oli Kambja Hoiu-laenuühistul võimalus saada laenuressurssi 400000 krooni aasta intressiga 13% alternatiivse põllumajanduse (mõiste selgitus artikli lõpus- toimetus) finantseerimiseks maal.

Antud laenu võivad taotleda füüsilisest isikust ettevõtjad, talunikud ja väikeettevõtlusega tegelevad juriidilised isikud. Laenu saamise ja kasutamise võimalikest variantidest annab informatsiooni Enno Soodla (telefon 416461) ja Linda Sossi (telefon 449426).

Kevadtööde läbiviimiseks taotleb hoiu-laenuühistu põllumajandusministeeriumist laenukrediiti üks miljon krooni. Laenu soovijatel palume esitada kirjalik taotlus hoiu-laenuühistule hiljemalt 1. veebruariks 2000.

Kambja Hoiu-laenuühistul on seisuga 1. detsember 1999 54 liiget. Tegevuspiirkonnaks on Kambja vald ja temaga piirnevad teised omavalitsusüksuste haldusterritooriumid (nt Ülenurme vald, Nõo vald jne.)

Hoiu- laenuühistu põhilised tegevusalad:

• oma liikmetele laenude andmine;
• oma liikmete raha hoiustamine;
• ülekannete ja väljamaksete sooritamine HLÜ peetavatelt hoiukontodelt;
• klientide nõustamine majandustegevust ja tootmistegevust puudutavates küsimustes;
• raamatupidamisalane nõustamine.

Soovime oma liikmetele meeldivat koostööd ja head millenniumiaastat.

Igal aastal on toimunud Kambja lasteaias sügisnäitus. Nii oli see ka käesoleval sügisel. Lapsed ja lastevanemad panid tööle oma fantaasia ning tegid puu- ja juurviljadest kompositsioone, mida kooliõpilased, õpetajad ja teisedki vallakodanikud uudistamas käisid.

Kambja lasteaia korraldatud sügisnäitus lõppes 14. oktoobril tänupüha tähistamisega: lapsed ja kasvatajad vaatasid videofilmi sellest, kuidas hariti maad, külvati- lõigati vilja ning lõpuks soe leib lauale pandi...

Peale filmi vaatamist toodi ka Kambja lasteaia köögiahjust lauale äsjaküpsetatud soe leib ja lapsed sõid seda hoopis teise, palju pühalikuma tundega.

Igal aastal on olnud Kambja lasteaias veel kombeks rühmades tähistada nii mardi- kui ka kadripäeva. Ülelasteaialiselt aga tähistati möödunud aastal mardipäeva, käesoleval aastal aga kadripäeva. Kadripäeva tähistamiseks valmistuti juba varakult: õpiti kadripäeva laule, tantse ja mänge. Mitu nädalat valmistati ette maske ja kaunistusi.

Kadripäeval tulid kõik rühmad lasteaia saali kokku ja kasvatajad rääkisid kadripäeva tähistamise rahvatraditsioonidest. Seejärel tantsiti, lauldi ja mängiti kuni Kadriema tõi lastele mandariine tänutäheks toreda esinemise eest.

Tulemas on jõulud ja Kambja lasteaiapere valmistub aasta tähtsaimateks pühadeks erilise hoole ja innuga: käib pingeline näidendite (kasvatajate ja laste oma eraldi) õppimine ning jõululaulude- salmide harjutamine.

Et Kambja lasteaed saaks edaspidigi lastele rõõmu valmistada, võiksid emmed- issid jõulupühade ja aastatuhande vahetusel tõsiselt mõelda millenniumilapse muretsemise peale, kelle sünniaastaks oleks aasta 2000. Oleks ju kena?