Koolilõpetaja Stigi tõdemus:

Õppetöös lihtsalt tuleb ennast võita paremate hinnete nimel. Iga veerandi lõpus tuleb ennast proovile panna ja ära teha mitmeid kordi suurem töö ühe päevaga, mida muidu teeksid nädalaga.

Esimese õpetaja Mare Paidra sõnavõtt koolilaskepäeval:

Olete koolitarkust omandanud üheksa õppeaastat. See on küll pikk aeg, kuid ma arvan siiski, et keegi teist pole veel kau-geltki mingi valmistoode.

Te kõik näete ja kuulete, loete ja mõtlete, tunnete ja kohanete, võtate omaks või tõukate endast eemale, leiate olulist ebaolulise hulgast.

Nii saate te tasapisi kellekski, kellel on palju iseloomujooni, mida teistel ei ole. Või kelles teistega sarnased iseloomujooned on omavahel seotud sootuks eriskummalisel viisil.

Te muutute iga päev. See ongi hea. Vahel tulebki kõigele selg pöörata, muutuda, uueks saada?

Tihti vaevab meid tunne, et ma ei ole kõikvõimas, ma ei tea?

Kõike ei peagi teadma. Ja kui tõepoolest mõni miks? Rahu ei anna, siis tuleb sellele vastus leida. Lugeda, kirjutada või minna loodusesse ja olla päris üksi. Nii tulebki selgusetunne?

Esimesel neljal kooliaastal oleme me koos leidnud väga paljudele miksidele vastused. See õnnestus meil päris hästi, sest te olite väga töökad, rahulikud, järjekindlad, püüdlikud ja vahel ka auahned. /?/

Et midagi luua, peab oskama; et osata, peab õppima. Soovin, et teie koolitee oleks veel võimalikult pikk, et teile avaneksid uksed nendes koolides, mida olete välja valinud.

Klassijuhataja Kaido Mark:

Kui lõpuklassi väga lühidalt iseloomustada, sobiks kasutada vanasõna: "Kes teeb, see jõuab."

Tõepoolest, üheksas klass on olnud alati esirinnas nii õppimises, sportimises, isetegevuses kui ka kõikvõimalikes krutskites. Vahel tunduski, et kui koolis mingi pahandus juhtus, ohkasid üheksandikud juba ette: "Jälle meie!"

Koolilõpu ootuses pigistame üleannetuste koha pealt silma kinni ja vaatame hoopis, mida tähelepanuväärset on meie noored väljaspool kooli korda saatnud.

Paula: Mina läksin kooli neljaaastaselt. Sain küll 19 päeva pärast viieaastaseks, aga siiski on väga hea uhkustada, et nii noorelt kooli läksin. Lõpuks sain ma ühe ja sama aabitsa kolm korda, sest teise klassi mind käe nõrkuse pärast ei viidud. Teisel katsel jätsin klassi pooleli pärast esimese veerandi lõppu. Olin kodus, sest lasteaias mulle üldse ei meeldinud.

Kolmandal korral jäingi kooli pidama. Minu esimene õpetaja Mare Paidra oli väga tore õpetaja. Ta valmistas kõik tunnid hästi ette. Kõige meeldejäävamad olid kunsti- ja käsitöötunnid. Seal tegime postkaartidest karpe ja muud huvitavat.

Kuuste kooli tulles võõrastasin alguses natuke, kuid harjusin ruttu. Mind võeti väga hästi omaks ja praegu tundub, nagu oleksin siin sama kaua olnud kui teised.

***

Ragnar: Kui ma kooli läksin, siis üks suur poiss võttis mind käekõrvale. Ma kartsin väga, sest emmet ja issit polnud kusagil näha. Aga pärast kodus sai torti ja limonaadi, siis oli jälle hea olla.

***

Margus: Kõik algas paar päeva enne kooli. Mängisime jälle Lehariga ja rääkisime, et koolis istume koos. Kui ma kooli jõudsin, istus Lehar Riinuga ja ma hakkasin nutma. Hiljem paigutati meid ümber ja ma sain Lehari endale pinginaabriks.

Henno: Esimesse klassi tulles ma kartsin hirmsasti, sest nii palju võõraid oli ümberringi. Mäletan, et üks klassivend hakkas nutma, kuna ta ei saanud oma sõbra kõrvale istuda.

***

Kaido: Kooli algul, kui ma esimesse klassi läksin, kartsin väga. Ma polnud eriti Nõos liikunud ja teadsin ainult oma naabreid.

Õpetaja oli hea, parem kui paralleelklassi oma. Mul oli kaks sõpra, kellest ma olin veidi vanem. Nad läksid paralleelklassi. Aga ma sain oma klassiga väga heaks sõbraks, sest seal oli palju naljavendi. Neljanda klassi lõpus sai üks õpetaja meie pärast närvivapustuse.

***

Siim: Kui ma ema kõrval kooli kõndisin, oli mul imelik tunne sees. See kool, kus ma esimese aasta õppisin, polnudki õige kool, vaid hoopis lasteaed. Asi oli selles, et 5. keskkool, kuhu mind kirja oli pandud, oli vanemaid õpilasi puupüsti täis ja esimestel klassidel polnud lihtsalt kusagil õppida. Nii ma siis käisin terve esimese aasta sinna lasteaeda kooli.

***

Riin: Kui me olime algklassides, siis pidime söögivahetunnil kõik käest kinni võtma ja õpetaja selja taga kolonnis sööma minema. Me tähistasime kõigi sünnipäevi: sõime kommi ja tantsisime. Ja kui keegi oli haige, siis kirjutasime talle.

***

Anneli: Esimese koolipäeva hommikul tahtsin ma väga kooli jõuda. Me võtsime lilled ja asusime koos emaga teele. Kui kooli jõudsime, hakkasin natuke kartma, sest seal oli nii palju uusi inimesi ja koht oli ka võõras. Aga meie klass oli väga ilus ja seal oli palju mänguasju. Ning õpetaja ajas meiega lahkesti juttu.

***

Pirjo: Astusin klassi koos emaga. Esimene inimene, kes mulle silma jäi, oli Liina. Istusin tema juurde ja küsisin: "Kuule, mis su nimi on?" Ema ütles, et nii ei ole ilus ja käskis mul viisakalt küsida.

Järgmisel päeval ma hilinesin ning pidin minema poisi kõrvale istuma. See mulle üldse ei meeldinud.

***

Liina: Kui me kooliaasta algul end sisse olime seadnud, tegime näidendeid ja igasuguseid huvitavaid asju. Esimese klassis oli päris tore käia: poisid ei kiusanud ega teinud lollusi.

Me korraldasime klassis köögiviljalaada. Kõik pidid tooma oma suurima kapsa, porgandi või muu sellise. Pärast sõime eksponaadid koos ära.

***

Gerli: Esimese koolipäeva hommik oli väga ilus ja päikesepaisteline. Ma tulin kooli rattaga. Täpsemalt, ema sõitis ja pakiraamile oli pandud padi, et mul oleks pehmem istuda.

***

Ragne: Tulin kooli koos emaga, vanaema oli mu klassijuhataja. Mäletan, et istusin koos Anariga, kellega meil olid tihti tülid, eriti lauasahtlite pärast.

Algus oligi helgem ja parem, kuna siis hoidsid õpetajad ja vanemad meid, aga nüüd tuleb õppida järjest rohkem enda eest seisma.

***

Marika: Mäletan esimest koolipäeva, nagu oleks see eile juhtunud.

Ma elasin Petserist 10 kilomeetri kaugusel ja seetõttu pidin varakult tõusma, et õigeks ajaks kooli jõuda.

Aulas viisid lõpuklassi õpilased meid teiste ette, kus meile anti aabitsad, vihik ja pliiats, ja sooviti head kooliaasta algust.

****

Halja: Esimene klassiõhtu uues klassiruumis oli huvitav. Õpetaja jagas meid laua äärde istuma omal moel. Ta oli palju postkaarte pooleks lõiganud ja ühe poole pannud laua peale taldriku juurde ning teise poole korvi. Igaüks pidi endale tõmbama pooliku kaardi ja istuma sinna, kus oli kaardi teine pool.

***

Annika: 1. september on täiesti tühi maa. Mäletan vaid seda, et olin klassis ja mind pandi õpetaja tütre kõrvale istuma. Eriti ma temaga rääkida ei julgenud - olin üsna kartlik. Esimese õpetaja Tiiu Sumbergiga tegime koos palju näidendeid, mida saime tervele koolile esitada.

Karin: Inimese kõige tugevam vastane on tema ise. Hoolimata sellest, et sa tead, millised on tema tugevad ja nõrgad küljed, milliseid manöövreid ta armastab teha ja mis on tema eesmärgid. Sa tead temast kõike, kuid siiski on just teda kõige raskem võita.

***

Keiu: Suitsetamisest kui väga halvast harjumusest tahetakse lahti saada, kuid samas korrutatakse endale, et ei suuda ega suuda. Endast tuleb võitu saada, endasse uskuda ja kui midagi väga tahta, siis see õnnestub.

Võit iseenda üle-see pole midagi, mis on hetkeks. Tegelikult tuleb endaga terve elu võidelda. Inimese elukäik sõltub sageli tahtejõust.

***

Hardi: Kõige raskem on lahti saada mõnest halvast harjumusest või rääkimisviisist.

Paar aastat tagasi olin ma hullem, aga ma saan endast võitu. Võit iseenda üle on see, kui oled midagi teinud paremini, kui oskasid arvata.

***

Margus: Ennast võita on väga raske. Tahad minna sõpradega peole, aga seda takistavad mitmed asjaolud: tervis ja vanemate keeld. Pidu on küll väga ahvatlev, kuid pead olema väga tugev, et mitte minna. Mõtled, kuidas sõbrad pidutsevad, aga ise pead kodus igavlema.

Kati J: Perekond on elu tähtsaim osa.

***

Liis L: Perekond-see on parim, mis saab ühel korralikul inimesel olla. Minu jaoks on perekond väga tähtis. Eriti nüüd, kui ma olen just selles vanuses, kus mul on pere toetust väga vaja.

Mul on väga kahju nendest lastest, kellel pole vanemaid, kes elavad tänavatel või lastekodus. Minuni lihtsalt ei jõua see, et mida nad teevad nendest lastest, kui nad ei suuda üles kasvatada.

***

Jorma: Mulle tähendab perekond esiteks ikka vanemaid. Nemad annavad mulle peavarju ja toitu. Vanemad toetavad mind, kui olen sattunud pahandustesse ja kui mul on mingid probleemid. Vanemad aitavad mul ka head haridust saada.

Minule tähendab perekond ka sõpru. Sõpradega teed ikka asju, mida vanematega mingil juhul ei teeks. Näiteks käid peol.

***

Mariann: Ema ja isa teavad, et olen suur ja vastutan ise oma tegude eest. Ema küll muretseb, kuid pole õnneks selline, kes istub öösel nii kaua üleval, kuni tütar peolt koju tuleb. Mu vanemad lihtsalt usaldavad mind ja ma pole ka andnud põhjust, et nad seda tegema ei peaks.

Mu perekond on mulle eeskujuks. Tulevikus hakkan ka oma lapsi nii kasvatama ja harima, nagu teevad seda minu vanemad.

***

Steve: Perekonnale võid alati oma muredest rääkida, ilma et nad sind välja naeraks, nagu sõpradel kombeks on.

Perekonnaga on ka huvitav väljas käia. Sulle tehakse kõik asjad välja ja sa ise ei pea maksma. Sõpradega sellist asja pole.

Minu jaoks on mu perekond väga tähtis ja ma ei tahaks sellest loobuda.

***

Liisa: Minu jaoks on perekond ema, isa ja vähemalt üks laps.

***

Margit: Minul on oma lähedastega vedanud. Mul on ema, isa ning õde, kes mind armastavad ja minust hoolivad. Perekonda kuulub ka koer, kes on mulle kallis.

Ilma perekonnata oled sa eksinud ega oska hoida seda, mida peaksid.

***

Liis P: Kõikidest raskustest olen just tänu perekonnale üle saanud. Minu austus pere vastu on väga suur ja see ei muutu kunagi. Iga inimese jaoks peaks perekond olema tugi, millele toetuda nii heal kui halval ajal.

Ja mis kõige tähtsam-perekonda peab armastama!

***

Keiu: Leian, et perekond on mulle nagu kaitsev kivimüür-tugev ja turvaline.

Me moodustame ühe väikese sõprus-ringi. Mulle meeldib see, et neid huvitab alati kõik minuga seonduv.

Ma pean oma perekonda hoidma, eriti vanemaid, sest nemad on ju esimesed inimesed, kellega tihedamalt kokku puutusin.

Koolilõpu ootuses pigistame üleannetuste koha pealt silma kinni ja vaatame hoopis, mida tähelepanuväärset on meie noored väljaspool kooli korda saatnud. Nagu ühele õppeasutusele kohane seame esikohale head tulemused aineolümpiaadidel.

Viimase kolme aasta andmeid uurides on usinamad õppurvõistlejad olnud:

*Riin Palumets - bioloogiaolümpiaadil II koht, kirjandus-olümpiaadil III-VIII koha jagamine, geograafiaolümpiaadil 9. koht;

*Halja Silm - vabariikliku looduskaitseviktoriini võitja;

*Siim Klaassepp - tööõpetuse olümpiaadil III koht;

*Paula Polikarpus - geograafiaolümpiaadil ja keemiaolüm-piaadil 7. koht, bioloogiaolümpiaadil 8. koht..

Õpilaste keskkonnakonverentsil esines Henno Hiiemäe, kelle ettekanne trükiti ära ka rahvusvahelises keskkonnaprojektide bülletäänis. Viimast illustreerisid teiste seas Eve Rüütli ja Paula Polikarpuse pildid.

Need on vaid parimad tulemused. Osaleti veel matemaatika, inglise keele, keemia ja vene keele olümpiaadidel.

Ainulaadseks ettevõtmiseks oli kaasalöömine raamatu "Tobud" (inglise keeles "The Twits") tõlkimises ja väljaandmises.

Sport on meie klassis ikka aukohal olnud. Ehkki jalgpall on meie ühine armastus, on auhinnalised kohad tulnud siiski peamiselt kergejõustikualadelt. Suures osas see sportlike üheksandike teene, et viimase nelja aasta maakonna põhikoolide kergejõustikukarikad on hoiul meie kooli auhinnakapis. Parimad kohad üksikaladel:

*Halja Silm I koht murdmaajooksus ja 800 m jooksus, II koht 1000 m jooksus ja kaugushüppes, III koht kõrgushüppes, teatejooksus; *Annika Rätsep I koht 1000 m jooksus, II koht 800 m jooksus, III koht teatejooksus; *Liina Käärst II koht 400 m jooksus, III koht teatejooksus; *Riin Palumets III koht 50 m jooksus; *Andri Snetkov III koht odaviskes, teatejooksus, kaugushüppes; *Andris Brikkel III koht Kambja ümber järve jooksus; *Henno Hiiemäe III koht teatejooksus; Siim Klaassepp III koht teatejooksus; Margus Kanep III koht teatejooksus; Ragne Õunapuu II koht 600 meetri jooksus.

Siia võiks lisada veel pika rea esikümnekohti, kuid vaevalt lugejat selline kuiv protokoll huvitab. Paraku on spordivõistluste emotsioone trükisõnas väga raske edasi anda. Seepärast suundugem nüüd isetegevuse värvikasse maailma.

Trotsides eesti kaasaegse koolinäitekirjanduse põuda, oleme jõulupidude tarvis tekstid ise loonud ja need ka edukalt lavale toonud. Väga meeltmööda on meile igasugused etteasted, kus saab rakendada lennukat fantaasiat, olgu see siis energia säästmist propageeriv agitkava või jõuluteemaline moesõu.

*Lisaks headele õpitulemustele olite te väga aktiivsed ka väljaspool õppetunde. Teie klassiõhtud olid alati põhjalikult ette valmistatud.

*Meelde on jäänud Margus, kes teadis peast muinasjuttu "Inetu pardipoeg". Kui jutustasime klassile loetud jutu-raamatuid, tuli Margus klassi ette ja luges peast kogu "Inetu pardipoja loo". Selleks kulus umbes 30 minutit.

*Ühel kevadisel matkal käisime Hardil külas. Hardi ema küpsetas väga maitsvaid pannkooke.

Õpetaja Mare Paidra Kambja koolist

Ivo: Ükskord püüdsingi ennast natuke parandada. Tahtsin vaadata, kaua ma saan olla ilma televiisorit vaatamata. Päeval ei vaadanud selle poolegi, aga õhtul ununes lubadus ära. Nii ma lõingi käega ja vaatasin filmi edasi.

***

Kati H: Tänapäeva maailmas on palju ahvatlusi, mis panevad iseendaga võitlema.

Vanemad annavad mulle päris tihti natuke raha. Poe ligidal jalutades tekib alati kiusatus midagi osta. Muidugi võiksin ma raha koguda ja midagi vajalikku osta. See paneb iseendaga võitlema. Tihti saavutan võidu ning siis on hea meel, et kogu summa alles jäi.

***

Vahur: Mõnel inimesel võtab tee leidmine aega. Ta võib otsida seda kaua, mitu aastatuhandet, ja mitu keha selle otsimisega läbi kulutada, aga teed võiduni ei leia. Sa pead leidma oma sisemise hirmu ja sellest võitu saama. Sa pead olema hingelt tugev inimene.

Valis ja kirjutas välja õpetaja Tiina Tiideberg