eelmine leht Nr. 8 (49) august 2001 järgmine leht
Selles lehes:

• Eesti riik tunnustas Kambja kauneid kodusid
  Enneolematu auhinnasadu: üks tiitel presidendilt ja seitse mastivimplit peaministrilt
• Õppeaasta algab valla koolides 3. septembril
• Noorsoopolitseiniku vahekokkuvõte aastast 2001
  Poolaasta jooksul on noorsoopolitseiga kokku puutunud 52 Kambja valla alaealist
• Haldusterritoriaalne reform
  Vallavolikogu 23.augusti istungil avaldasid volinikud teist korda toetust valitsuselt tulnud haldusterritoriaalse reformi ettepanekule.
• Kas kirikumaks on kirikus peamine?
  Kambja kogudus kutsub kõiki huvilisi kristliku usuelu ABC ehk Alfa kursusele. Kirikuteated.
• Helve Tenno analüüs valla sotsiaalkomisjoni tööst
  Vallavolikogu on asunud kuulama volikogu juurde moodustatud komisjonide töö analüüse. Esimesena tegi kokkuvõtte korrakaitsekomisjoni esimees Heiki Kortspärn. 23. augusti istungil esitas aruande sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni juht Helve Tenno:
• Vabatahtlik tuletõrjumine Kambja- mail
  Koduloorubriik "Oli kord…" meenutab vabatahtlikku tuletõrjetegevust Kambja- mail. Andmeid kogus, eakaid kambjalasi küsitles ja ülevaate koostas valla päästeametnik Jüri Toomiste. Ta on vaimustunud rahva kunagisest entusiasmist tuletõrjeseltside loomisel ja tegevuse korraldamisel. Ammu olnut on mõistagi õpetlik teada ka tänapäeval, ehkki tehnika on nüüd arenenum ja inimsuhted teisenenud.
• Lugejakirjad
• Õiendus
• Kuidas saada tugev vald?
• Kambja heakorrast
• Spikker bussisõiduks: väljumisajad Tartust ja Kambja vallast
  Busside sõiduplaanid on muutunud viimastel kuudel tublisti, kuid peatustes vastav info puudub või on aegunud. Lugejate palvel püüdis Koduvalla toimetus koostada võimalikult täpse sõiduplaani.
• Eakate inimeste sünnipäevad septembris 2001
• Härra Jürgenson, ega Teie ei valetanud rahvale?
  Teede- ja sideministri vastus Kõrkküla, Rebase ja Sipe küla elanike järelpärimisele
• 9 päeva juulis, mis vapustasid…
  Kambja gaidid kogusid oskusi ja mälestusi Tagametsas suurlaagris "Hõimusild"
  Tagametsas veedetud päevad olid igas mõttes vapustavad nii gaidide-skautide kui ka kogu Eestimaa jaoks.
• In memoriam

Vallaajaleht teatas juunis, et president Lennart Meri kureeritaval kauni kodu konkursil pälvis tunnustuse Ivaste küla Sepa talu, mille hoolsateks omanikeks on vallavanem Ivar Tedrema ja tema abikaasa Silva. Et perekond Tedrema ei osalenud võistlusest kokkuvõtete tegemisel Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakoolis, oli maavanem Jaan Õunapuul meeldiv võimalus anda auhind üle Kambja aleviku päeval.

Jaan Õunapuu tõi Kambjasse ka seitse rahvusvärvides mastivimplit, millega peaminister Mart Laar pidas meeles tublimaid kodukaunistajaid. Auhinna pälvisid: Leida Uri Simka talu Kaatsi külas, perekond Palu Anne-Marja maaüksus Suure- Kambja külas, Margarita Arujõe Männi talu Vana-Kuuste külas, Kristina Värno Koidu talu Vana-Kuuste külas, Ants Matsini eramu Pihlaka tänaval Kambjas, Jaanus ja Ene Jõelaidi eramu Järve tänaval Kambjas, Helle Toomi eramu Pääsukese tänaval Kambjas.

Kodukaunistamistraditsiooni taastaja on president Lennart Meri, kelle ametiaeg saab ümber oktoobris. President Meri lausus oma viimase kodukaunistamiskõne lõpetuseks: "Me ehitame oma Eesti kodud kauniks selleks, et nad jääksid ja areneksid ja et me Eesti kodu oleks Eesti nägu. Me ei sea endale eesmärgiks, et Eesti kodu oleks kaunim kui Hollandi või Saksa kodu. See oleks täiesti väär arusaam. Eesti kodu peab olema Eesti nägu ja kasvatama tugevat eestlast ja andma talle selle meeletu armastuse, mida me kõik tunneme oma ema-isa vastu, oma kodu vastu, oma kodumaa vastu, oma ilu vastu."

Kodukaunistamisliikumist virgutab Kambja vallas heakorrakomisjon, mida agaralt juhib vallavolinik Anne Palumets.

Esimese talve õppurid valla koolides

Kambja koolis: Raul Erstu, Birk- Jörgen Jalakas, Teet Kadak, Siim Kalev, Tanel Kappet, Martti Kõiv, Mirjam Kähr, Kristjan Lass, Matti Luik, Merlin Melser, Karl Paide, Birgit Põder, Merit Saik, Tarmo Tereping, Karl Tilga, Timmu Tollimägi (õpetaja Mare Paidra).
Kuuste koolis: Kenti Ilver, Age Uibo, Pille Vaht, Kadi Voika (õpetaja Tiiu Sumberg).
Unipiha koolis:Kelli Nukk, Veda Kala (õpetajad Eha ja Lembit Jakobson).
 

Esimene koolipäev

Kambjas alustatakse esmaspäeval, 3.septembril kell 9 klassijuhataja tunniga, kell 10 on aktus ehitatavas koolis.
Kuustes algab kool 3. septembril kell 9 piduliku lipuheiskamisega.
Unipiha koolipere koguneb 3.septembril.
 

Uued õpetajad Kuustes

Tööle asuvad: Karin Kurg (käsitöö), Andre Koka (kehaline kasvatus), Peedu Sula (ajalugu ning inimese- ja kodanikuõpetus).

Koolilõuna Kambjas

Algaval õppeaastal maksab lõunasöök Kambja koolis 7 krooni. Kui õpilane toob raha esmaspäeva, 3. septembri hommikul klassijuhatajale, saab ta teisipäeval süüa. Septembrikuu toiduraha on 133 krooni.

Kambja uuest koolihoonest
Kambja uue koolihoone saatus on huvitanud mitmeid Koduvalla lugejaid.

Vallavolikogu 23.augusti istungil uuris volinik Heiki Kortspärn vallavanem Ivar Tedremalt, kuidas ehitus edeneb.

"Tänavune ehitusraha hakkab saama ühele poole- riigilt saime 2 miljonit, valla eelarvest lisasime 300000 krooni," vastas vallavanem. "Järgmiseks aastaks oleme küsinud niipalju, et ehitus saaks valmis. Eks näeme, palju antakse."

Ehituse jätkamiseks võiks võtta laenu vaid siis, kui oleks riigi garantii. Sellest on olnud juttu ka haridusministriga.

Käesolevast aastast on pool möödas. Anname nüüd teada, kuidas see aeg on sujunud Kambja valla lastel ja noortel noorsoopolitsei andmetel.

Olen jõudnud arusaamisele, et igasugune “X” alaealise manitsemine ei ole andnud positiivseid tulemusi. Nüüd kasutan mulle antud õigust ning anonüümsed teadaanded asenduvad veidi kindlapiirilisemate andmetega.

(Toimetuselt lugejatele: ees- ja perekonnanime esitähtede taga peituvaid isikuid ei tasuks alati otsida- leida oma külast, sest Kambja valla elanike arv on piisavalt suur ning sarnaste initsiaalidega isikuid mitmeid. Toimetus vabandab, kui kellegi hea nimi asjatult kahtluse alla seatakse ning palub sellistest juhtumitest kindlasti teatada, et saaksime kahtlused avalikult hajutada. )

Alaealiste õiguserikkujate andmepangas 5 Kambja noort

Tartu Politseiprefektuuri alaealiste õiguserikkujate andmepangas on 30.juuni 2001.a. seisuga arvel 5 alaealist Kambja vallast. Alaealised MP ja RP on saanud vahepeal täisealiseks ning seega on antud nende arvestuskaart arhiivi. Noormees MK aga asus elama teise piirkonda ning tema “paturegister” anti üle teise inspektori käsutusse, kes nüüd hakkab tema tegemistel- toimetamistel silma peal hoidma.

Et politseiuurijatel tööpuudust ei tuleks, on hoolitsenud meie valla 14- aastane noormees TK, kelle mitmed ebaseaduslikud teod on lähiajal valgust saanud. Noormehe taunitava tegevuse tagamaid tuleb aga vaadelda seoses koduse olukorraga, mis annab igati soodustavaid tingimusi kuritegeliku elu jätkamiseks.

15.mail 2001.a. jõustus alaealise RT suhtes kohtuotsus, mis tulenes eelmisel aastal toime pandud kuriteost. Kohus otsustas noormehe süüdi tunnistada tema poolt sooritatud kuriteo ja mõista karistuseks kolm kuud vabadusekaotust. Vabadusekaotuslikku karistust ei pöörata vastavalt Kriminaalkoodeksi § 47-le (Tähtajalise vabadusekaotuse tingimuslik kohaldamata jätmine) täitmisele, kui nooruk ei pane poolteiseaastase katseaja kestel toime uut kuritegu või haldusõiguserikkumist ja täidab talle Kriminaalkoodeksi § 47¹ alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Nendeks on: ilmudes perioodiliselt registreerimisele kriminaalhooldaja määratud ajal ja kohta, esitades kriminaalhooldajale dokumente temale kohtu poolt määratud kohustuste täitmise kohta, elades kindlaksmääratud kohas, taotledes hooldusametniku luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks ning taotledes hooldusametniku luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks. Sellised piirangud kehtivad noormehele 2002 aasta novembrini. Sellel ajal sooritatud kuriteod või haldusõiguserikkumised saavad tõukeks, et nooruk läheb kandma kohtu poolt mõistetud karistust juba kinniste akende taha.

Eeltoodud lõik paneb ehk teisigi noorukeid mõtlema.

Noormees LU aga hakkab kohtuotsust ootama, seni aga peab ta mõtlema sügavalt oma mineviku – tuleviku üle.

Ka 16-aastane JS on kantud Tartu Politsei alaealiste õiguserikkujate andmepanka seoses kuriteoga, milles ta on tunnistatud kahtlustatavaks.

Noormeeste sekka on ära “eksinud” ka üks 16-aastane neiu MK, kes kanti alaealiste õiguserikkujate andmepanka seoses tema õiguserikkumisega Haldusõiguserikkumise seadustiku § 158 lg1 tunnustel s.o. narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku omandamise või edasiandmise eesmärgita hoidmise või arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest (karistusena määratakse rahatrahv kuni 50 päevapalga ulatuses). Nimelt: 10.märtsi 2001 Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriahaigla joobeekspertiisi aktist nähtub, et neiu on tarvitanud narkootilist ainet – amfetamiin, mille kohta puudub arsti ettekirjutus; 30.märtsil 2001 teostati neiule joobeekspertiis ning aktist nähtub, et ta on tarvitanud Tartu linnas ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist või psühhotroopset ainet – amfetamiin ja kokaiin. Mõlema haldusõiguserikkumise eest määrati MK-le karistuseks rahatrahv, mis ei ole sugugi väike.

Kus suitsu, seal pahandust

Poolaasta jooksul on noorsoopolitseiga kokku puutunud 52 Kambja valla alaealist. Neist hulk noorukeid olid Kambja Põhikoolis õppivad noormehed, kes ei pea paljuks enne ja peale õppetunde ning tundide vaheaegadel sisustada oma aega kooli territooriumil tubakatooteid pruukides. Kui esimene manitsemine lõppes suulise hoiatusega, siis hilisemad “vahelejäämised” tuleb fikseerida protokolliga ja enam ei saa loota, et karistust sellele õiguserikkumisele ei järgne.

Seik vestlusest suitsetajatega: kui arutasime noormeeste käitumist ja ma küsisin, kas neid veel suitsetamas nähakse, vastas noormees RS, et ta mitte ei tea, kuidas on lood minu nägemisega. Vastasin siis, et minu silmanägemine on korras ja muret pole vaja tunda.

Muutused seadustes: karistused noorele tobitajale ja trinkijale

Varem oli alkohoolsete jookide, joovastavate ainete ja tubakatoodete omandamise ja tarvitamise keeld alla 18-aastaste isikute poolt fikseeritud valdade omavalitsuste poolt. Nüüd aga kehtivad alates 2.maist 2001 jõustunud Haldusõiguserikkumiste seadustikku lisatud uued paragrahvid. Nendeks on:

§147¹ Suitsetamise piirangute rikkumine. Lõige 1 - Suitsetamise eest kohtades, kus suitsetamine on seaduse alusel keelatud (siin on mõeldud 1. jaanuaril2001 jõustunud Tubakaseadust);

§147² lg1 Alaealisele tubakatoote mistahes viisil pakkumine – määratakse rahatrahv kuni 50 päevapalga ulatuses;

§147² lg2 Alaealisele tubakatoote mistahes viisil pakkumine vanemate, neid asendavate isikute või isiku poolt, kellest alaealine on teeninduslikus sõltuvuses - määratakse rahatrahv 20 kuni 100 päevapalga ulatuses ;

§147³ Tubakatoote ostmine alaealisele - määratakse rahatrahv kuni 50 päevapalga ulatuses. Kui varem puudus seaduses säte alaealise enda karistamiseks alkohoolse joogi või tubakatoote tarbimise ja ostmise kohta, siis nüüd on see fikseeritud ja kvalifitseeritud Haldusõiguserikkumise seadustiku §152¹-s Alaealise poolt alkohoolse joogi või tubakatoote (1 lg) tarvitamise eest määratakse rahatrahv kuni 10 päevapalga ulatuses ja (2 lg) ostmise eest määratakse rahatrahv kuni 20 päevapalga ulatuses. Vastutus nende õiguserikkumiste eest algab juba 13- aastastel isikutel s.t., et karistus (mis ei pea olema rahatrahvi näol) määratakse alaealisele endale. Karistuse võib määrata ka Alaealiste Komisjon, kuhu siis politsei poolt alaealise õiguserikkumise materjal arutamisele saadetakse.

§152² Alaealisele alkohoolse joogi või tubakatoote müügi eest ootab müüjat rahatrahv kuni 100 päevapalga ulatuses.

Vahepalaks väike ülesanne matemaatika-huvilistele.

Alates 1.jaanuarist 2001.a. on üks päevapalk 53 krooni (Miinimumpalk 1600 krooni jagatakse arvuga 30 ehk päevade arvuga kuus). Kui suured on tänavu rahatrahvi suurused kahe, viie, kümne, kahekümne, viiekümne ja saja päevapalga ulatuses? /Spikker artikli lõpus./

Noorte tänavune paturegister

2001. aasta esimesel poolel on koostatud haldusõiguserikkumise protokolle 12 alaealisele ja 4 lapsevanemale:

19. jaanuaril 2001 kell 19.30 pruukisid alkohoolset jooki Kuuste Põhikooli territooriumil sama kooli õpilased MK, JN, HB ja MH. Noormeestele koostati haldusõiguserikkumise protokoll (edaspidi tekstis lühendatult: protokoll) haldusõiguserikkumiste seadustiku (edaspidi: HÕS) § 150 lg1 tunnustel. Vabastati HÕS §17 alusel halduskaristusest ja piirduti hoiatusega.

2.märtsil 2001 kella 19.00-22.00 vahel pruukisid Kammeri ja Pangodi külas elavad alaealised ML, HP, ES, KV ja OK Unipiha Algkooli territooriumil alkohoolset jooki Laua Viin. Kõige vanem neist, ML, oli vanuses, kus vastutust tuli kanda tal endal HÕS § 150 lg1 tunnustel. Noormees vabastati HÕS §17 alusel halduskaristusest ja piirduti hoiatusega. Ülejäänud alaealiste puhul tuli vastutust kanda aga nende vanematel, kellele koostati protokoll HÕS § 153 lg1 tunnustel. Vabastati HÕS §17 alusel halduskaristusest ja piirduti hoiatusega.

10.märtsil 2001 kella 01.00-03.30 vahel Kambja alevikus Kase 2-1, tol ajal veel alaealise MP korteris lärmati ja kakeldi maja ees, millega pandi toime isikute rahu tahtlik rikkumine eluruumides. Noormehele koostati protokoll HÕS § 145 lg1 tunnustel ning karistuseks määrati rahatrahv.

30.aprillil 2001 kell 21.41 pruukisid 2 meie valla alaealist noormeest Tartus alkohoolset jooki. KV tegi seda Laululava taga ja TP Laulupeo pst parklas. Selle eest koostati noormeestele protokoll HÕS § 150 lg1 tunnustel ning karistuseks määrati rahatrahv.

15.mail 2001 kell 4 lärmati tahtlikult Kambja alevikus Puiestee 3-1 korteris neiu KP eestvedamisel, millega rikuti isikute rahu eluruumides. Neiule koostati protokoll HÕS § 145 lg1 tunnustel ning karistuseks määrati rahatrahv.

19. juunil 2001 kell 13.10 varastas meie valla neiu TM Tartus Raekoja plats 12 kaupluse RAE müügisaalist riideeseme (top- jaki) väärtuses 250 krooni. Neiule koostati protokoll HÕS § 144¹ lg1 tunnustel ning karistati rahatrahviga.

Neiu MK haldusõiguserikkumistest oli juttu juba eelpool.

Politsei süvendab õiguskuulekust

Loenguid ja üritusi on korraldatud Kambja valla kolmes koolis.

Kammeri Erikoolis peeti liiklusteemalist loengut jaanuaris. Lastega sai lahendatud viktoriiniküsimusi ja kokku pandud liiklusteemalist puslet. Võitjaid sai premeeritud temaatiliste meenetega. Kevadel käis kooli külastamas ka vanemkonstaabel Ivar Dubolazov. Oleme tänulikud, et Teie kooli õpilased Jaana Hirvemäe, Eddi Õun, Janar Sirp, Kristi Ostrak ja Igor Sõðtðikov saatsid joonistusi, mis osalesid konkursil “Liikluses olen nõrgem, kuid targem”. Väga tore on tõdeda, et Teie kooli õpilased on innustunud kunstist ja saavad seeläbi meeldivaid elamusi.

Kuuste Põhikoolis on käidud korduvalt. Loengute teemadeks on olnud seadusandlus, vägivald ja narkootikumid. Viimati saime kokku Ülenurmes Põllumajandusmuuseumis “Kahtepidi kanepist” projekti käivitusüritusel. Kavas olnud jalgrattalubade eksam lükkus tehnilistel põhjustel edasi sügisesse. Kõigil Kuuste kooli jalgrattalubade taotlejatel soovitan sügise hakul eksamimaterjal endile selgeks õppida, et lubade saamine vesiselt ei lõpeks.

Unipiha Algkoolis sai käidud liiklusteemalisel loengul, mille kasutegur oli jalgrattaeksamil igati näha. Kaheksast eksami sooritajast läbis katsumuse edukalt seitse last.

Edasist meeldivat koostööd lootes

Politseiline matemaatika

Kui 1 päevapalk on 53 krooni, siis 2 päevapalka on 106 krooni, 5 päevapalka on 265 krooni, 10 päevapalka on 530 krooni, 20 päevapalka on 1060 krooni, 50 päevapalka on 2650 krooni, 100 päevapalka on 5300 krooni.

Vallavolikogu 23.augusti istungil avaldasid volinikud teist korda toetust valitsuselt tulnud haldusterritoriaalse reformi ettepanekule.

Koduvalla eelmine number tutvustas põhjalikult valitsuse ettepanekut ja volikogu juuliistungil peetud arutelu. Valitsuse ettepanek kiideti tol korral heaks (poolt 7, vastu 2, puudus 6 volinikku). Et kõnealuse otsuse poolt peab olema volikogu koosseisu enamus (8 liiget), arutati haldusterritoriaalse reformi ettepanekut ka augustis. Nüüd võeti vastu juriidiliselt korrektne otsus: poolt 9, vastu 1, istungilt puudus 5 volinikku).

Volikogu istungil esines külalisena Mõõdukate Erakonna esindaja Lembit Jakobson, kelle sõnul mõõdukad ei poolda kiiret ja juhuslikku valdade liitmist. Omavalitsuste arvult (247) on Eesti Euroopa riikide seas igati keskpaigas. Tähtsam on anda valdadele ülesannete täitmiseks vajalik tulubaas.

Kas tead, et linnades elab lapsi, kes arvavad, et kass on koera naine? Või et jõulud on jõuluvana sünnipäev? Leidub selliseid!

Ent kas tead ka, et samamoodi on nii Eestis kui mitmel pool mujalgi üsna tavaliseks asjaks teadmatus meie nn protestantlikku lääne kultuuriruumi paljuski mõjutanud ristiusu põhitõdede kohta. Miks nii?

Küllap on põhjusi mitmeid. Üheks levinumaks on ilmselt hädad, mis tulenevad meie kultuuriruumi nö "kristlusega vaktsineeritusest" - meie esivanematest suurem osa on olnud kristlased. Meistki enamik on vähemalt korra oma elus kirikusse sattunud, kuulnud kedagi kusagil Jumalast jms kõnelemas ja selle põhjal harjunud ka ennast "põhimõtteliselt" kristlaseks pidama. Pea igaühel on mingi arvamus sellest, mida kirikus tehakse ja kuulutatakse.

Mitte väga kaua tagasi arvati, et kui Gagarin oma kuulsusrikaste lendude käigus kusagil pilve piiril jalgu kõlgutavat halli habemega vanameest ei kohanud, siis oli antud selle sõnumiga ristiusule surmahoop. Nüüd on levimas sõnavabadus ja mõttevabadus ja mitmed muud vabadused ja "vabadused". Ent kui palju on tänapäeva "keskmise eestlase" uskumustel kristlusest ühist tegeliku evangeeliumiga?

"Ja mis siis, kui ma ei teagi, mida te seal kirikus usute? Mis mul sellest?" võid ehk küsida. Võibolla siiski on. Ei tahagi siinkohal hakata reklaamima seda, et Jumal armastab inimesi ja pakub neile midagi imelist. Või et Jeesus võib muuta Sinu elu. Seda olete nagunii juba kuulnud ja vast kuulete kunagi veel. Aga võibolla oleks lihtsalt tore teada saada? Eriti kui mõelda, et näiteks Afganistaanis saavad Talebani habemikud väga kurjaks verejanuliseks, kui keegi üritab kristlusest midagi täpsemat teada saada, meie maal aga võib suisa eluga riskimata kirikuid külastada ning õppida nii palju, kui süda lustib.

Uudne asi Kambjas- Alfa kursus

Nüüd on selleks avanemas koguni eriliselt soodne võimalus! Nimelt pakub EELK Kambja kogudus Sulle alates septembrist (Kambja jaoks) uudset asja - Alfa kursust.

Ei, ei ole leerikursus! Midagi muud. Alfa on teadagi kreeka tähestiku esimene täht ja Alfa nime kannabki kõnealune üritus seetõttu, et püüab anda lihtsaid ja arusaadavaid selgitusi ristiusu põhitõdede kohta. Kursuste süsteem on alguse saanud Inglismaalt anglikaani kiriku ühest Londoni kogudusest ja on kiiresti levinud üle kogu maailma.

Aastatel 1993-1998 käis Alfa kursustel üle miljoni inimese. Siin peab midagi olema!

Mis selles Alfas siis nii head on?

Üks asi muidugi, mis rahvast ligi tõmbab on, et süüa saab. Nimelt algavad kõik Alfa õhtud pisukese ühise söömaajaga (või vähemalt kohvitamisega). Edasi tuleb umbes pooletunnine loeng, siis juuakse veel kohvi (või kakaod või midagi muud sama toredat) ja arutatakse üheskoos kuuldut. Ja mis kõige toredam: mingit eelnevat teoloogilist haridust ei nõuta! (Tegelikult ongi ta pigem algajatele suunatud).

Arvamusi Alfa kursustel osalenutelt:

"Alfa on ülemaailmselt ligitõmbav kursus kristliku usuelu ABC-st. Kaasaegset eelarvamustest vaba inimest arvestav lähenemine võimaldab tegeleda usuliselt ja eluliselt oluliste küsimustega väga avatult ja positiivselt. Erilise väärtusega on Alfa raames vahetult loodavad inimlikud kontaktid ning heatahtlikult üksteist jaatav õhkkond, mida ei häiri kellegi vaimulik asjatundlikkus või asjatundmatus. Lihtsalt ja inimlikult avastatakse üheskoos Vaim, kes tänu Kristusele iga inimese elu uueks võib muuta. Alfa-vaimu kujukaks iseloomustajaks on kindlasti seegi, et see kursus on leidnud laialdast kasutust sõltumata kultuuri- ja kirikutraditsioonidest." Meego Remmel, Tartu Saalemi baptistikoguduse pastor, Eesti Evangeelse Alliansi peasekretär.

"See kursus on mul aidanud luua enda sees korda teadmiste osas Kristusest ja Jumalast, mõtelda oma kohustustest Jumala ees, elamisest kristlasena." Aare (58), Alfa kursusest osavõtja, Tartu.

"Usk, see on rohkem lähenemise viis ning seda on siin laiemalt lahti mõtestatud ja haaratud rohkem, kuidagi lihtsamini saab aru." Ivi (45), Alfa kursusest osavõtja, Tartu

Tekkis huvi? Kambja Alfa algab neljapäeval, 6. septembril kell 19.00 koguduse kantseleis (Männi 9-25, Kambja) ja saabki järgneval üheteistkümnel nädalal samal ajal sealsamas toimuma. Kursus on tasuta (õhtusöögiga seoses on võimalik annetada vastavalt soovile), lõpetajad saavad värvilise diplomi ka Kursustele registreerumiseks helista kogudusse telefonil (07) 416 388, 052 96 049 või kirjuta kambja@eelk.ee.

Lisainfo: http://www.alfa.ee/ ja http://www.eelk.ee/kambja.

Jumalateenistused Kambja kirikus toimuvad pühapäeviti algusega kell 11.

9. septembril
on külas Alar Kilp, kes kõneleb kevadel igavikku lahkunud endisest Rumeenia põrandaaluse kiriku ühest "eesrindlasest", 14 aastat kommunistliku reziimi ajal vangis olnud ja piinatud, hiljem lääne kristlaste poolt vabaks ostetud ja "vaba maailmas" kaasaja märtrite "hääleks" saanud Richard Wurmbrandist.

Lisainfo kogudusest või Internetist http://www.pereraadio.ee/wurmbrand/

Ansambel Triskele
esineb Kambja kirikus pühapäeval, 9. septembril kell 18. Tegemist on vaimulikku rahvamuusikat viljeleva ansambliga, kes kõnealusel kontserdil esitab oma uuel heliplaadil leiduvaid Lõuna- Eesti vaimulikke laule.

Lisainfo ansambli kohta ning mõnede laulude kuulamise võimalus Internetis aadressil: http://www.utlib.ee/fonoteek/triskele/

Et Kambjast kaugemal elavad inimesed saaksid üritusest osa võtta, toimub bussiliiklus. Täpsemat infot bussi väljumise ja marsruudi kohta saab kogudusse telefonil (07) 416 388, 052 96 049.

Faksiimiletrükki Wastsest Testamendist
ja raamatut "Wastse Testamendi lugu" esitletakse Kambja kirikus laupäeval, 29. septembril kell 12.

Vallavolikogu on asunud kuulama volikogu juurde moodustatud komisjonide töö analüüse. Esimesena tegi kokkuvõtte korrakaitsekomisjoni esimees Heiki Kortspärn. 23. augusti istungil esitas aruande sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni juht Helve Tenno:

Kambja vallas on 2650 elanikku (registris 2550), neist 538 õpilast (sh. 48 üliõpilast), 560 pensionäri, 249 puudega inimest (sh. 7 lapsinvaliidi, 64 kerge puudega, 129 raske puudega ja 49 sügava puudega) ja 245 töötut (sh. 43 ametlikult registreeritud).

Enamik neist on üht või teist viisi olnud sotsiaalkomisjoni tegevusest puudutatud. Komisjoni istungid on toimunud korra igas kuus, eriti kiiret otsust vajavate küsimuste puhul ka sagedamini. Näiteks 2000. aastal oli 16 koosolekut, käesoleval aastal on senini toimunud 12 koosolekut. Põhiliselt arutab komisjon majanduslikes raskustes olevate inimeste ühekordsete toetuste avaldusi, laste kooliprobleeme, tervishoiualaseid küsimusi. Üks üsna mahukas tegevus on üliõpilastoetuste eraldamine. Viimase pooleteise aasta jooksul saanud ühekordseid toetusi 402 Kambja valla inimest. See arv ei näita kõikide toetuse saajate hulka, sest enamikul toetuse saajatel on perekonnad, kellele saadud toetus jaotub.

Seadused muudavad toetuste määramise aina keerulisemaks

Väga mahukas on toimetulekutoetuse arutelu, kuna toetuse eraldamise juhendist on tegelikkuses esinevad olukorrad paljuski erinevad. Tõsist arutelu eeldab koolitoidu küsimus, eriti siis kui koolidelt ei saa konkreetset infot suuremate abivajajate kohta. Väga palju on käesoleval aastal küttetoetuse taotlejaid, aasta algusest on esitatud küttetoetuse saamiseks 97 avaldust, milledest on rahuldatud 64.

Pidevalt suurenev abivajajate arv tuleneb jätkuvast hindade kasvust samal ajal kui töötasud ja pensionid on püsinud juba aastaid samal tasemel. Ei saa ju pensioni tõusuks lugeda neid 20- kuni 50-krooniseid tõuse 1999. aastal ja käesoleval aastal. Miinimumpalk on kasvanud viimaste aastatega 400 krooni, mis hoopiski ei korva hindade kasvu. Pealegi on koos nende pisitõusudega kaasnenud langused, mida ei ole reklaamitud, kuid mis on märkamatult aset leidnud. Näiteks: kui puudega inimene sai varem puude raskusastmele ettenähtud pensioni, siis seaduse paranduse kohaselt arvutatakse tema pension puude raskusastme pensionist töövõime kaotuse protsendi järgi (kui inimesel on raske puue - pension 1025 krooni- ja tema töövõime kaotuse protsent on 75, saab ta invaliidsuspensioni 1025 krooni x 0,75 = 768.75 krooni). Samalaadne muudatus on toimunud ka toitjakaotuspensioniga. Kui varem sai iga orvuks jäänud laps 820 krooni toitjakaotuspensioni, siis praegu jaotatakse lahkunud vanema eelnev sissetulek pere laste vahel, mis näiteks raske puudega inimese nelja lapse puhul moodustab 256 krooni.

Lastetoetuste seadus lubas suurt toetuste kasvu, tulemuseks on aga see, et viie kooliskäiva (8- kuni 18-aastased) lapse pere on jäänud ilma suure pere toetusest, mida praegu antakse ainult siis, kui peres on kaks või enam alla 8-aastast last (see süsteem on keeruline, kui kedagi huvitab, võib Heli Jaamets täpsemalt selgitada). Kõige ülekohtusem on see, et kuigi lapsehooldustoetus on väikelapsega kodus olevale emale ette nähtud miinimumpalga ulatuses kuus (lapsehooldustasu määr), lubab seadus välja maksta poole lapsehooldustoetuse määrast.

Abivajadus kasvab, töötus painab

Tänu nendele seadusemuudatustele on vähekindlustatud perede abivajadus aina kasvanud. Kui sotsiaalkomisjon varasematel aastatel arutas ühel istungil 6 kuni 7 küsimust, siis praegu on istungitel arutusel 10 kuni 11 küsimust, pikimal istungil oli päevakorras 17 küsimust.

Väga tõsine on töötuse probleem. Suur osa töötutest on vanuses 40 kuni 60 ning nendele ettevõtted tööd ei paku, peetakse liiga vanaks. Samuti on hädas äsja kooli lõpetanud noored, neilt nõutakse töökogemusi.

Omaette mureks on alkoholi kuritarvitajad, n.ö. äpud ja lihtsalt laiskvorstid. Nendega on eriti keeruline siis, kui peres on lapsi, kes vajavad abi. Selliste perede puhul on komisjon teinud otsused nii, et raha kulutatakse nende perede laste abistamiseks, mitte vanematele hoolimatuks kulutamiseks. Seda, kuivõrd vähe mõned vanemad oma lastest hoolivad, ei oska kõrvalseisja praegusel ajal ettegi kujutada.

Komisjon on teinud otsuse, et suvekuudel töötutele toetust ei maksta, kuna juhutöid on suvel piisavalt saada, kui inimesed ise töötada soovivad. Tööhõiveametis registreeritakse praegu töötuna kõik soovijad, ainult et töötu abiraha saavad ainult need, kes registreerivad end töötuks 180 päeva jooksul pärast töösuhte lõppemist. Ülejäänud saavad töötu kaardi, kuhu on märgitud, et töötu abiraha pole õigust saada. Sellise kaarti omamine annab õiguse taotleda toimetulekutoetust.

Käesoleval aastal on küllalt mahukas töö puuetega inimestele hooldaja määramine. Juhtudel, kui hooldada on komisjonile tundamatu, tuleb teha päringuid olukorra selgitamiseks. Kogu puuetega inimeste toetuste süsteem on tegelikult üks läbimõtlematult koostatud seadusakt, mille tõttu nüüd ajakirjandus puuetega inimesi eranditult mõnitab. Õigem on tõsta kõikide puuetega inimeste pensione, nii jääb ära väidetavalt ebaõiglane raharaiskamine.

Sotsiaalkomisjonis arutatavate küsimuste ulatus on väga lai ulatudes mingil momendil tekkinud majandusliku abi vajamisest pereprobleemide lahendamiseni. Komisjoni 8 liikmest käivad korralikult koos 7, ühte komisjoni liiget oleme näinud vaid korra. Praegused seadused on seadnud sotsiaalkomisjoni olukorda, kus enamik päevakorra punkte on seotud toetusraha eraldamisega, mis on oma olemuselt küllalt keerukas. Komisjoni heaks küljeks on see, et kõik päevakorrapunktid arutatakse korralikult läbi ning püütakse leida parim lahendus. Kõik otsused ei ole seotud abiraha andmisega, komisjon annab abivajajatele ka soovitusi, mida ette võtta ja kuhu oma murega edasi pöörduda.

Koduloorubriik "Oli kord…" meenutab vabatahtlikku tuletõrjetegevust Kambja- mail. Andmeid kogus, eakaid kambjalasi küsitles ja ülevaate koostas valla päästeametnik Jüri Toomiste. Ta on vaimustunud rahva kunagisest entusiasmist tuletõrjeseltside loomisel ja tegevuse korraldamisel. Ammu olnut on mõistagi õpetlik teada ka tänapäeval, ehkki tehnika on nüüd arenenum ja inimsuhted teisenenud.

Saateks

Kambja valla tuletõrjetegevust ei ole eelnevalt eriti uuritud. Teame, et tegevus toimus, kuid kes olid liikmed ja juhid (eriti enne teist maailmasõda), on vajunud unustusehõlma.

Seepärast pöördusin andmete saamiseks Tartumaa Muuseumi, Eesti Tuletõrjemuuseumi ja Eesti Ajaloo Arhiivi poole.

Olin kindel, et tühimikud tuletõrjetegevuse kohta Kambja- mail saab täita erilise vaevata. Materjalid tuletõrjetegevusest olid koondatud ju Elvasse Tartumaa Muuseumi. Jäi ainult kohale sõita. Kuid peagi selgus, et kõik materjalid olid Elvas ära põlenud ja hukka saanud, kuna muuseumis oli 1998.aasta 13.aprillil tulekahju.

Lootuses andmeid saada pöördusin Eesti Tuletõrjemuuseumi poole, kuid kahjuks puudusid seal Kambja kohta andmed.

Seejärel pöördusin Eesti Ajalooarhiivi poole ja ei pidanud kahetsema: sain sealt teatud algmaterjalid. Hiljem uurisin vallaelanikelt, kes võiks tuletõrjest veel midagigi teada ja mäletada ning püüdsin kildhaaval aastad ja tegevused kättesaadud ja mälestustes olnud materjali põhjal kokku panna.

Käesoleva uuringu koostamisel osutatud nõuannete ja abi eest olen väga tänulik kõigile Kambja valla inimestele, kes aitasid mul selles pisikeses uuringus jõuda lõpptulemuseni. Teades TEIE tagasihoidlikkust, ei ole siin TEIE nimesid.

Samuti olen väga tänulik osutatud abi eest eelpoolnimetatud muuseumide töötajatele.

Kui see materjal, mis on nüüd kaante vahel, pakub kellelegi väheke huvi, siis ei kulunud aeg ja töö asjata.

Kiirkäigul läbi tuletõrje ajaloo

Tulekahjudega pidid meie kauged esivanemad kokku puutuma juba enne, kui tuli võeti igapäevases elus kasutusele. Piksest tekkinud metsatulekahjud olid inimestele kohutavaks elamuseks, tuli oma üleloomuliku jõu tõttu paljudele jumaluseks, mis sisendas hirmu.

Kui ürginimene võttis tule kasutusele, hakkasid tekkima tulekahjud tema tegevuse läbi ning lahtipäästetud tulega asuti võitlusse kui ühe oma kurjema vaenlasega.

Siit tulebki otsida tuletõrjetöö algust. Kuidas ürginimene arusaamisele tuli, et vesi on talle abiks lahtipääsenud tulekahju kustutamisel, pole teada, kuid kättesaadav veenõu oli aastatuhandeid ainukeseks kustutusvahendiks.

Esimese täiuslikuma tulekustutuspritsi leiutajaks peetakse Aleksandria linna mehaanikut Ktesibiost aastal 250 e.m.a.

Ametliku statistika andmeil leidis aastatel 1860- 1909 üksnes Tsaari- Venemaa Euroopa osas aset 2 miljonit tulekahju, milles hävis 6,5 miljonit taluhoonet. Mainitud ajavahemikul tekkis 9/10 kõigist riigis puhkenud tulekahjudest maapiirkondades.

Euroopa suuremates linnades kakati 17.sajandi teisel poolel moodustama kutselist tuletõrjet. Esimesed komandod loodi Viinis, Pariisis, Londonis.

Esimene suurem tulekahju Tallinnas toimus aastal 1288, tules hävis enamik linnast. 1825.aastal anti välja määrus millega kehtestati tuleohutusnõuete rikkumise eest konkreetsed karistused.

Meie kutselise tuletõrje asutamise aeg on 24. juuni 1803.a. 26. mail 1788. Loodi Mustpeade vennaskonna vabatahtlik tuletõrjekomando.

Esimene vabatahtlik tuletõrje selt maal asutati 24. juunil 1876.a. Alatskivil. Järgmised olid Varnjas (1884), Ninal ja Koosal (1899), Kallastel (1903), Nõval (1908).

Kambja valla maile moodustati 1910.aastal Kambja walla wastastiku tuleõnnetuste kordadel awitamise selts.  Seltsi koosolekutel arutati küll tuletõrjepritside ostmise vajalikkust ja selts suutis need pritsid isegi välja osta, kuid päris kindlasti ei saa me väita nagu oleks meil olnud tegu tuletõrje seltsiga. Tulekahjudel küll käidi ja tuld kustutati, kuid eelkõige oli see ikkagi kindlustusselts, mis omas tulekustutusinventari. Seda seltsi võib nimetada tuletõrjeseltsi eelkäijaks.

Paraku peame vaatame tuletõrjeajaloos pisut tagasi, sest ka Kambja pritsumeeste ja -naiste tegevus oli tugevalt määratletud nende sündmuste ja arengutega, mis toimusid Eestis aastatel 1910- 18, 1918- 40, 1940- 45, 1945- 50, 1950- 57, 1957- 91, 1991 kuni käesoleva ajani. Loodan, et nende ajajärkude sündmusi, mis mõjutasid ka tuletõrjetegevust Eestis, teab suurem osa rahvast. Kuni 1925.aastani olid Eestimaal vabatahtlikud tuletõrje seltsid, mis 1925.aastal nimetati ühinguteks. Aastal 1934 täitus 15 aastat Eesti Üleriiklise Tuletõrje Liidu asutamisest. Selle lühikese aja jooksul oli hakanud riigis tegutsema 606 tuletõrje organisatsiooni, neist 577 vabatahtlikku tuletõrje ühingut. Tuletõrjeühingu peamine sissetulekuallikas oli pidude ja loteriide korraldamine, mis andis 37,5% üldsissetulekust. Karbikorjandusest saadi kuni 20%, omavalitsuse ja kindlustusseltside toetus oli 17%, liikmemaksud 3%. Kindlat sissetulekut andis tuletõrjekapital, mis laekus tulekindlustuspoliisidelt.

Tuletõrjeorganisatsioonid said hästi tegutseda vaid toetudes oma liikmete entusiasmile ja energiale, millest väga suur osa kulus sissetulekute hankimiseks. Riik oli noor, riigi ülesehitamiseks nappis alati raha (nagu ka nüüd!), seepärast ei jagunud seda kõigile organisatsioonidele piisavalt. Kuid vaatamata sellele töötasid seltsid küllaltki hästi, õpiti endid majandama ja kogeti ühistegevuse suurt jõudu ja mõju.

1.jaanuaril 1937 allutati EVTL Politseivalitsuse, tuletõrjeühingutele jäid vaid seltskondlikud, administratiivsed ja majanduslikud alad. Ülemusi oli palju ja vabatahtlikkust vähe, eriti hästi see ümberkorraldus ühingute juhtidele ei meeldinud. Samaaegselt loodi ka Naisjaoskonnad (ka Kambjas). Enamiku pidude korraldamine polnud nende osavõtuta üldsegi mõeldav.

Eesti Vabariigi okupeerimisega 1940. aastal N Liidu poolt reorganiseeriti tuletõrjesüsteem vabariigis terviklikult. Võõrandati hooned, inventar jne. Reformimise eesmärk oli riikliku tuletõrje loomine ja töölerakendamine.

Saksamaa ülemvõim Eestimaal tühistas kõik N Liidu aegsed seadused. Tuletõrje allutati Politsei ja Omakaitse Valitsusele kuni Eesti teistkordse okupeerimiseni N Liidu poolt 1944.aasta sügisel.

Aastal 1945. otsustati säilitada tuletõrjeorganisatsiooni süsteem säilitada sellisena, nagu see oli enne Eesti okupeerimist N Liidu poolt 1940.aastal.

Kuid peagi näidati koht kätte ja tehti selgeks, kes on siin maal peremees! Eestis toimus tuletõrje reorganiseerimine aastal 1950. Sisuliselt võrdus see peaaegu likvideerimisega. Meid okupeerivale riigile ei meeldinud ise tegemine ja ise olemine, nähti ohtu nii ideoloogiale kui kodanluse ilminguid.

Ühtlasi likvideeriti ka valdade vabatahtlikud tuletõrje ühingud. Vabastati kõik ametis olnud juhid, keelati ära vormiriietuse kandmine.

Valdades likvideeritud ühingute varad anti külanõukogude bilanssi nende kasutamiseks loodavates kolhooside ja sovhooside tuletõrje salkades. Kuna aga paljud neist administreerivas korras moodustatud salkadest ei hakanudki tegutsema, siis tuletõrje varad jäid hooldajata, hävisid või kanti laiali. (Kambja oli üks väheseid erandeid.)

Möödus seitse aastat enne, kui tuletõrje käivitus uuesti. 1957.a. 21.jaanuaril kiideti EVVTÜ põhikirja projekt heaks. Pärandus oli väga nigel. Meeste erialane väljaõpe oli väga nõrk. Seitse tegevusetut aastat olid jätnud oma jälje. Samal ajal lasus maarajoonides kogu vastutus ühingul, sest seal puudusid komandod. Selline jõupoliitika vabatahtlikus organisatsioonis peletas eemale eestvedajad. Tuletõrjetegevus soikus, eriti maal.

EVVTÜ ees seisid vastutusrikkad ülesanded. Tuli õppida endal, õpetada VTS-ide ja VTK-de juhte ning iga vabatahtlikku. Samas oli tähtis luua materiaalne ja tehniline baas ning alustada majanduslikku tegevust.

Alates 1957.aastast loodud Eesti Vabariiklik Vabatahtliku Tuletõrje Ühing nimetati 1981.aastal ümber Eesti NSV Tuletõrjeühinguks. Selle nimetuse all tegutses ühing Eesti Vabariigi taastamiseni.

Lugedes ja analüüsides Eesti tuletõrje ajalugu ja teades endise valla, siis sovhoosi ja nüüd jälle valla tegemisi- olemisi, on meie vallas seltside, salkade, lendsalkade ja komandode tegevused läbi kaheksa aastakümne ikka alles jäänud- ehkki oma tõusude ja mõõnadega. Täpselt niisamuti kajastub see meie maa ajaloos.

Meenutab Linda Bend

Linda Bend (Mändmets) on sündinud aastal 1923. Kambja vallas Sillaotsa talus. Meenutused kirja pandud Sillaotsa talus 19.märtsil 2001.

Suurimaks sündmuseks meile kõigile oli sõit pealinna. Nimelt toimus Tallinnas tuletõrjujate paraad 28.-29 augustil 1937.aastal. Ööbisime Kopli jaamas, loomavagunites oli magamine. Kahjuks ei mäleta enam neid inimesi, kellega koos sai käidud. Seda mäletan, et kõigil meil oli tuletõrjujate vorm. Meid oli Kambjast 12-15 inimest.

Kambja Põllumeeste Seltsimajas korraldati aastas kord alati VTÜ poolt pidu koos teiste seltsidega. VTÜ naisliikmed (nende hulgas ka mina) katsid lauad, tegid võileibu ja tegelesid muude organisatoorsete asjadega. Mäletan tegevliikmeid, kellega koos sai oldud: Aliide Uus, Helene Müller, Linda Müller, Salme Piller, Mahta Viil, Elsa Toomes, Herta Panksepp, Aimi Ääro. Meestest: Arved Ääro, Herbert Toomes, Voldemar Toomes, August Laanesar.

Viimati käidi koos 1940.a. septembris. Minu teada erilist tegevust 1940. kuni 1945.aasta paiku ei toimunud. See võis olla 1946.aastal, kui käisime Otepääl tuletõrje võistlustel: minu käes oli veel joatoru, pidin paberi veejoaga purustama, teised võistkonnakaaslased pumpasid käsipumbaga vett. Mäletan seda, et päälikuks oli Arved Ääro. Meestest olid kaasas veel Karl Uibo, Voldemar Toomes.

Koduvallas nr.7 (48) 2001 ilmunud Kambja ja Ülenurme mõõdukate ja Kambja isamaaliitlaste pöördumise kohta siseminister Tarmo Looduse poole 23.03. teatan järgmist:

1)Ei Tartumaa ega Ülenurme-Kambja mõõdukate osakond pole kunagi arutanud Kambja liitumist Ülenurme vallaga. Seega väljendab antud pöördumine mitte Kambja-Ülenurme osakonna mõõdukate seisukohta, vaid üksnes Ants Luha isiklikku arusaamist.

2)Kuulun nende mõõdukate hulka, kes ei poolda suurvaldade tekete. Kolme valla liitmine üheks ei tee veel tekkivat suurvalda rikkamaks, küll aga toob kaasa kuhjaga probleeme äärealadel elavatele inimestele.

Mäletame veel omaaegseid sovhooside-kolhooside liitmisi ja lahutamisi ning sellega tekkinud ääremaastumist eesti külas. Valdade arengule aitab kaasa mitte niivõrd nende suureks paisutamine, kuivõrd selgem ja kindlam kohustustega kaasnev rahastamine.

Mina, kui vallakodanik tunnen vastutust ja tahet abistada ummikusse sattunud poliitikuid. Eriti murelikuks muudavad mind segaduses isamaalased. Ainuke, millega nad on 6nnestunud on nende presidendi kandidaat ja ka praegune president. Aga mis puudutab muid syndmusi meie riigis, siis lubage ma avitan, kuidas moodustada tugev omavalitsus:

1) Parim variant: Kambja Vald senisel kujul + ministrite nutulaulu t6ttu lisatud P6lva maakonna m6ned kylad.

2) K6ige parem variant: Kambja Vald + Tartu + Tallinn + Helsingi. Tekiks v2ga tugev omavalitsusyksus - L6una-Helsingi. Omavalitsus territooriumil oleks palju kinosaale (sh mitu kobarkino), head spordirajatised, metroo ja 2 rahvusvahelist lennuv2lja. Valla keskusesse saaks h6lpsalt laevadega (v2ljuvad 30 minutilise intervalliga).

3) Ehk leidub praegustel Isamaalastel m6istust, et j2rgmistel omavalitsuste valimistel mitte osaleda.

* Avaldatud autori kirjaviisi muutmata

Tere,

saadan teile oma arvamuse sellest, kas Kambja on hea koht elamiseks ja mida siin võiks parandada.

Mitmes Koduvallas on ilmunud artiklid Kambja ilusatest kohtadest ja ka nendest paikadest, mis meile häbi teevad. Mina ei taha rääkida majadest ega hoovidest, vaid meie aleviku tänavatest ja tänavaäärtest. Tänavad ja nende ääred on esimene asi, mis möödasõitjale ja ka meie külalistele silma hakkavad. Aga ennekõike: kas need on mugavad meile endile? Tundub, et valitseb kaks mõtteviisi: Kambja rahvas küsib vihmaste ilmadega ikka ja jälle: miks keegi majade vahele sopamülgaste asemele teid ei ehita ega olemasolevatelt teedelt auke eemalda? Vallajuhid küsivad: miks rahvas sopa sees majade vahel kõnnib, kui on olemas teed? Ehk oleks aeg siis vastuseid otsima hakata. Selleks, et jõuda Männi 3 majast Männi 11 majani, peab tegema suure ringi ümber majade, eriti suur vaev on see lapsekäruga liikudes. Tee kulgeb sõna otseses mõttes üle kivide ja kändude. Olemasolevad teed on auklikud ja vihmaste ilmadega lompe ületada on peaaegu sama suur katsumus kui mööda porist muru ja sedasi ka lühemat teed pidi liikuda. Rahvas on endale majade vahele otsetee teinud, kas ei võiks selle tee siis ametlikuks tunnistada ja korraliku tänavakattega katta?

Teine katsumus, mis iga päev ületada tuleb, on prahised teeääred Võru maanteel. Suvel pole viga, rohelus katab prahi (?), aga talvel lörtsiste ilmadega on pilt ikka väga masendav. 3 aasta jooksul pole seda teeäärt keegi koristanud. Me ei saa näidata näpuga nende peale, kes oma tööd ei tee. Need teeääred on nii jubedad, et need PEAB korda tegema. Et minu kriitika ei oleks ainult kriitika (et miks ise ei tee), ütlen et olen korra neid teeääri poe juures koristanud. Inimesed kõndisid mööda ja neil oli piinlik. Võib-olla sellepärast, et peaks aitama, aga ei viitsi/taha/julge. Minul oli ka piinlik. Ei tea miks. Kui aga prügikaste ei ole, siis visatakse jätkuvalt praht tee äärde. Kuna enamus prahist on jäätise- ja kommipaberid, siis võib ka arvata, et põhilised prahi maha viskajad on lapsed. Ehk ei olegi väga paha mõte suunata koolilapsed sügisel 2 tunniks maanteede ümbrust puhastama. Või viitsib äkki valla konstaabel istuda tee ääres ja suunata prahi mahaloopijad "sunnitööle" enda järelt koristama? Kõige lihtsam aga oleks võtta kätte jäätis või banaan ja astuma hakata. Sellele kohale jõudes, kus asi söödud saab, peaks panema prügikastid. Lihtsalt prügikaste pole mõtet panna, need peavad olema seal, kus prahi poetamise vajadus tekib.

Vallavolikogu valimised on jälle varsti tulemas, ehk võtab keegi kandidaatidest Kambja heakorra enda südameasjaks?

Busside sõiduplaanid on muutunud viimastel kuudel tublisti, kuid peatustes vastav info puudub või on aegunud. Lugejate palvel püüdis Koduvalla toimetus koostada võimalikult täpse sõiduplaani.

Kasutasime Internetis firma BussiReisid andmebaasis olevat infot. Toimetus peab oluliseks lisada, et avaldatav info võib olla osaliselt ebatäpne või muutunud, sest firmad muudavad oma busside väljumisaegu ja bussiliine suisa "üle öö".

Toimetus palub lugejatel teatada meie sõiduspikri puudustest ja vigadest, et saaksime infot korrigeerida.

Operatiivset infot busside väljumise kohta annab Tartu bussijaam (tel 477 227).

Internetis leiab kogu Eestit puudutava bussiinfo aadressilt:

http://www.bussireisid.ee/
 

Tartust Kambjasse 6.00 (E kuni R; Tarbus; Kammerisse, BussiReiside andmeil Kambjat ei läbi, kuid on varaseim võimalus jõuda Otepää risti)) 7.30 (Sebe; Võrru) 7.50 (E kuni R; Tarbus; Kammerisse) 8.15 (Võru AB; Võrru) 9.00 (Sebe; Antslasse) 9.50 (E kooli ajal; Tarbus; Kammerisse) 10.00 (Sebe; Võrru) 11.00 (E kuni L; Võru AB; Võrru) 12.00 (Võru AB; Võrru) 12.15 (R kooli ajal; Tarbus; Kammerisse) 12.50 (Võru AB; Võrru) 13.40 (E kuni R kooli ajal; Tarbus; Kammerisse ja Vana- Kuustesse) 13.40 (E kuni R suvekuudel; Vana- Kuuste kaudu Tartusse) 13.50 (Võru AB; Võrru) 14.45 (Võru AB; Võrru) 15.30 (Sebe; Võrru) 15.40 (Põlva Reisijateveod, Põlvasse) 16.50 (E kuni R; Tarbus; Kammerisse) 17.00 (Võru AB; Võrru) 17.20 (Tarbus; Otepääle) 17.30 (Võru AB; Võrru) 18.30 (Taisto; Antslasse) 19.00 (Sebe; Võrru ja Sarusse) 20.55 (P 1.IX kuni 30 VI; Võru AB, Võrru) 21.00 (Tarbus; Otepääle) 21.50 (R, P; Taisto; Võrru) Tartust Pangodisse 6.00 (E kuni R; Tarbus; Kammerisse) 6.45 (E kuni L; Tarbus; Otepääle) 7.50 (E kuni R; Tarbus; Kammerisse) 9.00 (Tarbus; Otepääle) 10.30 (Sebe; Otepääle ja Valka) 12.30 (Taisto; Otepääle ja Käärikule) 13.40 (E kuni R kooli ajal; Tarbus; Kammerisse) 14.00 (Sebe; Otepääle ja Valka) 15.20 (Tarbus; Otepääle) 16.50 (E kuni R; Tarbus; Kammerisse) 17.20 (Tarbus; Otepääle) 21.00 (Tarbus; Otepääle) Tartust Kodijärvele 6.45 (E kuni L; Tarbus; Otepääle) 7.50 (E kuni R; Tarbus; Kammerisse) 9.00 (Tarbus; Otepääle) 10.30 (Sebe; Otepääle ja Valka) 12.30 (Taisto; Otepääle ja Käärikule) 13.40 (E kuni R kooli ajal; Tarbus; Vana- Kuuste kaudu Tartu) 14.00 (Sebe; Otepääle ja Valka) 15.20 (Tarbus; Otepääle) 16.50 (E kuni R; Tarbus; Kammerisse) 17.20 (Tarbus; Otepääle) 21.00 (Tarbus; Otepääle) Tartust Kammerisse 6.00 (E kuni R; Tarbus; Kammerisse) 7.50 (E kuni R; Tarbus; Kammerisse) 9.50 (E kooli ajal; Tarbus; Kammerisse) 12.15 (R kooli ajal; Tarbus; Kammerisse) 13.40 (E kuni R kooli ajal; Tarbus; Kambja- Vana- Kuuste kaudu Tartusse) 16.50 (E kuni R; Tarbus; Kammerisse) Tartust Aarikesele 9.00 (Tarbus; Otepääle) 15.20 (Tarbus; Otepääle) Tartust Kiisale 6.00 (E kuni R; Tarbus; Kammerisse) 6.45 (E kuni L; Tarbus; Otepääle) 7.50 (E kuni R; Tarbus; Kammerisse) 9.00 (Tarbus; Otepääle) 10.30 (Sebe; Otepääle ja Valka) 13.40 (E kuni R kooli ajal; Tarbus; Kammeri ja Vana- Kuuste kaudu Tartusse) 14.00 (Sebe; Otepääle ja Valka) 15.20 (Tarbus; Otepääle) 16.50 (E kuni R; Tarbus; Vissi- Kammeri kaudu) 17.20 (Tarbus; Otepääle) 21.00 (Tarbus; Otepääle) Tartust Raanitsasse 6.00 (E kuni R; Tarbus; Kammeri kaudu) 7.50 (E kuni R; Tarbus; Kammeri kaudu) 9.00 (Sebe; Antslasse) 9.50 (E kooli ajal; Tarbus; Kammerisse) 11.00 (E kuni L; Võru AB; Võrru) 12.15 (R kooli ajal; Tarbus; Kammerisse) 13.50 (Võru AB; Võrru) 14.45 (Võru AB; Võrru) 15.40 (Põlva Reisijateveod, Põlvasse) 16.50 (E kuni R; Tarbus; Kammerisse) 18.30 (Taisto; Antslasse) Tartust Kuustesse 6.10 (Tarbus; Voorekülasse) 7.00 (E kuni R; Tarbus; Sillaotsale) 8.15 (V. Alve Reisid; Põlvasse) 9.15 (E kuni L; Võru AB; Põlvasse ja Võrru) 9.45 (Sebe; Põlvasse, Võrru, Rõugesse) 11.40 (T, R; Tarbus; Tuigole) 11.50 (Põlva Reisijateveod; Põlva) 14.45 (Sebe; Põlvasse, Võrru, Rõugesse) 15.00 (Tarbus; Voorekülasse) 15.30 (E kuni R; Tarbus; Sillaotsale) 16.00 (Võru AB; Karilatsile ja Põlvasse) 17.10 (Sebe; Põlvasse ja Võrru) 17.40 (V. Alve Reisid; Põlvasse) 18.00 (Tarbus; Voorekülasse) 20.30 (V. Alve Reisid; Põlvasse)

Kambjast Tartusse 6.04 (E kuni L; Otepäält)* 6.10 (E, L; Taisto; Misso- Võru- Tartu- Tallinn) 7.02 (Taisto; Antslast) 7.05 (E kuni R; Kammerist)* 7.05 (Võru AB; Võru- Tallinn) 7.35 (Võru AB; Võrust) 7.49 (Sebe; Saru- Võru- Tallinn) 8.40 ( Otepäält)* 8.56 (T, R suvel; Kammerist, Lätiküla- Tartu)* 8.57 (E, K, N suvel; Kammerist) 9.17 (E, K, N kooli ajal; Kammerist)* 9.17 (T, R kooli ajal; Kammerist, Lätiküla- Tartu) 9.30 (E kuni L; Võru AB; Võrust) 9.56 (Põlva RV; Põlvast) 10.20 (Võru AB; Võrust) 11.03 (E kooli ajal; Kammerist)* 11.25 (Sebe; Võrust) 13.10 (Võru AB; Võrust) 13.23 (R kooli ajal; Kammerist)* 13.30 (Sebe; Antsla- Tartu) 13.55 (Sebe; Võrust) 14.20 (E kuni R; Lätiküla- Rebase- Tartu)* 16.00 (Võru AB; Võrust) 16.55 (Võru AB; Võru- Tartu- Tallinn) 17.27 (E kuni L; Otepäält)* 17.45 (P; Otepäält + Kammerist)* 18.01 (E kuni R; Kammerist)* 18.50 (Otepäält)* 19.25 (Sebe; Võrust) 20.20 (P 1.IX kuni 30. VI; Võru AB, Võrust) Tähis * - liini teenindab Tarbus Kambjast Võrru 7.50 (Sebe; Võrru) 8.35 (Võru AB; Võrru) 10.20 (Sebe; Võrru) 11.24 (E kuni L; Võru AB; Võrru) 12.20 (Võru AB; Võrru) 13.10 (Võru AB; Võrru) 14.10 (Võru AB; Võrru) 15.10 (Võru AB; Võrru) 15.50 (Sebe; Võrru) 17.20 (Võru AB; Võrru) 17.50 (Võru AB; Võrru) 19.20 (Sebe; Võrru + Sarusse) 21.15 (P 1.IX kuni 30 VI; Võru AB, Võrru) 22.10 (R, P; Taisto; Võrru + Missosse) Kambjast Otepääle 17.48 (Tarbus; Otepääle) 21.28 (Tarbus; Otepääle) Kambjast Kammerisse (kõiki liine teenindab Tarbus) 8.16 (E kuni R; Pangodi kaudu) 10.19 (E kooli ajal; Vissi kaudu) 12.42 (R kooli ajal; Vissi kaudu) 14.18 (E kuni R kooli ajal; Pangodi kaudu) 17.18 (E kuni R; Vissi kaudu) Kambjast Antslasse 9.20 (Sebe; Antslasse) 18.55 (Taisto; Antslasse) Kambjast Põlvasse 16.10 (Põlva RV, Põlvasse) Pangodist Tartusse 5.51 (E kuni L; Tarbus, Otepää- Kambja- Tartu) 6.32 (E kuni R; Tarbus; Pangodi- Kammeri- Vissi- Tartu) 8.25 (Tarbus; Otepää- Kambja- Tartu) 8.29 (E, K, N suvel; Tarbus; Pangodi- Kammeri- Vissi- Kambja Tartu) 8.30 (T, R suvel; Tarbus; Pangodi- Kammeri- Vissi- Kambja- Lätiküla- Tartu) 8.50 (E, K, N kooli ajal; Tarbus; Kammeri- Vissi- Kambja- Tartu) 8.49 (T, R kooli ajal; Tarbus; Vissi- Kambja- Lätiküla Tartu) 11.02 (Tarbus; Otepää- Tartu) 15.06 (Sebe; Valga- Tartu) 15.50 (Taisto; Kääriku- Otepää, Tartu) 17.14 (E kuni L;Tarbus; Otepäält) 17.32 (P; Tarbus; Otepää- Kambja - Tartu) 17.45 (E kuni R; Tarbus; Tartu-Vissi- Kammeri- Tartu) 18.35 (Tarbus; Otepäält) 19.31 (Sebe; Valga- Tartu) Pangodist Otepääle 7.14 (E kuni L; Tarbus; Otepääle) 9.40 (Tarbus; Otepääle) 10.59 (Sebe; Otepääle ja Valka) 12.55 (Taisto; Otepää + Kääriku) 14.29 (Sebe; Otepääle + Valka) 16.01 (Tarbus; Otepääle) 18.01 (Tarbus; Otepääle) 21.41 (Tarbus; Otepääle) Pangodist Kammerisse (kõiki liine teenindab Tarbus) 6.32 (E kuni R; Vissi kaudu Tartusse) 8.29 (E kuni R suvel; Vissi kaudu Tartusse) 8.49 (E kuni R kooli ajal; Vissi kaudu Tartusse) 14.33 (E kuni R kooli ajal) 17.14 (P; Tartusse)

Kiisalt Tartusse 5.58 (E kuni L; Tarbus, Otepää- Kambja- Tartu) 6.24 (E kuni R; Tarbus; Tartu- Kiisa- Kammeri- Vissi- Tartu) 8.22 (E kuni R; Tarbus; Kammeri- Vissi kaudu Tartusse) 8.32 (Tarbus; Otepää- Kambja- Tartu) 11.10 (Tarbus; Otepää- Tartu) 15.11 (Sebe; Valga- Tartu) 17.21 (E kuni L;Tarbus; Otepäält) 17.39 (P; Tarbus; Otepää- Kammeri- Kambja Tartu) 17.53 (E kuni R; Tarbus; Kammerist) 18.42 (Tarbus; Otepäält) 19.36 (Sebe; Valga- Tartu) Kodijärvelt Tartusse 5.47 (E kuni L; Tarbus, Otepää- Kambja- Tartu) 8.21 (Tarbus; Otepää- Kambja- Tartu) 10.57 (Tarbus; Otepää- Tartu) 15.03 (Sebe; Valga- Tartu) 15.47 (Taisto; Kääriku- Otepää, Tartu) 17.09 (E kuni L;Tarbus; Otepäält) 17.09 (P; Tarbus; Otepää- Kammeri- Kambja Tartu) 18.31 (Tarbus; Otepäält) 19.28 (Sebe; Valga- Tartu) Kammerist Tartusse 6.41 (E kuni R; Tarbus; Vissi- Kambja-Tartu) 8.38 (T, R suvel; Tarbus; Vissi- Kambja- Lätiküla- Tartu) 8.40 (E, K, N suvel; Tarbus; Vissi- Kambja- Tartu) 9.00 (E, K, N kooli ajal; Tarbus; Vissi- Kambja- Tartu) 8.59 (T, R kooli ajal; Tarbus; Vissi- Kambja- Lätiküla - Tartu) 10.45 (E kooli ajal; Tarbus; Vissi- Kambja- Tartu) 13.05 (R kooli ajal; Tarbus; Vissi- Kambja- Tartu) 14.42 (E kuni R kooli ajal; Tarbus; Kambja + Vana- Kuuste kaudu Tartusse) 17.23 (P; Tarbus; Pangodi- Kambja- Tartu) 17.36 (E kuni R; Tarbus; Pangodi- Kambja- Tartu) Raanitsast Tartusse 6.50 (E kuni R; Tarbus; Kammerist) 6.54 (Taisto; Antslast) 8.47 (T, R suvel; Tarbus; Kammerist, Lätiküla kaudu Tartu) 8.48 (E, K, N suvel; Tarbus; Kammerist, Kambja- Tartu) 9.08 (T, R kooli ajal; Tarbus; Kammerist, Lätiküla kauduTartu) 9.08 (E, K, N kooli ajal; Tarbus; Kammerist, Kambja- Tartu) 9.24 (E kuni L; Võru AB; Võrust) 9.47 (Põlva RV, Põlvast) 10.54 (E kooli ajal; Tarbus; Kammerist) 13.04 (Võru AB; Võrust) 13.14 (R kooli ajal; Tarbus; Kammerist) 13.21 (Sebe; Antslast) 17.27 (E kuni R; Kammeri- Pangodi kaudu Tartusse) Kuustest (kooli peatusest) Tartusse 6.40 (Sebe; Võru- Põlva- Tartu- Tallinn) 7.03 (V. Alve Reisid; Põlvast) 7.10 (V. Alve Reisid; Põlva-Tartu- Tallinn) 10.47 (V. Alve Reisid; Põlvast) 11.53 (Põlva RV; Põlvast) 12.22 (Võru AB; Võru- Põlva- Tartu) 13.27 (Sebe; Rõuge-Võru- Põlva- Tartu) 14.39 (Põlva RV; Räpina-Põlva- Tartu) 14.58 (Võru AB; Võrust) 15.54 (Tarbus; Voorekülast) 16.23 (V. Alve Reisid; Põlvast) 18.27 (Sebe; Rõuge-Võru- Põlva- Tartu) Vana-Kuustest Tartusse 6.58 (Tarbus; Voorekülast) 8.28 (E kuni R; Tarbus; Vana-Kuuste- Aardla- Tartu) 12.09 (T, R; Tarbus; Tartu-Aardlapalu- Vana- Kuuste- Kesa- Haaslava-Tartu) 14.37 (E kuni R; Tarbus; Tartu- Kambja- Vana- Kuuste-Aardlapalu-Tartu) 16.43 (E kuni R; Tarbus; Vana-Kuuste- Aardlapalu- Tartu) 18.53 (Tarbus; Vooreküla- Vana-Kuuste- Aardlapalu- Tartu) Kuustest Võrru 9.40 (E kuni L; Võru AB; Võrru) 10.05 (Sebe; Võrru + Rõugesse) 15.05 (Sebe; Võrru + Rõugesse) 16.24 (Võru AB; Karilatsi + Võrru) 17.30 (Sebe; Põlvasse + Võrru) Kuustest Põlvasse 8.35 (V. Alve Reisid; Põlvasse) 9.40 (E kuni L; Võru AB; Põlva + Võrru) 10.05 (Sebe; Põlva + Võrru + Rõugesse) 12.16 (Põlva RV; Põlvasse) 12.50 (V. Alve Reisid; Põlvasse) 15.05 (Sebe; Põlva + Võrru + Rõugesse) 17.30 (Sebe; Põlvasse + Võrru) 18.01 (V. Alve Reisid; Põlvasse) 20.50 (V. Alve Reisid; Põlvasse)

AS Sebe bussides kehtib sooduspilet õpilastele, üliõpilastele, rahvusvahelise õppejõukaardi omanikele ja üle 60-aastastele isikutele. (Näide: kui täispilet maksab 10 krooni, on sooduspilet 5 krooni). Kasutagem võimalust! Head reisi!

Rahvas kurdab kurba saatust

Kõrkküla, Rebase ja Sipe küla rahvas saatis 18.juunil 2001 teede- ja sideminister Toivo Jürgensonile enam kui poolesaja allakirjutanu muret kurtva järelpärimise:

Hr. Toivo Jürgenson
Teede- ja Sideministeerium
Viru 9
15081 Tallinn

Ärakiri:
1.Hr. Mart Laar
Peaminister

2.Tartu Maavalitsus
Riia 15
51010

3.Kambja Vallavalitsus
Kesk 2 Kambja
62001 Tartumaa

Lugupeetud härra minister.

Meie Tartumaa Kambja valla Kõrkküla, Rebase ja Sipe külade elanikud pöördume Teie poole järelpärimisega

Rongiliiklus lõpetati Tartu-Orava suunal juba mitu kuud tagasi. Teie hr. Toivo Jürgenson lubasite vahetult enne seda, et ühegi inimese liikumisvõimalus ühistran-spordiga ei halvene. Kahjuks on tänaseks Teil oma lubadus täitmata ega Teie ometi ei valetanud rahvale?

Bussifirma “Tarbus” avas täiendavad bussiliinid mööda Tartu- Uhti- Põlva maanteed, kuna meie külasid läbivad teed ei vasta bussiliikluseks vajalikule tehnilisele tasemele. Selle tulemusena meie liikumisvõimalused halve-nesid tunduvalt, kodu ja peatuse vahemaad suurenesid kordades.

Oleme kuulnud lubadust rahastada teede remonti ja korrastamist, et meie liikumisvõimalused taastuksid ligilähedalt endistel tingi- mustel.

Soovime teada, kui palju ja millal raha eraldatakse või oli see kõik järjekordne tühi lubadus?

Kambja “18” juunil 2001.a.

Vastab teede- ja sideminister

Hr. Ivar Tedrema
Kambja Vallavalitsus
Kesk 2 62001 Kambja

Sõitjateveo korraldamine Kambja vallas

Kõrkküla, Rebase ja Sipe küla elanike liikumisvajadused bussiliiklusega peab Kambja vald korraldama koos Tartu Maavalitsusega, leides selleks sobiva veovahendiga vedaja. Olenevalt sõitjate arvust võib kasutada ka väikebusse või vajadusel sõiduautosid.

Bussiliiklusega kaetud kohalikud maanteed on vajalik remontida ja hooldada vastavalt ohutu liikluse vajadustele. Arvestades Kambja valla elanike vajadusi bussiliikluse korraldamiseks, palume saata Teede- ja Sideministeeriumile ettepanek nende kohalike maanteede üleandmiseks riigimaanteede nimekirja, mille korrashoiuks Kambja vallal puuduvad võimalused. Riigimaanteede nõuetekohase seisundi tagamine jääks sel juhul Tartu Teedevalitsuse kohustuseks.

Palume nimetatud ümberkorraldustest teavitada Kõrkküla, Rebase ja Sipe elanikke, kes tegid 18.juunil 2001.a. sellesisulise järelpärimise.

Lugupidamisega
Toivo Jürgenson
Minister

Teadmiseks:
Hr Jaan Õunapuu
Tartu Maavalitsus
Riia 15, 1010 TARTU

Hr Riho Sõrmus
Maanteeamet
Pärnu mnt 24, 10141 Tallinn
Jaak Säälik 6 397 608
jaak.saalik@tsm.ee

Kambja vallavolikogu otsustas 23.augustil 2001:
"Taotleda teede- ja sideministeeriumilt Kambja valla Rebase- Küti kohaliku maantee nr 7 (2 km) ja Rebase- Kõrkküla kohaliku maantee nr 10 (6,5 km) võtmist riigimaanteede nimekirja." Nimetatud teed arvati välja kohalike maanteede nimekirjast.

Vallavanem Ivar Tedrema meenutas vallavolinikele, et reisirongide kadumisel taotles vald riigilt kõnealuste kitsaste ja viletsate teede liinibussidele sõidetavaks muutmiseks 2 miljonit krooni. Riik raha ei andnud. Seetõttu jäid ühistranspordita mitme küla elanikud, ehkki minister kinnitas enne rongiliikluse peatamist, et inimeste liikumisvõimalused säilivad.

Vallavanema hinnangul annab ministri kiri lubaduse, et teed riigile anda, muudetakse need sõidetavaks. See on ilmselt vajalik ka sel juhul, kui peaks taastatama Tartu- Orava rongiliiklus. Vallavanem on Omavalitsuste Liidu juhatuse koosolekul kuulnud ametlikku infot, et nõuetele vastava perrooni puudumise tõttu ei hakkaks rongid niikuinii peatuma Vana- Kuuste, Laane ja Rebase peatuses.

Tagametsas veedetud päevad olid igas mõttes vapustavad nii gaidide-skautide kui ka kogu Eestimaa jaoks.

Laagris “Hõimusild” käisid põnevad tegevused käsikäes pideva tormihoiatusega. Sestap olid lapsevanemate meeled kodudes ärevil. Eriti sel päeval. kui kogu laager (umbes 1500 last) evakueeriti 30 kilomeetri kaugusel asuvasse Kabalasse. Meeldiv oli kogeda, et lapsevanemad on suutnud ka järeltulevatesse põlvedesse süstida seda eestlasele omast rahulikku ja kindlameelset käitumist. Kogu see lastemass suutis ennast ülal pidada äärmiselt distsiplineeritult. Nii et, kallid kaasmaalased, elu tasub elamist!

Pisut ka laagris toimunust. Laagri nimetus “Hõimusild” on seotud soome-ugri hõimurahvastega: kogu laager oli jagatud soome- ugri rahvaste järgi seitsmeks all-laagriks. Kambja gaidid näiteks elasid vadjalaste all-laagris Arpuli (vadja keeles nõid). Igas all-laagris oli umbes 200 last.

Laagripäevad olid sisustatud erinevate tegevustega. Neid oli võimalik valida neljakümne tegevuse hulgast. Kõige populaarsemad tegevuspunktid olid: nahkehistöö, kalapüüdmine, saun, kanuuga sõitmine, ratsutamine jne. Nahkehistöö juures oli pidev järjekord, sest lapsed said teha kõikvõimalike töövahenditega endale ise meeneid. Need ei näinud üldse halvemad välja, kui kalli raha eest poes pakutavad esemed. Kuna peale tegevuspunktide oli veel muid huvitavaid ettevõtmisi, siis oli lausa raske valida, kuhu minna.

Teisel laagripäeval toimus teatevõistlus JOMM, kus igaüks sai proovile panna oma jõudu, osavust, mõistust ja meisterlikkust. Väga huvitav oli ka seiklusrada, kus oli kõige tähtsam meeskonnatöö. Nii mõnelgi mehepojal oli raskusi, et oma mina alla suruda ühiste huvide nimel. 20 inimest pidid seal omavahel koostööd tegema, et üldse punkte läbida. Esimeseks ülesandeks oli poomil olles salk üles rivistada tähestiku järgi, jalgu maha ei tohtinud asetada ja kõik olid tihedalt üksteise kõrval. Veel pidi kahe suusaga soo läbima (kahe palgiga, millel osavõtjad seisid üksteise taga, üks jalg ühel palgil, teine teisel; mõlema palgi külge olid kinnitatud iga osavõtja jaoks nöörid, millest sai palki tõsta), palgil kohti vahetades saavutama tasakaalu jne.

Matkapäev oli kõrvetava kuumuse käes väsitav, kuid mõnus. Suuremat elevust pakkus lõkke kohal tokkide otsas saiade küpsetamine. Meie salgal õnnestus matk üsna hästi, kuna kogusime mitmes kontrollpunktis maksimumpunktid. Eriti hästi õnnestus meil savist skulptuuri valmistamine, saiade küpsetamine ja maskoti valmistamine.

Meeliülendav oli laagris metsakirik (oikumeeniline jumalateenistus, mille viis läbi Eenok Haamer), metsavendade punkri avamine ja Balti kett.

Lõpulõkkel mängiti läbi pulmad eesti rahvuskommete kohaselt. Vaatamata tugevale vihmasajule jälgisid kõik silmapaarid huviga toimunut, sest kõik pulmategelased olid ju oma laagrilised alates pruudist- peigmehest kuni isameheni välja.

Omaette elamuseks oli laadapäev. Laadapäeval jagati igale osavõtjale välja laadaraha, 9 lotti. Selle raha eest sai kas midagi osta või kasutada mõnda teenust. Laagri juhtkond, all-laagrite vanemad ja külavanemad said endale VIPi piletid ehk võisid teenuseid kasutada tasuta. Kõige nõutavam teenus oli peapesemine ja juuste värvimine, massaa? ja portree maalimine ja täpsusviskamine. Osta sai väikeseid mänguasju, ?okolaadi, pannkooke jne. Kohal oli ka mustkunstnik. Samal päeval käisid laagris ka ersalased, kes müüsid väga ilusaid puuskulptuure, kuid hinnad olid siiski kroonides (50 – 300 kr.).

Laagris olid ka mordvalased, kes käisid all-laagrites esitamas oma rahvalaule ja tantse. Esinemine oli erakordselt temperamentne. Raske uskuda, et me kõik oleme ühed soome-ugrilased.

9 päeva sisse mahtus väga palju tegevusi ja sündmusi, nii et kui kõik kirja panna, jääks ka ühest vallalehest väheseks. Kui soovite põhjalikumalt teada, küsitlege Kambja kooli gaide, kelleks olid: Kaija Piller, Liisa Unt, Agnes Ärmpalu, Elen Käsi, Siim Laanesaar, Ott Krull, Taavi Mutso.