Selles lehes:

Kambja laulurahvas esines kontsertidel Soomes
Kambja segakoor ja naisansambel osalesid kutsutud külalistena Soomes Toivakka valla muusikanädalal. Meie laulurahvas esines Toivakka kirikus ja mitmel kontserdil.

Üliõpilasteater tuli külla Unipiha algkooli õpilastele
"Eks te ise näe, mispärast ma teid siia tõin," lausub Martin Liira, Unipiha kooli vilistlane oma trupi teistele liikmetele, kui nad Pangodis ühel vireda tuulega aprilli keskpäeval bussist maha tulevad.

Ülevaade vallavalitsuse tegevusest
Aprillis- mais pidas vallavalitsus 3 istungit

Jooksjate väledust mõõdeti Kambja järve ääres
4.mail korraldas Kambja Spordiklubi kuuenda Ümber järve jooksu.
Tillujooksul osales 19 pisipõnni, kellest noorim oli sel korral pooleteistaastane Gelvin Põder. Minijooksu kiireimad olid Artur Hovintalo ja Annika Välja. Põhidistantsil startis 101 jooksuhuvilist vanuses 8 kuni 67 aastat. Absoluutselt kiireima aja saavutas Kuuste noormees Jaanis Brikkel (5.20). Jaanis on osalenud viiel ümber järve jooksul.

Volikogu tegeles mineviku, oleviku ja tulevikuga
Kambja vallavolikogu istung toimus 24. aprillil 2003.

Vallale oma muuseum
Kambja vallamuuseumi rajamise toimkonna liikmeks oodatakse kõiki huvilisi
Forseliuse Seltsi esimehe Madis Linnamägi nägemus Kambja valla muuseumist

Rahvusvaheline noorte töö- ja puhkelaager Vana-Kuustes 1. kuni 10. juulini 2003

Rebane - õppurnäitlejate lemmikloom
“Meie, juhendajad, peame hoolitsema eelkõige selle eest, et sära laste silmis ei kustuks ja mängurõõm ei väheneks,” sõnas þürii esimees Üllar Nooska Kambja valla 5. teatripäevast kokkuvõtet tehes.

"Aitan Gruusia last!"
Grupp Kambja kooli kolmanda klassi õppureid ning nende klassijuhataja tegid rahalise annetuse Gruusia laste toetuseks.

Arvamust avaldab põllumajandusminister
Aktiivsete ja edukate põllumeeste (aasta põllumehe valimisel antud intervjuud) arvates tasub hääletada Euroopa Liiduga ühinemise poolt peamiselt seepärast, et pärast ühinemist tõuseb majanduslik stabiilsus. Näiteks 1998/99. a. majanduskriisi ajal vähenesid Eesti põllumeeste müügisissetulekud keskmiselt 40%, Euroopa Liidu farmeritel keskmiselt 3%.

In memoriam

SAPARDi toel saab ettevõtja kaevu või tee
Eelmise aasta põuane suvi jättis paljud kaevud kuivaks. Uue kaevu rajamine on aga suhteliselt kulukas ettevõtmine. Siin tuleb ettevõtjatele appi SAPARDi programm, mis toetab investeeringuid infrastruktuuri - näiteks uue kaevu rajamist või eratee korda tegemist.

Õpilased kogusid oskusi sõltuvusainete eiramiseks

Kainete noorte öö/päev
Kambja valla noorte selle suve staarüritus alates 14-aastastele noortele KAINETE NOORTE ÖÖ/PÄEVtoimub 5.-6. juulil 2003

Meeldetuletuseks puudega inimestele
Puudetoetuse saamiseks peab õigeaegselt pikendama puudetõendit
2003. aastal täitub paljudel puuetega inimestel varem määratud puude kestvuse aeg. See tundub küll naljakas, kuid kord näeb ette, et iga puudega inimene (puudest olenemata) peab aasta, kahe või kolme pärast oma puuet uuesti kontrollida laskma, sest – nagu ütles sotsiaalministeeriumi spetsialist – inimene võib äkki tööd saada.

Kambja spordihoones pidasid võrkpallurid kevadturniiri
Võrkpallurite võistlusest võttis osa viis valla piires koostatud võistkonda: Ice Makers (koolinoored), Kambja, Kuuste, Kammeri ja Kodijärve.

Vastsündinud vallakodanikud

Kambja jalgrattatee – projekti abil mõttest teoks?
Jalgrattatee suunab külalised puhkealadele ja pakub neile ka tegevust vabas looduses
5. mai seisuga esitas Kambja vallavalitsus PHARE ESC 2001 taotlusvoorule projekti nimega Kambja jalgrattatee. Projekti algatas MTÜ Kambja Kihelkonna Arengukoda koostöös haridusseltsiga Tõrvik ja kohalike turismiettevõtjatega, projekti kirjutas kokku Jane Jakobson.

Teateid EELK Kambja koguduselt

Vallabussi suvine sõidugraafik

Juubilarid ja eakad sünnipäevalapsed juunis

Ja lavale astus reipal sammul nooruslik juubilar…
Kuuste naiskoori moodustamisest on möödunud viiskümmend aastat

Projektikoolitus Hallivariku turismitalus
MTÜ Kambja Kihelkonna Arengukoda kutsub huvilisi projektikoolitusele, mis toimub 30.mail kell 10.00-13.30 Hallivariku turismitalus.

Surnuaiapüha Kambja kalmistul
Esmaspäeval, 23. juunil kell 11 toimub Kambjas kiriklik surnuaiapüha koos armulauaga.
Buss väljub Kammeri ringile kell 9.00 ning Vana-Kuuste ringile kell 10.00. Tagasisõit toimub pärast jumalateenistust - enne Kammeri ring ja seejärel Vana-Kuuste ring.

Vallavalitsus palub kuni 13-aastaste laste vanematel teatada, kui soovite saata oma last juulis või augustis 2003 lastelaagrisse.

Soovijate nappusel toimub Vaata Maailma järgmine arvutikoolitus Kambja koolis augustis 2003.

Lõpuaktused Kambja valla põhikoolides
Kambja kooli tänavune lend saab lõputunnistused kolmapäeval, 18. juunil 2003 kell 18 Rohelises aulas (Kambja kooli õuel suure tamme all).
Kuuste koolis peetakse lõputseremooniat kolmapäeval, 18. juunil 2003 kell 17.

Vallavanema vastuvõtt oivikutele
Teisipäeval, 3. juunil korraldab Ivar Tedrema vallamaja saalis vastuvõtu Kambja valla koolide parimatele õppuritele ja nende vanematele.

Kell 13 on oodatud austamisele I kuni IV klassi tublimad õppurid, kell 15 V kuni IX klassi oivikud.

Teadmiseks lugejaile: Mart Agarmaa Suure-Kambja külast tähistas 9. mail 60., mitte 65. sünnipäeva. Toimetus palub vabandust, et Trükiveakurat leheveergudel nõnda häbitult tegutses.

Teadmiseks lugejaile: Käesolevas (nagu ka eelmises) lehenumbris puudub nn musta kroonika rubriik, sest Tartu politseiprefektuur on teabelevi ümber korraldanud. Politseiinfot hakkab vallalehtedesse vahendama kohalik konstaabel.

Tänuavaldus
Tänan Kambja vallavalitsust ja volikogu, oma häid õpilasi, lapsevanemaid ja kambjalasi mulle omistatud kõrge tiitli eest.
Õnne ja edu Teile!
Endla Salmistu

Tänuavaldus

Tahan tänada hr. Heiki Kortspärna kes hoolitses lumetõrjetööde eest nii, et ka Ivaste küla teedel talvel liikuda sai. Samuti tänan selle eest, et nüüd ka kruusateedele kevadeti tekkinud suured rööpad on tasaseks lükatud.
Veel kord suur tänu!
Linda Rosenthal, Ivaste küla Marguse talu

Kambja segakoor ja naisansambel osalesid kutsutud külalistena Soomes Toivakka valla muusikanädalal. Meie laulurahvas esines Toivakka kirikus ja mitmel kontserdil.

Kambja lauljad jõudsid Toivakkasse 9. mai õhtul. Järgmisel päeval osaleti pealtvaatajatena muusikanädala üritustel ning tutvuti Toivakka ja selle lähiümbruse elu ning huviväärsustega.

"Pühapäev – emadepäev oli kambjalastele esinemisterohke," mainib segakoori laulja Peeter Ruuge külaskäigu programmi meenutades. "Hommikul osaleti ja lauldi Toivakka kirikus jumalateenistusel. Pärast seda oli kambjalastel kontsert Toivakka naabruses Leivonmäel algkooli ruumides ning õhtul veeretati viise Toivakka koguduse majas."

Kambja segakoori juhatasid Toivakkas dirigendid Inga Sermat ja Aili Unt, naisansamblile andis hääle kätte juhendaja Anu Ird. Jumalateenistusel Toivakka kirikus osales ka Kambja koguduse jutlustaja Toomas Nigola – on ju Kambja koorilaulutraditsioon võrsunud vennastekoguduste rüpest.

Kambja laulurahvast võõrustas Toivakkas väga külalislahkelt kohalik kirikukoor, mille vanemaks on väsimatu Hilkka Ruponen. Kambja laulurahva Soomes-käigul tõlgi rolli seatud Peeter Ruuge on aga väga tänulik ka Toivakka noormehele Laurile, kes Tartus kõrghariduse omandamise tõttu on saanud soravalt selgeks ka eesti keele.

Toivakka ja Kambja tegutsevad sõprusvaldadena juba kümmekond aastat. Selle ajaga on suudetud panna kõige jõudsamalt edenema just Toivakka – Kambja kultuurisidemed.

"Eks te ise näe, mispärast ma teid siia tõin," lausub Martin Liira, Unipiha kooli vilistlane oma trupi teistele liikmetele, kui nad Pangodis ühel vireda tuulega aprilli keskpäeval bussist maha tulevad.

"Tavaliselt unustavad inimesed oma esimesed kooliaastad üsna kiiresti. Algkooli külastatakse heal juhul ükskaks aastat pärast kooli lõpetamist või siis, kui jõutakse pensioniikka. Martini kiri kooli elektronpostkastis kuu aega tagasi oli mulle täielik üllatus," lausub õpetaja Eha Jakobson.

"Kui meili lahti tegin, oli hämmeldus veelgi suurem. "Tudengiteater tuleb meile külla," ütlesin lastele järgmise päeva hommikuringis."

24.aprilli tunniplaan tuli pisut ringi tõsta, et leida tunniajaline "auk" tudengitest näitlejate tarvis.

Sellist pingsat vaikust, millega noori näitlejaid jälgiti, pole kooli suures klassiruumis olnud tükk aega. Suur aplaus iga muinasjutu või luuletuse lõpus andis tunnistust sellest, et mängitu kohale jõudis.

Lastele oli üllatuseks see, et indiaanlaste ja aafriklaste muinasjuttude tegelasi oli võimalik edasi anda väga nappide vahenditega. Ei mingeid suuri dekoratsioone, vaid väga täpne miimika, liikumine ja hääletoon, seljakotti mahtuvad karu ning ahvide kostüümid – nendest piisas, et anda edasi loomade ja lindude toimetamisi ja tegemisi, muret ning rõõmu.

Aitäh, Martin, et Sa oma esimest kooli unustanud pole! Aitäh, kõigile teistele trupi liikmetele, kes ei pidanud vaevaks tuua ühte väikesesse külakooli muinasjuttude ja luuletuste imelist maailma.

Aprillis- mais pidas vallavalitsus 3 istungit

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul määrati hooldaja seitsmele hooldust vajavale vallakodanikule;

Anti: 3 korraldust maa ostuõigusega erastamiseks; 2 korraldust vaba metsamaa erastamiseks; 1 korraldus vaba põllumaa erastamiseks; 2 korraldust maa tagastamiseks; 2 korraldust tagastamata maa eest kompensatsiooni määramiseks.

Väljastati 2 ehitusluba ja 1 hoonete kasutusluba. Väljastati 3 kauplemisluba ja 1 alkohoolse joogi jaemüügi õigus.

Korraldusega nr. 182 tunnistati riigihanke “Kambja aleviku eksperimentaalne reoveepuhasti” edukaks pakkujaks AS Hüdroehitus pakkumine, mis on kõige soodsam. 19. mail alustati ehitustöödega.

Otsustati toetada projektijuht Jane Jakobson'i poolt koostatud projekti Kambja jalgrattatee. Teostamiseks taotletakse raha Phare programmist. Taotlejaks Kambja Vallavalitsus.

Kuuste Põhikooli majandushoone rentimisel on tekkinud probleemid. Suure saali rentimisel osadena on vajalik, et ruumis oleks tulekindel müür, mis tagaks töö- ja tuleohutuse. Rentija peab tagama tervisekaitse-, tuleohutuse-eeskirjade täitmise.

Detailplaneeringute algatamine

Korraldus nr. 183: Algatada Kodijärve külas Nõlvaku kinnistu detailplaneeringu koostamine. Planeeritava maa-ala pindala 1,6 ha. Detailplaneeringu eesmärgiks on planeeritava ala kruntideks jaotamine ja ehitusõiguse määramine sinna kahe elamu ehitamiseks. Planeeringu algatamist taotles OÜ Caporeto.

Korraldus nr. 184: Algatada Palumäe külas Künka kinnistul detailplaneeringu koostamine. Planeeritava maa-ala pindala 2,4 ha. Detailplaneeringu eesmärgiks on planeeritava ala kruntideks jaotamine ja ehitusõiguse määramine sinna elamute ehitamiseks. Planeeringu algatamist taotles OÜ Maa ja Mets.

4.mail korraldas Kambja Spordiklubi kuuenda Ümber järve jooksu.

Tillujooksul osales 19 pisipõnni, kellest noorim oli sel korral pooleteistaastane Gelvin Põder. Minijooksu kiireimad olid Artur Hovintalo ja Annika Välja. Põhidistantsil startis 101 jooksuhuvilist vanuses 8 kuni 67 aastat. Absoluutselt kiireima aja saavutas Kuuste noormees Jaanis Brikkel (5.20). Jaanis on osalenud viiel ümber järve jooksul.

Iga vanuserühma kolme parima jooksja tulemused:

Tüdrukud 8-9
Gerrit Kõiv Kambja 9 7.48,3
Birgit Põder Kambja 8 8.28,9
Triin Rebane Tartu 8 9.33,5

Tüdrukud 10-11
Merily Meedla Kambja 10 7.08,1
Helen Prants Ülenurme 10 7.14,7
Karin Kadak Kambja 11 7.33,1

Tüdrukud 12-13
Annika Alliksaar Vana-Kuuste 13 7.08,4
Ketlin Päkk Kambja 13 7.59,5
Kätlin Päkk Kambja 13 8.09,8

Tüdrukud 14-15
Liisa Unt Kambja 14 7.52,5

Naised 16-30
Epp Objartel Kambja 16 7.08,9
Liisi Roos Kambja 16 7.33,3
Karin Helstein Kambja 16 8.02,4

Naised 31-40
Laivi Sirp Vana-Kuuste 38 8.35,4
Tiina Objartel Kambja 39 8.42,2
Ruth Kappet Kambja 31 9.29,4

Naised +51
Leili Teeveli Tartu 56 7.49,8
Jutta Luha Kambja 57 11.29,4
Valve Luha Kambja 64 11.44,1

Poisid 8-9
Rait Murumets Tartu 9 8.05,3
Matti Luik Kambja 9 8.07,0
Timmu Tollimägi Kambja 9 8.10,3

Poisid 10-11
Jaanus Aavik Kambja 11 6.43,2
Gelvin Palk Kambja 11 6.44,9
Rando Kullas Tartu 10 6.50,2

Poisid 12-13
Tauri Tartes Kambja 12 6.15,1
Hardi Lange Tartu 13 6.16,8
Henri Lange Tartu 13 6.22,5

Poisid 14-15
Vahur Palk Kambja 14 5.35,9
Mihkel Palk Kambja 14 5.54,2
Reno Põder Kambja 15 6.12,7

Mehed 16-30
Jaanis Brikkel Rebase 19 5.20,0
Indrek Roos Kambja 24 5.43,6
Hannes Brikkel Rebase 18 5.44,6

Mehed 31-40
Vello Tollimägi Kambja 38 6.15,0
Avo Alliksaar Vana-Kuuste 35 6.32,1
Hillar Kõivik Kambja 36 7.44,1

Mehed 41-50
Andres Kübar Tartu 43 5.39,9
Uno Tensmann Kambja 46 8.01,8

Mehed +51
Matti Silber Elva 54 6.32,8
Paavo Kärp Elva 63 7.17,3
Heino Puri Kambja 61 8.18,8

Kõik jooksul osalenud saavad oma aja ja kohaga tutvuda Kambja spordihoones või küsige infot tel. 416 260.

Sportlikku pühapäeva aitasid korraldada Kuuste kooli õpetajad, J. Sakur, A. Pallon, J. Välja, T. Rebane, N. Ruuge, J. Luha, perekond Kappet, M. Loomus, M. Ilves ja M. Rebane.

Suur tänu Kambja puhkpilliorkestrile, kes pillihelidega lõid piduliku ja sportliku meeleolu.

VI ümber järve jooksu toetajad – sponsorid: Eesti Kultuurkapital, Transforest, Tartu MSL, Kuuste pood, kauplus Neoexpress, Pangodi kauplus, Kambja juuksur, OÜ Cambi, Ihaste puukool, Eesti Roheline Liikumine, Mati Luik, Urmas Aavik, Kambja Kihelkonna Arengukoda ja Kambja Valla-valitsus.

Tänan kõiki jooksul osalenud 131 inimest ja kohtumiseni kevadel 2004.

Kambja vallavolikogu istung toimus 24. aprillil 2003.

Volikogu leppis kokku arupärimiste esitamises

Volikogu liige Heiki Kortspärn esitas volikogu märtsiistungil avalduse, milles palus lisada iga istungi päevakorra lõppu punkt "Kohalalgatatud küsimused", et volinikud võiksid kiirkorras tõstatada ja arutada neid huvitavaid teemasid või probleeme.

Vallasekretär Reet Kiuru selgitas rahvaesindajatele, et Heiki Kortspärna ettepanekut ei saa esitatud kujul rakendada, kuna kehtivate õigusaktide järgi tohib volikogu istungil arutada vaid neid päevakorrapunkte, mille konkreetne sisu on volikogu liikmeile ette teada ja volikogu istungi kutsel kirjas.

Kehtivad õigusaktid lubavad aga volikogu liikmeil esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele. Arupärimistele vastatakse kas samal või järgmisel volikogu istungil või kirjalikult.

Volikogu leppis kokku, et edaspidi annab volikogu istungi juhataja iga istungi lõpul volikogu liikmeile võimaluse esitada arupärimisi.

"Mesimummile" kehtestati tegevuspiirkonna

Volikogu tegi otsuse kinnitada Kambja lasteaia "Mesimumm" teeninduspiirkonnaks kogu Kambja valla territoorium. Ehkki Kambja vallas on töötab vaid üks lasteaed, nõuab koolieelsete lasteasutuste seadus, et ka sellisel juhul tuleb volikogu otsusega kehtestada lasteaiale tegevuspiirkond. Aasta algul "Mesimummi" inspekteerinud riikliku järelvale esindajad tegid ettekirjutuse, et lasteaia tegevuspiirkond on kehtestamata.

"Mesimummi" põhimäärus muutus

Riikliku järelvalve inspektorite ettekirjutustest tulenevalt korrigeeris volikogu mõnevõrra lasteaia "Mesimumm" põhimäärust.

Põhimääruse punkt 8 sõnastati järgmiselt:

"8.Lasteaed koosneb noortemast (3 - 5-aastased), keskmisest (5 - 6-aastased), vanemast (6 - 7-aastased) ja liitrühmast (2 - 7-aastased). Lasteaiarühmad moodustab lasteaia juhataja vastavalt vajadusele ja võimalusele, juhindudes koolieelse lasteasutuse seadusest."

Kehtetuks tunnistati põhimääruse punkti 33 viimane lõik, mis sätestas, et lasteaia tegevuse "lõpetamine võib toimuda ainult peale õppeperioodi lõppu". Et praegu kehtivate õigusaktide alusel vältab lasteaias õppeperiood läbi aasta, muutus eeltoodud põhimääruse punkt tegelikus töös mitterakendatavaks.

Muudatused Kuuste põhikooli põhimääruses

Et viia Kuuste kooli põhimäärus kooskõlla põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ja teistes õigusaktides tehtud muudatustega, tegi volikogu kooli põhimääruses alljärgnevad muudatused:

*Täiendada punkti 3 järgmiselt: "Kui kahe või enama klassi õpilaste arv kokku on alla 20, moodustatakse nendest õpilastest liitklass. Liita on lubatud 1.-4., 3.-6. ja 5.-9. klasse."

*Asendada punktis 18 sõnad "vallaarst Sotsiaalministeeriumi poolt kehtestatud korras" sõnadega "vallavalitsus sotsiaalministri määrusega kehtestatud korras". (Selgitus: et õigusaktid vallaarsti ametikohta enam ette ei näe, on õpilaste meditsiinilise teenindamise korraldamine nüüd vallavalitsuse kohustuseks.)

*Muuta punkt 19 ja sõnastada see järgmiselt: "19. Õpilaste poolt süüliselt koolile tekitatud varalise kahju hüvitavad õpilased, nende vanemad või neid asendavad isikud."

*Muuta punkt 20 ja sõnastada see järgmiselt: "20. Õpilasele avaldatakse tunnustust ja laitust haridus- ja teadusministri määruses ja kooli sisekorraeeskirjas ettenähtud korras."

Vallamuuseumi ideega hakkab tegelema toimkond

Kultuuri- ja hariduskomisjoni esimehe Lembit Jakobsoni ettepanekul arutati volikogu istungil põhjalikumalt vallamuuseumi rajamise ideed. Tema hinnangul eeldab muuseumi loomine heakskiitu volikogult ning vastava toimkonna moodustamist.

Volikogu esimees Mati Luik luges ette kirja (avaldatud leheküljel 4-5) Forseliuse Seltsi esimehelt Madis Linnamägilt. Kirja autor osales ka volikogu istungil ning avardas suusõnal oma nägemust Kambja vallamuuseumist – teemapargist – turismimajandusest. Ta toonitas, et ehkki vallamuuseumi idee on Kambjas idanenud juba kümmekond aastat ning ilus projektki olemas, tuleks tänapäeval võtta suund interaktiivse ja mitmekülgsete tegevusvormidega teemapargi rajamisele. "Kergesti võib ette kujutada, mis saatus tabab väikesi muuseume: inimene käib korra ära ja rohkem ta tagasi ei tule."

Vallavolinike arupärimised

Volikogu istungi lõpu eel kasutasid volinikud Andres Voore ja Heiki Kortspärn äsja kokku lepitud võimalust esitada arupärimisi vallaametnikele.

Andres Voore palus vallavanemalt selgitust, mida võib kaasa tuua Tartu linnavalitsuse ähvardus anda Kambja vald kohtusse, sest Tartus õppivate Kambja laste eest on jäetud maksmata nn õpilaskoha tasu.

"Mina ei näe siin üldse probleemi," vastas vallavanem Ivar Tedrema, kes 1999. aastal, kui tüli tekitav arveldamiskord vastu võeti, ütles tollasele haridusministrile Mait Klaassenile, et see on tema ministriksoleku aja suurim tobedus. "Las kohus arutab, linnal ei ole need asjad korras, et midagi nõuda. Kambja vald ei ole kellelegi võlgu."

Vallavanema sõnul oleks kõige õigem arvestada omavalitsuste tulubaasi formeerimisel olemasoleva infrastruktuuriga, mitte tegeleda õpilaskohtade maksustamise jms keerulise arvlemisega.

"Palju täna maal õppivatel lastel tulevikus maal tööd on?" arutles vallavanem. "Me kasvatame oma koolides linnale töökäsi." Ivar Tedrema sõnutsi on Eestis elanikkonda puudutav registrimajandus korrast ära. Inimesed on jäänud küll Kambja valla elanike registrisse, kuid tegelikult elavad juba aastaid mujal ning linn võib nõuda Kambja vallalt linnakoolis käivate laste eest õpilaskoha tasu.

"Linnad haistavad, et vaeste matside käest on võimalik veel viimane sent kätte saada," piltlikustas vallavanem olukorda. "Õpilaste arv väheneb, kuid linn ei ole valmis ühtegi kooli kinni panema, sest õpilaste pearahana koolidele riigieelarvest tulev õpetajate palgaraha ja sellelt linnale laekuv tulumaks jääks siis ju saamata."

Vallavanem küsis retooriliselt, kes Kambja vallale maksab, kui mujalt tuuakse laibad meie surnuaeda. "Võiksime ka nõuda kohatasu, sest vald hoiab ju surnuaeda korras!"

Volinik Heiki Kortspärna palvel kommenteeris vallavanem Nõo valda Lagujasse rajatava europrügila võimalikke mõjusid Kambja vallale. Vallavanem näeb ohtu selles, et Lõuna- Eestist tulevad rasked prügiautod hakkavad liikuma Lagujasse mööda Vissi- Kammeri kruusateed, mis suurt koormust välja ei kannata. Tihe liiklus matab elanikud tolmupilvedesse, sest prügiveokite liiklus saab olema väga tihe. Vallavalitsus koostab ametlikud kirjad, et juhtida ametkondade tähelepanu võimalikele ohtudele ja mõjudele.

Ükski põlvkond ei saa endale ajalugu ise valida. 20-30-ndatel aastatel sündinud meestele ja naistele sai osaks elada Pätsi, Hitleri ja Stalini valitsemise all, 40-50- aastatel sündinud nägid Hruðtðovi ja Breþnevi valitsemist.

Tänased noored elavad ajal, mil toimub omariikluse ja iseolemise üleandmine Euroopa Liidule. Koos siia ilma tulemisega saab inimene kaasa ka aja, milles elada. Minevik on alati tänases ja homses. Küsimus on üksnes selles, kas aeg algab meie jaoks üksnes meie sünnimomendiga või kätkeb ka eesvanemate päikse ja vihma käes olduid aastaid.

Tuhandeaastased põllud meie ümber on jätkuvalt veel põllud tänu sellele, et neid on kümned põlved harinud. 12 aastat iseolemist näitavad, kui kergesti nad võssa kasvavad. Sama juhtub ka meie mälu ja kultuuriga.

Inimene, kes ei tunne minevikku, ei saa päris hästi aru, kuidas toimib olevik ja tekib tulevik. Kui küsida meie valla inimeste käest, mida nad teavad Kambja ajaloost, siis jääks kindlasti enamus inimesi vastamisega kimpu. Peale Ignatsi Jaagu vaevalt rohkem nimesid meelde tuleb. Just seepärast ongi vaja muuseumi, et me teaksime ja tunneksime oma kodupaiga ajalugu ning oskaksime väärtustada seda.

Kambja muuseumi rajamise idee on juba ligi kümme aastat vana. Madis Linnamäe ja Heiki Kortspärna mõte rajada Kambjasse oma muuseum oli aastate eest ühe volikogu koosseisu viimasel istungil aruteluks ja sai volinike üksmeelse toetuse osaliseks.

Valla ajalugu algab oma pere ja talu ajaloo tundmaõppimisest. Just seepärast kuulutabki valla kultuurikomisjon lähiajal välja selleteemalise pärimuste kogumise võistluse.

Hobukülvikuid ja roostetanud vikateid valla muuseum kindlasti talletama ei hakka, selleks on olemas Põllumajandusmuuseum Ülenurmel.

Kindlasti võiks aga vaadata oma majapidamises ringi sellise pilguga, mida võiks tulevasele valla muuseumile annetada või kinkida, millest lasta teha koopiad. Loodavasse muuseumisse on teretulnud kõik dokumendid, mis on seotud Kambja suurmeeste elulooga; eelmise vabariigi ja mõisaaegsed dokumendid, klassitunnistused, raamatud, salmikud, fotoalbumid, päevaraamatud, pioneerikaelarätid, kolhoosi ja sovhoosiaegsed au- ja tänukirjad jms Kõigist dokumentidest, mida muuseumile kinkida ei raatsita, saab teha koopiaid.

Muuseumi edukaks rajamiseks on tarvis toimkonda. Kõik need, kes tunnevad, et saavad jõu või nõuga abis olla, kogeneme maikuu 29. päeval pärast volikogu istungit (kell 16.30) vallamaja saali.

B. G. Forseliuse Seltsi esimees Madis Linnamägi esitas aprillis Kambja vallavolikogule arutamiseks oma nägemuse Kambja vallamuuseumist – teemapargist – turismimajandusest.

Alljärgnevalt avaldatud kiri loeti ette ka vallavolikogu 24. aprilli istungil.
 
 

Austatud volikogu esimees Mati Luik!

Austatud volikogu liikmed!

Kambja on rikka kultuuripärandiga maa. Sellest annavad tunnistust arheoloogilised leiud, muistised, pärimused, arhiivisäilikud, ilukirjandus, ehitised, loodus...

Nõukogude okupatsiooni lõpuaastail aitas kultuuripärandi tundmine ja põlistamine iseseisvust samm-sammult taastada. Kambjas olid märksõnadeks Vabadussõja mälestusmärgid, hariduse ajalugu, eesti koorilaulu ajalugu, esimese läbinisti eestikeelse teose Wastse Testamendi tõlke lugu.

Vald on saanud ettepanekuid kogu Eestile olulise kultuuripärandi eksponeerimiseks ja uurimiseks: vallamuuseum, rahvakooli muuseum, piibli ja rahvakooli muuseum, teemapark “Forseliuse Keskus”.

Kaaluka sõna rahvakooli muuseumi asutamiseks Eesti Põllumajandusmuuseumi filiaalina Kambjasse (tollal kiriku müüride vahele) andis Eesti Raadio valges saalis 20.05.1987 toimunud nõupidamine, mille arenduseks koostas EPM esimese eelarve (koopiad lisatud).

Üleminekuperiood uutele majandustingimustele ei soosinud nende ettepanekute elluviimist. Kambja volikogu haridus- ja kultuurikomisjon algatas käesoleval aastal taas vallamuuseumi asutamise plaani, mis on jõudnud volikogusse arupidamiseks. Sellega seoses esitame oma nägemuse Euroopa Liidu kontekstis.

I

Vabariigi Valitsus esitas 17.03.2003 Euroopa Liidu Komisjonile “Eesti Riikliku Arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2003–2006” (RAK). Brüsselis uuritakse seda dokumenti ja peale Komisjoni heakskiitvat otsust saab RAK Eesti ja EL ühise tegevuse aluseks Eesti sotsiaalse ja majandusliku arengu edendamisel. EL-il on 5 struktuuri- ehk tõukefondi:

*Euroopa Sotsiaalfond (ESF),

*Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF),

*Euroopa Põllumajanduse Arenduse- ja Tagatisfond (EAGGF),

*Kalanduse Arendusfond (FIFG) ja

*Ühtekuuluvusfond (Cohesion Fund).

Eesti ministeeriumid koostavad selle ühtse programmdokumendi (RAK) jaoks programmitäiendit – dokumenti, millega rakendatakse abistrateegiat ja prioriteete ning mis sisaldab üksikasju meetme tasandil.

Rahandusministeerium on moodustanud Struktuurifondide Projektide Ettevalmistamise Fondi (SPEF). Fond võtab alates 1. jaanuarist 2004 vastu projekte, mille rahastamine toimub ~juunist novembrini 2004. Projekti kestus võib olla kuni 12 kuud, erandjuhtudel kuni 18 kuud. Fondis on esialgu 750 000 eurot ehk ~11 miljonit krooni, jätkufond tulevat sama suur. Projekt võib saada ettevalmistusfondist toetust 3000–100 000 eurot.

On aeg Eesti ettevalmistusfondi rahastamist kasutada, et pärast Eesti liikmekssaamist oma projektile mõnest EL-i fondist raha taotleda.

II

Käesolevaga teeme volikogule ettepaneku kasutada eelpool kirjeldatud ja varasemaid rahastamisvõimalusi Kambja majanduselu elavdamiseks turismimajanduse valdkonnas.

1.On otstarbekas asutada Kambjas teemapark (nimi tuleb leida), mis hõlmab nii majanduselu, kultuuri kui loodushoidu. Soovitame juhinduda Põhjamaade linnarahvusparkide ideoloogiast (vt Irja Alakivi, Uusi võimalusi ja väljakutseid loodus- ja kultuuriväärtuste säilitamiseks ja kaitsmiseks linnades. Näiteid Põhjamaadest, võimalikke arengusuundumusi Eestis. – Forseliuse Sõnumid, 9, 2002).

2.Teemapargi mõiste on Euroopas tuntud ja rahastajatele arusaadav.
Teemapark on sisuliselt koondmõiste turismi arendamiseks, sest siin saavad tegutseda (ja sobivaid rahastamisvõimalusi kasutada) olemasolevad ja loodavad asutused/ firmad/ talud/ ühingud/seltsingud/FIE-d ... Näiteks:

*Kambja Laulu- ja Mänguselts, Kodijärve selts “Tõrvik”, MTÜ Avatud Noortetuba, EELK Kambja kogudus, Krista talu, Hallivariku turismitalu (NB! 2002. a sai peremees hr Kraaner SAPARD-i programmist 400 000 krooni abiraha), toitlustusfirmad, Kambja kooli muuseum, spordiseltsid, valla raamatukogud ...;

*vallamuuseum, Forseliuse Keskus (piibli ja rahvakooli ekspositsioon, koolimajade arhitektuuri näidised), majutusasutused (võõrastemajad, kämpingud, turismitalud ...), tuletõrje, kaitseliit ...

Teemapargi kujundamine vajab arengukava. Kultuuripärandi kuulutamist ja eksponeerimist aastail 1986–2003 võib vaadelda ettevalmistusena.

3.Kambja Vallamuuseumile ja Forseliuse Keskusele sobivad vabanevad Kambja kooli hooned. Sest seal on ruumi interaktiivse teaduspargilaadse tegevus arendamiseks. Muuseumipedagoogika vajab kaasaegset aparatuuri, ainuüksi eksponaadid ja stendid ei köida tänapäeva turiste, vaja on nii eksponaate kui show’d.

4.Kambja kirik sobib polükonfessionaalseks (või pelgalt luterlikuks) õpilaste ja õpetajate peakirikuks ehk Eesti koolikirikuks, ta vajab vaid haridust sümboliseeriva sisekujunduse lisamist. Ettepanek ei seondu Eestis käimasoleva kohustusliku religiooniõpetuse diskussiooniga, vaid taotleb teemapargi atraktiivsuse tõstmist. Pole kuulda olnud, et kusagil on taoline fenomen toimimas. Küll aga toimivad pulmakirikud, see on ka Kambjas mõeldav.

Pargi koosseisu kuuluv koolikirik võib nautida heldeid annetusi välismaalastelt.

5.Teemapargi projekti viib ellu palgaline oskuspersonal, kes tegeleb nii planeerimise kui SPEF-i, SAPARD-i ja muude programmide rahastamistaotlustega. Hakatuseks võib taotleda riiklike või omavalitsuslike naaberasutuste töökohti ja palgafondi, sh isikuid ajutiselt või ületoomise korras.

Pargis toimub aastaringne tegevus võimalikult paljude vanuse- ja erialarühmade osalusel: koolitus- ja teadusseminarid/konverentsid, õpikojad, festivalid, erialaüritused, kirjanduse lugemised, võistlused, näitused, teater, kirjastamine ...

6.Park reklaamib ennast kodu- ja välismaa turismimessidel, ta on seotud turismikettidega ja on mitmesuguste erialaorganisatsioonide liige (Eesti Turismifirmade Liit, IATA ...) – see kindlustab pargile majandusliku koormuse ja renomee.

B. G. Forseliuse Selts koos tütarorganisatsiooniga SA B. G. Forseliuse Fond on nõus osutama praktilist ja metoodilist abi, sest selts on osalenud kultuuripärandi põlistamisel ka Kambjas ja täitnud sellega programmi ja põhikirja.

Lugupidamisega

Madis Linnamägi
Esimees

Laagris osaleb 45 noort, nendest 9 välismaalast. Oodatud on noored vanuses 14 kuni 18 eluaastat.

Kõigile osalejatele lahe Tegija T-särk.

Kõik laagris osalejad on eelistatud osalema järgmisel aastal välismaal toimuvas laagris.

Laagri tegevuskava

Teisipäev, 1. juuli 2003

Kell 12.00: Laagri avamine, enese tutvustamine ja sisseseadmine, teeme oma laagri jaoks reeglid ise.

Pärastlõuna: tutvumismängud, ülesannete jaotamine / teredisko.

Kolmapäev, 2. juuli 2003

Hommik: Töö objektil.

Pärastlõuna: maastikumäng Kuuste piirkonna kultuurimaastikul/ meeskonnatöö “SILD” ja lend Kuule/ stiilipidu.

Neljapäev, 3. juuli 2003

Hommik: Töö objektil.

Pärastlõuna: osalemine Tartus toimuval noorteüritusel Pulss.

Reede, 4. juuli 2003

Hommik: Töö objektil.

Pärastlõuna: rühma välklehe valmistamine / diskussioon teemal “Võimalused noortele Kambja vallas” / stiilipidu.

Laupäev, 5. juuli 2003

Hommik: Töö objektil.

Pärastlõuna: osalemine kohalikul noorteüritusel “Kainete noorte öö/päev”.

Pühapäev, 6. juuli 2003

Hommik: jätkub osalemine noorteüritusel “Kainete noorte öö/päev”.

Pärastlõuna: puhkus ja muiduvedelemine.

Esmaspäev, 7. juuli 2003

Hommik: Töö objektil.

Pärastlõuna: Individuaalne 10-võistlus. Rühmadevaheline spordivõistlus. Stiilipidu.

Teisipäev, 8. juuli 2003

Hommik: Töö objektil.

Pärastlõuna: Euroopa Noorte Eesti büroo õppepäev/ noorsoovahetuse ja noorsooalgatuse projektide töögruppide moodustamine.

Kolmapäev, 9. juuli 2003

Hommik: Töö objektil.

Pärastlõuna: Tegevus osalejate soovil.

Neljapäev, 10. juuli 2003

Sõbraüllatuse valmistamine/ diskussioon laagri kordaminekust, lähimad ja kaugemad tulevikuplaanid.

Laagri jooksul võib päevakavas tulla muudatusi. Ka sinu täiendavad ettepanekud on oodatud!

Töö eest laagris ei maksta, sest ülalpidamine (majutus Kuuste Põhikoolis, 3 söögikorda päevas), võõrkeele praktika ja kogu tegevus laagris on Sinu jaoks TASUTA.

Laagri toetajad: Balti-Ameerika Partnerlusprogramm, Euroopa Noored, Haridusministeerium. Laagrit viivad läbi: MTÜ Kambja Kihelkonna Arenduskoda, MTÜ Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts, Kambja Noortetuba, Kuuste Põhikool.

Info: MTÜ Kambja Kihelkonna Arenduskoda, Ly Brikkel tel. 056 46 46 79, Kambja Noortekeskusest, Kuuste Põhikoolist.

“Meie, juhendajad, peame hoolitsema eelkõige selle eest, et sära laste silmis ei kustuks ja mängurõõm ei väheneks,” sõnas þürii esimees Üllar Nooska Kambja valla 5. teatripäevast kokkuvõtet tehes.

Ajal, mil nii mõnedki kutselised teatrid kurdavad publiku vähesuse üle ja kõnelevad lausa kriisist, on rõõm tõdeda, et väikeste näitlejahakatiste tegutsemisrõõm pole kuhugi kadunud.

Aprillikuu esimene reede Kuuste koolimaja saalis ja laval tõestas siinkirjutaja arvates veenvalt, et Kambja valla koolides näitemänguhuvilisi lapsi ja asjatundlikke õpetajaid jätkub. Päev oli tihedat tegevust täis: lapsed said teada, kuidas sünnivad tsirkusetrikid ja proovisid ka ise oma osavust; saali teises otsas näitas grimeerija, kuidas saab silmaaluse valutult siniseks või kohutava haavaarmi kaelale.

Pärast kosutavat lõunasuppi hõivasid lava noored näitlejad, et hoolega ette valmistatud lavatükke esitada. Etenduste teemavalik oli põnev ja mitmekesine: muinasjuttudest energiasäästupropagandani, sekka ka inglisekeelset esinemist.

Teatripäeva toimekas hindamiskomisjon koosseisus Ülenurme rahvateatri näitejuht Üllar Nooska, Konguta rahvamaja juhataja Meelis Külaots ja koduvalla harrastusnäitleja Märt Jaamets tegi oma tööd kiiresti ja korralikult. Enne tublidest tublimate väljakuulutamist toonitas ?ürii esimees iga lavastuse tugevaid külgi ja andis asjalikke näpunäiteid, kuidas ettetulnud apsakaid edaspidi vältida. Ilmekalt tehti kilo apelsinide ja pisikese mahlapaki abil selgeks, mis on vahet igapäevasel elul ja teatrietendusel: meie argipäeva askeldused pressitakse näitelaval elu kontsentraadiks justkui kilo apelsine 200grammisessse mahlapakki.

Alljärgnevalt etendustest pisut pikemalt, kasutades ?üriiliikmete lahkel loal nende märkmeid. Ja juttu tuleb näidenditest nende ettekandmise järjekorras.

Unipiha algkooli folkloorikava (juhendaja Eha Jakobson) sai kiita ühtlase riietuse (kõigil rahvariided), hea ja rütmika tantsumängu ning publikut kaasa haarava äraarvamismängu eest. Tunnustust leidis ka Rebase osatäitja ning Eha Jakobson pälvis teatripäeva parima juhendaja tiitli.

“Mõmmi ja aabits” – Kambja põhikooli III klass (juhendaja Valve Keskpalu)

Algas hästi hoogsalt ja lusti jätkus lõpuni. Näitlejad olid piisavalt kostümeeritud, tekstid olid peas ja enamus räägitust jõudis kenasti saali. Osatäitjatest jäi silma Rebane, ka õpetaja Mäger oli väga hea. Tasuks parima etenduse preemia.

“Pöialpoiss ja seitse lumivalgekest” – Kambja kooli IV klass (juhendaja Sirle Kuristik).

Usutavalt mängitud etendus, vaid kojujõudmise stseenis satuti laval veidi troppi ja vahel jäi tekstiütleja teiste varju. Selles lavastuses tuli esile Kuninganna mäng, ka Õgard oli tubli.

“Jussikese seitse sõpra” – Kuuste põhikooli I ja II klass (juhendaja Tiiu Sumberg).

Väga head kostüümid, tegevusi võinuks julgemini imiteerida. Jussike oli asjalik, tema mäng oli julge ja tekst arusaadav. Tänutäheks särtsaka esinemise eest kilo apelsine.

“Hernemehike” – Kambja kooli keskastme näitering (juhendaja Peeter Ruuge).

Huvitav teemavalik. Rohkem peaks pöörama tähelepanu diktsioonile – juba kogenud näitlejad ju! Hernekaun ja Taadike olid meeldejäävamad, ka Kuninganna suutis end laval maksma panna.

Kolm eriilmelist lühilugu esitas Kuuste kooli III ja IV klass (juhendaja Milli Kahre).

Esimeses tehti rohelise mõtteviisi agitatsiooni, teine oli inglisekeelne näidend (kaasjuhendaja Mare Voika) ja kolmas humoorika puändiga Juku-lugu. Võõrkeelses etenduses kadus mõne tegelase hääl lavasügavusse, Rebane oli siin teistest aktiivsem ja selgesõnalisem. Naljaloos “Perspektiiv” tuli oma juhtiva rolliga väga hästi toime Õpetaja, talle sekundeerisid Juku ja Direktor.

Kollektiivile originaalsuse ja tootlikkuse auhind!

Kokkuvõtteks tuleb teatripäev kindlasti kordaläinuks lugeda. Isegi kui siin oligi mõningaid apsakaid – asjaosalised ei häbenenud sugugi neist rääkida ja ühiselt lubati järgmisel aastal korraldust parandada – siis lastele on sellised esinemisvõimalused, kus saab ennast teistega võrrelda, lausa hädavajalikud.

Ei tea, kas see on nüüd juhus, aga ülevaatest järeldub, et lapsed oskavad kõige paremini rebaseks kehastuda. Jääme huviga ootama, kes on järgmise aasta lemmikloom.
 

Grupp Kambja kooli kolmanda klassi õppureid ning nende klassijuhataja tegid rahalise annetuse Gruusia laste toetuseks.

Õpilased Lauri Saar, Heiki Zeigo, Peeter Murumets, Kaspar Maata, Pilvi Kübarsepp, Kätlin Rõigas, Marleen Leib, Gerrit Kõiv, Anne-Mari Talvet, Alvar Kooning, Taavi Tihanov ning nende klassijuhataja Valve Keskpalu annetasid kokku 192 krooni. Raha kanti märtsi algul SOS Lasteküla Eesti Ühingu arvele 221001178590 Hansapangas (märgusõna "Aitan Gruusia last").

Gruusia laste heaks rahaliste annetuste kogumise kampaania algatas Unipiha algkooli õpetaja Lembit Jakobson.

Aktiivsete ja edukate põllumeeste (aasta põllumehe valimisel antud intervjuud) arvates tasub hääletada Euroopa Liiduga ühinemise poolt peamiselt seepärast, et pärast ühinemist tõuseb majanduslik stabiilsus. Näiteks 1998/99. a. majanduskriisi ajal vähenesid Eesti põllumeeste müügisissetulekud keskmiselt 40%, Euroopa Liidu farmeritel keskmiselt 3%.

2002. aastal vähenesid maailmaturu müügitingimuste halvenemise tõttu Eesti põllumajanduse sissetulekud esialgsetel andmetel 10,5%, mõnes tootmisharus – näiteks seakasvatuses on sissetulekud vähenenud enam kui 1/3 võrra, Euroopa Liidus ainult 3%.

Euroopa Liiduga ühinemisel vabaneb Eesti siduvatest kohustustest Maailma Kaubandusorganisatsioonis, mille kohaselt Eesti ei saa rakendada kõiki turukorralduse meetmeid: tasakaalustavaid tolle riikide vastu, millega on sõlmitud vabakaubanduslepingud ja eksporditoetusi, mida kasutavad ka nn liberaalse majandusega riigid.

Ebastabiilne majanduskeskkond halvab investeerimiskliimat. Eesti põllumajandusse on viimastel aastatel investeeritud brutolisandväärtuse kohta keskmiselt 2,5 korda vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt.

Ühinemisel ELiga suurenevad Eesti põllumajanduse sissetulekud tänu liidu maksujõulisele turule ja turutoetustele 2007. aastaks võrreldes 2002. a. tasemega 1,55 korda. Nii väidab Euroopa Komisjoni analüüs. Mitteühinemise korral sissetulekud vähenevad jätkuvalt 12%, sh loomakasvatuses 14%. Eesti saab Euroopa Liidust turutoetusi 100% liidu tasemel – 2004. a. 360 mln krooni ja 2005. a. 570 mln krooni. Kui turutoetustele lisada aga 55% ELi otsetoetustest, siis suurenevad põllumehe sissetulekud ligi kaks korda.

Põllumehe võidust tarbija ei kaota

Eesti ja teiste Euroopa riikide teadlaste andmed näitavad, et toiduainete hinnad sõltuvad eelkõige tarbija ostujõust. Näiteks on Taanis nii keskmised sissetulekud kui ka toiduainete hinnad Euroopa Liidu keskmisest 20-25 protsenti kõrgemad, Kreekas ja Hispaanias aga 15-20% madalamad.

Tootja- ja tarbijahind pole üksüheses seoses. OECD andmete järgi tehtud analüüs näitab, et põllumajandussaaduste hindade allasurumisest alates 1995. a. kuni käesoleva ajani tarbijad ei ole võitnud.

Viimasel 6-7 aastal on rukki hind püsinud Eestis samal tasemel, leiva hind on tõusnud enam kui 50%. 2003. aastal surus aga näiteks Ukrainast imporditud rukki hind Eesti tootjahindu alla 1/3 võrra, kuid leiva hind langes ainult 3%. Loodetavasti Eesti avalikkus mõistab, et 3% tarbija kasu on kokkuvõttes kogu ühiskonnale kahjulik ja mõttetu, sest nii hävitatakse töökohti maal!

Maaelu arengumeetmete kaudu on planeeritud Eestile 50% rohkem vahendeid kui liikmesmaadele. Meil on õigus otsustada, kuidas neid vahendeid kasutatakse. Juhul kui osutub vajalikuks, võime sellest 20% suunata tootmise arenguks.

Sissetulekute kasv

Põllumajanduse töötasude tase on olnud taasiseseisvumise perioodil 40-50% madalamad riigi keskmisest. Sealjuures põllumajanduses on suured erinevused suurte ja väikeste talude palkades ning omanikutuludes.

Euroopa Liidus tekib Eesti väiketalunikel, keda on enam kui pool talude arvust, võimalus saada mitmesuguseid toetusi: Euroopa Liidu nõuetega kohanemise toetus, elatustalu toetus, agrokeskkonna toetus jt. Nende kaudu saab suurendada sissetulekuid 2-3 korda.

Paraku vaatavad väiketalunikud (SaarPolli uurimus) Euroopa Liiduga ühinemise perspektiivi kõrvalt ja hirmunult. Nende arvates läheb majanduslik olukord ühinemisel veelgi halvemaks. Nad on kibestunud ja kaotanud usu tulevikku. Probleem on selles, kuidas luua nendega kontaktid, õpetada kirjutama lihtsaid projekte ja taotlusi. Väiketalunikud ei kasuta põllumajandusministeeriumi ning Eesti Talupidajate Keskliidu trükiseid ja internetti, kus kõik andmed on kättesaadavad. Nad ei käi ka seminaridel ja õppepäevadel. Nad kasutavad infoallikatena maakonna- ja vallalehti, raadiot ja TVd, kuid nendest kanalitest saadud info ei ole olnud piisav. Põllumajandusministeerium kavatseb saata maikuus igale talunikule otsepostitusega vajaliku info koju. Loodan siiski väga, et ka kohalikud lehed aitavad tulevikus põhjalikumalt selgitada, miks Eesti põllumehel on kasulik hääletada Euroopa Liiduga ühinemise poolt.

Eelmise aasta põuane suvi jättis paljud kaevud kuivaks. Uue kaevu rajamine on aga suhteliselt kulukas ettevõtmine. Siin tuleb ettevõtjatele appi SAPARDi programm, mis toetab investeeringuid infrastruktuuri - näiteks uue kaevu rajamist või eratee korda tegemist.

SAPARDi toetus on investeeringutoetus, millest 75% tuleb Euroopa Liidu ja 25% Eesti eelarvest. SAPARDi infrastruktuuri investeeringutoetuse ehk meetme 4 taotluste vastuvõtt algab 2. juunil ja kestab 26. septembrini.

Infrastruktuuri investeeringutoetuse osas on tänavu tehtud mitmeid muudatusi. Kui siiani sai seda toetust investeeringuteks küladesse, siis nüüdsest saavad toetust ka need ettevõtjad (füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing), kelle planeeritav investeering (näiteks kaev) tuleb alevikku või alevisse.

Infrastruktuuri investeeringutoetusega toetatakse:

*elektrivõrguga liitumistasu ja elektriseadmete ostmist;

*erateede ehitamist ja rekonstrueerimist (kaasa arvatud sillad ja truubid);

*veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi (sealhulgas ühiskanalisatsiooniga ühinemine) ehitamiseks või rekonstrueerimiseks ning reovete puhastusseadmete ostmiseks ja/või ehitamiseks. Siit saab toetust ka salv- ja puurkaevude ehitamiseks;

*telekommunikatsioonisüsteemide (sealhulgas telefoni- ja andmesidevõrku ühendamine) ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks. Toetus laieneb ka telefonivõrgu ja internetiga liitumise liitumisasudele.

SAPARDi toetust võib saada kuni 50% investeeringu käibemaksuta maksumusest. Tänavuseks muudatuseks on see, et elektrivarustusvõrkude, juurdepääsuteede ja telekommunikatsiooni investeeringute korral, mis ei võimalda olulist tulu saada ja mille puhul on investeeringuobjekt vajalik ka teistele maapiirkonnas asuvatele isikutele, võib toetust saada kõrgendatud määra ulatuses ehk kuni 75% investeeringuobjekti maksumusest. Käibemaks kogu investeeringult tuleb tasuda toetuse saajal endal.

Ettevõtja võib lasta SAPARDi taotluse ja äriplaani koostada vastava koolituse läbinud nõustajal ja toetusena pool taotluse koostamiseks makstud summast tagasi saada. Maksimaalne toetus ühe ettevõtja kohta on kuni 782 330 krooni aastas.

SAPARD toetab ka põllumajandustootmise (meede 1) ja maapiirkonnas alternatiivse majandustegevuse arendamise (meede 3) investeeringuid. Toetuste kohta saab rohkem infot Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti ehk PRIA piirkondlikest büroodest (mis on igas maakonnas) või internetileheküljelt www.pria.ee.
 

MTÜ “Öökull” korraldas Kambja koolis viienda klassi õpilastele ja nende vanematele suunatud sõltuvusainetevastase programmi “See on sinu valik”.

Programmi vältel selgitati lastele meelemürkide tarvitamisega seotud ohte ja tagajärgi, kuid eelkõige õpetati oskust teha õigeid valikuid ja öelda narkootikumidele: “Ei!”.

Spetsiaalse ettevalmistusega juhendajad Maret Männik ja Eilika Mölder töötasid õpilastega viiel koolipäeval kokku kümne tunni ulatuses. Keskenduti alkoholi ja tubaka kahjulikkusele, sest just nende sõltuvusainetega puutuvad noored reeglina kõige varem kokku. Politseipäeval tutvustas Tartu politseiprefektuuri narkokuritegude talituse juhtivinspektor Aigars Ritenieks erinevaid narkootikume ning nende laastavat mõju inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele. Politseinik andis lastele ülevaate narkokuritegusid puudutavast seadusandlusest ja kurjategijate karistamisest.

Sõltuvusaineid tauniv koolitus põhines Soomes kasutatavale metoodikale, oli mänguline ja kaasahaarav. Enesekehtestamine ja õigete otsuste tegemine on noortele sageli raske. Sestap harjutati "Ei!" ütlemist rollimängudes, püüti tugevdada noorte eneseusku ja enesekindlust. Õpilastele anti esmaseid teadmisi emotsioonide äratundmiseks, oma tunnete mõistmiseks, neid õpetati väärtustama elutervet eluviisi.

Programmi “See on sinu valik” käigus anti õpilastele ka mitmesuguseid praktilisi kodutöid, et õpitundides omandatud teadmisi kinnistada. Juhendajad lootsid, et koolitus andis tõuke õpilaste ja nende vanemate ühisteks aruteludeks piiridest, alkoholi tarvitamisest, seadusandlusest ja vastutusest.

Juhendaja Maret Männiku hinnangul olid Kambja õppurid koostööaltid ja tulid programmiga aktiivselt kaasa. "Väga elavalt esitati asjalikke küsimusi," kiitis Maret Männik. Tema hinnangul olid Kambja lastel sõltuvusainete kahjulikkuse kohta arvestatavad eelteadmised: "Eks inimeseõpetuse tunnis oli juba räägitud."

"Mulle meeldis see projekt väga," arvab üks neiu. "Sain teada huvitavaid asju ja seda, kuidas narkootikumid, suitsud ja alkohol inimese tervist rikub."

Lapsevanemate õhtu lapsevanemateta

Programmi “See on sinu valik” raames toimus ka lastevanemate õhtu, mille eesmärk oli anda emadeleisadele asjakohaseid teadmisi, et osataks võimalikult varakult märgata seda, kui laps on hakanud tarvitama mõnda sõltuvusainet.

Ehkki klassi õppiva 26 lapse vanemaid teavitati üritusest korduvalt kirjalikult, kogunes vihmase neljapäeva õhtul kell 18 alanud loengkeskustelule vaid 4 ema või isa. Kahju!

Narkopolitseinik Aigars Ritenieks punus oma teoreetilisse loengusse mitmeid ehmatavaid fakte elust enesest. Tema sõnutsi on Tartus kõige agaramateks narkokauplejaiks mustlased, kes "kontrollivad turgu".

Kui noore inimesse tavapärasesse sõprusringkonda ilmuvad järsku uued "tegijad", tasub vanemail ilmutada valvsust.

Puudetoetuse saamiseks peab õigeaegselt pikendama puudetõendit

2003. aastal täitub paljudel puuetega inimestel varem määratud puude kestvuse aeg. See tundub küll naljakas, kuid kord näeb ette, et iga puudega inimene (puudest olenemata) peab aasta, kahe või kolme pärast oma puuet uuesti kontrollida laskma, sest – nagu ütles sotsiaalministeeriumi spetsialist – inimene võib äkki tööd saada.

Minu mure on selline, et osa puuetega inimestest ei ole tähele pannud, et tema sinisel (või rohelisel või valgel) puude määramise otsuse lehel (tõendil) on paremal pool märgitud, millal selle lehe kehtivus lõpeb ning millal tuleb uuesti arsti juurde minna. Minul on küll puuetega inimeste nimekiri, kus neil, kelle puudelehti ma näinud olen, on märgitud ka puude kehtivuse aeg, kuid mul ei seisa see nimekiri iga päev laua peal, et saaksin asjaosalisi pidevalt teavitada.

Mis juhtub, kui puude tähtaeg täis saab? Sellisel juhul puudega inimene tõendi kehtivuse lõppemise kuupäevast alates enam puudetoetust ei saa. Et seda vältida, tuleb puudelehel märgitud ajal (enne puude kehtivuse lõppemist) käia perearsti juures ja teha uus taotlus puude määramiseks. See taotlus tuleb viia Tartumaa VEK-I (Tartusse, Oru tänava lastehaigla majja), kus tehtud puude määramise otsus saadetakse inimesele koju või perearsti kätte. Psüühikaprobleemidega puuet taotlev inimene saadab oma puude määramise taotluse Tallinna, Sotsiaalkindlustusametisse, kus asub sellealane komisjon ja saab sealt samuti kirjaliku vastuse.

Kui inimesele on uuesti määratud puue, ei tähenda see veel, et ta kohe jälle puudetoetust saama hakkab. Puudetoetuse saamise jätkamiseks tuleb tal teha uus taotlus selleks ettenähtud blanketil Tartumaa Pensioniametile. Alles pärast seda hakkab puudega inimene uuesti puudetoetust saama.

Kui inimene on jätnud puude lõppemise tähtaja tähele panemata, katkeb puudetoetuse maksmine ning seda ei taastata enne, kui pensioniametile on laekunud uus puude määramise otsus ja puudetoetust taotleva inimese avaldus.

Head vallakodanikud, olen seni püüdnud teid aidata dokumentide vormistamisel ja kui inimeste tervis ei luba neil endil asju ajada, siis ka dokumentide esitamisel. Kui olen märganud puude lõppemise lähenemist, olen vastavale inimesele seda meelde tuletanud. Kuid nüüd on asi jõudnud niikaugele, et mõni inimene ei taha enam ise arsti juurdegi minna ja üks inimene teatas koguni, et tema puudetõend olevat hoopis minu käes. Kõik sellised väited tähendavad aga seda, et kui inimene äkki enam puudetoetust ei saa, on süüdi sotsiaalnõunik, kes asju korda pole ajanud.

Niisiis, lugupeetud puudega inimesed, palun vaadake kõik oma puudetõendid üle ja märkige uus arsti juurde mineku tähtaeg hoolega üles ning ärge unustage arsti juures käia! Ma olen nõus teid aitama, aga osa asju tuleb ikka inimesel endal teha. Kui teil tekib arusaamatusi, olen nõus selgitama. Sotsiaalnõuniku telefon on vallamajas 416 205 ja vastuvõtuajad esmaspäeviti ja neljapäeviti kella 9…12 ning kolmapäeval kella 9…12 ja 14…16. Pidage meeles: kui teil puudetoetus saamata jääb, ei ole süüdi sotsiaalnõunik, vaid teil on endal midagi tegemata jäänud.

Head koostööd soovides

Aprill alguses korraldas Kambja spordihoone võrkpalli kevadturniiri.

Võrkpallurite võistlusest võttis osa viis valla piires koostatud võistkonda: Ice Makers (koolinoored), Kambja, Kuuste, Kammeri ja Kodijärve.

Võisteldi turniiri süsteemis (kõik mängivad kõigiga läbi) ning viimases ja põnevaimas kohtumises mängisid omavahel kaotuseta meeskonnad: Kambja versus Kuuste.

Pingeliselt kulgenud mängu ning seega esikoha võitis Kambja geimidega 3-2.

Võrkpalliturniiri lõplik järjestus: I koht võistkond Kambja; II koht võistkond Kuuste; III koht võistkond Kodijärve; 4. koht võistkond Kammeri; 5. koht võistkond Ice Makers.

5. mai seisuga esitas Kambja vallavalitsus PHARE ESC 2001 taotlusvoorule projekti nimega Kambja jalgrattatee. Projekti algatas MTÜ Kambja Kihelkonna Arengukoda koostöös haridusseltsiga Tõrvik ja kohalike turismiettevõtjatega, projekti kirjutas kokku Jane Jakobson.

Kambja jalgrattatee numbriga 221 läbib marsruuti Vana-Kuuste – Maidla – Liiva – Suure-Kambja – Kambja – Palumäed– Pikksaar – Luke mõisapark – Unipiha – Lätiküla – Tartu. Jalgrattatee kogupikkus Vana-Kuustest Tartusse on ca 75 km, sellest jalgrattateena tähistatud 63 km. Alates Lukelt on jalgrattatee matkajale soovituslik, sest ta saab seal valida edasisõidu võimalusi Otepääle või hoopis Elvasse.

Jalgrattatee läbib peaaegu kõiki Kambja valla jaoks olulisi kultuuri- ja ajaloolisi vaatamisväärsusi, puhkekohti, ilusate vaadetega kohti ja turismiettevõtteid. Jalgrattatee seob vaatamisväärsuste külastamise aktiivse puhkusega, jalgrattateega ühendatakse traditsioonilised kohalikud üritused. Matkajal on võimalik ööbida mugavas turismitalus või külastada toitlustusettevõtet. Jalgrattatee projekti tõmbenumbriteks on Suure-Kambja paisjärv, Pangodi järv ja Kambja kirik.

Projekti läbiviimise käigus korrastatakse ja viidastatakse jalgrattatee, rajatakse juurde uusi turismiobjekte (jahikantsel ja vaateolatvorm), taastatakse Kambja kiriku kiviaed, korrastatakse ja laiendatakse olemasolevad puhkekohad turvalisemaks ning rohkemate tegevusvõimalustega kohtadeks. Jalgrattatee projekti eesmärk tervikuna on luua vajalik infrastruktuur (viitad, organiseeritud puhkekohad), mis on eelduseks turismiteenuste pakkumisele piirkonnas ja jätkuprojektide kirjutamisele ning selle läbi suurendada piirkonna külastatavust, külastuse kestvust ja pakutavate turismiteenuste hulka.

Mis kasu sellest saab?

Jalgrattatee kasu piirkonnale on mitmekülgne. Praktiline kasu on, et saavad korrastatud ja viidastatud isetekkinud puhkealad, atraktiivsuse tõstmiseks lisatakse uusi vaatamisväärsusi ning taastatakse kirikuaed. Emotsionaalne kasu nii kohalikule elanikule kui ka külalisele on võimalus veeta oma vaba aega looduses. Majanduslik kasu on eelduste loomine uute töökohtade tekkeks majutuse, toitlustuse, spordi- ning kultuurielu vallas. Hinnanguliselt võib lähitulevikus tekkida 3-5 uut töökohta. Projekti läbiviimisel saavad ajutist tööd 3-4 inimest. Jalgrattatee hooldamiseks saab osalist tööd üks inimene, kellega sõlmitakse leping prügikastide vahetamiseks ja puhkealade lõkkepuudega varustamiseks. Kaudset majanduslikku kasu saab kohalik turismi- ja toitlustusteenuse pakkuja, kelle tooteid/ teenuseid jalgrattatee läbimisel rohkem ostetakse, samuti omavalitsus, kellele laekub elavnenud majandustegevusest rohkem makse, eelkõige tulumaksu näol.

Kas asjal on mõtet?

Projekti kolm „naela“ (Suure-Kambja paisjärv ning metsapark, Kambja kirik ja Pangodi järve ümbrus) on olnud külastajate tõmbekeskuseks juba aastaid, kuid puhkealad on seni välja ehitamata ning perioodiliselt hooldamata. Kui Suure-Kambja paisjärv on seni olnud kohalike elanike puhkealaks, siis Pangodi järvel käiakse ujumas, kalastamas ja paadiga sõitmas kogu Kambja vallast ja ka Tartust, samuti peatuvad seal Otepääle suunduvad läbisõitjad.

Kambja kirikut külastas eelmisel aastal umbes 2500 inimest. Pangodi järve ääres peatub suvel päevas umbes tuhat kuni paar tuhat inimest. Suure-Kambja paisjärve ääres võib sooja ilmaga päevas käia hinnanguliselt kuni 100 inimest. Külastajate huvi olemasolevate objektide järele on suur.

Jalgrattatee suunab külastajad puhkealadele ning pakub neile ka tegevusvõimalust vabas looduses. Jalgrattateega seonduvad üritused (jalgrattatee mänguline avamisüritus, erinevad sündmused kirikus jt.) annavad hea võimaluse kasutada piirkonna maine ja tuntuse kujundamiseks üritusturundust ja sellega meelitada siia jalgrattatee potentsiaalseid kasutajaid ka tulevikus.

Miks just jalgrattatee?

Käesoleva aasta alguses kaardistas MTÜ Kambja Kihelkonna Arengukoda Kambja piirkonna vaatamisväärsusi ja turismiettevõtteid. Selgus, et Kambja piirkonnas on üksteisele suhteliselt lähedal asuvad ja hästi ligipääsetavad vaatamisväärsused, mis ei ole tõmbenumbriks omaette, kuid ühtse tegevuse- ja teenustepaketina välja pakkudes piisavalt atraktiivsed. Rajatav jalgrattatee ühendab olemasolevad vaatamisväärsused ja puhkealad, atraktiivsuse tõstmiseks rajatakse uusi vaatamisväärsusi. Kavas on hakata korraldama jalgrattateega seotud üritusi (spordivõistlused – nt. triatlon, suusatamine, kultuurilooline matk Kambja kultuuriväärtustega tutvumiseks). Jalgrattatee läbi seotakse Kambja valla kultuuri- ja ajaloolised vaatamisväärsused aktiivse puhkuse võimalustega.

Kellele?

Projekti sihtrühmadeks on:
 

• kohalikud elanikud ja ettevõtjad, kes saavad oma teenuse pakkumist seoses jalgrattatee avamisega elavdada
• aktiivsed puhkajad Tartust, Põlvast, Otepäält (pered, matkajad, noorte seltskonnad)
• transiitreisijad Tartu-Võru ja Tartu-Otepää maanteelt
• Kambja (turismi)ettevõtjate teenuste tarbijad
• Kambja iga-aastased külalised – kooliõpilased ja külalised välismaistest sõprusseltsidest.

Kes maksab?

Projekti eelarve on 1,7 miljonit krooni, millest 10% tuleb leida taotlejal. Kaasfinantseering rahastatakse projekti partnerite poolt, kelleks on Kambja vald, Kambja kirik, Riiklik Metsamajandamise Keskus, Tartumaa Keskkonnainvesteeringute Keskus ja MTÜ Kambja Kihelkonna Arengukoda.

Positiivsed ja negatiivsed kõrvalmõjud

Kambja vallas on turismi arendamise teema alles uus. Esimesed turismiettevõtted on valda tekkinud hiljuti. See annab turismi arendamiseks väga hea lähtepositsiooni, sest midagi ei pea ümber kujundama, vaid saab alustada puhtalt lehelt. Olemasolevad turismikohad Suure-Kambjas, Palumäel ja Pikksaares on küll pikka aega olnud turistide külastuskohaks, aga turismiteenuseid seal pakutud veel ei ole.

Jalgrattatee projekti positiivseteks mõjudeks on:
 

• Infrastruktuuri korrastamine (viidad, infotahvlid, puhkealad, kiriku aed).
• Projektiidee propageerib eraettevõtluse teket jalgrattatee äärde ja puhkekohtadesse.
• Turismi planeeritakse kohaliku omavalitsuse tasandil ja seda saab teha säästlikku arengumudelit kasutades, hoides ära Pangodi Maastikukaitseala tulevikus ohustada võivat sotsiaalse, ökoloogilise ja turistliku taluvuspiiri ületamist.
• Turismi arendamisele Kambja vallas aitavad kaasa mitmed planeeritavad jätkutegevused, nagu kohalike ettevõtjate koolitamine ja turismialane nõustamine.

• Ikka veel levinud mõtteviisi, et võõrast vara võib lõhkuda. Selle vältimiseks kontrollib MTÜ Kambja Kihelkonna Arengkoda jalgrattateed pidevalt, et lõhkumisele võimalikult kiiresti jälile saada ja võimaluse korral ka süüdlased tuvastada.
• Kohalike elanike hoolimatust jalgrattamatkajate vastu, mis avaldub näiteks selles, et koerad pääsevad aiast välja. Selle vältimiseks ja üldise turvalisuse tagamiseks avaldatakse Kambja vallalehes Koduvald korduvaid teateid jalgratturite marsruudist ja peatuspaikadest ning palutakse koerad aias hoida.
• Pangodi Maastikukaitseala ökoloogilise (looduskeskkond), sotsiaalse (kohalikud elanikud) ja turistliku (turistide arvu kontsentratsioon ühes piirkonnas) taluvuspiiri ületamine, mille tagajärjeks võib olla kohalike elanike vaen külastajate vastu, sihtkoha maine allakäik või ala reostamine (mustus). Selle probleemi vältimiseks viiakse maastikukaitsealal läbi projektipartnerite poolt külastusuuring, pannakse üles turisti meelespead ja hoitakse kontakti kohalike elanikega, et probleemid saaksid võimalikult kiire lahenduse.

Hoiame vallalehe lugejaid kindlasti kursis otsusega, kas ideed toetatakse või mitte. Võimalused on 10:1. Otsus tehakse hiljemalt juunikuu jooksul. Võimalused sarnaste projektide esitamiseks pole aga lõppenud. Käes- ja eeloleval aastal on Eestile avatud Euroopa Liidu toetusfondid, turismi arendamine on üks nende prioriteete.
 

Reedel, 23. mail kell 18.00 piiblitund kiriku käärkambris. Teema: uus loodu Kristuses. Piiblitunni peab diakon Indrek Kõiv.
Reedel, 23. mail kell 19.30 Evangeelne noortekontsert. Esinevad ansamblid Crux (Lääne-Nigula) ning lost+found (Tartu). Jutlustab Indrek Kõiv.
Laupäeval, 24. mail kell 18.00 piiblitund kiriku käär-kambris. Teema: uus loodu Kristuses. Piiblitunni peab diakon Indrek Kõiv.
Laupäeval, 24. mail kell 19.15 evangeelne koosolek kirikus. Jutlustab Indrek Kõiv.
Pühapäeval, 25. mail kell 11.00 jumalateenistus kiri-kus. Jutlustab diakon Toomas Nigola.
Esmaspäeval, 26. mail kell 19.30 palvekoosolek koguduse kantseleis.
Neljapäeval, 29.mail kell 18.00 Kristuse taevaminemispüha armulauaga jumalateenistus kirikus. Jutlustab diakon Toomas Nigola.
Laupäeval, 31. mail kell 14.00 "Kohtumine Piibliga" - Avatud Piibli Ühingu üritus kiriku käärkambris.

Lisainfo koguduse kantseleist telefonil (07) 416 388, e-postiga kambja@eelk.ee ning koguduse koduleheküljelt http://www.eelk.ee/kambja

Alates 5. juunist kuni 31. augustini 2003 iga nädala kolmapäeval:

kell 8.05 Kambja- Vissi- Kammeri- Loku- Kodijärve- Pangodi- Petolai- Kiisa- Nõo teerist- Aarike- Kambja

kell 9.00 Kambja- Rebase- Vana-Kuuste- Sirvaku- Liiva-Kaatsi- Kambja

kell 12.00 Kambja- Aarike- Nõo teerist- Kiisa- Petolai-Pangodi- Kodijärve- Loku- Kammeri- Vissi- Kambja

kell 13.00 Kambja- Kaatsi- Liiva- Sirvaku- Vana-Kuuste- Rebase- Kambja

Teistel päevadel vallasisest bussiliiklust ei ole.

26. aprillil pidas Kuuste naiskoor esimest tõsiselt võetavat juubelit. Koori asutamisest möödus 50 aastat.

Nagu sellistel puhkudel kombeks on, meenutame veidike koori ajalugu. Kuuste naiskoor alustas tegevust 1953. aastal. Koori asutajaks oli tollase Kuuste 8-klassilise kooli õpetaja Richard Nemvalts, kes töötas koorijuhina 1985. aasta laulupeoni.

Koor on olnud umbes 30-liikmeline. Osa on võetud kõigist üldlaulupidudest, Tartu ja Tartumaa Naiskooride laulupäevadest ja Peipsiäärsete maakondade laulupidudest. Koorile omistati 1976. aastal I üleliidulisel kunstilise isetegevuse festivalil III kategooria, samuti ka 1985. aastal.

Dirigentideks on veel olnud Aulike Lööndre, Mare Roos, Epp Jaansoo. Praegu juhatavad koori Tiiu Voort ja Margit Aigro.

Ja siis saabus hetk, kui lavale astus reipal sammul nooruslik juubilar. Kõlasid avasõnad ja seejärel süüdati 5 sünnipäevaküünalt, tähistamaks koorilaulu pidevust Kuustes 50 aasta jooksul.

Juubelipeo kontserdi esimese osa avas laul “Ei saa mitte vaiki olla”. Ka järgnevad etteasted olid klassikalised koorilaulud. Kava teises osas võis kuulata kergeid ja rõõmsaid laule. Naised laulsid säravail silmil ja kogu südamest, ju selleks andsid energiat dirigendid, kes ise särasid ning rõõmsad olid.

Esinesid ka meie sõbrad Elvast, Haaslavalt, Jõgevalt ja Ülenurmelt. Vaadata oli stend koori piltidega, albumid ja tänukirjad. Iga külaline sai mälestuseks kaasa naiskoori voldiku.

Tore oli kohtuda endiste lauljatega ja sõpruskooridega. Rõõm oli näha ka vallavanemaid ja kõiki teisi külalisi. Kogu pidu jättis meeldiva mulje, mida võib ikka ja jälle meenutada.

Arvatavasti jäi mõnelgi endisel lauljal hinge kriipima mõte – tahaks isegi veel laulda. Võin kindlalt väita, et olete oodatud, nii endised kui ka uued lauljad.

Tänusõnu ja häid soove, mis tegid südame soojaks ning meele rõõmsaks, jagus kuhjaga. Kõiki lauljaid ja koorijuhte peeti meeles lillede ja tänukirjadega.

Jalakeerutuseks mängisid Sirje ja Rein Kurg.

Täname kõiki õnnitlejaid kingituste ja lillede eest.

MTÜ Kambja Kihelkonna Arengukoda kutsub huvilisi projektikoolitusele, mis toimub 30.mail kell 10.00-13.30 Hallivariku turismitalus.

Päevakava:

10.00-10.15 – avasõna. Turismi arendamise võimalused Kambjas. Jane Jakobson, Kambja jalgrattatee projektijuht
10.15-10.30 MTÜ Kambja Kihelkonna Arengukoja tegevusest ja koostöövõima-lustest. Ly Brikkel, MTÜ Kambja Kihelkonna Arengukoja juhatuse esinaine
10.30-11.15 Projektitaotluste esitamise võimalused algavale ettevõtjale. Piret Arusaar, SA Tartu Ärinõuandla juhataja
11.15-11.45 Kohvipaus, majaga tutvumine
11.45-12.30 Projektitaotluste esitamise võimalused maaturismi arendamiseks. Sapardi 3., 4. ja 6. meede. Malle Trump, Sapardi projektitaotluste nõustaja
12.30-13.15 Organisatsioonide (seltsid, ühingud, omavalitsus) võimalused projektitaotluste esitamiseks EAS kohaliku omaalgatuse programmi raames. Esineja pole veel kinnitatud
13.15-13.30 Projekti kirjutamise kogemusest Hallivariku turismitalu näitel. Martin Kraaner

Koolituspäeva maksumus on 100 krooni, sisaldab transporti Kambjast Hallivarikule ja tagasi, kohvipausi ja mõningaid paljundusmaterjale. Eelregistreerimine ja täpsem info transpordivahendi väljumisaegade kohta e-mailil: janeliine@hot.ee või telefonil 051 944 067.