• Kommivabrik. Saku uurimiskeskus. Riigikogu

Riigikogu liige Viive Rosenberg kinkis Kambja lastele Tallinna- ekskursiooni
• Ahhaa, inimene!

Milline näeb välja ehtne Egiptuse muumia? Millest koosneb inimene? Kuidas paistab tagurpidi-maailm? Mis tunne on kaheaastasel toolile ronida? Milliseid keeli maailmas räägitakse? ...
• Lasteaiast lendas kooliteele 24 "mesimummi"

Aastal 2000 saatis Kambja lasteaed "Mesimumm" mängumaadelt kooliteele 24 väikest "mesimummi".
• Oivikõppurid said vallavanemalt vapikukega kingituse

Vallavanem Ivar Tedrema vastuvõtt valla koolide parimaile õppureile ja nende vanemaile oli 6.juunil, õppeaasta viimasel päeval. Et heade hinnete kogumine järgmisel õppeaastal jätkuks, kinkis vallavanem kõigile oivikutele valla vapiga õpilaspäeviku. Põhikoolilõpetajad said meeneks valla vapiga kalendri.
• Kuuste koolilaste Vooremaa- ekskursioon

24. mail käisime kooliekskursioonil Vooremaal. Sinna said tulla paljud, sest meie kool maksis bussikulud kinni.
• Kooliaasta viimased spordiuudised Kuuste mailt

Kuuste õppursportlaste edukast hooajast on jäänud leheveergudele tuua viimase tähtsama jõuproovi tulemused. Selleks on Tartumaa meistrivõistlused kergejõustikus, mis viidi läbi Ülenurme gümnaasiumi staadionil.
• Eakad sünnipäevalapsed juulis 2000
• Muudatusi ja täiendusi sotsiaalvallas

Alates 2000. aastast ei eraldata valdadele enam puuetega inimeste transporditoetust ja telefonitoetust. Nüüd kehtib puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus, mille kohaselt nende toetuste jagamine on pensioniameti pädevuses. Selle seaduse kohaselt ei eristata puudega inimesi enam puudegruppide, vaid puude raskusastmete järgi. Seaduses on sätestatud 9 erinevat sotsiaaltoetuse liiki. Osa neist on kasutusel ka praegu, osa hakkavad kehtima 2001. aastal.
• Kalastamise korrast Peeda jõel

Iga harrastuskalastaja peaks olema piisavalt kursis kalapüügieeskirjaga, et mitte sattuda vastuollu mingil veekogul kehtestatud püügikorraga.
• Eha Jakobson sai magistriks
• Tosin aastat rahvalaulu Unipiha Algkoolis

Unipiha kooli lapsed Tartumaad Üle-eestilistel Murdelaulupäevadel Paistu vallas Holstres.
• Kes elab metsa sees?

Lisaks jõe- ja järvevaatlustele võtsid Kuuste kooli 6. klassi õpilased sel kevadel osa Naturwatch Baltic raames ka metsavaatlustest.
• Traditsiooniline memme- taadi pidu

toimub pühapäeval, 6.augustil 2000.  Täpsem info plangukuulutustelt.
• Tänusõnad

Pangodi Tõnni küla elanikud tänavad vallavanem Ivar Tedremad ja vallavalitsust Pangodi- Kammeri Tõnni küla vahelise teelõigu tolmuvabaks muutmise eest. Üle pikkade aastate ei hõlju teetolm enam majade kohal
• Surnuaiapüha

Kambja kalmistul algab reedel, 23. juunil kell 11.
• Toidutare Mumm tenniseväljak Kambjas on avatud kõigile soovijaile.

Tund tenniseväljaku kasutamist maksab 65 krooni. Kui eelnevalt kokku leppida, saab nõuandeid treenerilt.
• Õnnitleme Kaari Helsteini

Kivilinna Gümnaasiumi lõpetamise puhul ja loodame koostöö jätkumist.
Ajalehe "Koduvald" toimetus

Lastekaitsepäeval oli bussitäis Kambja koolilapsi ekskursioonil Tallinnas. Sõidukulude eest tasumiseks kinkis Riigikogu liige Viive Rosenberg (57) reisiseltskonnale 3000 krooni.Tallinna külje all Sakus elavat Viive Rosenbergi teatakse- tuntakse nii Eestis kui kaugemal juba aastakümneid eduka kartulikasvatuse teadlase ja praktikuna. Viive Rosenbergi (Aadusoo) lapsepõlv ja kooliaeg (1950- 57) möödusid aga Kambja- mail.

Viive Rosenberg kutsus Kambja lapsi Tallinnasse juba 1998. aasta kevadtalvel, kui talle määrati riiklik teaduspreemia. "Tahaksin, et minu kodukandi praegused lapsed näeksid lähemalt, millega tegelen," selgitas vilistlane, kes tollal pidas Sakus Eesti Taimebiotehnika Uurimiskeskuses EVIKA direktoriametit. Kambja kool oli tänulik, kuid ei kiirustanud ummisjalu saja tuhande krooni suurusest preemiast neile kingitud tükikest ampsama. Suvel, pärast Maapanga kustumist ei pidanud kooliõpetajad kingituse vastuvõtmist enam viisakaks, sest Viive Rosenberg juhtus hoidma oma preemiaraha just pankrotipesas. "Õnneks jõudsin 40000 krooni enne pangakrahhi oma kaastöötajatele ära jagada," rõõmustab Viive Rosenberg veel praegugi. Riigi poolt tunnustuseks antud preemiast kaotas teadlane pangapankroti süül 8000 krooni.

Sel kevadel meenus Kambja koolis Viive Rosenbergi kunagine abipakkumine, sest hädasti oli vaja toetajat oma kooli ja Kammeri erikooli lõpuklasside ühisekskursioonile. "Olin küll natuke solvunud, et te minu esimest pakkumist vastu ei võtnud, kuid toonane lubadus on mul meeles ja ma täidan selle," vastas abipalvele Viive Rosenberg, kellest läinud aastal sai Riigikogu liige. "Sellest pole midagi, et osa minu preemiarahast Maapanka jäi. Riigikogu liikme palk on siiski nii suur, et ma saan teid aidata."

Sisutihe ekskursioon

Kambja ja Kammeri õpilased (lõpuklassid + teine klass Kambjast) viibisid Tallinnas lastekaitsepäeval. Abivalmis Viive Rosenberg aitas rikastada ka sõiduseltskonna päevakava: ta leppis kokku üllatusliku kohtumise olümpiavõitja Erika Salumäe ja tema pisitütre Sirliga Tallinna trekil ning Sakus asuva Taimebiotehnika Uurimiskeskuse külastamise, mis andis kõigile palju uusi teadmisi. Saku teadlased tutvustasid oma peent tööd, mille tulemusena sirguvad katseklaasides terved ja tugevad taimed. Nende ostmine ja kasvatamine annab põllumehele tunduvalt parema saagi. Et kartul on olnud ühtaegu Viive Rosenbergi elutöö ja armastus, kostitati tema palvel reisiseltskonda imehästi maitsva pudruga.

Kambja lapsed uudistasid oma Tallinnas käigu ajal ka maiustuste valmistamist Kalevi kommivabrikus. (Teeneka giidi Otto Kubo sõnul ei ole 45 aasta jooksul ükski Kambja grupp Kalevit külastanud! Aitäh Tea Palingule, kes meid kommivabrikusse lubas.) Et giid soovitas valmivaid ja juba valminud maiustusi piiramatult maitsta ehk degusteerida, kustus laste magusahimu üllatavalt kiiresti ja peagi kommidest enam ei hoolitud (!).

Viie Rosenbergiga kohtusid Kambja lapsed Toompeal Riigikogu hoone ees. Kui närvekõditav turvavärava läbimine edukalt möödas, jagati seltskond pooleks. Sel ajal, kui giid ühele grupile Toompea lossi tutvustas, istus teine grupp kohviku "sakstekambris" karastusjookide ja küpsistega kaetud laua taga. Viive Rosenberg ja tema kolleegid Mai Treial ja Olev Raju tutvustasid oma tööd Toompeal riigiasjade korraldamisel. Kui õpilane Andres Tamm uuris, kas Kambja kooli ehitamise jätkamiseks jälle raha antakse, kinnitasid rahvaasemikud, et nemad Kambja kooli ei unusta.

Kojusõidu eel võisid lapsed omal valikul külastada loomaaeda või tutvuda linnaga. Et ekskursiooni päevakava oli tõesti tihe ja toitev (nii otseses ja kaudses mõttes!), tehti lastelt kogutud raha eest kaasa ostetud piknikumoona tarvitamiseks peatus alles koduteel kella üheksa paiku õhtul.

Milline näeb välja ehtne Egiptuse muumia? Millest koosneb inimene? Kuidas paistab tagurpidi-maailm? Mis tunne on kaheaastasel toolile ronida? Milliseid keeli maailmas räägitakse? Kuidas sünnib laps? Kui raske on liikuda last ootaval emal? Missuguseid varuosi saab kasutada inimese parandamiseks? Missugune on suitsetaja kops?

Neile ja veel väga paljudele küsimustele said meie õpilased vastuse näitusel "Ahhaa, inimene!", mis on üles pandud Tartu Näituste messikeskuses. Kõige toredam oli see, et vastupidiselt tavalistele muuseumidele ei olnud ühegi asja juures silti: "Palun eksponaate mitte puutuda!". Igaüks sai ise mõõta oma reaktsiooniaega, nägemist, vererõhku, tasakaalu, käte tugevust, vaadata end kõverpeeglist, proovida, mis tunne on lebada naelvoodil või lennata kummipaelte otsas. Põnevad olid ka keemiateatri etendus ning planetaariumiseanss. Ega kõigest jõuagi kirjutada - seda tuleb ise vaadata. Näitus on avatud 9. juulini. Minna tasuks kogu perega (perepilet on soodsam) ja kindlasti varuda vähemalt 3-4 tundi aega, muidu juhtub nii nagu meiega. Näitusele minnes arvasid lapsed, et jõuavad enne rongile minekut veel linna peale kõndima, aga tegelikult jäi mõnigi huvitav asi kolme tunni jooksul korralikult üle vaatamata. Toredaid Ahhaa-elamusi kõigile!

Aastal 2000 saatis Kambja lasteaed "Mesimumm" mängumaadelt kooliteele 24 väikest "mesimummi".
Mängides ja õppides möödus aeg lausa linnulennul. Lasteaiaeast on välja kasvanud Marja Liisa Drenkhan, Olev Erstu, Lauri Just, Rasmus Klaassen, Pilvi Kübarsepp, Alvar Kooning, Gerrit Kõiv, Marleen Leib, Kaspar Maata, Marge Miina, Rait Murumets, Mariliis Paas, Marjaliisa Palu, Kätlin Rõigas, Sander Suits, Liisi Tilga, Jarkko Unt, Romet Voore, Kadi Viigi, Solveig Verbu, Heikki Zeigo, Mirko Melser, Auli Alviste, Lilli Maria Peterson. Nelja aastaga kasvasime ühiseks tugevaks pereks. Koos sai veedetud toredaid ja meeldejäävaid hetki, peetud tähtpäevi, pidusid ja lauldud lauluvõistlustel. Täname lauluõpetajat Anu Irdi.

Meie lasteaias on tavaks saanud 6.rühma kevadine ekskursioon. Käisime vaatamas AH- HAA näitust inimesest ja hiljem Aarikesel piknikul. Täname Kambja valda transpordi eest ja Elle Otti lahke vastuvõtu eest.

Meie rühma lõpupidu toimus 26. mail. Iga väike "mesimumm" sai tubliduse eest tunnistuse ja väikese meene. Tänusõnad said küll juba lõpupeol öeldud, aga küll küllale liiga ei tee. Täname lasteaia juhatajat Helle Toome. Täname emasid ja isasid, kes meile maitsva ja kena peolaua korraldasid. Soovime oma lastele päikeselist suve ja julget pealehakkamist sügisel.

Vallavanem Ivar Tedrema vastuvõtt valla koolide parimaile õppureile ja nende vanemaile oli 6.juunil, õppeaasta viimasel päeval. Et heade hinnete kogumine järgmisel õppeaastal jätkuks, kinkis vallavanem kõigile oivikutele valla vapiga õpilaspäeviku. Põhikoolilõpetajad said meeneks valla vapiga kalendri.

Parimad õppurid

Kambja koolis:
I klass: Katriin Altement, Meriliis Kuuslap, Joomas Ärmpalu;
II kl: Liis Just, Keit Kondike, Merili Kuusik (kiituskiri),. Kristina Meus, Oliver Ossipov, Eliise Ott (kiituskiri), Tiia Päkk (kiituskiri), Katrin Saar, Maarek Tammeorg, Liina Tiideberg, Janeli Urm, Liis Üprus (kiituskiri);
III kl: Kadi Hiir, Jürgen Jürgenson, Rauno Kiuru, Aigar Koppel Getter Käsi, Serili Pedjus, Mari - Liis Riives, Marko Tammeorg, Silva Teder, Terje Tollimägi, Kaisa Voogla;
IV kl: Erich Erstu, Maris Ilves, Laur Kaasik, Kaisa Kurik, Lilian Kuuslap, Henri Zeigo, Janno Välja, Maarja Helstein (kiituskiri), Helina Mats (kiituskiri); V kl: Mart Eensaar, Anne Enniko, Kristel Kass, Krista Kortspärn, Kadri Maata, Kaija Piller, Kärt Sepp, Tiiu Tedrema, Liisa Unt, Agnes Ärmpalu;
VI kl: Karin Helstein, Kati Hiir, Liisa Maata, Mariann Rebane;
VII kl: Astrid Mats (kiituskiri), Mart Ilves, Tarmo Kiuru, Karis Reilent, Paul Unt;
VIII kl: Kristiina Tiideberg (kiituskiri), Martiina Tiideberg, Hellis Hamunen, Marina Loomus, Karin Murumets;
IX kl: Aron Ott, Oliver Ots, Valmar Kuristik, Mairit Paidra, Kristi Petolai, Liina Teder, Kertu Toomsoo, Eva Unt.

Kuuste koolis:
I kl: Kaisa Alliksaar, Tairi Ristisaar, Kätty Lepasalu, Martin Sakur, Marko Prii;
II kl: Ardo Peda, Katrin Vesso, Rauno Kaasik, Maria Schneeberg, Virco Hermann, Mikk Voika;
III kl: Henri Kivimaa, Silver Kask, Annika Alliksaar, Andrika Brikkel, Germo Palusoo, Elise Sule;
IV kl: Lauri Kivimaa, Sigrid Piho, Tarmo Rannik, Taavi Rossmann, Urmas Silm, Elerin Vesso, Mare Laan;
V kl: Siim Voika, Erki Askirko;
VI kl: Gerli Vosmi, Halja Silm, Paula Polikarpus, Riin Palumets, Liina Käärst, Siim Klaassepp, Sirli Vaht, Henno Hiiemäe, Annika Rätsep;
VII kl: Kristi Kirs, Kaarli Kivimaa, Marica Brenner;
VIII kl: Alvar Täht, Birgit Ojasalu, Viljar Vosmi;
IX kl: Rauno Lints, Jaanis Brikkel.

Unipiha algkoolis:
I kl: Jannely Punnisson, Tanel Altement, Steve Mägi;
II kl: Kait Krull, Uku Künnapuu, Riina Org;
III kl: Margot Sepp.

Vallavanema vastuvõtul aitasid meeleolu luua õpilaste esinemised.

24. mail käisime kooliekskursioonil Vooremaal. Sinna said tulla paljud, sest meie kool maksis bussikulud kinni.

Kõigepealt sõitsime Äksi kiriku juurde ja vaatasime Kalevipoja kiviviskamise mälestusmärki. Äksist on pärit ka Masing, kes tõi kirjakeelde õ- tähe. Seejärel sõitsime Kukulinna poole ja tee ääres nägime Äksi nõia silmaga kivist mälestusmärki. Sealsamas teisel pool teed elab Äksi noorem nõid. Kukulinnas käisime ära keskmise Kalevipoja kivi juures.

Edasiseks sihtmärgiks oli Elistvere. Tee peal imetlesime Vooremaa ilusat künklikku maastikku. Elistveres algas meie ringkäik sellega, et loomapargi töötaja rääkis meile loomapargist ja sellest, kuidas need loomad saadud on. Siis vaatasime loomi. Seal olid hirved, metskitsed, põdrad, ilvesed, karupoeg, piisonid Villu ja Vilja, metssiga Ma?a, rebane, kährik, tuhkrud ja väle orav, kes tegi saltosid. Ju ta siis teadis, kui tervislik on liikuv elulaad.

Järgmisena jõudsime ilusa Luua mõisa juurde. Seal sees olid toredad loomatopised. Mõisapargiski jalutasime veidi aega ringi.

Siis oli aeg sõita Tootsi mässamise maile Palamusele. Kohale jõudes jutustati meile kõigist juba tuttavatest Lutsu “Kevade” tegelastest ja me saime vaadata nii Lauri eluruumi kui ka “Lati patsi” ja tuliseid tange. Meie giid viis läbi ka põneva ristimistalituse: Annika sai Teeleks, Kaarli Tootsiks ja Kermo Tootsi pojaks Sassiks. Seejärel jalutasime kõlakoja juurde, kus kinnitasime keha.

Ja lõpuks ometi kauaoodatud Kuremaa ujula! Oligi aeg, sest muututi juba kärsituks. Kuid ometigi käisime enne ujumist ära veel Kuremaa järve ääres. Siis lõpuks saime terve ujula oma valdusesse. Väiksemad lapsed saadeti madalasse ja soojemasse basseini ning suuremad suurde basseini. Lõbu oli laialt. Sellest saigi päeva kõrgpunkt. Siis jäi üle ainult kojusõit ja ei saa öelda, et kõik oleksid väga väsinud olnud. Selline oli siis meie päev Vooremaal.

Kuuste õppursportlaste edukast hooajast on jäänud leheveergudele tuua viimase tähtsama jõuproovi tulemused. Selleks on Tartumaa meistrivõistlused kergejõustikus, mis viidi läbi Ülenurme gümnaasiumi staadionil.

Kuldse punkti oma karjäärile meie kooli esinduses panid Jaanis Brikkel ja Rauno Lints. Jaanis oli parim 1500 m jooksus, Rauno edestas kõiki 400 m jooksus. Siia tuleb veel lisada mõlema noormehe III koht 4×100 m teatejooksus ja Rauno sama tulemus kaugushüppes. Kuuste koolile viimaste aastate jooksul spordivõistlustelt palju au ja hiilgust toonud poisid teevad praegu lõpueksameid. Loodetavasti õnnestub neil hästi ka elu mitmevõistluse esimene etapp.

Nüüd ka teistest parematest tulemustest. A-klassi noormeeste hulgas saavutas Janar Kuiv II koha 400 m ja III koha 100 m jooksus. Oma musklirammu näitas edukalt Janar Nool, kes kuulitõukes sai II koha ja kettaheites tuli kolmandaks. Tublisse teatejooksuvõistkonda kuulusid veel Hannes Brikkel ja Kermo Käärst.

Nooremas, C- vanuseklassis tegi meie õpilastest kõige säravama etteaste Andri Snetkov, kes lõpetas teisena 300 m jooksu ja võitis nii kuulitõukes kui ka odaviskes III koha. Monika Perli sai odaviskes II koha ning tütarlaste teatenelik koosseisus Ragne Õunapuu, Liina Käärst, Halja Silm ja Riin Palumets saavutas 4×100 m jooksus III koha.

Kehalise kasvatuse õpetaja Rein Orrini spordiaasta kokkuvõttest nähtub, et mitmesugustelt maakonna meistri- ja karikavõistlustelt on auhinnakohti napsatud 103 korral. Erinevatel võistlustel on osalenud 65 õpilast (siia pole arvestatud I-III klassi). Et meie koolis õpib üldse 98 last, kujuneb osavõtuprotsent suurepäraseks.

Lõpuks veel ühest sportlikust traditsioonist Kuuste koolis. Juba kuuendat korda pidasid õpetajad ja õpilased maha tulise võrkpallilahingu. Nn Tähtede mängu võitis kolmandat aastat järjest 8. ja 9. klassi ühendmeeskond.

Mängu alguses läksid pedagoogid geimidega 2:0 juhtima ja hakkasid juba himukalt auhinnakringlit piidlema. Õppurite päästeingliks osutus Janar Nool, kes süstis oma võistkonnakaaslastesse uut indu ja eneseusku. Tasapisi, ent otsustavalt hakkaski vaekauss õpilaste poole kalduma. Viimane, otsustav geim oli õpetajatele nagu õudusunenägu- pallid kukkusid pots ja pots nende väljakupoolele maha.

Elu helgemalt poolt vaadates võib tõdeda, et noorte oskused ja võitlustahe on kuue aasta jooksul märkimisväärselt tõusnud. Ja mis ühele tõelisele õpetajale veel rohkem rõõmu peaks valmistama, kui tema õpilase edusammud.

Alates 2000. aastast ei eraldata valdadele enam puuetega inimeste transporditoetust ja telefonitoetust. Nüüd kehtib puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus, mille kohaselt nende toetuste jagamine on pensioniameti pädevuses. Selle seaduse kohaselt ei eristata puudega inimesi enam puudegruppide, vaid puude raskusastmete järgi. Seaduses on sätestatud 9 erinevat sotsiaaltoetuse liiki. Osa neist on kasutusel ka praegu, osa hakkavad kehtima 2001. aastal.

Transporditoetuse ja telefoni kasutamise toetuse saamiseks tuleb inimesel kõigepealt pöörduda perearsti või vallaarsti poole (nõue kehtib ka nende inimeste kohta, kellel on invaliidsusgrupp tähtajata), kes väljastab talle arstliku ekspertiisi taotluse Vaegurluse Ekspertiisi Komisjoni (VEK). Selle saatekirja võib inimene isiklikult kohale viia (Tartu, Põllu t. 1A, alumine korrus), võib saata postiga või valla sotsiaalnõuniku kaudu. Komisjonis vaadatakse inimese haiguslugu läbi ning määratakse töövõime kaotuse protsent ja puude raskusaste. Sellekohane tõend (sinine) saadetakse inimesele koju. Saadud tõendiga on võimalik taotleda puuetega inimeste sotsiaaltoetusi, mis seaduses ette nähtud on. Korraga on võimalik taotleda mitut toetust, kuid nende summa ei tohi ületada kahekordse sotsiaaltoetuse määra (sotsiaaltoetuse määr on summa, mis kehtestatakse Riigikogu poolt igaks aastaks riigieelarvega).

Sotsiaaltoetuse taotlemiseks tuleb pöörduda uuesti perearsti või vallaarsti poole, kes kirjutab maakonna pensioniameti puuetega inimeste sotsiaaltoetuste komisjonile teatise toetuste taotlemise kohta. Toetuste taotlemiseks nõuab komisjon veel taotleja poolt täidetavat erivormi, kus on märgitud inimese passiandmed, elukoht ning pensioni saamise koht ja viis. Vajatakse veel passi koopiat ning (transporditoetuse taotlejal) taotleja oma käega kirjutatud avaldust selle kohta, mitu korda kuus käib ta pere(valla)arsti juures ja mitu korda Tartus või mujal eriarstide juures. Nende dokumentide põhjal teeb komisjon otsuse toetus(t)e suuruse kohta ja eraldab need kas taotleja pangaarvele või pensionijärgsesse sidejaoskonda. Toetus saadetakse pensionist eraldi. Juhul, kui komisjon otsustab, et inimene toetust ei saa, saadetakse talle koju vastava teatega kiri. Tuleb meeles pidada, et telefoni kasutamise toetust saavad taotleda kõik inimesed, kelle vaegurluse tõendile on märgitud puude raskusastmeks "keskmine", "raske" või "sügav", transporditoetust aga ainult need, kellel on märgitud "raske" või "sügav". Töötav puudega inimene toetusi ei saa.

Kuna asjaajamine on keeruline ja mitmeetapiline, saab selle kohta informatsiooni ja selgitust vallavalitsusest sotsiaalnõunikult. Juba praegu on tekkinud mitmeid arusaamatusi. Näiteks arvatakse, et kui inimesele on määratud toetus, siis peab see kindlasti olema sotsiaaltoetuse määras. Tegelikult otsustab toetuse suuruse pensioniameti sotsiaaltoetuste komisjon ning kui inimesel tekib selles osas küsimusi või kahtlusi, saab ta sealt otsuse asjus järele pärida. Komisjoni telefon on 447 493. Kogu asjaajamist valla sotsiaalnõunik enda peale võtta ei saa, sest VEK-ile saadetava arstliku ekspertiisi taotluse koostamisel vajab valla(pere)arst informatsiooni inimeselt endalt (või tema lähedastelt).

Nendel inimestel, kes hooldavad kodus puudega inimest, on võimalik saada sotsiaaltoetust alates 2001. aastast. Seepärast palun neil inimestel 2001. aasta alguses pöörduda vallavalitsusse või pensioniametisse, et toetuse taotlus vormistada. Selleks ajaks peab hooldataval puudega inimesel olema VEK-is arstlik ekspertiis läbitud ning puude raskusastet tõendav dokument olemas. Toetuse suurus sõltub hooldatava puude raskusastmest ning hooldaja tööhõivest.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse järgi hakkavad alates 2001. aastast sotsiaaltoetust saama ka need 16-aastased ja vanemad puudega inimesed, kelle puue põhjustab lisakulutusi abivahendite, sotsiaalteenuste või ravimite ostmisega või kui inimene ei ole puudest tingituna endale tööd leidnud. Kuna selliseid inimesi on puuetega inimeste seas palju, palun kõiki, kes tunnevad, et vajavad sotsiaaltoetust ravimite, sidemete vm. muretsemiseks, pöörduda juba käesoleval aastal valla(pere)arsti poole, et vormistada arstliku ekspertiisi taotlus.

Kogu puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadusega on võimalik tutvuda Kambja vallamajas. Hea on, kui inimesed seda võimalust kasutavad, sest vallas on üle 200 puudega inimese ning sotsiaalnõunik ei suuda igaühe puhul iseseisvalt otsustada, missugust toetust see inimene just vajab ning on õigustatud saama. Palun meeles pidada, et 2003. aastaks tuleb arstlik ekspertiis VEK-is läbida kõigil puuetega inimestel, ka nendel, kelle senisel invaliidsustõendil on märgitud kehtivusajana "tähtajatu". Mida varem te seda teete, seda tõenäolisem on võimalus saada mõnda eelpoolnimetatud seadusega ettenähtud toetust.

Nendel inimestel, kes on VEK-i uue (sinise) tõendi saanud, palun jälgida uue läbivaatuse tähtaega. Tähtajatuid tõendeid enam ei väljastata, seepärast on vajalik, et inimene ettenähtud ajal uuesti komisjoni ekspertiisi läbi teeb. See aeg on enamikul vanematel puuetega inimestel küll paari aasta taga, kuid parem on sellele praegu tähelepanu juhtida, et õige aeg ei ununeks. Kui tähtaeg on möödunud ja ekspertiis tegemata, kaotab puuetega inimene õiguse toetustele ja ka pensionile.

Veelkord tuletan meelde, et neil töötutel inimestel, kes pole tööhõiveametis töötuna registreeritud või kelle töötu staatus on lõppenud, on võimalik saada haigekassakaart oma töötava (seadusliku) abikaasa kaudu. Selleks on vaja täita kohustusliku ravikindlustusega hõlmatud isikute arvelevõtmise eeskirjas (lisa 4) ettenähtud avaldus haigekassa direktorile (blanketi saab vallamajast) ning esitada pass, abielutunnistus ja tööraamat. Selliselt kindlustatud isikute eest abikaasa tööandja mingeid lisakulutusi ei tee, isikul tuleb aga iga aasta möödudes kontrollida, kas tema haiguskindlustus on kehtiv. Viimasel ajal on vallavalitsusele laekunud mitmeid raviteenuste arveid, kus inimene on jätnud end abikaasa kaudu kindlustamata või on tema ravikindlustus aegunud. Selliste inimeste puhul on õigus ravikulud temalt endalt välja nõuda.

Lõpetuseks tahan öelda, et kui teil on probleem, pöörduge vallavalitsuse poole. Alati ei saa me aidata, kuid kui me ei tea teie probleemi, ei oska ka abi pakkuda. Seadused tekivad, muutuvad ja vahetuvad nii kiiresti, et igaühel tasub nende vastu huvi tunda. Vabariiklikes massiteabevahendites on tihtipeale kuuldused serveeritud juba tegelikkusena, seepärast on hea kuuldud uudis üle kontrollida.

Soovin kogu vallarahvale päikesepaistelist ja sooja suve !

Iga harrastuskalastaja peaks olema piisavalt kursis kalapüügieeskirjaga, et mitte sattuda vastuollu mingil veekogul kehtestatud püügikorraga.

Kogemused on näidanud, et kahjuks leidub üsna palju kalahuvilisi, kes pole võtnud vaevaks seda elementaarset nõuet täita ja nii võivad osutuda tahtmatult ebaseaduslikeks püüdjateks. Pean siinkohal vajalikuks informeerida Kambja valla inimesi püügikorrast Peeda jõel. Nimelt kehtivad sel veekogul Suure- Kambja paisjärvest kuni suubumiseni Porijõkke piirangud püügivahendite osas. Mainitud lõigus on aastaringselt keelatud püük käsiõnge, põhjaõnge ja ankurdamata unnaga. Püük on lubatud vaid nende sportlike vahenditega, mida toodud loetelu ei sisalda, seega vaid spinningu ja lendõngega.

Miks sellised piirangud? Teatavasti on Peeda jõgi juba aastaid koduks meie vooluvete ilusale hinnalisele kalale – jõeforellile, keda võib aga püüda üksnes siis, kui tema suurus ületab liigile kehtestatud kahest alammõõdust (ilma sabata 28 cm, koos sabaga 32 cm) vähemalt ühe. Väiksemad kalad, kui neid tabatakse, tuleb konksust ettevaatlikult vabastada ja vette tagasi lasta. Käsiõnge ja põhjaõnge kasutades pole see pahatihti kala oluliselt vigastamata võimalik, sest nende otsa tulevad valdavalt üheaastased, erinevalt suurematest liigikaaslastest üsna julged ja aplad noorforellid (umbes 10 cm pikkused), neelates sageli konksu sügavale sisse. Eriti suurt pahandust teevad valveta jäetud põhjaõnged, mille puhul on otsajäänud forellihakatise hukkumine peaaegu garanteeritud. Loomulikult on alamõõdulise forelli selline vigastamine, mis välistab kala tagasi laskmise, võimalik ka spinningu või lendõngega kalastades, kuid märgatavalt harvem.

Lisaks püügipiirangute täitmisele konkreetse kalastaja poolt tuleb seda enesestmõistetavalt nõuda ka kõigilt kaaskodanikelt. Edastan kõigile lugejaile suure palve mitte jääda ükskõikseks ilmse seaduserikkumise avastamise korral. Väiksekaliibrilise patustaja puhul, kes püüab antud oludes keelatud sportliku vahendiga (toodud eespool), piisab sageli tema korrale kutsumisest, suurema rikkumise tuvastamisel on paratamatu informeerida koheselt keskkonnainspektoreid ja/ või politseid. Kindlasti vajab viimati nimetatud tegutsemist juht, kus tabatakse meie veekogude kalavarude suurimad hävitajad – elektriröövpüüdjad. Tasub märkimist, et seoses elektriagregaadi massilise (kontrollimatu) levikuga Eestis on forellivarud meie paljudes jõgedes- ojades katastroofiliselt vähenenud. Juba ongi levinud infot kalaröövlite külaskäikudest ka Peeda jõele, mistõttu keskkonnainspektsiooni Tartumaa osakonna töötajad (nendega saab kontakti telefonidel: 433 900 ja 470 694) teevad veekogule pistelisi kontrollreide. Aga üksinda mõistagi ei suuda nad selle ülima barbaarsuse vastu edukalt võidelda, seda tuleb tingimata teha kõigi ausate ja olemasolevaid väärtusi hinnata oskavate inimeste tihedas koostöös.

Jätkugu meil selleks piisavalt tahet ja jõudu!

5.mail kaitses Tartu Ülikooli Pedagoogikaosakonna Teadusnõukogu ees magistriväitekirja “Liitklassid ja eriealiste laste koosõpetamine” Unipiha Algkooli õpetaja Eha Jakobson. Tartu Ülikooli emeriitprofessor Inge Unt ja Tampere Ülikooli õppejõud Tuula Hyyrö andsid magistritööle väga kõrge hinnangu. Teadusnõukogu kutsus Eha Jakobsoni jätkama oma uurimistööd TÜ doktorantuuris.

"Koduvald" õnnitleb oma kaasautorit.

Unipiha kooli lapsed Tartumaad Üle-eestilistel Murdelaulupäevadel Paistu vallas Holstres.

See oli juba neljas kord võtta osa nii suurest rahvalaulude ja -tantsude peost: kohale oli tuldud nii Hiiu- kui Saaremaalt, nii Setust kui Sillamäelt. Ligi 300 lauljat- tantsijat üle Eesti saavad igal aastal kokku , et näidata kodukoha rahvatantse ning ringmänge, oma kodumurde ilu ja võlu.

Üle 70 suure ja väikese kogunes aga jaanikuu esimesel laupäeval Unipiha kooli, et tähistada tosina aasta täitumist rahvalaulu viljelemisel siinmail. Tuldi jala ja hobusega, autode ning traktoriga. Ikka selleks, et tervitada laulude ja mängudega suve saabumist ning koolist priiks saamist, saada kokku oma kunagiste koolikaaslastega.

Unipiha kooli folkrühma esimene ülesastumine toimus 1987. aasta suvel Kambja kooli 300. aastapäeva tähistamise peol Pikksaares. Tänaseks on toonased esinejad juba jõudnud ülikooli, nii mõnelgi olid kaasas juba omad lapsed.

"Tore, et te sellega viitsite tegeleda," lausus peo vaheajal paari aasta eest Pangodist Tallinnasse kolinud kahe lapse ema Lemme Leima. "Nii kena on näha murul tantsimas ja laulmas lapsi. Tallinnas unustad selle ära, et see Eestimaal veel alles on."

Lisaks rahvalauludele esitasid Jaan Kuus ja Andrus Roosipuu tartumurdelise katkendi näidendist "Vabadust toomas". Mõlemad kehastusid ümber 300 aastat tagasi elanud koolipoisteks Ignatsi Jaaguks ja Pakri Hansu Jüriks, kes Rootsi kuningale eestlaste lugemis- ja laulmisoskust näitamas käisid.

Lõõtspillimuusika saatel õpiti selgeks vanaaegne rahvatants "Tõmba, Jüri". Ringmängude ja rahvalaulude vaheajal söödi suppi ning hammustati magustoiduks maitsvat kringlit. Lustimist ja trallimist jätkuks õige mitmeks pikaks tunniks.

Lisaks jõe- ja järvevaatlustele võtsid Kuuste kooli 6. klassi õpilased sel kevadel osa Naturwatch Baltic raames ka metsavaatlustest.

Ühtekokku tuli vastused leida 133 küsimusele metsa taimede, loomade ja seente kohta. Metsas mõõtsime välja vaatlusruudud ja iga rühm asus iseseisvalt tööle. Vastamine polnudki väga raske, kui tähelepanelikult juhendit jälgida. Õnneks hoidis meid metsaskäigu päeval ka ilmataat – kahe vihmasaju vahel jätkus parasjagu päikesepaistet, et kõik vajalik tehtud saaks. Hiljem saame kindlasti lugeda vaatluskokkuvõtet, kus paljude Läänemeremaade koolide seas on ka meie tööd nimetatud.