• "Koduvalla" koolilpõpu eriväljaanne "Koolipriius" 
  
• Valla kultuurielu korraldab Juhan Sakur 
  Tahan, et kambjalased tuleksid telerite tagant ära ja saaksid uuesti omavahel kokku. Seepärast plaaningi kutsuda esimese kohvikklubi õhtule külla oma sõbra Viljandi kultuurikooli päevilt Aleksander Eelmaa. Koos temaga tahame kutsuda ka Pangodist pärit näitleja Maarja Jakobsoni. Mõlemad peaksid kõigile kambjalastele olema tuttavad "Õnne 13" kaudu.
• Kevadine talgupäev Kambjas
  Laupäeval, 3. mail toimus Noortetoa Akvaarium ja OÜ Cambi korraldatud kevadine talgupäev, kuhu oodati kõiki elanikke, kes hoolivad korrastatud ümbrusest.
• Vabadusega võib kaasneda mälukaotus
  Suured betoonist keraamilised lillepotid ausamba ümber olid kummuli, pisut eemal ilutses murul tühi liitrine viinapudel, tühi suitsupakk ja konid. Nende kõrval s...hunnik, kaasavõetud kempsu-paberirulli valged tükid.
• Ettevaatust! Mustlased on "professionaalid"!
  Korduvalt on kontrollitud mustlaste tegevust ka teistes meie valla külades (Pulli, Tatra, Pangodi, Talvikese), kus nad väidavad, et neil bensiin just otsa lõppenud on ja edasisõiduks oleks hädatarvilik just Teie käest paar liitrit kütust laenata.
• Vallale uue arengukava koostamine kogub hoogu
  Kambja vallavolikogu istung toimus 29. mail 2003.
• Vastsündinud vallakodanikud
• Pajuistandus hakkab puhastama reovett 
  Kambja alevikus tekkiva reovee puhastamiseks otsustati kasutada looduslähedast puhastusmeetodit. Puhastusprotsess toimub erinevate puhastusviiside kombi-natsioonina etapiviisiliselt.
• In memoriam
• Tublid õppurid kutsuti vallavanema vastuvõtule
  
  Kambja valla koolides hinnetele "neli" ja "viis" teadmisi koguvail õppureil on juba olemas järgmise õppeaasta õpilaspäevik - selle kinkis vallavalitsus. Vallavanem Ivar Tedrema andis valla vapiga õpilaspäevikud ja tänukirjad üle 3. juunil traditsioonilisel vastuvõtul, kuhu olid palutud nii meie koolide tragid õppurid kui nende vanemad.
• Hellakesed pidasid "Sigatüüka" laagrit 
  "Sigatüüka" hellakeste laager toimus Kambjas 23. kuni 25. maini. Kambjasse tulid Valgjärve, Jüri ja Tallinna lapsed.
• "Tammeke" korraldab ekskursiooni Peipsi äärde
• Teateid Kambja valla konstaablilt Nelly Ruugelt 
• Kainete Noorte ÖÖ/PÄEV
  Kambja valla alates 14-aastaste noorte ja nende sõprade suurüüritus toimub 5.- 6. juulini Kuuste koolimaja pargis, vihma korral koolimajas.
• Juubilarid ja eakad sünnipäevalapsed juulis
• Väike juubelijutt Kambja kalmistust 
  Käesoleval aastal möödub 230 aastat Kambja kalmistu kasutuselevõtust (pühitseti 27. oktoobril 1773.a.).
• Surnuaiapühad Kambjas ja Maaritsas
• Alates 26. maist 2003 ostab AS Rain KLAASTAARAT, ALUMIINIUMPURKE, PLASTPUDELEID Kambjas

Neljandat kuud töötab vallas uue kultuuritöötajana paljudele kambjalastele tutav pillimees Juhan Sakur.

Vanemad kambjalased mäletavad Sind sovhoosi ajal majandi autojuhi ja ansamblite juhendajana. Viljandi Kultuurikoolis õppinuna asud Sa alles nüüd kultuuritöötaja ametikohale. Miks?

Olen teeninud leiba nii linnaliinide bussijuhina kui restoranide orkestrimängijana, töötanud kaevanduses ja seemendajana majandis, juhendanud ansambleid, teinud orkestriseadeid. Süda on tegelikult kiskunud kogu aeg muusikategemise ja kultuuritöö poole. Ennem lihtsalt polnud kultuuritöö tegemiseks võimalusi: nõukogude ajal tahtis pere ülal pidada, kultuuritöötaja palk aga ei võimaldanud seda, iseseisvas Eestis jälle polnud kohta. Kuis see võimalus avanes, hakkasingi tegema tööd, mis mulle kõige rohke südamelähedane on olnud.

Iga uus inimene toob ametisse kaasa midagi uut. Mida tahad teha teisti?

Mäletan Leida Urmi aegseid sovhoosi kohvikklubi õhtuid, kus vallamaja saal oli paksult rahvast täis: kohal olid nii memmed kui keskealised. Isegi noorem põlvkond ei pidanud häbiväärseks tantsida koos memmede ja taatidega.

Tahan, et kambjalased tuleksid telerite tagant ära ja saaksid uuesti omavahel kokku. Seepärast plaaningi kutsuda esi-mese kohvikklubi õhtule külla oma sõbra Viljandi kultuurikooli päevilt Aleksander Eelmaa. Koos temaga tahame kutsuda ka Pangodist pärit näitleja Maarja Jakobsoni. Mõlemad peaksid kõigile kambjalastele olema tuttavad "Õnne 13" kaudu.

Kindlasti tuleb korraldada kambjalastele peotantsukursusi: Soomes tantsivad kõik keskealised ja vanemad inimesed hästi tangot ja teisi klassikalisi tantse, meil ei saa nad enamasti valsigagi hakkama. Sama kehtib ka noorte kohta. Peale diskotammumise peab iga noor inimene oskama vähemasti valssi ja fokstrotti tantsida.

Mida peab kindlasti säilitama valla kultuurielus ?

Hea tuleb seista nii segakoori kui rahvatantsurühma eest, ka selle eest, et näitemäng Kambja mailt ära ei kaoks. Küll lähevad ka meie riigis kultuurile rasked ajad ükskord mööda, kuid kui me praegu isetegemisel raha puudumise tõttu ära laseme kaduda, siis on selle hilisem taastamine hoopis raskem ja kulukam, vahel isegi võimatu. Soome näide võiks meil ses suhtes silme ees terendada. Sõprusvallas tegelevad koorilaulmisega vaid vanad inimesed. Näitemängu ega rahvatantsu ei harrastata seal enam üldse. Koolides puuduvad lastekoorid, igasugune isetegevus kultuuriringide näol, kus harrastatakse oma rahvakultuuri, on mini-maalne.

Koos valla kultuurikomisjoniga tuleb hea seista selle ees, et 2003.aasta kultuuri- ja spordiürituste kalenderplaanis kavan-datu saaks ka teoks. Isetegevuslaste üks tähtsündmusi sel aastal - kohtumine sõprusvalla kooriga - sai just äsja teoks. Kontsertmatk Toivokasse õnnestus igati.

Lembit Jakobson,
volikogu kultuurikomisjoni esimees                                                               

Laupäeval, 3. mail toimus Noortetoa Akvaarium ja OÜ Cambi korraldatud kevadine talgupäev, kuhu oodati kõiki elanikke, kes hoolivad korrastatud ümbrusest.

Peale spordihoone ette kogunemist hakkasid kohale tulnud tublid noored ja vanad talgulised riisumakoristama just selle hoone ümbrust. Eks peamine põhjus oli selles, et Kambja noortel on sageli "spordihoone tee" jalge all, kuna see tee viib Noortetuppa.

Paistis, et kes tööd tahab teha, siis pole vanus sugugi takistuseks  noorim talguline oli 2-aastane ja vanim 66-aastane. Nelja tunni jooksul jõuti korrastada spordihooneesine ala, sest vaatamata päikseliselt kaunile kevadilmale oli talguliste osavõtt üsna tagasihoidlik. Kuigi need, kes osalesid, tegid virgalt tööd, ei suudetud nii väheste jõududega siiski rohkemat, kui bussipeatuse tagune ala. Töötuju aitas üleval hoida muusika ning talgupäeva lõpuks said kõik töötegijad keha kinnitada puljongi ja maitsvate pirukatega.

Sellele päevale pani punkti õhtul spordihoones toimunud noortedisko.

Kambja talgupäevast osavõtjad teavad kindlasti, et hoolitsetud ümbrus ei tule kerge vaevaga ning nemad on andnud selleks oma panuse.

Suured tänud kõikidele talgulistele: Egle Käsi, Getter Käsi, Merily Meedla, Gerda Meedla, Kaisa Voogla, Pille Soodla, Eve Tork, Elen Käsi, Evelin Suits, Ellen Mälton, Gabriel Mälton, Eljar Uus, Üllar Zeigo, Egert Tammepõld, Steve Appleine, Kaur Vähi, Paul Unt, Mart Ilves, Margus Erstu, Aldur Kattai, Jüri Tart.

Aitäh: OÜ Cambile, Heiki Kortspärnale, Juhan Sakurile ning Kambja Vallavalitsusele.

Häbi-häbi: kõigile elanikele, kes virisevad valla elu paremaks muutmise teemal. Heakorrast alustamine oleks olnud kena tegu.

Monica Roosve,
Kambja Noortetoa projektijuht

Kurb hakkas

Kui ma nelipühade õhtul Pikksaare, kunagise Kodijärve valla, Vabadussõja ausamba jalamile istutamiseks lilletaimi viisin, tabas mind šokk.

Suured betoonist keraamilised lillepotid ausamba ümber olid kummuli, pisut eemal ilutses murul tühi liitrine viinapudel, tühi suitsupakk ja konid. Nende kõrval s...hunnik, kaasavõetud kempsu-paberirulli valged tükid.

Ülikoolis omal käel ajalugu tudeerides lugesin sellest, kuidas Talvepaleed "rünnates" madrused suuri hiina vaase puruks peksid, neisse kaksiratsi kükitades paksu ja vedelat sisse lasksid, kuid et sama juhtub 90 aastat hiljem Eestimaal, Tartust 25 kilomeetri kaugusel asuva Vabadus-sõja ausamba juures, poleks ma oodanud.

Tundsin häbi nende meeste ees, kelle nimed ausamba tahvlisse valatud on, külameeste ees, kes 91.aastal talgutööde korras ausamba taastasid, et "vägitöö ilus aegade voolus ei tuhmuks." (tsitaat plaadilt)

S...hunnik ausamba jalamil annab tunnistust sellest, et vabadusega võib kaasneda mälukaotus küll.

Eha Jakobson,
Pangodi küla,
telefon: 07 411 830

14. mail 2003 kella 13.45 ajal nähti umbes 500 meetrit enne Liiva tanklat Tartu pool seismas Läti Vabariigi registreerimisnumbrimärgiga tumedat värvi Mercedes Bens'i, mille juures mustlased tülitasid möödujaid.

20.mail 2003 kella 12.39 ajal teatas möödasõitev veoautojuht, et Kambja vallas enne Põlva maakonna silti pakuvad mustlased, kel on Läti Vabariigi registreerimisnumbrimärgiga halli värvi Audi 100, kaupa möödasõitjatele.

Korduvalt on kontrollitud mustlaste tegevust ka teistes meie valla külades (Pulli, Tatra, Pangodi, Talvikese), kus nad väidavad, et neil bensiin just otsa lõppenud on ja edasisõiduks oleks hädatarvilik just Teie käest paar liitrit kütust laenata.

Kambjalased, olge tähelepanelikud. Mustlased on "professionaalid". Teatage ka edaspidi sellistest tülitajatest.

Küsimus suurele ringile?

Kuidas politsei saab aidata sellise kõne tegijat?

Antud kõne tehti politsei telefonile 110 Kambja alevikust 15.aprillil 2003 kella 2.05 ajal. Telefonilt, mida ei õnnestunud kindlaks määrata, teatas daam, et kaine mees lõhub kodus nõusid. Enne, kui korrapidaja sai kindlaks teha täpse hetkeolukorra, aadressi ja mingi seadusesätte, mille järgi saata politseinikke meest korrale kutsuma, saadeti ta pikalt ja kõne katkestati. Naine ütles ka, et helistamise hetkeks oli mees juba rahunenud ja otsene oht möödas. Tagasi helistada ei olnud võimalik.

Kambja valla konstaabel Nelly Ruuge

Kambja vallavolikogu istung toimus 29. mail 2003.

Kambja valla 2002. aasta eelarvega sotid selged

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ning valla- ja linnaeelarve seaduse sätetest ja arvestades FIE Eha Pott Audiitoribüroo arvamust, kinnitas vallavolikogu Kambja valla 2002. aasta eelarve täitmise aruande summas 20 898 278 krooni.

Volikogu revisjonikomisjoni esimees Avo Alliksaar kandis ette komisjoni hinnangu, et vallavalitsus on olnud korrektne valla raha- ja majandamisasjades.

Volinik Mait Rebase poolt kirjalikult esitatud arvukatele küsimustele, mis olid seotud otseselt 2002. aasta vallaeelarve täitmisega, vastasid nii pearaamatupidaja Raili Kruuse kui vallavanem Ivar Tedrema.

Kaatsi karjääri maa-ala munitsipaalomandisse?

Volikogu otsustas taotleda munitsipaalomandisse Kaatsi külas asuva Kaatsi karjääri maaala suurusega 7,1 ha sihtotstarbega 65% mäetööstusmaa ja 35% maatulundusmaa. Nimetatud maaala on vajalik kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks.

Vallavanem Ivar Tedrema meenutas, et juba aastal 1995 tegi Kambja vald valitsusele ettepaneku Kaatsi karjääri maaala munitsipaliseerida. Toona võimul olnud valitsus jõudis 1999. aasta algul enne oma volituste lõppu Kopa karjääri osas Kambjale soodsa otsuse teha, kuid Kaatsi karjääri munitsipaliseerimine hakkas uue valitsuse tulles venima. Ivar Tedrema sõnutsi liikusid dokumendid tihedalt Kambjast Tallinna ja Tallinnast Kambjasse, kuid pidevalt leidsid otsustajad, et midagi on valesti või vajab kohendamist.

Vallavanem arvas, et nüüd, kui keskkonnaministriks on taas Villu Reiljan, peaks Kaatsi karjääri maaala munitsipaliseerimine sujuma tõrgeteta.

Ivar Tedrema sõnutsi hakataks Kaatsi kruusavarusid kaevandama oma valla ja rahva tarbeks. Kohalik kruus vähendab oluliselt teedehoolduse kulusid. "Müügiga ei ole tarvis kiirustada, sest karjäär pole sült, mis võiks hapuks minna."

Kinnitati mitteerastatavad eluruumid

Rebase külas Rebase raudteemaja korterid nr 2 ja 3 kinnitati volikogu otsusega erastamisele mittekuuluvateks eluruumideks, kuna need jäävad üürilepingu alusel kasutatavateks eluruumideks.

Vald võtab laenu reoveepuhasti väljaehitamiseks

Volikogu lubas vallavalitsusel võtta 800 000 krooni lühiajalist laenu Keskkonnainvesteeringute Keskuselt Kambja aleviku eksperimentaalse reoveepuhasti väljaehitamise kulude katteks.

Volinik Ly Brikkel avaldas imestust, et Kambja vallavanem, kes varem on kindlalt vältinud vallale laenude võtmist, ühtäkki sellise ettepanekuga välja tuli. Ivar Tedrema hinnangul on sel korral tegemist laenuga, mis Kambja valda ei koorma: Keskkonnainvesteeringute Keskus, mille võtmefiguuriks on praegu keskkonnaminister Villu Reiljan, on lubanud eraldada edaspidi reoveepuhasti rajamiseks toetusi, mis katavad tänavu laenatava summa. Riigihankekonkursi võitnud ehitusfirma võttis enda kanda laenuintresside tasumise kohustuse.

Volikogu andis loa sõiduki kasutusrendile võtmiseks

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ning Kambja valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise eeskirja sätteist, otsustas volikogu lubada vallavalitsusel võtta 4 aastaks kasutusrendile sõiduauto Mazda 6 piirhinnaga 290 000 krooni. Tegemist on vallavanema uue ametiautoga.

Kasutusrendile võetava sõiduki eest maksab vald sissemaksu 75450 krooni, mille hulgas on dokumentide vormista-misega seotud kulud. Igas kuus tuleb maksta ligikaudu 3800 krooni renti + kindlustus.

Käesoleva aasta vallaeelarves on eral-datud sõiduauto muretsemiseks 150000 krooni. Selle eelarverea alt arvelt võetigi raha vallavanema uue ametiauto kasutus-rendile võtmiseks. Mazda 6 kasutusrendile kulub tänavu ligikaudu 100000 kr.

Arengukavale "jah", ajutisele arengukava komisjonile "ei"

Volikogu liige Ly Brikkel esitas rahvaesindajaile ettepaneku moodustada ajutine komisjon valla uue arengukava koostamiseks, sest Euroopa Liidu fondidest saab toetust taotleda vaid neile ettevõtmistele, mis kajastuvad kohaliku omavalitsuse arengukavades. Ly Brikkel mainis, et ajutine komisjon võiks teostada järelevalvet arengukava väljatöötamise üle.

Volikogu esimees Mati Luik möönis, et arengukava uuendamine on vajalik. Ta oli sel teemal eelnevalt nõu pidanud ja mõtteid vahetanud ka vallavalitsusega.

Vallavalitsuse nägemuse kohaselt võiks usaldada arengukava uuendamise Tartu Ülikoolis avaliku halduse erialal õppivaile tudengeile. Vastava pakkumise tegi vallavalitsusele Garri Raagmaa - tunnustatud õppejõud ja omavalitsusküsimuste spetsialist ülikoolis. Valla juhid käisid ülikoolis tudengite poolt koostatud arengukavadega tutvumas ning jäid nende sisu ja tasemega igati rahule.

Vallavalitsus on sõlminud ülikooliga üksteisemõistmise protokolli, mis näeb ette, et oktoobriks valmib kahe tudengi õppeülesandena meie valla arengukava. Sellele eelneb andmete kogumine, toimuvad kohtumised valla asutustes, peetakse avalikke arutelusid. "Iga kodaniku kohus oleks neist koosolekuist osa võtta ja sõna sekka öelda!" rõhutas Ivar Tedrema.

Volikogu otsustas toetada vallavalit-suse lahendusteed valla arengukava uuendamisel. Sel otstarbel ajutise komisjoni moodustamist ei peetud vajalikuks, sest nagu vallavanem meelde tuletas, volikogus on juba loodud vallaplaneeringu-ja eelarvekomisjon.

Toivo Ärtis

Parvele rajatava Kambja aleviku eksperimentaalse reoveepuhasti kirjeldus

Kambja uue reoveepuhastussüsteemi ehitustöid alustati mais, kasvama on pandud ka pajuistandus.

Valla maakorraldaja Taivo Prants tutvustab "Koduvalla" lugejaile põgusalt loodushoiualasest ettevõtmist, mis peaks juba lähitulevikus oluliselt vähendama lämmastiku ja fosfori taset puhastatud reovees.

Kambja alevikus vajab bioloogilist puhastamist olmereovesi, mis tekib peamiselt Kambja aleviku kortermajades, eramajades, Kambja koolis, lasteaias, vallamajas, kaupluses, söögikohas, spordihoones ning asutuste kontorites ja aleviku saunas. Kavas on kanalisatsioonisüsteemi laiendada nii, et sellega liituvad eramajad, uus koolihoone, toitlustuskoht.

Kambja alevikus on isevoolne kanalisatsioon, mille kaudu kogutakse kokku alevikus tekkiv reovesi. Edasi voolab see isevoolselt puhastusseadmesse, mis koosneb aktiivmudapuhastist BIO-100 ja kahest biotiigist. BIO-100 on amortiseerunud ja seda ei ole kavas taastada. Seade on mitu aastat töötanud setitina. Puhasti juures on möödavoolutorustik, mille kaudu osa reovett biotiikidesse voolab. Puhastina toimivadki hetkel kaks biotiiki. Edasi voolab vesi kraavi kaudu Tatra ojja.

Kambja alevikus tekkiva reovee puhastamiseks otsustati kasutada looduslähedast puhastusmeetodit. Puhastusprotsess toimub erinevate puhastusviiside kombi-natsioonina etapiviisiliselt. Eelpuhastuseks kasutatakse mehhaanilist võret ja settetiiki. Bioloogiline põhipuhastus toi-mub ekstensiivselt uutes biotiikides. Järelpuhastuseks on vegetatsiooniperioodiks ette nähtud Eesti tingimustes eksperimentaalne puhastustehnoloogia. Soojal ajal kasutatakse osaliselt puhastatud reovesi ära energiavõsa, pajuistanduse niisutamiseks. Seega toimub soojal ajal reovee lõplik puhastamine nn "ökoloogilises filtris", pinnases ja pajuvõsa juurestikus. Talvel, kui niisutussüsteemi kasutada ei saa, toimub järelpuhastus vanades, olemasolevates biotiikides.

Kogu puhastussüsteemi rajamine on seotud LIFE- Environment keskonnaalase demostratsioonprojektiga LIFE 00 ENV/EE/000924 nr V 0005ZBBO02.

Lühidalt projektist

Projekti raames, mille kestvuseks on 4 aastat (48 kuud), rajatakse kolm reovee puhastit: kaks Lääne- Virumaale Kadrina valda Kihlevere ja Vohnja küladesse ja üks Kambja asulasse. Taoline reovee pu-hasti koosneb reeglina kolmest osast: a) mehaaniline töötlus, b) bioloogiline tööt-lus ja c) pajuistandus.

Keskkonna iseärasustest (põhjavee hea isoleeritus savikihiga, karstialade puudumine) tulenevalt puhastatakse Kambjas reovett vegetatsiooniperioodi vältel põhi-liselt pajuistandust kasutades. Bioloo-giline reovee käitlemine lisandub seal talveperioodil.

Projekti peamisteks eesmärkideks on ehitada kahte Eesti maapiirkonna omavalitsusse reovee puhastusseadmete prototüübid ning tutvustada säästlikku reovee puhastamise võimalust. Samuti näidata täismahus keskkonnasõbralikku arengu võimalust ning aineringlust (reovesi - puidu biomass - soojusenergia lokaalkatlamajast).

Käesoleva projekti oodatavad tulemused on järgmised:

• saavutada veeringlusesse juhitavas puhastatud reovees toitainete sisaldus, mis oleks madalam Eesti Vabariigi seadustes sätestatud tasemest (15 mgN/l ja 2,0 mgP/l);
• saada täiendavaid teadmisi säästlike ja tõhusate reovee puhastusmeetodite osas ning jagada teadmisi omavalitsuste ja reoveepuhastusseadmete planeerijatega; *omandada taastuva energiaallika kasvatamise ja kohapealse kasutamise kogemusi.

Taivo Prants,
Kambja valla maakorraldaja

"Sigatüüka" hellakeste laager toimus Kambjas 23. kuni 25. maini. Kambjasse tulid Valgjärve, Jüri ja Tallinna lapsed.

Reede õhtul läksime lõkkeplatsile ja panime lõkke põlema. Igaüks pidi endale panema mingi nõia nime ja välja mõtlema mingi hüüu. Siis mängisime ja laulsime. Kell 24 algas öörahu.

Laupäeva hommikul läksime matkale. Enne seda moodustati võistkonnad. Matk oli 10 kilomeetrit pikk. Kontrollpunktides tuli lahendada igasuguseid ülesandeid. Matka võitis võistkond "Tartu Rock".

Peale matka olid avatud meisterdamistöökojad. Võis savist voolida, teha linnupesakasti, meisterdada paberist ja teha endale kaelarätti.

Õhtuse lõkke süütasid päevase matka võitjad. Mängisime Eurovisiooni ja pärast vaatasime päris Eurovisiooni.

Pühapäeval toimusid "Sigatüüka" olümpiamängud. Peale spordivõistlusi oli lõpurivistus. Seal anti kätte auhinnad, langetati lipp ja oligi laager läbi. Tore laager oli.

Kambja üksuse liige Peeter Murumets

Augusti keskele on kavandatud pensionäride klubi "Tammeke" ühepäevane ekskursioon mööda Peipsi äärt põhja suunas, et külastada Kallaste sibularestorani ning ilusa ilma korral kasta varbad Peipsi vette.

Ekskursioonist osa võtta soovijail palun endast teada anda Lilli Riivesele telefonil 416 221 hiljemalt 1. augustiks. Kuna ekskursiooni kuupäeva veel täpsustame, saavad osaleda soovijad selle teada hiljem.

Augusti alguses palume endast teatada nendel pensionäridel, kes soovivad sügisest teatriabonementi.

Tavaliselt on esimene teatrietendus septembri teisel poolel, seega tuleb abonemendid välja osta septembri esimesel poolel. Pileti- ja sõiduhinnad saame öelda siis, kui alustame abonementide tellimist.

Pühapäeval, 3. augustil toimub valla memme-taadi pidu, seekord Aarike Hooldekodu õuel algusega kell 12. Külla on lubanud tulla Voldemar Kuslap, tantsivad Kambja rahvatantsijad ja laulab Kambja naisansambli vanem koosseis.

Pidulisi veab buss, mis teeb Kuuste-poolse vallaringi väljumisega ringile kell 11. Kambja peolised saavad bussi peale Kambja apteegi juurest kell 11.30. Juhul, kui soovijaid on nii palju, et kõik ei mahu bussi, sõidab buss Kambjast teise korra veel. Pidu lõpeb kella 16 paiku, siis viib buss pidulised koju tagasi.

Palume endast vallamajja teada anda nendel peole tulla soovijatel, kes elavad Kammeri ja Kodijärve kandis. Kuna varasematel aastatel on sealt peolisi tulnud väga vähe, ei ole meil otstarbekas saata bussi niisama ringi sõitma. Vastavalt peole tulla soovijatele saame organiseerida transpordi ka Kammeri ringile.

Kaunist suve ning kohtumiseni Aarikel!

Metsavargus? Metsavargus!

20. märtsil 2003 kella 15.31 helistas Tartu politseikorrapidaja telefonile 110 ärritunud kodanik, kes oli häiritud sellest, et tema pidi sihtkohta jõudmiseks kasutama mitte kõige otsemat teed ning teatas tema õigusi piiranud intsidendist. Nimelt seisis Kodijärve külas Laguja poole viival teel 1 km kaugusel metsaveok keset teed. Kontrollimiseks kohale sõitnud politseiametniku poolt selgitati välja, et metsamaterjali pealelaadimistöid teostati seaduslikult ning metsaveokiga ei olnud võimalik muus kohas pealetõstmist sooritada.

Antud kodaniku tähelepanek oli selle suhtes aga asjakohane, et teadupärast tegeletakse seniajani metsamaterjalide varguste sooritamisega kaaskodanike "nina all", kuid kodanikud ei oska sellele tähelepanu pöörata ning hiljem on metsa-vargaid tabada äärmiselt raske. Sellistest tähelepanekutest, kus metsas sooritatakse raie- ja väljavedamistöid äärmise kiiruga (paari päeva jooksul), kasutades ära kogu ööpäevaringne aeg, s.t töid teostatakse ka öösel, oleks hea teavitada valla metsanõunikku või politseid, kes teavitaks antud faktist metsa omanikku, teada saa-maks, kas antud metsaraie on seaduslik või mitte.

3. aprillil 2003.a. kella 21.30 ajal teatas politseikorrapidajale telefonil 110 metsa-omanik Harjumaalt, et temale kuuluvalt Ivaste külas asuvalt Tsirgu 1 kinnistult varastatakse kasvavat metsamaterjali. Kella 22.00 ajaks antud sündmuskohale jõudnud politseiametnikud avastasid metsast ülestöötatud raielangid. Metsast saadi kätte ka seal tööd teinud isikud. Metsamaterjali varguse kohta sai metsaomanik teavet naabrilt, kes võttis koheselt ühendust metsa omaniku endaga. Selline käitumine aitab oluliselt kaasa kuriteo avastamisele.

Kes tegutseb Kammeris?

Kellegi pikad näpud sügelevad. Kammeri külas on kahel korral tegutsenud varas/vargad. Ööl vastu 11. märtsil 2003 on aknaklaasi purustamise teel sisse tungitud Kammeri kooli tööõpetuse majja ning varastatud sealt eraisikule kuuluv raadio Philips ning lõhutud kaks ust. 18. aprillil 2003 kella 9 ajal avastati Kammeri kooli töötaja poolt sissemurdmine Kammeri kooli sööklasse, kus oli varastatud toiduaineid. Praegu on Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuses töötlemisel DNA proov, mis saadi antud sündmuskohal. Nii et on aja küsimus, millal selguvad sissemurdmisega seotud isiku andmed, mida hiljem võrrelda kahtlusaluste isikutega.

Mina ilmas ei usu, et kõik Kammeri küla elanikud on nii magusa unega, et ükski neist midagi ei kuulnud või ei näinud.

Kes tegutses Kodijärvel?

Ööl vastu 8. maid 2003 on Kodijärve külas ukse avamise teel sisse tungitud elu-maja taga asuvasse garaaži ja varastatud sealt kaks kasutatud rehvi velgedega ning kaks 20-liitrist kanistrit bensiiniga. Vargusega tekitatud kahju omanikule on 900 kr. Samal ajal on varastatud ühelt traktorilt kardaan koos kinni-tusvahenditega, 15 liitrit õli ja 5 mutrivõtit. Omanikule tekitatud kahju 1850 kr. Külaelanikud, kes on midagi/kedagi kahtlast (näiteks võõraid sõidukeid) näinud antud ajal Kodijärve või Pangodi külas, võiks seda teavet jagada ka politseile.

Varas viis piimavanni

Ööl vastu 3. maid 2003 varastati Sirvaku külas Posti talu hoovist 1500-liitrine alumiiniumist piimavann. Vargusega on tekitatud kahju 2000 kr.

Vargus suvekodus

Ajavahemikul 17. mai 2003 kell 18.30 kuni 19. mai 2003 kell 17.45 on sisse tungitud Kaatsi külas ühte suvekodusse ning varastatud alkoholi, toiduaineid, kaks 25-meetrist pikenduskaablit poolil ja mobiiltelefon NOKIA akulaadija. Omanikule tekitatud kahju 1750 kr.

Isikud, kes on märganud mõnel tuttaval isikul antud pikenduskaablit ja mobiil-telefon NOKIA akulaadijat, mida varem sellel isikul ei olnud, siis palun teatada sellest kohalikule konstaablile (vastuvõtuajad teisipäeval ja neljapäeval kell 9:00 kuni 11:00, telefon 07 416 247).

Noormehed kaklushoos

14. mail 2003 kaklesid Kuuste põhikoolis paar noormeest. Praeguseks ajaks on tüli lahendatud ning väärteomenetlus lõpetati poolte omavahelise leppimisega.

Vanglasse 100 krooni pärast?

15. mail 2003 kella 14.00 ajal nõudis grupp noormehi vägivalda kasutades Kambja bussijaamas 17-aastaselt noormehelt sadat krooni sularaha. Antud kuritegu on kvalifitseeritud Karistusseadustiku (KarS) § 214 lg 2 p 4, väljapressimine, varalise kasu üleandmise nõudmise eest, kui on kasutatud vägivalda ning kui see on toime pandud grupi poolt, tunnustel. Asjaolud on selgitamisel. KarS § 214 lg 2 p 4 alusel karistatakse sellise kuriteo eest nelja- kuni kaheteistaastase vangistusega.

Liiklusest

• 25. märtsil 2003 sõitis sõiduauto Kambja - Reolasoo teel tagant otsa jalakäijale. Auto lahkus liiklusõnnetuse kohalt. Kiirabiarsti ütluste kohaselt jalakäijal vigastused puudusid. Hiljem tabati autojuht AK Kambja alevikus joobes olekus. Asjaolud selgitamisel. Üks tähelepanek sellises olukorras viibivale autojuhile. Nimelt peale liiklus-õnnetuse sooritamist sündmuskohalt lahkumist loetakse raskendavaks asjaoluks. Hilisem joobesolek seda kohe kindlasti kergendada ei suuda.
• Majadevahelised sõiduteed on ootamatult kuidagi kitsamaks jäänud. Nimelt tagurdas 16. aprilli 2003. a. hommikul Männi 15 maja juures Opel Kadett külge seisvale Citroen Berlingole. 19. aprillil 2003 sõitis lõunasel ajal Männi 13 maja juurde pargitud sõiduautole Ford Scorpio külge sõiduauto, mis lahkus sündmuskohalt.
• Volbriõhtul (30. aprillil 2003) kella 21.52 ajal peeti kinni joobes juhtimiselt TA, kes eelnevalt tegi imesõitu Kambja alevikus Männi tänava majade vahel. Alkomeetriga tuvastati juhil joove 2,84 promilli. Eelnevalt väitis, et on kaine ja ei olnud roolis. Hea, et keegi viga ei saanud.
• 8. mail 2003 kella 13.45 ajal teatas valvas kodanik, et Kambja alevi vahel kihutab pidevalt punane VAZ. Konk-reetset sõiduki numbrit helistaja ütelda ei osanud. Kohale sõitnud politseiametnikul antud sõidukit tabada ei õnnestunud.
• 1. mail 2003 juhtis AB Põlva-Reola tee 33. kilomeetril mootorsõidukit alko-holijoobes, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Ta juhtis mootorsõidukit kohustusliku liikluskind-lustuse leping maksevabal perioodil ja jättis kontrollijale esitamata liikluskindlustuspoliisi.
• 23. mail 2003 laekus teade selle kohta, et sõiduauto Opel Rekord sõitis teelt välja vastu valla piiriviita. Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 198,1. km. Teeviit on seniajani korda tegemata.
• 28. mail 2003 kell 9.05 juhtis Kambja valla elanik VP Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 200. km mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 17 km/h võrra; juht oli turvavööga nõuetekohaselt kinnitamata.

Tänavu möödub 230 aastat Kambja kalmistu pühitsemisest 27. oktoobril 1773
Kambja kalmistul olen käinud juba lapseeast peale, kuna seal puhkavad minu vanavanemad ja arvukad sugulased.

Polnud minu süü, et Tartus sündisin, üles kasvasin ja koolis käisin. Ülikooli lõpetades oli mitmeid valikuid töökoha leidmisel, kuid määravaks said minu siinsed "juured" ning tollaste majandijuhtide Tõnu Toimi ja Valdur Jaametsa mõistev-toetav suhtumine...

Kambja kalmistul on olnud paremaid ja halvemaid aegu. Eriti hulluks läks olukord 1995. aastal, kui purjus kalmistuvahid matusetseremooniate ajal kadu-nukesele hauda järgi hakkasid kukkuma. Häbi missugune! Igal sammul esines ka muud lohakust ja hoolimatust.

Kuna kalmistu oli tookord "valla rida", rääkisin vallavanemaga. Ivar Tedrema ütles, et leidku ma korralik kalmistuvaht. Keda ise tahtsin, need keeldusid ja keda ei tahtnud, need tulid uksest ja aknast. Lõpuks kerkis ootamatult esile abielupaar Aavikute kandidatuur ja nad on kalmistuvahi ametis praegugi.

Varsti selgus, et 14-hektarilist räämas kalmistut kaks miinimumpalgaga töötajat ei ole suutelised korda tegema. Samas ei olnud noortel suveti erilisi teenimisvõimalusi. Kõike seda arvestades tegin 1996. aastal ettepaneku moodustada Kambja kooli õpilastest nn. Kalmistumalev (5 õpilast ja õpetaja).

Tasapisi läks kalmistu väljanägemine oluliselt paremuse suunas ning vallavalitsuses sündis "geniaalne" idee kinnistada Kambja kalmistu OÜ Cambi külge ja panna mind seal toimuva eest vastutama! Järjekordne näide sellest, et iga heategu saab karistatud... Kõigele krooniks leidis vallavalitsus aastal 2000, et kalmistule pole enam malevat vaja.

Käesoleval aastal möödub 230 aastat Kambja kalmistu kasutuselevõtust (pühitseti 27. oktoobril 1773.a.). Kalmistu on enam-vähem rahuldavas korras ja seetõttu karjuvat vajadust uue maleva ellukutsumiseks polnud. Kui aga kevadel vallavolikogu kultuurikomisjonis oli jutuks noortel teenimisvõimaluste puudu-mine, otsustasin kalmistu juubeli ja kooli-õpilaste teenimisvõimaluse kokku viia ning alates 6. juunist töötabki Kambja kalmistul Kambja kooli direktori käskkirja alusel kümme parimat õpilast (igaüks kokku nelikümmend tundi) õpetaja Mare Paidra juhendamisel.

Tänu tublide õpilaste tööpanusele näeb auväärne Kambja kalmistu oma väikesel juubelil veelgi puhtam ja kenam välja.

Loodan väga, et kalmistu(püha)le tulnud ning elumuredest räsitud mitme põlvkonna esindajad siin mõningast hingerahu leiavad, et seejärel esivanemate kalmude juurest mõistvamana ja tasakaalukamana taas oma tööde-toimetamiste juurde tagasi minna...

OÜ Cambi juhataja Heiki Kortspärn