• Kambjalased kohtuvad kihelkonnapäevadel
• Tuntud ja tundmatu Kambja kihelkond
• Valik nimekaid kambjalasi:
• Retk Kambja kihelkonna põhjaossa
• Kambja tuletõrjel on juubelisünnipäev
• Toimekas tänapäev Ülenurme vallas
  Anti Kalvet: "Oleme püüdnud käia ajaga sammu ja mõnigi kord olla sammu võrra ees."
• Haaslava valda juhitakse põlisest vallamajast
  "Rohkem kui 120 meetrit üle merepinna ulatuv Vooremägi on kaugelt nähtav"
• Aastakümnetetagused uudised Kambja kihelkonnast
• Argielust looduskaunis Valgjärve vallas
  Vaike Tartes: "Tööd on olnud eile, tööd tehakse täna ja tööd jätkub ka homseks."
• Kihelkonnasüda tuksub Kambjas
  Ivar Tedrema: "Kambja vald on üks vanemaid kultuuri- ja hariduspiirkondi Eestis."
• Kuidas Matsi memm pidas kõne Rootsi kroonprintsile
• Eesti kooli juurtest ja tänapäevast
• Kambjalane teeb ettepaneku: asutagem Ignatsi Jaagu preemia!

---

Kambjalased kohtuvad kihelkonnapäevadel

Kui tänapäeval otsida mingi paikkonna etnograafilist tausta, keelelist eripära, inimeste ühist mõttelaadi ja koostöövalmidust, siis leiab seda just kunagi kihelkonnana piiritletud alal. Omaaegse Kambja kihelkonna territooriumile jäävad vallad korraldavad 28. ja 29. augustil kihelkonnapäevad. Sel puhul vaatab Kambja valla leht koduvallast kaugemale ning tutvustab põgusalt naabrite elu Ülenurme, Valgjärve ja Haaslava vallas.

Eelmine (ja ka esimene) Kambja kihelkonnapäev peeti 1989. aasta juulis, siis taasavati Ausambamäel Vabadussõjas langenud kambjalaste ausammas.

Toivo Ärtis

Aastal 1925 ilmunud koguteoses "Tartumaa" antakse põhjalik ülevaade ka Kambja kihelkonnast. Kihelkonnapäevade ajalehte on nopitud huvipakkuvamad faktid, aastakümnetetagune kirjaviis on jäetud muutmata.

Kambja (saksa keeli Kamby) kihelkond asub Lõuna- Tartumaa keskosas (kiriku geogr. laius 58 14' 9" N, idapikkus Greenwich' ist 26 42' 3"), piirdudes lõunas 33.1 km:i ulatusel Võrumaaga, mujalt Võnnu, Tartu- Maarja, Nõo ja Otepää kihelkonnaga. Asub Lõuna- Tartumaa koolinõuniku jaoskonnas, Tartu- Võru Rahukogu 5. jaoskonna rahukohtuniku piirkonnas, Tartu maakonna politsei 1. (Kambja, Krüüdneri, Vana- Kuuste ja Haaslava vald) ja 3. (Kodijärve vald) jaoskonnas, ev.- lut. usu kogudusena Võru praostkonnas, Prangli apostl.- õigeusu kogudusena Tartu praostkonnas.

Pindala 1- verstalise kaardi järele 373.4 km², millest järvede all 0.9 km². Suurim pikkus põhja- lõuna sihis 28.8 km:it, piiri pikkus 109.4 km.

Valdadest kuuluvad siia: Kambja (7963.2 ha), Krüüdneri (10 601.4 ha), Vana- Kuuste (10 169.3 ha, pisike osa vallast kuulub Võnnu kih.), Kodijärve (7158.8 ha, umb. pool sest kuulub Nõo kih.) ja osa Haaslava (vt. Võnnu kih.), Luke, Vastse- Kuuste ning Pangodi vallast (vt. Nõo kih.) ja 1 talu Vana- Nõost. Arvustikus allpool on neli esimest valda tervelt loetud Kambja kihelk.

Rahvalugemise järele (28.XII.1922): Kambja vallas 1941 (m. 883, n. 1058), Kodijärve vallas 1349 (m. 664, n. 685), Krüüdneri vallas 2173 (m. 1040, n. 1133), Vana- Kuuste vallas 2024 (m. 943, n. 1081), kokku 7487 (m. 3530, n. 3957).

Elanikkude tihedus (aluseks rahvalug. andmed) 20.9 km²:l, metsad ja kõlbmata maad maha arvatud 27.0 km²:l.

Külasid 36: Kambja vallas: Pulli, Paali, Kaatsi, Nuti; Krüüdneri vallas: Taraski, Russaku, Paka, Pringi, Vissi, Pusu, Tarikatsi, Luigaste, Nõoste; Vana- Kuuste vallas: Kõivu, Sipe, Kärevere, Lalli, Külma, Aakaru; Kodijärve vallas: Pühi, Kullaku, Visnapuu, Oomiste, Ivaste, Iduste, Kavandu, Riiviku; Haaslava vallas: Aardlapalu, Aardla, Mõra, Igevere, Mõisa, Päkste, Uniküla; Pangodi vallas: Tagamõisa; Vastse- Kuuste vallast: Voore.

Talusid 551: 1 ha:ni 7, 1- 15 ha: ni 54, 15- 60 ha: ni 391, 60- 250 ha: ni 99; taludest ostetud 394, renditud 157.

Mõisaid 35 (neist peamõisaid 14, karjamõsaid 20, kirikumõisaid 1): Suure- Kambja (Maidla krjm.), Väike- Kambja, Kammeri (Laane, Peeda, Savimäe krjm.), Kodijärve (Kirbu, Suntsi krjm), Krüüdneri (Kitse, Kaarli krjm.), Vana- Kuuste (Ignatsi, Küti, Kõrkküla, Tõõraste, Rebaste, Lange krjm.), Vana- Prangli (Aksi krjm.), Vastse- Prangli, Raanitsa, Reola (Lepiku, Uhti krjm., viimane kuulub kirikuliselt T.- Maarja kihelk.), Unipiha (Liutsepa krjm..), Pangodi, Veski (Pusu ja Laari krjm.), Maaritsa ja Kambja kirikumõisa.

Elamud ja asulad. Vana tüübiline eesti talu elamu on püsinud rohkemal arvul ainult kihelkonna lõunaosas. Põhja pool, linnale lähemal, näeme enamuses uueviisilist, rehetoast eraldi seisvat, kõrgemat ja valgemat täisviilulise laastkatusega või poolkelp- katusega elumaja. Ka savielamuid kohtame. Kõrvalhooned- rehi, tallid ja laudad- on põhjapoolses kihelkonna osas savist või põldkivist ja laastkatustega varustatud akendega, lõuna pool aga enamasti puust ja õlgkatustega. Aidad on harvemini savist, enamasti aga puust ja aidaesisega, kus kirstud aset leiavad.

Hooned asuvad ümber 500- 1000 m² suuruse, latt- taraga ümbritsetud kesk- õue. Elumaja otsas või taga on viljapuu- aed, mida piirab harilikult planktara. Kaev, mis asub keset õue, on põhjapoolses kihelkonna osas pumbaga, lõuna pool aga enamasti vinnaga.

Elamute rühmituses on valitsevad ahelküla (põhjapoolsel alal) ja hajaküla (lõunapoolsel, kinkmaastiku alal). Kõige tüübilisemad ahelkülad on jõgede ja orgude ääres, nagu: Aardla, Mõraküla, Päkste. Asulad katavad ühtlase tiheda võrguna kogu kihelkonda, laiemad asundamata alad puuduvad täiesti.

Ajalugu. Kambja kihelkonda mainitakse esimest korda 1330.a. ja siis jälle 1471.a. Oma nimetuse on ta ühelt perekonnalt, nimega Camby, saanud, kes kihelkonna on 15 a kirikumõisa- maade kinkimisega põhjendanud, kuna kirikut tol ajal Püha Martini ja ka Püha Maria kirikuks nimetati. Katoliku ajal on olemas veel teine, abikirik (kabel) Kuuste mõisas, mis aga sõja ajal ära rikuti ja veel 1634.a. parandamata oli, mispärast ta samal aastal kästakse "sedamaid maha kiskuda ja ära põletada". Aastast 1626 on kogudusel esimene luteriusuline kirikuõpetaja. Põhjasõja ja sellega kaasas käiva katku ajal on kihelkond palju kannatanud: kirik rikuti ära, nii et kirikuõpetaja rehes kaks aastat on jumalateenistust pidanud ja kogudus kogunisti kurnatud. 1726.a. nälja- aeg ja 1730.a. kange põud on takistanud sõjajälgede parandamist. Paganausu jumalateenistus on 18. aastasaja keskmisil aastail ühes "Risti kireku" (arvatavasti Veski vallas, praeguse Ristikiriku järve ümbruses) hävitamisega kadunud. 1772.a. on kihelkonnas arvatavasti 6485 elanikku; 1775. on elanikkude arv 6819. Perekonna- nimed, mis arvatavasti 1820.a. ümber on antud, tulevad kirikuraamatuis esimest korda 1827.a. tarvitusele. Läinud aastasaja usulisist liikumisist olgu mainitud, et Kambjas oli vennastekogudus; 8600- hingelisest luteri usu kogudusest on 1300 inimest ka vennasteseltsi liikmed; 1846.- 1848. aastani läksid 800 eestlast "vene usku" üle. Suuremamõõdulist välja rändamist ei olnud. 1845.a. asutati Prangli apostliku- õigeusu kogudus, mille hingede arv oli kõige suurem 1651.a., kuid viimseil aastail on see arv kahanenud.

Talude ostmine algas kihelkonnas 1849, mil osteti Vana- Kuuste mõisalt Villemi talu ja Unipiha mõisalt Kääni talu. Teised mõisad algasid müügiga 1862. ja 1876. aasta vahel, Kodijärve aga 1893. Üldjoontes on suurem osa talusid müüdud seitsmekümnendail aastail.

Valdade ühendamine sündis, nagu mujalgi, 1892. ja 1893.a. Nimelt ühendati praegune Kambja vald end. Suure- Kambja, Uue- Kambja ja Raanitsa kogukonnast; praegune Vana- Kuuste vald end. Vana- Kuuste ja Reola kogukonnast; praegune Kodijärve vald end. Kodijärve, Kammeri ja Unipiha kogukonnast; praegune Krüüdneri vald end. Krüüdneri ja Väike- Prangli kogukonnast. 1916.a. ühendati Krüüdneri vallaga veel Vana- Prangli ja Veski vald.

Uuema aja sündmused on arenenud kihelkonnas enam- vähem rahulikult. 1905.a. peeti siin vallamajades koosolekuid, kus nõuti peaasjalikult kõrtside sulgemist, teetegemise korra muutmist, harutati enesekaitseks sõjariistade muretsemise küsimust jne. Karistussalgad kihelkonda üldse ei jõudnud. Mööda minnes olgu mainida, et 1910.a. ümber Vana- Kuuste mõisa 10 või 9 perekonda leedulasi tööle toodi; neist elab siin veel praegugi mõni eestistunud perekond. 1917. aasta ja järgneva Saksa okupatsiooni aja sündmused läksid harilikku teed. Vabadussõja alul jäi kihelkond otsekohese sõjategevuse piirkonda, ja siin olid esimesed kokkupõrked sissetungivate punaväe- salkadega. Suuremad lahingud olid Reola mõisa all (16. ja 18. I. 1919), Kimmu ning Marguse talu, Liiva kõrtsi ja Vana- Kuuste mõisa juures; punaväe taganemisel aga olid lahingud peale nimetatud kohtade veel Krüüdneri vallamaja, Taraski küla ja Vana- Prangli mõisa juures. Lahingute ajal rüüstati osalt Vana- Kuuste, Reola ja Maidla mõisa, Russaku küla ja Vana- Kuuste ümbruses olevaid talusid.

Aastal 1925 ilmunud koguteos "Tartumaa" kirjeldab ka Kambja kihelkonna majanduslikke olusid ja vaimlist elu.

Majanduslikud olud

Majanduslikult on Kambja jõukaim Tartumaa kihelkond. Põllumaa on võrdlemisi hea; kõige paremad maad on kihelkonna keskosas Vana- Kuuste vallas. Enamus talusid on keskmise suurusega.

Elanikkude pea- tulualaks on põllundus ja karjandus. Kõige sagedamini tuleb ette seitsme põllu pidamist. Peale rukki, nisu, odra ja kaera kasvatatakse veel kartuleid, linu, herneid, tatraid, läätsi, loomatoidu- juurikaid. Pea kõik talud tarvitavad põllutöömasinaid, iseäranis rohkesti kihelkonna põhja- ja kirdeosas, kus põllud laiemad ja tasasemad. Tõukarja kasvatamise peale on seni vähe rõhku pandud; seda leidub ainult üksikuis taludes (Koordil, Villemil, Robil, Kärgatsil) ja mõisais. Üldiselt paremini sisseseatud ja korraldatud talud on peale eelmainitute veel Järve (V.- Kuustes), Parve (Kambjas), Poka ja Puhmu (Krüüdneris), ja Kiisa (Kodijärves).

Aiandus on kõrvaliseks toimetuseks ja rahuldab ainult oma talu tarbeid. Suurema saagi korral saadetakse ülejäänud osa ka Tartu turule. Aiasaaduste ümbertöötamist ei ole peaaegu olemaski.

Mesipuid peetakse vähesel arvul paljudes taludes; suuremad mesilad, mille saadusi jätkub ka müügiks, on ainult mõnel üksikul talul Vana- Kuuste ja Kambja vallas (Söödi talus).

Vaatamata järvede rohkusele on kalandus õige vähese tähtsusega; kalapüüki toimetatakse ainult muust tegevusest vabal ajal. Kalade poolest pole järved ka iseäranis rikkad. Pangodi järve on paaril korral kalu sisse toodud, uute liikidena siig ja rääbis

Kaupade ostu- ja müügikohaks on kihelkonna elanikele Tartu linn, kuhu kaubad toimetatakse maanteede, Emajõe või raudtee kaudu (kirik umb. 12 km Nõo raudteejaamast). Müügi- aineiks on vili, jahu, loomad, või, munad ja hooajal ka õunad, pirnid, marjad. Linnast ostetakse tööriistu, rauda, soola, suhkrut ja muud peenemat kaupa.

Kauplusi 12: (Kambja kiriku juures, Vastse- Kambja ms, Kodijärve ms, Kammeri ms, Maaritsa ms, Vana- Prangli ms, Krüüdneris, Sulaojal 3 kaupl. Vana- Kuustes ja teemaja Vastse- Kambja ms). Laadapäevi aastas 9 (Krüüdneri vallas end. Pusu kõrtsi juures 2. jaan. ja 28. okt., Vana- Prangli ms 26. märtsil, Sulaojal 28. aprillil ja 23. dets., Kodijärve mõisas 14. märtsil, Reola mõisas 11. mail ja 4. okt., Kambja v. Raanitsa Vissil 5. nov.). Kaubeldakse peaasjalikult loomadega

Ühistegelisist ettevõtteist töötavad kihelkonnas praegu kaks ühispanka, üheksa masinatarvitajate- ühisust ja neli vastastiku tulekinnituse seltsi. Kambja põllumeeste selts püüab korraldada ka ühist ostu ja müüki.

Vaimline elu

Kihelkonna elanikud on suures enamuses luteri usulised, õigeusulisi on Maaritsa (Prangli) õigeusu kiriku kirjas 875 hinge. Kambja vallas on ka vennastekogudus, millel oma palvemaja Suure- Kambja mõisas, üle saja aasta vana.

Vanad, ebausuga ühenduses olnud kombed on kadunud. Praegu pühitsetakse veel pidulikult tähtsamaid sündmusi perekonna elus, nagu varrusid, pulmi jne. Viimased kestavad pidajate jõukuse kohaselt üks kuni kolm päeva.

Tähtsamaks ajaviite- ja koosviibimiskohaks on nooremaile saanud seltsimajad (Vana- Kuuste Laulu- ja Mänguseltsi maja Sipe külas), kus korraldatakse sagedasti piduõhtuid.

Kihelkonnas on 8 rahvakooli, neist 2 kõrgemat algkooli (Kambjas ja Sipe külas) ja üks erakool, milles käib kokku ligi 800 last, s. o. umbes 8% kogu kihelkonna rahvaarvust. Jõukamad peremehed saadavad oma lapsed Tartu keskkoolesse ja edasi ülikooli. Tartu keskkoolides õpib Kambjast umbes 50 õpil. Ja ülikoolis 10 üliõpilast. Ka vanem põlv inimesi on enamasti algkoolis käinud ja vähemalt kirjaoskajad.

Hariduslisel alal töötavad Kambja ja Kodijärve Haridusselts ja rida mööda kihelkonda laialiolevaid teisi samasihilisi seltse. Neil on raamatukogud ja oma laulu- ning mängukoorid.

Olgugi et vaimne elu on koondunud peaasjalikult Kambjasse, kus on kirik, kõrgem algkool, postkontor, arst, apteek jne., elavad ka kaugemad kihelkonna osad intensiivset seltskondlikku elu, mis on tingitud haridusliste püüetega seltside levimisest kihelkonna iseosadesse. Nii tõuseb kihelkonna haridusline tase ühtlaselt.

Valik nimekaid kambjalasi:

• kirikuõpetajad Andreas Verginius, Albert (Albrech) Sutor, Karl Eduard Hasselblatt, Johannes Rennit, Harald Tammur, August Nigol jt;
• mõisnik Peeter Speek,
• kirjanikud Evald Voitk, Henrik Visnapuu, Friedebert Tuglas, Leida Kibuvits, August Hanko, Ain Kaalep, Rein Sander, Edur Tasa, Jaak Sarapuu, Ingvar Luhaäär (Valev Mirtem), Leida Tigane, Kalju Kangur, Priidu Beier jt;
• muusikamehed Johannes Kruuse, Johannes Loost, Aksel Meoma jt;
• kunstnikud Lembit Saarts, Tõnu Soo, Voldemar Rätsep, Elmar Rätsep jt;
• näitleja Enn Adusson.;
• sportlased Johannes Kotkas, Jaan Klaassepp, Heldur Villemson, Heino Kiudma, Triin Kiudma, Anne Välja, Heiki Kortspärn, Üllar Zeigo, Jaanus Kutsar jt;
• sõjamehed krahv Serementjev, Peeter Asmus, Julius Kuperjanov jt.
• põllumehed Peeter Ottas, Mart Mitt, Viive Rosenberg, Eduard Kivimäe jt;
• poliitikategelased Karl Ipsberg, August Hanko, Johannes Toom, Karl Zirkel, Peeter Speek, Mait Klaassen jt.
• õpetajad ja teadlased Ignatsi Jaak, Gregor Helmersen, Julius Kuperjanov, Richard Norvell, Jaan Aia, Arved Kalvo, Evald Laanpere, Leonhard (Leo) Soonpää, Johannes Tammeorg, Henn Käämbre, August Einalo, Lembit Tähepõld, Kaarel Leius (Zoltz), Viktor Puskar, Friedrich Berg, Johann Skytte, Aksel Rüütli, Värdi Parisalu, Eduard Kivimäe, Max- Emil Päss, Mait Klaassen, Ene- Mall Vernik, Madis Linnamägi, Leili Kesas, Melli Rätsep, Johannes Loost, Endla Langel, Salme Vilismäe, Hilja Neumann jt.

Kambja Laulu- ja Mänguseltsi liikmed korraldasid bussiekskursiooni. Kui möödunud aasta suvel tutvusime Kambja kihelkonna lõunaosaga, siis selle aasta 20. juunil uudistasime kihelkonna põhjaosa. Kambja asub ju kihelkonna keskel.

Kambjast väljusime Maidla teele. Suure- Kambjas vaatasime

Hurda allikat.

Kõrge kalda alt voolab allikas ja rajab oma tee Peeda jõkke.

Paari kilomeetri järel möödusime kunagisest Kambja valla magasiaidast ja vallamajast.

Laskusime alla Lalli (Konsu) jõe orgu, et teisel pool mäkke tõusta. Jõudsime Suure -Kambja mõisale kuulunud Maidla karjamõisa maile. Enne väikest ojakest vasakul teeäärel on rehihoone, kõrge maakivist ehitis. Teisel pool oja asubki

Maidla karjamõis (abimõis).

Säilinud on 18. sajandist pärit olev abimõisa mantelkorstnaga peahoone. Varemetes on tall- tõllakuur 19. sajandi I poolest. See Maidla hoonetegrupp on arhitektuurimälestisena kaitse all.

Läheduses Vana-Võru maantee ääres asub

Maidla hobupostijaam.

Ka see omapärane ehitis on kaitse all. Nelinurkne hoonetegrupp, kus asusid postipoiste eluruumid, sepikoda, tallid, tõllakuurid, heinahoidlad ja peahoone, valmis 1865. aastal, kuid minetas oma tähtsuse seoses raudtee ehitamisega 1889. aastal.

Järgmine tutvumisobjekt oli

Vana- Kuuste mõis,

mis sai tuntuks aastatel 1834- 1839 seal tegutsenud Põllumajanduse Instituudi tõttu. See oli esimene põllumajanduslik õppe- ja uurimisasutus Venemaal. Alles on veel keldrid, aidahoone, muidugi ka peahoone (praegu asub seal Kuuste Põhikool). Tore oli jalutada hästi hooldatud suures pargis, kus leidub haruldasi puid.

Edasi suundusime Küti järve äärde, mille kaldal asus Vana- Kuuste mõisa Küti karjamõis. Sealt paarisaja meetri kaugusel nägime varemetes seisvat Sipe ministeeriumikooli. (Seal on olnud tulekahju.) Sipe ministeeriumikool

asutati 1903. aastal endise vallakooli asemele. Selles koolis on õppinud luuletaja Henrik Visnapuu, kauaaegne Voore algkooli juhataja Juhan Luukas, Eesti Vabadussõjas võidelnud Rudolf Riives, Vabadussõja kangelane Julius Kuperjanov ja ta vend August. Aastatel 1933- 1939 õppis Sipe algkoolis luuletaja Kalju Kangur.

Villemi talu

oli Kambja kihelkonnas esimene, mis 1849. aastal vabaks osteti. Viimane peremees enne segaseid aegu oli Jüri Ottas, kes asus 18-aastaselt kodutalu pidama. J. Ottas kasvatas ainult tõuloomi. Talus oli ardenni tõugu hobuste kasvandus, eesti punase tõukarja ja maasea sugulava. 1934. aastal tõi ta Inglismaalt sadakond shropshiri ja shevioti tõugu lammast ning 4 shoti lambakoera (kolli).

Villemi talu külastas 1932. aastal Rootsi kroonprints, kes istutas pererahva palvel tamme, mis praegugi pargis kasvab.

Käisime vaatamas

Kalevipoja künnivagu,

mis on ligi 5 km pikk, kuid katkes äkki adra purunemise tõttu.

Haaslava kindlusmõis jagati juba 14. sajandil kaheks: Haaslavaks ja Hiljamõisaks ehk Unikülaks. Viimases on elanud nimekaid tegelasi, nagu Rootsi kindralkuberner Skytte ja pärast Põhjasõda krahv Sheremetjev. Nüüd on Hiljamõisast alles vaid üks pärnapuu, Haaslava mõisast säilinud aga vaid nimi.

Veel peatusime Röövlimäe jalamil

Reola lahingu mälestusmärgi

juures. Ausambal on tekst: "Kodanik, siin Reola väljadel murdsime vaenlase ülivõimu 16.-17.jaanuaril 1919."

Mälestusmärk avati esmakordselt 3.juulil 1932. See lõhuti nõukogude ajal. Taas avati sammas 27.novembril 1988 Kambja Muinsuskaitse Seltsi ja Rahvarinde tugirühmade ettevõtmisel.

Viimaseks peatuskohaks oli

Reola mõis.

Mõisa ajast on säilinud aedniku maja seal all asuvate õunakeldritega. Pargis kasvab paljuharuline tamm, mis rahva jutu järgi on istutatud Katariina II poolt.

Peahoone on ehitatud Eesti Vabariigi algusaastatel, kui Reola mõisasüdamiku omanikuks sai Eesti Vabadussõjas võidelnud kapten Rudolf Riives.

8.-11. eluaastani elas Reola mõisas luuletaja Henrik Visnapuu. Oma mälestusteraamatus "Päike ja jõgi" annab ta täpse ülevaate tolleaegsest mõisamiljööst.

Lõpetan Henrik Visnapuu sõnadega tema noorusmaast:
 

"Üks ränikivi jäi mu kuvvetasku, 
mul poisikesel kui lõppes lingulask.
All Tõõraste ja kaugel Kambja.
Öö verejäljed salvand rooste.
See tuleb taevast, tuleb Reola soost.
Oo Sina sääl! Vaon sambla, käen väike amb.
----------------
Eel ikka sinendusen Kambja.

Endla Langel

Päevaleht, 20.august 1938:

Juubel ja lipupidustused Kambjas. Kambja tuletõrjeühing pühitseb pühapäeval, 10-dat aastapäeva. Pidustuste- osas on ette nähtud ka lipu õnnistamine ja üleandmine juubilarile. Kambja tuletõrjepere on 200- liikmeline. Juubeliaastal muretseti mootorprits.

Kambja tuletõrje komando tähistab reedel, 28. augustil oma 70. sünnipäeva, kõiki kihelkonnapäevadel osalejaid kutsutakse piduliste hulka.

Kell 14 on huvilistel võimalik tutvuda kaasaegse tuletõrjetehnikaga. Nn. tuletõrjeplatsil demonstreeritakse ka Tartu kõige moodsamat päästeautot "Robert", mille redel ulatub "Estiko" pilvelõhkuja katusele.

Kambja Vabatahtlik Tuletõrjeühing loodi Suure- Kambjas augustis 1928. Asutamisajast ei ole andmeid säilinud, kuid on teada, et kümme aastat hiljem oli tuletõrjujatel kasutada mootorprits, 2 käsipritsi, 10 hüdropritsi. Survevoolikuid oli 416 meetrit, imevvoolikuid 11 m. Tuletõrjeühingu esimehena tegutses tol korral Evald Virkus, sekretärina Kaarel Juhandi, laekurina Julius Ennist, revisjoni komisjoni esimeheks oli Hendrik Olberg. Tegevliikmete hulgas oli 124 meest ja 48 naist, toetajaliikmeid oli 10, noorliikmeid 16.

Praegu allub Kambja tuletõrjujate salk Tuletõrje- ja Päästeametile. Komando käsutuses on auto "ZIL- 131". Tuletõrje- ja päästetöö juhiks on Aare Illus

Anti Kalvet: "Oleme püüdnud käia ajaga sammu ja mõnigi kord olla sammu võrra ees."

Ülenurme vald oli üks esimesi Eestimaal, omavalitsuslik staatus omistati 1990. aastal. Nii nagu vihmapiisas peegeldub ümbritsev maailm, kajastuvad ka valla elus Eesti Vabariigi rõõmud ja mured. Olen veendunud, et rõõmu on olnud paljukordselt enam. Oleme püüdnud käia ajaga sammu ja mõnigi kord olla sammu võrra ees. Teerajaja roll ei ole olnud kerge, kuid on pakkunud küllaga avastamisrõõmu.

Ülenurme valda võib lugeda suurte omavalitsuste hulka kuuluvaks, meie hingekirjas on ligi 5000 elanikku. Suur vald tähendab ka suurt muret ja vastutust. Mõistetav on, et inimesed ootavad omavalitsuselt rohkem, kui seda lubavad reaalsed võimalused.

Valla areng sõltub paljudest teguritest. Neist peamisteks tuleks pidada hariduse edendamist. Meie valla eelarve on hariduskeskne. Oleme öelnud, et vald saab alguse lasteaiast ja koolist. Raha kulutamine haridusele on investeering tulevikku. Eesmärgiks on, et koolilõpetaja saaks kaasa nii hea hariduse kui ka harituse.

Ülenurme vallas on 2 lastepäevakodu, 3 kooli (sealhulgas muusikakool) ühes spordihoonete ja staadionitega. Kindlaks kordaminekuks võime lugeda omanäolise Tõrvandi Algkooli rajamist, mis läks maksma üksnes 1,7 miljonit krooni.

Meil saavad õppida ka teiste maakondade lapsed, sest Ülenurme Gümnaasiumil on internaat. Omaette väärtuseks on gümnaasiumi staadion (sünteetiline rajakate, vajalikud hüppe- ja harjutuskohad, 8 jooksurada ja lasketiir).

Kool püsib traditsioonidel: kevadised muusika- ja võimlemispeod, vabariigi ja kooli aastapäeva peod on muutunud vallas oodatud kultuurisündmusteks. Seega on kool kujunenud omalaadseks kultuurikeskuseks.

Omavalitsusel on palju ülesandeid, kuid neid saab kokku võtta ühte lausesse: hoolitsus inimese eest. Usume, et rekonstrueeritud vanuritekodu avamine Ülenurme alevikus on osa sellest. Vanurite koduks sobivamat kohta olnuks raske leida, sest tegemist on vanaaegse maakivist hoonega, mis asub Ülenurme pargi kõrval. Samas majas on ka kauplus ja raamatukogu. Rekonstrueerimise käigus ehitati ümber sanitaarsõlmed, paigaldati sooja vee boiler, tehti katuseaknad. Täielikult rekonstrueeriti köök: osteti uued elektripliidid ja köögimööbel ning paigaldati automaatpesumasin. Kõige selle kaitseks paigaldati turvauks.

Vanadekodus on mõeldud ka invaliididele. Usume, et sisustuse tasemelt ei jää meie vanuritekodu alla analoogsetele asutustele Soomes ja Rootsis.

Omavalitsuse üheks põhiülesandeks on inimeste turvalisuse tagamine. Tõrvandi alevikus asub politseijaoskond, mis teenindab Ülenurme, Kambja ja Haaslava valla elanikke. Vald on aidanud politseil lahendada remondi-, side- ja transpordiprobleeme.

Kohaliku omavalitsuse ülesandeks on korraldada vallas ka esmase arstiabi kättesaadavus. Oleme püüdnud selle poole, et valla inimestel oleks võimalus valida riikliku- ja erameditsiini vahel. Meditsiiniasutusi on aidatud sisustuse muretsemisel ning remonditöödel. Töötab apteek.

Ülenurme vallas asuva Aardlapalu luhaga on seotud kaks suurt ettevõtmist. Juba mitmendat aastat kaevandatakse seal väärtuslikku ehitusliiva. Tekkiva veekogu baasil on kavas sinna kujundada kaasaegne puhkeala koos vajalike teenindushoonetega.

Aardlapalu luha suureks väärtuseks on ka pikka aega ornitoloogide huvi äratanud linnustik. Kusagil mujal Euroopas ei ole nii väikesel alal nii palju liike registreeritud. Seetõttu tulevad siia ekskursioonile paljude välisriikide loodusesõbrad.

Ettevõtlus on üks alustaladest, millele vald toetub. Selle arendamisest sõltub tööhõive, järelikult ka eelarve täitumine. Mida rohkem töökohti, seda vähem tuleb maksta sotsiaaltoetusi. Valla moodustamise algusest peale oleme püüdnud luua ettevõtlusele soodsaid tingimusi. Nii sai vallavalitsuse toetusel alguse AS Ösel Foods'i areng, kes on praeguseks investeerinud meie valda 50 miljonit krooni. Palju oleme tegelenud AS Ropka Liiv arendamisega, kes kaevandab liiva Aardlapalu luhas. Kordaminekuks võib lugeda hiljutist AS Jüri Betooni tehase rajamist Reolasse.

Kui tööstusliku tootmise arenguga võib rahule jääda, siis põllumajanduse kohta seda kahjuks öelda ei saa. Omaaegse majandi tippjuhi poolt välja pakutud arengustrateegia osutus valeks ja viis suurtootmise täielikule hävingule. Majandi rahavale tähendas see tööpuudust ja eluraskusi. Samas on Eestimaal piisavalt häid näiteid, kus majandid jätkasid edukalt tervikuna, muutes vaid omandivormi.

Kuid ka koduvalla põllumajanduses on viimasel ajal näha arengu märke. Tekkinud on mitmeid edukaid suurtalusid. Rohkem on märgata hästi haritud põlde.

Ettevõtluse arendamine on tuginenud eelkõige entusiasmile, sest riikliku eelarvepoliitika stimuleeriv mõju paraku puudub. Nii ei saa omavalitsus oma eelarvesse sentigi ettevõtete kasumist. Loogiline oleks, et see, mis on kasulik ettevõttele, on kasulik ka vallale. Olen veendunud, et kui paar protsenti ettevõtte kasumist suunata kohalikku eelarvesse, võiks nii ettevõtluse kui ka valla areng olla tunduvalt kiirem.

Õigusega öeldakse, et rahvus püsib nii kaua, kuni säilib tema kultuur. Valla kultuurielu edendajaks on olnud Reola Kultuurimaja oma arvukate isetegevuskollektiividega. Laialt tuntud on rahvatantsurühmad, rahvateater, ansambel "Rõõmsameelsed", rahvamuusikaansambel "Ülenurme", kes on meie rahvakultuuri tutvustanud paljudes riikides. Toredaks traditsiooniks on kujunenud jaanipäeva tähistamine koos laulu ja pillimänguga.

Niipalju lühiülevaateks Ülenurme valla rahva töödest ja tegemistest. Oleme püüdnud selle poole, et elu meie vallas muutuks järjest rohkem elamisväärseks.

Anti Kalvet,
Ülenurme vallavanem 

Haaslava vald asub Tartumaa lõunaosas, Tartust kagus. Territoorium piirneb põhjas Luunja vallaga, kirdes Mäksa vallaga, idas Võnnu vallaga, kagus Põlvamaa Vastse-Kuuste vallaga, lõunas ja edelas Kambja vallaga ning läänes Ülenurme vallaga. Haaslava valla suurus on 110 km², mis moodustab 3,6 % Tartumaast. Maksimaalne pikkus (põhja-lõuna suunal) 15 km ja laius 14 km.

Valla administratiivkeskus asub Kurepalus, Roiu- Tõrvandi maantee ääres. Kaugeim majapidamine jääb keskusest linnulennult 10 ja teid mööda 14 km kaugusele. Vallakeskusest on Tartusse 12 km. Haaslava valla loodepiirist on Tartu linna piirini alla ühe kilomeetri. Teised lähimad linnad on Elva (linnulennult 27 km), Põlva (32), Kallaste (42), Räpina (44), Jõgeva 54 km. Tallinn asub 200 km kaugusel.

Vald paikneb Tartu-Luhamaa ja Tartu-Räpina maanteede ning Tartu- Petseri raudtee vahelisel alal. Looduslikeks piirideks on Emajõgi, Mõrajõgi ja Aardla jõgi.

Valla territoorium kuulub Eesti iidsete asustusalade hulka. Püsiasustuse tekkimise tõendiks on kivikalmed ja mitmed muinasleiud. Haaslava vald kujunes välja XIX sajandil üldise valdade tekkimise käigus ja ühendati naabervaldadega 1939. a. haldusreformiga. Järjepidevuse füüsiliseks tõendiks on praegugi valla administratiivkeskuse asumine 1897. a. ehitatud vallamajas. Valla vanematest küladest (Haaslava, Mõra, Päkste, Uniküla) on kirjalikke andmeid alates XIV sajandist.

Kuni 1997. aasta 13. novembrini kehtinud administratiiv- territoriaalse jaotuse järgi oli vallas 15 küla (Aardla, Haaslava, Tõõraste, Lange, Igevere, Mõra, Kurepalu, Metsanurga, Koke, Kitseküla, Kriimani, Aadami, Uniküla, Ignase ja Roiu alevik). Vastavalt Haaslava Vallavolikogu 1997. aasta 1. aprilli määrusega taotletud asustusjaotuse muudatustele, mis kehtivad alates 1. jaanuarist 1998.a., on lisandunud endised Aardlapalu, Alaküla, Kõivuküla, Paluküla ja Päkste külad.

Vallale nime andnud Haaslava küla on endine mõis (Haselau), mida on esmakordselt mainitud 1417. a. lääni ja veskina. Mõisahooneid säilinud ei ole.

Roiu alevik on tekkinud sõjajärgseil aastail (1946) Päkste küla, Roiu vesiveski ja karjamõisa Kõivuküla ning osa Koke küla liitmisel. Alevikuks nimetati Roiu 1975. a. Olles Kuuste sovhoosi keskuseks, kasvas elanike arv pidevalt kuni 1995. aastani, moodustades praeguseks umbes kolmandiku valla rahvastikust.

Ka ülejäänud osa elanikest paikneb valla territooriumil ebaühtlaselt. Selgelt eristub suhteliselt tihe asustus Mõra jõe kallastel alates Haaslava külast kuni Unikülani ning teine tihedama asustusega piirkond on Aardla - Tõõraste suunal, mida läbib Aardla- Reola maantee. Suhteliselt hõredalt on asustatud Aadami, Alaküla ja Paluküla piirkond, kus elanike arv on viimastel aastatel veelgi vähenenud.

Haaslava vald hõlmab osa Suur- Emajõe ürgorust koos selle lisaorgudega, Vooremäe moreenmõhnastiku ja Emajõe parempoolsete lisajõgede Konsu (ka Aardla ja Savijõgi) ja Mõra vesikonna. Maastikurajooni järgi asub Haaslava vald Kagu-Eesti lavamaa kaguosas. Suurem osa vallast on pinnamoelt tasane (kõrgusarvud 40-70 m üle merepinna), mistõttu rohkem kui 120 meetrit üle merepinna ulatuv Vooremägi paistab maastikupildis hästi välja ning on kaugelt nähtav. Valla lõunapoolne osa on mõhnastikuline. Vooremäelt 2 km kagu suunas (Uniküla ja Kriimani küla piiril) asub looduskaitse all olev Kalevipoja künnivagu.

Õppeasutustest asub Haaslava vallas Sillaotsa põhikool 131 õpilasega. Ülejäänud õpilased (133) käivad naabervaldade või Tartu koolides: Ülenurme gümnaasium (31), Tõrvandi algkool (22), Kuuste põhikool (24), Luunja keskkool (6), Tartu linna koolides u. 50 õpilast.

Haaslava vallavalitsus

Eesti Postimees, 28. september 1866
Walla rahhawargus. Wanna-Kambia walla magasini- ait on 5. ja 12. septembri ku päeva wahhel ärra lõhhutud.

Perno Postimees, 30. juuni 1871
Tartust. 25 aasta ammeti pühha. Kambi koggoduse õppetaja, praust Hasselblatt, on 25. Mail omma 25 aastast ammeti Jubeli pühha pühhitsenud..

Eesti Postimees, 6. mai 1881
Neue Dörptsche Zeitung kuulutab, et Kambjas 1. jaanuarist 1. aprillini 120 inimest rõugete kätte ära surnud on..

Olewik, 31. jaanuar 1883
Krüüdnerist, Kambja kih., kirjutasime hiljuti marutõbisest lehmast. (Õiendus, et marutõbine lehm mitte Krüüdneri vaid Vana Prangli vallas olnud ja haige lehma liha Oriku vallas söödud).

Olewik, 21. veebruar 1883
Kambjast. Wana mees, ma pean seda laitma (Joomisest ja teistest pahedest Kambjas.)

Olewik, 28. veebruar 1883
Kambjast. Õhupildid. (Kambja kihelkonnas nähtud imelist suitsu maast tõusvat ja edasi liikuvat.)

Olewik, 17. märts 1883
Kambjast teatatakse meile, et sääl neil päiwil esimene raamatukogu 300 raamatuga on asutatud.

Olewik, 20. juuni 1883
Kambjast kirjutatakse: Mina tahtsin teie lehele siit poolt teadustada. (Kõrtsis soovi avaldatud, et Kambja Aleks. Kooli abikomitee J. Hurti kohalt lahti registreeriks.)

Eesti Postimees, 16. november 1883
"Rishski Westnik" teatab, et Kambja kihelkonna Wene õigeusu kirikus on Wargad olnud ja palju kirikuasju warastanud.

Wirulane, 28. veebruar 1884
Õnnetused tule läbi. (Raanitsa mõisas).
Hariduse puudusest ja hobuse vargustest Kambja kihelkonnas.

Wirulane, 1. juuni 1887
Kambja kihelkonnas on 26,webraril s.a. Eesti Aleksandri kooli abikomitee järgmiste liikmetega asutatud.....

Postimees, 6. veebruar 1888
Kambjast. Kolmapäeval 20.skp.oli Wana=Prangli mõisas jaht, kus kohlise walla pääkohtumehe poeg püssi laadides haawa saanud.

Postimees, 22. september 1888
Kambja PUNGI mõisa rehi põlenud 6. skp. maani maha.

Postimees, 11. juuli 1889
29. juunil oli Kambjas ja Krüüdneris hirmus suur tuulepööre möllamas ja kahju tegemas.

Postimees, 17. oktoober 1889
Nagu kuuleme, on Tartu Maarja koguduse abiõpetaja J. Rennit 13. skp. Kambja õpetajaks walitud.

Postimees, 14. detsember 1889
Pühapäeval seati Tartu Maarja kirikus selle koguduse senine abiõpetaja J. Rennit Kambja õpetaja ameti pääle.

Postimees, 17.mai 1890
Preili Miina Hermann, meie tuntud suur orelimängija, andis Kambjas 13. skp kontserti.
 
 
 

Postimees, 1. märts 1919
16.veebr. ja 24.veebr. mälestati Kambjas Julius Kuperjanovit, kes on kasvanud V.- Kuuste vallas, viimasel ajal aga tegutses Kambja Haridusseltsis. 16. veebr. peeti 10 Kuperjanovile pühendatud kõnet, 24.veebr. aga toimus haridusseltsi koosolek, kus mälestati teiste kõrval ka Kuperjanovit.

Postimees, 28. märts 1919
"Kuperjanovi" nimest. Selle kuulsaks saanud Tartu vabastaja kangelase venekõlalise nime ajalugu on järgmine: Tema esiisa elas Kambjas Kuperi talus ja tema nimi oli Jaan. Nimede andmisel perekondadele muudeti Kupri- Jaan- Kuperjanoviks.

Postimees, 12. mai 1919
Pühapäeval, 11.mail sängitati sõjas langenud alamleitnant Julius Saar Kambja surnuaial maamulda. Leinarong algas kirikust, kuhu surnukeha neljapäeval Tartust viidi. Rahvast oli murruna kangelast saatma tulnud. Kohalikud kaitseliitlased olid auvahtideks üles seatud. Kambjast on Eesti sõjas ligi 40 inimest surma saanud, nende seas 4 ohvitseri.

Suure- Kambja mõisa valitseja ja mõisa rentnikkude vahekord on mitmet aega juba väga kriitiline. Mõisal on kaks rukkinurme, üks mõisa, teine rentnikkude jaoks. Et aga mõisaherra putket on teinud ja mõisal korrladav ülemvalitsus puudub, ei taha rentnikud, ega valitseja halvema rukkinurmega leppida, vaid mõlemad on parema nurme kokkupanemisele asunud. Ei siin aita miilitsa ega kaitseliidu ülemad. Asja üle tehti protokoll.

Postimees, 16. juuli 1921
Joomine Kambjas läheb sagedasti liiale ja pakub kurbi tagajärgi. 10.juulil aeti üks pulmaneiu poolsurnuks. 1921.a. avatud avalik viinamüügikoht on mitmetele peredele õnnetusi soetanud. Soovitakse esineda maakonnavalitsusele palvega, et joomakoht sulgetakse.

Postimees, 3 .september 1921
Haruldane juhtumine… 19. detsembril 1918.a. röövisid Põhja armee soldatid Kambja kirikumõisast mitmed väärtuslised asjad, nende hulgas ka ühe väikese valgest metallist ristimise vaagna. Nüüd on see vaagen Saksamaal punaste vangilaagrist leitud ja et sellel eesti keelne pealkiri on, saatis Saksa valitsus vaagna meie konsistooriumi, kust nüüd Kambja õpetaja ta tagasi sai. Kuidas vaagen valgete käest punaste kätte sattus, pole teada.

Postimees, 3.november 1921
Postioludest Kambjas. Omavahelise kokkuleppe järele toovad Kambja posti kihelkonna vallad järjekorras Tartust ära; see sünnib kolm korda nädalas. Peale kirjade ja ajakirjade sorteerimise Kambja postkontoris, viiakse nad kohe samal päeval vallamajadesse edasi. Kahjuks tuleb aga ette, et mõnede valdade küüdimehed, kes postile Tartu järele läinud, selle liig hilja Kambja postkontori toovad, nagu seda näiteks Krüüdneri küüdist tuleb ütelda. Sarnane olukord sünnitab palju raskusi neile, kes saadetustele Kambja postkontori järele lähevad. Kambja mehed katsugu siin korda luua.

Postimees, 11.november 1921
Kambja kõrgem algkool korraldas oma ainelise seisukorra kindlustamiseks 6.novembril piduõhtu, külakosti pakkus pasunakoor. Eeskava kanti võrdlemisi hästi ette. Kahjuks oli pidul palju purjus isikuid liikumas.

Postimees, 16.oktoober 1942
Viljapeksu juures töötas puskarivabrik. Kambja vallas selgus puskariajamise juhtum, milles tegevad olid neli kohalikku elanikku. Mehed olid Kammeri asunduses rehepeksuajal asunud "märjukest" valmistama. "Vabriku" torud olid monteeritud aurukatla külge. Puskarit oli aetud üsna ohtrasti ja ära tarvitatud "vabrikantide" poolt.

Postimees, 3.november 1942
Taluelamu vigase pliidi ohvriks.
Kambja vallas tekkis tuleõnnetus Kase talus. Öösel süttis talu puust elamu. Et talu asub võrdlemisi eraldatuna, siis ei saadud tuletõrjet kohale kutsuda ja tuli tegi oma töö. Hoonest jäid üles ainult osaliselt seinad. Tulle jäi ka mitmesugust vallasvara. Taluomanik Hans Timuski kahju on 1700 riigimarka. Nagu selgunud, sai tuli alguse vigasest pliidist.

Päevaleht, 14.juuni 1940
Lüpsivõistlus meestele. Kambja konvendi täiskoosolekul toonintati, et taludes tuleks senisest rohkem rõhku panna lüpsioskuse levitamisele meeste hulgas. Selleks korraldatakse lähemal ajal karjanduspäeva puhul lüpsivõistlused, millest saavad osa võtta ainult mehed. Põllumajandusliku iseloomuga rahvaülikool otsustati üle viia sügisest peale Kambjast Vastse- Kuustesse.

Postimees, 10.juuli 1942
Kambja vabastamise 1.aastapäev. Kambja kihelk. vallad vabaststi nõuk. võimust 10 .juulil, mil avalikult astusid tegevusse omakaitse üksused ja vallvalitsused. Andmeid inimkaotuste kohta nõukogude võimu ajal Kambja, Kuuste, Veski valdades: küüditatud, mõrvatud, arreteeritud kutsealused. Vabastamispäeva tähistamisest.

Tartu vabastamisel saadud haavadesse 20. juulil 1941.a. surnud kpr. Johannes Ilus'at ja idarindel 24. XII 1941.a. teadmata kadunuks jäänud rms. Kaljo Kurvits'at Kambja valla kommunistlikust terrorist vabastamise aastapäeval mälestab Omakaitse Kambja kompanii.

Postimees, 26.august 1942
Spordipäev Kambjas. Eeloleval pühapäeval peetakse Kambjas Tartu "Kalevi" korraldusel spordipäev. Kell 3 päeval on kergejõustiku ja võrkpallivõistlused. Kambja algkooli spordiväljakul ja kell 8 õhtul spordipidu raskejõustiku aladega Kambja rahvamajas.

Praeguse Põlvamaa Valgjärve valla territooriumi ajaloolist kujunemist iseloomustavad sagedased administratiivsed ümberkorraldused, mistõttu puudub ühtne ajalooline keskus. Valla elanikkonna nii kultuuriline kui ka majanduslik orientatsioon on seega mitmesuunaline, sõltudes endise majandi asukohast: Maaritsa- Kambja- Tartu, Saverna- Kanepi- Võru, Valgjärve- Otepää. Tegutsemine nimetatud suundades on kujunevale Valgjärve vallale aluseks koostöö arendamisel ja majandussidemete loomisel naaberhaldusüksustega. Vajadus lahendada olmeprobleemid kohapeal on soodustanud Saverna, Valgjärve ja Maaritsa külade arengut ning elanikkonna koondumist nendesse.

Valgjärve valla üldpindala on 14315 hektarit. Territooriumil elab 1794 inimest. Suuremad külad: Saverna (433 inimest), Valgjärve (281 inimest), Maaritsa (204 inimest).

Kokku on vallas 16 küla, need kujutavad endast väga erineva demograafilise ja sotsiaal- majandusliku potentsiaaliga territoriaalse jaotuse elemente. Halduskeskus asub Savernas. Valla geograafiline asend Kagu-Eestis on soodne. Valda katab tihe teedevõrk, millest olulisemaks on valda pikuti läbiv heas korras Tallinna-Luhamaa maantee. Märkimisväärne osa valla territooriumist jääb Lõuna- Eesti keskuse Tartu linna mõjutsooni.

Valla pinnareljeef on väga vahelduv, koosnedes mitmesuguse suuruse ja kujuga kuplitest, kühmudest ja küngastest, millede vahel looklevad ebakorrapärase kujuga soostunud lohud ja orud. Kõrgeimaks punktiks on Hauka külas asuv Laanemägi (211 m üle merepinna). Suuremad järved on Valgjärve (64,6 ha) ja Pikajärve (9,3 ha). Looduslikud tingimused mõjuvad negatiivselt maakasutusele: suured kalded; vahelduv lõimis, viljakus, mullastiku tüüp ka ühel kasutusüksusel; errosiooniohtlikkus; valdav muldade happelisus; põldude killustatus ja ebakorrapärane kuju. Eeltoodust lähtudes võib prognoosida põllumajandusliku tootmise väikest rentaablust ja konkurentsivõimet võrreldes vabariigi keskmiste näitajatega.

Looduskaunitesse kohtadesse on ehitatud või taastatud endistele varemetele suvilaid (ca 100) nii ajutiseks kasutamiseks kui ka aastaringseks elamiseks. Tartu linna läheduse tõttu on elanike hulgas palju haritud inimesi, kes on püüdnud tööd leida linnades. Nende abiga ei ole kahjuks vallas suurenenud töökohtade arv ega ka investeeringud.

Valla tehniline infrastruktuur vajab rekonstrueerimist ja korrastamist. Soojamajanduse, puhastusseadmete, pumbamajade ja kanalisatsioonide korrastamine ning väljaehitamine nõuab ulatuslikke investeeringuid.

Tööd on olnud eile, tööd tehakse täna ja tööd jätkub kindlasti ka homseks.

Tänasel päeval soovin mõnusat peotuju kõigile Kambja kihelkonna päevadest osavõtjaile! Jätkugu ka edaspidi heanaaberlikud suhted kahe valla vahel!

Vaike Tartes,
Valgjärve vallavanem

Kambja vald asub Tartumaa lõunaosas Põlva- ja Valgamaa piiril. Valla pindala on 189 ruutkilomeetrit, sellest on põllumajanduslikku maad 40 %, metsa 33 % ja rohumaid 13 %. Vallas on Kambja alevik ja 30 küla, nendest suurimad on Vana-Kuuste, Rebase ja Lalli. Elanikke oli 1998.a. 1. jaanuaril 2625. Rahvaarv on viimastel aastatel kasvanud, kuna paljud linlastest suvilaomanikud on oma suvilaid täiustanud ning maaelu kasuks otsustanud. Vald on üle saamas ka vahepeal kollitanud iibekriisist- võrreldes 1994. aastaga on sündide arv tublisti kasvanud (1994.a.- 21 ja 1997.a.- 31).

Aastatel 1949- 1991 oli Kambjas külanõukogu, mis taas nimetati Kambja vallaks 16. mail 1991. Taastatud valla tunnistuse ja vallavanema ametiraha võtsid vastu tolleaegne külanõukogu esimees Rein Ärmpalu (1941- 1998) ja sekretär Jutta Luha, kes jäid 1993. aasta valimisteni tööle vallavanema ja vallasekretärina.

Kuna Lõuna-Eesti on läbi aegade olnud põllumajanduspiirkond, tegeleb enamik külade elanikest põllunduse ja loomakasvatusega. Teise maailmasõja eelsetel aastatel oli Kambja Tartumaa kõige jõukam kihelkond, siin kasvatati mitmesuguseid põllukultuure ja tõukarja. Pärast teist maailmasõda alustas nõukogude valitsus Kambja vallas, nagu kogu Eestiski, kollektiviseerimist. Võõra võimu poolt läbi viidud represseerimistest ei pääsenud ka kambjalased ning nii tuli mõnelgi perel ette võtta ränk Siberi- teekond. Kambja vallas moodustati algul arvukalt väikesi kolhoose, mis 1978. aastaks olid kõik ühinenud suureks Kambja sovhoosiks (16000 ha). Seitsmekümnendaid aastaid võibki lugeda Kambja sovhoosi õitseajaks. Sellele järgnes aga majanduslik langus ja sovhoos lagunes taas väiksemateks majanditeks. 1988. aastal algas talude taastamine, 1992. aastal lõpetas Kambja sovhoos tegevuse.

1. jaanuaril 1998. oli statistika andmetel valla territooriumil 1000 majapidamist (neist 187 talu) ja üks põllumajandusühistu. Praegu on endise sovhoosi farmide hooned loomakasvatuse otstarbel kasutuses kolmes kompleksis, ülejäänud on kasutust leidnud puidutöötlemisettevõtete poolt. OÜ "Rebaseaed" nimetuse all töötab endiselt karusnahku tootev rebasekasvatus. Registrisse on kantud 29 firmat.

Vallakeskus Kambja alevik on ajalooline kihelkonnasüda (1472. aastast), mida on kroonikas esmakordselt mainitud 1330. aastal. Kambja kirik on Lõuna- Eesti suurim maakirik, mis on sõdade käigus kolm korda purustatud ja kolm korda uuesti üles ehitatud. Praegu taastatavas kirikus peetakse jumalateenistusi alates 1994. aasta jõululaupäevast.

Kambja vald on üks vanemaid kultuuri- ja hariduspiirkondi Eestis. Kambjas asutati kool juba 1686. aastal ning Kambjas ja Unipihas töötas õpetajana Eesti õpetajate esiisaks peetav Ignatsi Jaak. Ignatsi Jaagu isamaja asus Kambja valla Kavandu külas. Eesti talurahvakooli 300. aastapäevaks on Kambjasse püstitatud mälestusmärk.

18. sajandil on asutatud Unipiha kool, Vana-Kuuste (Sipe) kool ja Kammeri kool, mis tegutsevad ka praegu. Kambjas ja Vana-Kuustes töötavad põhikoolid, Unipihas algkool ja Kammeri koolis on alates 1973. aastast eriinternaatkool. Neil koolidel on pikk ja väga huvitav ajalugu, seal on õppinud ja õpetanud paljud kogu Eestis tuntud inimesed. Koolide praegused õpilased on oma tublide eelkäijate väärilised: tunnustust on saavutatud nii õppimises, kultuuris kui ka spordis.

Kambja vanim kultuurikollektiiv on Kambja segakoor, mille eelkäijaks loetakse Kambja vennastekoguduse poolt 1794. aastal asutatud mitmehäälset lastekoori. Koolide kõrval on läbi aegade tegutsenud näite- ja käsitööringid, pasunakoorid, on viljeletud rahvatantsu. Praegu tegutseb Kambja vallas 1995. aastal loodud Kambja Laulu- ja Mänguselts ning Pangodi haridusselts "Tõrvik" on alustanud taas tegevust. Endiselt laulab Kambja segakoor ja tegutsevad puhkpilliorkester, tantsuorkester "Volyis", rahvatantsurühm, näitering ja 1997. aastal 40. aastapäeva tähistanud naisansambel. Kahjuks puudub vallal praegu oma kultuurimaja, mis hävis 1970. aastal. Kambja uus koolihoone lahendab kindlasti õpilaste- õpetajate pikka aega kestnud ruumimured ning annab peavarju ka kultuuri austajatele.

Kambjas peetakse lugu kehakultuurist ja spordist. Suur võimla ehitati Kambja sovhoosi poolt. Seal harrastatakse pallimänge, võimlemissporti, noored judomaadlejad on tuntud kaugemalgi. Talvine suusatamine kaunis looduses on paljude meelisalaks, korraldatakse ümberjärvejooksu ja triatlone.

Kambja vallas on kaunis loodus ning palju ajaloolisi ja looduslikke vaatamisväärsusi. Siin oli seitse peamõisat ja nende juurde kuuluvad karjamõisad. Peamõisatest on praeguseni säilinud Väike-Kambja, Vana-Kuuste, Kammeri, Kodijärve, lagunemisohus on Suure-Kambja mõis. Nende mõisate omanikud on aegade jooksul olnud mitmed Eesti ajaloos tuntuks saanud isikud: Rennenkampfid, Stackelbergid, Helmersenid, Ackermannid. Vana-Kuuste mõisas sündis Otto Reinhold Ludwig Ungern-Sternberg (1744- 1811), hilisem kurikuulus mereröövel, Hiiumaa Kõrgessaare ja Suuremõisa mõisate omanik. Vana-Kuuste mõis on tuntud kui Venemaa esimene põllumajandusinstituut. See õppeasutus oli siin aastatel 1834- 1839.

Kambjat peetakse Tartumaa Kaitseliidu hälliks. Kaitseliidu loojaks ja esimeseks juhiks oli Vabadussõja kangelane Julius Kuperjanov, kes oma lühikese (1894- 1919) elu jooksul suutis eesti rahva heaks palju teha. Kaitseliit tegutseb Kambjas ka praegu ning tähistab tänavu oma 80. aastapäeva.

Kambjas on juba aastakümneid apteek, postimaja, ambulants, on olnud ka haigla. Kambja apteek tähistab 1999. aastal 110. aastapäeva, sellest 41 aastat on seal töötanud proviisoritest abielupaar Silvia ja Karl Timmusk.

Nüüdsel arvutiajastul on tähtis, et Kambja vald on jõudnud sidemeteni kogu maailmaga. Internetipunktid on avatud Kambjas ja Vana-Kuustes, side välisilmaga on ka pisikesel Unipiha algkoolil. Kambja vallal on Internetis oma kodulehekülg, mis pälvis Avatud Eesti Fondi konkursil auhinna. Vallaleht "Koduvald" sai alguse vallavolikogu infolehest, mille esimene number ilmus 4. märtsil 1994.

Hea lugeja, see oli lühike ülevaade Kambja vallast. Kihelkonnapäevad ongi korraldatud selle mõttega, et ühiselt meenutada olnut, rääkida olevast ja kavandada tulevikku.

Ivar Tedrema
Kambja vallavanem

Minu vanaema Emilie Sule (20. märts 1884- 9. mai 1968) oli Vana- Kuuste (hiljem Ropka) valla Reola küla Matsi talu perenaine, keda paljud lähedalt ja kaugelt tundsid- teadsid Matsi memmena. Kuigi ta oli vaid kaks talve koolis käinud, oli ta väga laia silmaringiga ja ettevõtlik naine, kes oli ligemale paarkümmend aastat kohaliku maanaiste seltsi esinaiseks ja hingeks, organiseerides toidu- ja hoidiste valmistamise, kodukaunistamise, kangakudumise jt. kursusi. Ta oskas ka ise kududa väga ilusaid kangaid.

Memm võis ükskõik kellega arutada maailma asju nagu võrdne võrdsega. Maanaiste probleeme arutas ta korduvalt tollaste naisliikumise juhtide Helmi Mäelo, Mari Raamoti, Marie Reimani ja teistega, esimesega suhtles memm sageli ja Mäelo võttis Matsil osa memme- taadi 40. pulma- aastapäeva peost. Vanaema tutvusringkonda kuulus isegi astronoomiaprofessor Taavet Rootsmäe ja "Vanemuise" tenor Aarne Viisimaa, kes 1930. aastate algul suvitas kord Matsil koos oma vanema pojaga.

Noorena laulis memm Nõo kirikukooris, mida juhatas Aleksander Läte. Kooris leidis ta elukaaslaseks endast 17 aastat vanema tenorilaulja Juhan Sule. Hiljem laulsid memm ja taat aastaid Reola kooli juures tegutsenud segakooris.

Reola koolile klaveri ostmiseks korraldas memm Matsil kas 1923. või 1924. aastal suure tasulise peo, kuhu taadi õelapsed kutsusid esinema oma sõbra, noore viiulikunstniku Hugo Schützi, keda klaveril saatis minu ema Haldi (tollal veel Hilda). Schütz on hiljemgi Matsil viiulit mänginud. Ka Reola Rahvaraamatukogu Seltsi asutamise hingeks oli vanaema koos emaga. Raha saamiseks korraldati jällegi Matsil pidu. Memm oli ka kuulus kuldsuu, oodatud kõnepidaja Ülenurme seltsimajas, Reola koolis, ümbruskonna rahva ristimistel, pulmades ja matustel. Veel kõrges eas käis ta koos oma aia lilledega "kooli vanaemana" (Reola kool asus möödunud sajandil Matsil) sügiseti esimesse klassi astujaid ja kevadeti lõpetajaid südamliku kõnega tervitamas.

1932. aastal sai Tartu Ülikool 300- aastaseks. Juubelipidustuste üheks tähtsamaks külaliseks oli Rootsi kroonprints. Postimehes kirjutati, et pärast pidulikke aktusi ülikoolis võtab värske audoktor, Tema kuninglik kõrgus Rootsi kroonprints Gustav Adolf osa pidulikust jumalateenistusest Kambja kirikus, külastab Tartumaa (ja võib- olla ka kogu Lõuna- Eesti) tuntumat ja eeskujulikumat talu - Georg (pärast eestindamist Jüri) Ottasele kuuluvat Villemi majandit ja tõuloomade kasvandust ning ka A. Siku asundustalu.

Ajalehte lugedes tekkis memmel mõte, et miks ei võiks ka Reola rahvas Gustav Adolfit tervitada. Ta rääkis oma kavatsusest teistele ja mõte leidis rohkesti pooldajaid, sest taheti avaldada austust tulevasele kuningale. Siis rakendas taat hobuse ette ja memm sõitis Tartusse, et kutsuda oma tütar tõlgiks. Ema oli ülikoolis õppinud eesti ja üldist kirjandust ning kunstiajalugu ja oskas ka rootsi keelt. Ta käis 1925. aasta kevadel Stockholmis professor H. Kjellini juures kunstiajaloo lõpueksamit sooritamas ja Rootsi luuleklassiku C. M. Bellmanni kohta G. Suitsule seminaritöö kirjutamiseks materjali kogumas. Elatise saamiseks töötas ema Eestit ja ka rannarootslasi tutvustava ulatusliku näituse giidina ja tal oli au näitust põhjalikult tutvustada ka kuningas Gustav V-le. Nüüd aga ei saanud ema kahe väikese lapse pärast Reolasse tulla.

Saabus 1. juuli keskpäev. Memm oli abilistega Reola kooli kohal üle Tartu- Võru maantee tammeokstest ja lilledest auvärava püstitanud. Taat ja teised külaelanikud ning hulk Reola algkooli õpilasi olid lillekimpudega auvalves kahel pool maanteed. Vanaema oli rahvariides, käes suur kimp enda kasvatatud lilli. Kui kõrge külalise auto lähenes, viskasid neiud teele ja autosse lilli. Sõiduk, kus oli memme mäletamist mööda ka välisminister Jaan Tõnisson ja Tartu maavanem, peatus ja kroonprints ning teised astusid välja. Tõlk koos muude külalistega oli juba varem Kambjasse sõitnud. Memm pidas külalise auks sütitava eestikeelse tervituskõne ja ulatas lilled. Rahvas hüüdis: "Elagu! Elagu! Elagu!" Gustav Adolf oli ootamatust tervitusest ja lilledest liigutatud, pidas lühikese rootsikeelse tänukõne ja surus memme kätt. Teisena surus kroonprints kätt memme kõrval seisnud üheteistkümneaastasel õpilasel Illil, koolijuhataja Karl Rüütli tütrel Hiljal, kes ei julgenud oma lillekimpu varem edasi anda. Külaline nagu aimas ette, et mõne aasta pärast laulab see väike neiu juba Ülenurme rahvamajas peaosa operetis "Onupoeg Bataaviast" ja pool sajandit hiljem ilmuvad Lundis Aili Heimi varjunime all tema raamatud, mis kujutavad autori ränkrasket elu Tallinna Patarei vanglas ja Vorkuta laagrites ning mis äratasid Rootsis ja mujal elavat tähelepanu.

"Postimeeski" kirjutas 3. juulil 1932, et Rootsi kroonprintsile oli suureks üllatuseks lilledest auvärav ja kohalike elanike südamlik vastuvõtt ning et Reolas ja Kambjas käimisest viis kõrge külaline kaasa kõige ilusama mälestuse oma elus.

Eerik Teder

246 aastat pärast Kambja poisi Ignatsi Jaagu edukat esinemist Karl XI ees Stockholmi kuningalossis oli Kambja kihelkonnal omalt poolt võimalus vastu võtta kuninglikku külalist Rootsist. Tartu Ülikooli 300.aasta juubelipidustustele saabunud kroonprints ja tulevane kuningas Gustav Adolf külastas 1.juulil 1932 Kambjat, kus teda tuhanded inimesed auväravate, lillede, elaguhüüetega südamlikult tervitasid. Kõrge külaline tutvus lähemalt kahe talumajapidamisega- ühe suurtalu ja ühe asundustaluga- ning viibis pidulikul jumalateenistusel puupüsti täis Kambja kirikus, kusjuures arvata enam kui viis kirikutäit rahvast kirikuesisel kuulas ja kaasa laulis. "Postimehe" teatel sõnanud kroonprints, et viib Kambjast kaasa kõige ilusama mälestuse oma elus.

Jõuka põlistalu näitena tutvustati Rootsi kroonprintsile Villemi talu Vana- Kuustes, kus näha oli mõndagi: talu oli eeskujulikus korras ja mitte vähem esinduslik oli ka peremees- Georg- Eduard (1936. aastast peale Jüri) Ottas, kes võttis kroonprintsi vastu saksakeelse tervituskõnega. (Ottast peetakse 1929 .aastal Kambja ausambamäel avatud kunstnik Aleksander Elleri kavandatud Vabadussõja monumendi pronkskuju prototüübiks). Kunagist suurpäeva meenutab Villemi talu pargis tamm, mille Rootsi kroonprints pererahva soovil istutas ja mispuhul avaldati lootust, et see suureks ja tugevaks puuk sirgub. Tõepoolest elas nn. kuningatamm üle järgnenud sõja- ja okupatsiooniajad ning praegu on jällegi selle kõrval oma õiges kohas ka pikka aega peidetud, omal ajal Jüri Ottase seatud mälestuskivi, millel kirjas istutaja ja kivi asetaja nimi ning istutamise aeg.

Rootsi kroonprints istutas tamme ka Kambja kirikuaeda, 1989 aastal tähistas Kambja muinsuskaitseselts selle mälestuskiviga.

B. G. Forseliuse Selts, Haridus-ministeerium, Tartu Maavalitsus, Tartu Ülikool, Kambja Vallavalitsus, Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökool, Õpetajate Liit ning Eesti Koolijuhtide Ühendus korraldavad hariduskonverentsi "Eesti kool- juured ja tänapäev" 28.- 29. augustil 1998. Tartus, Põltsamaal ja Kambjas.

28.augustil 1998

10.00 avatakse Tartu Ülikooli Raamatukogus õpikute näitus

11.00 Konverentsi avab korraldustoimkonna esimees Mait Klaassen

11.05 Konverentsi tervitavad Riigikogu kultuurikomisjoni esinaine Talvi Märja ja Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo

11.20 Tervitus ja sõnavõtt- Peaminister Mart Siimann

11.40 Hariduskontseptsioon ja strateegia- haridusminister Mait Klaassen

12.05 Haridusreform ja kool- regionaalminister Peep Aru

12.30 Regionaalpoliitika hariduses- Tartu maavanem Jaan Õunapuu

12.45 Kohalik omavalitsus ja haridus- Haaslava valla haridusnõunik Anu Kruus

13.30- 14.30 lõuna

14.30 Eesti Rootsi impeeriumi osana 1561- 1721- Stockholmi Ülikooli professor Aleksander Loit

15.00 Eestimaa olud ja tingimused rahvakoolide tekkeks 17. sajandil- Tartu Ülikooli professor Helmut Piirimäe

Rahvakoolid Rootsi ajal- Harjumaa Muuseumi vanemteadur Aivar Põldvee

15.40 Rahvuslik kasvatus Eesti pedagoogika teadlaste töödes- Tartu Ülikooli dotsent Inger Kraav

16.00- 16.30 vaheaeg

16.30 Õpilaste mõtteid oma koolist, õppimisest ja õpetajatest- Luunja Keskkooli õpilane Riina Uibo

16.40 Õpetajate Liit õppimisest, pidevhariduse põhimõttest- Helme Kutsekeskkooli õpetaja Peep Leppik

!7.00 Ülikooli rollist Eesti hariduses- Tartu Ülikooli prorektor Teet Seene

17.20 Eesti kool väärtuste kujundajana- Pühajärve Põhikooli direktor Ene- Mall Vernik

18.00 Konverentsi juhatus teeb kokkuvõtte esimesest päevast, esitab ootused järgmise päeva sektsioonide tööks

18.00- 18.30 kontsert

29. august 1998

• töö sektsioonides

Tartus: "Õppekava olemus (alusharidusest kõrghariduseni)"

Kambjas: "Kooliajalugu ja rahvuslik kasvatus"

Kambjas: "Kohalik omavalitsus ja haridus"

Põltsamaal: "Õppimine- alus iseseisvaks toimetulekuks elus"

• konverentsi lõpusessioon Kambjas

15.15 Rootsiaegsete koolide austamine

15.30 Hariduskonverentsi "Eesti kool- juured ja tänapäev" kokkuvõte

16.00 Uue, 1998/99. õppeaasta pidulik avamine

16.15 Kambja uue koolimaja nurgakivi panek

16.30 Kihelkonnapäevade laulupeo rongkäik

17.00 Kihelkonnapäevade laulupidu

19.00 Rahvapidu ansambliga

Sektsiooni "Kooliajalugu ja rahvuslik kasvatus" töökava Kambja koolimajas (juhatajad mag Tõnis Lukas ja Ilje Piir).

Ajalugu ja ajaloo õpetamine.

• Haridus Lõuna- Eestis keskajal.- mag Tõnis Lukas
• Bengt- B. G. Forseliuse kasvandike õpetaja.- Aivar Põldre
• Abram Holter ja Sauga kirjutuskool.- Vello Paatsi
• Ida- Virumaa koolide ajaloost.- Märt Mõtuste
• Rakvere hariduselu järjekestvusest.- Heli Kirsi
• Haaslava valla varasemast hariduselust.- Ain Esko
• Ajaloo õpetamisest tänapäeval.- prof Helmut Piirimäe
• Gümnaasiumiõpetaja ajaloo õpetamisest.- Ene Tannberg
• Aastapäeva tähistamisest rahvakoolidest võrsunud koolides.- Madis Linnamägi

• Arhiivid- kooliajaloo varamu.- Ilje Piir
• Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum Eesti kooli juurte teadvustajana.- Marga Lvova
• Hariduse ajaloo talletamisest Iisaku koduloomuuseumis.- Tiit Saare
• Otepää Gümnaasiumi kogemusi koduloo kirjapanekul.- Heino Mägi
• Saalidiskussioon. Küsimustele vastamine.
• Kokkuvõte. Kooliajaloo osast rahvuslikus kasvatuses

Vastavalt Eesti Vabariigi Põhiseadusele on kohalikul omavalitsusel kohustus iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. Seepärast kuulub omavalitsusüksuse ülesannete hulka ka tema omanduses olevate haridusasutuste töö toetamine. Seda on võimalik hästi teha ainult kõigi asjasthuvitatute, s.o. valla- või linnavalitsuse, volikogu, haridusasutuste ja elanike koostöös.

Haridusseaduse järgi on kohalike omavalitsuste pädevuses hariduse arengu programmide koostamine ja ellu viimine. Integreeritud kool lubab paremini arvestada omavalitsuste majanduslikke võimalusi, annab erinevate võimetega lastele mitmekülgsemat haridust. Turumajandus on muutnud ka lastevanemate ootusi ja lootusi haridusküsimustes. Kooli õppekavaga on võimalik kool muuta oma teeninduspiirkonna elanike jaoks tähtsaks, hinnatuks. Haridusasutuste ja lapsevanemate, omavalitsusasutuste koostöös jõutakse alushariduse, huvihariduse ja üldhariduse küsimustes lahendusteni, mis loovad arendusvõimalusi kõikidele lastele. Piirkonna elanike osatähtsus ja asjatundlik sõna haridusasutuste hoolekogudes võiks muutuda veel kaalukamaks. 

Juunikuu lehes palus vallalehe toimetaja lugejail arvamust avaldada, kas Kambja- mail on elanud ja tegutsenud suurvaimu, kelle mälestuseks võiks asutada auhinna. Esimene ettepanek on saabunud:

Austatud hr. Ärtis, "Koduvalla" peatoimetaja!

Kui Kambja vallal, mitte ainult vallalehel, on tõsine plaan enda teadvustamiseks üleriigiliselt kestva traditsiooni kaudu (sarnaselt Juhan Liivi "ärakasutamisega" Alatskivil), siis usun selleks sobivat ikka nimesid, mis seonduvad eelkõige Kambjaga ning mille kandjad kuuluksid ka kindlasti õppeprogrammidesse. Kui räägitakse mingist traditsioonist, siis saab see laia kõlapinna just tänu sellele, et pea igaühel, kes sellest kuuleb, tekib oma teadmine: jah, tean, see ju see (Kambja) vinge sell!

Idee aga oleks järgmine: miks mitte asutada koostöös Forseliuse Seltsiga iga-aastane Ignatsi Jaagu preemia haridusvallas. Mille eest preemiale konkureerida, jäägu professionaalide- Kambja kooli ja Forseliuse Seltsi- otsustada. Oluline on aga, et tänu preemiale kujuneks üle Eesti (sealhulgas kõrgkoolide lõpetajatel) teadmine Kambjast (vallast, koolist, paikkonnast) kui väga perspektiivsest elu-, töö- ja õppekohast. Samuti annaks preemia motivatsiooni paremate tulemuste saavutamiseks nii kohalikele õpetajatele kui õpilastele.

Üheks võimalikuks variandiks valla poolt finantseeritavale preemiale võiks olla reis Rootsi-Ignatsi Jaagu retke tähtsuse rõhutamiseks. Loomulikult võib leida preemiaks ka palju paremaid ideid.

Küll aga on aeg pakutava idee rakendamiseks ülimalt soodne- kihelkonnapäevade raames toimuvad ju hariduskonverents ja uuele koolimajale nurgakivi panek, mis annavad võimaluse algatus kõvasti välja hüüda, seda laiemalt teadvustada ning ehk ka poliitilist profiiti lõigata: näe, tänuks koolimaja ehituse finantseerimisele hakkavad hariduselu üle riigi toetama!

Usun, et Teie kaudu jõuab pakutud idee kõige otsemini kooli ja valla juhtideni, kes on sellest vast rohkemgi huvitet kui lehelugejad.

Lugupidamisega,

Anto Viigi,
Kambja elanik ja lapsevanem

Reede, 28. august 1998

10.00- Kihelkonnakonverents

*Kambja kihelkond eile ja täna: kõnelevad praeguste valdade vallavanemad I. Tedrema, A. Kalvet, V. Tartes, M. Pleksner

*Kambja kiriku ajaloost: tutvustavad H. Tammur, J. Stepanov

*Väljapaistvaid isikuid kihelkonnast: tutvustab H. Neumann

12.00- Kohvipaus

12.30- Väljapaistvaid isikuid kihelkonnast: ettekanded üksikisikutest

14.00- Kokkuvõtted, lõpetamine

14.00- Tuletõrjetehnika demonstreerimine nn. tuletõrjeplatsil

15.00- Spordiprogramm

Mälumäng "Kambja kihelkond. Eesti", 30 küsimust, võistkonnas 4 liiget

17.00- Judo demonstratsioonesinemine. Võistlusmängu INDIACA tutvustus

18.30- Individuaalvõistlused: saapaheide, kotisprint, nooleviskemäng

19.30- Korvpalli viskevõistlus keskjoonelt

19.45- Kokkuvõtted, lõpetamine

Laupäev, 29.august 1998

10.00- Hariduskonverentsi "Eesti kool- juured ja tänapäev" sektsioonide töö Kambjas: *"Kohalik omavalitsus ja haridus"- vallamaja saalis *"Kooliajalugu ja rahvuslik kasvatus"- koolimajas

15.00- Tule süütamine Eesti Rahvakooli Memoriaali tulealtaril

15.15- Rootsi- aegsete koolide austamine

15.30- Konverentsi "Eesti kool- juured ja tänapäev" kokkuvõte

16.00- Uue kooliaasta pidulik avamine

16.15- Uue koolimaja nurgakivi panek

16.30- Laulupeo rongkäik

17.00- Laulupidu kirikus

19.00- Rahvapidu ansambliga "Kukerpillid" spordihoones

• Alates 16.30 -st väljub iga tunni järel "Jägermeistri" eest platsilt buss Tartusse
• "Jägermeistri" ees platsil avatud infopunkt (meened, trükised jms.)

Laupäeval, 29. augustil kell 15 süüdatakse Rahvakooli Memoriaali tulealtaril tõrvikust sümboolne haridustuli nende 64 kooli auks, kus õppetöö algus on seotud ammuse "Rootsi- ajaga".

Austamisele on kutsutud 64 auväärses eas kooli kaheliikmelised esindused, kõigil paluti kaasa võtta kooli ja/ või valla lipp. Koolide esindajad seisavad poolkaarena maakondade järgi tähestikulises järjekorras vaatega memoriaali poole. Pealtvaatajad on kirikupoolsel alal. Peokorraldajad ja aukülalised seisavad koolide vastas peakivi kõrval ehk tulealtari ja peakivi vahel.

B. G. Forseliuse Seltsi tegevesimees Madis Linnamägi kõneleb tseremoonial 300- aastaste koolide liikumisest aastail 1986-89 ja memoriaali sünniloost. Riigikogu liige, Forseliuse Seltsi esimees prof. Arnold Rüütel räägib Eesti koolivõrgu 310. aastapäeva teemal.

Haridusminister Mait Klaassen esitleb haridusministeeriumi kingitust koolidele, milleks on "Rootsi- aegne" kaart. Seejärel astub haridusminister koolide esindajate juurde ja surub neil kätt, abilised annavad samal ajal koolidele kaardid üle. Ette loetakse "Rootsi- ajal" õppetööd alustanud või kohaliku hariduselu järjekestvust hoidvate koolide nimed ja nende koolitöö alguse esmamainimise aeg.

Kell 15.30 teeb haridusminister Mait Klaassen kokkuvõtte konverentsi "Eesti kool - juured ja tänapäev" viie sektsiooni tööst. Seejärel avab haridusminister uue, 1998/ 99. õppeaasta.

Kambjalaste jaoks tipneb kihelkonnapäeva koolilooline tseremoonia uue koolihoone ehitusele nurgakivi panekuga. Ehitusfirma "Rand ja Tuulberg" poolt tellitud vutlarisse pistetakse koos laupäevaste ajalehtede, kehtivate rahatähtede jmt. ka järgmise tekstiga ürik (koostas õp. Tiina Tiideberg):

"Kooli- ja kultuurilooline kiri tänastele ja homsetele kambjalastele

Kambja uue koolihoone nurgakivipaneku päeval, 29.augustil 1998

Ajalooürikud kõnelevad, et Kambja on olnud läbi aastasadade paik Eestimaal, kus on sündinud palju eeskujuandvat. Siinne rahvas on olnud aldis uuendustele ja arengule. Rohkem kui 600 aastat tagasi sai Kambja kiriku. Enam kui 500 aasta eest moodustati siin kihelkond. 400 aasta tagusest ajaloost on teada maarahva ellujäämispüüd võõraste vallutajate võimuvõitlustes ja sõjapalangutes.

Kõige edumeelsem oli 300 aasta tagune periood: siis alustas Kambjas tegevust Eesti hariduse üks hällidest - rahvakool. Kambja talupoistest sirgus kooliõpetajaid, kihelkond oli koolihariduse poolest üks edukamaid. Kambja kirikuõpetajate poolt oli rahval lugeda ka maakeelne piibliraamat.

Enam kui 200 aasta eest loodi esimesena Eestis Kambjasse mitmehäälne laulukoor. Poolteistsada aastat tagasi asutati Kambjas kihelkonnakool, siinmail hariti ka põllumehi. Kiiresti arenesid päriseksostetud talud, mille peremehed olid koolitarkusest tööks innustust saanud.

Sellel sajandil on Kambja lastele vaimuvalgust jagatud mitmes koolimajas, kuid kõikjal on igatsevalt mõeldud avaramast ja kaasaegsemast tarkusetemplist. Kolm aastat tagasi kirjutatud kooli laul koondab selle unistuse värsiridadesse: "Kambjas on ammu koolimaja väiksem ja vanem kui võiks…"

Nüüd, 29. augustil 1998, uue sajandi ja aastatuhande künnisel, täitub kambjalaste suur unistus - hakatakse ehitama uut koolimaja.

Meie, selle harda hetke tunnistajad, oleme südames rõõmsad, sest uus hoone loob paremad võimalused, et avardada tänaste ja tulevaste Kambja õppurite vaimumaailma. Kambja ajalooraamatu kirjutamine jätkub…"

Valgjärve vald: Vaike Tartes, Toomas Paur

Haaslava vald: Anu Kruus, Kaja Kalmer

Ülenurme vald: Silvi Neps, Aivo Roonurm

Kambja vald: Ivar Tedrema, Heli Jaamets, Hilja Neumann, Enn Liba, Madis Linnamägi, Rein Härmoja, Nelly Ruuge, Märt Jaamets, Enno Soodla, Heiki Kortspärn, Anne Välja, Hella Sule, Margus Kriiva, Toivo Ärtis, Kaido Mark, Eha Paade, Eha Jakobson, Jüri Stepanov, Kalev Laanesaar

Tseremooniameister: Jaan Aitaja

Toimetus ootab lugejailt kaastöid: uudiseid, sõnumeid, fotosid, teateid, arvamusi, küsimusi, kodu-uurimusi, omaloomingut…
Peatoimetaja Toivo Ärtis (tel. 416 457)
Toimetus: Hella Sule, Kaido Mark, Peeter Ruuge
Tehniline toimetus: Tiiu Laane, Kaari Helstein, Sulev Kaasik
Toimetuse postiaadress: EE 2432 Kambja sjk., nõudmiseni või e-post toivo@kambja.edu ee
Trükk: OÜ Tartumaa, trükitud 1500 eksemplari.
Võrguväljaanne: http://www.kambja.ee