|
Kambja valla ajalehe “Koduvald” kaasanne
Selles lehes:
Valve Keskpalu- Aasta Õpetaja Kambja koolis Heli Nemvalts- Aasta Õpetaja Kuuste koolis Kalli Ird- Aasta Õpetaja Tõrvandi koolis Unipiha algkooli õpetaja Eha Jakobson oli esimene Kambja valla pedagoog, kes pälvis Aasta Õpetaja tiitli (aastal 1993). Valve Keskpalu- Aasta Õpetaja Kambja koolis Aasta Õpetaja tiitel antakse õpetajatele alates aastast 1993 kauaaegse tulemusliku pedagoogitöö või edukate kooliuuenduslike ettevõtmiste eest. Kambja Põhikoolist on selle tiitli pälvinud: vanemõpetaja Mare Paidra aastal 1994 vanemõpetaja Mare Mõisa aastal 1998 vanemõpetaja Valve Keskpalu aastal 1999 Heidame pilgu vanemõpetaja Valve Keskpalu tööle ja tegemistele. Tartu Pedagoogilise Kooli lõpetas Valve Keskpalu 1967. a. algklasside õpetaja kutsega. Pedagoogimeisterlikkuse omandas töötades erinevates koolides ja lasteaedades Tartus ja Tartumaal. Alates 1972. aastast töötab Valve Keskpalu Kambja lasteaias, 1987. aastal tuli Kambja Põhikooli klassiõpetajana. Õppealajuhataja Marju Pehlak hindas õpetaja Valve Keskpalu tööd vanemõpetajaks atesteerimisel 1997. a. järgmiselt: “Õpetaja Valve Keskpalu on oma töös väga korrektne, kohusetundlik ja nõudlik. Tema tunnid on hästi ettevalmistatud, läbi mõeldud, huvitavad ja töötihedad, õpilased on iga tund rakendatud jõukohasele tööle. Õpetaja kasutab näitvahendeid ja didaktilist materjali. Õpilaste teadmised on head, kuna õpetaja diferentseerib tööd vastavalt õpilaste võimetele ning töötab pidevalt ka mahajäänutega. Õpetaja Keskpalu läbis loodusõpetuse 160 tunnise täiendõppe kursuse, ta täiendab end pidevalt kursustel, seminaridel, õppepäevadel. Ta on juhendanud Tartu Õpetajate Seminari praktikante, oma rikkalikke töökogemusi annab ta meelsasti edasi kolleegidele. Tema õpilased osalevad kooli kunsti- ja käsitöönäitustel, omaloomingulised tööd on avaldatud kooli almanahhis “Tootsi taskud”. Valve Keskpalule on omistatud Forseliuse Seltsi Väike Ignatsi Jaagu medal tulemusliku töö eest algklasside õpetajana.” Praegu omandab Valve Keskpalu Tartu Ülikoolis lisaeriala “Õpiraskustega laste parandusõppe alused”. Ta on sõbralik kolleeg, nõudlik nii enda kui kaastöötajate suhtes. Lisaks õpetajatööle aitab ta lahendada kooli majandusprobleeme, korraldab õpilaste toitlustamist koolis ning koordineerib õpilaste transporti kooli ja tagasi. Osaleb aktiivselt Kambjas toimuvatel ettevõtmistel, on sageli nende eestvedajaks. Enn Liba
Heli Nemvalts- Aasta Õpetaja Kuuste koolis Vältimaks leheneegri tobedaid küsimusi, sõnastas Aasta Õpetaja Heli Nemvalts ise eduka koolitöö valemi. Need on 20 aastat õpetajaametis olnud inimese mõtted, mis on ajaproovile vastu pidanud. *Vägisi ei saa kedagi õpetada. Kui ei suuda lastes huvi äratada, pole mõtet pingutadagi. *Õpetajaamet ei saa kunagi selgeks. Kool ja õpilased muutuvad sama kiiresti kui kogu ühiskond ning uuega kursis olek eeldab avatust ja pidevat enesetäiendamist. Hea õpetaja on usin õppija. *Koolis tasub töötada vaid sellel, kes on kindel, et õpetajatöö rõõmud kaaluvad mured- vaevad üles. *Ja lõpuks üks ilus aateline tõdemus: meie kaunis emakeel on ikka tõesti õppimist ja õpetamist väärt. Selle kinnituseks lisan Leili Andre värsid: On keeli maailmas palju.
Kuid ema südame viisi
Kalli Ird- Aasta Õpetaja Tõrvandi koolis Tartumaa tunnustatumate õpetajate sekka arvati tänavu
ka Kalli Ird, kes elab Kambjas ja töötab meie naabervallas Ülenurmel Tõrvandi
algkoolis. Ta on olnud aastaid Kambja naisrahvatantsurühma juhendajaks.
Õpilaste hindamine on osa õpetamise protsessist ja hea õpetamine ei saa eksisteerida ilma hea hindamiseta. Õpilaste hindamise kord kinnitati haridusministri 16. juuni 1999. a. määrusega nr. 35. Selle aluseks on põhikooli- ja gümnaasiumi seadus ning riiklik õppekava. Õpitulemuste hindamise taotluseks on:
Õpitulemuste hindamine Õpitulemuste hindamisel arvestatakse omandatud teadmiste ja oskuste ulatust, õigsust, esituse täpsust ja loogilisust ning rakendamise iseseisvust. Samuti õpilase suutlikkust oma teadmisi ning oskusi suuliselt ja kirjalikult väljendada, vigade arvu ja liiki, praktilise töö teostust. Kõik see sõltub kooliastme ja aine eripärast. Õpilasi hinnatakse numbriliselt (hinne) või sõnaliselt (hinnang). Numbriliselt hinnatakse õpitulemusi viiepallisüsteemis, kus “5” on väga hea, “4 ”- hea, “3 ”- rahuldav, “2” - puudulik ja “1” - nõrk. Hinded “1” ja “2” on mitterahuldavad hinded. Sõnalisi hinnanguid võib kasutada 1. ja 2. klassi õpilaste hindamisel. Kambja kooli õppenõukogu otsustas kasutada sõnalisi hinnanguid ainult 1. klassis. Jõuludeks saavad 1 klassi õppurid tunnistuse, kus on kokkuvõtvad hinnangud I poolaasta õpitulemuste kohta:
Õpitulemuste hindamine jaguneb:
Arvestuslik hindamine toimub mingi tervikliku aineosa käsitlemise järel, see kavandatakse õppeveerandi või poolaasta ulatuses ning selle vormid valib õpetaja. Lihtsamalt öeldes on need kontrolltööd, tasemetööd.(koolisisesed, maakondlikud, vabariiklikud), praktilised tööd, referaadid, uurimuslikud tööd jne. Kõik sõltub sellest, millise eesmärgiga töö teostatakse ja mida soovitakse kontrollida. Arvestuslike õppeülesannete täitmine (suuline esitus, kirjalik või praktiline töö) on kõigile õpilastele kohustuslik. Koolist puudunud õpilane täidab selle õpetajaga kokkulepitud ajal. Õpilasele, kes määratud ajaks ülesannet pole täitnud, tehakse klassipäevikusse hinde asemel märge X. Mitterahuldavalt sooritatud õppeülesande võib õpilane täita teistkordselt õpetajaga kokkulepitud ajal. Arvestuslikud hinded kantakse klassipäevikusse eri veergudele ja teatatakse ka lapsevanematele õpilaspäeviku / hinnetelehe kaudu. Kirjalike tööde hindamisel on aluseks järgmine skaala:
Kokkuvõttev hindamine põhineb arvestuslikel hinnetel. Kokkuvõtvad hinded on veerandi-, poolaasta- ja aastahinded. Poolaasta hinne pannakse välja õppeainetes, mida õpitakse 1 tund nädalas kogu õppeaasta vältel. Veerandi ja poolaasta hinded saab välja panna vähemalt kolme arvestusliku hinde põhjal. Kokkuvõtvad hinded / hinnangud kantakse klassitunnistusele. Õpilasele võib jätta kokkuvõtva hinde välja panemata, kui ta on puudunud üle 50% vastava aine tundidest, või on tal sooritamata kolmandik arvestuslikest töödest. Klassipäevikusse ja tunnistusele tehakse sel juhul märge X. Käitumise ja hoolsuse hindamine Põhikoolis hinnatakse käitumist ja hoolsust igal õppeveerandil, lõputunnistusele märgitakse ainult käitumishinne. Käitumist ja hoolsust hinnatakse hindega “eeskujulik”, “hea”, “rahuldav”, mitterahuldav”. Käitumise aastahindeks pannakse “mitterahuldav” kooli õppenõukogu otsusel. Õpilaste hindamisel koolis tekkinud eriarvamusi ja vaidlusküsimusi saab lahendada õpilase, lapsevanema, õpetaja, kooli direktsiooni või õppenõukogu koostöös. Õpilasel ja lapsevanemal on õigus pöörduda riikliku järelvalve ametniku poole. Järgmisesse klassi üleviimine Õpilase järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle või klassikursuse kordama jätmise otsustab kooli õppenõukogu. 2. - 8. kl. õpilased, kes on täitnud kooli õppekava nõuded, viiakse õppeperioodi lõpul üle järgmisesse klassi. Kui õpilane ei ole neid täitnud (mitterahuldav aastahinne/ märge X), jäetakse ta täiendavale õppetööle või klassikursust kordama. Kõik 1. klassi õpilased viiakse üle järgmisesse klassi. Kolmandaks aastaks õpilast kordama ei jäeta, vaid viiakse üle järgmisesse klassi. Klassikursust jäävad kordama 2.- 9. kl. õpilased, kes kolmes või enamas aines ei täitnud õppekava nõudeid. Põhikooli õpilased, kellel on raskusi õppetöös toimetulekuga, peaksid koos lapsevanemaga konsulteerima logopeedi, psühholoogi või psühhiaatriga. Vajaduse korral saab neile rakendada parandusõpet. Õpiraskustega 1. klassi õpilane peaks pöörduma konsultatsioonile hiljemalt teise poolaasta alguses. Tulevastele 1. klassi lapsevanematele oleks suureks abiks ja toeks teada saada, kuidas edeneb ja areneb laps lasteaia koolieelses rühmas. See eeldab koostööd lasteaia õpetajatega. Algklassides ei ole teistest raskem neil, kellel napib teadmisi ja oskusi, vaid raskustes on need, kellel ilmneb vaimne passiivsus, puudub soov mõelda, lahendada ülesandeid, mis pole seotud mänguga. Koolivalmidus on lapse tervislik, sotsiaalne ja vaimne valmisolek minna mänguliselt tegevuselt kõrgemal tasemel õpitegevusele. Tervisest olenevad lapse koormustaluvus ja töövõime, kooliminev laps peab oskama kuulata ja kuulda, vaadata ja näha. Tähtis on, kuidas ta oskusi ja teadmisi kasutab. Koolis on võimalik õppekava täita ka individuaalse õppekava alusel, mis sisaldab kas vähendatud või kõrgendatud nõudmisi. Seda on õigus taotleda igas kooliastmes ja aines, otsuse teeb õppenõukogu vanema avalduse, klassijuhataja, arstliku komisjoni või nõustamiskomisjoni esildise alusel. Vanema soovil võib last õpetada ka kodus kuni VI klassi õppekava ulatuses. Teadmiste kontrolli teostatakse koolis. Meditsiinilistel näidustustel arstliku komisjoni otsuse alusel kohaldatakse samuti koduõpet. Hindamine, kui õppeprotsessi üks osa, sunnib meid kõiki põhjalikumalt läbi mõtlema, analüüsima ja kavandama õppetööd koolis. Loodame, et selle kaudu avardub õpilaste maailmapilt, kujuneb eluterve suhtumine ümbritsevasse ja oskus ennast määratleda. Edukat õppimist ja häid hindeid! 
13.-19. septembrini oli meie koolis leivanädal. Seekordse leivanädala motoks oli: leib teeb tugevaks ja terveks, sai paksuks. 15. septembril käisime kogu kooliga Vunni talus vaatamas, kuidas küpsetatakse leiba. Kui me tuppa astusime tundsime kohe hapukat lõhna. Riidega kaetud leivamõhe seisis ahju ääres soojas. Enne pätside ahjupanemist rääkis tädi Laine, et selle suve rukis on väga tahke ja et tainas peab kerkima 2 päeva. Pärast seda tõstis ta taignanõu toolile ja hakkas tainast pannile panema. Seejärel silus ta pätsi ja tõmbas sellele triibud peale. Sain ise ka triipe teha. Et tainas käte külge ei jääks, tegi tädi Laine käed märjaks. Saime kõik tainast maitsta. See oli hapu maitsega. Kait vajutas taignapätsile triipusid tehes väga tugevasti sõrmed pätsi sisse. Järgmisel päeval saatis Laine tädi ühe pätsi omaküpsetatud leiba ka koolile. Küll see maitses magusasti! Tal oli hoopis teine maitse kui poeleival. Lisaks leivaküpsetamisele uurisime ka seda, mida pannakse peale rukkijahu veel taigna sisse, et leib oleks maitsvam. Endises Pangodi Ühistule kuuluvas töökojas tegeldakse praegu linnaste kasvatamisega. Kõigepealt pestakse talumeestelt kokku ostetud rukis suurtes tünnides ära. Seejärel hakkavad puhtad terad idanema. Idude suureks saamisel need kuivatatakse ja jahvatatakse. Selleks kõigeks kulub kaks nädalat . Maitsesime ka linnasejahu. Tal oli täitsa kakao maitse. Ronisime mööda raudredeleid ja piilusime töökoja lae all olevate suurtesse tünnidesse, kus vilja pestakse. Kuulasime elektri jõul töötava veski undamist ning uudistasime töökoja õuel asuvat elevaatorit, kuhu mahub sisse 60 tonni vilja. Kõik see oli põnev ja ajas hirmugi nahka. Kas teate, et meie koolis sööb iga laps õppeaasta jooksul keskmiselt 10 pätsi leiba ja 10 saia. Et olla terve ja tugev, peab iga laps sööma päevas 3- 4 kääru leiba. Täname kooli nimel Vunni talu peremeest ja perenaist Ants ja Laine Zeigot ning Pangodi Linnasetsehhi rahvast, kes võtsid vaevaks tutvustada meile oma töid ja tegemisi. Margot Sepp,
3. klass 
6.oktoobri hommikul muutusid meie kooli lapsed äkki prügikollideks. Kõigil olid juuste asemel peas suurte sarvedega värvilised maskid. Pangodi bussipeatuse ümbrus oli suve jooksul jälle nii koledaks muutunud, et otsustasime appi kutsuda prügikollid. Need, kes bussipeatuse ümbrusesse visatud prügi ja prahi ära sööksid. Et bussijaamas oleksid uuesti puhas ooteruum ja muru. Prügikollidele tuli appi ka Elva piirkonna teemeister Viljar Uiboupin. Hommikul poole kümneks oli ta veoauto, töökinnaste, suurte kilekottidega prügi tarvis ja kolme suure arbuusiga kooli juures meid juba ootamas. Bussijaamas oli kohutavalt palju igasugust rämpsu: tühje õllepudeleid, plekkpurke, coca-cola suuri plastmasspudeleid, klaasikilde, shokolaadi- ja kommipabereid, vanu bussipileteid. Prügikollid sorteerisid pudelid ja klaasikillud muust prahist eraldi, samuti plastmassesemed. Paberisodi sai teise kotti. Autojuhid, kes Otepää poole vurasid, jäid seisma prügikolle nähes. Nende üllatus oli suur, kui nad nägid nii väikeseid lapsi niisugust mehetegu tegemas. Mõned lehvitasid meile rõõmsasti autoaknast käega, teised naeratasid meile. Ka kooli juurde viiv tee ja maanteekraavid said prügist puhtaks. Prügikollide suurim soov on, et need, kes bussijaama ja maanteed kasutavad, oskaksid seda hoida ka puhtana. Loodame, et neid pole tarvis kutsuda prügikollide juurde puhtust pidama õppima. Kolm arbuusi olid aga kingitus prügikollidele Elva teemeistri poolt. Kaks sõime ära samal päeval. Kolmanda, kõige suurema arbuusi, jätsime aga järgmiseks päevaks. Unipiha Algkooli 3.-4.klass
Viljandimaa õpetajat tulid külla Igal õppeaastal külastavad meie kooli paljud õpetajad üle Eestimaa. Seekord tulid meile külla Mulgimaa õpetajad. Mis teid tõi siia? Oleme teie koolist kuulnud palju head. Näinud televiisorist Unipiha koolist tehtud filmi "Aabitsa valgusel", kohtunud teie kooli õpetajatega konverentsidel. Nüüd tahtsime oma silmaga näha teie kooli. Ütleb ju vanasõnagi, et "oma silm on kuningas". Kust te pärit olete? Meie esindame Viljandimaa väga paljusid koole. Osa õpetajaid on pärit samasugustest pisikestest koolidest nagu teiegi oma, osa töötavad suuremates koolides. Kas te õpetate lapsi samamoodi nagu meie õpetajad? Päris samamoodi ei õpeta. Just seepärast olemegi siin, et näha, kuidas teevad seda teie õpetajad. Oleme nende tunde vaadates ja kuulates saanud juurde julgust õpetada oma koolides samuti, nagu teevad seda nemad. Kas teile meeldis meie kool? Jah, väga. Tuleme hea meelega teinekordki teid vaatama. Õpetajaid intervjueeris 3.- 4. klassi
õpilased
Sõnumeid Kambja Ignatsi Jaagu Kooli ajalehest 1999/2000 õa: nr 1 Noorsoopolitseinik andis tundi 8. novembril käis meie klassis politseinik Nelli Ruuge. Ta rääkis igasuguseid huvitavaid politseiga seotud lugusid. Kõigepealt rääkis ta oma elust: kus ta õppis politseinikuks ja kellena ta praegu töötab. Ta töötab praegu politseiinspektorina, aga õppis kunagi elukutseliseks muusikaõpetajaks. Nelli Ruuge tegi meiega viktoriini. Viktoriini küsimused olid lihtsad, aga meie võistkond jäi siiski teiseks. Esimese koha saanud võitsid helkurid. Ülejäänud said kleepsud. Enne tunni lõppu andis noorsoopolitseinik Nelli meie emakeele õpetajale kaks pastakat ja palus, et õpetaja teeks meile kirjandi. Kaks paremat saaksid need pastakad auhinnaks. Kokkuvõttes oli päris huvitav, et politseinik meie klassis käis. Tiiu Tedrema
Vabadusvõitleja
Valdo Raag tutvustas oma elu ja saatust
Krista Kortspärn (V kl.) Kohtusime kunagise vabadusvõitleja Valdo Raagiga, kes rääkis salakirjast, millest ma üldse aru ei saanud. Sel salakirjal oli oma imelik shiffer, millega nad seda kirja lugesid. See salakiri oli nii raske, et isegi vene spioonid ei saanud sellest aru. Valdo Raag rääkis, et Eesti sõdureid oli palju, aga relvi oli vähe. Ta rääkis ka Eesti lenduritest, kes võeti kinni. Nad võitlesid tavaliste käsipüstolitega. Külaline rääkis noorkotkaste laagrist ja sellest, et nad valvasid laagrilõket. Teised poisid olid ka öösel üleval ja püüdsid seda lõket ära kustutada, et oleks huvitavam. Valdo Raag rääkis ka tolleaegsetest koolidest- siis oli kõik teistmoodi. Poisid said juba keskkoolis sõjalist õppust. Nad kleepisid omal ajal Eesti lipuvärvidega plakateid Tallinnas. Kuido Kondike (VIII kl.)
Jalgrattakrossi
sõideti nn. Parve ringil
Jalgrattakross algas reedel, 5. novembril kell 13.15. Start oli kiriku ees. Võistlejaid oli krossil ligikaudu viisteist. II kuni V klassi õpilased sõitsid ühe nn Parve ringi. Kuues ja seitsmes klass kaks ringi ning kaheksas ja üheksas klass kolm ringi. Kõik klassid alustasid koos. Esimene ring möödus üsna kiiresti. Teine ring läks veidi aeglasemalt, sest tuul puhus vastu. Minu vanuseklassis oli ainult üks võistleja ja see olin mina. Esikoha auhinnaks oli lopergune kruus ja suur shokolaad. Teine koht sai ka kruusi, aga väiksema shokolaadi. Kolmas koht sai helkuri ja sama suure shokolaadi kui teine koht. Kolm ringi sõitnutest oli kõige parem aeg Einar Loomusel
.
Mariann Rebane (VI kl.)
Sõit oli põnev. II- V klassi arvestuses oli poistest esimene
Mihkel Palk, teine Tauri Põder, kolmas Marko Tammeorg, neljas Henri Zeigo.
VI- VII klassi arvestuses oli esimene Margus Pärn ja teine Ivo Murumets.
VIII- IX klassi arvestuses oli tüdrukutest esimene Mairit Paidra, teine
Kairi Kähr ja kolmas Marina Loomus (tema teel tuli ka kraav ette). Suurtest
poistest oli parim Einar Loomus, teine Kuido Kondike, kes vahepeal bambu
pani, kolmas Kaido Kondike. Pisikestest tüdrukutest oli tublim Kätlin Päkk.
Autasustamine toimus kooli ees. Esimene koht sai lömmis savikruusi ja shokolaadi, teine koht sai savikruusi ja shokolaadi, kolmas koht sai helkuri ja shokolaadi. Laur Kaasik (IV kl.)
Teatrietendus
vahvast rätsepast
Käisin 2. novembril spordihoones etendusel, mille pealkiri oli “Vahva rätsep”. Seal osales kolm näitlejat. Üks oli vahva rätsep, teine ja kolmas mängisid kahe peaga koletist, nelja peaga koletist, hiidsisalikku, upsakat printsessi ja ta isa. Moosimüüjat mängis naine, kes mulle väga meeldis. Etenduse sisu oli rätsepast, kes jäi laua taha magama ja nägi unes, et saab siis printsiks, kui ta võitleb koletistega ja ajab nad paljude maade ja merede taha. Nii ta ajaski koletised minema ja sai printsiks. Äkki ärkas rätsep üles ja mõistis, et seda polnudki päriselt olnud. Ta jätkas enda tööd. Mari- Liis Riives (III kl.)
|