eelmine leht
Nr. 5 (31) oktoober 1999
järgmine leht
Selles lehes:
Head inimesed,
35 kuud on möödunud päevast, kui vallavolikogu praeguse lehetoimetuse
ametisse pani. Selle aja jooksul oleme toonud teieni 18 lehenumbrit. Täname
kõiki lugejaid ja kaastöölisi, sest järgmise lehe
teeb juba uue vallavolikogu poolt ametisse seatud toimetus.
Kambjalaste
vallutusretk Euroopa “katusele”
Anne Palumetsa reisikiri viib lugejad Euroopa kõrgeima
mäe Mont Blanci tippu
Möödunud suvi oli Eestimaal nii ilus, et puhkajad
pidid sellega igati rahule jääma. Aga ikka leidub inimesi, kes
tahavad midagi muud, näiteks lund ja tuisku kesksuvel. Seda said näha
77 eesti alpinisti - Mont Blanci ekspeditsioonist osavõtjat.
Et kõrget mäge vallutanud seltskonnas olid
ka mõned endised ja praegused Kambja valla elanikud, siis allpool
väike ülevaade sellest meeldejäävast matkast (vt ka
18. sept. Postimees Extra).
Reisi eestvõtja oli Tallinna Noorte Matkaklubi.
Nende poolt olid tellitud kaks bussi, korraldatud ööbimised kämpingutes,
linnaekskursioonid Salzburgis, Viinis ja Veneetsias. Ülejäänu
jäi matkagruppide endi teha.
Meie 9-liikmelist rühma juhtis kogenud matkaja Mart
Kainel ja ega teisedki algajad olnud. Pärast neli päeva kestnud
sõitu Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tshehhi, Austria, Saksamaa
ja Itaalia teedel alustasime esimest 6-päevast matka Gressoney orust
tõusuga Monte Rosa mäemassiivile. Enamasti "suure kodumaa"
mägedes karastuse saanud turistidele oli üllatav kogeda, et Alpide
põhimarsruudid on korralikult tähistatud, üsna tihedalt
leidub mägionne, kus piisava rahasumma olemasolul võib lasta
end teenindada ja peaaegu alati on läheduses näha teisi matkajaid.
Kohtumised teiste gruppidega piirdusid enamasti lühikese tervitusega,
mitte ei lõppenud vennastumisega ühise teejoomise käigus,
nagu see Venemaa avarustes kombeks on olnud. Lääne turistid ei
vea tavaliselt kaasa suurt seljakotti, sest ööbimispaigad on
olemas. See-eest tehniline varustus, mida saab ka laenutada, on tasemel.
Jalavaeva vähendavad köisteed. Nii nägimegi 3620 meetri
kõrgusel asuva Quintino Sella hüti juures kerges riides ja
seljakottideta inimesi, kui meie samal ajal olime kaks päeva mööda
kive ja liustikku ülespoole rühkinud, kogu vajaminev kraam turjal.
Meie esimese matkaringi ülesanne oli aklimatiseerumine,
et Mont Blancile tõustes mitte kogeda mägihaigust. Liiga järsult
kõrgust võttes võib kogeda väga ebameeldivat
enesetunnet - pea valutab, süda on paha, käed-jalad tunduvad
justkui vatist olevat. Raskematel juhtudel aitab ainult kiire laskumine
ja tervise taastamine all orus. Õnneks läks meil natuke paremini
- kergemad tervisehäired möödusid üsna kiiresti. Kõige
rohkem kurja tegi päike, mis vaatamata tugeva kaitsekreemi kasutamisele
iluvigasid põhjustas. Õnneks jäid päikese meelevalda
vaid põsed ja lõug silmini tõmmatud mütsi, päikeseprillide
ja paksude riiete vahelt.
Üleval liustikul valitses päris korralik talveilm,
kindad, sall ja sulejope olid hädavajalikud. Telgid said püstitatud
lumme kaevatud süvenditesse, hommikuks olid need kaetud paksu tuisulumega.
Meie grupi matkajad tõusid Shveitsi piiril asuvatele 4226 meetri
kõrgusele Castorele ja 4554-meetrisele Margheritale. 9. augustil
jõudsime uuesti oma busside juurde.
Puhkasime, pesime ja kosutasime endid Aosta lähedal
kämpingus ning järgmisel päeval asusime teele oma peaeesmärgi
Mont Blanci poole. Selleks tuli sõita mägedest alla, mitusada
kilomeetrit lääne poole ja siis uuesti mööda käänulisi
mägiteid Prantsusmaa piiri lähedal asuva Cormayeurini. See on
imekaunis linn praegu suletud Mont Blanci tunneli suudme lähedal.
Otse linna taga kõrgub tohutu mäesein. On näha, et linn
elab ainult turistidele ja turistidest. Talvel meelitavad rohked suusarajad,
aasta läbi leidub hulgaliselt neid, kes soovivad siit alustada oma
teekonda Euroopa kõrgeimale tipule 4807-meetrisele Mont Blancile.
Bussid jäid jälle ootama, meie rühkisime üles mööda
võimsat Miage`i liustikku.
Rada kulges mööda liustikku katvat moreeni,
seejärel kaljudel, kuhu ronimise hõlbustamiseks on pandud kette
ja raudredeleid. Edasi jõudsime lumele, kus tuli hoiduda sügavatest
liustikupragudest. Siin saime tunda tõelist suvesoojust - päikese
käes võis päevitada, aga niipea, kui soojaandja vajus
mäe varju, tuli paksud riided selga ajada.
Maailmajagude kõrgemad tipud
Aasia: Dzhomolungma (Mount Everest)- 8848 m
Ameerika: Aconcagua- 6960 m
Aafrika: Kilimandzharo- 5895 m
Antarktika: Vinson- 5140 m
Euroopa: Mont Blanc- 4807 m
Austraalia: Mount Kosciusco- 2230 m
Eesti kõrgeim mäetipp: Suur- Munamägi
Haanjas: 317 m
11. augustil vaatasime päikesevarjutust, mis ka Alpides
polnud täielik - Kuu varjuga kattus üle 90% päikesekettast.
Läbi õhukeste pilvede võis haruldast loodusnähtust
isegi palja silmaga jälgida. Järgmisel ööl ärkasime
selle peale, et kottpimedas marssisid meie telkidest mööda esimesed
mäeleminejad. Alustatakse 3071 meetri kõrgusel olevast Gonnella
hütist kella 1-2 paiku lambivalgel. Põhjus on selles, et Alpides
muutub ilm pahatihti pealelõunal pilviseks ja tõuseb tugev
tuul. Meil oli küll kõrguses väike edumaa, aga teele saime
alles siis, kui hakkas valgemaks minema.
Tipputõusuks tuleb kõigepealt ronida mäeahelikule
mõni kilomeeter lääne pool ning seejärel minna mööda
teravale harjale tallatud rada taamal kõrguva tipu suunas. Tõus
pole tehniliselt ega füüsiliselt väga raske, aga tunda annab
kõrgus, mis sunnib matkajaid astuma justkui aegluubis - üleval
saab iga hingetõmbega palju vähem hapnikku, seetõttu
on jaksugi vähem.
Poolel teel tulid meile juba vastu laskujad, kes olid
varakult alustanud. Aga 12. augusti hommikul kell 11 olime meiegi ihaldatud
tipul. Tõepoolest võis allpool näha ainult mägesid
ja kümneid lähenevaid või kaugenevaid turiste. Vinge tuul
ei lubanud kaua nautida võitu mägede ja iseenda üle.
Tagasiteel tabas meid see, mille eest on sageli hoiatatud.
Kiiresti mattus ümbrus pilvedesse, tuisuiilid katsid kinni jäljed
ja lõpuks oli ümber vaid valge pimedus. Proovisime paaril korral
laskuma asuda, kuid loobusime asjatust riskist - ees oli järsakuid
ja liustikupragusid - ning jäime ööbima 4362 m kõrgusel
olevasse Vallot’ hütti. See Prantsusmaal asuv ehitis ongi mõeldud
hädalistele, kes jäävad laskumisel tormi või udu
kätte. Erinevalt teistest mägionnidest puuduvad selles kütteta
plekk-karbis igasugused mugavused. Õnneks oli katus pea kohal ja
seinad ümber ning kuna meil oli üsna palju mitmest rahvusest
saatusekaaslasi, ei hakanud väga külmgi ilma magamiskottideta,
mis olid jäänud telkidesse meid ootama.
Hommik tervitas meid jälle särava päikesetõusuga,
nagu poleks eelmise päeva vintsutusi olnudki. Laskumine läks
viperusteta ja juba järgmisel päeval võisime tunda lõunamaa
suve, mis pani unustama külma, märjad jalad, väsimuse ja
raske seljakoti. Vahemere lained, imekaunis Veneetsia ja Viin tegid pika
tagasisõidu vaheldusrikkamaks.
Mis sinna mägedesse küll ajab - küsitakse
kodumaal. Ei tea - proovige järgi, ehk selgub.
Ivar
Tedrema teeb kokkuvõtte kolmest tööaastast
Vallavanem sai töise elamuse uue kooli proovivaia
maasselöömisel ja nurgakivi panekul
Valimiste eelne aeg sarnaneb aastavahetusele, kui kõikjal
ja kõiges tehakse kokkuvõtteid. Viimastel aastatel tehtut
meenutab oma intervjuus ka vallavanem Ivar Tedrema.
Mida oled oma meeskonnaga teinud Kambja valla arengu
heaks viimasel kolmel aastal?
Kümme aastat oleme maadelnud kiriku taastamisega.
Ka viimasel kolmel aastal oleme taastamistöödega läinud
samm-sammult edasi.
Kambja lasteaed töötab praeguses hoones 1986.
aasta lõpust. Igal suvel oleme leidnud võimalused ruumide
remondiks, et viia lasteaed järk-järgult kaasaegsele tasemele.
Unipiha algkool sai veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemi
koos heitvete puhastusega.
Jätkunud on Kuuste põhikooli remonditööd.
Veel käesoleval aastal teeme suuremahulise töö laguneva
fassaadi remondil.
Möödunud aastal alustati uue Kambja põhikooli
ehitusega.
Paljudesse küladesse oleme ehitanud teid, teetruupe,
alajaamu, elektriliine ning Vana-Kuuste asulasse rajanud juurde tänavavalgustust.
Valla territooriumil likvideerisime viis nõuetele
mittevastavat prügilat. Prügimajanduse korrastamiseks oleme valla
territooriumile ostnud ja paigaldanud kõigile kasutamiseks suured
prügikonteinerid. Rekonstrueeritud on Enno ja Vikati karjäärid.
Valla põhieelarve on igal aastal olnud kõhnapoolne.
Kas on õnnestunud ka lisarahasid valda tuua?
Kambja vallavalitsusel on viimase kolme aasta jooksul
õnnestunud “välja võluda” sihtotstarbelisi lisarahasid
kogusummas ligi 20 miljonit krooni lisaks valla põhieelarvetele,
millede kogusumma on veidi enam kui 29 miljonit krooni.
Mida on tehtud vallasüdamest eemale jäävate
elukeskuste säilitamiseks?
1997. aasta kevadel tabas Kammeri Eriinternaatkooli suur
õnnetus katlamaja õhkulendamise näol. Kooli direktori
Peep Puusepa, Kambja vallavalitsuse, Tartu maavanema, Haridusministeeriumi
ühise tegutsemise tulemusena ehitati kiiresti uus kaasaegne katlamaja
ja rekonstrueeriti soojavarustuse süsteemid. Kooli direktor on igal
aastal teinud kooli hoonetes suuremahulisi remonditöid, mille tulemusena
on pandud alus pikkadeks aastateks Kammeris kooli kui elukeskuse säilimisele.
Lisaks eeltoodule ehitas kooli direktor Kavandu sidele tööruumi.
Alates 1995. aastast on “maadeldud” Kodijärve hooldekodu
remondiga. Käesolevaks ajaks on tööde teostamisega jõutud
niikaugele, et hoolealustel on normaalsed elutingimused ning sealsetele
vallaelanikele on tagatud töökohad. Ümbruskonna rahvas võib
oma toodangut realiseerida hooldekodule.
Ettevõtjad loovad töökohti, kuid kas
nad on Kambja valla heale käekäigule ka mõnes muus valdkonnas
mõju avaldanud?
On küll. Näiteks AS ARNOLD PUIT toetas käesoleval
aastal Kambja lasteaia remonditööde teostamist. Paljud valla
ettevõtted on leidnud võimaluse välja panna auhindu
parimate sportlaste autasustamiseks.
Tõsist heameelt valmistas ettevõtja Neeme
Erkmaa poolne idee ja kaasabi Elva Metskonna poolt unustusse jäänud
Pikksaare puhkekoha korrastamisel ja hooldamisel.
Kas Tartu linnas õppivatel maanoortel tuleb
aastal 2000 haridustee pooleli jätta, nagu ähvardavad ajakirjanduses
ja televisioonis Tartu linnajuhid?
Loodan, et mitte. Küsin rumalalt vastu, mitu linnakooli
suletakse, kui äkki kõik maalapsed sealt lahkuksid?
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus lubab vanemal
oma lapse panna ükskõik millisesse kooli, kus on vabu kohti.
Vanemate soovile lisaks on linnas õppimise põhjuseks ka paratamatu
edasiõppimise soov järgmises kooliastmes, mida maal igal pool
ei ole võimalik teha vastava kooli puudumise tõttu. Mõnikord
on ka bussiliiklus maalt linna soodsam võrreldes liiklusega maal.
Linnas on ka soodsamad huvihariduse saamise võimalused.
Linnakoolid võtavad õpilased meeleldi vastu,
sest koos iga õpilasega saavad nad aastas 5050 krooni pearaha ja
205 krooni õpikute soetamise raha. Selle raha arvelt makstakse õpetajate
ja koolijuhtide palk.. Andekad maalapsed parandavad koolide mainet riigieksamite
ja olümpiaadide tulemusi arvestades. (Maalaste osakaal on suurem hea
kuulsusega linnakoolides.) Vallad toetavad linna koolides õppivaid
õpilasi kooli ja tagasi bussisõidu piletihinna kinnimaksmisega.
Vaidlusi on tekitanud ajalehtedes “Tartu Postimees” ja
“Maaleht” ära toodud koolirahaks nimetatud koolide majandamise kulud.
See on Tartu linnas kehtestatud erinevaid aluseid kasutades ja on kooliti
kindlasti erinev. Näiteks kantseleikulud ja ajakirjanduse tellimise
kulud on arvestatud õpilase kohta, kooliruumide korrashoiu kulud
on arvestatud aga kooliruumide pindala kohta. Kui suur oleks linnakoolide
kapitalikulu? Avaldatud kooliraha ei saa linnavalitsus kehtestada ühepoolselt,
selle suurus võiks olla läbirääkimiste teema omavalitsuste
vahel.
Maakonna koolid võtavad vajadusel linnas käivad
maalapsed õppima. Vallad teevad pingelisele eelarvele vaatamata
suuri pingutusi koolide õppetöötaseme tõstmiseks,
koolimajade korrashoiuks, koolide säilitamiseks.
Arendatakse huviharidust, andekatele lastele võimaldatakse
tasuta bussisõit spordi-, kunsti- ja muusikakooli. Koolilõunagi
on maal tunduvalt odavam kui linnas.
Kuidas kommenteerid Kambja põhikooli ehituskonkurssi?
Kambja põhikooli II etapi ehitustööde
teostamiseks kuulutati välja konkurss kõige soodsama, mitte
kõige odavama ehitaja leidmiseks. Kõige soodsam pakkumine
arvestab hinda, tehtud tööde kvaliteeti, tehtud töödele
antavaid garantiisid ja maksetingimusi tehtud tööde eest.
Kõige soodsama pakkumise väljaselgitamiseks
töötas 7- liikmeline hindamiskomisjon koosseisus:
Priit Päkk- Kambja vallavolikogu esimees,
Mati Luik- Kambja vallavolikogu revisjonikomisjoni esimees,
Raivo Kiuru- Kambja vallavolikogu revisjonikomisjoni liige,
Ivar Tedrema- Kambja vallavanem,
Reet Kiuru - Kambja vallasekretär,
Enno Soodla- Kambja valla majandusnõunik,
Enn Liba - Kambja põhikooli direktor.
Tartu Maavalitsuse esindajana osales komisjoni töös
Tartu Maavalitsuse arhitektuuri- ja planeeringute peaspetsialist Peep Männiksaar.
Hindamiskomisjonile laekusid pakkumised kolmelt ehitusfirmalt:
1. AS LINNAEHITUS 24495260 kr.
2. AS MERKO EHITUS 21820087 kr.
3. AS EHITUSFIRMA RAND JA TUULBERG 27910989 kr.
Komisjoni töö tulemusena jäid omavahel
konkureerima AS LINNAEHITUS ja AS EHITUSFIRMA RAND JA TUULBERG, kuna AS
MERKO EHITUS poolt laekunud pakkumisdokumendid ei vastanud pakkumiskutse
dokumentides esitatud tingimustele ja komisjon lükkas AS MERKO pakkumise
tagasi riigihangete seaduse § 25 lõige 2 alusel.
Vastavalt Riigihangete Ameti poolt väljatöötatud
soovituslikule hindamismetoodikale ning eespooltoodud hindamistingimustele
tunnistas komisjon kõige soodsamaks AS EHITUSFIRMA RAND JA TUULBERG
pakkumise, kellega sõlmiti ehitustööde teostamise leping.
Hindamiskomisjoni otsuste vastavust seadustele kontrollib
Riigikontroll alates 9. septembrist 1999.
Milline on sinu viimase kolme aasta meeldejäävaim
elamus?
Kambja põhikooli ehitusplatsil vundamendi esimese
proovivaia sisselöömine ning uue hoone nurgakivi panek kihelkonnapäevade
ja hariduskonverentsi raames.
Kas on jäänud töid-tegemisi järgnevateks
aastateks?
Jätkub Kambja põhikooli ehitustöö.
Ette tuleb võtta spordihoone remonditööd ja leida lahendus
Kuuste raamatukogu ruumiprobleemidele. Kambja raamatukogu laienemise küsimus
laheneb uue koolihoone valmimisega.
Kambjas on Kase tänava individuaalmajade elanikud
tõstnud oma elamute kanaliseerimise vajaduse.
Kambja kalmistu hooned vajavad elektrifitseerimist ja
Kambja järv puhastamist.
Väga suur töö seisab ees kogu valla heakorraga,
sealhulgas põlenud ja kokkuvarisenud hoonetega.
Kas tunned Kambja valda nagu oma viit sõrme?
Piinlik öelda, aga ikka veel ei tunne. Alles hiljuti
“avastasime” talu, mille juurde ei saa sõita autoga sõita.
Elanikud olid siiani väga kannatlikud, kuid viimasel ajal on kõrges
eas inimesed vajanud kohapealset arstiabi. Andsin korralduse kiiremas korras
kilomeetripikkuse tee rajamiseks valla kulul.
Kui sa enam ei oleks vallavanem, mida teeksid?
Mul on talu Ivaste külas. Seal on kaunis loodus,
vaikus, põllulapp ja marjaistandus. Ükski töö ei
riku õiget meest ja küllap ma hakkama saan.
Mis on ühist kärbsel ja vallavanemal?
Mõlemad võib ajalehega maha lüüa!
Kuidas tervis sellele pingele vastu peab?
Peab pidama!
Vallavanema mõtted ja arutlused aitas
lehte
Toivo Ärtis
algusse
Meie hulgast on lahkunud
Elmar Alliksaar
30.07-1932 - 12.09.1999, Sipe
Heinola Meus
24.01.1922 - 14.09.1999, Suure- Kambja
Haridus
+ kultuur + tervishoid = sotsiaaltöö
Heli Jaamets: “Kurvastamine meid ei aita, tuleb üle
saada ka halvematest aegadest.”
Sotsiaaltöö Kambja vallas hõlmab nii
haridust, kultuuri, tervishoidu kui ka kogu vallarahva elu-olu üldiselt.
Seni ei ole maaelus kvalitatiivset muudatust veel toimunud,
majandite lagunemisejärgne aeg kestab ja uued firmad-ettevõtted
ei ole suutnud end kindlale järjele seada. Inimestes valitseb teatud
peataolek, sest maaelu ja- töö ei suuda inimesi vääriliselt
toita ning ka valitsuskoalitsiooni esindajad on põllumajanduse kui
majandusharu oma kõnedes lausa maha kandnud (meenutagem siseminister
Jüri Mõisa esinemisi!). Siiski läheb elu edasi ning kurvastamine
meid ei aita, tuleb üle saada ka halvematest aegadest.
Tähelepanu lastele ja noortele peredele
Kambja valla sotsiaaltöös on olnud ning jäävad
ka edaspidi kesksele kohale lapsed ja noored ning nende pered. Põhimõtteks
on see, et kui meie lapsed saavad korralikult kasvada ja võimalikult
rohkem õppida, võime uskuda, et tulevikus saavad neist tublid
valla elu edendajad. Seetõttu on toetuste ja soodustuste eraldamisel
arvestatud ennekõike ikka lapsi ja nende vajadusi. Siinjuures peame
tänama meie pensionäridest vanaemasid-vanaisasid, kes on oma
laste peresid ikka toetanud ja abistanud ning vahel ise nii mõnestki
asjast pidanud loobuma.
Meie vallas on kunsti-, kultuuri- kui ka spordihuvilisi
lapsi, keda oleme jõudumööda nende harrastuste juures
toetanud. Abivajajail on ainult vaja vallavalitsuse poole pöörduda,
et teaksime, millega laps tegeleb ja millist abi ta vajab.
Õpilaste tasuta koolisõidust
Igal sügisel on elevust tekitanud laste bussisõit
koolidesse ja tagasi. Ka tänavu kirjutati "Postimehes", et vallavalitsused
ei taha oma lapsi toetada, ei osta neile tasutasõidutõendeid
ja sunnivad lapsevanemaid raha kulutama. Peab ütlema, et igal asjal
on oma head ja halvad küljed. Juhul, kui meie bussiliine teenindaksid
ainult ühe firma bussid, oleks tasutasõidutõendite hankimine
veel mõeldav. Praegu aga sõidavad nii Võru kui ka
Otepää maanteel mitme erineva firma bussid ning kui ostame lastele
Tarbuse tasutasõidutõendid, peavad nad teiste firmade bussides
ikka piletid ostma.
Tasutasõidutõendi eest maksab vallavalitsus
bussifirmale kahe bussisõidu eest päevas, kõigi kooliaasta
päevade eest, vaatamata sellele, kas laps on haige või puudub
mingil muul põhjusel koolist või jääb buss mõnel
päeval hoopis tulemata. Samal ajal - kui lapsel on tasutasõidutõend,
aga ta sõidab teise firma bussiga ning peab ikkagi pileti ostma,
ei saa me enam seda korvata ning kaotavad nii lapsevanemad kui ka vald.
Seepärast muretsesime tasutasõidutõendid Kammeri ning
Kavandu külade ja Unipiha Algkooli lastele, kes sõidavad ainult
Tarbuse bussidega. Teised lapsed koguvad endiselt oma bussipiletid kokku,
kleebivad need paberilehele ja esitavad kuu lõpul vallavalitsuse
kassasse. Kui rahulikult selle üle järele mõelda, saate
aru, et nii on ka vanematele kasulikum. Siinjuures tahan koputada lapsevanemate
südametunnistusele, et nad oma Tartus- käimise pileteid laste
lehele ei kleebiks, sest eelmisel aastal selgus näiteks juhus, kus
üks laps oleks ühel ja samal päeval justkui kolm korda koolis
käinud.
Abi ja hool eakaile
Pensionäridest rääkisin eespool ainult
kui toetajatest, kuid oleme ikka püüdnud neidki aidata, kui neil
mured väga suureks kipuvad minema. Senini on peaaegu kõik soovijad
saanud toetust küttepuude muretsemiseks. Viimasel aastal on sagedasti
saadetud pensionäridele koju küttepinde, milledega enamik saajaid
üsna rahul on.
Endiselt käib valla üksi elavaid vanainimesi
vaatamas valla autojuht Kuido Leib, kes toimetab soovijaid ka arsti juurde
ning viib neile koju toitu või muud vajalikku. Sellekohase sooviga
on vaja ainult vallavalitsuse poole pöörduda. Ka on organiseeritud
buss Vanemuise teatrisse, kus kord kuus on etendus ainult pensionäridele.
Igal suvel, augustikuu esimesel pühapäeval on
meil memme-taadi pidu, kuhu ootame kõiki valla eakaid inimesi. Sellel
päeval käib buss tavalisi “vallaringe” mööda. Kuuste-kandi
rahvas käib sellel peol päris aktiivselt, ootame suuremat huvi
ka Kammeri- Kodijärve kandi rahvalt!
Tunamullu loodud Kambja Laulu- ja Mänguselts ootab
aktiivseid kaasalööjaid ja tegutsejaid igas vanuses!
Jagatud mure on pool murest
Ütleme ikka nii, et kui inimesel on mure, siis on
õige, kui ta tuleb ja räägib sellest. Alati ei saa me
aidata, kuid kunagi ei maksa jätta oma probleemi ainult iseennast
murdma. Praegu on mitmesuguseid võimalusi ning teinekord ei oska
inimesed abi küsida, teinekord ei tea nad oma võimalusi. Näiteks
on ikka veel paljudel peredel teadmata, et kui üks abikaasadest jääb
töötuks ja ei ole ka tööhõiveametis enam arvel,
siis on tal võimalik haigekassakaart saada abikaasa töökoha
kaudu. Töökoht ei tee selleks mingeid lisakulutusi, inimesel
on aga haiguskindlustus olemas.
Optimistlikku meelt edaspidiseks
Rõõm on vaadata uue Kambja koolimaja kerkimist.
Ja rõõm on teatada, et Kambja valda hakkab jälle rohkem
lapsi sündima. Kui 1994. aastal sündis vallas 21 last, siis järgmistel
aastatel on sündivus kasvanud. Tänavu on meil enne septembrikuud
sündinud juba 26 last, aga aasta lõpuni on veel päris
mitu kuud. Selline perspektiiv lubab, et saame alles hoida kõik
oma kolm kooli, sest kui seda suutis kakskümmend aastat tagasi perekond
Salmistu Unipihas, peame meiegi oma lastele kodulähedase kooli alles
hoidma.
Soovin vallarahvale kannatlikku meelt ja optimismi! Ma
ei kasutaks küll tuntud fraasi Heinz Valgult, kuid seda parafraseerides
ütlen - me peame vastu ikkagi ja Lõuna-Eesti kaunis loodus
hakkab jälle ohakapõldudest välja paistma ning maainimene
saab tagasi oma koha Eesti majanduses.
Kaunist sügist kõigile !
Heli Jaamets
sotsiaalnõunik
algusse
Õiendus
Eelmises “Koduvallas” oli avaartiklis märkus selle
kohta, et Kambja kirikus toimunud suurkontserdil jäid esinejatel saamata
lilled kambjalaste poolt. Kambja koguduse nurin on õigustatud, sest
vaatamata sellele, et Eesti Kontsert pakkus seda üritust Kambja kogudusele,
ei olnud vallavalitsuse poolt tõesti õige jätta kontserti
puudutavat ettevalmistust ainult koguduse kanda. Seepärast leian,
et märkuses oleks pidanud koguduse kõrval olema ka vallavalitsuse
kultuurikomisjoni nimi.
Vabandan koguduse ees! Inimene õpib, kuni elab.
Heli Jaamets
vallavolikogu kultuurikomisjoni esimees
algusse
Perekond Kiudma spordilugu
Kiudmad järgivad põhimõtet, et kehaline
aktiivsus ja elukvaliteet käivad käsikäes
Perekond, kellest järgnevalt juttu tuleb, ei erine
ühest tavalisest Eesti perekonnast esmapilgul mitte millegi poolest.
Kuid ometi on neis midagi erilist. On, mis vajab ülestähendamist,
ülerääkimist ja ajaloo jaoks talletamist.
Heino (sündinud 1942. aastal Tartus) ja Ene (sündinud
1941. aastal Luunjas) Kiudma abiellusid 1966. a. Nad mõlemad on
lõpetanud Eesti Põllumajanduse Akadeemia. 1970. a. asus pereisa
tööle Kambja sovhoosi insenerina, 1978. a. alustas veterinaarina
tööd pereema. 1966. a. sündis peresse esimene laps Tarvo,
1971. a. nägi ilmavalgust tütar Triin.
Tee spordi juurde on leidnud Ene ja Heino tänu oma
õpetajatele põhikooli päevilt. 1950-ndad aastad ei olnud
noorte inimeste jaoks kerged. Tollane aeg ja olustik oli inimese isoleerinud
muust maailmast. Läbi spordi oli võimalik ennast välja
elada, sisustada sellega oma vaba aega ning taseme tõustes oli sport
üks väheseid valdkondi, läbi mille oli võimalik maailma
näha rohkem kui tavaliselt.
Heino Kiudma - 26 korda Eesti meister
Heino Kiudma on harrastanud paljusid spordialasid.
Sportimist alustas ta 1956. a. Tartu I Keskkoolis, sel aastal kuulus H.
Kiudma ENSV noorte koondisse korvpallis. Suusatamises täitis ta 1960.
a. I järgu normi. Heino Kiudma on saavutanud oma parimad sportlikud
tulemused aerutamises. 12 aasta jooksul (1958- 70), kuuludes ENSV koondise
ridadesse, tuli ta 26 korral Eesti meistriks. Meistritiitli on ta võitnud
nii ühe- kui ka kahepaadis 500 m, 1000 m, 10 000 m ja maratoni distantsides.
Heino Kiudma on tulnud 5- kordseks “Dünamo” Üleliiduliseks meistriks.
(esimest korda 1959. a.). 1968. a. omistati talle rahvusvahelise meistersportlase
aunimetus. Oma parimaks tulemuseks sportlaskarjääri jooksul peab
ta NSVL esivõistluste III kohta 1964. a. Ainuke välisvõistlus,
kus Heino Kiudmal õnnestus osaleda, oli 1968. a. Soome Vabariigis
Tamperes korraldatud III Häme Internacional Regatta, kus ta saavutas
III koha- temast eespool olid olümpiavõitjad Wichmann (Ungari)
ja Pachaini (Rumeenia).
Kibedamatest mälestustest meenub 1963. a. Rahvaste Spartakiaad,
kus rahvastevahelise skandaali korraldasid Ukraina võistlejad sõites
stardis eestlaste paadi puruks.
Vaatamata väga headele sportlikele saavutustele piirdus Heino
Kiudma spordialasete teenete äramärkimine vaid aukirjade, vimplite
ja plaatidega. Suurimaks tunnustuseks iseenda jaoks oli teadmine, et ta
andis võistlustel endast parima. Kui Heino Kiudma ka tulemuse põhjal
oli parim omal alal, siis võiski ta lugeda oma sportliku eesmärki
täidetuks.
Heino Kiudma pidas aastail 1969- 70 treeneriametit ja 1970. a., olles
28- aastane, loobus ta võistlusspordist. Hilisematel aastatel on
ta mänginud Eesti NSV meistri- ja I liigas korvpalli Tartu Aparaaditehase
(TAET) võistkonna koosseisus ning osalenud kuuel- seitsmel Tartu
suusamaratonil.
Kehakultuuri ja spordiga tegelemist ei ole Heino Kiudma küll
laiaulatuslikumalt propageerinud, kuid tema “süüks” võib
pidada seda, et ta oskas oma lapsed “nakatada” spordipisikuga.
Aktiivne kehakultuurlane Ene Kiudma
Ene Kiudma peab end eelkõige kehakultuurlaseks.
Ta on tegelenud mitmete spordialadega- 1955. a. tuli ta rajoonis koolinoorte
meistriks kabes, 1973. a. täitis II järgu orienteerumises. Nagu
teisigi pereliikmeid, on ka teda köitnud kergejõustik, suusatamine,
võrkpall. Olles üks liige Kambja võrkpallivõistkonnast,
on ta mänginud mitmeidki võidukaid mänge.
Võrkpalliga on seotud ka Ene Kiudma eredamad spordimälestused.
“Luunjas olime geimiga 14:2 taga, kuid võtsime end kokku, võitsime
geimi, seejärel terve mängu. Saime edasi finaali, kus alistasime
oma vastase ning Kambja naiskond tituleeriti rajooni parimaks, autasuks
karikas.” Hea sõnaga meenutab Ene Kiudma tollast spordimetoodikut
Heiki Kortspärna, kes oskas ka väga raskest olukorrast võistkonda
välja tuua ja motiveerida võidule.
1969. a. arvati Ene Kiudma Eesti masinaehitajate koondvõistkonda
võrkpallis. Nädalane treeninglaager Tallinnas ja sellele järgnev
spartakiaad Minskis jäid kahjuks ära, sest ei leidunud kedagi,
kes oleks võtnud kanda lapsehoidja ameti. Nüüd, mil nende
lapsed Tarvo ja Triin on loonud juba oma perekonna, kuid jätkuvalt
osalevad võistlusreisidel, on ikka vanaema see, kes igal võimalusel
püüab toeks olla oma lapselaste hoidmisel.
Vanemate spordipisik nakatas Tarvo ja Triin Kiudma
Heino ja Ene Kiudma lapsed Tarvo ja Triin hakkasid osalema
treeningutel vanemate õhutusel juba 8- aastaselt. Tarvo on harrastanud
ujumist, kergejõustikku, orienteerumist ja kõige tõsisemalt
suusatamist. Triin on tegelenud samuti suusatamisega, aga selleks kõige
õigemaks peab ta kindlasti võrkpalli. Tarvo ja Triin leiavad,
et spordiga tegelemine loob eelkõige hea enesetunde, annab võimaluse
eneseteostuseks. Spordiga tegelemine on rikastanud neid mitmeti- avardunud
maailmavaade, vaheldus argiellu, uued sõbrad tuttavad.
Tarvo Kiudma ütleb, et kõik, mida ta
sportlikus plaanis teeb, mahub mõiste “hobisport” alla. 1996/ 97.
aasta lumevaesel talvel sõitis ta suuskadel 1500- 1700 km- see oli
ettevalmistus 1997. a. Tartu Maratoniks, kus saavutatud 38. kohta peab
ta üheks oma parimaks sportlikuks tulemuseks. Viimaste aastatel on
ta osalenud Wasaloppeti suusamaratonidel.
Kuigi Tarvo elab Tartus, hoiab ta ennast kursis maakodukoha
uudistega. Ja kui Kambja mail korraldatakse spordivõistlusi, kus
ka tema saab osaleda, püüab ta igal juhul olla kohal.
Triin Kiudma alustas võrkpallitreeningutega
1979. a. Tartu Spordikoolis treener Rita Linnu ja hiljem Meta Selga juhtimisel.
Noortekoondises oli treeneriks Andres Skuin, täiskasvanute koondises
Anu Karavajeva.
Triinu areng võrkpallurina on olnud n.ö. mitmeetapiline.
Esimese suurema tunnustuse pälvis ta 1992. a., mil ta valiti Tartu
parimaks naisvõrkpalluriks. Samal aastal sündis ka tütar
Kerttu. Pärast poja Johann Olafi sündi 1994. a. tuli Triin taas
võrkpalliplatsile ja peagi oli ta parem kui ei kunagi varem. Kuulumine
Eesti esindusvõistkonda viis ta 1995. a. välisvõistlustele
Austriasse. 1997. a. osales ta Eesti üliõpilaskoondisega Sitsiilias
universiaadil.
Triin Kiudma oli üks võtmemängijaid 1996.
a. Eesti meistriks tulnud Pro Spordi võistkonnas. Eredalt on meelde
jäänud sama võistkonnaga Eesti karikavõistluste
võitmine 1997. a. Ajavahemikul 1995- 98 valiti ta Tartu parimaks
ja 1996. a. Eesti parimaks naisvõrkpalluriks.
1998. a. pidi Triin kahjuks loobuma võistlusspordist,
sest meistrivõistluste kohamängus saadud põlvetrauma
ei lubanud jätkata sportimist. Triin lootis enda jaoks raskel ajal,
et peale teist operatsiooni võib ta taas tulla võrkpalliväljakule.
1999. a. mängiski Triin jälle Eesti meistrivõistlustel.
Spordihuvi algab lapsepõlvest
Heinot ja Triinu võib pidada pere tippsportlasteks.
Ema on kodukolde soojendaja nagu suusaperekond Shmigunnidelgi. Tarvo on
inimene, kes teab oma ameti tõttu hästi seoseid kehalise aktiivsuse
ja tervise vahel. Nii mõnelegi patsiendile soovitab ta oma hädadest
üle saamiseks muuta eelkõige üldisi väärtushinnanguid-
kehaline aktiivsus on parim lõõgastaja.
Iga oma tervislikust käekäigust huvitatud inimene
peaks vähemalt kolm korda nädalas a’ 40 minutit andma oma südamele
vajalikku koormust- suusatama, jooksma, ujuma, mängima palli.
Tänasel päeval elavad Ene ja Heino Kiudma Kambja
vallas Pühi külas. Pereema töötab Tartumaa veterinaarkeskuses
ja peab erapraksist, pereisa on firma Tomek eestvedaja. Ühiselt edendatakse
talumajapidamist. Tütar Triin lõpetas 1996. a. Tartu Ülikooli
kehakultuuriteaduskonna ja töötab praegu OÜ Baltic Connexions
sekretär- asjaajajana. Poeg Tarvo on Tartu Ülikoolis studeerinud
arstiteadust. Praegu töötab ta Tartu Maarjamõisa Polikliinikus
perearstina. Alates 1997. a. on Tarvo Eesti suusakoondise arst, ta oli
ka ainuke Kambja kandi inimene, kes viibis Naganos 1998. aasta olümpiamängude
ajal.
Triin ja Tarvo on tänaseks päevaks iseseisvad
pereinimesed, kellel seisab ees vastutus oma laste kasvatamisel. Nad on
tänulikud oma vanematele põhimõtete eest, mis on neile
kodust kaasa antud: tähtsustada haridus, olla kehaliselt aktiivne
ja teada, et miski siin elus ei tule kergelt. Et olla edukas, on eelkõige
vaja teha palju tööd ja olla nõudlik enese isiku suhtes.
Kuigi võimalusi lapse mitmekülgseks arendamiseks
on linnas rohkem, püütakse lapsi võimalikult rohkem tuua
maakodusse, sest maaelu soosib eelkõige lapse füüsilist
arengut. Kõikidele lapsevanematele soovitab Tarvo Kiudma arendada
oma lapsi võimalikult mitmekülgselt: hoida kursis infotehnoloogia
arenguga, arendada laste suhtlemisvõimalusi ja viia lapsi spordi
juurde võimalikult varakult.
Selline oli perekond Kiudma spordilugu. Selle pere ühe
juhtmõtte sõnastas perearst Tarvo Kiudma: “Ühiskonna
üldised väärtushinnangud peavad paranema, kehaline aktiivsus
ja elukvaliteet käivad käsikäes. Harjumused, mis kujunevad
välja lapsepõlves, saadavad meid ka edaspidises elus.”
Anne Välja
Toimetuselt: Uurimuse Kiudmade spordiperekonnast
koostas Anne Välja 1998. aasta augustis, kui Kambjas toimus konverents
kihelkonna nimekatest isikutest.
algusse
Spordihoones
remonditi väike saal peeglisaaliks
Endast lugu pidavad vallaelanikud leiavad spordihoonest
sobiva treenimisvõimaluse
Kambja spordihoone kollektiiv ootab valla elanikke võitlema
kurikuulsa ja ohtliku haigusega TTD (tuhvlid, televiisor, diivan). Süsteemikindel
kehaline aktiivsus on ainus vahend tervise tugevdamiseks. Tervise säilimise
oluliseks komponendiks on rahuldustunne eneseteostusest.
Uuel hooajal puutuvad suuremate muutustega kokku judolapsed
ja võimlejad. Spordihoone väike saal on värskelt remonditud.
Saali võib nüüd nimetada ka peeglisaaliks. Vastavalt lepingule
Tartu judoklubiga Do anti Kambja Spordiklubi kasutusse tatami (judo
võistlusmatt). Uusi liikmeid oodatakse judotreeningutele (oodatud
on ka eelkooliealised).
Naistel on võimalik valida sel spordihooajal endale
sobiv võimlemisstiil naisvõimlemise ja aeroobika hulgast.
Sportlikud eneseteostusvõimalused organiseeritud
treeningugruppides on Kambja Spordihoones 1999/ 2000. aasta hooajal alljärgnevad:
Spordiala |
Aeg |
Juhendaja |
Lastele ja õpilastele: |
|
|
rahvastepall |
teisipäev kl 15, neljapäev
kl 14 |
Katre Pind |
korvpall |
teisipäev kl 17 neljapäev
kl 17 |
Urmas Uueküla |
judo |
esmaspäev kl 17 kolmapäev
kl 17 reede kl 17 |
Anne Välja |
judo (algajad) |
kolmapäev kl 16 neljapäev
kl 16 |
Anne Välja |
tantsuline võimlemine |
esmaspäev kl 15.30 neljapäev
kell 15.30 |
Anne Välja |
male |
teisipäev kl 16 |
Assar Luha |
Täiskasvanutele: |
|
|
korvpall |
esmaspäev kl 19 kolmapäev
kl 19 reede kl 19 |
Peep Rannik |
võrkpall (M+ N) |
teisipäev kl 19 neljapäev
kl 19.30 |
Peep Rannik |
võrkpall (vallavalitsus) |
teisipäev kl 18 |
|
naisvõimlemine |
esmaspäev kl 18.30 kolmapäev
kl 18.30 reede kl 18.30 |
Anne Välja |
aeroobika |
teisipäev kl 19 neljapäev
kl 19 |
Anneli Veeret |
Joosta pole raske, kuid raske on algul jooksukingi jalga
panna. Kui aga sellest tõkkest mõne nädalaga suudetakse
üle saada, kaob ka see raskus.
Küsi infot spordihoonest või telefonil
416 347, 416 260 (Anne Välja), 351 523 (Peep Rannik- spordihoone sporditöötaja
Aive Paumetsa dekreetpuhkuse ajal).
Spordihoone juhataja Anne Välja
algusse
Taaveti võitlus
Koljatiga
Kuuste kool edestas maakonna kergejõustikuvõistlustel
paljusid gümnaasiume
Pärast järjekordseid maakonna karikavõistlusi
kergejõustikus ei suutnud Kuuste kooli kehalise kasvatuse õpetaja
Rein Orrin võidurõõmu tagasi hoida.
Viimaste aastate järjekindel töö kandis
magusat vilja- Ülenurmes edestati üldarvestuses paljusid gümnaasiume
ja saadi võõrustajate järel teine koht. Põhikoolide
võistkondlik karikas kuulus meile.
Rein Orrin kiitis kõiki noorsportlasi ja tundis
rahulolu, et koolirahvaga ühiselt korraldatud varasemad kergejõustikuvõistlused
on täie ette läinud. Eriti rõõmustas teda laste
tõsine suhtumine oma esinemisse- nii mõnigi tegi tähtsal
jõuproovil isikliku rekordi.
Kuna täielik lõpuprotokoll pole kooli veel
saabunud, piirdun diplomisaanute äramärkimisega:
I koht- Rauno Lints kaugushüppes ja Jaanis Brikkel
400 m jooksus;
II koht- väike rootsi teatejooks (Hannes Brikkel,
Jaanis Brikkel, Rauno Lints, Kremo Käärst);
III koht- Rauno Lints odaviskes, Jaanis Brikkel 100 m
jooksus, Kristi Kirs 400 m jooksus, Janar Nool kuulitõukes ja Hannes
Brikkel 800 m jooksus.
Naaberkoolide
kergejõustikuvõistlused
Kuuste, Kambja ja Vastse- Kuuste kooli õpilased
traditsioonilises võistlustules
Traditsiooniks on saamas Vastse-Kuuste, Kambja ja Kuuste
koolide noorte kergejõustiklaste suvelõpu mõõduvõtmine.
Teist aastat järjest toimunud võistlused on
mõeldud ala populariseerimiseks õpilaste hulgas, ka annavad
nad hea pildi laste kehalisest arengust suve jooksul ja võimaldavad
kehalise kasvatuse õpetajatel välja selgitada kooli esindust
maakondlikeks võistlusteks. Olgu siinkohal ära toodud ka tulemused
alade kaupa:
Koht |
Nimi |
Kool |
Tulemus |
|
TD 60 meetrit |
|
|
1. |
Vesta Pau |
Vasts-Kuuste |
9,38 |
2. |
Anne Hämälainen |
Vastse-Kuuste |
9,45 |
3. |
Margit Ader |
Kambja |
9,58 |
|
TB 60 meetrit |
|
|
1. |
Kristi Noorsalu |
Vastse-Kuuste |
9,41 |
2. |
Kersti Kade |
Vastse-Kuuste |
9,48 |
3. |
Mairit Paidra |
Kambja |
9,52 |
|
TC pallivise |
|
|
1. |
Marica Brenner |
Kuuste |
43 |
2. |
Astrid Mats |
Kambja |
37 |
3. |
Tea Tamm |
Kuuste |
36,5 |
|
TD pallivise |
|
|
1. |
Monika Perli |
Kuuste |
36,5 |
2. |
Vesta Pau |
Vastse-Kuuste |
28,5 |
3. |
Epp Objartel |
Kambja |
28,5 |
|
PD kagushüpe |
|
|
1. |
Taavi Tenso |
Vastse-Kuuste |
3,70 |
2. |
Erki Kure |
Vastse-Kuuste |
3,64 |
3. |
Steve Appleine |
Kambja |
3,56 |
|
PB 6 meetrit |
|
|
1. |
Jaanis Brikkel |
Kuuste |
8,28 |
2. |
Rauno Lints |
Kuuste |
8,33 |
3. |
Oliver Ots |
Kambja |
8,50 |
|
TD kaugushüpe |
|
|
1. |
Anne Hämälainen |
Vastse-Kuuste |
3,67 |
2. |
Vesta Pau |
Vastse-Kuuste |
3,34 |
3. |
Halja Silm |
Kuuste |
3,29 |
|
PD 60 meetrit |
|
|
1. |
Erik Kure |
Vastse-Kuuste |
8,91 |
2. |
Urmas Silm |
Kuuste |
9,56 |
3. |
Steve Appleine |
Kambja |
9,84 |
|
TC 60 meetrit |
|
|
1. |
Krista Nooraslu |
Vastse-Kuuste |
9,7 |
2. |
Kristi Kirs |
Kuuste |
9,27 |
3. |
Kätlin Jansons |
Vastse-Kuuste |
9,46 |
|
PC kaugushüpe |
|
|
1. |
Hannes Brikkel |
Kuuste |
4,2 |
2. |
Tarmo Kiuru |
Kambja |
4,9 |
3. |
Kermo Käärst |
Kuuste |
4,3 |
|
PC 60 meetrit |
|
|
1. |
Madis Rehk |
Kambja |
9,3 |
2. |
Tarmo Kiuru |
Kambja |
9,5 |
3. |
Hannes Brikkel |
Kuuste |
9,16 |
|
PC kuul |
|
|
1. |
Tarmo Kiuru |
Kambja |
9,78 |
2. |
Madis Rehk |
Kambja |
9,60 |
3. |
Taavi Loos |
Kambja |
8,81 |
|
PB kuul |
|
|
1. |
Janar Nool |
Kuuste |
9,83 |
2. |
Andres Tamm |
Kambja |
9,42 |
3. |
Rauno Lints |
Kuuste |
9,33 |
|
TB kuul |
|
|
1. |
Mairit Paidra |
Kambja |
7,46 |
2. |
Kristi Noorsalu |
Vastse-Kuuste |
7,29 |
3. |
Kristel Keel |
Vastse-Kuuste |
7,19 |
|
TD 500 meetrit |
|
|
1. |
Halja Silm |
Kuuste |
1.44,72 |
2. |
Mai Soon |
Vastse-Kuuste |
1.47,64 |
3. |
Triin Johanson |
Vastse-Kuuste |
1.48,8 |
|
PD pallivise |
|
|
1. |
Steve Appleine |
Kambja |
48 |
2. |
Jorma Drenkhan |
Kambja |
44,5 |
3. |
Siim Sammalkivi |
Vastse-Kuuste |
43,5 |
|
TC kaugushüpe |
|
|
1. |
Kristi Kirs |
Kuuste |
3,89 |
2. |
Krista Noorsalu |
Vastse-Kuuste |
3,88 |
3. |
Maris Popman |
Vastse-Kuuste |
3,82 |
|
PD 500 meetrit |
|
|
1. |
Erik Kure |
Vastse-Kuuste |
1.42,25 |
2. |
Rene Raup |
Vastse-Kuuste |
1.42,48 |
3. |
Siim sammalkivi |
Vastse-Kuuste |
1.43,14 |
|
PC 500 meetrit |
|
|
1. |
Hannes Brikkel |
Kuuste |
1.32,2 |
2. |
Taavi Loos |
Kambja |
1.35,56 |
3. |
Madis Rehk |
Kambja |
1.36,20 |
|
TB kaugushüpe |
|
|
1. |
Kersti kade |
Vastse-Kuuste |
3,81 |
2. |
Kristi Noorsalu |
Vastse-Kuuste |
3,79 |
3. |
Mairit Paidra |
Kambja |
3,71 |
|
TB 1000 meetrit |
|
|
1. |
Pille Sule |
Kuuste |
3.57,13 |
2. |
Kertu Toomsoo |
Kambja |
3.58,31 |
3. |
Mairit Paidra |
Kambja |
3.58,41 |
|
TC 500 meetrit |
|
|
1. |
Kristi Kirs |
Kuuste |
1.42,48 |
2. |
Helen Sasi |
Vastse-Kuuste |
1.45,97 |
3. |
Ragne Õunapuu |
Kuuste |
1.46,4 |
|
PB kaugushüpe |
|
|
1. |
Rauno Lints |
Kuuste |
4,76 |
2. |
Joosep Johanson |
Vastse-Kuuste |
4,68 |
3. |
Jaanis Brikkel |
Kuuste |
4,58 |
|
PB 1000 meetrit |
|
|
1. |
Jaanis Brikkel |
Kuuste |
3.04,56 |
2. |
Joosep Johanson |
Vastse-Kuuste |
3.06,0 |
3. |
Rauno Lints |
Kuuste |
3.06,27 |
Elektrivõrgu kaitsevööndid
Käesolevas teatises esitatakse ülevaade õigusaktide
sätetest elektrivõrgu kaitsevööndite kohta. Sätted
esitatakse lühendatud sõnastuses. Vajadusel tuleb kasutada
aktide terviktekste.
Dokumendi pealkiri tuuakse kaldkirjas, vastavate paragrahvide
ja lõigete numbrid sätte ees nurksulgudes.
Energiaseadus (terviktekst avaldatud Riigi Teataja I 1998,
71, 1201) määratleb elektrivõrgu kaitsevööndid
ning nendega seotud kitsendused.
[151 (1) Elektrivõrgu kaitsevöönd
on elektriliine ning nendega liituvaid ehitisi ümbritsev maa- ala,
õhuruum või veekogu, kus võrkude ohtlikkusest ja nende
kaitse vajadusest tulenevalt kitsendatakse kinnisasja omaniku või
valdaja tegevust.
[151 (3) Elektrivõrgu kaitsevööndis
peab kinnisasja omanik või valdaja kinni pidama järgmistest
kitsendustest:
1) Elektrivõrgu kaitsevööndis on keelatud
-tõkestada juurdepääsu elektriliini ehitisteni,
ladustada jäätmeid, tuleohtlikke materjale ja aineid, teha tuld,
põhjustada oma tegevusega elektrivõrgu ehitiste saastamist
ja korrosiooni, korraldada üle 1000 V pingega õhuliinide kaitsevööndis
massiüritusi;
- ilma võrguettevõtja loata ehitada, rekonstrueerida
või lammutada hooneid ja rajatisi, teha mis tahes mäe-, laadimis-,
süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid,
istutada ja langetada puid ja põõsaid.
2) Õhuliinide kaitsevööndis on keelatud
ilma võrguettevõtja loata sõita masinate ja mehhanismidega,
mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma on
üle 4,5 m; üle 1000 V pingega elektrivõrgu õhuliinide
kaitsevööndis rajada karjaaedu, traattarasid ja loomade joogikohti.
3) Maakaabelliinide kaitsevööndis on ilma võrguettevõtja
loata keelatud töötada löökmehhanismidega, planeerida
pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 m, küntaval maal
sügavamal kui 0,45 m ning ladustada ja teisaldada raskusi.
4) Veekaabelliinide kaitsevööndis on keelatud
-teha süvendustöid, veesõidukiga ankrusse
heita, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega;
- ilma võrguettevõtja loata paigaldada veesõidukite
liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd.
Energiaseaduse alusel on Vabariigi Valitsuse määrusega
kinnitatud dokument Elektri-, gaasi- ja kaugküttevõrgu kaitsevööndite
ulatus (Riigi Teataja I, 1999, 8, 123). Vastavalt sellele kehtestati:
[3] Elektrivõrgu kaitsevööndite ulatus:
1) piki õhuliine- maa-ala ja õhuruum, mida
piiravad liini teljest mõlemal pool järgmistel kaugustel paiknevad
mõttelised vertikaaltasandid:
-
alla 1kV pingega liinide korral 2m
-
kuni 20 kV pingega liinide korral 10 m
-
35 kuni 110 kV pingega liinide korral 25 m
-
220 kuni 330 kV pingega liinide korral 40 m;
2) piki maakaabelliine- maa- ala, mida piiravad mõlemal
pool liini 1 m kaugusel äärmistest kaablitest paiknevad mõttelised
vertikaaltasandid;
3) piki veekaabellinne- veepinnast põhjani ulatuv
veeruum, mida piiravad mõlemal pool liini 1000 m kaugusel äärmistest
kaablitest paiknevad mõttelised vertikaaltasandid;
4) piki õhuliine- laevatatavate siseveekogude veepinna
kohal asuv õhuruum, mida piiravad mõlemal pool liini äärmistest
hälbimatus asendis juhtmetest 100 m kaugusel paiknevad mõttelised
vertikaaltasandid;
5) alajaamade ja jaotusseadmete ümber- maa-ala 2
m kaugusel piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmetest.
[5] Kaugküttevõrgu kaitsevööndite
ulatus elektrivõrgu läheduses:
-
Vähim kaugus maa- aluse soojatoru välispinnast
elektrikaabli (vähem kui 10 kV) välispinnani
-
ristumisel 0,3 m,
-
paralleelsel kulgemisel 0,5 m.
-
Vähim vertikaalkaugus maapealse soojatoru välispinnast
elektriõhuliini kõige nõgusama kohani vastavalt pingele:
pinge kV |
kaugus m |
1… 20 |
3 |
kuni 1 |
1 |
35… 110 |
4 |
220 |
5 |
330 |
6 |
Kütuseaktsiisi kompenseerimisest
Enne 15. oktoobrit tuleks esitada Maa-parandusbüroosse
kütuseaktsiisi kompenseerimise taotlused. Seda saavad teha ainult
need, kes kevadel samast vastava taotlusvormi välja võtsid.
NB! Kui te kevadel veel ei olnud füüsilisest
isikust ettevõtja või ennast maksuametis maksumaksjaks registreerinud,
siis tuleks seda teha enne 15. oktoobrit dokument Maaparandusbüroosse
kaasa võtta, muidu aktsiisi ei saa.
Tartu Talunike Liidu infolehest
Karl
Ristikivi: “Meie juured on igas paigas, kust me kunagi mööda
käinud.”
Kambjasse tööle tulles olid mul Nõo kooli
päevilt kaasa võtta meeldivad mälestused Kambjast pärit
koolilastest, osalemine B. G. Forseliuse Seltsi loomisel Madis Linnamäe
eestvõttel ning Tartu Maavalitsuses kokkupuuted Ivar Tedremaga,
kes jõuliselt organiseeris sõjas mahapõlenud Kambja
kiriku taastamisest. Viimane asjaolu saigi mulle määravaks Kambjasse
tööletuleku kasuks otsustamisel.
Kambja valla lähiajaloos on lõppemas järjekordne
etapp, valmistutakse uuteks vallavolikogu valimisteks. Pöördelisel
ajal püüan oma subjektiivsed hinnangud Kambja tööaastatele
ümber vormida minu jaoks olulisteks väärtushinnanguteks.
Seda enam, et kahe viimase Kambja valla volikogu koosseisu töös
on olnud rõõmustav järjepidevus.
Esikohale oma väärtushinnangute kujunemisel
sean kokkupuuted inimestega, keda olen enam tundma ja austama õppinud.
Kambja valla volikogu valimise kandidaatide registreerimislehte
lugedes kerkivad mõned isikud sõltuvalt kokkupuutest teistest
paratamatult ettepoole. Kõigepealt muidugi koolirahvas, keda kõiki
pean oma ala asjatundjateks. Algklasside vanemõpetaja Mare Paidra,
kes on pälvinud suurima õpetaja tunnustuse- Aasta Õpetaja
‘96 tiitli. Terve põlvkonna kambjalasi rehkendama õpetanud
vanemõpetaja Mare Mõisa oli Aasta Õpetaja 1998. a.
Mõni aasta tagasi oli meeldivaks reisikaaslaseks Õpetaja
Lauri tiitli kandja (1997. a.) vanemõpetaja Anne Palumets. Vanemõpetaja
Tiina Tiideberg on jõudnud almanahhi “Tootsi Taskud” V väljaande
ettevalmistuseni.
Raamatukogujuhataja Vaiki Agarmaa on oma raamatukoguga
kokku kasvanud. Ilma Irma Drenkhani Kambja inimeste, suguvõsade
ja olude tundmiseta jääksime kooli hoolekogus mõnegi otsuse
tegemisel hätta. Margus Kriiva avaldas Kambja Laulu- ja Mänguseltsi
loomisel soovi asuda selle etteotsa ja ajapikku tõusiski. Vaidlus
Anne Väljaga spordiklubide üle on minus veelgi süvendanud
vanamoodsat soovi kunagi Kambjasse spordikool tekitada. Koolis ette tulnud
avariide likvideerimisele on operatiivselt kaasa aidanud Heikki Kortspärn.
Kooli 310 juubeliks muretses Ühispangas töötav Anto Viigi
sponsorluse korras hinnalise muusikakeskuse.
Aeg- ajalt koolis vaja minevaid arhiiviandmeid, dokumentide
vormistamise alast nõu ja abi olen saanud vanemspetsialist Hella
Sulelt. Koolitulevate laste nimekirjad, perede toetused, abi ulakate laste
ning laste käekäigu suhtes ükskõiksete vanemate kantseldamisel
saame sotsiaalnõunik Heli Jaametsalt. Vallavanem Ivar Tedrema ja
majandusnõunik Enno Soodla aitavad lahendada majandus- ja koolikorralduslikke
probleeme, uue koolimaja ehituse vedamine on nende õlul.
Teisele kohale oma väärtushinnangute kujunemisel
paigutan osalemise Kambjas toimunud ettevõtmistes. Olgu selleks
siis:
-
kooliaasta esimene ja viimane päev;
-
kordaläinud koolipäevad, edukad õpilasüritused;
-
vallavalitsuse ja volikogu stipendiumi maksmine edukatele
õpilastele;
-
õpetaja atesteerimise ja tunnustamise õnnestumine;
-
Kambja laulupidu Kambja koori ja ühtlasi eesti koorilaulu
200. aastapäeva tähistamiseks 1994. a.;
-
Wastse Testamendi lõunaeestikeelse tõlke ilmumise
310. aastapäeva tähistamine, mis toimus 1996. a. Kambja Vallavalitsuse,
Tartu Ülikooli Uduteaduskonna ja B. G. Forseliuse Seltsi korraldusel
Kambja koolis õpilaskonverentsiga, teadustööde konkursiga,
teaduskonverentsiga Tartu Ülikoolis ja Kambja päevana;
-
kooride ja orkestrite kontserdid Kambja kirikus;
-
vallarahva suviste kodulooliste ekskursioonide ettevalmistused
koos Kambja valla esimese teenetemärgi laureaadi Endla Langeliga;
-
mure kooli pooleli jätvate laste saatuse pärast,
jagelemine intrigantidega;
-
kurva paratamatusena heade kolleegide, sõprade, tuttavate
ja koolilaste ärasaatmine kalmistul.
Vallavanem Ivar Tedrema on kümme aastat taotlenud uue
koolimaja- kultuurikeskuse ehitamist Kambjasse, edukaks osutus selles osas
1997. a.
Kolmandale kohale oma väärtushinnangute kujunemisel
paigutan püsiväärtused, silmanähtavad muutused, ehitused.
Rahuldust pakkuvad:
-
mõistlikult rahulikud arutlevad volikogu ja kooli
hoolekogu istungid;
-
kiiruse piiramine alevikes õpilastele ohutu kiiruse
30 km/h piirini (konstaabli pidev osalemine sellest kinnipidamise kontrollimisel);
-
ühistoitlustuses osalevate õpilaste arvu igaaastane
suurenemine (1999. a. söövad koolilõunat kõik õpilased);
-
valla avatus internetimaailma ;
-
kiriku hoone taastamise jõudmine lõppjärku;
-
Suure- Kambja paisjärve taastamine;
-
keskkonnakaitse alased tööd ja plaanid valla territooriumil
(Pangodi kaitseala);
-
Aarikese ja Kodijärve hooldekodude renoveerimine;
-
valla koolivõrgu edasiarendamine. (Unipiha kooli rahvuslikud
ja rahvusvahelised ettevõtmised. Kuuste kooli edukus olümpiaadidel
ja võistlustel. Kooli mainet tõstvad ümberehitused ja
õppetöö ümberkorraldused Kammeri koolis. Uue koolimaja
ehitus Kambjasse.).
Enn Liba
Jalgratastel
nelja päevaga läbi Lõuna-Eesti
Kuuste õppurid väntasid taevaluugid valla
ja vihm kosutas põuaseid põlde
Kui kuustekad matkale lähevad,
hakkab vihma sadama.
(Vana-Kuuste rahvatarkus)
Külarahva lootusrikkad pilgud saatsid matkaseltskonda,
kes veel ühtlase rivina neist möödus. Rohi teeservades ootas
vihma ja mehed poe ees niisutasid kurku kesvamärjukesega. Eelmiste
aastate kogemuse järgi, pidi nüüd põua-aeg otsa saama.
Esimese päeva sihtpunkti Palojärve ääres
jäi pool maad sõita, kui rahvatarkuse täideminekut ennustas
kauge kõuemürin. Äikesepilved sõudsid kiiresti
lähemale ja peagi tuli varju otsida ägedate vihmavalingute eest.
Need, kes vihma trotsides edasi pedaalisid, kuivatasid õhtul lõkke
ääres oma riideid, raha ja õpilaspileteid. Ette rutates
tuleb mainida, et taevaluugid olid meile lahkesti valla kuni viimase matkapäevani.
Esimese õhtu ebameeldiv üllatus oli mõne
kuppeltelgi kehv vettpidavus. Kui sellele lisandus ka ebaõnnestunud
kohavalik, muutus magamisase peagi pisikeseks tiigiks. Üldiselt tundus,
et seda tüüpi Soomes valmistatud telgid on mõeldud pigem
kõrbes matkamiseks.
Niiskevõitu esimene öö seljataga, asus
reibas matkaseltskond hommikul Nohipalu poole teele. Esimese adrenaliinisüsti
said julgemad kihutajad Tilleorgu sööstes, mäkketõus
sundis aga nii mõnegi sadulast maha.
Edasi vaatasime üle Tilsi mõisa ja koolimaja
ning jahutasime end sogasevõitu kohalikus järves.
Meenikunno raba vahelisel teel ründasid meid verejanulised
parmud, kellest mõned olid pisema varblase suurused. Palavast parmupõrgust
saime kergendust Mustjärve kosutavates voogudes. Järve ääres
leidis aset rõõmus kohtumine meie jalgsimatkajatega, kes
olid tulnud rongiga Veriorani. Nüüd oli ka Q-klubi kvoorum koos
ja aastalõpupiknik võis alata. Grillvorstid nahavahel, oli
mõnus lõkke ääres istuda, teed rüübata
ja juttu puhuda.
Järgmisel päeval meie matkaseltskond jälle
kahestus: üks osa vantsis tagasi Veriora poole, teised hüppasid
sadulasse ja võtsid suuna Põlvasse. Enne lahkuminekut käisime
veel koos läbi Meenikunno rabatee.
Nagu matkajad muiste, vältisime ka meie suuremaid
asustatud punkte ja enne Põlvat keerasime rattad Taevaskoja poole.
Saesaare paisjärve ääres laagrisse asunud, tegime videvikus
hingekosutava rännaku Väikesesse ja Suurde Taevaskotta. Poistele
sellest veel ei piisanud, peaaegu pimedas harrastasid nad ekstreemsporti,
kihutades ratastel Taevaskoja käänulistel ja kitsastel matkaradadel.
Noorus ja uljus käivad ikka käsikäes.
Neljanda päeva hommikul mõtlesid paljud juba
kodule. Polnud ka ime- jaanilaupäev oli kätte jõudnud.
Kes muretses šašlõkivarude pärast, kes unistas õhtusest
jaanilõkkest. Käisime veel kaemas Kiidjärve veskit ja
Akste sipelgariiki ja siis võtsime otsustavalt suuna kodu poole.
Viimase ühise peatuse tegime veel Liival Eevi poe juures ja edasi
jätkas igaüks omas tempos Kuusteni välja.
Oma kohuse külarahva ees olime täitnud- põllud
ja heinamaad olid saanud kosutust vihmaveest ja lapsukesed olid nii mõnegi
matkaelamuse võrra rikkamana kodus tagasi.
Olgu kroonika huvides ka kogu matkaseltskond ära
nimetatud. Siim Klaassepp, Liina ja Kermo Käärst, Margus Kanep,
Henno Hiiemäe, Riin Palumets, Kaarli Kivimaa, Merike Perli, Ragnar
Brikkel, Rauno Lints, Jaanis Brikkel ning õpetajad Anne Palumets
ja Kaido Mark olid jalgratastel; Annika Rätsep, Silja Sule, Birgit
Ojasalu, Siim Voika ja õpetaja Mare Voika liikusid jalgsi.
Kaido Mark
Oktoobrikuu
eakad sünnipäevalapsed
15.10 August Reidolf Palumäe 89.
13.10 Luise Karv Aarike HK 88.
14.10 Ida Eilsen Sipe 87.
12.10 Milli Valdmaa Oomiste 86.
10 Alfred Kade Rebase 84.
12.10 Hilda Mettis Aarike HK 83.
26.10 Linda Sööde Palumäe 83.
29.10 Rudolf Rattik Aarike HK 82.
11.10 Alide Uus Mäeküla 82.
07.10 Alice Anja Mäeküla 81.
17.10 Helja-Leontine Muna Kaatsi 81.
31.10 Alfred Porro Lalli 80.
28.10 Leida Martikainen Kambja 80.
14.10 Valve Viljak Aarike HK 70.
16.10 Eha Aavik Kambja 65.
31.10 Maimu-Helemalle Roops Kambja 65.
20.10 Johannes Müller Pühi 65.
01.10 Vello Sooru Palumäe 65.
Ju kuldseid lehti puistab kask,
on sügis jälle teel.
Bajaanil kõlab vana valss,
mis hinge nukraks teeb.
Nii kaeblik on bajaani viis,
mis hurmab südameid.
See tuuletiivul kaasa viib,
hing rändab noorusteil.
jälle kõlab vana valss
kesk metsa suvekuul.
Sul kummardub noor haljas kask,
toob lembesoove tuul.
Südamlikud tervitused ja õnnesoovid kõigile oktoobrikuu
sünnipäevalastele
Kambja vallavalitsuselt ja vallavolikogult
algusse
Vastused
valijate küsimustele
17. oktoobril 1999 valitakse Kambja vallavolikogu
uus koosseis
Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad
ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel
iseseisvalt. Kohaliku omavalitsuse esinduskoguks on volikogu, kes valitakse
vabadel valimistel kolmeks aastaks.
Kes võivad kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel
hääletada?
Hääleõiguslik on Eesti kodanik ja Eestis
seaduslikult viibiv (alalist või tähtajalist elamisluba omav)
välismaalane, kes on valimiste päeval vähemalt 18-aastane,
kes elab püsivalt selle kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil
ning keda ei ole kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks. Välismaalane
peab 1999. aasta 1. jaanuariks olema elanud vastava valla või linna
territooriumil vähemalt viis aastat.
Kas valimisteks on vaja end registreerida?
Hääletamisel osalemiseks end eraldi registreerida
ei ole vaja. Selleks, et tagada valimiste ühetaolisus - igal valijal
on üks hääl - koostatakse valijate nimekirjad. Valijate
nimekirjad koostatakse omakorda valijate registri andmete alusel.
Hiljemalt 27. septembriks saatis vallavalitsus igale valijale
valijakaardi, mis kinnitab registris olemist. Kui Te pole selleks ajaks
valijakaarti saanud, pöörduge kindlasti selgituse saamiseks vallavalitsuse
poole.
Valijate nimekiri koostatakse omakorda valijate registri
7. oktoobri seisu alusel. Pärast seda kuupäeva tehakse registriandmetes
muudatusi ja valija kantakse nimekirja üksnes juhul, kui isik on registrist
ekslikult välja jäänud. See tähendab, et tema andmeid
ei ole üheski kohaliku tasandi registris ega keskregistris.
Kuidas registrit peetakse?
Hääleõiguslikud kodanikud kantakse valijate
registrisse rahvastiku arvestuse andmebaasi andmete (elukoha registreerimise
andmed ehk sissekirjutus) alusel. Kui isik ei soovi teha nn sissekirjutuse
toimingut, võib ta lasta end võtta valijate registrisse isikliku
avalduse alusel. Avalduse esitab registripidajale valija ise või
tema poolt volitatud isik. Avaldusse tuleb lisaks isikuandmetele märkida
registrisse kantava elukoha aadressandmed ning eluruumi kasutamise alus,
näiteks omanikuna, rentnikuna, omaniku loa alusel, jm.
Kui valija elukoht ei ole muutunud või kui ta on
teinud kohalikus omavalitsuses arvelevõtmise toimingu, siis kantakse
ta elukoha aadressi järgi valijate nimekirja. Registris olemist kinnitab
valijakaardi saamine.
Kui valija on pärast 1999. aasta Riigikogu valimist
oma elukohta muutnud, kuid ta ei ole end uues elukohas arvele võtnud,
siis saab ta seda teha 6. oktoobrini. Uues elukohas võib end minna
arvele võtma ka juhul, kui isik pole eelmisest elukohast teinud
nn väljakirjutamise toimingut. See jääb registripidajate
korraldada. Kui valija ei võta end arvele uue elukoha järgi,
siis jõuab valijakaart eelmisele aadressile ning selle järgi
on valija valijate nimekirjas. Sellisel juhul on valijal võimalus
hääletada eelhääletamise ajal uues elukohas vastavalt
mitteelukohajärgse hääletamise korrale või valimispäeval
eelmise elukoha järgses valimisjaoskonnas.
Kõikide valijate nimekirjaga seotud probleemide
lahendamiseks saab pöörduda elukohajärgse vallavalitsuse
poole.
Mida teha, kui valijakaarti pole tulnud või
selles on vigu?
Kui Te 27. septembriks ei ole valijakaarti saanud või
selles on vigu, pöörduge valla- või linnavalitsuse (Tallinnas
linnaosavalitsuse) poole selgituse saamiseks ja vigade parandamiseks. Hääletada
saab ka ilma valijakaarti omamata.
Millal ja kus saab hääletada?
Hääletada saab elukohajärgses valimisjaoskonnas
valimispäeval 17. oktoobril 1999 kell 9.00-20.00.
Eelhääletamine toimub 11-13. oktoobril kõigis
valimisjaoskondades kell 12.00-20.00.
Sel ajal saab samaaegselt nn korralise eelhääletamisega
igas vallas ja linnas vähemalt ühes valimisjaoskonnas hääletada
väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda.
Kas kodus on võimalik hääletada?
Kui Te terviseseisundi või mõne muu mõjuva
põhjuse tõttu ei saa hääletada valimisjaoskonnas,
võite esitada kirjaliku taotluse kodus hääletamiseks.
Taotlus tuleb esitada hiljemalt valimiste päeva kella 16.00 jaoskonnakomisjonile.
Valimispäeval korraldab jaoskonnakomisjon hääletamise Teie
kodus.
Mis tuleb kaasa võtta valimisjaoskonda?
Kehtiv isikut ja kodakondsust tõendav dokument
(näiteks pass) või Eesti ametiasutuse poolt väljaantud
kehtiv isikut tõendav dokument, millel on isiku foto ning ees- ja
perekonnanimi (näiteks juhiluba).
Kuidas toimub hääletamine?
Valija saab hääletada vaid ühe kandidaadi
poolt, kes on tema valimisringkonnas kandideerijate nimekirjas. Meelepärase
kandidaadi number tuleb kirjutada hääletamissedelile. Valija
eelistus annab võimaluse kandidaadil pääseda volikokku,
ühtlasi annate oma hääle ka nimekirjale, kus see kandidaat
kandideerib.
Valija esitab hääletamissedeli saamiseks kehtiva
isikut tõendava dokumendi. Kui valija on saanud hääletamissedeli,
siis annab ta selle kohta allkirja. Hääletamissedel tuleb täita
selleks ettenähtud kabiinis. Valija täidab sedeli ise. Peale
valimissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ning annab selle
jaoskonnakomisjoni liikmele. Viimane paneb kokkumurtud hääletamissedeli
välisküljele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi. Valija
laseb hääletamissedeli valimiskasti ise. Eelhääletamine
toimub analoogiliselt hääletamisega valimispäeval.
Kuidas toimub eelhääletamise ajal väljaspool
elukohajärgset valimisjaoskonda toimuv hääletamine?
Valija esitab jaoskonnakomisjonile isikut tõendava
dokumendi, mille alusel kantakse valija andmed valijate nimekirja. Valija
annab allkirja valijate nimekirja. Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale
hääletamissedeli, kaks ümbrikku ja valija elukohajärgse
valimisringkonna kandideerijate nimekirja. Peale hääletamissedeli
täitmist paneb valija sedeli ühte jaoskonnakomisjoni liikme antud
ümbrikku. Viimase paneb valija jaoskonnakomisjoni liikme antud teise
ümbrikku. Sellele nn välimisele ümbrikule kirjutab valija
ise või jaoskonnakomisjoni liige valija nime, isikukoodi ja aadressi,
mille järgi valija on kantud valijate registrisse. Ümbriku laseb
valija väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate
valijate sedelitele ettenähtud valimiskasti.
Kuidas selgub, kellest saab volikogu liige?
Valla- või linna valimiskomisjonis tehakse valimistulemused
kindlaks ringkonniti. Mandaadid jaotatakse proportsionaalsuse põhimõtte
alusel, mis tähendab, et nimekirjade poolt saadavad kohad on vastavuses
nendele antud häälte arvuga.
Valimistulemuste kindlakstegemine toimub kahes etapis.
Kõigepealt arvutatakse iga valimisringkonna kohta lihtkvoot, mis
saadakse valimisringkonnas antud kehtivate häälte arvu jagamisel
mandaatide arvuga. Valituks osutub kandidaat, kellele antud häälte
arv ületab lihtkvoodi, või on sellega võrdne.
Lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud mandaadid
jaotatakse nimekirjade vahel, mille kandidaadid kogusid vastavas vallas
või linnas vähemalt 5% kehtivatest häältest. Nimekirjamandaatide
jaotamiseks reastatakse kandidaadid nimekirjades vastavalt saadud häälte
arvule. Ühes nimekirjas kandideerijate hääled liidetakse.
Mandaatide jaotamisel arvutatakse võrdlusarvud, kasutades modifitseeritud
d'Hondti jagajate meetodit jagajate jadaga 1, 20,9,30,9,
409, jne. Võrdlusarvude alusel antakse mandaadid nimekirjadele,
mille võrdlusarvud on suuremad. Iga nimekirja võrdlusarvude
arvutamisel jäetakse vahele nii mitu jada esimest elementi, kui mitu
mandaati jaotati samale nimekirjale vastavas valimisringkonnas valimiskvoodi
alusel. Valituks osutuvad nimekirjas ettepoole reastatud kandidaadid vastavalt
kandidaatide nimekirjale antud mandaatide arvule.
Kui pärast mandaatide jaotamist lihtkvoodi alusel
ja nimekirjamandaatidena jääb osa mandaate jaotamata, osutuvad
valituks ülejäänud kandidaatidest enim hääli saanud.
Kui valimisringkonnas kandideerijate nimekirjas on ainult üksikkandidaadid,
osutuvad valituks enim hääli saanud kandidaadid.
Valimistulemuste kindlakstegemine on avalik.
Millal selguvad uued volikogu liikmed?
Valla valimiskomisjon registreerib valitud volikogu liikmed
ja avaldab nende nimed hiljemalt 27. oktoobriks. Uus volikogu tuleb kokku
hiljemalt 7 päeva jooksul peale liikmete nimede avalikustamist.
(Kasutatud on Vabariigi valimiskomisjoni
infot)
Julius
Kuperjanovit meenutatakse aktusega
Kambja juurtega Eesti Vabadussõja kangelasel
on 11. oktoobril 105. sünniaastapäev
11. oktoobril 1999. a möödub Julius Kuperjanovi
sünnist 105 aastat. Kambja Laulu- ja Mänguselts kavatseb seda
päeva tähistada piduliku aktusega laupäeval, 9. oktoobril
kell 14 Kuuste Põhikooli saalis. Aktusele on oodatud kõik
huvilised, keda paelub ajalugu.
Kuuste kooli ajalooõpetaja Erika Pastel, kes on
aktusel üks esinejaist, oli nõus lehelugejat teemale lähemale
viima:
“1944. aasta sügisel viisid sugulussidemed mind Vana-Kuuste
Trulli tallu.
Seal elas ka Julius Kuperjanovi 81- aastane ema Liisa.
Trulli talu perenaine Emilie Jalap oli tema tütar. Ametlikud andmed
mul puuduvad, kuid mälestustes on säilinud fakt, et peale mehe
surma müüs Liisa Kuprejanov Mäe-Lalli talu ja saadud rahaga
toetas Johan Jalapil Trulli talu ostmist ja hoonete ehitamist. Selle eest
anti talle eluaegne ülalpidamine Trulli talus.
Vanamemm oli uhke eluhoiakuga ja tuletas sageli väimehele
meelde oma õiguslikku seisundit Trullil. Johan Jalap oli usumees
ja sellel teemal oli vaidlusi memmega, kes piiblisõnast suurt lugu
ei pidanud.
Mina ei mäleta, et oleksin memmega mingil teemal
vestelnud. Meelde on jäänud aga see, et ta kiitis tsaariaega.
Teada on, et Daniel ja Liisa Kuperjanovil oli viis last,
kui nad Mäe-Lallile tulid. Julius oli nende kolmas laps.
Juliuse emaga koos veedetud aastate jooksul külastasid
teda küll pojalapsed Tartust, kuid lastest, peale Emile, ei tea ma
midagi.
Memm suri 1946.a ja maeti Kambja kalmistule.”
Julius Kuperjanovi sünniaastapäeva aktusel on
peaesinejateks Kuuste ja Kambja kooli õpilased. Mõistagi
tuleb kohale esindus Kuperjanovi- pataljonist, kellega Kuuste koolil on
juba mitmeaastased sõprussidemed. Kaitseväelased tutvustavad
pärast aktust tänapäevaseid relvi ja varustust.
Aktusest on teada antud ka kaitseministeeriumile. Praegu
puuduvad kindlad andmed, kas kaitseminister Jüri Luik saab sõita
Vana- Kuustesse, kuid Isamaaliidule lähedal seisvad isikud seda ei
välista.
Laulu- ja Mänguselts püüab organiseerida
bussi, millega saaks sõita Kambjast aktusele ja tagasi (täpsem
info seltsi juhatuse liikmelt Heli Jaametsalt telefonil 416 205).
Kaido Mark
Toivo Ärtis
Sajandi suurmees
Julius Kuperjanov (11. X 1894 Hubnova v., Pihkva
kub. — 2. II 1919 Tartu), sõjaväelane, leitnant.
Lõpetas 1914 Tartus õpetajate seminari ja
1915 Peterburis lipnike kooli. Oli I maailmasõjas luureüksuse
komandör, astus 1917 Eesti tagavarapataljoni, määrati selle
ülema abiks. Juhtis 20. II 1918 Tartus enamlastelt võimu võtmist
ja Saksa okupatsiooni ajal Lõuna-Eestis põrandaalust Omakaitset
(Kaitseliitu). Vabadussõja alguses organiseeris partisanisalga (kuni
1200 meest), osales 14. I 1919 juhtivalt Tartu vabastamises. Sai 31. jaanuaril
Paju lahingus surmavalt haavata. Paistis silma vapra võitlejana.
Tema moodustatud väeosa on nimetatud aastast 1928 Kuperjanovi partisanipataljoniks
(ka -rügemendiks), praegu Kuperjanovi Üksik-jalaväe pataljon.
Hauasammas Tartus Raadi kalmistul (1925, J. Koort). Vabadusristi I liigi
2. järk ja II liigi 2. ja 3. järk.
Julius Kuperjanov on Kambjaga seotud sajandi suurmees.
Tema vanemad tulid Venemaalt Eestisse 1904. aastal. Elupaigaks osteti Lalli
talu Vana- Kuuste vallas. Julius Kuperjanov õppis Sipe ministeeriumikoolis.
Pärast Tartu Õpetajate Seminari lõpetamist töötas
ta lühikest aega 1914/15. õa Kambja kihelkonnakoolis.
Vastsündinud vallakodanikud:
Henri Hokkonen
13. august 1999, Kambja
Willem Lustmets
21. august 1999, Vana- Kuuste
Eliza Raudheiding
17. august 1999, Sipe
Peatoimetaja Toivo Ärtis (tel. 416 457)
Toimkond: Hella Sule, Kaido Mark, Peeter Ruuge,
Tiiu Laane, Kaari Helstein, Sulev Kaasik. Toimetuse postiaadress:
62001 Kambja sjk., nõudmiseni või e-post toivo@kambja.edu.ee
Trükk:
BürooDisain, trükitud 900 eksemplari.
Võrguväljaanne: http://www.kambja.ee/
|