• Heakorrakomisjon kogus väärt koduilusaagi

Heakorrakomisjon püüdis õppust võtta möödunud aastate kauni kodu konkursside läbikukkumisest taotlejate puudusel ja seepärast käisime ise valda mööda paremini seatud koduümbrusi otsimas.
• Raamatukogus kehtestati kasutamiseeskiri

Hiljuti hakkas Kambja raamatukogus kehtima "Raamatukogu kasutamise eeskiri". Väga palju muudatusi sellega seoses ei tule, kuid siiski on mõned erinevused võrreldes senise korraldusega. Kes eeskirjast täpsemalt huvitub, saab seda lugeda raamatukogus, kuid olulisemaid muudatusi tutvustab ja selgitab vallalehes Kambja raamatukogu juhataja Jaanika Kutsar:
• Aabitsalapsed aastal 2000
• Aasta noorsoopolitseiniku pilgu läbi

Politseinik Nelly Ruuge: "Võtkem ometi mõistus appi ja kutsugem noorsugu korrale!"
Viies oma mõtted 2000. aasta algusesse, võib öelda, et olukord Kambja valla alaealiste poolt toime pandud õiguserikkumiste osas on olnud rahulik. Kaebusi alaealiste seadusevastaste tegude kohta on laekunud Kambja valda teenindavale noorsoopolitseile 5.
• Valla põhimäärus ja arengukava võeti vastu

Haldusreformi arutelul esitasid vallavolikogu liikmed vastandlikke arvamusi
• Meie hulgast on lahkunud
• Vallavolikogu liige Mait Rebane võtab sõna

Lugupeetud Kambja valla rahvas! Alljärgnev kirjutis pidanuks õigupoolest ilmuma eelmise aasta sügisel. Paraku just puht-eetilistel kaalutlustel jäi see ära, kuna tundmatud jõud ei soovinud valimispropagandat meenutavate kirjutiste ilmumist Koduvallas, ja nõnda vallavolikokku kandideeriv erakond Isamaaliit ka toimis. Sama ei saa öelda valimisliidu Koduvald kohta, sest ajalehe pealkiri jäi ju muutmata...
• Vastsündinud vallakodanikud
• Palju õnne, eakad sünnipäevalapsed!
• TOIMETUSE POSTIPAUNAST
• Kuuste kooli leht
  Kambja valla ajalehe Koduvald lisa September 2000
• 235 aastat kooliharidust Kuuste piirkonnas
• Koolidirektor Rein Härmoja: Alati on olnud lapsi, keda õpetada, tublisid pedagooge ja arukaid vallatöötajaid
• Kõik me tuleme oma lapsepõlvest
• Sipe kooli 235. aastapäeva puhul
• Sippe külla kool
• Kambjan 3mal Januaris 1864, Peter Pähn
• Noor õpetaja Artur Pügi: "Kuid mina arvasin hääks mitte revolutsiooni luua…"
• Valitud lõike noore õpetaja Artur Pügi praktikanädala aruandest. Üles tähendatud 20.-30. aprillil 1930. a Sipe koolis.
• Fakte Sipe kooli ajaloost
• Kuuste õpetajad statistikapeeglis
• Alates aastast 1951 on koolis õpetajana töötanud 198 inimest
• MEIE ÕPETAJAL ON HEA SÜDAMIK: vaimuvälgatusi koolijütside vihikutest
• Teated

Heakorrakomisjon püüdis õppust võtta möödunud aastate kauni kodu konkursside läbikukkumisest taotlejate puudusel ja seepärast käisime ise valda mööda paremini seatud koduümbrusi otsimas.

Selleks kulutada olnud nelja augustipäeva jooksul jõudsime läbi käia valla põhja- ja keskosa – Vana-Kuuste, Kõrkküla, Talvikese, Kaatsi, Aarikese, Pangodi ümbruse. Järgmiseks aastaks jäävad mõlemad Kambjad ja valla lõunaosa ning kindlasti paljud uuritud alal tähelepanuta jäänud kodud.

Meie jaoks avardus pilt koduvallast tublisti, sest varem pole me mitmes külas käinudki, kuigi oleme juba aastaid siinkandis elanud. Meeldejäävat oli rohkem, kui arvasime. Ja mis peamine, kohtusime paljude toredate inimestega, kes heal meelel rääkisid oma aia tegemistest ja ilmaelust, mistõttu mõnigi külastus kasvas mitmetunniseks. See oli ringreisijate vähese jõudluse oluline põhjus.

Komisjon ei kavatse nüüd ega edaspidigi püüelda saavutamatu poole – panna valla hoolitsetumad majapidamised ilu järgi ritta – vaid kirjeldab siin mõnesid meeldejäänud kohti ja paneb külastatud kodude pilte välja vallamaja stendidele. Kõik pildid, mis lehte ei mahu, on õige pea ja värvilistena seal näha. Tulge vaatama!

Reisimise käigus tekkisid mõned esialgsed kategooriad, millesse nähtut suurema või väiksema eduga mahutada.

Esimene jaotus lahutab suvilad ja mittesuvilad. Tartu läheduse tõttu on vallas suvilaid palju. Linnainimesed käivad neis puhkamas ja aiatööd harrastamas. Suvilad on looduslikult paljupakkuvates kohtades – Porijõe org Sirvakul ja Tatraorg Aarikesel või Pangodi küngasmaastik. Suvilate ümbrus on enamasti väljapeetult kujundatud ajakirjadest tuttavas “linnamehe stiilis” – palju hooldatud muru, kääbusokaspuid, mõned püsi- ja suvelilled, nukumajaks värvitud hoone. On ilus, et paljude suvilaomanike hool ulatub oma krundist kaugemale metsa alla või üle tee.

Päriselanike kenamad majapidamised võib omakorda jagada kaheks. Ühte poolde kuuluvad uued korralikult ehitatud majad, mida ümbritsevad kas siledad ja kanditud-prügitatud platsid masinatele või lakooniline muru ja piiritletud-sillutatud sissesõidutee, taustaks toekad abihooned. Mulje on korrektne, korralik ja puhas. Inimestele, kel pole palju aega aias rassida, on selline lahendus sobiv. Nimetasime selle uusasjalikuks stiiliks. Näide: perekond Veski Röövlimäe talu Vana-Kuustes.

Teise poolde käivad traditsioonilise iluaianduse mitmesugused harrastajad. Nende mitmekesisuse jagasime tinglikult omakorda kaheks: uustalud ja põlistalud.

Uustaludes, mille tingimuseks on kas värsked omanikud või vastsed hooned, võib märgata uue luua efekti, kus kunagine hooleta jäänud majapidamine või suisa harimata maa on muudetud iluaiaks. Kõige vägevam mulje jäi meile Ülo Ploomi kodust Lalli külast – neli hektarit värskelt rajatud ja niidetud muruga ideaalmaastikku paisjärve, palliplatsi, rotundi, kiige, sauna ja muude majakestega on vägagi mõjus (foto lk 4).

Ploomi naabrite Lea ja Olev Kirsi elamine (foto lk. 5), mille ehteks on saksapärase sõrestikehitisega elumaja, mõjub vastupidi, suletud omaette intiimsusega. Sellisel õuel on mõnus ja kodune olla.

Hirvede elumaja ja aed Palumäe külas Kodijärve ääres paistab silma hoolitsetuse ja maitsekusega. Ilusad on kased korralikult hooldatud kraavi kaldal, pilku püüavad ilu- kui viljapuud, lilled ja köögiviljapeenrad (foto lk. 5). Maidla lähedal oja soisel lammil on kaldametsa peidetud ärimehe poolelijäänud villa. Valmida jõudnud tehisjärv, jooksev arteesiakaev ja terrass majakarbiga näitavad paljulubavaid võimalusi maastikukujunduseks ja tõelise mõisaaia loomiseks. Kahju, kui see jääbki tondilossiks.

Põlistalude haljastuse võimalused määravad paljuski sõjaeelsest ajast jäänud hooned, puud ja mälestused olnud suurusest. Need kohustavad. Ilus näide kunagise suurtalu lilleaiast on kasvama pandud Krigolsonide Tooma talus Talvikese külas. Ka lauda esist ehivad seal lillad tokkroosid ja maja katust tuulelipp. Naabri Elmar Ipsbergi Kase talu kitsast õue ääristavad pügatud-lõigatud okaspuud.

Teise õige sümpaatse näite hooldatud talusüdamest leidsime Simka talus Kaatsi külas (foto lk.8). Kodukaunistuse pidevuse tagajaks on vanaperenaine Leida Uri. Hektarijagu muruks niidetud pinda, sovhoosi majandushoonetest taastatud ehitused, pargitukana mõjuvad põlispuud ja ennekõike ideaalselt pügatud elupuud ning roosid ukse ees räägivad vaevast, mida nähakse talu kunagise kuulsuse taastamiseks.

Urmide- Luikede Untmetsa talu Kambja Surnuaiamäe lõunaküljel jäi meelde murusse jäetud pügatud tarnamätaste – pokudega – kena tiigi kaldal (foto lk.1).

Omaette kategooria on aiapidajad ja taimekollektsionäärid – igaüks oma võimaluste kohaselt. Tatra orus näeb möödasõitja keraamikatööstuse kunagisele risuhunnikule rajatud proua Põldsami lillepeenart ja samas üle oja Leena Visnapuu kiviktaimlat (Jänese talu, Aakaru küla). Tiina ja Vahur Tiideberg on põnevaimad näited oma puukoolist istutanud koduaeda – elupuude vormid ja sordid, lehise leinavorm jm. Kullaga külas Kambja valla kõrgeimal Hallivariku mäel saja viiekümne meetri kõrgusel edendavad naabrid Eve Kraaner (foto lk.3) ning Elle ja Enno Ahse (foto lk 4) kõrvuti kaht iluaeda tiikide, kõrg- ja turbapeenarde, aiamajakeste, ideaalsete hekkide ja muu juurdekuuluvaga. Ahsede Pihlaka talu aed kuulub Eesti kollektsiooniaedade paremikku, mille tuntust tõendavad paljud sissekirjutused külalisraamatus. Kõrval on vastselt kasvama pandud dendropark, mille rikkust suurendavad sõprade-tuttavate kingiks toodud puud.

Riina ja Jüri Erkmaa aed (foto lk. 4) torkab Vana-Kuuste ühepere-elamute hulgas silma suurema liigi- ja sordivaliku poolest. Hoolitsetud muru ja pügatud hekid räägivad perenaise igapäevasest hoolest. Riina Erkmaa käsi on mängus ka selles, et Kuuste kooli ümbrus korras on. Olgu siinkohal uuesti meenutatud, et kolm viimatinimetatud paika ning Tiia ja Karl Zeigo kodu Kambjas pälvisid mastivimpli ning peaministri tänukirja. Presidendi tunnustuse sai aga Roosvaldi pere Metsa talust Reolasoo külast.

Loodetavasti hinnatakse Eesti kauneid kodusid ka järgmisel aastal. Heakorrakomisjonil on selleks küll rohkem eeltööd tehtud kui tänavuseks konkursiks, aga arvata võib, et valik saab olema raske. Tore oli näha, et hoolsaid koduümbruse eest hoolitsejaid on nii põliselanike kui suvitajate, uusomanike ja üürnike hulgas. Mõned inimesed lihtsalt ei saa teisiti.

Hiljuti hakkas Kambja raamatukogus kehtima "Raamatukogu kasutamise eeskiri". Väga palju muudatusi sellega seoses ei tule, kuid siiski on mõned erinevused võrreldes senise korraldusega. Kes eeskirjast täpsemalt huvitub, saab seda lugeda raamatukogus, kuid olulisemaid muudatusi tutvustab ja selgitab vallalehes Kambja raamatukogu juhataja Jaanika Kutsar:

Kambja raamatukogus on nüüd (nagu teisteski raamatukogudes!) laenutustähtaeg - täiskasvanuile 1 kuu, lastele 3 nädalat. Tähtaja ületamise korral tuleb maksta viivist. Sellise otsuseni on viinud need lugejad, kes peavad raamatukogu raamatut isiklikuks- see tähendab, et nad tulevad raamatukokku, laenutavad raamatu ja hoiavad seda enda käes poolaastat, aasta või veel kauem.

Kui tõesti raamatut ei saa tähtajaks läbi loetud, võib alati tähtaega pikendada, ka telefoni teel. Kui raamatuvõlgnevuse korral viivist ei taheta maksta, siis saab võlaraamatu ära tuua viivisevabal päeval. Pidagem meeles, et Kambja raamatukogus on iga kuu esimene tööpäev viivisevaba.

Laenutustähtaja kehtestamine ei peaks lugemishuvilistele kambjalastele probleeme tekitama, sest paljud laenutajad käivad raamatukogus võrdlemisi regulaarselt- see on korra kuus.

Suuremaks muudatuseks on ehk see, et koju ei laenutata sama päeva ajalehti. Ka ajakirjad peavad enne, kui neid koju saab võtta, nädal aega raamatukogus olema. Raamatukogule ajakirjanduse tellimisel pole ju mõtet kui värske ajalehe või ajakirja saab vaid üks lugeja, kes ei pruugi neid niipeagi tagastada. Perioodika on ikka olnud allikaks, kust on võimalik leida värskeid uudiseid.

Tulevikus peakski raamatukogu muutuma senise raamatute laenutamise koha kõrval infokeskuseks. Muidugi on eelduseks vastavate tehniliste vahendite olemasolu, kuid see on antud juhul teine teema.

Nüüdsest on ainult raamatukogus kasutamiseks ka teatmekirjandus: entsüklopeediad, leksikonid, sõnaraamatud ja teised samalaadsed teosed. Teatmekirjandust vajavad paljud, aga raamatukogul on neid reeglina vaid üks eksemplar.

Kokkuvõtteks tahan öelda, et on vähe täiesti uut paljudele lugejaist, sest nad on neid tingimusi täitnud ka siis, kui eeskirja ei olnud kusagil kirjalikult üleval.

Raamatukoguhoidja ei ole eeskirja nõudeid lihtsalt kiusamiseks välja mõelnud, need on ikka lugejate ning raamatukogu huvide kaitseks!

Kambjas 17 haridustee alustajat:

Erki Edamson, Marja- Liisa Drenkhan, Olev Erstu, Lauri Just, Rasmus Klaassen, Alvar Kooning, Gerrit Kõiv, Pilvi Kübarsepp, Marleen Leib, Kaspar Maata, Mirko Melser, Kätlin Rõigas, Sander Suits, Heikki Zeigo, Liisi Tilga, Solveig Verbu, Kadi Viigi.

Klassijuhataja Valve Keskpalu, abiõpetajad Marika Lehiste ja Katre Pind (Hea Alguse klass).

Kuustes 7 kooliuusikut:

Kristo Hiiemäe, Maarjo Kurisoo, Marge Miina, Sander Padjus, Herki Vaht, Kaspar Vesso, Romet Voore.

Klassijuhataja Milli Kahre (liitklass II klassiga).

Unipihas 4 uut kooliteelist:

Sandra Nukk, Kristjan Org, Toomas Roos, Tauri Västrik.

Sel õppeaastal õpib Kambja koolis 192 last, Kuuste koolis 97, Unipiha koolis 16.

Viies oma mõtted 2000. aasta algusesse, võib öelda, et olukord Kambja valla alaealiste poolt toime pandud õiguserikkumiste osas on olnud rahulik. Kaebusi alaealiste seadusevastaste tegude kohta on laekunud Kambja valda teenindavale noorsoopolitseile 5.

Võeti arvele alaealiste õiguserikkujate andmepanka…

Eelmise aasta lõpus toimus tulekahju Kambja vallas Kammeri tee ääres M. Kubri suvemajas. Kahju omanikule 135 000 krooni. Eeluurimise käigus selgus, et teo pani ettevaatamatuse tõttu toime tol ajal veel 12- aastane noormees. Kuna kriminaalvastutusele saab võtta isikuid, kes on ühiskonnaohtliku teo toimepanemise momendiks saanud 15 aastat vanaks, siis ei saanud seda noormeest vastutusele võtta. Noormees võeti arvele Tartu Politseiprefektuuri alaealiste õiguserikkujate andmepanka.

Mitmed õiguserikkumised pannakse toime Tartu linnas. Üks 15- aastane Kambja valla noormees näitas oma ülbust ja mehisust Karete kaupluses, kus ta joobes olekus lärmas, ähvardas ja sõimas ebatsensuursete sõnadega müüjat. Ta ei näidanud müüjale passi (mida tal veel ei olegi), kui tahtis osta dþinni, ja ei soovinud lõpetada lärmamist, segas kaupluse tööd. Nooruk eiras ka kohalekutsutud politseitöötajate seaduslikku korraldust õiguserikkumine lõpetada. Karistuse sellise õiguserikkumise eest määrab vaid halduskohtu kohtunik. Noormees võeti arvele Tartu Politseiprefektuuri alaealiste õiguserikkujate andmepanka.

Märtsikuu keskpaigas sooritati ukse lahtimurdmise teel salajane vargus Kambjas OÜ Tomek KAM varuosade lattu. Varastati kolm sõiduauto kasutatud käigukasti. Kahju omanikule on 2400 krooni. Eeluurimise käigus on selgitatud, et kuriteos on kahtlustatavad Kambja kohalikud alaealised noorukid. Noormehed võeti arvele Tartu Politseiprefektuuri alaealiste õiguserikkujate andmepanka.

Kambja valla ühele alaealisele on koostatud haldusõiguserikkumise protokoll avaliku korra rikkumise kohta seoses tubakatoodete tarvitamisega. Esialgu piirduti hoiatusega- see tähendab, et alaealine jäeti karistamata.

Populaarne oli ka kinokunsti ebareaalsete filmitrikkide katsetamine kaasõpilaste ja teiste lähikondsete peal, tihti teadmata, et selline teguviis on kriminaalkoodeksis sätestatud kui isiku vastu suunatud kuritegu ja on karistatav. Seaduse mittetundmine ei vabasta karistusest, ka mitte alaealisi isikuid. Inimene on teadupärast lihast ja luust elusolend, kes haiget saades tunneb valu ja vigastatuna tuleb haavast päris ehtsat verd, mitte maasikamoosi. Panen lapsevanematele südamele, et nad ikka jälgiksid, mida nende armsad võsukesed televiisorist vaatavad. Oleks lastele endilegi tervislikum, kui nad oskaksid vahet teha reaalselt toimuvate ja kunstipäraselt ülespuhutud sündmustel.

Mõnuained rikuvad tervist ja tekitavad pahandusi

Iga inimese tervis on tema enda kätes! Kas tõesti peab politsei ka seda Teile meelde tuletama? Põlvkondade kaupa on püütud oma järglastele selgeks teha, et mõnuained rikuvad organismi ja vähendavad vastupidamisvõimet haigustele. Eesti Vabariigi Lastekaitse seaduses § 23 on sätestatud lapse (käesolev seadus peab lapseks kuni 18- aastasi inimesi) kohustus hoida oma tervist ja seda mitte rikkuda, et olla kord ise täisväärtuslik elujätkaja. Mida nõrgemad oleme meie, seda nõrgem tuleb järgmine põlvkond. Ja mida me siis veel ootame ja loodame - võtkem ometi mõistus appi ja kutsugem noorsugu korrale.

Tuleb nentida karmi tõsiasja, et paljud lapsed käivad meil kooliharidust omandamas teiste valdade koolides. Terav oli probleem Ülenurme Gümnaasiumi õpilaste seas (kelle hulgas on ka Kambja valla lapsi). Uskumatu küll, kuid nad on juba nii nahaalseks muutunud, et ei pea vajalikuks isegi koolipäeva ajal suitsetamise jaoks kõrvalisemat kohta otsida. Selle tarvis leitakse kõige parema vaatega plats otse koolimaja ees haljasalal. Vaade on soodne nii suitsetajatele kui ka kooli personalile. Kevadel sai julgustatud Ülenurme Gümnaasiumi direktorit ja kohalikke elanikke informeerimaks politseid alaealistest tubakatoodete tarvitajatest. Ülenurme Gümnaasiumi õpilastest ei jää palju maha ka Kambja põhikooli vanema astme poisslapsed, kes eelmisel õppeaastal tööõpetuse tundi oodates julgelt oma kopsurakke hävitasid.

Alaealine patustab, lapsevanem saab karistada

Nooremal kui 15- aastasel alaealisel vastutab lapse sellise õiguserikkumise eest lapsevanem, kellele koostatakse protokoll Haldusõiguserikkumise seadustiku §153 lg 1 sätestatud korras lapse kasvatamise ja õpetamise kohustuste täitmata jätmise eest. Rahatrahvi suurus võib ulatuda selle teo eest aga 2300 kroonini. Kambja valla lapsevanemaid siiani vastutusele võetud ei ole, kuigi on noorukeid, kellele on tehtud suuline hoiatus tubakatoodete tarvitamise eest. Järgmine suitsetamisega vahelejäämine toob endaga kaasa ka lapsevanemate teavitamise ja juba pikema jutuajamise politseis. Kas meil, täiskasvanutel, ei jätku siis mehisust neid noorukeid keelata? Näib nii. Miks alati peab neid korrale kutsuma politseiga ähvardades? Ei tea. Ju on see kõige mõjusam.

On ju Kambja vallavolikogu 18.detsembri 1998.a.määruse nr 11 lisas kinnitatud Kambja valla korra eeskiri kehtiv Kambja valla haldusterritooriumil ning on täitmiseks kohustuslik kõigile kodanikele (kelleks on ka alaealised) ja juriidilistele isikutele, et oleks tagatud avalik kord ja kaasinimeste turvalisus. Selle sama eeskirja punkt 5.13 keelab omandada ja tarvitada alkohoolseid jooke, joovastavaid aineid ja tubakatooteid alla 18- aastastel isikutel (omandamine tähendab ka ostmist ja taskus hoidmist).

Suureks probleemiks ja alaealiste meelispaigaks oli Kambja spordihoone naabruses töötav “Mardi baar”. Sinna koguneti peale väsitavat sporditreeningut, et end ka joomakultuuriga kurssi viia. Selle aasta 1.mail suleti see asutus. Lootsime, et asi paraneb, aga lapsed on nutikad. Nemad leidsid endile kohe asenduspesa “Haava kõrtsi” näol. Siinkohal tahan ma lastevanematele ja ka “Haava kõrtsis” töötavatele täiskasvanud inimestele meelde tuletada Kambja valla avaliku korra eeskirja punkt 5.16., mis keelab alla 18- aastast alaealist lubada lapsevanema või eestkostjata pärast kella 21.00 restorani, baari, kohvikusse jms., kus tarbitakse alkohoolseid jooke. Kui aga leitakse, et lapsed ei istu ju baaris sees ja õues võivad nad olla, siis arvestage, et ka alkoholi, joovastavate ainete ja tubakatoodete müümine, ostmine ja üle andmine alla 18-aastastele isikutele on keelatud (punkt 5.14), aga kontroll selle üle teil puudub. Sellest tekivad juba järgmised probleemid.

Müüjal on isiku vanuses kahtlemise korral kohustus nõuda ostjalt tema isikut tõendava dokumendi esitamist ja keelduda müümisest nimetatud dokumendi mitteesitamisel. Siinkohal oleks hea lahti seletada ka alkoholi mõiste, kuid ma isiklikult ei pea õigeks 15.04.99 jõustunud “Alkoholiseadust” (RT l 1999,24,359) ja 29.10.99 jõustunud “Tubaka ja tubakatoodete sisse- ja väljaveo, tootmise ning müügi eeskirja” (RT l 1999,81,744) valla lehes ümber trükkida lasta. Iga huvitatud isik võib sellega ise tutvuda. Kurvastuseks noortele tuleb ütelda, et ka lahja alkohoolne jook ja õlu on samuti nende jaoks veel keelatud vili – mis teadagi pidavat kõige magusam olema. Karistus rahatrahvi näol aga muudab nii mõnegi nooruki naerunäo hapuks grimassiks.

Kambja lasteaia ja valla kolme kooliga on noorsoopolitseil kontakt olemas. Tihedalt on läbi viidud üritusi Kuuste ja Kambja põhikoolis ning Unipiha algkoolis. Temaatilisi loenguid on käidud esitamas Kambja ja Kuuste põhikooli vanemas astmes.

Noorsoopolitseinik Nelly Ruuge:

Rõõmustab asjaolu, et leidub klassijuhatajaid ja terviseõpetuse õpetajaid, kes ise otsivad noorsoopolitseiga kontakti loengute läbiviimiseks. Tulisteks teemadeks on seadusandlus ja praegu taas jõudu koguv ammune probleem– narkootikumid

Teemal “Narkootikumid! Kas ka meil?” sai vestlemas käidud veebruaris Ülenurme Gümnaasiumi lastevanemate koosolekul. Kesise osavõtu tõttu ei tea (või ei usu) paljudki lapsevanemad, kui aktuaalne on see probleem linnaäärsetes koolides. Aprillikuus osales noorsoopolitsei juhtivinspektor Marina Paddar Kambja põhikooli lastevanemate koosolekul, kus arutati sama probleemi. Jaanalinnu kombel pead liiva alla peites me probleemist ei vabane. Ma ei soovi asjatult kära tekitada, kuid lapsed ise on käinud minu juures vestlemas sellest luukerest, kes nii mõnelgi kodus kapis juba istub. Lapsevanemate uskmatus või oskamatus probleemi näha annab sellele vaid jõudu juurde. Leheveergudel antav konsultatsioon ei ole kohe kindlasti piisav noorsoo aitamiseks. Sellega toimetulemiseks on tarvis ka ise kohal olla koosolekutel, kus seda teemat lahatakse. Loodan, et koolis saavad ka edaspidi toimuma sellekohased kokkusaamised. Hea meelega aitan oskuste piires lapsevanematel oma lapse juures seda probleemi ära tunda.

Et minu kirjalugu väga musta alatooniga ei lõppeks, tuleb teada anda ühest kasulikust ettevõtmisest. Sügisel, oktoobris– novembris on Eesti Põllumajandusmuuseumi töötajatel kavas läbi viia projekti “Kahtepidi kanepist” raames mitmeid kanepit tutvustavat üritust/ loengut. Sellesse projekti on kaasatud ka noorsoopolitsei, et tutvustada kanepit mustemas valguses. See preventiivne (ennetav) üritus on eeskätt mõeldud kooliõpilastele ja loodame, et see ka soovitud tulemusi annab.

Koolipõlgust võib politsei ravida kõva trahviga

Kambja valla territooriumil elab ka neid lapsi, kes kohustuslikku kooliharidust millekski ei pea ja põhihariduse omandamist üleliigseks koormaks loevad. Tuletan meelde nende lastevanematele, et Eesti Vabariigis Haridusseadusega sätestatud korras on õpilane koolikohuslik põhihariduse omandamiseni või 17- aastaseks saamiseni. Koolikohustust võib Haridusministeeriumi poolt ettenähtud korras täita ka koduõppe vormis. Kui koolid abipalvega politsei poole pöörduvad, on asi juba lausa hull. Lapse koolikohustuse mittetäitmise eest on lapsevanemale ettenähtud rahatrahv praeguse hetkeni viiekümne päevapalga ulatuses ehk kuni 2300 krooni. Päevapalga arvutamise aluseks on haldusõiguserikkumise ajal kehtiv Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär, mida teadupärast tahetakse tõsta, st tõuseb ka päevapalk ja sellega koos ka rahatrahvide suurused.

Juba vanad roomlased väitsid, et maailm läheb hukka ja noorsugu ei kõlba kuhugi. Senini on kõik veel alles püsinud ja loodame, et ka tulevikus.

Teie mõistvale suhtumisele ja abile lootes,

Tartu Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna kriminaalpreventsiooni– ja noorsootalituse nooremkonstaabel

Kambja vallavolikogu istungid toimusid 23. augustil ja 31. augustil 2000.

Vallavolinike 23.augusti koosistumine lõppes imekiiresti, sest päevakorras oli ainult üks teema- valla põhimäärus. Selle kinnitamine ebaõnnestus rahvaasemike rohke puudumise ja sellest tingitud poolthäälte nappuse tõttu juba teist korda (esimene luhta läinud hääletamine oli 17.augustil). Istungit võib pidada "ajalooliseks", sest korraga puudusid volikogu esimees ja aseesimees, mistõttu rahvaasemike tööd juhatas Helve Tenno kui vanim kohalolev vallavolinik.

Augustikuu viimasel päeval oli vallavolikogu istungi päevakord pikem:

• Kambja valla põhimääruse kinnitamine.
• Kambja valla arengukava vastuvõtmine.
• Vabade põllu- ja metsamaade erastajate nimekirja kinnitamine.
• Haldusreformiga seonduvad küsimused.

Volikogu kinnitas kolmandal katsel Kambja valla põhimääruse. Poolt oli 9 rahvaasemikku, vastu 1, erapooletu 1.

Kambja valla arengukava, mille koostamist alustati volikogu eelmise koosseisu ajal, vastuvõtmine kulges ladusalt. Varalahkunud Rein Ärmpalu poolt kogutud andmeid ja kirjutatud teksti olid vallaametnikud mõnevõrra uuendanud ning täpsustanud värskete teabega. Volikogu selle koosseisu liikmed arengukava teemadel arutelu ei alustanud. Huvilised saavad arengukava tekstiga tutvuda internetis aadressil www.kambja.ee. Vallaleht püüab edaspidi tutvustada arengukava neid lehekülgi, millel seatakse vallale tulevikusihte.

Haldusreformiga seonduvate küsimuste arutelu algul luges Mati Luik veelkord ette volinik Mait Rebase kirja, milles tehti ettepanek korraldada haldusreformi asjus rahvaküsitlus. Mait Rebane pakkus võimalikeks vastusevariantideks: nn nullvariant ehk Kambja vald säilib praegusel kujul; Kambja vald laieneks endise kihelkonna piiridesse; Kambja vald liituks Ülenurme ja Haaslava vallaga (vallamaja Uhtil); Kambja vald muutub Tartumaa suurvalla osavallaks.

Volinikud tõdesid, et rahvaküsitluse korraldamine ei ole otstarbekas. Selleks ei ole ka raha ja aega, sest juba 1.oktoobril ootab maavanem vallavolikogude arvamusi. Arutelul avaldasid rahvaasemikud kõige enam toetust kihelkondlikule variandile, sest siis jääks Kambja tõmbekeskuseks. Vastakaid arvamusi tingis asjaolu, kui suures ulatuses kihelkonna alad endale "okupeerida": kas ainult Maaritsa ümbrus või ka Kõlleste, Haaslava alad.

Mõned volinikud leidsid, et kui vald paisub suureks, peaks vallakeskus asuma Tartus, sest sinna pääseda on äärealade elanikel lihtsam ja mugavam. Lõplik otsus haldusreformi osas tehakse 28.septembril.

Lugupeetud Kambja valla rahvas! Alljärgnev kirjutis pidanuks õigupoolest ilmuma eelmise aasta sügisel. Paraku just puht-eetilistel kaalutlustel jäi see ära, kuna tundmatud jõud ei soovinud valimispropagandat meenutavate kirjutiste ilmumist Koduvallas, ja nõnda vallavolikokku kandideeriv erakond Isamaaliit ka toimis. Sama ei saa öelda valimisliidu Koduvald kohta, sest ajalehe pealkiri jäi ju muutmata...

Kirjutama ajendas mind aprillikuises Koduvallas ilmunud tekst, milles OÜ Cambi andis infot ja vaagis oma probleeme; kõige enam aga kirjutise lõpulause, kus Kambja Põhikooli ehituse seismises süüdistatakse vaid “mõningaid vallavolikogu liikmeid” On äärmiselt kahju, et Kambja valda valitsevate kõrgemate võimukandjate tõepäraseimaks infoallikaks näib olevat “see, mida kõrv kuuleb”, see tähendab sisuliselt saunanaiste jutt, millel tõepõhi absoluutselt puudub! Kui seda “tõde” veel kaks korda järjest vallalehes paljundada, on tegevuse eesmärk selge - valetada inimestele üheksa korda järjest lootes, et kümnendal korral osutub esitatud vale tõeks. Stalini - aegadest teatud - tuntud võte! (Toimetuselt: selgitame "tõe" teistkordse avaldamise tegelikke asjaolud leheküljel 7).

Kambja rahvas vajab tõde! Sellest alljärgnevalt.

Esiteks: Kambja Põhikooli uue hoone ehituse takerdumine sai alguse 1990. aasta juulis toimunud häbiväärselt koosolekult, kus (väidetavalt) neliteist Kambja kooli õpetajat (välja arvatud kaks ja allakirjutanu) avaldasid umbusaldust koolidirektor Madis Linnamäele. Ürituse eestvedajaks oli Kambja Kooli sotsialismi hämarustes juhtinud naisdirektor, kelle äärmiselt tõusiklik ning ennastarmastav natuur ei talunud kellegi edukust peale iseenda. Kambja Põhikooli direktori Madis Linnamäe lahtilaskmise aktsioonis osalesid ka praegune Kambja vallavanem ning Aarikese hooldekodu juhataja...

Teiseks : Ka luterlik kirik veeretas kooli ehituse ette suuri ja kandilisi kive takistades maa eraldamist koolihoone tarvis põhjendusega, et kool ei sobivat mitte kohe sugugi kiriku rahu häirima! Samas ristib ja laulatab kirik igasuguseid inimesi valimatult, nende tagapõhja uurimata - kommuniste, vargaid, KGB kaastöötajaid ja teisi...

Kolmandaks: Kambja vallavalitsuse otsus valida koolihoone ehitajaks firma Rand & Tuulberg pole kaugeltki parim. Nimetatud firmat iseloomustab komme lõpetada pooleliolevaid objekte järgnevate arvel - sellest siis soostumine järelmaksuga Kambja valla poolt. Ajalehe Äripäev andmetel oli firma Rand & Tuulberg aastal 1998 Eestis edukuselt neljakümnes, Merko Ehitus AS aga esimene.

Möödunud aasta augustikuises Postimehes ilmunud artikkel Merko kasuks ja Rand & Tuulbergi vastu pole mingi Isamaaliidu “poliitiline” lüke, vaid tavaline ehitusfirmadevaheline krillimine.

Neljandaks: Ehitusrahade erapoolik jagamine Tartu linnale (H. Treffneri Gümnaasiumi remont, Tartu Veekeskuse ehitus) ning maakonna ilmajätmine.

Kahju, et Kambja valla võtmeisikud on tigedad nii Eesti suuremate linnade kui ka erakonna Isamaaliit peale. Millegipärast on maarahva hulgas levinud arvamus, et vaid Mart Laari valitsus (1992...1994) on süüdi maaelu tagaplaanile jäämises. Tegelikult on lugu hoopis selline: kui Mart Laar oma meeskonnaga Toompeale jõudis, oli enamikes Eestimaa paikades, kaasa arvatud Kambja sovhoos, varandus juba jagatud. Kõik liikuv- ja kinnisvara oli “ärastatud” pumba juures olijate omandusse. Tollal loodud põllumajandusühistutest on siiani tegevuses vaid üksikud. Omaaegsetest taluseltside esimeestest kujunesid uuskolhoosnikud, kes tehnika endale ahnitsesid, tegelikud vajajad ilma jätsid, nüüd aga kuuluvad arvukate p...ssekukkunud talunike hulka.

Loodi munitsipaalettevõte Tasu, mis pidi tegelema sovhoositöötajate osakute ÕIGLASE väljamaksmisega. Tegevuse tulemuseks oli see, et enamik põliseid sovhoosiorjajaid sai mitmekümneaastase pideva ja ebaseadusliku ületunnitöö tasuks vaid näljaseid sente, Tasu põhitegelased aga mitme aasta vältel täisväärtuslikku palka...Järelejäänud summade arvel loodi Kambja Hoiu-Laenuühistu, millelt ristiinimesed ärgu laenu lootkugi, kuna 20. sajandi viimase aasta kevadtalvel, see on aastal 2000 peale Kristuse sündi hõigati vastavate ametiisikute poolt maha, et laenulootus on vaid marjakasvatajatel ja ....Mul on siiralt hea meel, et kaesoleva aasta märtsis ei saanud asja niinimetatud “maarahva kongressist”. Valitsus stagnantide kokkutulekut ei rahastanud. Fantaseerige mõttes, millises seisus oleks Eestimaa siis, kui presidendiks oleks Arnold Rüütel! Kindel see, et vene vägi oleks Eestis siiamaani! Kindel, et Eesti oleks kakskeelne riik! Kindel, et Eestis valitseks suletud naturaalmajandus, mida nii väga igatsevad Rahvaliidu eesotsas olevad endised punaparunid....

Kahjuks on Kambja vallas kujunenud olukord, kus kunagisest Kambja sovhoosist on tehtud Püha Lehm, kelle mädanevat muumiat Kambja vallavalitsuse näol poolvägisi elus hoida püütakse. Õiendatakse arveid teisitimõtlejatega - millega siis seletada kauaaegse spordihoone juhataja Anne Välja tööltkõrvaldamist! Liiati veel olukorras, kus eurooplastele meeldivad Eesti sportlikud saavutused tunduvalt enam kui labajalavalss!

Kahju, et Kambja rahvale on selgitamata piir, kus lõpeb OÜ Cambi ja algab Kambja vald. Nurisetakse, et rahvas ei soovi sunniviisiliselt moodustada korteriühistuid. Sellepärast ei soovi, et Kambja elanike iseseisvalt mõtleval osal on kõrini igasugustest kolhoosidest ja muudest kolhoosilaadsetest “organisatsioonidest”. Milleks topeltstruktuurid, kui elamuid haldav üldettevõte säilib niikuinii. Piisab sellest, kui iga korteriomanik sõlmib Cambiga kahepoolse, see tähendab mõlemat poolt rahuldava lepingu, kus on paika pandud kõik minimaalseks suhtlemiseks ja süsteemi toimimiseks vajalik. Iga ühistu lisaks asjaajamisele vaid liigset köielohistamist, mida vene ajal jätkus igasse ettevõttesse enam kui küllaga. Köie lohisemine algab aga väga lihtsalt. Näiteks olgu tuntud teraviljakasvataja Jaak Läänemetsa väide: niipea, kui ettevõtja tarvitab võõrast tööjõudu väljastpoolt oma peret, hakkab köis kiiremini kuluma. Kõige tootlikum töö on siiski individuaaltöö, räägitagu suurettevõtluse eelistest mida tahes! Samuti pole ükski riigiettevõte võimeline konkureerima eraettevõtetega just nimelt eelmainitud köielohisemise tõttu, mis on seda intensiivsem, mida rohkem igasuguseid ametnikke ja untsakaid on “pumba juures”. Siinkohal tahangi hoiatada nii Kambja valla kui ka kogu Eestimaa rahvast Rahvaliidu kui äärmiselt tagurliku “organisatsiooni” tegevuse eest. Miks? Esiteks: Rahvaliit ühendab igasuguseid Veneaegseid endiseid tegelasi, kes on võimu juurest eemale peletatud, kui ihkavad tagasi kõiki eesõigusi, mis neil kunagi olid. Need tegelased kuuluvad vene ajal kujunenud süsteemi ning on moodustanud oma poliitilistes ja majanduslikes huvides ringkaitse kõigi ringi püüdlejate ja teistsuguse maailmavaatega isikute suhtes. Teiseks: konkreetselt oleks Rahvaliidul ameerika investori NRG asemel tunduvalt meeldivam näha rootsi või soome firmasid (Euroopa Ameerika vastu). Viimased tunnevad aga eestimaiseid olusid piisavalt hästi ega huvitugi raha varemetesse ja vanametalli matma, mida umbes neljakümneaastased venelaste ehitatud elektrijaamad endast tegelikult kujutavad. Kolmandaks; Rahvaliit müüks kindlasti Eestimaa Venemaale maha, kui see vaid neile endile majanduslikult kasulik oleks. (Keegi ei tea, mida lubas Venemaale 1991.aasta augustiputði päevil Edgar Savisaar; selle kõrval on Lennart Meri lubadused 1994. aasta juulis kindlasti tühiasi!).

Kahju, et Eesti toetub riigi taastamisel eeskätt Põhjamaadele ja mitte Ameerikale. Heidan riigile ette liigset ametnikerohkust, kõrgeid makse, et arvukaid ametnikke ülal pidada, samuti liigset optimismi Euroopa Liidu suhtes. Eestil on eelkõige tarvis pääseda NATO-sse, teostada haldusreform (ei ole normaalne, et meie valdades on arvuliselt sama palju ametnikke kui Soomes, arvestamata seda, et keskmise Soome valla elanike arv on neli korda suurem kui Eestis!), vähendada riigiametnike arvu vähemalt viiekordselt.

Lugupeetud Kambja rahvas, mõelge enne, kui ühele või teisele paberile allkirja annate! Ka Kambja vallas toimub rahva vara “ärastamine” välismaalastele ja seda ei takista mitte keegi…

Kahju, et Kambja vallavalitsus ei austa maaomanike õigust olla peremees oma maal ja topib oma nina sinna, kuhu pole tarvis. Ei võimaldata ehitada üleeestilise tähtsusega objekte, ei tagastata neid ega hooneid nende seadusjärgsetele omanikele. Ühesõnaga: kui lugu ei parane, teen ettepaneku nimetada Kambja vallavalitsus ümber Kambja Isevalitsuseks ja vallavanem (kellel on aeg-ajalt tõsised käitumisprobleemid) Kambja Isevalitsejaks.

Haldusreformi suhtes pakun Kambja valla rahvale läbimõtlemiseks ja arutamiseks järgmised variandid:

1) säilitada Kambja vald praegustes s.o. sovhoosiaegsetes piirides:

2) laiendada Kambja vald kunagise Kambja kihelkonna piirideni (Uhtist Sulaojani, Vooremäest Kodijärveni);

3) ühendada Kambja vald mõne naabervallaga (Ülenurme, Haaslava?);

4)kaotada vallad üldse, et jääks vaid maakond.

Augustikuu viimasel volikogu istungil selgus, et kahjuks pooldab enamik rahvaasemikke vaid poolikut “kihelkonnavarianti”, s.o. praegust Kambja valda koos pisikese lisandiga Maaritsa kandi näol. Isiklikult arvan, et mida rohkem on vallas elanikke, seda enam ka eri arvamusi, mis ongi ju demokraatliku elukorralduse ning asjaajamise põhieesmärk. Seetõttu ärgu Kambja valla rahvas pahandagu, kui pean ainuvõimalikuks vähemalt kolme või enama valla liitumist nii Tartumaalt kui ka veneaegse monstrumina eksisteerivalt nn. Põlvamaalt. Vald hõlmaks peale Haaslava, Kambja ning Ülenurme valla ka Valgjärve ja Kõlleste valla osasid ning kannaks näiteks nime Lõuna-Tartumaa vald. Kambja kihelkond säilitaks niikuinii Kambja nime ja ka kirikkonna muinasaegsed “ujuvad” piirid. Kambja ei kao seetõttu maakaardilt kuhugi, et sellenimelist valda pole. Võõrvõimuaegsete struktuuride säilitamisel ei ole küll mitte mingisugust mõtet! Selle järele tunnevad vajadust vaid sovhoosiaegsed ametnikud, kelle taguotsa all ametnikutool üsna tuliseks muutunud... Kui veel demokraatia kahanemisest Kambja-mail rääkida, siis on mitmete kohalike tippametnike kõnepruuki ilmunud abstraktse sisuga sõna MEIE! Justkui vene ajal kombeks, pruugitakse seda igal võimalikul juhul: MEIE mõtlesime nii! MEIE otsustasime nõnda! MEIE korraldame konkursi sellele või tollele ametikohale! jne... Rahvas soovib täpsemalt teada, kes on need salapärane MEIE, kes silmnähtavalt vastandab ennast KÕIGILE ÜLEJÄÄNUTELE...

Lõpetuseks soovin, et vallakodaniku kandidaat H. Kortspärn ja teised fraktsiooni Koduvald liikmed lõpetaksid nõiajahi olematutele süüdlastele koolihoone ehitusraha puudumise osas ning saaksid lõpuks aru, et seda raha ei saa olema enne, kui Treffneri Gümnaasiumi remont on lõppenud!!!

Ehkki Koduvalla aprilli- ja mainumbris ilmus Heiki Kortspärna üks ja sama artikkel, ei olnud selle põhjuseks vallajuhtide soov "valetada inimestele üheksa korda järjest lootes, et kümnendal korral osutub esitatud vale tõeks."

Tegelikult otsustas artikli teistkordselt avaldada peatoimetaja, sest kiirustamise tõttu oli esmatrükis kirjavigu. Tundus, et Kortspärn võttis tähevigu liigselt hinge: ta leinas oma "solgitud" artiklit nii volikogu esimehele kui kultuurikomisjonile jm.

Heiki Kortspärn ja teised vallajuhid said topelttrükist teada alles maikuu vallalehe ilmumisel.

Tulen lapsepõlveaega ja meenutan metsaradu metsas käies. Puhas õhk ja korras metsaalune, kus ruumi marjadel ja seentel kasvada, linnud laulsid.
Tänapäeva mets on kole ja nukker. Sügisel metsas seenel käies läheb tuju nulli: otsi rusu ja okste alt seeni.
Kas ei võiks tühjale langile, kus mets kasvas, panna uuesti puutaimed kasvama- inimesed saaksid ka tööd?
Tänapäeva metsas on mahamurdunud puud risti- rästi ja kõdunevad. Kas me oleme läinud tõesti niivõrd rikkaks ja ei vaja kütet?
Vanaisade ajal veeti metsast ka puuoksad koju ja oli tuletegemise materjal olemas. Aga nüüd…
Mõelge sellele, vallarahvas! Kas teie vanureil on küttevaru talveks olemas?

Koolidirektor Rein Härmoja:

Kuuste piirkonnas on kooliharidust antud 235 aastat. 1765. aasta sügisel alustas Sipel tegevust külakool, kus ümberkaudsete talude 28 last õppima hakkasid. 1951.a. toodi kool üle Vana-Kuuste mõisamajja, Sipele jäid kuni 1961. aastani 1. ja 2. klass.

Koolid (19. saj. oli piirkonnas kaks kooli, Sipel ja Tõõrastes) on tegutsenud pidevalt, sõltumata valitsevast riigikorrast ja hariduse edendamise võimalustest. Alati on olnud lapsi, keda õpetada, tublisid pedagooge ja arukaid vallatöötajaid, kes on taganud õppetöö korraldamise.

Praegu õpib Kuuste koolis 98 õpilast ja on avatud kuueaastaste laste eelklass. Koduvalla Kambja lapsi on koolis 71, Haaslava vallast käib 22 ja Tartu linnast 5 last. Oleme maakool, kus püütakse luua lastele sobivaid õppimisvõimalusi ja anda baasharidus, millega nad edasises elus toime tulevad. Tagasiside on olnud positiivne ja see teeb rõõmu.

Kuuste koolis on tubli ja töökas kollektiiv. Kõigil õpetajatel on kõrg- ja keskeriharidus või on nad vastavat haridust omandama asunud. Praegustest õpetajatest on pikka aega töötanud ja lugupidamise pälvinud algõpetuse õpetajad Milvi Padjus, Tiiu Sumberg ja Liidia Piir, muusikaõpetaja Helitar Kala, kasvataja Laine Ernits.

Loodusaineid õpetab vanemõpetaja Anne Palumets, kellele on 1997.a. Arno Tali Sihtkapitali poolt määratud Õpetaja Lauri preemia. Tartumaa Aasta Õpetaja tiitel on omistatud 1999.a. emakeeleõpetajale ja asedirektorile Heli Nemvaltsile. 13 aastat on huvijuhina ja emakeeleõpetajana töötanud Kaido Mark, 12 aastat on vene keelt õpetanud Salme Kaljuorg, 12 aastat on logopeedina töötanud Asta Kask, 10 aastat on tüdrukutele tööõpetust andnud Kadri Hintser, 4 aastat on matemaatikat ja füüsikat õpetanud Marju Orion, 3 aastat on algõpetuse õpetajana töötanud Milli Kahre. Kaks aastat on ajaloo– ja kodanikuõpetuse vastu huvi äratanud Erika Pastel ja inglise keelt õpetanud Mare Voika. 5 aastat töötas kehalise kasvatuse õpetajana ja edendas aktiivselt kooli spordielu Rein Orrin. Alates tänavu sügisest on kehalise kasvatuse õpetajaks Lauri Semevsky.

Hubase keskkonna ja hästitoimiva koolielu eest on hoolitsenud 26 aastat kokana töötanud Ilme Kern, raamatupidaja Edda Lints, aednik Riina Erkmaa, kooliteenija Ludmilla Arujõe, köögitööline Ingrid Kink, majandusala juhataja Raivo Saldam ja remondimees Ain Võsaste.

Koolimaja ning vana mõisaparki koos spordiväljakutega oleme püüdnud kujundada ja hooldada nii, et õpilastele siin meeldiks. Tahame, et lapsed ise võimalikult palju teeksid ja näeksid oma kätetööd. Ise tehtut ka hoitakse. Tunnustuseks meie tööle kooliümbruse korrastamisel on Eesti Vabariigi peaministri tänukiri “Kaunile Eesti kodule“.

Kuuste kooli õpilased on aktiivselt osalenud aineolümpiaadidel, võistlustel ja konkurssidel. Viimaste aastate parimad saavutused on 9. klassi õpilase Lauri Palumetsa esikoht vabariiklikul bioloogiaolümpiaadil ja 4. koht vabariiklikul geograafiaolümpiaadil 1997/98. õa. ning 6. kl. õpilase Halja Silma esikoht vabariiklikul looduskaitseviktoriinil 1999/2000.õa.

Tartu maakonna aineolümpiaadidel on paremad olnud L. Palumets (9. kl. geograafia - I koht ja kirjandus - II koht), Riin Palumets (6. kl., bioloogia – II koht), Kristi Kirs (7. kl., geograafia – II koht ja 6. kl., III-IV koht), Kermo Käärst (6. kl., bioloogia II-V koht) .

Õpilased on osalenud konkurssidel “Meie sõber energia” (autasustati 6. kl. õpilasi K Kirsi ja Kaarli Kivimaad), rahvusvahelises jõe- ja järvevaatlusprojektis Coastwatch (6. kl.), rahvusvahelises energiaprojektis Spare (7. ja 9. kl.), terviseprojektides, mitmesugustel laulukonkurssidel ja iga-aastasel matemaatikavõistlusel “Känguru”.

Igal kevadel korraldame koolis erinevaid õppeaineid hõlmava õpilastööde näituse. Välja on pandud paremad tööd kunstiõpetuse, käsitöö ja tööõpetuse vallast, aga ka õpilaste loovtööd, loodusainete ja kirjanduse referaadid, olümpiaadi- ning kodu-uurimistööd.

Mudilas- ja lastekoor on osalenud vabariiklikul ja kohalikel laulupidudel, solistid on edukalt esinenud laulukonkurssidel. Jalgsi- ja jalgrattamatkad on viinud lapsi Eesti kaunitesse paikadesse. Häid tulemusi on näidanud meie kooli õpilased maakondlikel võistlustel kergejõustikus (põhikoolide karikavõistlustel võistkondlik I koht 1999. a ja 2000. a), lamades surumises (I koht 1998., 1999. ja 2000. aastal), jalgpallis (tüdrukud II koht, poisid III koht 2000.a), poiste korvpallis (IV koht) sisekergejõustikuvõistlustel, murdmaajooksus, Vooremäe spordimängudel ja mujal. Koolis korraldame lauatennise-, kabe-, jalgpalli- ja võrkpallivõistlusi, kus löövad kaasa ka õpetajad.

Aastatepikkune viie sõpruskooli (Kõrveküla, Laeva, Sillaotsa, Vara, Kuuste) ühistegevus on kallinenud bussisõidu ja uute ideede puudusel veidi vaibunud, seevastu on tihenenud läbikäimine naaberkoolide Kambja ja Vastse-Kuustega. Toimunud on õpetajate koolituspäevad, laste spordivõistlused ning klasside ühisüritused. Heaks sõbraks ja meeldivaks koostööpartneriks on Hirvikoski kool Soomest Loimaa vallast.

Meie koolis on välja kujunenud mitmed traditsioonid. 1. septembril toimub pidulik lipuheiskamine ja avaaktus, õpetajate päeval annavad tunde 9. klassi õpilased. Põnevate üritustega tähistame isade- ja emadepäeva. Jõulupidudest saavad alati osa ka kodukandi mudilased. Vabariigi aastapäeval on pidulik aktus, vastlapäeva sisustame spordivõistlustega, volbriööd maastikumängu või nõiapeoga. Viimasel koolipäeval on vallavalitsuse vastuvõtule kutsutud parimad õppurid, keda autasustatakse meenetega. IX klassi lõpetajad istutavad kevadel parki puu. Vilistlaste kokkutulek toimub iga viie aasta järel.

Kool tegutseb endises Vana-Kuuste mõisahoones, mis on ehitatud 200 aastat tagasi. Vana hoone vajab pidevat hoolt. Suuremaid remonditöid saame teha juhul, kui vald on selleks rahalisi vahendeid leidnud. 1999.-2000. aastal sai teoks koolimaja fasaadi uuendamine koos akende ja uste vahetusega. Elektriküte asendati õliküttesüsteemiga.

Oleme pidanud tähtsaks kooli ja lastevanemate tihedat suhtlemist, millele on kaasa aidanud kooli hoolekogu tegevus. Lastevanemate koosolekutele oleme kutsunud esinema vastava ala spetsialiste; jututeemaks on olnud lapse psühholoogiline areng ja murdeiga, laste väärkohtlemine kodus, koolis, alkoholi ja narkosõltuvuse ning noorte kuritegevuse ennetamine, õppetöö korraldus liitklassis .

Hoolekogu tööd on viimastel aastatel juhtinud Avo Alliksaar. Lastevanemate esindajatena kuuluvad hoolekogusse Ants Käärst, Anne Palumets, Väino Prii, Siiri Silm ja Liia Täht ning vallavolikogu esindajana Õie Köösel. Hoolekogu on aktiivselt tegutsenud ja kooli probleemide lahendamisele jõudumööda kaasa aidanud. On arutatud kooli eelarveprojekte, arengu- ja õppekava, toitlustamist, toidutoetuse jagamist, nn raskete õpilaste õppeedukust ja käitumist.

Kohaliku omavalitsusega suheldes tunnetame toetust ja mõistmist. Võimaluste piires on püütud eraldada rahalisi vahendeid mahukateks kapitaalremonditöödeks, õppevahendite ostmiseks, ringitundide tasustamiseks, internetipunkti tegutsemiseks jne.

Hariduselu Kuuste-mail toetub piirkonna traditsioonidele ja ajaloole. Seda kannavad oma südames paljud meie kooli lõpetanud üle kogu Eestimaa. On hea meel, et saab teoks vilistlaste poolt algatatud mõte paigaldada endise Sipe koolimaja kõrvale mälestuskivi. Selle kujundas skulptor Endel Taniloo, rahastasid Eesti Kultuurikapital ja Kambja vald. Nõu ja jõuga aitasid kaasa Sipe kooli vilistlased Aino Ütsi ja Harri Kolsar.

Kooli väärikas ajalugu ja traditsioonid, rahuldav materiaalne baas, hoolsad lapsed ja tublid lapsevanemad, südamega tööd tegevad õpetajad ja haridust soosiv omavalitsus panevad uskuma, et Kuuste kool oli, on ja jääb

Õnnitlen endisi ja praegusi õpetajaid ja töötajaid ning õpilasi kooli 235. aastapäeval. Tänan kõiki tehtud tubli töö eest, sest tänu Teile on kool saavutanud tänase taseme.

Soovin kooliperele koolirõõmu ja vilistlastele kohtumisrõõmu 7.oktoobril Vana-Kuustes.

Sipe kool 1765-1961. Nii on raiutud marmortahvlile ja kinnitatud kivirahnule Sipe kooli varemete ees. Need aastaarvud viivad kaugesse aega, kus tegelikkus võis olla karmim, kui oskame arvata. Ja ometi tõusid sellest pärisorjuses vaevleva rahva seast oma Ignatsi Jaagud ja teised helgemad pead, kes ise peerutule valgel õppisid ja hiljem ka teisi lugema õpetasid. Sellesse aega tagasi ulatub ka Sipe kooli ajalugu.

Minuni on jõudnud ajalooürikute leheküljed aastast 1864, mil Sipe kooli juhatajaks oli Peeter Pähn. Tema enda käega on kirjutatud tolleaegses keelepruugis ja sõnastuses elulooandmed, kus ta ütleb, et on ametit õppinud oma isa käest, kes ka koolmeister olnud ja kihelkonnakoolis käinud. Siia lisandub veel 26 leheküljeline 1904.-1917. aastatel Sipe koolis käinud õpilaste nimekiri koos isanimedega, nende hinded, puudumised ja edasijõudmine. Siit võime leida peaaegu kõikide endises Vana-Kuuste vallas elanud inimeste nimesid. Paljud noored, kes olid 1904. aastal Sipe kooli õpilased, jõudsid Eesti vabariigi ajal oma parimasse ikka ja olid aktiivsed ühiskonna ja valla elu juhtijad, hariduse ja kultuuri edendajad.

Sipe ministeeriumikool avas kergemini uksed ka kõrgematesse õppeasutustesse. Heaks näiteks on siinkohal Henrik Visnapuu elukäik.

Sipe koolist ja selle lähiümbrusest sai valla kultuurielu süda. Seal alustas 1911. a oma tegevust laulu- ja mänguselts “Koidula”, ehitati seltsimaja. Kohalike edukate perenaiste algatusel loodi “Vana-Kuuste Naisselts”, kus lõid kaasa ka õpetajad. On hea meel, et on säilinud nii palju materjali Sipe kooli kohta, mida annaks veelgi koguda ja süstematiseerida.

Mina lõpetasin Sipe kooli 1931. aastal. Palju aastaid olen sealt eemal viibinud. Viimase kümne aasta jooksul olen jälle vahetevahel sattunud oma kodukanti. Teel, mis möödub minu vanast koolimajast, olen pidanud seisatama, hinges äng ning kahjutunne: armas maja seisab seal nii kurvalt ja mahajäetult. Silme ette tulevad need ajad, mil koolimaja oli ilus ja korras, ümbritsetud õitsvast aiast ja rohelistest pargipuudest. Kõikjal kõlasid laste hüüded ja naer. Samal ajal kees ka ümbruskonna külades ja taludes elu; oli jõukust, kodud muutusid kaunimaks ning peredes oli palju lapsi, kes sügisel kooli ruttasid.

Siis tulid rasked sõja-aastad. Kõik muutus.

Kahju on kuulda, kui praegune Kuuste kooli direktor lausub, et neile tuleb sügisel Sipelt kooli ehk 3-4 last õppima.

Mida öelda oma õpetajate kohta? I klassi läksin muidugi väriseva südamega, aga õpetajad said mulle varsti väga lähedasteks. Nad olid mu noorusea parimad sõbrad ja nõuandjad. Oma koolijuhataja Eduard Pügi käekõrval läksin ma 1931. aasta sügisel suurde linnakooli – Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi, praegusesse Miina Härma gümnaasiumi.

Nüüd on täitunud meie, Sipe kooli vilistlaste, kauaaegne südamesoov- rajada mälestusmärk selle vana auväärse kooli asupaika nende õpetajate mälestuseks, kes nii paljudele esimesi kirjatähti õpetasid, samuti aatelisust ja kodumaa-armastust oskasid anda.

Kambja kihlkonnan, Wanna Kuuste wallan ja Sippe küllan.
64 poislast, 53 tüttarlast kolitedas kiik üttenkoon.
117 last üllekige.
10nest aastast 13neni omma saisva ja 13ne aastast seni kui oppusel läeva omma näddala näutaja koli latse.
Luggema, laulma, pätükki, piibli luggu ja ka mõnni kirjotama ja rehkendama, kel wannembist om kästu.
Peter Pähn. 21 aastat wanna ja pois mees.
Koolmeister om omma ammetit opnu ommast essast, kes ka koolmeister om, ja ka kihhelkonna kolis om ta käunu, mõistap ütsinda ma keelt.
3 aastat ammetis olnu, ühhe kohha pääl.
Ütsinda.
Ei muud ammetit middagi.
Mõisa poolt om antu ma 3men nurmen, egga nurm om 4 wakka maad suur. Wald massap pä raha.
Kambjan 3mal Januaris 1864
Peter Pähn

Valitud lõike noore õpetaja Artur Pügi praktikanädala aruandest. Üles tähendatud 20.-30. aprillil 1930. a Sipe koolis.

Töötasin Sipe algkoolis 23. aprillist kuni 1. maini 1930. aastal. Kooli ruumid on üldiselt maaolude kohta võrdlemisi korralikud, olgugi et saal puudub ja ja õpilased vahetundidel klassides peavad viibima. Seinad on krohvitud ja väljastpoolt laudadega vooderdatud. I ja II kl seintel ripuvad Eesti tähtsamate tegelaste, näit Tõnisson, Koidula jne pildid- ja siin oli see ainuke ilustus, teiste klasside seinad olid tühjad. Valgustuse suhtes on IV kl kõige õnnelikum- kogu päev paistab päike sisse.

***

See [I-II kl] klass on kolme aknaga,- mitte väikesed- kuid päikest paistab ainult õhtupoolikul sisse, mida kooli aias akende ees kasvavad suured puud takistavad. Õhu-puhastamise abinõude eest ei ole küllaldaselt hoolitsetud. Alati on V ja VI klassi õhk palav, lämbuv.

***

Kooli pingid olid sõja ajal ajakohased! Uuema aja nõuetele vastavad olid mõned ja paremaid ei saavatki, sest selleks tarvisminevaid summasid ei andvat vald mitte.

***

Klassi tahvlid on puust ja väikesed.

***

I ja II klassis on olemas veel raamatukogu (valla ja õpilaste ) ja käsitöö laud ja kooli ainuke muusikariist klaver, mis seisab lukus ja tekiga kinnikaetud.

***

Maja on kahekordne. Ülemisel korral asub koolijuhataja elukorter ja tütarlaste magamistuba. Teiste õpetajate elukorterid asuvad umbes 300 m kaugusel endises vallamajas, kus ka poiste magamistuba asub. Koolimaja alumisel korral teisel pool otsas asub kooli teenija elukorter. Selle kõrval on õpilaste köök, milles joogivee nõu ühes selle kõrval oleva veekruusiga. Eeskojas asuvad väljakäigu kohad erilised poiss- ja tütarlastele ja on võrdlemisi korras. Pesunõu kui sarnast pole koolil olemas. Jalgade ja käte puhtuse üle kontrolli ei tehta kunagi, nagu õpilastelt kuulsin.

***

Klassiruumides on veel laudadest tehtud paberikorvid. Uksed on korralikud. Üldiselt- kogu koolis on tarvilik remont, kuid vald selleks lootust päris raudselt ei andvat.

***

Koolis töötatakse kuue klassiga- I ja II kl ning V ja VI kl- ühes ruumis, teised klassid aga eraldi. Jutuajamistel õpetajatega selgus, et tunnikava koostamisel erilisi põhimõtteid silmas pole olnud, kuid üldiselt on märgata tendentsi, et pea õppeained on asetatud esimesele kohale.

***

Koolis valitseb täieline aine süsteem. Andsin nädala jooksul 31 tundi. Tunnid algavad hommikul kell 8 ühise palvelauluga. Igal laupäeval ja esmaspäeval peetakse palve. Mina palvet ei pidanud, mängisin vaid klaveril igal hommikul. Tunnid kestavad kõik 50 minutit ja vahetunnid kõik 10 minutit pikad.

***

Tundide ettevalmistamisel pidin toimima täiesti iseseisvalt. Muidugi tuli arvesse võtta õpetajate soove ja nende järele toimisingi. Mulle paistis imelisena nende õpetajate töö kava. Nii näiteks tuli võtta 5. ja 6. klassis värsimõõte, mis päris keskkooli kursus ja sooviti, et veel põhjalikult. Samuti geomeetrias võeti tõestati planiomeetriast lauseid, mis mina ei ole veel algkoolis näinud. Ja nii mõnedki kibedamad, rasked osad ei olnud õigel kohal. Kuid mina arvasin hääks, mitte revolutsiooni luua, olin ju ise kui külaline, sellepärast tulin nende soovidele vastu ja toimisin siis nagu ikka õpetajad arvasid hää olevat.

***

Õpilaste üldarv koolis on 104.

***

Esimene, mis klassi astudes silma paistab, on laste mitte kõige parem puhtus. Lapsed pole mitte kõige vaesemast kihist. Kuid sellegi pääle vaatamata jätab kord õpilaste riietuses, jalanõude korrashoid soovida. Paljudel õpilastel on jalanõud poriga, näha oleks nagu poleks neid paari nädala jooksulgi puhastatud. Õpilaste riided paljudel on plekitatud, auklised, ei ole nööpe ees. Sellele kõigele ei ole õpetajad tähelepanu juhtinud.

***

Mõnes teises klassis oli puhtuse suhtes olukord parem. Näiteks IV klassi õpilased on enam-vähem kõik puhtad riietuse kui ka muidu ihu poolest. Klassi puhtus vahest mõnes suhtes jätaks soovida. Nii näiteks oli esimesel päeval, kui ma kuulasin I ja II klassi, kogutud väga palju prahti pinkide alla: paberitükke, leivapalukesi, isegi raamatuid jne; kuid õpetaja jalutab nende keskel ega tee sellest väljagi. Järgmisel päeval juhtus sama lugu. Kuid kui ma käskisin kõik puhtaks teha, siis tehti üsna “tragilt” ja enam nii üle-käe ei kippunudki minema. Õpilased hinge poolest on väga hääd, nad teevad kõike väga hää meelega, kui aga käskida ja nõuda.

***

Mis õpilaste suusõnalisse väljendusse puutub, siis väga meeldiv oli just I ja II , eriti II klass- koduloos ja ka teistes õppeainetes vastati, ja peaaegu alati, julgelt väga koduselt. Samuti hääd olid IV kl õpilaste vabad mõtteavaldused.

***

Pean tunnistama, ma ei õppinud noilt vanult pedagoogelt midagi, mõttes keerles aina vastuvaidlus nende teguviiside, nende õpetusviiside vastu. Muidu õpetajad on laste seas autoriteetsed isikud ja päris halbu kokkupõrkeid ka pole olnud.

***

Üdiselt paistis õpilaspere väga hingeline ja arusaav olevat. Palve ajal oli kord ja see palve meeleolu nii nagu ta peab olema, mida ma aga linnas õpilasperes pole leidnud.

Kommentaari korras: Lugejale jääb ilmselt Artur Pügist mulje kui sõnakast ja mässumeelsest noorest pedagoogist. Ometi kumab aruandest läbi kohusetundliku ja edumeelse inimese isikujooni. Noor Pügi võitleb eelkõige ükskõiksuse ning kivinenud mõtteviiside vastu koolmeistrite seas.

Ja veel. Vallavalitsusegi suunas lendab kriitikanooli. Kuidas on kooli ja kohaliku võimu suhted tänapäeval, loe Kuuste kooli direktori Rein Härmoja artiklist. Kaido Mark

1857/58 õa õppis Kuuste Tõõraste koolis 7 tütarlast ja 6 poissi, Sipel 7 tütarlast ja 3 poissi. Peale selle anti koduõpetust Kuustes 98 ja Sipel 103 lapsele. Alates 1861. aastast töötas 32 aastat Sipe kooli juhatajana rahva hulgas väga hinnatud Peeter Pähn. Üleminekul vene õppekeelele tuli tal vähese keeleoskuse tõttu ametist loobuda. Samal põhjusel suleti ka teine kool Kuustes Tõõrastel.

1903. a. nimetati Sipe vallakool Vana- Kuuste 2-klassiliseks ministeeriumikooliks, kus esimeste lõpetajate seas oli 1905.a. Hendrik Visnapuu, hilisem tuntud kirjanik. Ta meenutab mälestusteraamatus "Päike ja jõgi" soojusega lapsepõlve ja õpinguid Kuuste-mail. 1909.a. lõpetas kooli legendaarne Vabadussõja kangelane Julius Kuperjanov.

Pikim tööstaaþ – 45 aastat – on Milvi Padjusel. Esimesed õpilased mäletavad teda nimega Fuks. Algklassiõpetajatele kuuluvad ka järgmised kohad: Liidia Piir-Kala – 44 aastat ja Tiiu Sumberg – 43 aastat. Et nad kõik on tänagi tööl, siis ei jää need numbrid ilmselt lõplikuks. 39 aastat oli kehalise kasvatuse õpetaja ja hiljem direktor Hele Kilg-Urm (teised kehalise kasvatuse õpetajad pole üle viie aasta paigal püsinud).

Et aga mõne õpetaja karjäär meie koolis on piirdunud vaid kuu või paariga, paljudel aastaga, siis on keskmine töötamise aeg veidi alla 4 aasta. Nende hulgas, kes kiiresti Kuuste tolmu oma jalgadelt pühkisid, on inimesi, kes mujal on kaua koolmeistrileiba teeninud, ja neid, kes jõudsid äratundmisele, et see amet pole nende jaoks. Küllap see oli hea neile endile, mõnikord ka lastele, aga mõnikord kogu rahvale – kui õpetajaametist loobunu leidis oma kutsumuse ja saavutas edu mujal. Siinkohal võiks nimetada vähem või rohkem tuntud nimesid, kes Kuustes õpilaste ees on seisnud – teleinimesed Ela Unt-Tomson (eesti keel 1968) ja Mare Neidlich –Taimre (inglise keel ja laulmine 1969), kunstnik Külli Suitso (1998- 99) – tema tegutseb õpetajana edasi, ajaloolased Linnart Mäll (1962- 63), Hannes Varblane (1975), Ants Juske (1979). Ajalooõpetajaid ongi meie koolis kõige rohkem olnud – 26 - ja seega on ajalooõpetaja keskmiselt Kuustes töötanud 1,8 aastat. Nii on Herta Koosapoeg seitsme (1955- 62) ning Medea Kõrv viie aastaga (1984- 89) juba tõelised haruldused.

Järgmine raske aine on vene keel – 23 õpetajat ja 2,5 aastat keskmiselt tööstaaþi. Kõige vastupidavam on meie praegune vene keele õpetaja Salme Kaljuorg, kellel on käsil kolmeteistkümnes aasta Kuustes. Kas on mõlemad ained pidanud kannatama nendele pandud ideoloogilise koorma tõttu või on see juhus?

Lühikeseks on jäänud keskmine töötamise aeg ka inglise keele õpetajatel – 2, 7 aastat. Tänapäeva tüüpilises võõrkeelespetsialistide põuas tundub see üsna ootuspärane olevat. Niipea ei jõua keegi ületada Juta Hennoste pandud tähist – 14 aastat (1981- 95). Tema energiat on kindlasti Tartu linna haridusele vaja, aga meil on kahju.

Kõige pikemalt on paigal püsinud muusikud – keskmiselt 11 aastat. Helitar Kala 23 aasta ja Koidula Sütiste 18 aasta pikkuse staaþi kõrval on olnud veel kaks kolleegi. Palju maha ei jää ka algklassiõpetajad (üle 8 aasta). Juba algul nimetatud rekordiomanike kõrval on olnud veel 18 pedagoogi pisikestele inimestele lugemist-kirjutamist õpetamas. Peamiselt algklassilastega on tegelnud ka kauaaegne pikapäevarühma kasvataja Laine Ernits (alates 1976 aastast Kuustes).

Keemiat õpetama on lastud vaid kuut inimest, keskmiseks tööajaks kujuneb 7,5 aastat. Lõviosa sellest ajast on jäänud Hilja Hindriksoo (1959- 80) ja Anne Palumetsa (alates 1981) hooleks. Ka bioloogias kehtivad samad rekordid, geograafias lisaks veel Ilme Niinep (19 aastat; 1970- 83, 1984- 90), kuid kolleege on rohkem – 10.

Küllalt stabiilne on olnud ka käsitöö õpetamine tüdrukutele – pikka aega on seda teinud Ilme Jukk, Ilme Niinep ja viimased 10 aastat Kadri Hintser. Poistel pole nii hästi vedanud – enne ja pärast Viktor Lebedevi 11 tööaastat (1975- 86) on õpetajad mõnikord isegi igal aastal vahetunud.

Kuna eesti keele ja matemaatikatunde on koolis palju, siis on ka õpetajate arv suurem. Matemaatikateadmisi on lastele edasi andnud 18 inimest (4,8 aastat keskmiselt), neist staa?ikamad on olnud Richard Nemvalts (27 aastat; 1951- 78), Anne Lindström (21 aastat; 1976- 97) ja Taimi Nõmmela (13 aastat; 1977- 90). Emakeele ilu ja valu on vahendanud 21 õpetajat (5 aastat). Kõige kauem tegid seda Heino Hindriksoo – 21 aastat (1959- 80) ja Piibe Uip-Leiger – 17 aastat (1969- 86). Nemad on arvatavasti ka kõige rohkem oma õpilasi samale erialale õppima saatnud, nende seas on ka Kaido Mark, kes nüüd neljateistkümnendat aastat Kuustes emakeelt õpetab ja Heli Nemvalts, kes teeb seda kümnendat aastat. Ilme Jukk töötas Kuustes 10 aastat (1952- 62)

Et suur osa eelpoolnimetatud kauaaegseist õpetajaist ka praegu oma ametis jätkab, on meie kooli pedagoogide keskmine tööstaaþ Kuustes ligi 16 aastat, üldse õpetajana peaaegu 25 aastat. Midagi siin peab olema, mis inimesi nii kauaks ühe kooli külge seob.

Keemia

• Paukgaas on see kui paned mingi aine pudelisse ja siis käib pauk.

Geograafia

• Miks nimetatakse Põhja-Ameerikat Anglo-Ameerikaks? Sest Anglo avastas Põhja-Ameerika.
• Manner on väike saarestik Maailmajaod on suured saarestikud.
• Kompass on see mis näitab ilmakaarte.

• Kaaries on hambaaukude kahjustus.
• Kasvuhooneefekt: kui inimestel on kilehoone siis gaasid lähevad õhku ja see mõjutab kliima muutumist.
• Lõoke poegib kohe pessa.
• .Nimeta jahutooteid. Leib, sai, sepik, puder, madis.
• Kasvamise ja arenemise vahe on see, et ntx kasvamisel loom suureneb ja läheb paksemaks, aga arenemine on see kui ntx loomast areneb inimene.
• Väiksed lapsed kasvavad aga suured arenevad.
• Mitte suguline sigimine on see kui mõlemad loomad on eri liigist.

Emakeel ja kirjandus

• Villul ei olnud saapaid jalga panna. Sellepärast ta luuletas toas, kui teised mäe peal kelgutasid. (J. Liiv “Vari”)
• Sündimise tagajärjel Krõõt haigestus ja suri. (A. H. Tammsaare “Tõde ja õigus”)
• Jaani ja Annit karistati karmilt. Nad pandi vangi ja laulatati seal.(E. Vilde “Külmale maale”)
• Folkloor on sõjalis-poeetiline rahvalooming.
• Lydia Koidula oli Pärnus postimehe abiline.
• Kirjutades luuletusi, mis olid tsaarivastase sisuga, saatis tsaar Puðkini asumisele.
• Dostojevski otsustati maha lasta, aga pärast andis keiser talle armu ja see mõjus Dostojevskile halvasti.
• Tðehhov naerab novellis “Paks ja peenike” selle üle, et üks oli paks ja teine peenike.
• Majakovski on uudne selle poolest, et hakkas esimesena kasutama treppi.
• Gribojedov kirjutas näidendeid häda ja mõistuse pärast.
• Marko leidis hiirepesast neli hiirt ja ema.
• Meie klass sõi sööklas mõlemad kausid ära.
• Siis jõudsid kohale tuletõrjeautod, kes kohe voolikutega askeldama hakkasid.
• Kui kõhud olid täis saanud ja natuke muru peal pikutanud, hakkasid nad võistlema.
• Poiss ja koer vaatasid teineteist ja üks neist urises.
• Tavaliselt ei saa me kunagi poistega hästi milleski asjas kokku räägitud.
• Neiu armastus muudkui kasvas ja kasvas ja lõpuks kirjutas poisile kirja.
• Vanasti olid inimesed tumedad ja pimedad. Nad ei osanud lugeda ega pesta.