• Presidendi auhind perekond Roosvaldi talule
  Peaminister kinkis mastivimpli kolmele korras Kambja kodudele ja Kuuste koolile
• Haldusreform mõjutab ka Kambja valla tulevikku
  Volikogu valmistatakse ette praeguse valla uut põhimäärust ja arengukava
• Tartu- ja Jõgevamaa Mittetulundusühingute Nõustamiskeskuse tutvustuseks
• Kambjat teatakse nüüd ka Sitsiilias
  Õpetaja Eha Jakobson osales Sitsiilias Euroopa koolide Comeniuse projekti koosolekul
• Meie hulgast lahkunud kambjalased
• OLI KORD… Ajalehe “Koduvald” koduloolisa August 2000
• Eesti saatuse pöördeaastaid meenutab sõjaveteran Valdo Raag
  Valdo Raag: "Kindral Reek avas ümbriku, jäi väga tõsiseks ja teatas lühidalt: "Käsk on alla anda.""
• Tõe käsitlus ehk Pangodi ja Unipiha etümoloogia
• SpordiVäljaAnne: vallalehe kehakultuurilisa
• Priit Lõhmus võtab spordihoones teatepulga Anne Väljalt
  Kui kujundlikult väljenduda, siis Kambja spordihoone juhtimisel on toimumas teatevahetus. Anne Väljalt võtab ameti üle tänavu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna lõpetanud Priit Lõhmus.
• Judolapsed Kuperjanovi pataljonis laagerdamas
  Kambja seitse noort judokat viibisid 1.-12.juulini Võrus Kuperjanovi pataljonis, kus toimus rahvusvaheline judolaager. Eestist, Lätist ja Soomest oli kokku tulnud 161 "laagerdajat".Võistlustel olid edukamad Marina Loomus, Mariann Rebane, Karin Helstein
• Võrkpalli kevadturniir
  Kambja spordihoones mängiti 21.märtsist kuni 4.maini mängiti võrkpalli. Osales viis meeskonda ja kaks naiskonda.
• Naiste võrkpall Vooremäe mängudel
  Sellel aastal toimusid mängud Vooremäe mängud 10.juunil Võnnus. Traditsioon on kestnud juba 18 korda.
  Pidulikule avamisele järgnes kohe võrkpallivõistlus, millel osalesid Võnnu, Haaslava ja Kambja valla naiskonnad.
• Palju õnne, eakad sünnipäevalapsed!
• Vastsündinud vallakodanikud
• Tartumaa parima koduraamatukogu konkurss
• REKLAAM JA TEATED

President Lennart Meri kutsus võidupühal Haapsallu kodukaunistamise auhindade üleandmisele ka Are Roosvaldi pere Reolasoo külast. Presidendi tänukirja ja rahvusvärvides mastivimpli pälvis Roosvaldide Metsa talu kui kauneim tootmistalu, teatas vallasekretär Reet Kiuru.

Korra ja ilumeelega silma torkavat Roosvaldide maakodu kiitis maikuu Koduvallas vallavolikogu heakorra- ja keskkonnakaitsekomisjoni juht Anne Palumets.

"Endisest mahajäetud metsavahikohast on mõneteistkümne aastaga saanud paik, kus on ilus olla. Lagunenud maja alusmüüril on kohaleveetud vanast palkaidast ümber ehitatud hubane majake. Peremehe suur huvi on ebatavaliste marjataimede kasvatamine. Pohla-, mustika-, soomuraka- ja jõhvikapeenraid on rajatud nii katsetamiseks kui saagi saamiseks," tutvustas Anne Palumets. "Peamiselt perenaise eestvedamisel on aga kogu ümbrus metsaservani korda tehtud. Tööd ja rõõmu kordasaadetust jätkub kogu perele."

Presidendi kodukaunistamise auhind on väärikas tähelepanuavaldus, mida jagub vaid kõige tublimatele. Tartumaalt pälvisid tänavu tunnustuse veel vaid Marielle ja Valter Annamaa talu, Liivaku eramuterühm ja Puhja lasteaed Pääsusilm.

"Ma mõtlen, et kodukaunistamine ei ole mitte riigi töö, see ei ole mitte kampaania, see on midagi, millega me kõigepealt kaunistame iseenda elu, iseenda perekonda. See on midagi, mis loob tugeva aluspõhja tugevale perekonnale," arutles Lennart Meri auhindade kätteandmise tseremoonial. "Tugev perekond hoiab oma kodu mitte sellepärast, et kodu on nii- ja niipalju maksma läinud, vaid sellepärast, et ta teab kui palju tööd on ühte või teise seina pandud, kui palju vaeva on põõsa istutamisel, puu istutamisel nähtud. Kui palju muru tahab kastmist, enne kui ta juured alla võtab. Kui palju tuleb rohida selleks, et lillel oleks ruumi õitseda ja hingata. Ja see käib ju kogu riigi kohta. Ega riik ei olegi midagi muud kui suur viinamarjakobar Eesti kodusid. Kui me hoiame puhtana Eesti kodu, siis me hoiame puhtana ka Eesti riigi. Ja ma mõtlen seda praegu ka kõige üldisemalt. Me hoiame ta puhtana korruptsioonist ja laiskusest ja harjumusest lükata kõik toimetamised homse varna. Kõik need vanasõnad on ju olemas."

Esimest korda taasiseseisvunud Eesti ajaloos jagas kodu korrastamise ja kodu hoidmise eest kiitust ka peaminister. Võidupühal ehk jaanilaupäeval leidsid omaniku tuhat sinimustvalget mastivimplit ja peaminister Mart Laari tänukirjad. Kambja vallast pälvisid tunnustuse Eleonora Ahase Kullaga külast, Riina ja Jüri Erkmaa Vana- Kuuste külast ning Tiia ja Karl Zeigo Kambjast. Ühiskondlikest hoonetest tõsteti esile Kuuste kooli ja selle hooldatud parki.

Rahvusvärvides lipuvimplid on meie naaberriikides ja küllap kogu maailmas väga levinud. Mastivimplite heiskamise meeleoluloov komme hakkab tasapisi ka meil juurduma. Vimpel võib mastis lehvida kogu ööpäeva ja läbi aasta, kuid ei asenda siiski sinimustvalget lippu riigipühadel. "Vimpli ja lipu vahel on vahe. Vimpel on perekonnamärk ja vimpli kasutamise te määrate ise," mainis president Lennart Meri Haapsalus. Eesti rahvusvärvides riigilipul lastakse mastis lehvida riigipühadel päikesetõusust päikeseloojanguni. Vaid korra aastas- võidupühal ja jaanipäeval- võib lipp lehvida kogu päeva, öö ja veel ühe päeva.

Kodukaunistamisliikumise tänavune kokkuvõte on tehtud, kuid juba on aeg mõelda uuele aastale ja uuele võistlusele. President Meri poetas Haapsalus oma sõnavõttu ka ühe lustaka, kuid üdini inimliku vihje kodukaunistamises osalemiseks: "Mul on see praegu harjumus, et oma aias ma tõstan suitsukoni üles ja pistan taskusse. Tehkem nii, et meil kõigil oleks harjumus mitte midagi vedelema jätta. Ja Eestimaa on mauhti puhas! "

Vallavolikogu töötempo suvel langeb. Pärast 3. mai istungit on kokku tuldud vaid ühel korral- 27. juulil, kui arutlusteemadena võeti päevakorda:

• hooldaja määramine,
• vallavalitsuse teenistujate koosseisu muutmine,
• Kambja valla põhimääruse I lugemine,
• Kambja valla arengukava projekti arutelu,
• Haldusreformi ettevalmistamine (Tartu maavalitsusest saadetud kirja ning Eesti valitsuse ettepanekute tutvustamine).

Vallavalitsuse ettepanekul muutis volikogu vallavalitsuse teenistujate kooseisu. Passiametnik- sõjaväearvestaja ametikoht kaotati, asemele loodi registripidaja- sõjaväearvestaja ametikoht. Vallasekretär Reet Kiuru mainis, et uus ametinimetus väljendab täpsemini töö sisu, sest passitoimingute tegemine on läinud täielikult riigiametnike kätte.

Volinik Anne Välja pakkus uueks ametinimetuseks registripidaja- kaitseväearvestaja, sest Eestil on kaitsevägi, mitte sõjavägi. Vallasekretär vastas, et ametinimetused on ette antud ja neid ei saa muuta.

Registripidaja- sõjaväearvestajana on võetud ametisse Esta Kivimaa, sest Kersti Veevo jäi pensionile.

Küpseb valla uus põhimäärus

Vald vajab uut põhimäärust, sest kohalikku omavalitsust puudutavad seadused on olulisel määral muutunud. Uue põhimääruse eelnõu koostas vallasekretär.

Vallavalitsus pakkus omapoolseid muudatusi ja täiendusi. Volinikud peavad põhimääruse eelnõu kodutööna läbi töötama, et eelnõu teisel lugemisel sõna sekka öelda.

Taas valla arengukavast

Nii 3. mai kui 27. juuli volikogu istungil arutati põgusalt valla arengukava, mille koostamist alustas juba volikogu eelmine koosseis Rein Ärmpalu juhtimisel. Rein Ärmpalu manalateele mineku tõttu jäi ettevõtmine lõpetamata. Et aeg on vahepeal edasi läinud, vajab dokument uute statistiliste andmete lisamist jms. Arengukava olemasolevad materjalid on kõigile huvilistele kättesaadavad valla koduleheküljel internetis (www.kambja.ee).

Haldusreform kogub tuure

Haldusreformist (valdade arvu vähendamisest) on viimastel aastatel tihti räägitud, kuid nüüd on valitsus asja tõsisemalt käsile võtnud. Maavalitsuse vahendusel jõudsid vallavalitsusse valitsuse konkreetsemad seisukohad, kuidas haldusreform kulgema hakkab.

Valla juhtkond peab 1. oktoobriks maavalitsusele edastama oma nägemuse, milliseks võiksid kujuneda Kambja valla tulevik ja piirid. Valitsus näeb ette, et tulevikuvaldades peaks olema vähemalt 3500 elanikku (meil praegu 2500) Vallavanem mainis, et Põlva maakonna Valgjärve valla Maaritsa piirkonna rahvas on küsitlusel avaldanud soovi liituda Kambja vallaga.

Pikemalt peatus Ivar Tedrema Tartumaale ühe suure valla loomise ideel, mille ta juunis Tartumaa Omavalitsuste Liidu koosolekul välja käis. Praegu on see ainus ametlik idee, mille järgi Tartumaal haldusreformi korraldada. Siiski on räägitud sellestki, et Emajõe lõunakaldal võiks olla üks vald, põhjakaldal teine vald.

Ivar Tedrema hinnangul ei tõuse tulu, kui vaeseid valdu ja piirkondi omavahel ühendada. "Kui hakata sante kokku liitma, ei parane midagi," põhjendas ta. Tedrema arvates püüab valitsus haldusreformiga maarahva tülli ajada, sest kõigil valdadel ja piirkondadel on väljakujunenud stiil ning seda on ühtäkki raske teistega sulandada.

Vallavanema sõnul tähendaks suurvalla loomine sisuliselt kahetasandilise omavalitsuse taassündi, ehkki praegused seadused seda ette ei näe. Vallavanema sõnul on Eesti oma regioonis ainus riik, kus punnitatakse ühetasandilise omavalitsusega.

Suurvald looks arvestatava tulubaasi. Pisikeste valdade põhimure ongi selles, et ei jätku raha suuremateks ettevõtmiseks. Suurvald suudaks tugevamalt vastu seista Tartu linna nõudmistele- vallad on praegu oma huvide eest seismisel killustatud ja ühist tegutsemist on raske luua.

Vallavanem on kuulnud, et tema ettepanek tekitab ka Kambja rahva seas ärevust: arutletavat, kas Tedrema tahab lüüa vallale hingekella. Tedrema arvates säiliks suurvalla koosseisus Kambja (osavalla) identiteet siiski paremini ja kisklemist oleks hoopis vähem. Kui hakata endaga liitma naabervaldade alasid, oleks kisklemist kindlasti rohkem.

Ivar Tedrema rõhutas volikogu koosolekul, et suurvalla moodustamine on tema isiklik idee, mida ta ei saa valla nimel esitada. Volikogu peaks lähiajal haldusreformiga seonduvat arutama, et esitada Tartu maavanemale Kambja valla ettepanekud.

VÄRSKE UUDIS!

Kambja vallavolikogu viimane istung peeti 17.augustil. Volinikud määrasid ühele puudega vallaelanikule hooldaja. Likvideeriti sovhoosi reformimise ajal munitsipaalasutusena registreeritud Kambja klubi, mis tegelikult ei hakanudki tegutsema ega omanud materiaalseid vahendeid. Kambja valla põhimäärus jäi sel korral vastu võtmata, sest dokument ei kogunud volikogu häälteenamust. Istungilt puuduv volinik Mait Rebane oli saatnud kolleegidele kirjaliku ettepaneku korraldada haldusreformi asjus rahvaküsitlus, milles pakutaks välja vastusevariandid: nn nullvariant ehk Kambja vald säilib praegusel kujul; Kambja vald laieneks endise kihelkonna piiridesse; Kambja vald liituks Ülenurme ja Haaslava vallaga (vallamaja Uhtil); Kambja vald muutub suurvalla osavallaks. Vallavanema hinnangul võib volikogu sellise rahvaküsitluse korraldada, kuid eelarves ei ole selleks raha. Volikogul viibis Toivo Ärtis

Piiriülese Koostöö Keskus CTC
Veski 69, 50409 Tartu
Telefon 07/421001, faks 07/421 162
E-mail: madis@ tartu.lake-peipus.net
http://www.lake-peipus.net, http://www.ngo.ee
Vastuvõtt: teisipäeval ja neljapäeval 9.00-13.00 ja 14.00-17.00
 

Anname informatsiooni

• mittetulundusühingute seadusandluse, maksustamise ja raamatupidamise kohta (õigusaktid, näidisdokumendid)
• mittetulundusühingute tegevuse rahastamisallikate kohta Eestis ja välismaal (kontaktandmed, tingimused, taotlusvormid)

• Tartu- ja Jõgevamaa mittetulundusühingute tegevuse ja koolitusvajaduste kohta
• suuremate projektide kohta
• rahastajate ja koostööpartnerite kohta
• koostöövõimaluste kohta erinevate organisatsioonide ja Tartu- ja Jõgevamaa MTÜ Nõustamiskeskuse vahel

• mittetulundusühingute tegevust puudutavates juriidilistes küsimustes
• mittetulundusühingute tegevuse arendamiseks
• suhtlemisel avalikkuse ja meediaga
• mittetulundusühingute juhtimiseks ja tegevusstrateegia väljatöötamiseks
• koostööpartnerite leidmiseks
• Vahendame organisatsioonidele vabatahtlikke
• koordineerime vabatahtlikku tegevust
• pakume vabatahtlikele eneseteostamisvõimalusi nõustamiskeskuses ja teistes organisatsioonides

Unipiha Algkooli õpetaja Eha Jakobson viibis 13.05.-21.05. Itaalias Sitsiilias partnerkoolide kohtumisel.

Juba teist aastat on Unipiha koolil lisaks Soomele sõpru Sloveenias, Rootsis, Leedus, Sitsiilias ja Taanis.

Kuidas selline koostöö seitsme maa kooli vahel alguse sai?

1998. aasta detsembris leidsin koolide listis Rootsi Löberödi kooli üleskutse koostööks. Eestist oli teisigi tahtjaid. Tore, et just Unipiha kool valituks osutus. Ju siis meie kool Rootsi poolele millegagi sümpatiseeris. Kasvõi sellega, et ta on väike ning asub linnast väljas.

Tänan siinkohal väga vallavanem Ivar Tedremad ja vallavalitsust, kes minu esimest sõitu Rootsi rahastas. Euroopa Liidu abi projekti finantseerimiseks hakkas tulema alles pärast Unipiha kooli lülitamist sõpruskoolide hulka. Olen ikka ja jälle tõdenud, et Kambja vald oskab vaadata tulevikku.

Koordineeriv kool peab kuuluma Euroopa Liitu. Eesti praegu endale ise sõpruskoole seepärast leida veel ei saa.

Comeniuse projekt, mille raames seekord Sitsiilias käisin, on kolmeaastane ning seda rahastatakse Euroopa Liidu (EL) poolt. Projekti eesmärgiks on nii õpilaste kui õpetajate omavahelise suhtlemise parandamine. Et lapsed õpiksid tundma erinevaid maid ja kultuure, saaksid mitte enam kaardil, vaid reaalsete lastega video ja arvutiekraani vahendusel kokku, lugeda ja vaadata omaealiste töid ning tegemisi. Just sedamoodi toimub nende maailmapildi avardumine. Unipiha koolis õppivatele lastele annab sellises projektis osalemine seotuse suure maailmaga. Arusaamise, et Rootsi, Sitsiilia, Sloveenia pole lihtsalt erinevat värvi laigud Euroopa kaardil, vaid nendes maades elavad poisid- tüdrukud, kes samamoodi vaatavad multikaid, saavad koolis häid ja halbu hindeid, armastavad ratsutada hobustega ja tunnevad rõõmu paljudest asjadest, nagu ikka lapsed.

Projekti käigus ei tee meie lapsed enam lihtsalt mingit tööd, vaid teevad seda nüüd juba teiste maade laste jaoks. Niimoodi õpivad nad eneseväljendust, õpitakse mitte üksnes saama, vaid ka ise kinkima ja teistele rõõmu valmistama.

Mida kujutab endast selline koolide ühisprojekt?

1999. aasta veebruarikohtumisel Rootsis valmistati ette kolme aasta koostööplaan. Peateemaks valiti projektis osalevate maade kultuuri tutvustamine minevikus, olevikus ja tulevikus. Erilist tähelepanu otsustati pöörata ökoloogiale. Kultuuritutvustuse all peeti silmas just paikkonna kultuuri. Saatsime kevadel koolidevahelisele rändnäitusele just Kambjat ning oma kooli tutvustavaid materjale.

Esimese aasta projekti raames oli kesksel kohal ka seemnete vahetus. Sügisel kogusid lapsed oma maa taimede seemneid ja saatsid need oma sõpruskoolidele. Nüüdseks kasvavad meie saialilled ja rukkililled ilmselt paljude koolide lillepeenardes. Meie kooliaiaski on nüüd hulk peenraid, kus kasvavad Rootsist, Sitsiiliast ja Sloveeniast saadetud seemned.

Lisaks sellele vahetavad erinevate maade lapsed üksteisega elektroonilisel teel arvuti kaudu kirju. Kalender, kultuurilaegas ja videofilm koolist- tänaseks on meie kooli poolt kõik see täidetud. Kultuurilaekaga läksid teele Unipiha laste kunstitööd, meisterdused, Eesti Vabariigi lipp, Pangodi järve hundinuiadest tehtud vaip, Kambja valda tutvustavad materjalid, fotoalbum koolielust.

Sitsiilias toimuski esimest tööaastat kokkuvõttev koosolek. Edaspidi toimuvad sellised kokkusaamised kaks korda aastas. Sügisel saavad partnerkoolid kokku algselt planeeritud Eesti asemel Sloveenias, Eestisse tullakse loodetavasti järgmisel kevadel.

Milline on selle projekti tulevik?

Projekti teine aasta tuleb pisut ajaloolise maiguga. Lapsed saavad selle käigus intervjueerida oma vanemaid ja vanavanemaid. Sõda, küüditamine, kolhoosidesse minek- need oleksid märksõnad, mille abil saavad meie sõpruskoolide lapsed ja õpetajad pisut aimu sellest, mis Eestis viimase 50 aasta jooksul on toimunud.

Lisaks sellele tahame tutvustada oma rahvakooli ajalugu. Kambja valla nimi peaks tänu sellele levima veelgi laiemalt Euroopas.
 

Kolmandal aastal keskendume tulevikuvisioonidele ja ökoloogiale.

10 aastat tagasi poleks keegi võinud mõeldagi sellest, et Etna vulkaani tuhk jõuab ühel päeval ühte Eestimaa pisikesse algkooli. Lapsed saavad oma sõrmede vahel katsuda Etna tuhka, nuusutada seda; vaadata video vahendusel Etna rahvusparki ja Biancavilla linna. Vulkaani purse ei ole enam mitte pilt loodusõpiku lehekülgedel, vaid jälg temast on siinsamas, Unipiha kooli klassitoas.

Sitsiilia saart on tutvustatud filmides kui maffia sünnipaika.

Ühtegi püstolipauku ega maffianäoga meest sealoleku ajal ma küll ei kohanud. Ka maffiakartust polnud minus terakestki. Algselt võis Sitsiilia maffiamehi võrrelda meie Rummu Jüriga, kes "võttis rikastelt ja andis vaestele". Tänapäeval see ilmselt enam niimoodi ei ole.

Mis jäi Sitsiilias eriliselt silma?

Itaallased on tõepoolest väga musikaalsed. Nad laulavad koosviibimistel palju, tümpsu asendavad a`capella laulud. Lõin ühel õhtul tantsu õpetaja Mario 5-6- aastase tütrega. Ta rääkis minuga kogu aeg itaalia keeles, kahjuks mina ainult noogutasin. Ikka ja jälle tuli ta õhtu jooksul minu juurde tagasi. Ta oli väga tore tüdruk ja mul oli väga kahju, et ma itaalia keelt ei osanud.

Apelsinipuud on nagu õunapuud ja mõne puu all on nendest oranþikas vaip maas. Seda oma silmaga näha- põhjamaa inimesele on see sõnulseletamatu tunne.

Itaalia mehed näevad välja nagu mehed ikka, ainult on pisut lühemat kasvu kui eesti omad. Meie mehed näevad aga tunduvalt nooremad välja kui nende eakaaslased Sitsiilias. Käest kinni lõunamaa mehed naistel siiski võtma ei hakka, kuid vaatavad järgi küll ning hõikavad ja lehvitavad ka üsna hoolega. Mina blondiin ei ole ning seepärast mul seiklusi ette ei tulnud.

Oma loomult on itaallane väga sõbralik ja lahke. Rääkimise viis on aga hoopis temperamentsem kui põhjamaa inimestel. Ta vehib käte ja jalgadega kogu aeg ning räägib palju ja kiiresti.

Kõige erakordsem sündmus oli muidugi Etna purse. Me ei teadnud seda ette, olime mägedes hilja peale jäänud. Mingit mürinat ega häält küll ei kuulnud. Tulesammas oli kilomeetrikõrgune. See oli vapustavalt ilus, võimas pilvedekõrgune leek öises taevas. Ja tunne on hoopis midagi muud, kui tead, et mäest, mille peal sa seisad, tulevad välja laava ja tuli. Taevast purse siiski üleni ära ei valgustanud. Ta oli nagu hiiglaslik tulipunane purskkaev. Etna suitseb ja potsub tegelikult kogu aeg. Õhtul, kui temast mööda sõita, on pimeduses näha sädemeid. Viimane kilomeetrikõrgune purse oli kümme aastat tagasi. Järgmise päeva ajalehtedest saime teada, et laava jooksis kraatrist kolme kilomeetri kaugusele. Artikli pealkiri oli poeetiline: "Tule sümfoonia".

Nende viie päeva jooksul, mil Sitsiilias olin, ei näinud ma ühtegi prügikastiinimest ega kerjust.

Õpetajad elavad Itaalias meiega võrreldes väga hästi. Kodud on suured ja avarad, seintel on palju originaalkunsti, rääkimata kodutehnikast, mis on kõik olemas.

Ühiskonna elatustase on tunduvalt kõrgem kui Eestis. Tööpuudus on Sitsiilias siiski kõrge. Paljud lahkuvad seepärast oma kodusaarelt ega tule enam iial tagasi. Minnakse rikkasse Põhja- Itaaliasse.

Erinevalt meist kohtab Sitsiilias kommunistliku partei silti maja seinal ukse kõrval küll.

Minu jaoks on täiesti müstiline see, et hakkad hommikul kell 6.30 sõitma ja oled kell kolm päeval Sitsiilias. Selleks tuli küll neli lennukit vahetada.. Maailm muutub tõesti väikeseks.

Eha Jakobsoni Sitsiilia muljeid vahendas

Selle kirjatüki läkitas vallalehele Valdo Raag, kes loobus mõne aasta eest Tallinnas elamisest ja hakkas koos abikaasaga kambjalaseks.

Juunikuusse on langenud rida sündmusi, mis on ajalooliselt osutunud Eestimaa saatust väga oluliselt määravateks:

16.juunil 1940.a. okupeeris N-Liit Eesti Vabariigi.

14.juunil 1941.a. toimus eestlaste suurküüditamine.

22.juunil 1941.a. algas Saksamaa sõda N-Liidu vastu.

Lapsepõlv Eesti- Vene piiril

Neist esimese, N-Liidu okupatsiooni sündmusi õnnestus mul juhuse tõttu mõnes osas üksikasjalikult kaasa elada. Olin sel ajal 15aastane koolipoiss. Elasime Kagu- Eestis kõige kaugemas nurgas, Lauras. Läti piirini oli sealt 5 km ja Vene piirini 12 km. Minu isa oli seal politseikonstaabliks. Samas asus ka Kagu- Eesti piirivalve ringkonnakeskus, mille ülem kapten Laas oli meie perekonna väga hea tuttav. Sageli, kui kapten Laas käis piiril kordoneid kontrollimas, oli mul võimalus tema külgkorviga mootorrattal kaasa sõita. Eriti huvitavad olid Eesti- Vene piiri külastused. Eesti- Vene piir oli Tartu rahulepinguga valitud kaitse seisukohast väga asjatundlikult: Eesti- poolne territoorium oli hästi mägine, sügavate orgude ja järvedega. Vene pool aga täiesti tasane ja lage maa, soine heinamaa ilma metsata ja isegi võsa oli vaid suure maantee, Riia- Pihkva kivitee ääres. See oli ka praktiliselt ainuke maantee Pihkva järve lõunakaldast Läti piirini ulatuval Venemaa piirilõigul. Piir oli tähistatud umbes 2 meetri laiuse ja 1,5 meetri sügavuse kraaviga, mille mõlemal poolel oli okastraataed. Mõlemal pool piiri olid umbes 1 km vahedega vaatetornid. Eestipoolsed vaatetornid olid varustatud heade käärpikksilmadega, mis võimaldasid jälgida Vene poolel toimuvat mitme kilomeetri kaugusel.

Nõukogude okupatsiooni eelmäng

1940.a. juuni alguses esitas N-Liit Eesti Vabariigile noodi, milles süüdistas Eestit eelmisel aastal sõlmitud baaside lepingu rikkumises ja N-Liidule vaenulikus tegevuses. Samas noodis nõuti Eestis sellise valitsuse moodustamist, milline garanteeriks baaside lepingu korrektset täitmist. Oma nõudmistele suurema kaalu andmiseks hakkas NL Eesti piirile koondama vägesid. Piiri taha paari kilomeetri kaugusele "kasvas" üleöö 2-3meetrine kasemets. Käärpikksilmade abil paistsid aga nende varjus tankid, ning see mets laienes iga päevaga pikki piiri mõlemal pool Riia- Pihkva kiviteed.

Eesti kaitseväe üksused, mis asusid igasugustel manöövritel -7 rügement lõunalaagris Petseri lähistel ja Tartu ratsarügement põhjalaagris Värskas, koondati nüüd piirilõigule Pihkva järve ja Läti piiri vahele, peamiselt kahele poole suurt maanteed. Eesti sõjavägi oli just saanud omale kõige moodsamad 47 mm tankitõrje suurtükid ja need paigutati positsioonile "kasvanud" kasemetsa vastu. Et Eesti- poolne maastik oli kõrgemal, oli suurtükiväelastel hea ülevaade "metsa" varjus olevatest tankidest ja kahuriväe meeskonnad harjutasid sihtimist nende pihta.

Pinge piiril kasvas eriti kriitiliseks kui N- Liit esitas Eestile ultimaatumi, milles nõuti täiendavate vägede sissetoomist baasidesse. Ultimaatumi tähtajaks oli 15.juuni. 15.juuni pärastlõunal tuli kapten Laas minu isa juurde ja teatas, et sõidab piirile ja kutsus ka isa kaasa. Suure palumise peale õnnestus ka minul kaasa saada. Piiril oli pinge tõesti suur. Sõjaväeosadele oli välja antud täielik lahingumoona komplekt, kahuritel olid mürsud rauas ja väljasihitud tankidele. Ühe vaatetorni juures oli midagi komandopunkti taolist. Seal oli kindral Reek ja rügemendi ülemad, kellest mäletan hästi ratsarügemendi ülemat kolenel Passenpillerit uhkes ratsaväe vormis.

Kuigi olukord oli äärmiselt tõsine, oli sõjameeste meeleolu väga optimistlik. Kahurväelased olid veendunud, et sellest rindelõigust küll ükski tank läbi ei pääse. Nii venisid pingelised tunnid kuni südaööni. Kella 12 paiku öösel saabus mootorrattal kuller kindral Reegi juurde, kes tõi pitseeritud ümbriku ülemjuhatajalt kindral Laidonerilt. Kindral Reek avas ümbriku, jäi väga tõsiseks ja teatas lühidalt: "Käsk on alla anda". Kindrali silmad olid pisarates, kui ta andis korralduse rügemendiülematele kõik relvad tühjaks laadida, laskemoona kokku koguda ja garanteerida võõrvägede liikumise marsruudil kord ja julgeolek. Kell 4 hommikul käivitusid "metsas" mootorid ja tankid, ootamata piiriväravate avamist, sõitsid selle maha. Tankid alustasid liikumist Eesti sisemaale.

Järgnevate päevade sündmused viisid nende vägede abil Eesti valitsuse laialisaatmise ja kommunistliku Vares- Barbaruse valitsuse moodustamiseni. Nii algas N-Liidu okupatsioon Eestis.

Peavalu NKVD-le

Kui vanema generatsiooni suhtumine okupatsiooni (nende elukogemuste põhjal) oli vaoshoitum, siis meie, noorsugu, kelle kasvatus koolis ja noorsooorganisatsioonides oli meist loonud kodumaa patrioodid, astus otsustavalt okupatsioonile vastu. Koolides moodustusid õpilaste salaorganisatsioonid, millised astusid välja kommunistliku propaganda vastu õpilaste hulgas ja levitasid lendlehti linnades. Sellistest organisatsioonidest võtsin minagi osa ja me valmistasime kohalikule NKVD-le piisavalt peavalu.

Meie organisatsioonil õnnestus pääseda NKVD haardest, olgugi et paaril korral pääsesime vahelejäämisest vaid imekombel. Kuid mitmed koolinoorte organisatsioonid sattusid NKVD kätte ja nende liikmed kadusid vanglatesse.

1941.a. juuniküüditamine, millest meie perekond pääses imekombel, sest vahetasime elukohta, näitas kommunistliku reþiimi olemust kõige selgemini ja sõja algus Saksamaa ja N-Liidu vahel andis lootust pääsemiseks. Eestis moodustusid mitmetes kohtades metsavendade ja omakaitse rühmad, millised lülitusid koos Saksa vägedega Eesti vabastamisse.

Sõja lõppedes tuli minulgi selga panna sõdurivorm. Astusin vabatahtlikuna 1943.a. Eesti Lennuüksusesse, mis kuulus Saksa õhujõudude koostisesse. Sama aasta sügisel pääsesin lennukooli, mille lõpetasin kevadel lendurina. Sealt läks tee rindele öölahinglennugrupi kolmandasse eskadrilli. See eskadrill koosnes noortest, äsja lennukooli lõpetanud lenduritest ja võttis osa lahingutest Narva ja hiljem Tartu rindel, kuni lahkumiseni Eestist septembris 1944.a. Edasi viis meie tee Saksamaale, sõja lõpetasime Tðehhoslovakkias 9.mail 1945.a. nn Tðehhi põrgus. Ka sealt õnnestus pääseda ja enne, kui mind 1950.a. 25 aastaks Siberisse määrati, jõudsin lõpetada peaaegu Tallinna Polütehnilise Instituudi.

Meie noorsoo kasvatusest ja tegemistest Eesti omariikluse ajal, okupatsioonist ja vabadusvõitlusest on minu sõjakaaslane Kaljo Alaküla kirjutanud väga huvitava ja põhjaliku raamatu "Kolmas eskadrill". See raamat on ka Kambja raamatukogus. Lugeja leiab sealt kindlasti tuttavaid nimesid ning üksikasju siin kirjeldatud sündmustele. Head lugemist!

TOIMETUSE POSTIPAUNAST

V.a. proua Hella Sule!

Sain juba mõni aeg tagasi ajalehe "Koduvald" kolm eksemplari, millised Teie nii abivalmilt mulle lähetasite. Tänan südamest selle tähelepanu eest ja soovin Teile edaspidiseks kõike head.

Ühtalasi saadan käesolevaga mõned kirjutised. Ehk kõlbavad Teil lugeda või isegi ajalehe kaudu koduvalla rahvale avaldamiseks. Need ja veel paljud teised on minu kadunud isa Aleksander Pihl'i kogutud. Minu isast saate väikese pildi, kui võtate kuskilt raamatukogust Artur Rinne mälestuste kogu "Ja kägu kukub raal …" ja sirvite lehekülgi 44 kuni 49. (muidugi, kui see Teile huvi pakub).

Saadetud kirjatükis "H. Treffneri valimine" nimetatud Jaan Pihl oli minu vanaisa, kes on surnud juba aastal 1914. Vanaema (Leena) elas kauem ja nägi ära ka Eesti Vabariigi.

Ausambamäel Kambjas (ka Pangodis) ära märgitute hulgas on ka minu onu Johannes Tikk ja ema onupoeg Albert Kütt.

Seekord lõpetan ja tänan veelkord Teid südamest ning loodan ka edaspidi Teie abile. Kui tekkib huvi või soov kohalikest pärimusist, siis informeerige palun mind ja vast leian veel ja veel midagi.

Ühtlasi lubage juba ette soovida Teile ja kogu ajalehe toimkonnale rõõmsaid munapühi.

Pangodi mehed käinud vanasti teel kotid kaasas, pannid kotis, pääle selle veel liha ja leiba. Küpsetanud alati pannil liha. Sellepärast hakatud valda Pangoti vallaks hüüdma. See nimi muutus hiljem Pangodiks. /Pangodi mehelt (ammu manalas)/

Otepää kihelkonnas asub umbes 6 km pikk ja 3 km laiune soo, mida kutsutakse Marusooks. See soo asub suuremalt jaolt Pangodi valla piires, kuna osa sellest soost kuulub Päidla ja osa Kodijärve valla piiresse.

Ennemuiste olnud Marusoo asemel ilus järv, mida hüüti Koodi järveks. Koodi järve piirasid ilusad rohuaasad ja külad nagu Tindsi küla, Kodijärve küla jt. Koodi järve külast umbes 4 km kaugusel asus Paunküla. Inimesed nendes külades elatusid põllupidamisest, karjakasvatamisest ja kalastamisest. Sel ajal valitses meie maad kuningas Kalevipoeg. Rahvas elas rikkuses ja külluses ning keegi ei teadnud aimatagi lähenevat hädaohtu.

Kord, ilusal suvepäeval, ilmus Koodi järve kohale kohutav pilv. Järv hakkas lainetama. Lainete harjad ulatusid kuni pilvedeni. Samal hetkel neelas pilv kogu järve vee endasse ning hakkas liikuma Paunküla suunas. Jõudes Paunküla kohale, langetas pilv vee Paunküla kohale. Küla koos inimestega ja loomadega hukkus ja endise küla asemele jäi järv. Pääses ainult Jüri koos härjaga, kelle nimi oli Mikk. Jüri pääses juhuslikult. Sest põldu kündes oli härg lahti pääsenud ja Jüri läks seda taga ajama. Sel ajal juhtus külas õnnetus ja sel kombel pääsesid Jüri ja Mikk eluga.

Hiljem hakkasid kohalikud elanikud kutsuma endist Koodi järve uue asukoha järgi Paun- Koodi järveks, liites järve uue ja vana asukoha nimed. Pika aja jooksul on aga rahvas lihtsustanud nime Pangodiks. Samasugust nime kannabki praegune järv ja ka kogu ümbrus kannab Pangodi nime. Jüri, kes härjaga pääses, rajas omale uue asukoha. Seda talu nimetatakse Jüri- Miku taluks. Jüri- Miku talu asub Pangodi järve kaldal, Palumäe jalal. Endise Koodi järve asemele jäi määratu suur porimülgas. Seda porimülgast hakati kutsuma Marusooks. Tänapäevani kannab soo seda nime. /Leenalt (ammu manalas)/

Unipiha elanikud maganud vanasti väga palju, mitte ainult talvel, mil rutulist tööd polnud, vaid ka suvel vähemagi vihma puhul. Ise ütelnud, et peavad unipühi. Neist "unipühadest" tehtud hiljemini Unipiha. Unipihalastele ei meeldigi see, (kui ütelda) et nad unipüha peavad. /Pangodi mehelt (ammu manalas)/

Endiste aegade dokumendid

Vallaelu parandamine Pangodis

Pangodi vallavalitsus 11. veebruari 1887
Juures oli vallavanem: P. Pastak.
Tänasel päeval nõukogu koosolekil tegid koosolnud nõumehed peran läbi rääkmist järgmiselt valla elu paranemises.
Otsuses:
Et ega üks valla peremees peab selle eest kangesti hoolt kandma, et tema teenrid ilm peremehe teedmata ja lupata oma talu piirilt ehk kodust ei tohi ära minna.
Et ega üks peremees peab oma teenrite palk tema vallamaksude tasumises vallamaksude jagu kinni hoidma ja valla valitsuse kätte ära maksma.
Et üks peremees ei tohi ilma Passi ehk lubatäheta inemist oma teenistuses pedada.
Et kui selle vallavalitsuse teeda mõni teenri kellegil peremehel olema saab kes hennast mitte kõrralikult üles ei ole pedanud se peremees siis seda ilma kõrrata inimest Vallavalitsuse käsul lahti peab laskma - ja ära ajama.
Et ega üks peremees, kes nende punktide üle astub maksab kolm rubla vallavaeste kassa hääks ja Et egal peremehel on luba oma poissi ilma lubata kodust välja minemise peräst 1-2 runlani trahvida ja
Et se otsus saab valla aia nähtavale kohta välja pantud.

Allkirjad

H.Treffneri valimine

Lukke Kogokonna Valitsus 9. mai 1883.
Koos olid Wallavanemb Kaael Loorits Vürmunder Jaan Pihl Ja keik all nimetatud Nõu mehed.
Sel tänasel päewal on Nõu mehed koosolnud ja on ära kuulanud keige walla rahwa käest, et Trefneri on keik ära valitsenud Nõo õppetajast ja sadik Mihkel Männ on seda ka ära kinnitanud, et tema oma õiguse hääld Hhugu Trefneri pääle ütlep, mis pääle oma nime otsaristid tõmbab -

Wallawanemb: K. Loritz
Vürmünder J. Pihl
Nõumees Juhan Luik +++
Jaan Kolberg +++
Peter Malle +++
Peter Kilg Peter Jürgenson +++
Mihkel Männ ++
Jaan Timmat Samol Adamson +++
Peter Torro +++ Karl Lahman +++
Hans Nolk +++ Peeret Bergmann
/Luke vallaarhiiv A.I /

(Dokumentide kirjaviis on jäetud muutmata.)

Kui kujundlikult väljenduda, siis Kambja spordihoone juhtimisel on toimumas teatevahetus. Anne Väljalt võtab ameti üle tänavu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna lõpetanud Priit Lõhmus.
Vallavolikogu juulistungil tutvustas vallavanem Ivar Tedrema volinik Alar Palla palvel Kambja spordihoone juhataja leidmiseks korraldatud konkursi tulemust. Läinud aasta lõpul volikogu otsusega kohaliku omavalitsuse asutuseks reorganiseeritud spordihoonet hakkab juhtima Priit Lõhmus.
Vallavalitsuse alluvuses oleku ajal suunas spordihoone tegevust Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas hariduse omandanud Anne Välja. Tema teatevahetus Kambja valla spordijuhina algas 1997. aastal.
Kambja spordihoone on veidi rohkem kui kümne tegevusaasta jooksul näinud väga erineva "käekirjaga" juhte. Anne Välja kirjutas oma tegevusega Kambja spordiajalukku eriti hoogsa ja sisutiheda peatüki.
Anne Väljat kui vallalehe aktiivset kaastöölist tänab tehtu eest toimetaja

Kambja seitse noort judokat viibisid 1.-12.juulini Võrus Kuperjanovi pataljonis, kus toimus rahvusvaheline judolaager. Eestist, Lätist ja Soomest oli kokku tulnud 161 "laagerdajat".

Hommik algas rivistuse ja tervisejooksuga Kubja järvele. Treeningud toimusid kaks korda päevas: jalg-, võrk-, rahvaste- ja pesapall, jõusaal, tatamitreeningud, aeroobika, batuudihüpped, ujumine. Kehalised katsed viidi läbi kuuel alal- parimad kehalised näitajad Kambja lastest olid Marina Loomusel. Tema katsete tulemused vabariigi noortekoondise esikolmikus on lootustandev märk.

Laagris korraldati ka võistlusi: judoturniiril moodustasid tüdrukute 45 kg esikolmiku meie piigad: Marina Loomus I, Mariann Rebane II, Karin Helstein III; poiste 46 kg oli Mart Ilves II ja 50 kg Paul Unt II. Sumoturniiril õnnestus ainuke medalikoht võita Mardil (II koht). Jooksukrossis olid taas tublid tüdrukud: noorte vanuserühmas Liisa Unt I ja Karin Helstein III ning vanemate arvestuses Marina Loomus III.

Laagripäevadesse mahtus veel matk, maastikumäng, lõkkeõhtu ja diskod, saun, relvanäitus, pildistamine, aeroobika ja judo demonstratsioonesinemine pataljonile. Lastele anti ka linnaluba.

Mardi ja Pauli käest soovitan poistel küsida, kuidas tundus kõrvaltvaataja pilgu läbi Eesti armees teenimine. Igal juhul nemad lähevad küll tulevikule sirge seljaga vastu ja arvavad, et midagi hullu kodumaa teenimises küll ei ole. Kui laagri alguspäevil muutusid tüdrukud kuidagi kurvaks ja nende silmis helkis koduigatsus, siis laagri eelviimasel päeval oli üksmeelne otsus: "Koju ju tahaks, aga siin oli ikkagi väga huvitav. Kui selline laager ka järgmine aasta toimuks, tahaks kindlasti osaleda."

Kambja spordihoones mängiti 21.märtsist kuni 4.maini mängiti võrkpalli. Osales viis meeskonda ja kaks naiskonda.

Võistkonnad kohtusid üksteisega kaks korda. Kui kahe ringi punktide kokkuvõttes jäädi võrdsele punktisummale, siis tuli lisaks veel kolmas mäng. Naiste võistkondadest olid esindatud Kambja ja Vana-Kuuste. Kuna Kambja naised esimese mängu võitsid ja teise mängu kaotasid, siis tuli pidada kolmas mäng. Kahjuks olid Vana-Kuuste naised vahepeal surumist harjutanud ning nüüd ei suudetud enam kahe käega palli vastu võtta. Kolmandast mängust tuli Kambjale ülekaalukas võit.

Meeste võistkondadest olid esindatud Kambja, Vana-Kuuste, Vana-Kuuste noored, Kammeri ja Kambja noored.

Mehed olid kokku pannud üpriski võrdsed võistkonnad, sest pooled mängudest venisid kolmegeimilisteks.

Väga ilusti alustanud Vana-Kuuste noorte võistkond ei suutnud teistega sammu pidada ning sai kokkuvõttes V koha. III ja IV koha peale käis äge duell Vana-Kuuste ja Kambja noorte vahel. Seekord jäid võitjateks Kambja noored.

Turniiri II koht kuulus kindlalt Kammeri võistkonnale, kel tuli alla vanduda ainult Kambja võistkonnale. Auväärse I koha võitis teist aastat järjest Kambja.

Tänusõnad tuleb öelda nii ürituse toetajatele kui ka üritusel osalejatele. Suur aitäh!

Lõpetuseks fragment ühest mängust, mis iseloomustab väga hästi Kambjas mängitavat võrkpalli.

Vastasvõistkond on servimas. Pall lendab ilusa kõrge kaarega üle võrgu. Üks mängijatest hüüab teisele: "Aut! Aut! Ära võta!" Teine mängija, kes oli jooksnud otsajoone taha palli päästma, teeb suured silmad ning vastab üsna umbusklikult:" Oli ka või?"

Sellel aastal toimusid mängud Vooremäe mängud 10.juunil Võnnus. Traditsioon on kestnud juba 18 korda.

Pidulikule avamisele järgnes kohe võrkpallivõistlus, millel osalesid Võnnu, Haaslava ja Kambja valla naiskonnad.

Esimeses mängus olid vastamisi Võnnu ja Haaslava valla esindused. Nagu arvata oli, võitis Võnnu.

Kambja naistel ei vedanud, sest kohe tuli neilgi silmitsi seista Võnnu naistega. Kuigi meie naiskond kaotas, oli allajäämine siiski väiksem kui eelmisel aastal.

Kolmas mäng oli Kambja ja Haaslava naiskondade vahel. Väga ühepoolse mängu võitis Kambja. Nii nagu eelmisel aastal, tuli sellelgi korral olla Võnnus järel teine. Vähemalt Kambja naistel veel palju õppida.

NB! Võrkpalli treeningud toimuvad endiselt T ja N 19.30. Oodatud on nii mehed kui naised ning neiud ja noormehed.

Sotsiaalnõunik Heli Jaamets vabandab, et juulikuu sünnipäevalaste loetelust jäid välja eksituse tõttu Henn Tammepõld Kambjast ja Vladimir Melser Kullaga külast, kes tähistasid 9. juulil 65. sünnipäeva.

Eesmärgid:

•  tunnustada peresid, kus on läbi aja osatud hoida ja hinnata raamatut;
•  selgitada välja koduraamatukogude olukord ja pilt meie kultuurimaastikul;
•  raamatute kogumise alaste teadmiste levitamine.

Ajakava:

juuni-september: konkursi väljakuulutamine, küsitluslehtedele vastamine
oktoober: komisjoni ringkäik ja kokkuvõtete tegemine, konverentsi toimumine.

Koduraamatukogude konkursi küsimustik Tartumaal:

1.Teie raamatukogu suurus?
2.Kas ja kuidas on raamatud süstematiseeritud?
3.Kas raamatud on märgistatud, kataloogi olemasolu?
4.Mis teeb Teie raamatukogu omapäraseks:
-kogumise alguslugu;
-erilise saatusega raamatute saamislugu.
5.Erilised raamatud Teie raamatukogus:
-klassikute teoste esmatrükid;
-õpikud, aabitsad, ilmunud enne 1940. aastat;
-autogrammidega, pühendustega raamatud;
-kalendrid pereelu märkmetega, ilmavaatlustega jm.
-märkustega raamatud aastatest 1905-1907, 1917-1920, 1940-1945, 1948-1952.
6.Vanim raamat Teie raamatukogus?
7.Teie viimane raamatuost?
8.Nimetage raamat, mida kõige sagedamini kasutate?
9.Teie raamatukogu kõige väärtuslikum, kaunim ja parim raamat?
10.Kas laenate tuttavatele raamatuid oma raamatukogust?

Täpsem info võistluse kohta Kambja või Vana- Kuuste raamatukogust.

Kutse õppepäevale:
29. augustil kell 10.00 toimub Elva piirkonna metsaomanikele õppepäev: noorendike hooldamine (metsas). Kogunemine Suure- Kambja metsapargis (endine Kambja metskond) Kavas: Teoreetiline õppus. Saagide tutvustamine. Praktiline töö metsas

Täiendav informatsioon: piirkondlikult metsaspetsialistilt telef. 050 50 939 või Tartumaa keskkonnateenistusest telef. 302 248.
 

Edukasse raiebrigaadi
võetakse tööle raie- ja abitöölisi. Tööaja planeerimine individuaalne, elamis- ja palgatingimused soodsad. Samas on oodatud kõik koostööpakkumised raiete planeerimisest metsamaterjali müügini. Tel.: 051 64066 Meelis Kasemaa
 

Mobiiltelefoniside muutus paremaks:
Radiolinja Eesti teatas, et Kambjasse püstitatud tugijaama tõttu täienes leviala Kambjas ja selle lähiümbruses.

Ka firma EMT püstitas suvel Kambjasse tugijaama, kuid see praegu veel ei tööta

Kambja kool teatab
Õppeaasta algab Kambja koolis reedel, 1. septembril kell 10 aktusega Rohelises Aulas ehk kooli õuel tamme all. I ja IX klassi õpilased kogunevad kell 9.45 lasteaia väravasse.

Töövihikute müük toimub 30. ja 31. augustil kell 10- 13 või 1. septembril peale aktust. I- II klassi õpilased ostavad töövihikud klassijuhatajalt kooli ajal. Õpikud jagab kõigile klassidele klassijuhataja 1. septembril.

Toitlustamine algab esmaspäeval, 4. septembril. Septembrikuu toiduraha maksta ära reedel, 1. septembril (6 krooni lõuna, 120 krooni kuu).

Tuletõrjevõistlustelt toodi Kambjasse esikohad
10.juunil toimusid Ülenurme vallas Tõrvandis Tartumaa Päästeteenistuse tuletõrjevõistlused, millest võttis osa ka Kambja valla päästeteenistus meeste- ja noortevõistkonnaga ning saavutas oma alagrupis I koha. (välja antud diplomid on vallamajas stendil kõigile tutvumiseks).

Seoses eduka esinemisega tahan väga tänada tublisid võistkondi:

meestevõistkond:
Jaan Hurt, Heino Loomus, Toomas Maata, Margus Erstu, Valdeko Erstu, Margo Tensmann;

noortevõistkond:
Taavi Paade, Toomas Kalev juunior, Einar Loomus, Üllar Hurt, Tiit Hurt

Samuti südamlik tänu võistkondade liikmete abikaasadele ja emadele.

Suur tänu ka Peeter Murule, Toomas Kalevile, Taivo Visnapuule, Raimond Käsile, Lembit Saksonile ja Valdur Jaametsale ning OÜ Cambi'le.

Tänan kõiki, kes elasid meile kaasa nii mõtetes kui tegudes.

Suur tänu Kambja kalmistuvahtidele.
Surnuaed ei ole kunagi nii korras olnud. Tore on see trepp vanast surnuaiast uude, varem oli sealt raske vanainimesel üles ronida. Hea, kui oleks ka käsipuu, aga käib ka nii.

Muidu on surnuaiavahid ka väga lahked ja abivalmid, kui on mingeid probleeme. Suur tänu nendele tubli töö eest.

Tänan Kambja valla näiteringi mängu eest.
Etendusega “Autoplika” käidi esinemas Kuuste koolimajas. Kõik osatäitjad mängisid väga hästi ehkki on ju töölkäijad inimesed ja töö kõrvalt on raske nii suur tükk ära õppida.

Rahvast oli küll vähe, aga väga paljud kahetsesid, et ei tulnud. Loodan et näitering tuleb selle tükiga talvel tagasi, küll rahvast ka tuleb.

Eide- taadi pidu läks korda
Aarike Hooldekodu õuel toimus 6. augustil juba teist korda Kambja valla eide- taadi pidu.

Pidu oli hoolealustele vahelduseks. Minu arvates pidu läks korda, kuid teisiti arvajaid on alati.

Vallavanem Ivar Tedrema pidas väikese, asjaliku ja ladusa kõne. Oleme tänulikud vallavanemale, hooldekodu juhatajale, lauljatele, näitlejatele ja pillimeestele, kes olid väsimatud. Näitetükk oli tore. Algajate näitlejate kohta ainult kiidusõnad, sest esitus oli päris loomutruu.

Ka ostmise võimalus oli, et midagi suhu panna või vedelamaga tuju tõsta.

Aitäh kõigile peo korraldajatele ja esinejatele.

Eided- taadid, olge terved ja tublid!

Pensionäride õhtu sõjaveterani ja "Lauluvelledega"

Pensionäridel oli vallamaja saalis oma jaanipäevapidu.

Õhtu avasõnad ütles Marika (Kambja kooli õpetaja Marika Lehiste- toimetus). Iga saalisviibija sai karikakraõie ja võis õielt küsida: armastab - ei armasta. Järg jõudis sünnipäevalasteni. Õnnitleti, anti üle lilleõis ja lauldi "Elagu!" Sünnipäevalaste sekka oli sel korral arvatud ka Marika. Siis astusid saali keskele hallides ülikondades, sinistes särkides lipsustatud "lauluvelled", kes laulsid sünnipäevalastele "Päev valgust täis".

Edasi anti sõna härra Valdo Raagile (75). Valdo on Eesti Vabadusvõitlejate Liidu lennuväelaste ühenduse juhatuse aseesimees. Ta on mees, kes II maailmasõjas võitles lendurina Narva ja Tartu rindel.

Peale neid toredaid mälestusi ja meenutusi alustas oma kontserti meeskvartett "Lauluvelled", juhendajaks Harda Liibeon. Kvartett on koos laulnud 40 aastat. Repertuaar on meestel väga rikkalik.

Marulise aplausi ja pojengiõied said mehed, kui lõpetasid Kirsipuu laulu "Kambja minu kodupaik". Kvarteti laulude vahepaladena esitas Theodor Zukker naljalugusid.

Mehed väsisid, kell tiksus hiliseid tunde. Kvarteti mehed ja pensionärid võtsid suurde ringi kätest kinni ja laulsid koos Jõgioja "Hüvasti, sõbrad". Lisapalana esitati "Roose-Marie".

Meie kõigi ühiseks sooviks on kuulata ka edaspidi selle kvarteti laulu.

Kui seda võsa ees ei oleks…

Toimetusele helistas kodanik X, kes kurtis, et Kiisalt Savile mineva tee kraavid on võssa kasvanud. Talvel olevat raskendatud lumetõrje, sest sahk ei saa lund teelt ära lükata. Kodanik tundis huvi, kelle hooldada on maanteekraavid ja miks neid ei puhastata. Helistaja on märganud, et Eesti Energia raiuvat liinide alt hoolsasti võsa.
 

Metsakorralduskavad ootavad

Palun tulla Kambja vallamajja ja välja võtta metsakorralduskavad: (talu, omanik)

Koorti, Endla Liivamägi
Püve, Toivo Hermann
Lombi, Mati Zäuram
Ojasaare, Sergei Puhno
Riisaare, Margus Tõnnov
Mäe, Juhan Lokk
Mõisamäe, Friedrich Müür
Jaanuse, Hans Lentsius
Pajusi, Jaak Sööt
Timso-Kolga, Vilma Lints
Kährimäe, Vadim Tsentropov
Sepa, Johannes Panksepp
Tedre, Arno Pensa
Lepiku, Ants Freimuth
Pihliku, Liivi Hendrikson
Kõiviku, Valve Margus
Meose, Andrus Voitk
Suuremäe, Aarne Peterkop
Tanni, Väino Kiisk
Söödi, Kalju Saar
Maasikmäe, Heiki Kiisla
Kaasiku, Kalle Kiisk

Piirkonna metsaspetsialist