eelmine leht Nr.7 (48) juuli - august 2001 järgmine leht

Selles lehes:

• Valitsuse reformiettepanek säilitab Kambja valla
  Kambja valla iseseisvust põhjendavaks argumendiks on tugev identiteeditunne
  Kambja isamaaliitlased kaotaksid Kambja valla - vallavolinik Anne Välja: Kambja valla jätkamine iseseisvana ei ole otstarbekas
• Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas
  Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2001. a korraldus nr 437-k
• Kambja ja Ülenurme mõõdukate ja Kambja isamaaliitlaste pöördumine siseminister Tarmo Looduse poole
• In memoriam
• Firma Transforest muutis Kambja kaunimaks
• Maarahvas, aidake ära hoida ebaseaduslik tegevus!
  Viimase aasta jooksul on sagenenud põldudel, karjamaadel ja metsades paiknevate arheoloogiamälestiste rüüstamine.
• Vastsündinud vallakodanikud
• Eakad kambjalased tutvusid kaunite kodudega
  Kambja valla pensionärid osalesid 21. juunil ekskursioonil “Tutvumine koduvallaga”. Vaatluse alla võtsime Kambja valla kaunimad koduaiad. Meie ekskursiooni juhatas Heli Jaamets, kes koostas ka ekskursiooni marsruudi.
• Investeering SAPARDi toetusega
  Euroopa Liit on andnud SAPARD-programmi käivitamiseks Eestis "rohelise tule" - teinud otsuse tunnustada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) makseagentuurina. Seega on PRIA esimene Eesti riigiasutus, millel on Euroopa Komisjoni akrediteering.
• SAPARD-i toetuse taotlejatele esitatavad nõuded
• SAPARD-i raames toetatavad investeeringud
• Mida peab silmas pidama äriplaani koostamisel?
• Kambja aleviku päeval räägiti olnust ja olevast
  Kambja alevikus asub vallamaja ehk valla süda. Sestap lülitati jaanilaupäeval peetud Kambja aleviku päev programmi ka Kambja vallale omavalitsusliku staatuse andmise kümnenda aastapäeva tähistamine.
• Kambja valla kohanime määramise kord
  Kinnitatud Kambja Vallavolikogu 29.05.2001.a. määrusega nr 29
• Eakad sünnipäevalapsed augustis 2001
• Äpardunud meetegu Paradiisi pansionaadis
  Kui kokatädi Evi uue leivaportsjoni ja rahunenud ilmega söögisaali jõudis, nägi ta järgmist pilti: Evald ja Arnold istumas kõrvuti laua taga, pooleliitrine klaaspurk heledat õlut ees, naeratavad ausalt ja lakuvad teelusikaid.  “Tahad ka proovida?” küsis Arnold. “See on võilillemesi. Mu tütar ise tegi mõni päev tagasi. Maitseb täpselt nagu päris.”
• Pidulust ja silmailu
  Kambja pensionärid võõrustasid Haaslava pensionäre 1. juunil.
• Mis saab Pangodist?
  9. juuli hommikul kogunes Unipiha koolimajja salgake rahvast arutama, mis saab Pangodist.

Kambja vallavolikogu toetab Eesti Vabariigi valitsuse poolt 25. juunil 2001 esitatud ettepanekut, et pärast kavandatavat haldusterritoriaalse korralduse muutmist moodustavad uue omavalitsusüksuse Kambja vald senistes piirides tervikuna, Kõlleste valla (Põlva maakond) Prangli küla ning Valgjärve valla (Põlva maakond) Krüüdneri, Maaritsa ja Vissi külad.

Haldusterritoriaalsest reformist (maakeeli omavalitsusüksuste ehk valdade- linnade arvu vähendamisest ja piiride muutmisest) on räägitud juba pikka aega. Konkreetsemad jooned sai plaanitav ettevõtmine läinud aasta hilissuvel- sügisel, kui siseministeerium ootas kõigi linnade ja valdade volikogudelt arvamusi, kuidas võiksid kulgeda piirid tulevikus. Kambja valla volikogu otsustas toona pärast mitme väga eriilmelise ettepaneku arutelu, et Kambja vald peaks jääma Eesti kaardile oma praegusel kujul.

Haldusterritoriaalse reformi edasine kulg on olnud väga hüplik. Minister Tarmo Looduse (Isamaaliit) poolt juhitava siseministeeriumi ametnikud ja eksperdid ning aeg- ajalt üllatavalt vastandlikke seisukohti esitavad valitsuserakondade (Reformierakonna ja Isamaaliidu erinevad nägemused!) poliitikud on jõudnud joonistada mitu varianti Eesti tulevasest halduskaardist. Kambja valda on liidetud kokku nii Haaslava ja Ülenurme vallaga kui Nõo, Ülenurme ja Haaslava vallaga…

Valitsus ootab otsuseid

Haldusterritoriaalse reformi uus etapp algas 25. juunil, kui Eesti Vabariigi valitsus võttis vastu korralduse nr 437-k "Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas". Dokumendis tehtud ettepanekute kohta ootab valitsus asjaomastelt valla või linna volikogudelt otsuseid 15.oktoobriks 2001 maavalitsuste vahendusel.

Valitsuse korraldus 437-k sisaldab muuhulgas ettepanekut:

"Uue omavalitsusüksuse moodustavad

KAMBJA vald senistes piirides tervikuna;

KÕLLESTE valla (Põlva maakond) Prangli küla ning

VALGJÄRVE (Põlva maakond) valla Krüüdneri, Maaritsa, Vissi külad."

Kambja vallavolikogu kogunes valitsuse ettepanekut arutama 26. juulil 2001. Enne istungi algust jagas Isamaaliidu nimekirjas volikokku valitud Anne Välja vallavolinikele koopia Kambja ja Ülenurme mõõdukate ja Kambja isamaaliitlaste pöördumisest siseminister Tarmo Looduse poole 23. märtsil 2001, milles võimalikke haldusterritoriaalseid muudatusi analüüsides märgitakse: "Parim variant – liites Haaslava, Kambja ja Ülenurme valla, tekiks uus tugev omavalitsus nimega. Lõuna-Tartumaa ja keskusega Reolas, Tõrvandis või Tartu linnas."

Juhtvolinik Mati Luik luges istungi algul ette nii valitsuse ettepaneku kui valitsuserakondade kohalike aktivistide märtsikuu pöördumise.

Kambja isamaaliitlased kaotaksid Kambja valla
Vallavolinik Anne Välja: Kambja valla jätkamine iseseisvana ei ole otstarbekas

Ehkki vallavolinikud olid kutsutud arutama valitsuse ettepanekut, keskendus jutt kohalike mõõdukate ja isamaaliitlaste nelja kuu eest kirjutatud ning alles nüüd avalikkuse ette toodud omaette toimiva Kambja valla kaotamise taotluskirjale.

"Võiksime diskuteerida, analüüsida küsitavusi," soovis Anne Välja. "Mis küsitavused on?" hüüatas vallavanem Ivar Tedrema. "Kambja valla hääl jääb hüüdjaks hääleks kõrbes, kui ühineme Ülenurmega. Sealt ei tule mingit raha! Kui tahate, et Kambja vald jääks veel suuremaks ääremaaks kui praegu, võite muidugi hääletada liitumise poolt."

Ivar Tedrema tunnistas, et talle ei tulnud volikogu opositsiooni poolt siseministrile suunatud läkitus üllatusena. "Tõin ise selle paberi siseministeeriumist ära." Vallavanem on rääkinud siseministrile saadetud kirjast ka Mõõdukate erakonda kuuluva Unipiha õpetaja Lembit Jakobsoniga, kes ei teadvat asjast midagi. Imestama panev olevat seegi, et kirjaga liitunud Ülenurme mõõdukate esindaja Uno Kiisholts ei pea õigeks Ülenurme ja Kambja valla liitumist.

Volinik Mait Rebase repliik algatas arutelu, kes keda "lüpsab" erinevate liitumisvariantide puhul. Valla juhid ei pidanud sellist probleemiasetust korrektseks, sest läinud sügisel vastu võetud otsuses kinnitas volikogu, et ei soovi laiendada territooriumi teiste valdade arvelt. Valgjärve valla Maaritsa piirkonna külade inimesed ja asutused on hakanud omaalgatuslikult uurima, kas ei oleks võimalik liituda Kambja vallaga. Maaritsa rahvale valmistab meelehärmi väga niru bussiühendus maakonnakeskuse Põlvaga, kuhu tuleb sõita Kanepi kaudu. "Nad ei arva, et Kambjaga liitudes elu paremaks läheb. Nad arvavad, et keskusesse on kergem käia," üldistas valla majandusnõunik Enno Soodla.

Volikogu esimees Mati Luik arutles, et Kambja valla lõunapoolsete äärekülade ja Valgjärve vallast juurde liita tahetavate külade inimesed on sugulus- ja tutvussidemetega seotud ning omavahelist võõristust ei tohiks tekkida.

Enno Soodla soovis, et Anne Välja nimetaks kasulikke muutusi, mida tooks Kambja ja Ülenurme valla liitumine. Anne Välja nimetas esmatähtsana halduskulude vähenemist. Valla juhid väitsid, et arvatavat kokkuhoidu ei tule. Nende hinnangul jääb valdade liitumisel kannatajaks rahvas: kallineb sõit vallamajja, valitsejatel kaob ülevaade valla elust jne.

"Minul tavakodanikuna ei olegi olnud ju vallamajja rohkem asja, kui olen käinud kolmel korral lastele nimesid panemas. Ja kunagi tuleb hakata käima kurvemate sündmuste tõttu," arutles Anne Välja. Vallajuhid olid teist meelt: toimetulekutoetuse taotlemiseks tuleb abivajajatel valda tulla igal kuul ja uued paberid esitada jne.

Isamaaliitlased pidasid Ülenurme vallaga liitumise plussiks sedagi, et seal laekub vallaeelarvesse väga palju üksikisiku tulumaksu ning on rohkem ettevõtlust. Valla juhid prognoosisid, et raha jääb sinna, kus see on teenitud, ääremaale ei hakata seda andma.

"Haldusterritoriaalne reform on praeguste valitsejate poliitiline mäng," arvas vallavanem. "Et elu maal edasi läheks, tuleks omavalitsuste rahastamise alused paika panna."

Anne Välja palus enne hääletust protokollida oma seisukoht: "Oluliselt nõrgema arengupotentsiaaliga Kambja valla jätkamine iseseisvana ei ole kavandatava haldusterritoriaalse reformi kontekstis otstarbekas."

Viiskümmend minutit kestnud arutelu lõppes hääletusega, millel Kambja vallavolinikud toetasid valitsuse poolt esitatud haldusterritoriaalse reformi ettepanekut. Otsusele olid vastu isamaaliitlased Anne Välja ja Mait Rebane.

Mitteerastatav eluruum

Vallavolikogu juulikuu istungil kinnitati OÜ Cambi taotlusel ja vallavalitsuse nõusolekul erastamisele mittekuuluvaks eluruumiks korter Kambjas Puiestee 3-11. Korteri eelmine üürnik oli esitanud avalduse korteri erastamiseks, kuid tema surm saabus enne erastamistehingut.

Korrakaitsekomisjon andis aru

Vallavolikogu selle koosseisu volituste ajast on möödas rohkem kui pool. Et saada ülevaade volikogu alatiste komisjonide tööst, tahetakse edaspidi ühiselt arutada kõigi komisjonide tööd. Esimesena esitas aruande volikogu liige Heiki Kortspärn, kes juhib alatist korrakaitsekomisjoni. Ettekandja pidas peamiseks puuduseks seda, et osa komisjoni liikmeist ei ole kahjuks töösse lülitunud. Komisjoni liikmed on julgestanud kohalikku konstaablit öistel reididel ja patrullkäikudel. On otsitud liini- ja suvilavargaid, salaviinaga varustajaid, öötundidel hulkuvaid alaealisi jne. Heiki Kortspärn tunnistas, et korrakaitsekomisjoni juhtimine on andnud talle äratundmise, et ta ei oleks suuteline politseinikuna töötama, sest tihti on olukordi, kus tahaks lahendada olukorra relvaga. "Tänapäeva politsei on naerukoht," tõdes ta kurba tegelikkust.

Seletuskiri Vabariigi Valitsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamise ettepaneku juurde

Uue omavalitsusüksuse moodustavad

KAMBJA vald senistes piirides tervikuna;

KÕLLESTE valla (Põlva maakond) Prangli küla ning

VALGJÄRVE (Põlva maakond) valla Krüüdneri, Maaritsa, Vissi külad.

Kambja kihelkonda iseloomustav tugev identiteeditunne on säilinud tänaseni, olles üheks tõsisemaks Kambja valla iseseisvust põhjendavaks argumendiks. Esmaste avalike teenuste saamise võimalus on kohapeal olemas, kõrgema taseme teenuste saamiseks sõidetakse 15 km kaugusele Tartusse. Kambja valla säilimist enam-vähem senistes piirides toetab Tartu maavanem.

Senise Kambja valla territoorium laieneb mõnevõrra naabermaakonna Põlvamaa piiriäärsete valdade mõnede külade arvel. Need on alad, mille loomulik tõmme tänu lähedusele on Kambja suunas ja millel on Kambjaga ka parem ühendust pidada. Uus Kambja vald on umbes 2900 elanikuga, kompaktse territooriumi ja suhteliselt tiheda asustusega, selle toimetulekuvõime on keskmine: demograafiline potentsiaal vastab maakonna keskmisele, omatulud suhteliselt väikesed – 23–24%, valitsemiskulud umbes 10% ehk maakonna keskmisel tasemel.

«Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse» (RT I 1995, 29, 356; 1996, 42, 808; 1999, 93, 833) § 7 lõike 3 alusel ning kooskõlas § 8 lõikega 1:

I. Algatada valdade ja linnade osas haldusterritoriaalse korralduse muutmine järgmiselt: /---/

TARTU maakonnas:

1. Uue omavalitsusüksuse moodustavad
ALATSKIVI vald senistes piirides tervikuna;
KALLASTE linn senistes piirides tervikuna;
PALA vald (Jõgeva maakond) senistes piirides tervikuna;
PEIPSIÄÄRE vald senistes piirides tervikuna;
SAARE valla (Jõgeva maakond) Halliku, Kiisli ja Pällu külad ning
VARA valla Kargaja, Koosa, Koosalaane, Meoma, Metsakivi, Põldmaa, Rehemetsa, Selgise, Vanaussaia külad.

2.Uue omavalitsusüksuse moodustavad
LUUNJA vald senistes piirides tervikuna;
MÄKSA vald senistes piirides tervikuna;
TARTU valla Kükitaja, Taabri, Tammistu, Vilussaare külad ning
VARA valla Praaga, Põdra, Põrgu, Tähemaa külad.
3. Uue omavalitsusüksuse moodustavad
MEEKSI vald senistes piirides tervikuna;
PIIRISSAARE vald senistes piirides tervikuna ja
VÕNNU vald senistes piirides tervikuna.

4.Uue omavalitsusüksuse moodustavad
HAASLAVA vald senistes piirides tervikuna ja
ÜLENURME vald, välja arvatud Õssu küla.

5.Uue omavalitsusüksuse moodustavad
KAMBJA vald senistes piirides tervikuna;
KÕLLESTE valla (Põlva maakond) Prangli küla ning
VALGJÄRVE (Põlva maakond) valla Krüüdneri, Maaritsa, Vissi külad.

6.Uue omavalitsusüksuse moodustavad
PUKA valla (Valga maakond) Aakre, Palamuste, Pedaste, Purtsi, Pühaste, Rebaste külad;
RANNU vald, välja arvatud Sangla, Suure-Rakke, Verevi, Väike-Rakke külad ning
RÕNGU vald, välja arvatud Käärdi alevik, Kalme, Käo, Tammiste, Uderna külad.

7.Uue omavalitsusüksuse moodustavad
KONGUTA valla Kapsta, Karijärve, Kobilu, Mäeotsa, Vahessaare külad;
PUHJA vald, välja arvatud Palupõhja küla ning
RANNU valla Sangla, Suure-Rakke, Verevi, Väike-Rakke külad.

8.Uue omavalitsusüksuse moodustavad
LAEVA vald senistes piirides tervikuna;
PUHJA valla Palupõhja küla;
TÄHTVERE vald senistes piirides tervikuna ning
ÜLENURME valla Õssu küla.

9.Uue omavalitsusüksuse moodustavad
TABIVERE vald (Jõgeva maakond) senistes piirides tervikuna;
TARTU vald, välja arvatud Kükitaja, Taabri, Tammistu, Vilussaare külad ning
VARA valla Alajõe, Kauda, Keresaare, Kusma, Kuusiku, Matjama, Mustametsa, Papiaru, Pilpaküla, Sookalduse, Särgla, Undi, Vara, Välgi, Ätte külad.

10. Uue omavalitsusüksuse moodustavad
ELVA linn senistes piirides tervikuna;
KONGUTA vald, välja arvatud Kapsta, Karijärve, Kobilu, Mäeotsa, Vahessaare külad;
NÕO vald senistes piirides tervikuna ning
RÕNGU valla Käärdi alevik, Kalme, Käo, Tammiste, Uderna külad. /---/

II. Maavanematel edastada oma maakonna asjaomastele valla või linna volikogudele haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamise ettepanek koos seletuskirjaga (lisa) ja valla või linna kaart koos kavandatava piiri kirjeldusega 25. juuniks 2001. a.

III. Maavanematel esitada oma maakonna asjaomaste valla või linna volikogude otsused koos «Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse» § 8 lõikest 2 tuleneva dokumentatsiooniga ja omapoolsete arvamustega Siseministeeriumile 15. oktoobriks 2001. a.

Peaminister Mart LAAR
Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN

23 .märts. 2001

Riik kuulutanud välja koos valitsusliiduga haldusreformi, korraldas Tartu Maavalitsus uuringu Tartu maakonna omavalitsuste haldusreformist. Kambja ja Ülenurme Mõõdukate ja Kambja Isamaliidu erakonna liikmed tutvunud andmetega leidsid, et Eesti Vabariigi Valitsus on koostanud sobiva haldusliku omavalitsuse jaotuse kaardi, mis ilmus 13.veebruari 2001.a. Postimehes, kus on toodud välja variant kolme valla Haaslava, Kambja, Ülenurme ja osa Põlva maakonna ühendamisest.

Väga raske ja tänuväärt töö on ära teinud siseministeerium koos maavanematega. Tänusõnad siseminister Tarmo Loodusele, kes viib seda tööd ellu demokraatlikul tasemel kohtadel arutamistega ja rahvale selgituste jagamisega. Riik peab tegutsema kõigi ühiskonna gruppide huve arvestades teaduslikult ja majanduslikult põhjendatult – aega viitmata. Venitamine reformiga ei tee elu paremaks.

Analüüsides erinevaid liitumisvariante:

1.Tartumaa suurvald osavaldadega – halvim variant

Senine ametnike riik säiliks, silmnähtavaid muutusi ei kaasne. Praegused vallaametnikud põhjendavad valdade liitmise “kahjulikkust” sellega, et keskus kaugeneb elanikest. Alati on osale valla elanikest keskus lähedal, teistele n.ö. äärealadel kaugel. Tähtis on aga valla keskuse lähenemine tõmbekeskuse Tartu suunas ja majanduslik kasulikkus terve piirkonna elanikonnale.

2.Ülenurme + Haaslava vald ning Kambja vald + osa Põlvamaast – pehme variant jääb tuleviku jaoks nõrgaks.

Samal ajal kui Kambja vald liituks maakonnaväliselt Põlva maakonnast Valgjärve ja Kõlleste vallaga või sealt osa maaga, mis oli küll omal ajal Kambja kihelkonna koosseisus ja oleme ka selle liitumisega nõus, kuid arvestades kihelkonda ei sobi jätta välja endisi kihelkonna maa-alasid ja rahvast s.o. Haaslavat ja Ülenurmet ühisest tuleviku omavalitsuse koosseisust välja. Meediast kostavad hääled, et Reformierakond pooldab haldusreformi edasilükkamist. Meie, Kambja ja Ülenurme erakonna Mõõdukad ning Kambja erakonna Isamaaliit esindajad pooldame kiiremat omavalitsuste liitumist.

3.Parim variant – Liites Haaslava, Kambja ja Ülenurme valla tekiks uus tugev omavalitsus nimega. Lõuna-Tartumaa ja keskusega Reolas, Tõrvandis või Tartu linnas. Kolme valla liitumisel tekib vald, mille pindala oleks 385,5 km2; elanikke 8787; asustustihedusega 22,7 elanikku/1km2. Sellise valla eelised:

*Raudteejaam
*Gaasikontor
*Ösel Food
*Ühised läbivad magistraalteed
*Ühine ehitatud Reola teravilja elevaator
*Kihelkonna kirik – surnuaed Kambjas
*Ühine Ülenurme Gümnaasium

Kambja ja Ülenurme Mõõdukad ning Kambja Isamaaliitlased leiavad, et tulevikku omavalitsushaldusüksus peab olema haldussuutlikum. Aega ei saa kaotada, vallarahvas vajab teenust omavalitsuselt, mis on seotud riiklikult paigas eelarvega ja väiksemate valitsemiskuludega.

Soovime meeldivat koostööd ja julget pealehakkamist

Ilus tegu

Rõõm on näha, et mõned lehes ilmunud pildid koledatest paikadest Kambjas vajavad kiiremas korras väljavahetamist. Maikuises numbris jutuks olnud kohalik prügimägi OÜ Oomistele kuuluval maal on neid hooneid rentiva Neeme Erkmaa firma Transforest jõududega korda saanud. Et vältida soovimatut prahivedu, on ala piiratud nägusa aiaga. Korralikult tasandatud pinnale kasvab mõne aja pärast rohi; kui seda aeg-ajalt niita, saab endisest prügilasust kena haljasala.

Ka Parvel olevat inetut prahipaika on silutud eelpoolnimetatud firma ja valla ühiste jõududega. Kui tasane saepuruväli ja kokkukuhjatud künkad veidi kõdunevad, katab loodus needki rohelusega. Raskem on aga endise laohoone jäänustega, millest nii lihtsalt jagu ei saa. Plekikola ja betoonplokid vajavad rohkemat kui ühe traktori jõudu.

Aitäh muutustele tähelepanu juhtimise eest!

Ebameeldivalt jäi silma..

….kalmistu põhjapoolse värava kõrval olev prahihunnik. Osa sellest on ära veetud ja küllap ka ülejäänu veetakse, kuid otse tee ääres on selline lasu ikkagi silma riivav. Ehk peaks leidma võimaluse tuua ka siia prügikonteiner või ehitada mingi muu prügikogumise kast. Möödasõitja jaoks rikub selline hunnik mulje omapärasest ja huvitavast kalmistust.

Ilusat kodukaunistamise suve kõigile!

Viimase aasta jooksul on sagenenud põldudel, karjamaadel ja metsades paiknevate arheoloogiamälestiste rüüstamine.

Sellega tegelevad inimesed, kes on hankinud endale metallidetektori ja otsivad selle abil isikliku kasusaamise eesmärgil maa sees olevaid vanu metallesemeid - ehteid münte jms. Nii lõhutakse muistseid kalmeid ja ohvripaiku ning tekitatakse Eesti teadusele ning kultuurile korvamatut kahju. Varanduseotsijad käivad ka mööda vanu külakohti ja taluasemeid, lõhuvad laiali kiviaedu ning majavaremeid. Seaduse järgi kuulub kõik maa seest leitu, millel pole enam omanikku teada, riigile. Seega on ebaseaduslik igasugune varanduseotsimine ja selle omastamine. Muinsuskaitseinspektsioon pöördub omavalitsusorganite ja kogu maaelanikkonna poole palvega, mitte lubada isikuid, kellel puudub Muinsuskaitseinspektsiooni vastav luba, tegeleda eravalduses olevatel, valla või riigimaadel ebaseadusliku tegevusega. Seaduse kohaselt tohib muinsuskaitseobjektidel teha vaid teaduslikke uuringud, milleks annab arheoloogidele igal aastal kirjaliku loa välja Muinsuskaitseinspektsioon. Selliseid lubasid omab kogu riigis vaid tosinkond teadlast.

Palume võõraste inimeste kahtlasest tegevusest põldudel, karjamaadel ja taluasemetel koheselt teatada vallavalitsusse ja politseile, jätta meelde isikute kirjeldus ning autonumbrid. Mõnikord tutvustavad varanduseotsijad end isegi muuseumitöötajatena. Petturite paljastamiseks tuleb küsida dokumente ja Muinsuskaitseinspektsiooni kirjalikku luba. Mistahes andmetest muististe otsimisest või arheoloogilistest leidudest palume informeerida maakonna muinsuskaitseinspektorit või Tallinn 10111 Uus t.18, tel. 6403050, faks 6403060, e-post info@muinas.ee.

Kambja valla pensionärid osalesid 21. juunil ekskursioonil “Tutvumine koduvallaga”. Vaatluse alla võtsime Kambja valla kaunimad koduaiad. Meie ekskursiooni juhatas Heli Jaamets, kes koostas ka ekskursiooni marsruudi.

Uudistamist vääriv Metsa talu

Esimene peatus tehti Metsa talus. Perenaise Mareti ja peremehe Are Roosvaldi kodu tunnistati 2000. a. presidendi kauni kodu auhinna vääriliseks.

Perekond Roosvald asus elama Reolasoo külla 1986. a. 1987. a. maituli tehti vana elumaja lammutamise materjalist, alustati uue hoone ehitamist. Alguses oli maad 0,15 ha. Nüüdseks on talu suuruseks 15 ha. Perekond alustas varajase kartuli, porgandi, küüslaugu jt. kultuuride kasvatamisega. 1990.a. rajati esimene mustsõstraistandus suurusega 1 ha. Esimesed 5000 istikut toodi Rõngust (sordiks Öiebun). Hiljem paljundati istikuid ise.

Praeguseks ajaks on sõstraistandust kokku 2,5 ha. 1994 ja 1995. a. saadi saaki 5 tonni. Viimased viis aastat on kevadised öökülmad näpistanud mustsõstra õied ja korralikku saaki pole enam saanud. Pererahvas soovitab kindlasti igas koduaias kasvatada ka rohelist sõstart “Vertti”, mis on sarnane mustasõstraga. Marjad on rohelised, maitse on mahedam ja magusam kui mustal sõstral.

1990. a. rajati Matsa talus kultuurpohla “Koralle” istandus (0,25 ha). Esimesed 400 taime toodi Saksamaalt. Kilepeenardele istutatakse pohl 20 – 30 cm vahedega. Olenevalt sordist, kasvutingimustest ja kastmisest on marjad suured ja valmivad teisel aastal peale avamaale istutamist.

1993. a. rajati kultuurmustika istandus. Esimesed taimed pärinevad Ameerikast. Edaspidi kasvatati taimed ise. Nüüdseks on mustikapõõsaid juba 5000 (0,5 ha). Nii kultuurmustika kui ka –pohla kasvatamisel tehakse koostööd Metsainstituudi teadlase Taimi Paaliga ja EPMÜ-ga. Umbrohutõrjeks laotab pererahvas peenarde vahele saepuru. Marjad on enamasti suured, valmivad juuli lõpuks. Peremees Are oli väga õnnelik, kuna sellel aastal sõidab perenaine Kanadasse mustikakasvatust uurima. Kultuurmustikas on ja jääb selle talu põhiliseks marjakultuuriks.

Roosvaldid kasvatavad ka kaheksat sorti mesimurakat. Talus on kasutusel niisutussüsteem (0,1 ha).

Marjakasvatustalus on käinud ekskursioone väga erinevatest paikadest. Pererahva külalislahkust õhkub igal sammul. Lisaks nähtud silmailule on võimalik osta ka eelpoolkirjeldatud kultuuride istikuid, samuti jagatakse lahkelt konsultatsioone.

Külastage Metsa talu!

Ploomi talu pakub palju silmailu

Ploomi talu (Kambja- Vana- Kuuste tee läheduses Lalli külas) suuruseks 4,5 ha. Selle talu omapäraks on kaunis männimets. 1975. a. saadi krunt, kuhu Aimi ja Ülo Ploom alustasid suvila ehitamist. Katusematerjaliks on pilliroog. Järgmisena ehitati maa-alule garaa?. Seejärel valmis saun, mis on ehitatud paisjärve kaldale. Paisjärv ehitamist alustati 1995. a. Paisu pikkus on paarkümmend meetrit ja laius selline, et saab igasuguste autode ja traktoritega sõita. Perepoeg Karen vedas toona kaks kuud ümberkaudsetelt põldudelt maakive. Paisu ehitus lõpetati 1997. a. Paisjärv (suurus on 1 ha) sai oma nime peretütar Karini järgi.

Järgmisena ehitati elumaja, abihoone, tenniseväljak, lehtla. Talu juures on mõnus kiik. Ploomi talus võib näha ka väikest tehnikanäitust: alusele on paigaldatud buldooseriga linttraktor, ise ehitatud kaarik, hobulooreha, -külvik, -niiduk, -kartulivõtmismasin, väike kultivaator jne.

Hooldatava muru pind on Ploomi talus kokku 3 ha. Eemale krundi äärde on istutatud noored männid.

Seda, et perekond on väga huvitatud iluaiast, näitab seegi fakt, et kui Ploomid lugesid Postimehest maakonna kaunimate kodude kohta artiklit, istus nende pere autosse, et otsida Kammeri metsade vahelt üles Ivar Tedrema talu. Nad veendusid oma silmaga, milline näeb välja üks maakonna kaunimaid kodusid.

Kuuste kool asub puudesüles

Kuuste kooli pargis torkavad silma põlispuud. On kujunenud tore traditsioon, et iga Kuuste Põhikooli lõpuklass istutab ühe puu. Selle aasta lõpetajad istutasid hobukastani. Sellise suure pargi- kooliaia hooldamine nõuab suurt tööd ja vaeva. Jõudu selleks kooli ja Kuuste rahvale!

Tooma talu lummav õiteilu

Sirvakul Tooma talus moodustavad hoonestuse korras rehielamu ja suur kõrvalhoone. Talu omanikeks on Helje ja Jaan Krigolson. Talu maad on antud rendile. Maja sissekäigu juurde on istutatud roosid ja suvelilled. Jaanipäevaeelne pojengide ja teiste püsilillede õiterohkus oli lummav! Selle taluhoone juurde kuulub ka hästi rajatud ja järjekindlalt hooldatud muru ning korralik tara. Lahke perenaine Helje kutsus meid ka elumaja ruume vaatama. Toad olid maitsekalt remonditud ja sisustatud. Perenaine pakkus ekskursantidele turgutuseks ahjusooja kooki ja maitsvat morssi.

Tooma talu aed mõjus kuidagi rahustavalt. Selline koduaed võiks olla meist igaühel.

Simka talu ehib rosaarium

Talus, mille suurus on 29 ha, elab perenaine Leida ja poeg Jaak Uri. Elumaja ehitati 1920. a., laut- tall 1908. a. ja saun 1977. a. Talu väärtust tõstavad põlispuud, mis on sama vanad kui elumaja. Enne elumajasse sisenemist jääb vasakule kaks hästihooldatud elupuu kõrgvormi, mis on kaheksakümmend aastat vanad. Vaieldamatult kõige ilusam koht Uri talus on rosaarium, kus õitseb on 29 sorti roose (Gloria Day, Mõrsjaroos, Super Star, President Päts jpt.). Perenaise lemmikroosiks on Las-Vegas. Püsilillepeenraid on mitmes kohas. Püsilillede valik on rikkalik.

Taluaias on tähtis osa ilupuudel ja -põõsastel. Pojapoeg Veiko tutvustas ilupuid ja -põõsaid ladinakeelsete nimetustega. Aias kasvab kolme sorti kuuske (must-, serbia- ja torkav kuusk), kaks suurt täidisõielist viirpuud, punaselehine sarapuu, väike mandlipuu, kääbus elupuu, sabiina kadakas, püramiidtamm, kuldvihm ja forsüütiad. Maja ees ilutseb põisenela hekk. Talu maadele on rajatud kolm tiiki. Vaba pind ja ka õunapuude alune maa on hästihooldatud muru all. Talus kasvatatakse ainult kahel hektaril varajast kartulid, ülejäänud põllumaale on juba istutatud või istutatakse mets.

Perekond Palul on oma lipp ja Lembitu park

Annemarja maaüksus paikneb Suure- Kambjas, kus on väga suure töö ära teinud Esta ja Peeter Palu. Maaüksus (pindala on 1,5 ha) on saanud oma nime peretütarde Anne-Grete ja Marjaliisa nimedest.

Lipuväljakul - tenniseväljakul kõrgub kolm lipumasti. Külaliste auks heisati sinimustvalge lipp. Lehvib ka valgepõhjaline perelipp, mida ilmestavad sinised rukkililled ja suitsupääsuke ning tähed A (Anne) ja M-(Marja).

Elumaja ümbruses kasvavad erinevad kadakad, jugapuud, elupuud jne. Elamu lõunapoolses küljes on rosaarium. Kiviktaimla on alles valmimisjärgus: tehtud on üldplaneering, rajatud purskkaev ja istutatud mõned lilled. Parkaed on eraldatud muudest üksustest erinevate hekkidega.

Kõige suurema pindala maaüksusest võtab enda alla Lembitu park (nime saanud vanaisa Lembit Palu mälestuseks). Hästiplaneeritud maa- alale on istutatud okaspuudest kuuski, nulge, harilikke mände, seedermände, ebatsuugasid ja elupuid. Lehtpuudest on pargis pesapaiga leidnud tammed, vahtrad, kased, toomingad aga ka mandþuuria pähklipuu, harilik pihlakas, hobukastan jpt. Lembitu pargi kaugemat serva rõhutab hiljuti kaevatud paisjärv.

Kodu algab teest. Proua Maret Palu, tema pojad Toomas ja Peeter peredega hooldavad Suure- Kambja teeäärset ala nende majadest metskonna hooneteni.

Annemarja maaüksuse parkaia rajamine on alles alguses. On kasutatud ja kasutatakse ka edaspidi aia planeerimisel kogenud haljastaja nõuandeid. Puid ja põõsaid on istutatud palju, aga tegevust jätkub veel mitmele põlvkonnale.

Eva Kraaner rajab Pangodis talu

Pangodi lähistel külastasime esmalt talu, mille omanikuks on Eva Kraaner. Meelde jäid kaunid suured lillepeenrad, hästihooldatud muru, maitsekalt istutatud ilupuud ja põõsad, hooldatud hekid, väike tiigike ja korras hooned.

Lahkudes jäi meid saatma perenaise lahke pilk.

Pihlaka talus kasvab 2000 taime

Viimane peatus tehti Kullaga külas Pihlaka talus, kus elab perekond Ahse.

Võsastunud krunt osteti 1971. a. Puudus elekter ja kaev. Krundi piiridele ja põhjakülge istutati kuusehekk. 1978.a. hakati istutama lilli.

Alustati gladioolidega, mille sorte oli 300 ringis. Korraldati näitusi Otepääl ja Tartus. Gladioolide kõrvale tuli iiris (100 sorti), järgnesid liiliad (400 sorti). Ilmastik on muutunud ja väga paljud liiliad on hävinenud.

Madalakasvulistest püsililledest on mägisibulaid üle 80 eri liigi. Sõnajalgade kollektsioon rajati turbaaeda. Lubjalembestele sõnajalgadele on eraldi nurk aias. Haruldased taimed aias on ramonda kaks liiki, habarlea kaks liiki, salaginell Kaug- Idast. Palju on aias kevadisi sibullilli. Hosta kollektsioonis on üle 20 nimetuse. Aias on kümmekond nimetust, mida mujal Eestis ei ole. Pihlaka talu kollektsioonaeda on palju taimi ostetud, vahetatud teiste kollektsionääridega, seemnest kasvatatud ja pistokstest paljundatud.

1997.a. sai maa suuruseks 1,95 ha. Savikaldale hakati 1998.a. rajama dendroparki, kuhu on istutatud väga palju erinevaid liike. Basseinis on vesiroosid (punane, kollane, roosa). Rajamisel on veel üks bassein.

Pihlaka talu maadel kasvab kokku 2000-2500 taime. Talu külalisteraamatus on sissekandeid Austraaliast ja Novosibirskist, kümnest Euroopa riigist ja muidugi ka Eestist.

2000.a. hinnati Elle ja Enno Ahse kodu sinimustvalge mastivimpli ja peaminister Mart Laari aukirja vääriliseks.

Kauni kodu omanikud, jõudu ja jaksu teile edaspidiseks!

Suure ja tänuväärse töö on Kambja valla heakorra osas ära teinud Anne ja Jaak Palumets. On avaldatud Koduvallas kaunitest kodudest artikleid ja fotosid.

Euroopa Liit on andnud SAPARD-programmi käivitamiseks Eestis "rohelise tule" - teinud otsuse tunnustada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) makseagentuurina. Seega on PRIA esimene Eesti riigiasutus, millel on Euroopa Komisjoni akrediteering.

SAPARDi raames saab põllumajandus ja maapiirkonnad igal aastal üle 250 miljoni krooni tagastamatut abi. Rahast kolmveerand tuleb Euroopa Liidu ja veerand Eesti maksumaksja käest. Kuna eelmise aasta raha on kasutamata, siis saab tänavu maksta kahe aasta rahad, kokku üle poole miljardi krooni.

SAPARDi esimeste aastate toetusraha jaguneb nelja investeeringutoetuse ehk meetme vahel, edaspidi lisandub praegusele neljale toetuse liigile veel kolm uut.

Meetmete 1, 3 ja 4 toetusraha jaguneb maakonniti järgmiselt:

*põllumajandustootmise investeeringutoetuse (meede 1) puhul võrdeliselt haritava maa kogupindalaga maakonnas,

*maapiirkonnas alternatiivse majandusliku tegevuse arendamise ja mitmekesistamise investeeringutoetuse (meede 3) puhul võrdeliselt registreeritud töötute ning tööotsijate arvuga maakonna valdades,

*maapiirkonna infrastruktuuri investeeringutoetuse (meede 4) puhul võrdeliselt alaliste külaelanike arvuga maakonnas.

Põllumajandus-ja kalasaaduste tootmise ja turustamise parandamise investeeringutoetus on ette nähtud 10 või rohkema töötajaga piima-, liha- ja kalasaadusi töötlevatele ettevõtetele ja jaguneb projektide paremusjärjestuse alusel.

SAPARDi toetuse maksmise aluseks on seadused ja määrused, millega oleks mõistlik kõigil taotlemisest huvitatutel tutvuda.

Kes ja kuidas saab investeeringutoetust taotleda, on kinnitatud valitsuse määrusega. Et hõlbustada dokumentide täitmist, on taotlus, äriplaan, pakkumiskutsed ja hinnavõrdlustabel kindlal vormil. Neid vorme saab igas maakonnas asuvatest PRIA büroodest ja ka internetist (http://www.agri.ee/SAPARD).Sealtsamast on võimalik saada ka juhendmaterjali "Abiks taotlejale", kus on lihtsalt ja selgelt kirjas see, millest taotleja peaks alustama, kust vajalikud dokumendid hankima, mida seejärel tegema jne.

Meetmete 1, 3 ja 4 taotlusdokumente võetakse vastu 16. juulist kuni 14. septembrini PRIA piirkondlikes büroodes. Taotlused vaadatakse läbi esitamise järjekorras ja otsus toetuse saamise kohta tehakse 50 tööpäeva jooksul. Taotluste hindamise aluseks on valitsuse kinnitatud kord, mis on kõigile kättesaadav. Seega võivad ettevõtjad soovi korral ka ise eelnevalt oma taotlust hinnata.

Meetme 2 taotlusdokumendid tuleb esitada PRIA keskusesse Tartus hiljemalt 2. augustil. Selle meetme korral tehakse äriprojektide alusel paremusjärjestus ja toetuse saajad selguvad 90 tööpäeva jooksul pärast taotluste vastuvõtu lõpetamist.

Kui PRIA on teinud toetuse määramise otsuse, saadab ta ettevõtjale kinnituskirja. Ettevõtjal tuleb see allkirjastada ja 15 päeva jooksul PRIAsse tagasi saata. Seejärel võib ta asuda investeerima. Enamust investeeringuid toetatakse SAPARDi raames kuni poole ulatuses selle maksumusest, üksnes investeeringuid taimekasvatusseadmetesse toetatakse 30 % ulatuses.

Pole mingit alust hirmu tunda, et ettevõtja teeb küll investeeringu ära ja alles siis hakatakse vaatama, kas ta üldse saab toetust. Toetatakse ju SAPARDi raames ainult neid investeeringuid, mis on tehtud pärast kinnituskirja allkirjastamist. Ja toetuse saamise otsus annabki taotlejale enne investeeringu tegemist kindlustunde, et ta saab toetuse.

Taotlejate rõõmuks on investeeringu tegemiseks ja seda tõendavate dokumentide PRIA-sse saatmiseks aega järgmise aasta 25. septembrini - seega ligi aasta. Selle ajaga peaks jõudma valmis ka ehitusinvesteeringud. Toetuse saab taotleja kätte esitatud arvete alusel kolme kuu jooksul pärast nende PRIA-sse jõudmist.

Eelnenud majandusaasta andmete hindamine

*Maksevõime näitaja peab olema suurem kui 1,0 (käibevara summa jagatakse lühiajaliste kohustuste summaga).
*Likviidsuskordaja peab olema suurem kui 0,3 (käibevara summa, millest on maha arvatud varude summa, jagatakse lühiajaliste kohustuste summaga).
*Käiberentaabluse näitaja on suurem kui 0% (puhaskasumi summa jagatakse netokäibe summaga). Seega peab kindlasti eelmise majandusaasta lõpptulemuseks olema kasum!!!
*Võlakordaja ei tohi olla suurem kui 2,3 (pikaajaliste ja lühiajaliste kohustuste suma jagatakse omakapitali summaga).
*FIE, kes peab raamatupidamisarvestust kassapõhiseltpeab oma andmed kohandama bilansile ja kasumiaruandele eelpooltoodud näitajate arvutamiseks. Kindlasti peab eelneva majandusaasta (2000.a.) tulemuseks olema kasum!
*Taotleja kohustused ja omakapital kokku on suurem kavandatava investeeringu maksumusest!!! Seega on SAPARD-I toetuse saamine pandud otseselt sõltuma teie varade hulgast!
*Meede I raames taotletava toetuse puhul peab taotleja poolt toodetud põllumajandussaaduste müügitulu eelnenud majandusaastal olema vähemalt 50% realiseerimise netokäibest võilaekumistest (kassapõhise arvestuse korral), millest on ma arvatud laekumised põhivara müügist ja riiklikest toetustest.
*Meede I raames taotletava toetuse puhul peab taotleja eelnenud majandusaasta realiseeritud piima osakaal moodustama vähemalt 70% piima tootmise kogumahust, kui taotletakse toetust piimatootmise arendamiseks ja seakasvatusega ei tegeleta.
*Meede I raames taotletava toetuse puhul peab taotleja eelnenud majandusaasta teravilja, rapsi, rüpsi ja kartuli realiseerimise osakaal moodustama vähemalt 70% vastava põllumajandussaaduste tootmise kogumahust või madalama osakaalu puhul on nimetatud toodang arvestatud eelnenud majandusaasta lõppbilansis varusse, kui taotletakse toetust taimekasvatuse arendamiseks ja loomakasvatusega ei tegelda.
*Meede I raames taotletava toetuse puhul peab taotleja eelnenud majandusaasta puuviljade ja marjade realiseerimise osakaal moodustama vähemalt 70% vastava põllumajandussaaduse tootmise kogumahust või madalama osakaalu puhul on nimetatud toodang arvestatud eelnenud majandusaasta lõppbilansis varudesse, kui taotletakse toetust põllumajandustootmise mitmekesistamiseks.
*Meede I ja meede III puhul peab kavandatav investeeringuobjekt asuma maapiirkonnas, meede IV puhul aga külaterritooriumil.
*Meede III raames taotletava toetuse puhul ei tohi täistööajaga hõivatute arv ületada taotlemisele eelnenud kuu viimase tööpäeva seisuga 9 töötajat, kui taotletakse toetust toiduainete töötlemise arendamiseks.

Avaldatud materjalide infoallikas: Tartumaa Põllumeeste Liit ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet.

Meede I

Lubatud järgmised kulutused:

Piimatootmine

Ehitised: Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine.

Seadmed: Paiklüpsiseadmete ja piimajahutusseadmete (seadmed ja liinid) ost ja paigaldamine.

Loomalaudad

Ehitised: Veise- ja lambalautade ning sigalate ehitamine ja rekonstrueerimine. Loomade maha- ja pealelaadimise rajatiste (estakaad, platvorm jne) ehitamine. Statsionaarse desinfektsioonivanni rajamine loomakasvatushoonete ja –rajatiste juurdepääsuteele. Sõnniku- ja virtsahoidlate ehitamine ja rekonstrueerimine.

Seadmed: Hoonesiseste elektri- ja ventilatsiooniseadmete ostmine ja paigaldamine. Sõnnikukoristuse paikseadmete ostmine ja paigaldamine.

Taimekaitse, sõnnikulaotus ja seemnekasvatus

Seadmed: Teravilja- ja heinaseemne koristusjärgse töötlemise seadmete (seemnepuhastid, -sorteerid ja puhistid ning pakendusseadmed) ostmine ja paigaldamine. Taimekaitsepritside ostmine tera- ja kaunvilja, kartuli, puu- ja köögivilja, marja, rapsi, rüpsi, lina ning põldheina kasvatusele.

Taimekasvatus

Seadmed: Teraviljakombainide ostmine. Rohusöötade tootmise masinate ostmine (niidukid, muljurid, vaalutid, vaalukaarutid, kogurid, pallimähkurid, laadurid, rohusöödakärud). Teravilja ja heinaseemne külvikute ostmine. Traktorite ja atrade ostmine tera- ja kaunvilja, kartuli, puu- ja köögivilja,marja, rapsi, rüpsi, lina ning põldheina kasvatamiseks.

Põllumajandustootmise mitmekesistamine

Ehitised: Rajatavatele istandikele väetiselahuste doseerimisseadmete, torude, pumpade ja statsionaarsete niisutus- ja vihmutusseadmete ostmine ja paigaldamine.

Seadmed: Sertifitseeritud istikute ostmine vastavalt nimekirjale (on kehtestatud kindlad hinnad). Istikute istutamiseks ostetavad tööd ja teenused ei ole toetav investeering.

Meede III

Lubatud on järgmised kulutused:

Maaturism ja sellega seonduvad tegevused

Ehitised: Turistide teenindamiseks (sh majutamine ja toitlustamine) vajalike ehitiste (hooned, spordiväljakud, matkarajad ja laagriplatsid) ehitamine ja rekonstrueerimine.

Seadmed: Majutus- ja toitlustusettevõtetele esitatavate nõuete täitmiseks vajalike seadmete ostmine ja paigaldamine.

Käsitöö

Ehitised: Käsitööks vajalike hoonete ehitamine ja rekonstrueerimine

Seadmed: Kudumismasinate, kangastelgede, käärpuude ja vokkide ostmine. Puidutöötlemisseadmete ja –tööriistade ostmine ning paigaldamine. Keraamikaahjude ja –tööriistade ostmine ja paigaldamine. Ventilatsiooniseadmete ostmine ja paigaldamine.

Teeninduslik ettevõtlus

Ehitised: Põllumajandus- ja metsatehnika remondiks ning põllumajandussaaduste ladustamiseks ja säilitamiseks vajalike hoonete ehitamine ja rekonstrueerimine. Lastepäevakodu hoonete ehitamine ja rekonstrueerimine. Laste mänguväljakute ehitamine.

Seadmed: Põllumajandus- ja metsatehnika liikuvate või statsionaarsete diagnostika- ja remondiseadmete ostmine ning paigaldamine. Liikuvate või statsionaarsete laoseadmete ostmine ning paigaldamine. Puiduhakkeseadmete ja grillsöe valmistamise seadmete ostmine ja paigaldamine, kui taotleja tegevusala on seotud nende teenuste osutamisega. Lastekodude spetsiaalsisustuse ja seadmete ostmine ning paigaldamine.

Kala-ja vähikasvatus

Ehitised: Haudemaja, kalahoidla, sisekasvatushoonete ehitamine ja rekonstrueerimine. Veevarustus- ja veepuhastusehitiste (kalatiigid, kasvatussumbad, basseinid ja regulaatorid) ehitamine ja rekonstrueerimine.

Seadmed: Haude-, söötmise-, veevarustuse, -puhastuse, aereerimise- ja temperatuuri reguleerimise seadmete ning vajalike juhtimissüsteemide ostmine ja paigaldamine.

Toiduainete töötlemine väikeettevõtetes

Ehitised: Tootmishoonete ehitamine ja rekonstrueerimine.

Seadmed: Toidu töötlemise ja pakendamise seadmete ja infotehnoloogiliste liinide ning külmutusseadmete ostmine ja paigaldamine.

Meede IV

Lubatud on järgmised kulutused:

Elektrivarustusvõrgud

Ehitised: Elektriseadmete ostmine ja paigaldamine kuni tarbija hoone jaotuskilbini (sh kilbile paigaldatav seadmestik).

Seadmed: Elektrivõrguga liitumise tasu.

Juurdepääsuteed

Ehitised: Erateede ja teerajatiste (sillad, truubid) ehitamine ja rekonstrueerimine.

Veevarustus ja kanalisatsioon

Ehitised: Pumplate ehitamine ja rekonstrueerimine. Veevärgi- ja kanalisatsioonitorustike, joogiveekaevude ning veepuhastusrajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine nii individuaal- kui ka ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajamiseks ning liitumiseks olemasolevate süsteemidega.

Seadmed: Pumpade, filtrisüsteemide ja survepaakide ning vajalike elektri ja juhtimissüsteemide ostmine ja paigaldamine.

Muu: Liitumistasu pumplate ühendamiseks elektrivõrguga.Liitumistasu ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga ühinemiseks.

Telekommunikatsioonid

Ehitised: Sideliinide ja raadiolevil põhinevate sidesüsteemide ehitamine ja rekonstrueerimine.

Seadmed: Kohaliku telefoni- ja andmesidevõrgu rajamiseks ja teiste sideoperaatorite võrkudega ühendamiseks vajalike seadmete ja andmesideseadmete ostmine ja paigaldamine. NB! Internetiteenuse pakkumisel kliendiarvutite ja kohtvõrgu rajamiseks seadmete ostmine ei kuulu investeerimisobjekti maksumuse koosseisu.

Muu: Liitumistasud telefonivõrguga ja internetiga liitumiseks.
 
 

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) uus aadress on Tartu, Narva mnt. 3, üldtelefon (07) 371 200 ja faks (07) 371 201. Ka põllumajandusloomade register asub aadressil Narva mnt. 3, registrisekretäride telefoninumbrid on (07) 371 240 ja (07) 371241.

1.)Meede I puhul peaks kavandatavale investeeringule järgnevat suurenema põllumajandussaaduste realiseerimise netokäive keskmise põllumajandustootmises osaleva töötaja ja haritava maa ühe hektari kohta ning olenevalt kavandatavast investeeringust suurenevad sertifitseeritud seemnega külvatava pinna osakaal kogu külvipinnas, kasvatatava tera- ja kaunvilja, rüpsi, rapsi, kartuli ja muude kultuuride saagikus, eliit- ja kõrgema sordi piima osakaal piima realiseerimise kogumahus ning põllumajandusloomade produktiivsuse näitajad.

2.)Meede I puhul peaks vähenema kavandatava investeeringu järgne piima, sealiha, teravilja, rapsi ja rüpsi tootmiseks ostetud kauba, toorme, materjali ja teenuste maksumus vastava toodanguühiku kohta.

3.)Ettevõtja, kes peab oma raamatupidamist kassapõhiselt võtab endale kohustuse aasta jooksul üle minna tekkepõhisele raamatupidamisele.

4.)Taotluse esitamise majandusaasta (2001.a. ja hilisem) kavandatavaks investeeringuks kasutatavate oma- ja laenuvahendite ning toetatava investeeringu maksumuse vahe on suurem või võrdne kavandatava investeeringu maksumusega.

5.)Toetatakse ainult uute seadmete ostmist.

6.)Kavandatava investeeringu maksumusse ei tohi olla arvestatud käibemaksu.

7.)Meede III puhul peab täistööajaga hõivatute arv suurenema investeeringujärgselt vähemalt kahe isiku võrra, kui taotleja ei ole põllumajandustootja ega taotle toetust toiduainete töötlemise arendamiseks.

8.)Meede III puhul peab täistööajaga hõivatute arv suurenema investeeringujärgselt vähemalt 0,5 isiku võrra, kui taotleja on põllumajandustootja ega taotle toetust toiduainete töötlemise arendamiseks.

9.)Meede III puhul peab täistööajaga hõivatute arv investeerimisjärgselt jääma samaks, kui taotleja oli investeeringueelselt põllumajandustootja ja investeeringu käigus lõpetab põllumajandussaaduste tootmise ega taotle toetust toiduainete töötlemise arendamiseks.

10.)Meede III puhul peab taotleja poolt toodetud toiduainete turunduspiirkond olema toetuse saamisele järgneval viiel majandusaastal Eesti Vabariik, kui taotleja soovib toetust toiduainete töötlemise arendamiseks.

11.)Taotleja peab arvestama, et kokkuvõttes tuleb tal endal tasuda vähemalt 50% planeeritava investeeringu käibemaksuta maksumusest. Meede I alameetme 1.4. puhul tuleb taotlejal endal tasuda vähemalt 70% planeeritava investeeringu käibemaksuta maksumusest. Arvestada tuleb ka sellega, et toetuse saab taotleja kätte alles pärast investeeringu omapoolset teostamist ja selle eest täielikult või osaliselt (kapitalirent) tasumist.

Kui teie poolt soovitud investeering kuulub SAPARD-i raames rahastamisele ja teie majandustegevus vastab eelpooltoodud nõuetele, uurige täpsemat infot nõutavate dokumentide jms. kohta.

Infot ja abi äriplaani koostamiseks saab Tartu Põllumeeste Liidu majanduskonsulendilt Kadri Majaselt tel 470 279, sekretär 366 955
 
 

Antsu näide

On väljendatud muret, et SAPARDi nõuded on karmid ja toetust saavad vaid vähesed.

Vaatame asja lähemalt. Võtame näiteks välja mõeldud põllumehe Ants Tamme, kes kasvatab kokku 50-l hektaril teravilja, köögivilja ja kartulit. Vana taimekaitseprits, millega ta on ümberkaudsetele talunikele teenustööd tehes lisa teeninud, on oma aja ära elanud. Meie talunikul on tarvis soetada järgmiseks aastaks uus, 16 meetrise haardeulatusega ja 1500 liitrit mahutav taimekaitseprits.

Taimekaitsepritsi ostuks saab toetust meetme 1 raames põllumajandustootja, kellel ei ole riiklikke maksuvõlgu, kes peab kinni kehtivatest seadustest ja kellel on kas põllumajanduslik haridus või töökogemus. Need nõudmised kindlustavad, et toetust ei makstaks maksuvõlgadega, seadusi rikkuvale ja oskamatule põllumajandusettevõtjale. Nagu näha, mingeid "karme tingimusi ja keerukaid nõudmisi" ei ole - selge enamus Eesti põllumajandustootjatest on ausad, korrektsed ja tublid inimesed ning vastavad neile nõuetele. Nii ka meie Ants.

Ants alustab sellest, et astub sisse PRIA kohalikku büroosse ja saab sealt vajalikud dokumentide vormid ning ka trükise "Abiks taotlejale". Järgmise sammuna saadab ta taimekaitsepritse müüvatele firmadele pakkumiskutse. Kolme tagasi saadud hinnapakkumise andmed kannab Ants hinnavõrdlustabelisse ja otsustab osta vajaliku seadme firmast Suur Tõll hinnaga 36 000 krooni + km. Seejärel koostab ta kas ise või nõustaja abigaäriplaani ning täidab taotluse. Arukalt koostatud äriplaaniga tõestabki ta oma jätkusuutlikkust.

Taotlusdokumente koondades on tal vaja ka põllumajanduslikku haridust või töökogemust tõendavat dokumenti. Kuna Ants on mitu aastat FIEna talu pidanud, siis kirjutab ta selle kohta ise tõendi. Lisaks tuleb Antsul esitada ka eelmise majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, olemasolevate masinate ja muu inventari loetelu, kohaliku keskkonnateenistuse kinnitatud keskkonnamemorandumi ning vallavalitsuse õiendi, et ta ei riku keskkonnakaitsenõudeid. Ants esitab ka Maksuameti õiendi ettevõtluse registreerimise ja maksude õigeaegse tasumise kohta. Seejuures paneb ta tähele, et Maksuameti õiend näitaks, et maksuvõlgasid pole tal eelneva kuu esimese kuupäeva seisuga. Seega kui Ants esitab taotluse augustis, siis tuleb esitada tõend selle kohta, et tal ei olnud 1. juuli seisuga võlgnevusi. Ja kõige lõpuks on vaja koopiat Antsu passist.

Nagu näha, on pabereid küll palju, kuid kõik on vajalikud ja nende hankimisega ei tohiks meie tublil põllumehel probleeme tekkida.

6. augustil viib Ants kõik dokumendid PRIA kohalikku büroosse ja saab vastu taotluse vastuvõtmise lehe, kuhu on kirjutatud tema taotluse registreerimisnumber. Kahe lähema nädala jooksul külastab Antsu talu PRIA inspektor, kes kontrollib üle esitatud andmed. Seejärel vaatab PRIA keskus Antsu taotluse läbi ning hindab tema äriplaani.

Hiljemalt 16. oktoobril saab meie Ants PRIA-st kinnituskirja, mis teatab, et planeeritavat taimekaitsepritsi ostu toetatakse 50% ulatuses. Ants on sellega päri, allkirjastab kinnituskirja ja saadab selle kahe nädala jooksul tähitud postiga PRIA-sse tagasi.

Kuna Ants on kaval mees ja ei taha uut pritsi talveks kuuri seisma osta, siis kirjutas ta juba äriprojekti, et kavatseb investeeringu teha alles kevadel. Nüüd ootabki ta rahulikult järgmise aasta alguseni. Varakevadel võtab ta pangast laenu ja ostab vajaliku pritsi ära. Seejärel saadab ta arve koos muude vajalike dokumentidega PRIA-sse. Kahe nädala jooksul külastab Antsu PRIA inspektor kontrollimaks, kas ostetud taimekaitseprits vastab sellele, mis oli taotluses kirjas. Kaks kuud hiljem on Ants Tamme pangakontole 18 000 krooni toetusraha üle kantud. Seega on Ants saanud edasiste tööde tarbeks 36 000 krooni maksva taimekaitsepritsi kulutades ise sellele vaid 18 000 krooni.

Üsna sarnase skeemi järgi peaksid toimima kõik teisedki taotlejad, olgu neil siis tarvis investeerida sõnnikuhoidlasse, kalakasvatusse, maaturismi, piimaseadmetesse või millessegi muusse. Tuleb ainult jälgida, milliseid konkreetseid dokumente kavandatava investeeringu puhul vaja on.

Julge pealehakkamine on pool võitu!

Kambja alevikus asub vallamaja ehk valla süda. Sestap lülitati jaanilaupäeval peetud Kambja aleviku päev programmi ka Kambja vallale omavalitsusliku staatuse andmise kümnenda aastapäeva tähistamine.

Kambja aleviku asutuste ajaloost ning Kambjaga seotud olulistest sündmustest ja isikutest räägiti kodulookonverentsil, mida organiseeris ja juhatas meisterlikult Kambja kooli direktor Enn Liba. Endla Langel, Toivo Traksmaa, Heiki Kortspärn, Marju Pehlak, Heli Jaamets Hilja Neumann, Jüri Toomiste, Irma Drenkhan jt. esitasid rohkesti põnevaid fakte ja kultuuriloolisi üldistusi, mis toitsid konverentsile tulnud kambjalaste ja kaugemalt tulnud Kambja sõprade kodukandihuvi. Sõnasoovijaid oli sel korral rohkem, kui konverentsiks ettenähtud aeg kuulata võimaldas. Madis Linnamägi, Vaiki Agarmaa ja Priit Lõhmuse ettekanded jäid seetõttu ootama järgmist kodukandiüritust.

Et Kambja valla taastamise kümnenda aastapäeva tähistamine oli ühitatud aleviku päeva konverentsiga, osalesid üritusel Tartu maavanem Jaan Õunapuu, maasekretär Eha Pärn (on lapsepõlves kambjalane ja elas praeguse vallamaja teisel korrusel), Tartumaa Omavalitsuste Liidu esimees, Tartu valla juht Aivar Soop.

Nii Jaan Õunapuu kui Aivar Soop tunnustasid Kambja rahva tegevust kodukandi kultuuriloo talletamisel ja sellega seotud ettevõtmiste korraldamisel. Jaan Õunapuu tõi esile Ivar Tedrema tuntuse ja tugevuse vallavanemana. "Ministrid on mulle kurtnud, et nad on olnud Tedremaga lausa hädas- viskad ta uksest välja, tema tuleb varsti aknast tagasi või vastupidi."

Riigikogu liikmetest osales aleviku päeval Rahvaliidu esimees Villu Reiljan, kes tõi kingiks Rahvaliidu auesimehe Arnold Rüütli raamatu.

Kambja aleviku asutused olid toonud vallamaja saali oma tegevust tutvustavad fotostendid. Väga stiilne väljapanek oli sidejaoskonnal. Huvitavaid fakte ja vanu fotosid võis leida kaubandust (koostaja Hella Sule), lasteaeda ja ambulantsi tutvustavalt stendilt. Väga haruldased olid fotod kunagistest valla valitsejatest.

Kõik (harrastus)piltnikud olid oodatud osa võtma aleviku päeva fotovõistlusest. Näitus, mille Marika Lehiste vallamaja saali üles seadis, paistis silma leidlike mõtete ja hetketabamiste poolest. Piltnikud olid leidnud oma fotodele ka väga fantaasiarikkaid allkirju (eriti Heiki Kortspärn, Peeter Ruuge, Enn Liba, Hella Sule). Hästi tabavaid ja läbimõeldud fotoseeriaid tõid näitusele Riina Suits ja Margus Kriiva. Þürii tunnistas parima foto autoriks Peeter Ruuge. Autorite nõusolekul avaldab vallaleht järgmistes numbrites meeleldi võistlusfotosid.

Aleviku päeval tutvustas Heiki Kortspärn oma aumärkide kollektsiooni ning Tõrvandi päästeteenistus esitles moodsat tuletõrjetehnikat. Õhtul esines ansambel MTJ.

Kinnitatud Kambja Vallavolikogu 29.05.2001.a. määrusega nr 29

1. Kambja vald määrab kohanime:
1.1. tänavale, väljakule või muule aadressis kasutatavale väikekohale (aadressikoht);
1.2. maaregistrisse kantavale katastriüksusele;
1.3. kohale, mille eristamine on vajalik kohaliku omavalitsuse organitele nende tegevuses (tiheasustusega hoonegrupid, talud, suvilad, aiamajad ja nende grupid).

2. Kohanimede määramise puhul, mis kuuluvad Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide pädevusse, esitab vallavolikogu omapoolse arvamuse enne kohanime kinnitamist.

3. Käesoleva korra punktis 1 loetletud kohtadele määrab, tühistab või muudab kohanime Kambja Vallavalitsus oma korraldusega.

4. Ettepaneku maaregistrisse kantavale katastriüksusele nime määramiseks teeb maanõunik, arvestades võimalusel maa taotleja soovi. Nime määramise otsus vormistatakse maaregistrisse kandmise aluseks oleva vallavalitsuse korraldusega.

5. Katastriüksusele võib nime määrata ja tema nimi säilib ka siis, kui talle on antud aadress tänava järgi. Kambja alevikus eelistada nimena tänava järgi antud aadressi.

6. Eraomandis olevale maaregistri katastriüksusele ja sellel paiknevale kohale nime määramisel tuleb arvestada võimalusel omaniku sooviga.

7. Maaüksuse jagamisel eelistada nimedena vana maaüksuse nime, kasutades täiendit ja vältides maaüksuste nummerdamist.

8. Endiste aianduskooperatiivide ja -ühistute kruntidele nime andmisel kasutada üldjuhul endise aianduskooperatiivi või -ühistu nime, millele järgneb krundi number.

9. Kohanime valikul tuleb lähtuda kohanimeseaduse paragrahvides 17 ja 18 sätestatud nõuetest ja piirangutest.

10. Kambja valla kohanimed peavad olema eestikeelsed, kasutada võib nimesid kohalikus murdes, kuid kirjaviisilt peavad need vastama tänapäeva eesti keele õigekirjutuse nõuetele. Kohanimi ei või olla sama ühe asustusüksuse piires, eksitav, Eesti maa ja rahva kultuuriga sobimatu, labase või halvustava tähendusega.

11. Kambja valla kohtade nimistut peab Kambja Vallavalitsus.

12. Vallavalitsus avaldab käesoleva korra punktides 1.1 ja 1.3 loetletu kohale nime määramise kohta eelteate vallamaja teadetetahvlil vähemalt 30 päeva enne kohanime kinnitamist. Asjast huvitatud isikutel on õigus 25 päeva jooksul arvates eelteate avaldamisest esitada vallavalitsusele omapoolseid ettepanekuid.
 
 

Kui kokatädi Evi uue leivaportsjoni ja rahunenud ilmega söögisaali jõudis, nägi ta järgmist pilti: Evald ja Arnold istumas kõrvuti laua taga, pooleliitrine klaaspurk heledat õlut ees, naeratavad ausalt ja lakuvad teelusikaid.

Kokatädi läks kohe meeste juurde ja haaras sõnagi lausumata purgi pihku. Purgi sisu tundus olevat kuidagi liiga paks. Evi nuusutas sisu… ning tal jäi suu imestusest lahti. Purgis olev aine ei olnudki õlu, vaid meenutas hoopiski mett. Kristalselt puhast, värsket, heledat õlut meenutavat mett.

“Tahad ka proovida?” küsis Arnold. “See on võilillemesi. Mu tütar ise tegi mõni päev tagasi. Maitseb täpselt nagu päris.”

Evi otsustas maitsta. Tõepoolest, mesi mis mesi, pika niidina veniv, mida sai paar tiiru ümber teelusika keerata, magus ja kergelt hapukaski, kristalselt selge ja kuldkollane. Saanud sellest maitse suhu, jätkas Evi meeteost mõtteid mõlgutades hommikusöögi jagamist. Ta rääkis omapärasest meest ka õde-perenaisele, kes nõustus meetegemise mõttega.

Evi otsis ühest vanast “Maalehest” välja retsepti ja asus kohe korraldama ettevalmistusi mee tegemiseks. Ta saatis Rauli ja Salme, kui kõige nobedamad, võililleõisi korjama. Salme oli küll pahane, et nüüd hakatakse neile söötma võililli. Aga ta läks siiski podisedes Rauli järel lähedalolevale heinamaale. Võililli oli palju ja need õitsesid ilusasti ning kumbki korjaja kogus kerge vaevaga ämbritäie õisi.

Kui võilillelised koju tagasi jõudsid, oli Evi nende saagi üle väga rõõmus. Jaganud lõunasöögi välja ja pesnud nõud, hakkas ta võilillemett keetma. Keetis õied veega ära, kurnas, pani saadud vedelikule 3 kilogrammi suhkrut juurde ja keetis edasi, vahepeal vahtu riisudes nagu retseptis ette nähtud. Tekkinud mass läks väga ilusaks – läbipaistvaks ja kuldkollaseks. Tõsi, ollus oli küll vedel, kuid kuumana pidigi nii olema.

Lõpuks, kui mesi oli valmis, viis Evi suure potitäie mett õue jahtuma ja hakkas õhtusööki valmistama. Aegajalt viskas ta pilgu õue, et keegi ei käiks vargil. Potitäis mett jahtus aeglaselt. Isegi peale õhtusööki oli pott veel soe. Mesi oli aga muutunud paksuks ja väga venivaks. Enne kojuminekut tõstis Evi ersatsmee kööki.

Hommikul tuli Evi tööle suure õhinaga. Köögiukse lahti teinud, läks ta kohe meepotti katsuma. See oli tõesti maha jahtunud! Suur puulusikas, millega ta oli eile mett seganud, oli potis kõvasti kinni – potitäis mett oli kivikõvaks hangunud. Evi ei saanud aru, mis on juhtunud. Ta ei tahtnud seda kõike uskuda, aga lusikat ta potist kätte ei saanud, see liikus vaid koos potiga. See oli nagu üks väga suur Chupa- Chupsi komm, puust vars sees püsti.

Evi oli löödud. Ta läks vaikselt hommikusööki jagama ja mõtles, mida ta valesti tegi. Ja mida ta nüüd õde-perenaisele ütleb. Raiskas ta ju kolm kilo suhkrut ära. Ja kes seda potisuurust karamellkommi ikka lutsib. Ja lusikas on kaotsis. Ja pott on raisus. Häda kui palju!

Kui õde-perenaine kööki tuli, tundis ta kohe mee vastu huvi ja avastas äpardunud meeteo. Juhtunu üllatas tedagi. Ja tegi veidi naljagi, mistõttu kokatädi ei saanudki peapesu. Naised hakkasid otsima viltuvedamise põhjusi.

Retsepti uuesti mitu korda läbi lugedes meenus Evile, et ta oli suures tuhinas unustanud lisada sidrunhappe. Muud kõrvalekallet retseptist ei olnud. Kumbki naistest ei uskunud algul, et see tühine näpuviga- 3 teelusikat sidrunhapet võis põhjustada sellise tagajärje, millega ei osanud nüüd midagi peale hakata.

Kambja pensionärid võõrustasid Haaslava pensionäre 1. juunil.

Kohtumisõhtu avasõnad lausus sotsiaalnõunik Heli Jaamets, kes juhtis ka väga oskuslikult meelelahutuslikku osa. Samuti peeti meeles sünnipäevalapsi ja jagati vastastikku meeneid. Lauldi, tantsiti, loeti humoreske. Lahku mindi ühe erksameelse Haaslava vanahärra laulu saatel. “Ma ei läeki täänpa koju, jään siia elama …”

Kambja valla pensionärid osalesid 21. juunil ekskursioonil “Tutvumine koduvallaga”. Vaatluse alla võtsime Kambja valla kaunimad koduaiad. Meie ekskursiooni juhatas Heli Jaamets, kes koostas ka ekskursiooni marsruudi.

Pensionäride ekskursioon lõppes jaanipäevapiknikuga vabas looduses, süütasime jaanitule. Peale sellist kosutavat puhkust oli tavaline rukkileib ka magusam kui kunagi varem. 

9. juuli hommikul kogunes Unipiha koolimajja salgake rahvast arutama, mis saab Pangodist.

Selgitusi jagasid Mart Külvik, Kairi Rätsep, Kristiina Liimand EPMÜ Keskkonnakaitse Instituudist, Helen Alumäe TÜ Geograafia Instituudist ja Argo Peepson EPMÜ-st. Veel olid kohal Elva metsaülem Rein Rinne, Kambja valla keskkonnanõunik Tõnis Paas, majandusnõunik Enno Soodla, Unipiha õpetaja Lembit Jakobson, Kodijärve hooldekodu juhataja Helve Tenno. Vaatamata kibedale heinaajale tulid ka mitmed kohalikud maaomanikud oma arvamust avaldama.

Pangodi maastikukaitseala kaitse-eeskiri on juba olemas, kuid see ei ütle täpselt, kuidas järve ja selle ümbrust hooldada. Et kõigil asjaosalistel oleks tema õigused ja kohustused selged, on vaja kaitsekorralduskava. Selles dokumendis oleks kirjas, mida peab tegema vald, metskond, keskkonnaministeerium, maaomanikud. Eeskirja koostamine on jätkuv protsess, mille esimene etapp - kirjeldus, analüüs - on valmis. Praegu käib eesmärkide täpsustamine ja seejärel saab asuda konkreetse kava kokkupaneku juurde. Et töö paremini laabuks, on teretulnud kõigi asjast huvitatute arvamused. Kohalviibinud said need välja öelda, samuti paluti ka täita ankeet. Jutuajamisest koorusid välja suurimad probleemid - kaldad on võssa ja nõgestesse kasvanud, vaated suletud, ujumiskohad korrastamata, lahendamata on prügi- ja parkimismured. Eriti kurvaks teeb kohalikku rahvast Pikksaare olukord. Kunagine ilus park on võsastunud, planeeritud puhkemaja vundamendiaugu vees hulbib praht, ka Vabadussõja ausamba juures lokkab võsa. Palumäel on valla jõududega puhastatud ujumiskoht võsast, rajatud lõkkekohad, lauad-pingid, takistatud autodega mäest alla sõitmine. Plaanis on üsna pea tuua kohale prügikast ja rajada käimla. Muret teeb, et paljude toredate puhkajate hulka satub ka neid, kes kipuvad oma suurt jõudu ja vähest aru demonstreerima. Eelmine käimlahoone läks lihtsalt lõkkematerjaliks.

Et Pangodi järv muutuks meie ja meie külaliste jaoks veel kaunimaks ning et ka kohalikud elanikud vaatamata üha suurenevale puhkajatetulvale normaalselt elada saaksid, on kõigil võimalik oma mõtteid kava koostajatega jagada. Heade mõtete ja ettepanekutega võib pöörduda Kristiina Liimandi poole (tel 405 373 ja 051 44 867, e-mail kristiina.liimand@mail.ee) või Tõnis Paasi poole (tel 416 333 ja 052 02 903).

Ilusat suve kauni Pangodi ääres!