Toimetuselt: Uurimuse Kiudmade spordiperekonnast koostas Anne Välja 1998. aasta augustis, kui Kambjas toimus konverents kihelkonna nimekatest isikutest.
algusse

Kambja spordihoone kollektiiv ootab valla elanikke võitlema kurikuulsa ja ohtliku haigusega TTD (tuhvlid, televiisor, diivan). Süsteemikindel kehaline aktiivsus on ainus vahend tervise tugevdamiseks. Tervise säilimise oluliseks komponendiks on rahuldustunne eneseteostusest.

Uuel hooajal puutuvad suuremate muutustega kokku judolapsed ja võimlejad. Spordihoone väike saal on värskelt remonditud. Saali võib nüüd nimetada ka peeglisaaliks. Vastavalt lepingule Tartu judoklubiga Do anti Kambja Spordiklubi kasutusse tatami (judo võistlusmatt). Uusi liikmeid oodatakse judotreeningutele (oodatud on ka eelkooliealised).

Naistel on võimalik valida sel spordihooajal endale sobiv võimlemisstiil naisvõimlemise ja aeroobika hulgast.

Sportlikud eneseteostusvõimalused organiseeritud treeningugruppides on Kambja Spordihoones 1999/ 2000. aasta hooajal alljärgnevad:

Joosta pole raske, kuid raske on algul jooksukingi jalga panna. Kui aga sellest tõkkest mõne nädalaga suudetakse üle saada, kaob ka see raskus.

Küsi infot spordihoonest või telefonil 416 347, 416 260 (Anne Välja), 351 523 (Peep Rannik- spordihoone sporditöötaja Aive Paumetsa dekreetpuhkuse ajal).

Pärast järjekordseid maakonna karikavõistlusi kergejõustikus ei suutnud Kuuste kooli kehalise kasvatuse õpetaja Rein Orrin võidurõõmu tagasi hoida.

Viimaste aastate järjekindel töö kandis magusat vilja- Ülenurmes edestati üldarvestuses paljusid gümnaasiume ja saadi võõrustajate järel teine koht. Põhikoolide võistkondlik karikas kuulus meile.

Rein Orrin kiitis kõiki noorsportlasi ja tundis rahulolu, et koolirahvaga ühiselt korraldatud varasemad kergejõustikuvõistlused on täie ette läinud. Eriti rõõmustas teda laste tõsine suhtumine oma esinemisse- nii mõnigi tegi tähtsal jõuproovil isikliku rekordi.

Kuna täielik lõpuprotokoll pole kooli veel saabunud, piirdun diplomisaanute äramärkimisega:

I koht- Rauno Lints kaugushüppes ja Jaanis Brikkel 400 m jooksus;

II koht- väike rootsi teatejooks (Hannes Brikkel, Jaanis Brikkel, Rauno Lints, Kremo Käärst);

III koht- Rauno Lints odaviskes, Jaanis Brikkel 100 m jooksus, Kristi Kirs 400 m jooksus, Janar Nool kuulitõukes ja Hannes Brikkel 800 m jooksus.

Traditsiooniks on saamas Vastse-Kuuste, Kambja ja Kuuste koolide noorte kergejõustiklaste suvelõpu mõõduvõtmine.

Teist aastat järjest toimunud võistlused on mõeldud ala populariseerimiseks õpilaste hulgas, ka annavad nad hea pildi laste kehalisest arengust suve jooksul ja võimaldavad kehalise kasvatuse õpetajatel välja selgitada kooli esindust maakondlikeks võistlusteks. Olgu siinkohal ära toodud ka tulemused alade kaupa:
 

Koht	Nimi	Kool	Tulemus
	TD 60 meetrit
1.	Vesta Pau	Vasts-Kuuste	9,38
2.	Anne Hämälainen	Vastse-Kuuste	9,45
3.	Margit Ader	Kambja	9,58
	TB 60 meetrit
1.	Kristi Noorsalu	Vastse-Kuuste	9,41
2.	Kersti Kade	Vastse-Kuuste	9,48
3.	Mairit Paidra	Kambja	9,52
	TC pallivise
1.	Marica Brenner	Kuuste	43
2.	Astrid Mats	Kambja	37
3.	Tea Tamm	Kuuste	36,5
	TD pallivise
1.	Monika Perli	Kuuste	36,5
2.	Vesta Pau	Vastse-Kuuste	28,5
3.	Epp Objartel	Kambja	28,5
	PD kagushüpe
1.	Taavi Tenso	Vastse-Kuuste	3,70
2.	Erki Kure	Vastse-Kuuste	3,64
3.	Steve Appleine	Kambja	3,56
	PB 6 meetrit
1.	Jaanis Brikkel	Kuuste	8,28
2.	Rauno Lints	Kuuste	8,33
3.	Oliver Ots	Kambja	8,50
	TD kaugushüpe
1.	Anne Hämälainen	Vastse-Kuuste	3,67
2.	Vesta Pau	Vastse-Kuuste	3,34
3.	Halja Silm	Kuuste	3,29
	PD 60 meetrit
1.	Erik Kure	Vastse-Kuuste	8,91
2.	Urmas Silm	Kuuste	9,56
3.	Steve Appleine	Kambja	9,84
	TC 60 meetrit
1.	Krista Nooraslu	Vastse-Kuuste	9,7
2.	Kristi Kirs	Kuuste	9,27
3.	Kätlin Jansons	Vastse-Kuuste	9,46
	PC kaugushüpe
1.	Hannes Brikkel	Kuuste	4,2
2.	Tarmo Kiuru	Kambja	4,9
3.	Kermo Käärst	Kuuste	4,3
	PC 60 meetrit
1.	Madis Rehk	Kambja	9,3
2.	Tarmo Kiuru	Kambja	9,5
3.	Hannes Brikkel	Kuuste	9,16
	PC kuul
1.	Tarmo Kiuru	Kambja	9,78
2.	Madis Rehk	Kambja	9,60
3.	Taavi Loos	Kambja	8,81
	PB kuul
1.	Janar Nool	Kuuste	9,83
2.	Andres Tamm	Kambja	9,42
3.	Rauno Lints	Kuuste	9,33
	TB kuul
1.	Mairit Paidra	Kambja	7,46
2.	Kristi Noorsalu	Vastse-Kuuste	7,29
3.	Kristel Keel	Vastse-Kuuste	7,19
	TD 500 meetrit
1.	Halja Silm	Kuuste	1.44,72
2.	Mai Soon	Vastse-Kuuste	1.47,64
3.	Triin Johanson	Vastse-Kuuste	1.48,8
	PD pallivise
1.	Steve Appleine	Kambja	48
2.	Jorma Drenkhan	Kambja	44,5
3.	Siim Sammalkivi	Vastse-Kuuste	43,5
	TC kaugushüpe
1.	Kristi Kirs	Kuuste	3,89
2.	Krista Noorsalu	Vastse-Kuuste	3,88
3.	Maris Popman	Vastse-Kuuste	3,82
	PD 500 meetrit
1.	Erik Kure	Vastse-Kuuste	1.42,25
2.	Rene Raup	Vastse-Kuuste	1.42,48
3.	Siim sammalkivi	Vastse-Kuuste	1.43,14
	PC 500 meetrit
1.	Hannes Brikkel	Kuuste	1.32,2
2.	Taavi Loos	Kambja	1.35,56
3.	Madis Rehk	Kambja	1.36,20
	TB kaugushüpe
1.	Kersti kade	Vastse-Kuuste	3,81
2.	Kristi Noorsalu	Vastse-Kuuste	3,79
3.	Mairit Paidra	Kambja	3,71
	TB 1000 meetrit
1.	Pille Sule	Kuuste	3.57,13
2.	Kertu Toomsoo	Kambja	3.58,31
3.	Mairit Paidra	Kambja	3.58,41
	TC 500 meetrit
1.	Kristi Kirs	Kuuste	1.42,48
2.	Helen Sasi	Vastse-Kuuste	1.45,97
3.	Ragne Õunapuu	Kuuste	1.46,4
	PB kaugushüpe
1.	Rauno Lints	Kuuste	4,76
2.	Joosep Johanson	Vastse-Kuuste	4,68
3.	Jaanis Brikkel	Kuuste	4,58
	PB 1000 meetrit
1.	Jaanis Brikkel	Kuuste	3.04,56
2.	Joosep Johanson	Vastse-Kuuste	3.06,0
3.	Rauno Lints	Kuuste	3.06,27

Käesolevas teatises esitatakse ülevaade õigusaktide sätetest elektrivõrgu kaitsevööndite kohta. Sätted esitatakse lühendatud sõnastuses. Vajadusel tuleb kasutada aktide terviktekste.

Dokumendi pealkiri tuuakse kaldkirjas, vastavate paragrahvide ja lõigete numbrid sätte ees nurksulgudes.

Energiaseadus (terviktekst avaldatud Riigi Teataja I 1998, 71, 1201) määratleb elektrivõrgu kaitsevööndid ning nendega seotud kitsendused.

[15¹ (1) Elektrivõrgu kaitsevöönd on elektriliine ning nendega liituvaid ehitisi ümbritsev maa- ala, õhuruum või veekogu, kus võrkude ohtlikkusest ja nende kaitse vajadusest tulenevalt kitsendatakse kinnisasja omaniku või valdaja tegevust.

[15¹ (3) Elektrivõrgu kaitsevööndis peab kinnisasja omanik või valdaja kinni pidama järgmistest kitsendustest:

1) Elektrivõrgu kaitsevööndis on keelatud

-tõkestada juurdepääsu elektriliini ehitisteni, ladustada jäätmeid, tuleohtlikke materjale ja aineid, teha tuld, põhjustada oma tegevusega elektrivõrgu ehitiste saastamist ja korrosiooni, korraldada üle 1000 V pingega õhuliinide kaitsevööndis massiüritusi;

- ilma võrguettevõtja loata ehitada, rekonstrueerida või lammutada hooneid ja rajatisi, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada ja langetada puid ja põõsaid.

2) Õhuliinide kaitsevööndis on keelatud ilma võrguettevõtja loata sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma on üle 4,5 m; üle 1000 V pingega elektrivõrgu õhuliinide kaitsevööndis rajada karjaaedu, traattarasid ja loomade joogikohti.

3) Maakaabelliinide kaitsevööndis on ilma võrguettevõtja loata keelatud töötada löökmehhanismidega, planeerida pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 m, küntaval maal sügavamal kui 0,45 m ning ladustada ja teisaldada raskusi.

4) Veekaabelliinide kaitsevööndis on keelatud

-teha süvendustöid, veesõidukiga ankrusse heita, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega;

- ilma võrguettevõtja loata paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd.

Energiaseaduse alusel on Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud dokument Elektri-, gaasi- ja kaugküttevõrgu kaitsevööndite ulatus (Riigi Teataja I, 1999, 8, 123). Vastavalt sellele kehtestati:

[3] Elektrivõrgu kaitsevööndite ulatus:

1) piki õhuliine- maa-ala ja õhuruum, mida piiravad liini teljest mõlemal pool järgmistel kaugustel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid:

• alla 1kV pingega liinide korral 2m
• kuni 20 kV pingega liinide korral 10 m
• 35 kuni 110 kV pingega liinide korral 25 m
• 220 kuni 330 kV pingega liinide korral 40 m;

3) piki veekaabellinne- veepinnast põhjani ulatuv veeruum, mida piiravad mõlemal pool liini 1000 m kaugusel äärmistest kaablitest paiknevad mõttelised vertikaaltasandid;

4) piki õhuliine- laevatatavate siseveekogude veepinna kohal asuv õhuruum, mida piiravad mõlemal pool liini äärmistest hälbimatus asendis juhtmetest 100 m kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid;

5) alajaamade ja jaotusseadmete ümber- maa-ala 2 m kaugusel piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmetest.

[5] Kaugküttevõrgu kaitsevööndite ulatus elektrivõrgu läheduses:

1. Vähim kaugus maa- aluse soojatoru välispinnast elektrikaabli (vähem kui 10 kV) välispinnani

• ristumisel 0,3 m,
• paralleelsel kulgemisel 0,5 m.

2. Vähim vertikaalkaugus maapealse soojatoru välispinnast elektriõhuliini kõige nõgusama kohani vastavalt pingele:

Enne 15. oktoobrit tuleks esitada Maa-parandusbüroosse kütuseaktsiisi kompenseerimise taotlused. Seda saavad teha ainult need, kes kevadel samast vastava taotlusvormi välja võtsid.

NB! Kui te kevadel veel ei olnud füüsilisest isikust ettevõtja või ennast maksuametis maksumaksjaks registreerinud, siis tuleks seda teha enne 15. oktoobrit dokument Maaparandusbüroosse kaasa võtta, muidu aktsiisi ei saa.
 

Kambjasse tööle tulles olid mul Nõo kooli päevilt kaasa võtta meeldivad mälestused Kambjast pärit koolilastest, osalemine B. G. Forseliuse Seltsi loomisel Madis Linnamäe eestvõttel ning Tartu Maavalitsuses kokkupuuted Ivar Tedremaga, kes jõuliselt organiseeris sõjas mahapõlenud Kambja kiriku taastamisest. Viimane asjaolu saigi mulle määravaks Kambjasse tööletuleku kasuks otsustamisel.

Kambja valla lähiajaloos on lõppemas järjekordne etapp, valmistutakse uuteks vallavolikogu valimisteks. Pöördelisel ajal püüan oma subjektiivsed hinnangud Kambja tööaastatele ümber vormida minu jaoks olulisteks väärtushinnanguteks. Seda enam, et kahe viimase Kambja valla volikogu koosseisu töös on olnud rõõmustav järjepidevus.

Esikohale oma väärtushinnangute kujunemisel sean kokkupuuted inimestega, keda olen enam tundma ja austama õppinud.

Kambja valla volikogu valimise kandidaatide registreerimislehte lugedes kerkivad mõned isikud sõltuvalt kokkupuutest teistest paratamatult ettepoole. Kõigepealt muidugi koolirahvas, keda kõiki pean oma ala asjatundjateks. Algklasside vanemõpetaja Mare Paidra, kes on pälvinud suurima õpetaja tunnustuse- Aasta Õpetaja ‘96 tiitli. Terve põlvkonna kambjalasi rehkendama õpetanud vanemõpetaja Mare Mõisa oli Aasta Õpetaja 1998. a. Mõni aasta tagasi oli meeldivaks reisikaaslaseks Õpetaja Lauri tiitli kandja (1997. a.) vanemõpetaja Anne Palumets. Vanemõpetaja Tiina Tiideberg on jõudnud almanahhi “Tootsi Taskud” V väljaande ettevalmistuseni.

Raamatukogujuhataja Vaiki Agarmaa on oma raamatukoguga kokku kasvanud. Ilma Irma Drenkhani Kambja inimeste, suguvõsade ja olude tundmiseta jääksime kooli hoolekogus mõnegi otsuse tegemisel hätta. Margus Kriiva avaldas Kambja Laulu- ja Mänguseltsi loomisel soovi asuda selle etteotsa ja ajapikku tõusiski. Vaidlus Anne Väljaga spordiklubide üle on minus veelgi süvendanud vanamoodsat soovi kunagi Kambjasse spordikool tekitada. Koolis ette tulnud avariide likvideerimisele on operatiivselt kaasa aidanud Heikki Kortspärn. Kooli 310 juubeliks muretses Ühispangas töötav Anto Viigi sponsorluse korras hinnalise muusikakeskuse.

Aeg- ajalt koolis vaja minevaid arhiiviandmeid, dokumentide vormistamise alast nõu ja abi olen saanud vanemspetsialist Hella Sulelt. Koolitulevate laste nimekirjad, perede toetused, abi ulakate laste ning laste käekäigu suhtes ükskõiksete vanemate kantseldamisel saame sotsiaalnõunik Heli Jaametsalt. Vallavanem Ivar Tedrema ja majandusnõunik Enno Soodla aitavad lahendada majandus- ja koolikorralduslikke probleeme, uue koolimaja ehituse vedamine on nende õlul.

Teisele kohale oma väärtushinnangute kujunemisel paigutan osalemise Kambjas toimunud ettevõtmistes. Olgu selleks siis:

• kooliaasta esimene ja viimane päev;
• kordaläinud koolipäevad, edukad õpilasüritused;
• vallavalitsuse ja volikogu stipendiumi maksmine edukatele õpilastele;
• õpetaja atesteerimise ja tunnustamise õnnestumine;
• Kambja laulupidu Kambja koori ja ühtlasi eesti koorilaulu 200. aastapäeva tähistamiseks 1994. a.;
• Wastse Testamendi lõunaeestikeelse tõlke ilmumise 310. aastapäeva tähistamine, mis toimus 1996. a. Kambja Vallavalitsuse, Tartu Ülikooli Uduteaduskonna ja B. G. Forseliuse Seltsi korraldusel Kambja koolis õpilaskonverentsiga, teadustööde konkursiga, teaduskonverentsiga Tartu Ülikoolis ja Kambja päevana;
• kooride ja orkestrite kontserdid Kambja kirikus;
• vallarahva suviste kodulooliste ekskursioonide ettevalmistused koos Kambja valla esimese teenetemärgi laureaadi Endla Langeliga;
• mure kooli pooleli jätvate laste saatuse pärast, jagelemine intrigantidega;
• kurva paratamatusena heade kolleegide, sõprade, tuttavate ja koolilaste ärasaatmine kalmistul.

Kolmandale kohale oma väärtushinnangute kujunemisel paigutan püsiväärtused, silmanähtavad muutused, ehitused. Rahuldust pakkuvad:

• mõistlikult rahulikud arutlevad volikogu ja kooli hoolekogu istungid;
• kiiruse piiramine alevikes õpilastele ohutu kiiruse 30 km/h piirini (konstaabli pidev osalemine sellest kinnipidamise kontrollimisel);
• ühistoitlustuses osalevate õpilaste arvu igaaastane suurenemine (1999. a. söövad koolilõunat kõik õpilased);
• valla avatus internetimaailma ;
• kiriku hoone taastamise jõudmine lõppjärku;
• Suure- Kambja paisjärve taastamine;
• keskkonnakaitse alased tööd ja plaanid valla territooriumil (Pangodi kaitseala);
• Aarikese ja Kodijärve hooldekodude renoveerimine;
• valla koolivõrgu edasiarendamine. (Unipiha kooli rahvuslikud ja rahvusvahelised ettevõtmised. Kuuste kooli edukus olümpiaadidel ja võistlustel. Kooli mainet tõstvad ümberehitused ja õppetöö ümberkorraldused Kammeri koolis. Uue koolimaja ehitus Kambjasse.).

Külarahva lootusrikkad pilgud saatsid matkaseltskonda, kes veel ühtlase rivina neist möödus. Rohi teeservades ootas vihma ja mehed poe ees niisutasid kurku kesvamärjukesega. Eelmiste aastate kogemuse järgi, pidi nüüd põua-aeg otsa saama.

Esimese päeva sihtpunkti Palojärve ääres jäi pool maad sõita, kui rahvatarkuse täideminekut ennustas kauge kõuemürin. Äikesepilved sõudsid kiiresti lähemale ja peagi tuli varju otsida ägedate vihmavalingute eest. Need, kes vihma trotsides edasi pedaalisid, kuivatasid õhtul lõkke ääres oma riideid, raha ja õpilaspileteid. Ette rutates tuleb mainida, et taevaluugid olid meile lahkesti valla kuni viimase matkapäevani.

Esimese õhtu ebameeldiv üllatus oli mõne kuppeltelgi kehv vettpidavus. Kui sellele lisandus ka ebaõnnestunud kohavalik, muutus magamisase peagi pisikeseks tiigiks. Üldiselt tundus, et seda tüüpi Soomes valmistatud telgid on mõeldud pigem kõrbes matkamiseks.

Niiskevõitu esimene öö seljataga, asus reibas matkaseltskond hommikul Nohipalu poole teele. Esimese adrenaliinisüsti said julgemad kihutajad Tilleorgu sööstes, mäkketõus sundis aga nii mõnegi sadulast maha.

Edasi vaatasime üle Tilsi mõisa ja koolimaja ning jahutasime end sogasevõitu kohalikus järves.

Meenikunno raba vahelisel teel ründasid meid verejanulised parmud, kellest mõned olid pisema varblase suurused. Palavast parmupõrgust saime kergendust Mustjärve kosutavates voogudes. Järve ääres leidis aset rõõmus kohtumine meie jalgsimatkajatega, kes olid tulnud rongiga Veriorani. Nüüd oli ka Q-klubi kvoorum koos ja aastalõpupiknik võis alata. Grillvorstid nahavahel, oli mõnus lõkke ääres istuda, teed rüübata ja juttu puhuda.

Järgmisel päeval meie matkaseltskond jälle kahestus: üks osa vantsis tagasi Veriora poole, teised hüppasid sadulasse ja võtsid suuna Põlvasse. Enne lahkuminekut käisime veel koos läbi Meenikunno rabatee.

Nagu matkajad muiste, vältisime ka meie suuremaid asustatud punkte ja enne Põlvat keerasime rattad Taevaskoja poole. Saesaare paisjärve ääres laagrisse asunud, tegime videvikus hingekosutava rännaku Väikesesse ja Suurde Taevaskotta. Poistele sellest veel ei piisanud, peaaegu pimedas harrastasid nad ekstreemsporti, kihutades ratastel Taevaskoja käänulistel ja kitsastel matkaradadel. Noorus ja uljus käivad ikka käsikäes.

Neljanda päeva hommikul mõtlesid paljud juba kodule. Polnud ka ime- jaanilaupäev oli kätte jõudnud. Kes muretses šašlõkivarude pärast, kes unistas õhtusest jaanilõkkest. Käisime veel kaemas Kiidjärve veskit ja Akste sipelgariiki ja siis võtsime otsustavalt suuna kodu poole. Viimase ühise peatuse tegime veel Liival Eevi poe juures ja edasi jätkas igaüks omas tempos Kuusteni välja.

Oma kohuse külarahva ees olime täitnud- põllud ja heinamaad olid saanud kosutust vihmaveest ja lapsukesed olid nii mõnegi matkaelamuse võrra rikkamana kodus tagasi.

Olgu kroonika huvides ka kogu matkaseltskond ära nimetatud. Siim Klaassepp, Liina ja Kermo Käärst, Margus Kanep, Henno Hiiemäe, Riin Palumets, Kaarli Kivimaa, Merike Perli, Ragnar Brikkel, Rauno Lints, Jaanis Brikkel ning õpetajad Anne Palumets ja Kaido Mark olid jalgratastel; Annika Rätsep, Silja Sule, Birgit Ojasalu, Siim Voika ja õpetaja Mare Voika liikusid jalgsi.
 

15.10 August Reidolf Palumäe 89.
13.10 Luise Karv Aarike HK 88.
14.10 Ida Eilsen Sipe 87.
12.10 Milli Valdmaa Oomiste 86.
10 Alfred Kade Rebase 84.
12.10 Hilda Mettis Aarike HK 83.
26.10 Linda Sööde Palumäe 83.
29.10 Rudolf Rattik Aarike HK 82.
11.10 Alide Uus Mäeküla 82.
07.10 Alice Anja Mäeküla 81.
17.10 Helja-Leontine Muna Kaatsi 81.
31.10 Alfred Porro Lalli 80.
28.10 Leida Martikainen Kambja 80.
14.10 Valve Viljak Aarike HK 70.
16.10 Eha Aavik Kambja 65.
31.10 Maimu-Helemalle Roops Kambja 65.
20.10 Johannes Müller Pühi 65.
01.10 Vello Sooru Palumäe 65.

Ju kuldseid lehti puistab kask,
on sügis jälle teel.
Bajaanil kõlab vana valss,
mis hinge nukraks teeb.

Nii kaeblik on bajaani viis,
mis hurmab südameid.
See tuuletiivul kaasa viib,
hing rändab noorusteil.

Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohaliku omavalitsuse esinduskoguks on volikogu, kes valitakse vabadel valimistel kolmeks aastaks.

Kes võivad kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääletada?

Hääleõiguslik on Eesti kodanik ja Eestis seaduslikult viibiv (alalist või tähtajalist elamisluba omav) välismaalane, kes on valimiste päeval vähemalt 18-aastane, kes elab püsivalt selle kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil ning keda ei ole kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks. Välismaalane peab 1999. aasta 1. jaanuariks olema elanud vastava valla või linna territooriumil vähemalt viis aastat.

Kas valimisteks on vaja end registreerida?

Hääletamisel osalemiseks end eraldi registreerida ei ole vaja. Selleks, et tagada valimiste ühetaolisus - igal valijal on üks hääl - koostatakse valijate nimekirjad. Valijate nimekirjad koostatakse omakorda valijate registri andmete alusel.

Hiljemalt 27. septembriks saatis vallavalitsus igale valijale valijakaardi, mis kinnitab registris olemist. Kui Te pole selleks ajaks valijakaarti saanud, pöörduge kindlasti selgituse saamiseks vallavalitsuse poole.

Valijate nimekiri koostatakse omakorda valijate registri 7. oktoobri seisu alusel. Pärast seda kuupäeva tehakse registriandmetes muudatusi ja valija kantakse nimekirja üksnes juhul, kui isik on registrist ekslikult välja jäänud. See tähendab, et tema andmeid ei ole üheski kohaliku tasandi registris ega keskregistris.

Kuidas registrit peetakse?

Hääleõiguslikud kodanikud kantakse valijate registrisse rahvastiku arvestuse andmebaasi andmete (elukoha registreerimise andmed ehk sissekirjutus) alusel. Kui isik ei soovi teha nn sissekirjutuse toimingut, võib ta lasta end võtta valijate registrisse isikliku avalduse alusel. Avalduse esitab registripidajale valija ise või tema poolt volitatud isik. Avaldusse tuleb lisaks isikuandmetele märkida registrisse kantava elukoha aadressandmed ning eluruumi kasutamise alus, näiteks omanikuna, rentnikuna, omaniku loa alusel, jm.

Kui valija elukoht ei ole muutunud või kui ta on teinud kohalikus omavalitsuses arvelevõtmise toimingu, siis kantakse ta elukoha aadressi järgi valijate nimekirja. Registris olemist kinnitab valijakaardi saamine.

Kui valija on pärast 1999. aasta Riigikogu valimist oma elukohta muutnud, kuid ta ei ole end uues elukohas arvele võtnud, siis saab ta seda teha 6. oktoobrini. Uues elukohas võib end minna arvele võtma ka juhul, kui isik pole eelmisest elukohast teinud nn väljakirjutamise toimingut. See jääb registripidajate korraldada. Kui valija ei võta end arvele uue elukoha järgi, siis jõuab valijakaart eelmisele aadressile ning selle järgi on valija valijate nimekirjas. Sellisel juhul on valijal võimalus hääletada eelhääletamise ajal uues elukohas vastavalt mitteelukohajärgse hääletamise korrale või valimispäeval eelmise elukoha järgses valimisjaoskonnas.

Kõikide valijate nimekirjaga seotud probleemide lahendamiseks saab pöörduda elukohajärgse vallavalitsuse poole.

Mida teha, kui valijakaarti pole tulnud või selles on vigu?

Kui Te 27. septembriks ei ole valijakaarti saanud või selles on vigu, pöörduge valla- või linnavalitsuse (Tallinnas linnaosavalitsuse) poole selgituse saamiseks ja vigade parandamiseks. Hääletada saab ka ilma valijakaarti omamata.

Millal ja kus saab hääletada?

Hääletada saab elukohajärgses valimisjaoskonnas valimispäeval 17. oktoobril 1999 kell 9.00-20.00.

Eelhääletamine toimub 11-13. oktoobril kõigis valimisjaoskondades kell 12.00-20.00.

Sel ajal saab samaaegselt nn korralise eelhääletamisega igas vallas ja linnas vähemalt ühes valimisjaoskonnas hääletada väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda.

Kas kodus on võimalik hääletada?

Kui Te terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse tõttu ei saa hääletada valimisjaoskonnas, võite esitada kirjaliku taotluse kodus hääletamiseks. Taotlus tuleb esitada hiljemalt valimiste päeva kella 16.00 jaoskonnakomisjonile. Valimispäeval korraldab jaoskonnakomisjon hääletamise Teie kodus.

Mis tuleb kaasa võtta valimisjaoskonda?

Kehtiv isikut ja kodakondsust tõendav dokument (näiteks pass) või Eesti ametiasutuse poolt väljaantud kehtiv isikut tõendav dokument, millel on isiku foto ning ees- ja perekonnanimi (näiteks juhiluba).

Kuidas toimub hääletamine?

Valija saab hääletada vaid ühe kandidaadi poolt, kes on tema valimisringkonnas kandideerijate nimekirjas. Meelepärase kandidaadi number tuleb kirjutada hääletamissedelile. Valija eelistus annab võimaluse kandidaadil pääseda volikokku, ühtlasi annate oma hääle ka nimekirjale, kus see kandidaat kandideerib.
Valija esitab hääletamissedeli saamiseks kehtiva isikut tõendava dokumendi. Kui valija on saanud hääletamissedeli, siis annab ta selle kohta allkirja. Hääletamissedel tuleb täita selleks ettenähtud kabiinis. Valija täidab sedeli ise. Peale valimissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ning annab selle jaoskonnakomisjoni liikmele. Viimane paneb kokkumurtud hääletamissedeli välisküljele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi. Valija laseb hääletamissedeli valimiskasti ise. Eelhääletamine toimub analoogiliselt hääletamisega valimispäeval.

Kuidas toimub eelhääletamise ajal väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuv hääletamine?

Valija esitab jaoskonnakomisjonile isikut tõendava dokumendi, mille alusel kantakse valija andmed valijate nimekirja. Valija annab allkirja valijate nimekirja. Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli, kaks ümbrikku ja valija elukohajärgse valimisringkonna kandideerijate nimekirja. Peale hääletamissedeli täitmist paneb valija sedeli ühte jaoskonnakomisjoni liikme antud ümbrikku. Viimase paneb valija jaoskonnakomisjoni liikme antud teise ümbrikku. Sellele nn välimisele ümbrikule kirjutab valija ise või jaoskonnakomisjoni liige valija nime, isikukoodi ja aadressi, mille järgi valija on kantud valijate registrisse. Ümbriku laseb valija väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate sedelitele ettenähtud valimiskasti.

Kuidas selgub, kellest saab volikogu liige?

Valla- või linna valimiskomisjonis tehakse valimistulemused kindlaks ringkonniti. Mandaadid jaotatakse proportsionaalsuse põhimõtte alusel, mis tähendab, et nimekirjade poolt saadavad kohad on vastavuses nendele antud häälte arvuga.

Valimistulemuste kindlakstegemine toimub kahes etapis. Kõigepealt arvutatakse iga valimisringkonna kohta lihtkvoot, mis saadakse valimisringkonnas antud kehtivate häälte arvu jagamisel mandaatide arvuga. Valituks osutub kandidaat, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi, või on sellega võrdne.

Lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse nimekirjade vahel, mille kandidaadid kogusid vastavas vallas või linnas vähemalt 5% kehtivatest häältest. Nimekirjamandaatide jaotamiseks reastatakse kandidaadid nimekirjades vastavalt saadud häälte arvule. Ühes nimekirjas kandideerijate hääled liidetakse. Mandaatide jaotamisel arvutatakse võrdlusarvud, kasutades modifitseeritud d'Hondti jagajate meetodit jagajate jadaga 1, 2^0,9,3^0,9, 4⁰⁹, jne. Võrdlusarvude alusel antakse mandaadid nimekirjadele, mille võrdlusarvud on suuremad. Iga nimekirja võrdlusarvude arvutamisel jäetakse vahele nii mitu jada esimest elementi, kui mitu mandaati jaotati samale nimekirjale vastavas valimisringkonnas valimiskvoodi alusel. Valituks osutuvad nimekirjas ettepoole reastatud kandidaadid vastavalt kandidaatide nimekirjale antud mandaatide arvule.

Kui pärast mandaatide jaotamist lihtkvoodi alusel ja nimekirjamandaatidena jääb osa mandaate jaotamata, osutuvad valituks ülejäänud kandidaatidest enim hääli saanud. Kui valimisringkonnas kandideerijate nimekirjas on ainult üksikkandidaadid, osutuvad valituks enim hääli saanud kandidaadid.

Valimistulemuste kindlakstegemine on avalik.

Millal selguvad uued volikogu liikmed?

Valla valimiskomisjon registreerib valitud volikogu liikmed ja avaldab nende nimed hiljemalt 27. oktoobriks. Uus volikogu tuleb kokku hiljemalt 7 päeva jooksul peale liikmete nimede avalikustamist.
 

11. oktoobril 1999. a möödub Julius Kuperjanovi sünnist 105 aastat. Kambja Laulu- ja Mänguselts kavatseb seda päeva tähistada piduliku aktusega laupäeval, 9. oktoobril kell 14 Kuuste Põhikooli saalis. Aktusele on oodatud kõik huvilised, keda paelub ajalugu.

Kuuste kooli ajalooõpetaja Erika Pastel, kes on aktusel üks esinejaist, oli nõus lehelugejat teemale lähemale viima:

“1944. aasta sügisel viisid sugulussidemed mind Vana-Kuuste Trulli tallu.

Seal elas ka Julius Kuperjanovi 81- aastane ema Liisa. Trulli talu perenaine Emilie Jalap oli tema tütar. Ametlikud andmed mul puuduvad, kuid mälestustes on säilinud fakt, et peale mehe surma müüs Liisa Kuprejanov Mäe-Lalli talu ja saadud rahaga toetas Johan Jalapil Trulli talu ostmist ja hoonete ehitamist. Selle eest anti talle eluaegne ülalpidamine Trulli talus.

Vanamemm oli uhke eluhoiakuga ja tuletas sageli väimehele meelde oma õiguslikku seisundit Trullil. Johan Jalap oli usumees ja sellel teemal oli vaidlusi memmega, kes piiblisõnast suurt lugu ei pidanud.

Mina ei mäleta, et oleksin memmega mingil teemal vestelnud. Meelde on jäänud aga see, et ta kiitis tsaariaega.

Teada on, et Daniel ja Liisa Kuperjanovil oli viis last, kui nad Mäe-Lallile tulid. Julius oli nende kolmas laps.

Juliuse emaga koos veedetud aastate jooksul külastasid teda küll pojalapsed Tartust, kuid lastest, peale Emile, ei tea ma midagi.

Memm suri 1946.a ja maeti Kambja kalmistule.”

Julius Kuperjanovi sünniaastapäeva aktusel on peaesinejateks Kuuste ja Kambja kooli õpilased. Mõistagi tuleb kohale esindus Kuperjanovi- pataljonist, kellega Kuuste koolil on juba mitmeaastased sõprussidemed. Kaitseväelased tutvustavad pärast aktust tänapäevaseid relvi ja varustust.

Aktusest on teada antud ka kaitseministeeriumile. Praegu puuduvad kindlad andmed, kas kaitseminister Jüri Luik saab sõita Vana- Kuustesse, kuid Isamaaliidule lähedal seisvad isikud seda ei välista.

Laulu- ja Mänguselts püüab organiseerida bussi, millega saaks sõita Kambjast aktusele ja tagasi (täpsem info seltsi juhatuse liikmelt Heli Jaametsalt telefonil 416 205).
 

Julius Kuperjanov (11. X 1894 Hubnova v., Pihkva kub. — 2. II 1919 Tartu), sõjaväelane, leitnant.

Lõpetas 1914 Tartus õpetajate seminari ja 1915 Peterburis lipnike kooli. Oli I maailmasõjas luureüksuse komandör, astus 1917 Eesti tagavarapataljoni, määrati selle ülema abiks. Juhtis 20. II 1918 Tartus enamlastelt võimu võtmist ja Saksa okupatsiooni ajal Lõuna-Eestis põrandaalust Omakaitset (Kaitseliitu). Vabadussõja alguses organiseeris partisanisalga (kuni 1200 meest), osales 14. I 1919 juhtivalt Tartu vabastamises. Sai 31. jaanuaril Paju lahingus surmavalt haavata. Paistis silma vapra võitlejana. Tema moodustatud väeosa on nimetatud aastast 1928 Kuperjanovi partisanipataljoniks (ka -rügemendiks), praegu Kuperjanovi Üksik-jalaväe pataljon. Hauasammas Tartus Raadi kalmistul (1925, J. Koort). Vabadusristi I liigi 2. järk ja II liigi 2. ja 3. järk.

Julius Kuperjanov on Kambjaga seotud sajandi suurmees. Tema vanemad tulid Venemaalt Eestisse 1904. aastal. Elupaigaks osteti Lalli talu Vana- Kuuste vallas. Julius Kuperjanov õppis Sipe ministeeriumikoolis. Pärast Tartu Õpetajate Seminari lõpetamist töötas ta lühikest aega 1914/15. õa Kambja kihelkonnakoolis.

Peatoimetaja Toivo Ärtis (tel. 416 457)
Toimkond: Hella Sule, Kaido Mark, Peeter Ruuge, Tiiu Laane, Kaari Helstein, Sulev Kaasik. Toimetuse postiaadress: 62001 Kambja sjk., nõudmiseni või e-post toivo@kambja.edu.ee Trükk: BürooDisain, trükitud 900 eksemplari.