Ajaleht Koduvald
eelmine leht Nr. 5 (31) oktoober 1999 järgmine leht

Selles lehes:

Head inimesed,
35 kuud on möödunud päevast, kui vallavolikogu praeguse lehetoimetuse ametisse pani. Selle aja jooksul oleme toonud teieni 18 lehenumbrit. Täname kõiki lugejaid ja kaastöölisi, sest järgmise lehe teeb juba uue vallavolikogu poolt ametisse seatud toimetus.

 


Kambjalaste vallutusretk Euroopa “katusele”
Anne Palumetsa reisikiri viib lugejad Euroopa kõrgeima mäe Mont Blanci tippu

Möödunud suvi oli Eestimaal nii ilus, et puhkajad pidid sellega igati rahule jääma. Aga ikka leidub inimesi, kes tahavad midagi muud, näiteks lund ja tuisku kesksuvel. Seda said näha 77 eesti alpinisti - Mont Blanci ekspeditsioonist osavõtjat.

Et kõrget mäge vallutanud seltskonnas olid ka mõned endised ja praegused Kambja valla elanikud, siis allpool väike ülevaade sellest meeldejäävast matkast (vt ka 18. sept. Postimees Extra).

Reisi eestvõtja oli Tallinna Noorte Matkaklubi. Nende poolt olid tellitud kaks bussi, korraldatud ööbimised kämpingutes, linnaekskursioonid Salzburgis, Viinis ja Veneetsias. Ülejäänu jäi matkagruppide endi teha.

Meie 9-liikmelist rühma juhtis kogenud matkaja Mart Kainel ja ega teisedki algajad olnud. Pärast neli päeva kestnud sõitu Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tshehhi, Austria, Saksamaa ja Itaalia teedel alustasime esimest 6-päevast matka Gressoney orust tõusuga Monte Rosa mäemassiivile. Enamasti "suure kodumaa" mägedes karastuse saanud turistidele oli üllatav kogeda, et Alpide põhimarsruudid on korralikult tähistatud, üsna tihedalt leidub mägionne, kus piisava rahasumma olemasolul võib lasta end teenindada ja peaaegu alati on läheduses näha teisi matkajaid. Kohtumised teiste gruppidega piirdusid enamasti lühikese tervitusega, mitte ei lõppenud vennastumisega ühise teejoomise käigus, nagu see Venemaa avarustes kombeks on olnud. Lääne turistid ei vea tavaliselt kaasa suurt seljakotti, sest ööbimispaigad on olemas. See-eest tehniline varustus, mida saab ka laenutada, on tasemel. Jalavaeva vähendavad köisteed. Nii nägimegi 3620 meetri kõrgusel asuva Quintino Sella hüti juures kerges riides ja seljakottideta inimesi, kui meie samal ajal olime kaks päeva mööda kive ja liustikku ülespoole rühkinud, kogu vajaminev kraam turjal.

Meie esimese matkaringi ülesanne oli aklimatiseerumine, et Mont Blancile tõustes mitte kogeda mägihaigust. Liiga järsult kõrgust võttes võib kogeda väga ebameeldivat enesetunnet - pea valutab, süda on paha, käed-jalad tunduvad justkui vatist olevat. Raskematel juhtudel aitab ainult kiire laskumine ja tervise taastamine all orus. Õnneks läks meil natuke paremini - kergemad tervisehäired möödusid üsna kiiresti. Kõige rohkem kurja tegi päike, mis vaatamata tugeva kaitsekreemi kasutamisele iluvigasid põhjustas. Õnneks jäid päikese meelevalda vaid põsed ja lõug silmini tõmmatud mütsi, päikeseprillide ja paksude riiete vahelt.

Üleval liustikul valitses päris korralik talveilm, kindad, sall ja sulejope olid hädavajalikud. Telgid said püstitatud lumme kaevatud süvenditesse, hommikuks olid need kaetud paksu tuisulumega. Meie grupi matkajad tõusid Shveitsi piiril asuvatele 4226 meetri kõrgusele Castorele ja 4554-meetrisele Margheritale. 9. augustil jõudsime uuesti oma busside juurde.

Puhkasime, pesime ja kosutasime endid Aosta lähedal kämpingus ning järgmisel päeval asusime teele oma peaeesmärgi Mont Blanci poole. Selleks tuli sõita mägedest alla, mitusada kilomeetrit lääne poole ja siis uuesti mööda käänulisi mägiteid Prantsusmaa piiri lähedal asuva Cormayeurini. See on imekaunis linn praegu suletud Mont Blanci tunneli suudme lähedal. Otse linna taga kõrgub tohutu mäesein. On näha, et linn elab ainult turistidele ja turistidest. Talvel meelitavad rohked suusarajad, aasta läbi leidub hulgaliselt neid, kes soovivad siit alustada oma teekonda Euroopa kõrgeimale tipule 4807-meetrisele Mont Blancile. Bussid jäid jälle ootama, meie rühkisime üles mööda võimsat Miage`i liustikku.

Rada kulges mööda liustikku katvat moreeni, seejärel kaljudel, kuhu ronimise hõlbustamiseks on pandud kette ja raudredeleid. Edasi jõudsime lumele, kus tuli hoiduda sügavatest liustikupragudest. Siin saime tunda tõelist suvesoojust - päikese käes võis päevitada, aga niipea, kui soojaandja vajus mäe varju, tuli paksud riided selga ajada.

Maailmajagude kõrgemad tipud

Aasia: Dzhomolungma (Mount Everest)- 8848 m
Ameerika: Aconcagua- 6960 m
Aafrika: Kilimandzharo- 5895 m
Antarktika: Vinson- 5140 m
Euroopa: Mont Blanc- 4807 m
Austraalia: Mount Kosciusco- 2230 m
Eesti kõrgeim mäetipp: Suur- Munamägi Haanjas: 317 m

11. augustil vaatasime päikesevarjutust, mis ka Alpides polnud täielik - Kuu varjuga kattus üle 90% päikesekettast. Läbi õhukeste pilvede võis haruldast loodusnähtust isegi palja silmaga jälgida. Järgmisel ööl ärkasime selle peale, et kottpimedas marssisid meie telkidest mööda esimesed mäeleminejad. Alustatakse 3071 meetri kõrgusel olevast Gonnella hütist kella 1-2 paiku lambivalgel. Põhjus on selles, et Alpides muutub ilm pahatihti pealelõunal pilviseks ja tõuseb tugev tuul. Meil oli küll kõrguses väike edumaa, aga teele saime alles siis, kui hakkas valgemaks minema.

Tipputõusuks tuleb kõigepealt ronida mäeahelikule mõni kilomeeter lääne pool ning seejärel minna mööda teravale harjale tallatud rada taamal kõrguva tipu suunas. Tõus pole tehniliselt ega füüsiliselt väga raske, aga tunda annab kõrgus, mis sunnib matkajaid astuma justkui aegluubis - üleval saab iga hingetõmbega palju vähem hapnikku, seetõttu on jaksugi vähem.

Poolel teel tulid meile juba vastu laskujad, kes olid varakult alustanud. Aga 12. augusti hommikul kell 11 olime meiegi ihaldatud tipul. Tõepoolest võis allpool näha ainult mägesid ja kümneid lähenevaid või kaugenevaid turiste. Vinge tuul ei lubanud kaua nautida võitu mägede ja iseenda üle.

Tagasiteel tabas meid see, mille eest on sageli hoiatatud. Kiiresti mattus ümbrus pilvedesse, tuisuiilid katsid kinni jäljed ja lõpuks oli ümber vaid valge pimedus. Proovisime paaril korral laskuma asuda, kuid loobusime asjatust riskist - ees oli järsakuid ja liustikupragusid - ning jäime ööbima 4362 m kõrgusel olevasse Vallot’ hütti. See Prantsusmaal asuv ehitis ongi mõeldud hädalistele, kes jäävad laskumisel tormi või udu kätte. Erinevalt teistest mägionnidest puuduvad selles kütteta plekk-karbis igasugused mugavused. Õnneks oli katus pea kohal ja seinad ümber ning kuna meil oli üsna palju mitmest rahvusest saatusekaaslasi, ei hakanud väga külmgi ilma magamiskottideta, mis olid jäänud telkidesse meid ootama.

Hommik tervitas meid jälle särava päikesetõusuga, nagu poleks eelmise päeva vintsutusi olnudki. Laskumine läks viperusteta ja juba järgmisel päeval võisime tunda lõunamaa suve, mis pani unustama külma, märjad jalad, väsimuse ja raske seljakoti. Vahemere lained, imekaunis Veneetsia ja Viin tegid pika tagasisõidu vaheldusrikkamaks.

Mis sinna mägedesse küll ajab - küsitakse kodumaal. Ei tea - proovige järgi, ehk selgub.

Anne Palumets
algusse

Ivar Tedrema teeb kokkuvõtte kolmest tööaastast
Vallavanem sai töise elamuse uue kooli proovivaia maasselöömisel ja nurgakivi panekul

Valimiste eelne aeg sarnaneb aastavahetusele, kui kõikjal ja kõiges tehakse kokkuvõtteid. Viimastel aastatel tehtut meenutab oma intervjuus ka vallavanem Ivar Tedrema.

Mida oled oma meeskonnaga teinud Kambja valla arengu heaks viimasel kolmel aastal?

Kümme aastat oleme maadelnud kiriku taastamisega. Ka viimasel kolmel aastal oleme taastamistöödega läinud samm-sammult edasi.

Kambja lasteaed töötab praeguses hoones 1986. aasta lõpust. Igal suvel oleme leidnud võimalused ruumide remondiks, et viia lasteaed järk-järgult kaasaegsele tasemele.

Unipiha algkool sai veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemi koos heitvete puhastusega.

Jätkunud on Kuuste põhikooli remonditööd. Veel käesoleval aastal teeme suuremahulise töö laguneva fassaadi remondil.

Möödunud aastal alustati uue Kambja põhikooli ehitusega.

Paljudesse küladesse oleme ehitanud teid, teetruupe, alajaamu, elektriliine ning Vana-Kuuste asulasse rajanud juurde tänavavalgustust.

Valla territooriumil likvideerisime viis nõuetele mittevastavat prügilat. Prügimajanduse korrastamiseks oleme valla territooriumile ostnud ja paigaldanud kõigile kasutamiseks suured prügikonteinerid. Rekonstrueeritud on Enno ja Vikati karjäärid.

Valla põhieelarve on igal aastal olnud kõhnapoolne. Kas on õnnestunud ka lisarahasid valda tuua?

Kambja vallavalitsusel on viimase kolme aasta jooksul õnnestunud “välja võluda” sihtotstarbelisi lisarahasid kogusummas ligi 20 miljonit krooni lisaks valla põhieelarvetele, millede kogusumma on veidi enam kui 29 miljonit krooni.

Mida on tehtud vallasüdamest eemale jäävate elukeskuste säilitamiseks?

1997. aasta kevadel tabas Kammeri Eriinternaatkooli suur õnnetus katlamaja õhkulendamise näol. Kooli direktori Peep Puusepa, Kambja vallavalitsuse, Tartu maavanema, Haridusministeeriumi ühise tegutsemise tulemusena ehitati kiiresti uus kaasaegne katlamaja ja rekonstrueeriti soojavarustuse süsteemid. Kooli direktor on igal aastal teinud kooli hoonetes suuremahulisi remonditöid, mille tulemusena on pandud alus pikkadeks aastateks Kammeris kooli kui elukeskuse säilimisele. Lisaks eeltoodule ehitas kooli direktor Kavandu sidele tööruumi.

Alates 1995. aastast on “maadeldud” Kodijärve hooldekodu remondiga. Käesolevaks ajaks on tööde teostamisega jõutud niikaugele, et hoolealustel on normaalsed elutingimused ning sealsetele vallaelanikele on tagatud töökohad. Ümbruskonna rahvas võib oma toodangut realiseerida hooldekodule.

Ettevõtjad loovad töökohti, kuid kas nad on Kambja valla heale käekäigule ka mõnes muus valdkonnas mõju avaldanud?

On küll. Näiteks AS ARNOLD PUIT toetas käesoleval aastal Kambja lasteaia remonditööde teostamist. Paljud valla ettevõtted on leidnud võimaluse välja panna auhindu parimate sportlaste autasustamiseks.

Tõsist heameelt valmistas ettevõtja Neeme Erkmaa poolne idee ja kaasabi Elva Metskonna poolt unustusse jäänud Pikksaare puhkekoha korrastamisel ja hooldamisel.

Kas Tartu linnas õppivatel maanoortel tuleb aastal 2000 haridustee pooleli jätta, nagu ähvardavad ajakirjanduses ja televisioonis Tartu linnajuhid?

Loodan, et mitte. Küsin rumalalt vastu, mitu linnakooli suletakse, kui äkki kõik maalapsed sealt lahkuksid?

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus lubab vanemal oma lapse panna ükskõik millisesse kooli, kus on vabu kohti. Vanemate soovile lisaks on linnas õppimise põhjuseks ka paratamatu edasiõppimise soov järgmises kooliastmes, mida maal igal pool ei ole võimalik teha vastava kooli puudumise tõttu. Mõnikord on ka bussiliiklus maalt linna soodsam võrreldes liiklusega maal. Linnas on ka soodsamad huvihariduse saamise võimalused.

Linnakoolid võtavad õpilased meeleldi vastu, sest koos iga õpilasega saavad nad aastas 5050 krooni pearaha ja 205 krooni õpikute soetamise raha. Selle raha arvelt makstakse õpetajate ja koolijuhtide palk.. Andekad maalapsed parandavad koolide mainet riigieksamite ja olümpiaadide tulemusi arvestades. (Maalaste osakaal on suurem hea kuulsusega linnakoolides.) Vallad toetavad linna koolides õppivaid õpilasi kooli ja tagasi bussisõidu piletihinna kinnimaksmisega.

Vaidlusi on tekitanud ajalehtedes “Tartu Postimees” ja “Maaleht” ära toodud koolirahaks nimetatud koolide majandamise kulud. See on Tartu linnas kehtestatud erinevaid aluseid kasutades ja on kooliti kindlasti erinev. Näiteks kantseleikulud ja ajakirjanduse tellimise kulud on arvestatud õpilase kohta, kooliruumide korrashoiu kulud on arvestatud aga kooliruumide pindala kohta. Kui suur oleks linnakoolide kapitalikulu? Avaldatud kooliraha ei saa linnavalitsus kehtestada ühepoolselt, selle suurus võiks olla läbirääkimiste teema omavalitsuste vahel.

Maakonna koolid võtavad vajadusel linnas käivad maalapsed õppima. Vallad teevad pingelisele eelarvele vaatamata suuri pingutusi koolide õppetöötaseme tõstmiseks, koolimajade korrashoiuks, koolide säilitamiseks.

Arendatakse huviharidust, andekatele lastele võimaldatakse tasuta bussisõit spordi-, kunsti- ja muusikakooli. Koolilõunagi on maal tunduvalt odavam kui linnas.

Kuidas kommenteerid Kambja põhikooli ehituskonkurssi?

Kambja põhikooli II etapi ehitustööde teostamiseks kuulutati välja konkurss kõige soodsama, mitte kõige odavama ehitaja leidmiseks. Kõige soodsam pakkumine arvestab hinda, tehtud tööde kvaliteeti, tehtud töödele antavaid garantiisid ja maksetingimusi tehtud tööde eest.

Kõige soodsama pakkumise väljaselgitamiseks töötas 7- liikmeline hindamiskomisjon koosseisus:

Priit Päkk- Kambja vallavolikogu esimees,

Mati Luik- Kambja vallavolikogu revisjonikomisjoni esimees,

Raivo Kiuru- Kambja vallavolikogu revisjonikomisjoni liige,

Ivar Tedrema- Kambja vallavanem,

Reet Kiuru - Kambja vallasekretär,

Enno Soodla- Kambja valla majandusnõunik,

Enn Liba - Kambja põhikooli direktor.

Tartu Maavalitsuse esindajana osales komisjoni töös Tartu Maavalitsuse arhitektuuri- ja planeeringute peaspetsialist Peep Männiksaar.

Hindamiskomisjonile laekusid pakkumised kolmelt ehitusfirmalt:

1. AS LINNAEHITUS 24495260 kr.

2. AS MERKO EHITUS 21820087 kr.

3. AS EHITUSFIRMA RAND JA TUULBERG 27910989 kr.

Komisjoni töö tulemusena jäid omavahel konkureerima AS LINNAEHITUS ja AS EHITUSFIRMA RAND JA TUULBERG, kuna AS MERKO EHITUS poolt laekunud pakkumisdokumendid ei vastanud pakkumiskutse dokumentides esitatud tingimustele ja komisjon lükkas AS MERKO pakkumise tagasi riigihangete seaduse § 25 lõige 2 alusel.

Vastavalt Riigihangete Ameti poolt väljatöötatud soovituslikule hindamismetoodikale ning eespooltoodud hindamistingimustele tunnistas komisjon kõige soodsamaks AS EHITUSFIRMA RAND JA TUULBERG pakkumise, kellega sõlmiti ehitustööde teostamise leping.

Hindamiskomisjoni otsuste vastavust seadustele kontrollib Riigikontroll alates 9. septembrist 1999.

Milline on sinu viimase kolme aasta meeldejäävaim elamus?

Kambja põhikooli ehitusplatsil vundamendi esimese proovivaia sisselöömine ning uue hoone nurgakivi panek kihelkonnapäevade ja hariduskonverentsi raames.

Kas on jäänud töid-tegemisi järgnevateks aastateks?

Jätkub Kambja põhikooli ehitustöö. Ette tuleb võtta spordihoone remonditööd ja leida lahendus Kuuste raamatukogu ruumiprobleemidele. Kambja raamatukogu laienemise küsimus laheneb uue koolihoone valmimisega.

Kambjas on Kase tänava individuaalmajade elanikud tõstnud oma elamute kanaliseerimise vajaduse.

Kambja kalmistu hooned vajavad elektrifitseerimist ja Kambja järv puhastamist.

Väga suur töö seisab ees kogu valla heakorraga, sealhulgas põlenud ja kokkuvarisenud hoonetega.

Kas tunned Kambja valda nagu oma viit sõrme?

Piinlik öelda, aga ikka veel ei tunne. Alles hiljuti “avastasime” talu, mille juurde ei saa sõita autoga sõita. Elanikud olid siiani väga kannatlikud, kuid viimasel ajal on kõrges eas inimesed vajanud kohapealset arstiabi. Andsin korralduse kiiremas korras kilomeetripikkuse tee rajamiseks valla kulul.

Kui sa enam ei oleks vallavanem, mida teeksid?

Mul on talu Ivaste külas. Seal on kaunis loodus, vaikus, põllulapp ja marjaistandus. Ükski töö ei riku õiget meest ja küllap ma hakkama saan.

Mis on ühist kärbsel ja vallavanemal?

Mõlemad võib ajalehega maha lüüa!

Kuidas tervis sellele pingele vastu peab?

Peab pidama!

Vallavanema mõtted ja arutlused aitas lehte
Toivo Ärtis
algusse

Meie hulgast on lahkunud

Elmar Alliksaar

30.07-1932 - 12.09.1999, Sipe

Heinola Meus

24.01.1922 - 14.09.1999, Suure- Kambja


Haridus + kultuur + tervishoid = sotsiaaltöö
Heli Jaamets: “Kurvastamine meid ei aita, tuleb üle saada ka halvematest aegadest.”

Sotsiaaltöö Kambja vallas hõlmab nii haridust, kultuuri, tervishoidu kui ka kogu vallarahva elu-olu üldiselt.

Seni ei ole maaelus kvalitatiivset muudatust veel toimunud, majandite lagunemisejärgne aeg kestab ja uued firmad-ettevõtted ei ole suutnud end kindlale järjele seada. Inimestes valitseb teatud peataolek, sest maaelu ja- töö ei suuda inimesi vääriliselt toita ning ka valitsuskoalitsiooni esindajad on põllumajanduse kui majandusharu oma kõnedes lausa maha kandnud (meenutagem siseminister Jüri Mõisa esinemisi!). Siiski läheb elu edasi ning kurvastamine meid ei aita, tuleb üle saada ka halvematest aegadest.

Tähelepanu lastele ja noortele peredele

Kambja valla sotsiaaltöös on olnud ning jäävad ka edaspidi kesksele kohale lapsed ja noored ning nende pered. Põhimõtteks on see, et kui meie lapsed saavad korralikult kasvada ja võimalikult rohkem õppida, võime uskuda, et tulevikus saavad neist tublid valla elu edendajad. Seetõttu on toetuste ja soodustuste eraldamisel arvestatud ennekõike ikka lapsi ja nende vajadusi. Siinjuures peame tänama meie pensionäridest vanaemasid-vanaisasid, kes on oma laste peresid ikka toetanud ja abistanud ning vahel ise nii mõnestki asjast pidanud loobuma.

Meie vallas on kunsti-, kultuuri- kui ka spordihuvilisi lapsi, keda oleme jõudumööda nende harrastuste juures toetanud. Abivajajail on ainult vaja vallavalitsuse poole pöörduda, et teaksime, millega laps tegeleb ja millist abi ta vajab.

Õpilaste tasuta koolisõidust

Igal sügisel on elevust tekitanud laste bussisõit koolidesse ja tagasi. Ka tänavu kirjutati "Postimehes", et vallavalitsused ei taha oma lapsi toetada, ei osta neile tasutasõidutõendeid ja sunnivad lapsevanemaid raha kulutama. Peab ütlema, et igal asjal on oma head ja halvad küljed. Juhul, kui meie bussiliine teenindaksid ainult ühe firma bussid, oleks tasutasõidutõendite hankimine veel mõeldav. Praegu aga sõidavad nii Võru kui ka Otepää maanteel mitme erineva firma bussid ning kui ostame lastele Tarbuse tasutasõidutõendid, peavad nad teiste firmade bussides ikka piletid ostma.

Tasutasõidutõendi eest maksab vallavalitsus bussifirmale kahe bussisõidu eest päevas, kõigi kooliaasta päevade eest, vaatamata sellele, kas laps on haige või puudub mingil muul põhjusel koolist või jääb buss mõnel päeval hoopis tulemata. Samal ajal - kui lapsel on tasutasõidutõend, aga ta sõidab teise firma bussiga ning peab ikkagi pileti ostma, ei saa me enam seda korvata ning kaotavad nii lapsevanemad kui ka vald. Seepärast muretsesime tasutasõidutõendid Kammeri ning Kavandu külade ja Unipiha Algkooli lastele, kes sõidavad ainult Tarbuse bussidega. Teised lapsed koguvad endiselt oma bussipiletid kokku, kleebivad need paberilehele ja esitavad kuu lõpul vallavalitsuse kassasse. Kui rahulikult selle üle järele mõelda, saate aru, et nii on ka vanematele kasulikum. Siinjuures tahan koputada lapsevanemate südametunnistusele, et nad oma Tartus- käimise pileteid laste lehele ei kleebiks, sest eelmisel aastal selgus näiteks juhus, kus üks laps oleks ühel ja samal päeval justkui kolm korda koolis käinud.

Abi ja hool eakaile

Pensionäridest rääkisin eespool ainult kui toetajatest, kuid oleme ikka püüdnud neidki aidata, kui neil mured väga suureks kipuvad minema. Senini on peaaegu kõik soovijad saanud toetust küttepuude muretsemiseks. Viimasel aastal on sagedasti saadetud pensionäridele koju küttepinde, milledega enamik saajaid üsna rahul on.

Endiselt käib valla üksi elavaid vanainimesi vaatamas valla autojuht Kuido Leib, kes toimetab soovijaid ka arsti juurde ning viib neile koju toitu või muud vajalikku. Sellekohase sooviga on vaja ainult vallavalitsuse poole pöörduda. Ka on organiseeritud buss Vanemuise teatrisse, kus kord kuus on etendus ainult pensionäridele.

Igal suvel, augustikuu esimesel pühapäeval on meil memme-taadi pidu, kuhu ootame kõiki valla eakaid inimesi. Sellel päeval käib buss tavalisi “vallaringe” mööda. Kuuste-kandi rahvas käib sellel peol päris aktiivselt, ootame suuremat huvi ka Kammeri- Kodijärve kandi rahvalt!

Tunamullu loodud Kambja Laulu- ja Mänguselts ootab aktiivseid kaasalööjaid ja tegutsejaid igas vanuses!

Jagatud mure on pool murest

Ütleme ikka nii, et kui inimesel on mure, siis on õige, kui ta tuleb ja räägib sellest. Alati ei saa me aidata, kuid kunagi ei maksa jätta oma probleemi ainult iseennast murdma. Praegu on mitmesuguseid võimalusi ning teinekord ei oska inimesed abi küsida, teinekord ei tea nad oma võimalusi. Näiteks on ikka veel paljudel peredel teadmata, et kui üks abikaasadest jääb töötuks ja ei ole ka tööhõiveametis enam arvel, siis on tal võimalik haigekassakaart saada abikaasa töökoha kaudu. Töökoht ei tee selleks mingeid lisakulutusi, inimesel on aga haiguskindlustus olemas.

Optimistlikku meelt edaspidiseks

Rõõm on vaadata uue Kambja koolimaja kerkimist. Ja rõõm on teatada, et Kambja valda hakkab jälle rohkem lapsi sündima. Kui 1994. aastal sündis vallas 21 last, siis järgmistel aastatel on sündivus kasvanud. Tänavu on meil enne septembrikuud sündinud juba 26 last, aga aasta lõpuni on veel päris mitu kuud. Selline perspektiiv lubab, et saame alles hoida kõik oma kolm kooli, sest kui seda suutis kakskümmend aastat tagasi perekond Salmistu Unipihas, peame meiegi oma lastele kodulähedase kooli alles hoidma.

Soovin vallarahvale kannatlikku meelt ja optimismi! Ma ei kasutaks küll tuntud fraasi Heinz Valgult, kuid seda parafraseerides ütlen - me peame vastu ikkagi ja Lõuna-Eesti kaunis loodus hakkab jälle ohakapõldudest välja paistma ning maainimene saab tagasi oma koha Eesti majanduses.

Kaunist sügist kõigile !

Heli Jaamets
sotsiaalnõunik
algusse
Õiendus

Eelmises “Koduvallas” oli avaartiklis märkus selle kohta, et Kambja kirikus toimunud suurkontserdil jäid esinejatel saamata lilled kambjalaste poolt. Kambja koguduse nurin on õigustatud, sest vaatamata sellele, et Eesti Kontsert pakkus seda üritust Kambja kogudusele, ei olnud vallavalitsuse poolt tõesti õige jätta kontserti puudutavat ettevalmistust ainult koguduse kanda. Seepärast leian, et märkuses oleks pidanud koguduse kõrval olema ka vallavalitsuse kultuurikomisjoni nimi.

Vabandan koguduse ees! Inimene õpib, kuni elab.

Heli Jaamets
vallavolikogu kultuurikomisjoni esimees
algusse

Perekond Kiudma spordilugu

Kiudmad järgivad põhimõtet, et kehaline aktiivsus ja elukvaliteet käivad käsikäes


Perekond, kellest järgnevalt juttu tuleb, ei erine ühest tavalisest Eesti perekonnast esmapilgul mitte millegi poolest. Kuid ometi on neis midagi erilist. On, mis vajab ülestähendamist, ülerääkimist ja ajaloo jaoks talletamist.

Heino (sündinud 1942. aastal Tartus) ja Ene (sündinud 1941. aastal Luunjas) Kiudma abiellusid 1966. a. Nad mõlemad on lõpetanud Eesti Põllumajanduse Akadeemia. 1970. a. asus pereisa tööle Kambja sovhoosi insenerina, 1978. a. alustas veterinaarina tööd pereema. 1966. a. sündis peresse esimene laps Tarvo, 1971. a. nägi ilmavalgust tütar Triin.

Tee spordi juurde on leidnud Ene ja Heino tänu oma õpetajatele põhikooli päevilt. 1950-ndad aastad ei olnud noorte inimeste jaoks kerged. Tollane aeg ja olustik oli inimese isoleerinud muust maailmast. Läbi spordi oli võimalik ennast välja elada, sisustada sellega oma vaba aega ning taseme tõustes oli sport üks väheseid valdkondi, läbi mille oli võimalik maailma näha rohkem kui tavaliselt.

Heino Kiudma - 26 korda Eesti meister

Heino Kiudma on harrastanud paljusid spordialasid. Sportimist alustas ta 1956. a. Tartu I Keskkoolis, sel aastal kuulus H. Kiudma ENSV noorte koondisse korvpallis. Suusatamises täitis ta 1960. a. I järgu normi. Heino Kiudma on saavutanud oma parimad sportlikud tulemused aerutamises. 12 aasta jooksul (1958- 70), kuuludes ENSV koondise ridadesse, tuli ta 26 korral Eesti meistriks. Meistritiitli on ta võitnud nii ühe- kui ka kahepaadis 500 m, 1000 m, 10 000 m ja maratoni distantsides. Heino Kiudma on tulnud 5- kordseks “Dünamo” Üleliiduliseks meistriks. (esimest korda 1959. a.). 1968. a. omistati talle rahvusvahelise meistersportlase aunimetus. Oma parimaks tulemuseks sportlaskarjääri jooksul peab ta NSVL esivõistluste III kohta 1964. a. Ainuke välisvõistlus, kus Heino Kiudmal õnnestus osaleda, oli 1968. a. Soome Vabariigis Tamperes korraldatud III Häme Internacional Regatta, kus ta saavutas III koha- temast eespool olid olümpiavõitjad Wichmann (Ungari) ja Pachaini (Rumeenia).

Kibedamatest mälestustest meenub 1963. a. Rahvaste Spartakiaad, kus rahvastevahelise skandaali korraldasid Ukraina võistlejad sõites stardis eestlaste paadi puruks.

Vaatamata väga headele sportlikele saavutustele piirdus Heino Kiudma spordialasete teenete äramärkimine vaid aukirjade, vimplite ja plaatidega. Suurimaks tunnustuseks iseenda jaoks oli teadmine, et ta andis võistlustel endast parima. Kui Heino Kiudma ka tulemuse põhjal oli parim omal alal, siis võiski ta lugeda oma sportliku eesmärki täidetuks.

Heino Kiudma pidas aastail 1969- 70 treeneriametit ja 1970. a., olles 28- aastane, loobus ta võistlusspordist. Hilisematel aastatel on ta mänginud Eesti NSV meistri- ja I liigas korvpalli Tartu Aparaaditehase (TAET) võistkonna koosseisus ning osalenud kuuel- seitsmel Tartu suusamaratonil.

Kehakultuuri ja spordiga tegelemist ei ole Heino Kiudma küll laiaulatuslikumalt propageerinud, kuid tema “süüks” võib pidada seda, et ta oskas oma lapsed “nakatada” spordipisikuga.

Aktiivne kehakultuurlane Ene Kiudma

Ene Kiudma peab end eelkõige kehakultuurlaseks. Ta on tegelenud mitmete spordialadega- 1955. a. tuli ta rajoonis koolinoorte meistriks kabes, 1973. a. täitis II järgu orienteerumises. Nagu teisigi pereliikmeid, on ka teda köitnud kergejõustik, suusatamine, võrkpall. Olles üks liige Kambja võrkpallivõistkonnast, on ta mänginud mitmeidki võidukaid mänge.

Võrkpalliga on seotud ka Ene Kiudma eredamad spordimälestused. “Luunjas olime geimiga 14:2 taga, kuid võtsime end kokku, võitsime geimi, seejärel terve mängu. Saime edasi finaali, kus alistasime oma vastase ning Kambja naiskond tituleeriti rajooni parimaks, autasuks karikas.” Hea sõnaga meenutab Ene Kiudma tollast spordimetoodikut Heiki Kortspärna, kes oskas ka väga raskest olukorrast võistkonda välja tuua ja motiveerida võidule.

1969. a. arvati Ene Kiudma Eesti masinaehitajate koondvõistkonda võrkpallis. Nädalane treeninglaager Tallinnas ja sellele järgnev spartakiaad Minskis jäid kahjuks ära, sest ei leidunud kedagi, kes oleks võtnud kanda lapsehoidja ameti. Nüüd, mil nende lapsed Tarvo ja Triin on loonud juba oma perekonna, kuid jätkuvalt osalevad võistlusreisidel, on ikka vanaema see, kes igal võimalusel püüab toeks olla oma lapselaste hoidmisel.

Vanemate spordipisik nakatas Tarvo ja Triin Kiudma

Heino ja Ene Kiudma lapsed Tarvo ja Triin hakkasid osalema treeningutel vanemate õhutusel juba 8- aastaselt. Tarvo on harrastanud ujumist, kergejõustikku, orienteerumist ja kõige tõsisemalt suusatamist. Triin on tegelenud samuti suusatamisega, aga selleks kõige õigemaks peab ta kindlasti võrkpalli. Tarvo ja Triin leiavad, et spordiga tegelemine loob eelkõige hea enesetunde, annab võimaluse eneseteostuseks. Spordiga tegelemine on rikastanud neid mitmeti- avardunud maailmavaade, vaheldus argiellu, uued sõbrad tuttavad.

Tarvo Kiudma ütleb, et kõik, mida ta sportlikus plaanis teeb, mahub mõiste “hobisport” alla. 1996/ 97. aasta lumevaesel talvel sõitis ta suuskadel 1500- 1700 km- see oli ettevalmistus 1997. a. Tartu Maratoniks, kus saavutatud 38. kohta peab ta üheks oma parimaks sportlikuks tulemuseks. Viimaste aastatel on ta osalenud Wasaloppeti suusamaratonidel.

Kuigi Tarvo elab Tartus, hoiab ta ennast kursis maakodukoha uudistega. Ja kui Kambja mail korraldatakse spordivõistlusi, kus ka tema saab osaleda, püüab ta igal juhul olla kohal.

Triin Kiudma alustas võrkpallitreeningutega 1979. a. Tartu Spordikoolis treener Rita Linnu ja hiljem Meta Selga juhtimisel. Noortekoondises oli treeneriks Andres Skuin, täiskasvanute koondises Anu Karavajeva.

Triinu areng võrkpallurina on olnud n.ö. mitmeetapiline. Esimese suurema tunnustuse pälvis ta 1992. a., mil ta valiti Tartu parimaks naisvõrkpalluriks. Samal aastal sündis ka tütar Kerttu. Pärast poja Johann Olafi sündi 1994. a. tuli Triin taas võrkpalliplatsile ja peagi oli ta parem kui ei kunagi varem. Kuulumine Eesti esindusvõistkonda viis ta 1995. a. välisvõistlustele Austriasse. 1997. a. osales ta Eesti üliõpilaskoondisega Sitsiilias universiaadil.

Triin Kiudma oli üks võtmemängijaid 1996. a. Eesti meistriks tulnud Pro Spordi võistkonnas. Eredalt on meelde jäänud sama võistkonnaga Eesti karikavõistluste võitmine 1997. a. Ajavahemikul 1995- 98 valiti ta Tartu parimaks ja 1996. a. Eesti parimaks naisvõrkpalluriks.

1998. a. pidi Triin kahjuks loobuma võistlusspordist, sest meistrivõistluste kohamängus saadud põlvetrauma ei lubanud jätkata sportimist. Triin lootis enda jaoks raskel ajal, et peale teist operatsiooni võib ta taas tulla võrkpalliväljakule. 1999. a. mängiski Triin jälle Eesti meistrivõistlustel.

Spordihuvi algab lapsepõlvest

Heinot ja Triinu võib pidada pere tippsportlasteks. Ema on kodukolde soojendaja nagu suusaperekond Shmigunnidelgi. Tarvo on inimene, kes teab oma ameti tõttu hästi seoseid kehalise aktiivsuse ja tervise vahel. Nii mõnelegi patsiendile soovitab ta oma hädadest üle saamiseks muuta eelkõige üldisi väärtushinnanguid- kehaline aktiivsus on parim lõõgastaja.

Iga oma tervislikust käekäigust huvitatud inimene peaks vähemalt kolm korda nädalas a’ 40 minutit andma oma südamele vajalikku koormust- suusatama, jooksma, ujuma, mängima palli.

Tänasel päeval elavad Ene ja Heino Kiudma Kambja vallas Pühi külas. Pereema töötab Tartumaa veterinaarkeskuses ja peab erapraksist, pereisa on firma Tomek eestvedaja. Ühiselt edendatakse talumajapidamist. Tütar Triin lõpetas 1996. a. Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna ja töötab praegu OÜ Baltic Connexions sekretär- asjaajajana. Poeg Tarvo on Tartu Ülikoolis studeerinud arstiteadust. Praegu töötab ta Tartu Maarjamõisa Polikliinikus perearstina. Alates 1997. a. on Tarvo Eesti suusakoondise arst, ta oli ka ainuke Kambja kandi inimene, kes viibis Naganos 1998. aasta olümpiamängude ajal.

Triin ja Tarvo on tänaseks päevaks iseseisvad pereinimesed, kellel seisab ees vastutus oma laste kasvatamisel. Nad on tänulikud oma vanematele põhimõtete eest, mis on neile kodust kaasa antud: tähtsustada haridus, olla kehaliselt aktiivne ja teada, et miski siin elus ei tule kergelt. Et olla edukas, on eelkõige vaja teha palju tööd ja olla nõudlik enese isiku suhtes.

Kuigi võimalusi lapse mitmekülgseks arendamiseks on linnas rohkem, püütakse lapsi võimalikult rohkem tuua maakodusse, sest maaelu soosib eelkõige lapse füüsilist arengut. Kõikidele lapsevanematele soovitab Tarvo Kiudma arendada oma lapsi võimalikult mitmekülgselt: hoida kursis infotehnoloogia arenguga, arendada laste suhtlemisvõimalusi ja viia lapsi spordi juurde võimalikult varakult.

Selline oli perekond Kiudma spordilugu. Selle pere ühe juhtmõtte sõnastas perearst Tarvo Kiudma: “Ühiskonna üldised väärtushinnangud peavad paranema, kehaline aktiivsus ja elukvaliteet käivad käsikäes. Harjumused, mis kujunevad välja lapsepõlves, saadavad meid ka edaspidises elus.”
 

Anne Välja

 

Toimetuselt: Uurimuse Kiudmade spordiperekonnast koostas Anne Välja 1998. aasta augustis, kui Kambjas toimus konverents kihelkonna nimekatest isikutest.
algusse


Spordihoones remonditi väike saal peeglisaaliks
Endast lugu pidavad vallaelanikud leiavad spordihoonest sobiva treenimisvõimaluse


 


Kambja spordihoone kollektiiv ootab valla elanikke võitlema kurikuulsa ja ohtliku haigusega TTD (tuhvlid, televiisor, diivan). Süsteemikindel kehaline aktiivsus on ainus vahend tervise tugevdamiseks. Tervise säilimise oluliseks komponendiks on rahuldustunne eneseteostusest.

Uuel hooajal puutuvad suuremate muutustega kokku judolapsed ja võimlejad. Spordihoone väike saal on värskelt remonditud. Saali võib nüüd nimetada ka peeglisaaliks. Vastavalt lepingule Tartu judoklubiga Do anti Kambja Spordiklubi kasutusse tatami (judo võistlusmatt). Uusi liikmeid oodatakse judotreeningutele (oodatud on ka eelkooliealised).

Naistel on võimalik valida sel spordihooajal endale sobiv võimlemisstiil naisvõimlemise ja aeroobika hulgast.

Sportlikud eneseteostusvõimalused organiseeritud treeningugruppides on Kambja Spordihoones 1999/ 2000. aasta hooajal alljärgnevad:

Spordiala Aeg Juhendaja
Lastele ja õpilastele:    
rahvastepall teisipäev kl 15, neljapäev kl 14 Katre Pind
korvpall teisipäev kl 17 neljapäev kl 17 Urmas Uueküla
judo esmaspäev kl 17 kolmapäev kl 17 reede kl 17 Anne Välja
judo (algajad) kolmapäev kl 16 neljapäev kl 16 Anne Välja
tantsuline võimlemine esmaspäev kl 15.30 neljapäev kell 15.30 Anne Välja
male  teisipäev kl 16 Assar Luha
Täiskasvanutele:    
korvpall esmaspäev kl 19 kolmapäev kl 19 reede kl 19 Peep Rannik
võrkpall (M+ N) teisipäev kl 19 neljapäev kl 19.30 Peep Rannik
võrkpall (vallavalitsus) teisipäev kl 18  
naisvõimlemine esmaspäev kl 18.30 kolmapäev kl 18.30 reede kl 18.30 Anne Välja
aeroobika teisipäev kl 19 neljapäev kl 19 Anneli Veeret

Joosta pole raske, kuid raske on algul jooksukingi jalga panna. Kui aga sellest tõkkest mõne nädalaga suudetakse üle saada, kaob ka see raskus.

Küsi infot spordihoonest või telefonil 416 347, 416 260 (Anne Välja), 351 523 (Peep Rannik- spordihoone sporditöötaja Aive Paumetsa dekreetpuhkuse ajal).

Spordihoone juhataja Anne Välja
algusse

Taaveti võitlus Koljatiga
Kuuste kool edestas maakonna kergejõustikuvõistlustel paljusid gümnaasiume

Pärast järjekordseid maakonna karikavõistlusi kergejõustikus ei suutnud Kuuste kooli kehalise kasvatuse õpetaja Rein Orrin võidurõõmu tagasi hoida.

Viimaste aastate järjekindel töö kandis magusat vilja- Ülenurmes edestati üldarvestuses paljusid gümnaasiume ja saadi võõrustajate järel teine koht. Põhikoolide võistkondlik karikas kuulus meile.

Rein Orrin kiitis kõiki noorsportlasi ja tundis rahulolu, et koolirahvaga ühiselt korraldatud varasemad kergejõustikuvõistlused on täie ette läinud. Eriti rõõmustas teda laste tõsine suhtumine oma esinemisse- nii mõnigi tegi tähtsal jõuproovil isikliku rekordi.

Kuna täielik lõpuprotokoll pole kooli veel saabunud, piirdun diplomisaanute äramärkimisega:

I koht- Rauno Lints kaugushüppes ja Jaanis Brikkel 400 m jooksus;

II koht- väike rootsi teatejooks (Hannes Brikkel, Jaanis Brikkel, Rauno Lints, Kremo Käärst);

III koht- Rauno Lints odaviskes, Jaanis Brikkel 100 m jooksus, Kristi Kirs 400 m jooksus, Janar Nool kuulitõukes ja Hannes Brikkel 800 m jooksus.

Kaido Mark
algusse

Naaberkoolide kergejõustikuvõistlused
Kuuste, Kambja ja Vastse- Kuuste kooli õpilased traditsioonilises võistlustules

Traditsiooniks on saamas Vastse-Kuuste, Kambja ja Kuuste koolide noorte kergejõustiklaste suvelõpu mõõduvõtmine.

Teist aastat järjest toimunud võistlused on mõeldud ala populariseerimiseks õpilaste hulgas, ka annavad nad hea pildi laste kehalisest arengust suve jooksul ja võimaldavad kehalise kasvatuse õpetajatel välja selgitada kooli esindust maakondlikeks võistlusteks. Olgu siinkohal ära toodud ka tulemused alade kaupa:
 
Koht Nimi Kool Tulemus
  TD 60 meetrit    
1. Vesta Pau Vasts-Kuuste 9,38
2. Anne Hämälainen Vastse-Kuuste 9,45
3. Margit Ader Kambja 9,58
  TB 60 meetrit    
1. Kristi Noorsalu Vastse-Kuuste 9,41
2. Kersti Kade Vastse-Kuuste 9,48
3. Mairit Paidra Kambja 9,52
  TC pallivise    
1. Marica Brenner Kuuste 43
2. Astrid Mats Kambja 37
3. Tea Tamm Kuuste 36,5
  TD pallivise    
1. Monika Perli Kuuste 36,5
2. Vesta Pau Vastse-Kuuste 28,5
3. Epp Objartel Kambja  28,5
  PD kagushüpe    
1. Taavi Tenso Vastse-Kuuste 3,70
2. Erki Kure Vastse-Kuuste 3,64
3. Steve Appleine Kambja 3,56
  PB 6 meetrit    
1. Jaanis Brikkel Kuuste 8,28
2. Rauno Lints Kuuste 8,33
3. Oliver Ots Kambja 8,50
  TD kaugushüpe    
1. Anne Hämälainen Vastse-Kuuste 3,67
2. Vesta Pau Vastse-Kuuste 3,34
3. Halja Silm Kuuste 3,29
  PD 60 meetrit    
1. Erik Kure Vastse-Kuuste 8,91
2. Urmas Silm Kuuste 9,56
3. Steve Appleine Kambja 9,84
  TC 60 meetrit    
1. Krista Nooraslu Vastse-Kuuste 9,7
2. Kristi Kirs Kuuste 9,27
3. Kätlin Jansons Vastse-Kuuste 9,46
  PC kaugushüpe    
1. Hannes Brikkel Kuuste 4,2
2. Tarmo Kiuru Kambja 4,9
3. Kermo Käärst Kuuste 4,3
  PC 60 meetrit    
1. Madis Rehk Kambja 9,3
2. Tarmo Kiuru Kambja 9,5
3. Hannes Brikkel Kuuste 9,16
  PC kuul    
1. Tarmo Kiuru Kambja 9,78
2. Madis Rehk Kambja 9,60
3. Taavi Loos Kambja 8,81
  PB kuul    
1. Janar Nool Kuuste 9,83
2. Andres Tamm Kambja 9,42
3. Rauno Lints Kuuste 9,33
  TB kuul    
1. Mairit Paidra Kambja 7,46
2. Kristi Noorsalu Vastse-Kuuste 7,29
3. Kristel Keel Vastse-Kuuste 7,19
  TD 500 meetrit    
1. Halja Silm Kuuste 1.44,72
2. Mai Soon Vastse-Kuuste 1.47,64
3. Triin Johanson Vastse-Kuuste 1.48,8
  PD pallivise    
1. Steve Appleine Kambja 48
2. Jorma Drenkhan Kambja 44,5
3. Siim Sammalkivi Vastse-Kuuste 43,5
  TC kaugushüpe    
1. Kristi Kirs Kuuste 3,89
2. Krista Noorsalu Vastse-Kuuste 3,88
3. Maris Popman Vastse-Kuuste 3,82
  PD 500 meetrit    
1. Erik Kure Vastse-Kuuste 1.42,25
2. Rene Raup Vastse-Kuuste 1.42,48
3. Siim sammalkivi Vastse-Kuuste 1.43,14
  PC 500 meetrit    
1.  Hannes Brikkel Kuuste 1.32,2
2. Taavi Loos Kambja 1.35,56
3. Madis Rehk Kambja 1.36,20
  TB kaugushüpe    
1. Kersti kade Vastse-Kuuste 3,81
2. Kristi Noorsalu Vastse-Kuuste 3,79
3. Mairit Paidra Kambja 3,71
  TB 1000 meetrit    
1. Pille Sule Kuuste 3.57,13
2. Kertu Toomsoo Kambja 3.58,31
3. Mairit Paidra Kambja 3.58,41
  TC 500 meetrit    
1. Kristi Kirs Kuuste 1.42,48
2. Helen Sasi Vastse-Kuuste 1.45,97
3. Ragne Õunapuu Kuuste 1.46,4
  PB kaugushüpe    
1. Rauno Lints Kuuste 4,76
2. Joosep Johanson Vastse-Kuuste 4,68
3. Jaanis Brikkel Kuuste 4,58
  PB 1000 meetrit    
1. Jaanis Brikkel Kuuste 3.04,56
2. Joosep Johanson Vastse-Kuuste 3.06,0
3. Rauno Lints Kuuste 3.06,27


Elektrivõrgu kaitsevööndid

Käesolevas teatises esitatakse ülevaade õigusaktide sätetest elektrivõrgu kaitsevööndite kohta. Sätted esitatakse lühendatud sõnastuses. Vajadusel tuleb kasutada aktide terviktekste.

Dokumendi pealkiri tuuakse kaldkirjas, vastavate paragrahvide ja lõigete numbrid sätte ees nurksulgudes.

Energiaseadus (terviktekst avaldatud Riigi Teataja I 1998, 71, 1201) määratleb elektrivõrgu kaitsevööndid ning nendega seotud kitsendused.

[151 (1) Elektrivõrgu kaitsevöönd on elektriliine ning nendega liituvaid ehitisi ümbritsev maa- ala, õhuruum või veekogu, kus võrkude ohtlikkusest ja nende kaitse vajadusest tulenevalt kitsendatakse kinnisasja omaniku või valdaja tegevust.

[151 (3) Elektrivõrgu kaitsevööndis peab kinnisasja omanik või valdaja kinni pidama järgmistest kitsendustest:

1) Elektrivõrgu kaitsevööndis on keelatud

-tõkestada juurdepääsu elektriliini ehitisteni, ladustada jäätmeid, tuleohtlikke materjale ja aineid, teha tuld, põhjustada oma tegevusega elektrivõrgu ehitiste saastamist ja korrosiooni, korraldada üle 1000 V pingega õhuliinide kaitsevööndis massiüritusi;

- ilma võrguettevõtja loata ehitada, rekonstrueerida või lammutada hooneid ja rajatisi, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada ja langetada puid ja põõsaid.

2) Õhuliinide kaitsevööndis on keelatud ilma võrguettevõtja loata sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma on üle 4,5 m; üle 1000 V pingega elektrivõrgu õhuliinide kaitsevööndis rajada karjaaedu, traattarasid ja loomade joogikohti.

3) Maakaabelliinide kaitsevööndis on ilma võrguettevõtja loata keelatud töötada löökmehhanismidega, planeerida pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 m, küntaval maal sügavamal kui 0,45 m ning ladustada ja teisaldada raskusi.

4) Veekaabelliinide kaitsevööndis on keelatud

-teha süvendustöid, veesõidukiga ankrusse heita, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega;

- ilma võrguettevõtja loata paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd.

Energiaseaduse alusel on Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud dokument Elektri-, gaasi- ja kaugküttevõrgu kaitsevööndite ulatus (Riigi Teataja I, 1999, 8, 123). Vastavalt sellele kehtestati:

[3] Elektrivõrgu kaitsevööndite ulatus:

1) piki õhuliine- maa-ala ja õhuruum, mida piiravad liini teljest mõlemal pool järgmistel kaugustel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid:

  • alla 1kV pingega liinide korral 2m
  • kuni 20 kV pingega liinide korral 10 m
  • 35 kuni 110 kV pingega liinide korral 25 m
  • 220 kuni 330 kV pingega liinide korral 40 m;
2) piki maakaabelliine- maa- ala, mida piiravad mõlemal pool liini 1 m kaugusel äärmistest kaablitest paiknevad mõttelised vertikaaltasandid;

3) piki veekaabellinne- veepinnast põhjani ulatuv veeruum, mida piiravad mõlemal pool liini 1000 m kaugusel äärmistest kaablitest paiknevad mõttelised vertikaaltasandid;

4) piki õhuliine- laevatatavate siseveekogude veepinna kohal asuv õhuruum, mida piiravad mõlemal pool liini äärmistest hälbimatus asendis juhtmetest 100 m kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid;

5) alajaamade ja jaotusseadmete ümber- maa-ala 2 m kaugusel piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmetest.

[5] Kaugküttevõrgu kaitsevööndite ulatus elektrivõrgu läheduses:

  1. Vähim kaugus maa- aluse soojatoru välispinnast elektrikaabli (vähem kui 10 kV) välispinnani
  • ristumisel 0,3 m,
  • paralleelsel kulgemisel 0,5 m.
  1. Vähim vertikaalkaugus maapealse soojatoru välispinnast elektriõhuliini kõige nõgusama kohani vastavalt pingele:
pinge kV kaugus m
1… 20 3
kuni 1 1
35… 110 4
220 5
330 6
Eesti Energia
algusse

Kütuseaktsiisi kompenseerimisest

Enne 15. oktoobrit tuleks esitada Maa-parandusbüroosse kütuseaktsiisi kompenseerimise taotlused. Seda saavad teha ainult need, kes kevadel samast vastava taotlusvormi välja võtsid.

NB! Kui te kevadel veel ei olnud füüsilisest isikust ettevõtja või ennast maksuametis maksumaksjaks registreerinud, siis tuleks seda teha enne 15. oktoobrit dokument Maaparandusbüroosse kaasa võtta, muidu aktsiisi ei saa.
 

Tartu Talunike Liidu infolehest

Karl Ristikivi: “Meie juured on igas paigas, kust me kunagi mööda käinud.”

Kambjasse tööle tulles olid mul Nõo kooli päevilt kaasa võtta meeldivad mälestused Kambjast pärit koolilastest, osalemine B. G. Forseliuse Seltsi loomisel Madis Linnamäe eestvõttel ning Tartu Maavalitsuses kokkupuuted Ivar Tedremaga, kes jõuliselt organiseeris sõjas mahapõlenud Kambja kiriku taastamisest. Viimane asjaolu saigi mulle määravaks Kambjasse tööletuleku kasuks otsustamisel.

Kambja valla lähiajaloos on lõppemas järjekordne etapp, valmistutakse uuteks vallavolikogu valimisteks. Pöördelisel ajal püüan oma subjektiivsed hinnangud Kambja tööaastatele ümber vormida minu jaoks olulisteks väärtushinnanguteks. Seda enam, et kahe viimase Kambja valla volikogu koosseisu töös on olnud rõõmustav järjepidevus.

Esikohale oma väärtushinnangute kujunemisel sean kokkupuuted inimestega, keda olen enam tundma ja austama õppinud.

Kambja valla volikogu valimise kandidaatide registreerimislehte lugedes kerkivad mõned isikud sõltuvalt kokkupuutest teistest paratamatult ettepoole. Kõigepealt muidugi koolirahvas, keda kõiki pean oma ala asjatundjateks. Algklasside vanemõpetaja Mare Paidra, kes on pälvinud suurima õpetaja tunnustuse- Aasta Õpetaja ‘96 tiitli. Terve põlvkonna kambjalasi rehkendama õpetanud vanemõpetaja Mare Mõisa oli Aasta Õpetaja 1998. a. Mõni aasta tagasi oli meeldivaks reisikaaslaseks Õpetaja Lauri tiitli kandja (1997. a.) vanemõpetaja Anne Palumets. Vanemõpetaja Tiina Tiideberg on jõudnud almanahhi “Tootsi Taskud” V väljaande ettevalmistuseni.

Raamatukogujuhataja Vaiki Agarmaa on oma raamatukoguga kokku kasvanud. Ilma Irma Drenkhani Kambja inimeste, suguvõsade ja olude tundmiseta jääksime kooli hoolekogus mõnegi otsuse tegemisel hätta. Margus Kriiva avaldas Kambja Laulu- ja Mänguseltsi loomisel soovi asuda selle etteotsa ja ajapikku tõusiski. Vaidlus Anne Väljaga spordiklubide üle on minus veelgi süvendanud vanamoodsat soovi kunagi Kambjasse spordikool tekitada. Koolis ette tulnud avariide likvideerimisele on operatiivselt kaasa aidanud Heikki Kortspärn. Kooli 310 juubeliks muretses Ühispangas töötav Anto Viigi sponsorluse korras hinnalise muusikakeskuse.

Aeg- ajalt koolis vaja minevaid arhiiviandmeid, dokumentide vormistamise alast nõu ja abi olen saanud vanemspetsialist Hella Sulelt. Koolitulevate laste nimekirjad, perede toetused, abi ulakate laste ning laste käekäigu suhtes ükskõiksete vanemate kantseldamisel saame sotsiaalnõunik Heli Jaametsalt. Vallavanem Ivar Tedrema ja majandusnõunik Enno Soodla aitavad lahendada majandus- ja koolikorralduslikke probleeme, uue koolimaja ehituse vedamine on nende õlul.

Teisele kohale oma väärtushinnangute kujunemisel paigutan osalemise Kambjas toimunud ettevõtmistes. Olgu selleks siis:

  • kooliaasta esimene ja viimane päev;
  • kordaläinud koolipäevad, edukad õpilasüritused;
  • vallavalitsuse ja volikogu stipendiumi maksmine edukatele õpilastele;
  • õpetaja atesteerimise ja tunnustamise õnnestumine;
  • Kambja laulupidu Kambja koori ja ühtlasi eesti koorilaulu 200. aastapäeva tähistamiseks 1994. a.;
  • Wastse Testamendi lõunaeestikeelse tõlke ilmumise 310. aastapäeva tähistamine, mis toimus 1996. a. Kambja Vallavalitsuse, Tartu Ülikooli Uduteaduskonna ja B. G. Forseliuse Seltsi korraldusel Kambja koolis õpilaskonverentsiga, teadustööde konkursiga, teaduskonverentsiga Tartu Ülikoolis ja Kambja päevana;
  • kooride ja orkestrite kontserdid Kambja kirikus;
  • vallarahva suviste kodulooliste ekskursioonide ettevalmistused koos Kambja valla esimese teenetemärgi laureaadi Endla Langeliga;
  • mure kooli pooleli jätvate laste saatuse pärast, jagelemine intrigantidega;
  • kurva paratamatusena heade kolleegide, sõprade, tuttavate ja koolilaste ärasaatmine kalmistul.
Vallavanem Ivar Tedrema on kümme aastat taotlenud uue koolimaja- kultuurikeskuse ehitamist Kambjasse, edukaks osutus selles osas 1997. a.

Kolmandale kohale oma väärtushinnangute kujunemisel paigutan püsiväärtused, silmanähtavad muutused, ehitused. Rahuldust pakkuvad:

  • mõistlikult rahulikud arutlevad volikogu ja kooli hoolekogu istungid;
  • kiiruse piiramine alevikes õpilastele ohutu kiiruse 30 km/h piirini (konstaabli pidev osalemine sellest kinnipidamise kontrollimisel);
  • ühistoitlustuses osalevate õpilaste arvu igaaastane suurenemine (1999. a. söövad koolilõunat kõik õpilased);
  • valla avatus internetimaailma ;
  • kiriku hoone taastamise jõudmine lõppjärku;
  • Suure- Kambja paisjärve taastamine;
  • keskkonnakaitse alased tööd ja plaanid valla territooriumil (Pangodi kaitseala);
  • Aarikese ja Kodijärve hooldekodude renoveerimine;
  • valla koolivõrgu edasiarendamine. (Unipiha kooli rahvuslikud ja rahvusvahelised ettevõtmised. Kuuste kooli edukus olümpiaadidel ja võistlustel. Kooli mainet tõstvad ümberehitused ja õppetöö ümberkorraldused Kammeri koolis. Uue koolimaja ehitus Kambjasse.).
Enn Liba

Jalgratastel nelja päevaga läbi Lõuna-Eesti
Kuuste õppurid väntasid taevaluugid valla ja vihm kosutas põuaseid põlde

Kui kuustekad matkale lähevad,
hakkab vihma sadama.
(Vana-Kuuste rahvatarkus)


Külarahva lootusrikkad pilgud saatsid matkaseltskonda, kes veel ühtlase rivina neist möödus. Rohi teeservades ootas vihma ja mehed poe ees niisutasid kurku kesvamärjukesega. Eelmiste aastate kogemuse järgi, pidi nüüd põua-aeg otsa saama.

Esimese päeva sihtpunkti Palojärve ääres jäi pool maad sõita, kui rahvatarkuse täideminekut ennustas kauge kõuemürin. Äikesepilved sõudsid kiiresti lähemale ja peagi tuli varju otsida ägedate vihmavalingute eest. Need, kes vihma trotsides edasi pedaalisid, kuivatasid õhtul lõkke ääres oma riideid, raha ja õpilaspileteid. Ette rutates tuleb mainida, et taevaluugid olid meile lahkesti valla kuni viimase matkapäevani.

Esimese õhtu ebameeldiv üllatus oli mõne kuppeltelgi kehv vettpidavus. Kui sellele lisandus ka ebaõnnestunud kohavalik, muutus magamisase peagi pisikeseks tiigiks. Üldiselt tundus, et seda tüüpi Soomes valmistatud telgid on mõeldud pigem kõrbes matkamiseks.

Niiskevõitu esimene öö seljataga, asus reibas matkaseltskond hommikul Nohipalu poole teele. Esimese adrenaliinisüsti said julgemad kihutajad Tilleorgu sööstes, mäkketõus sundis aga nii mõnegi sadulast maha.

Edasi vaatasime üle Tilsi mõisa ja koolimaja ning jahutasime end sogasevõitu kohalikus järves.

Meenikunno raba vahelisel teel ründasid meid verejanulised parmud, kellest mõned olid pisema varblase suurused. Palavast parmupõrgust saime kergendust Mustjärve kosutavates voogudes. Järve ääres leidis aset rõõmus kohtumine meie jalgsimatkajatega, kes olid tulnud rongiga Veriorani. Nüüd oli ka Q-klubi kvoorum koos ja aastalõpupiknik võis alata. Grillvorstid nahavahel, oli mõnus lõkke ääres istuda, teed rüübata ja juttu puhuda.

Järgmisel päeval meie matkaseltskond jälle kahestus: üks osa vantsis tagasi Veriora poole, teised hüppasid sadulasse ja võtsid suuna Põlvasse. Enne lahkuminekut käisime veel koos läbi Meenikunno rabatee.

Nagu matkajad muiste, vältisime ka meie suuremaid asustatud punkte ja enne Põlvat keerasime rattad Taevaskoja poole. Saesaare paisjärve ääres laagrisse asunud, tegime videvikus hingekosutava rännaku Väikesesse ja Suurde Taevaskotta. Poistele sellest veel ei piisanud, peaaegu pimedas harrastasid nad ekstreemsporti, kihutades ratastel Taevaskoja käänulistel ja kitsastel matkaradadel. Noorus ja uljus käivad ikka käsikäes.

Neljanda päeva hommikul mõtlesid paljud juba kodule. Polnud ka ime- jaanilaupäev oli kätte jõudnud. Kes muretses šašlõkivarude pärast, kes unistas õhtusest jaanilõkkest. Käisime veel kaemas Kiidjärve veskit ja Akste sipelgariiki ja siis võtsime otsustavalt suuna kodu poole. Viimase ühise peatuse tegime veel Liival Eevi poe juures ja edasi jätkas igaüks omas tempos Kuusteni välja.

Oma kohuse külarahva ees olime täitnud- põllud ja heinamaad olid saanud kosutust vihmaveest ja lapsukesed olid nii mõnegi matkaelamuse võrra rikkamana kodus tagasi.

Olgu kroonika huvides ka kogu matkaseltskond ära nimetatud. Siim Klaassepp, Liina ja Kermo Käärst, Margus Kanep, Henno Hiiemäe, Riin Palumets, Kaarli Kivimaa, Merike Perli, Ragnar Brikkel, Rauno Lints, Jaanis Brikkel ning õpetajad Anne Palumets ja Kaido Mark olid jalgratastel; Annika Rätsep, Silja Sule, Birgit Ojasalu, Siim Voika ja õpetaja Mare Voika liikusid jalgsi.
 

Kaido Mark

Oktoobrikuu eakad sünnipäevalapsed

15.10 August Reidolf Palumäe 89.
13.10 Luise Karv Aarike HK 88.
14.10 Ida Eilsen Sipe 87.
12.10 Milli Valdmaa Oomiste 86.
10 Alfred Kade Rebase 84.
12.10 Hilda Mettis Aarike HK 83.
26.10 Linda Sööde Palumäe 83.
29.10 Rudolf Rattik Aarike HK 82.
11.10 Alide Uus Mäeküla 82.
07.10 Alice Anja Mäeküla 81.
17.10 Helja-Leontine Muna Kaatsi 81.
31.10 Alfred Porro Lalli 80.
28.10 Leida Martikainen Kambja 80.
14.10 Valve Viljak Aarike HK 70.
16.10 Eha Aavik Kambja 65.
31.10 Maimu-Helemalle Roops Kambja 65.
20.10 Johannes Müller Pühi 65.
01.10 Vello Sooru Palumäe 65.

Ju kuldseid lehti puistab kask,
on sügis jälle teel.
Bajaanil kõlab vana valss,
mis hinge nukraks teeb.

Nii kaeblik on bajaani viis,
mis hurmab südameid.
See tuuletiivul kaasa viib,
hing rändab noorusteil.
jälle kõlab vana valss
kesk metsa suvekuul.
Sul kummardub noor haljas kask,
toob lembesoove tuul.
Südamlikud tervitused ja õnnesoovid kõigile oktoobrikuu sünnipäevalastele
Kambja vallavalitsuselt ja vallavolikogult
algusse

Vastused valijate küsimustele
17. oktoobril 1999 valitakse Kambja vallavolikogu uus koosseis

Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohaliku omavalitsuse esinduskoguks on volikogu, kes valitakse vabadel valimistel kolmeks aastaks.

Kes võivad kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääletada?

Hääleõiguslik on Eesti kodanik ja Eestis seaduslikult viibiv (alalist või tähtajalist elamisluba omav) välismaalane, kes on valimiste päeval vähemalt 18-aastane, kes elab püsivalt selle kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil ning keda ei ole kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks. Välismaalane peab 1999. aasta 1. jaanuariks olema elanud vastava valla või linna territooriumil vähemalt viis aastat.

Kas valimisteks on vaja end registreerida?

Hääletamisel osalemiseks end eraldi registreerida ei ole vaja. Selleks, et tagada valimiste ühetaolisus - igal valijal on üks hääl - koostatakse valijate nimekirjad. Valijate nimekirjad koostatakse omakorda valijate registri andmete alusel.

Hiljemalt 27. septembriks saatis vallavalitsus igale valijale valijakaardi, mis kinnitab registris olemist. Kui Te pole selleks ajaks valijakaarti saanud, pöörduge kindlasti selgituse saamiseks vallavalitsuse poole.

Valijate nimekiri koostatakse omakorda valijate registri 7. oktoobri seisu alusel. Pärast seda kuupäeva tehakse registriandmetes muudatusi ja valija kantakse nimekirja üksnes juhul, kui isik on registrist ekslikult välja jäänud. See tähendab, et tema andmeid ei ole üheski kohaliku tasandi registris ega keskregistris.

Kuidas registrit peetakse?

Hääleõiguslikud kodanikud kantakse valijate registrisse rahvastiku arvestuse andmebaasi andmete (elukoha registreerimise andmed ehk sissekirjutus) alusel. Kui isik ei soovi teha nn sissekirjutuse toimingut, võib ta lasta end võtta valijate registrisse isikliku avalduse alusel. Avalduse esitab registripidajale valija ise või tema poolt volitatud isik. Avaldusse tuleb lisaks isikuandmetele märkida registrisse kantava elukoha aadressandmed ning eluruumi kasutamise alus, näiteks omanikuna, rentnikuna, omaniku loa alusel, jm.

Kui valija elukoht ei ole muutunud või kui ta on teinud kohalikus omavalitsuses arvelevõtmise toimingu, siis kantakse ta elukoha aadressi järgi valijate nimekirja. Registris olemist kinnitab valijakaardi saamine.

Kui valija on pärast 1999. aasta Riigikogu valimist oma elukohta muutnud, kuid ta ei ole end uues elukohas arvele võtnud, siis saab ta seda teha 6. oktoobrini. Uues elukohas võib end minna arvele võtma ka juhul, kui isik pole eelmisest elukohast teinud nn väljakirjutamise toimingut. See jääb registripidajate korraldada. Kui valija ei võta end arvele uue elukoha järgi, siis jõuab valijakaart eelmisele aadressile ning selle järgi on valija valijate nimekirjas. Sellisel juhul on valijal võimalus hääletada eelhääletamise ajal uues elukohas vastavalt mitteelukohajärgse hääletamise korrale või valimispäeval eelmise elukoha järgses valimisjaoskonnas.

Kõikide valijate nimekirjaga seotud probleemide lahendamiseks saab pöörduda elukohajärgse vallavalitsuse poole.

Mida teha, kui valijakaarti pole tulnud või selles on vigu?

Kui Te 27. septembriks ei ole valijakaarti saanud või selles on vigu, pöörduge valla- või linnavalitsuse (Tallinnas linnaosavalitsuse) poole selgituse saamiseks ja vigade parandamiseks. Hääletada saab ka ilma valijakaarti omamata.

Millal ja kus saab hääletada?

Hääletada saab elukohajärgses valimisjaoskonnas valimispäeval 17. oktoobril 1999 kell 9.00-20.00.

Eelhääletamine toimub 11-13. oktoobril kõigis valimisjaoskondades kell 12.00-20.00.

Sel ajal saab samaaegselt nn korralise eelhääletamisega igas vallas ja linnas vähemalt ühes valimisjaoskonnas hääletada väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda.

Kas kodus on võimalik hääletada?

Kui Te terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse tõttu ei saa hääletada valimisjaoskonnas, võite esitada kirjaliku taotluse kodus hääletamiseks. Taotlus tuleb esitada hiljemalt valimiste päeva kella 16.00 jaoskonnakomisjonile. Valimispäeval korraldab jaoskonnakomisjon hääletamise Teie kodus.

Mis tuleb kaasa võtta valimisjaoskonda?

Kehtiv isikut ja kodakondsust tõendav dokument (näiteks pass) või Eesti ametiasutuse poolt väljaantud kehtiv isikut tõendav dokument, millel on isiku foto ning ees- ja perekonnanimi (näiteks juhiluba).

Kuidas toimub hääletamine?

Valija saab hääletada vaid ühe kandidaadi poolt, kes on tema valimisringkonnas kandideerijate nimekirjas. Meelepärase kandidaadi number tuleb kirjutada hääletamissedelile. Valija eelistus annab võimaluse kandidaadil pääseda volikokku, ühtlasi annate oma hääle ka nimekirjale, kus see kandidaat kandideerib.
Valija esitab hääletamissedeli saamiseks kehtiva isikut tõendava dokumendi. Kui valija on saanud hääletamissedeli, siis annab ta selle kohta allkirja. Hääletamissedel tuleb täita selleks ettenähtud kabiinis. Valija täidab sedeli ise. Peale valimissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ning annab selle jaoskonnakomisjoni liikmele. Viimane paneb kokkumurtud hääletamissedeli välisküljele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi. Valija laseb hääletamissedeli valimiskasti ise. Eelhääletamine toimub analoogiliselt hääletamisega valimispäeval.

Kuidas toimub eelhääletamise ajal väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuv hääletamine?

Valija esitab jaoskonnakomisjonile isikut tõendava dokumendi, mille alusel kantakse valija andmed valijate nimekirja. Valija annab allkirja valijate nimekirja. Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli, kaks ümbrikku ja valija elukohajärgse valimisringkonna kandideerijate nimekirja. Peale hääletamissedeli täitmist paneb valija sedeli ühte jaoskonnakomisjoni liikme antud ümbrikku. Viimase paneb valija jaoskonnakomisjoni liikme antud teise ümbrikku. Sellele nn välimisele ümbrikule kirjutab valija ise või jaoskonnakomisjoni liige valija nime, isikukoodi ja aadressi, mille järgi valija on kantud valijate registrisse. Ümbriku laseb valija väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate sedelitele ettenähtud valimiskasti.

Kuidas selgub, kellest saab volikogu liige?

Valla- või linna valimiskomisjonis tehakse valimistulemused kindlaks ringkonniti. Mandaadid jaotatakse proportsionaalsuse põhimõtte alusel, mis tähendab, et nimekirjade poolt saadavad kohad on vastavuses nendele antud häälte arvuga.

Valimistulemuste kindlakstegemine toimub kahes etapis. Kõigepealt arvutatakse iga valimisringkonna kohta lihtkvoot, mis saadakse valimisringkonnas antud kehtivate häälte arvu jagamisel mandaatide arvuga. Valituks osutub kandidaat, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi, või on sellega võrdne.

Lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse nimekirjade vahel, mille kandidaadid kogusid vastavas vallas või linnas vähemalt 5% kehtivatest häältest. Nimekirjamandaatide jaotamiseks reastatakse kandidaadid nimekirjades vastavalt saadud häälte arvule. Ühes nimekirjas kandideerijate hääled liidetakse. Mandaatide jaotamisel arvutatakse võrdlusarvud, kasutades modifitseeritud d'Hondti jagajate meetodit jagajate jadaga 1, 20,9,30,9, 409, jne. Võrdlusarvude alusel antakse mandaadid nimekirjadele, mille võrdlusarvud on suuremad. Iga nimekirja võrdlusarvude arvutamisel jäetakse vahele nii mitu jada esimest elementi, kui mitu mandaati jaotati samale nimekirjale vastavas valimisringkonnas valimiskvoodi alusel. Valituks osutuvad nimekirjas ettepoole reastatud kandidaadid vastavalt kandidaatide nimekirjale antud mandaatide arvule.

Kui pärast mandaatide jaotamist lihtkvoodi alusel ja nimekirjamandaatidena jääb osa mandaate jaotamata, osutuvad valituks ülejäänud kandidaatidest enim hääli saanud. Kui valimisringkonnas kandideerijate nimekirjas on ainult üksikkandidaadid, osutuvad valituks enim hääli saanud kandidaadid.

Valimistulemuste kindlakstegemine on avalik.

Millal selguvad uued volikogu liikmed?

Valla valimiskomisjon registreerib valitud volikogu liikmed ja avaldab nende nimed hiljemalt 27. oktoobriks. Uus volikogu tuleb kokku hiljemalt 7 päeva jooksul peale liikmete nimede avalikustamist.
 

(Kasutatud on Vabariigi valimiskomisjoni infot)

Julius Kuperjanovit meenutatakse aktusega
Kambja juurtega Eesti Vabadussõja kangelasel on 11. oktoobril 105. sünniaastapäev

11. oktoobril 1999. a möödub Julius Kuperjanovi sünnist 105 aastat. Kambja Laulu- ja Mänguselts kavatseb seda päeva tähistada piduliku aktusega laupäeval, 9. oktoobril kell 14 Kuuste Põhikooli saalis. Aktusele on oodatud kõik huvilised, keda paelub ajalugu.

Kuuste kooli ajalooõpetaja Erika Pastel, kes on aktusel üks esinejaist, oli nõus lehelugejat teemale lähemale viima:

“1944. aasta sügisel viisid sugulussidemed mind Vana-Kuuste Trulli tallu.

Seal elas ka Julius Kuperjanovi 81- aastane ema Liisa. Trulli talu perenaine Emilie Jalap oli tema tütar. Ametlikud andmed mul puuduvad, kuid mälestustes on säilinud fakt, et peale mehe surma müüs Liisa Kuprejanov Mäe-Lalli talu ja saadud rahaga toetas Johan Jalapil Trulli talu ostmist ja hoonete ehitamist. Selle eest anti talle eluaegne ülalpidamine Trulli talus.

Vanamemm oli uhke eluhoiakuga ja tuletas sageli väimehele meelde oma õiguslikku seisundit Trullil. Johan Jalap oli usumees ja sellel teemal oli vaidlusi memmega, kes piiblisõnast suurt lugu ei pidanud.

Mina ei mäleta, et oleksin memmega mingil teemal vestelnud. Meelde on jäänud aga see, et ta kiitis tsaariaega.

Teada on, et Daniel ja Liisa Kuperjanovil oli viis last, kui nad Mäe-Lallile tulid. Julius oli nende kolmas laps.

Juliuse emaga koos veedetud aastate jooksul külastasid teda küll pojalapsed Tartust, kuid lastest, peale Emile, ei tea ma midagi.

Memm suri 1946.a ja maeti Kambja kalmistule.”

Julius Kuperjanovi sünniaastapäeva aktusel on peaesinejateks Kuuste ja Kambja kooli õpilased. Mõistagi tuleb kohale esindus Kuperjanovi- pataljonist, kellega Kuuste koolil on juba mitmeaastased sõprussidemed. Kaitseväelased tutvustavad pärast aktust tänapäevaseid relvi ja varustust.

Aktusest on teada antud ka kaitseministeeriumile. Praegu puuduvad kindlad andmed, kas kaitseminister Jüri Luik saab sõita Vana- Kuustesse, kuid Isamaaliidule lähedal seisvad isikud seda ei välista.

Laulu- ja Mänguselts püüab organiseerida bussi, millega saaks sõita Kambjast aktusele ja tagasi (täpsem info seltsi juhatuse liikmelt Heli Jaametsalt telefonil 416 205).
 

Kaido Mark
Toivo Ärtis
Sajandi suurmees

Julius Kuperjanov (11. X 1894 Hubnova v., Pihkva kub. — 2. II 1919 Tartu), sõjaväelane, leitnant.

Lõpetas 1914 Tartus õpetajate seminari ja 1915 Peterburis lipnike kooli. Oli I maailmasõjas luureüksuse komandör, astus 1917 Eesti tagavarapataljoni, määrati selle ülema abiks. Juhtis 20. II 1918 Tartus enamlastelt võimu võtmist ja Saksa okupatsiooni ajal Lõuna-Eestis põrandaalust Omakaitset (Kaitseliitu). Vabadussõja alguses organiseeris partisanisalga (kuni 1200 meest), osales 14. I 1919 juhtivalt Tartu vabastamises. Sai 31. jaanuaril Paju lahingus surmavalt haavata. Paistis silma vapra võitlejana. Tema moodustatud väeosa on nimetatud aastast 1928 Kuperjanovi partisanipataljoniks (ka -rügemendiks), praegu Kuperjanovi Üksik-jalaväe pataljon. Hauasammas Tartus Raadi kalmistul (1925, J. Koort). Vabadusristi I liigi 2. järk ja II liigi 2. ja 3. järk.

Julius Kuperjanov on Kambjaga seotud sajandi suurmees. Tema vanemad tulid Venemaalt Eestisse 1904. aastal. Elupaigaks osteti Lalli talu Vana- Kuuste vallas. Julius Kuperjanov õppis Sipe ministeeriumikoolis. Pärast Tartu Õpetajate Seminari lõpetamist töötas ta lühikest aega 1914/15. õa Kambja kihelkonnakoolis.


Vastsündinud vallakodanikud:

Henri Hokkonen

13. august 1999, Kambja

Willem Lustmets

21. august 1999, Vana- Kuuste

Eliza Raudheiding

17. august 1999, Sipe


Peatoimetaja Toivo Ärtis (tel. 416 457)
Toimkond: Hella Sule, Kaido Mark, Peeter Ruuge, Tiiu Laane, Kaari Helstein, Sulev Kaasik. Toimetuse postiaadress: 62001 Kambja sjk., nõudmiseni või e-post toivo@kambja.edu.ee Trükk: BürooDisain, trükitud 900 eksemplari.
 


Võrguväljaanne: http://www.kambja.ee/



Vallavalitsemine Koolileht Oli kord