Ajaleht Koduvald

 

eelmine leht Nr. 1 (65) jaanuar - veebruar 2003 järgmine leht
selles lehes:

"Kambja Jää" - talvenauding autojuhtidele

Jäärajasõidus võidutsesid Erki Mõisa, Ülar Melser, Aarne Mullonen ja Nelly Ruuge

Laupäev, 11. jaanuar 2003. Kraadiklaas näitab tänavuse talve rekordkülma, kuid sellest hoolimata koguneb keskhommikul Kambja järve jääle 27 autoomanikku. Nad on tulnud selleks, et testida nii enda sõiduoskusi kui oma raudsuksude võimsust siinkandis esmakordselt korraldatavas ringrajasõidus "Kambja Jää".

"Külma ilma tõttu toimus võistlejate registreerimine raja lähedal asuvas vallamajas," kirjeldab Internetipunkti töötaja Heigo Mägi. "Roolikeerajaid kogunes ilmast hoolimata 27 ja peagi algasid proovisõidud. Järv kihas rallitavatest autodest ja lumetolm kattis pealtvaatajaid. Avaringi sõitis ralli peakorraldaja Margo Mägi Võistlustel sõitis ka Raivo Kiuru, kes üritusel koos kohaliku konstaabliga korda pidasid. Esimese vooru autodel oli hea minek, sest rajal oli rohkem lund, mis aitas paremini pidada."

Kahevoorulisena plaanitud võistlusele lisandus osalejate soovil kolmaski voor. 2WDe (esisild) klassis sõitis Honda Civicul parima aja 1.37:88 Erki Mõisa. Talle järgnesid Opel Ascona'l Madis Rehk ja VW Passat'il Jaanus Välja. 2WDt (tagasild) kiireimaks osutusid BMW'ga Ülar Melser (1.42:63), Ford Sierra'l Margo Mägi ja VAZ 2103'ga Janek Tubli. 4 WD (nelikvedu) klassis sõideti kogu ralli parimad tulemused. Kiireim mees oli VW Passat'il Aarne Mullonen (1.34:31), järgnesid Ojar Kirs ja Raivo Kiuru.

Jäärajasõidus lõid aktiivselt kaasa ka naised. Nende seas olid parimad nelikveolisel autol Nelly Ruuge (1.49:59), ühesillaveolistel masinatel Anu Arukaev (1.49.66) ja Meeli Paulson (1.53.43).

Rallirehve ("piigid") kasutavad autojuhid sõitsid võistlusraja läbi arvestuseväliselt. Parimad olid Alar Palla (1.19:81), Neeme Erkmaa ja Hannes Truus .

Parimate diplomeerimine ja autasustamine toimus vallamaja Valges Saalis. Pärast seda soovitati karmi ilma trotsinud rahval sauna minna.

"Võistluse peaorganisaator Margo Mägi luges sündmuse kordaläinuks ja arvas, et "Kambja Jää 2004" ei jää tulemata," vahendab Heigo Mägi. "Kiitvat suhtumist kostis ka publiku hulgast."

Toivo Ärtis

Kuritegude seas on kõige rohkem vargusi

Politseistatistika andmetel vähenes kuritegevus Kambja vallas 2002. aastal 22 %

Politseikroonika detsembris 2002

3. detsembril avastati, et Aakaru külas Labi kinnistul tehakseebaseaduslikke metsatöid. Kahju on selgitamisel ning selle suurusest oleneb, kas tegemist on väärteo või kuriteoga.

4. detsembri hilisõhtul varastati Kambja alevikus tütarlapse mantli taskust mobiiltelefon Nokia 3310. Kergema karistuse saamiseks ja asja kiiremaks lahendamiseks soovitab politsei telefoni võtjal pöörduda ise kannatanu või politsei poole.

6. detsembril laenas Eve (s. 1980) koos tundmatu meesterahvaga Mäekülas tuttavalt noormehelt kasutamiseks olmetehnikat ja mobiiltelefoni. Kokkulepitud ajaks neiu asjuei tagastanud. Omanikule tekitati kahju 6000 krooni.

10. detsembril püüdis 29-aastane Aarne Pühi külas varastada kuusepalke. Vargus ebaõnnestus tänu kinnistu omanikule, kes mehele peale sattus. Varguse eest aga näeb Karistusseadustik ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

19. detsembril kontrollis politsei menetlusel kogutud informatsiooni selle kohta, et Kambja vallas Ivaste külas asuvas talus valmistatakse ebaseaduslikult alkoholi. (Toimetuselt: Täpsem ülevaade politseioperatsiooni tulemustest on avaldatud vallalehe esiküljel.)

10. jaanuaril kella 7 paiku hommikul leiti Rebase raudteejaama perroonilt 61-aastase mehe väliste vägivallatunnusteta surnukeha . Surma põhjus selgub ekspertiisis. Järsk õhutemperatuuri muutus toob kaasa palju terviserikkeid ning seetõttu soovitab politsei inimestel olla tähelepanelikumad kaaskodanike suhtes, kes avalikus kohas pikali on või kokku kukuvad.

2002. aasta kuritegevuse statistika

Kuritegevus Tartumaal langes aastaga 22%

Tartu linnas ja maakonnas on kuritegevus tervikuna 2002. aastal vähenenud. Tartu maakonnas vähenes kuritegevus aastaga 22% ehk registreeriti kokku 936 kuritegu. Rohkem vähenesid II ja III astme kuriteod vastavalt 22% ja 28%. I astme kuritegusid pandi toime kahe võrra rohkem kui 2001. aastal. I astme ehk kõige raskemate kuritegude eest karistatakse vangistusega üle viie aasta või eluaegse vangistusega. II astme kuriteo eest näeb Karistusseadustik ette kuni viieaastase vangistuse või rahalise karistuse. III astme kuritegude eest nägi Kriminaalkoodeks ette rahatrahvi või aresti, kuid Karistusseadustikus enam III astme kuritegusid ei ole.

Kõige suurema osa kuritegudest moodustavad vargused, eriti vargused elukohtadest. Järgnevad vargused sõidukitest.

Kõige suuremat langust on näidanud liinivargused 86%, metsavargused 61%, transpordivahendite vargused 50% ning huligaansused 41%. Vähem on toime pandud erinevate kehavigastuste tekitamisi. Tahtlikke tapmisi pandi aasta jooksul maakonnas toime kuus ning need kõik on politsei poolt ka avastatud.

Suurenenud on aga korterivargused 78%. Toime pandi ka kuus röövimist rohkem kui 2001. aastal. Röövimiste suurenemise statistikas on tinginud asjaolu, et tegusid, mida Kriminaalkoodeksi järgi kvalifitseeriti avalikeks vargusteks, vaadeldakse nüüd Karistusseadustikus röövimistena. Kelmused suurenesid 16 teo võrra, kuid nendest on enamus avastatud. Võrreldes ülemöödunud aastaga on rohkem kuritegusid toime pandud tänavatel ja teistes avalikes kohtades.

Peaaegu kõigis valdades on kuritegevus aastaga vähenenud. Kambja vallas vähenes kuritegevus 22%.

Liina Pissarev,

Tartu Politseiprefektuuri pressiesindaja

 Salaviinatalus "ootas" politseinikke 1000 liitrit seadusevälist vägijooki

Tartu Politseiprefektuuri pressiesindaja Liina Pissarev:

19. detsembril kontrollis politsei menetlusel kogutud informatsiooni selle kohta, et Kambja vallas Ivaste külas asuvas talus valmistatakse ebaseaduslikult alkoholi.

Talu abihoonesse ehitatud tehasest leiti üle 1000 liitri valmissegatud viina, 1000-liitrine mahuti koos elektriliste pumpadega, umbes 10 000 plastmasspudelit ja 100 000 korki.

Alustati kriminaalmenetlus Karistusseadustiku paragrahvide alusel, mis käsitlevad alkoholi ebaseaduslikku tootmist ning käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmist, ladustamist või edasitoimetamist suures koguses. Mõlema kuriteo eest võib kohus karistada rahatrahvi või kuni kolmeaastase vabadusekaotusega.

Mainitud kuritegudes kahtlustatava ning politseile juba tuttava isiku Tartus asuvast garaa?-vahelaost konfiskeeris politsei veel lisaks üle 400 liitri valmisvillitud viina ja paar tuhat pakki salasigarette.

Valla teenetemärgi saajana sooviti näha õpetajaid

Kambja koolmeistri Leili Kesase seadis kandidaadiks vallavolinik Heiki Kortspärn

Vallavolikogu liige Heiki Kortspärn seadis oma ettepanekuga Kambja valla teenetemärgi kandidaadiks õpetaja Leili Kesase, kes õpetas Kambja lapsi 48 aastat. Tänane Kambja koolipere kutsub Leili Kesast XX sajandi teenekaimaks õpetajaks oma koolis.

Heiki Kortspärn: "Leili Kesas (Ehrlich=> Ehakuru) sündis 20. novembril 1921. aastal Tartus käsitööliste perekonnas. Hariduse omandas Tartu Õpetajate Seminari harjutuskoolis, pedagoogiumi progümnaasiumis ja Tartu Õpetajate Seminaris aastatel 1930-1943. Täiendavalt õppis Rakvere Fr. R. Kreutzwaldi nimelise Pedagoogilise Kooli kaugõppe osakonnas aastatel 1949-1953. Võttis korduvalt osa täienduskursustest saksa ja inglise keele alal.

Tööle asus 1943.a. sügisel Kambja Mittetäielikus Keskkoolis algklasside õpetajana. Pärast sõda, kui oli puudus kutselistest õpetajatest ja õpetajatena asusid tööle mitmed keskkooli lõpetanud, hakkas õpetama eesti keelt ja võõrkeeli vanemates klassides. Aeg-ajalt tuli õpetada ka muid õppeaineid.

Õppetöö kõrval oli peaaegu kogu aeg õppenõukogu ja metoodilise ringi sekretäriks. Võttis osa kohaliku segakoori, naisansambli, näiteringi, käsitööringi ja rahvatantsuringi tööst, mille juhendajaks ta sõjajärgsel ajal oli.

Leili Kesas oli kooli internaadis kasvatajaks, arveametnikuks ja kooli raamatukoguhoidjaks. 1949, 1960 ja 1965. aastal oli valitud rajooni rahvakohtu kaasistujaks. Ajavahemikus 1951-1961 oli korduvalt Kambja küla TSN TK liikmeks.

1945.a. abiellus Elmar Kesasega. Peres üks tütar.

1990.a. sügisel läks vanaduspensionile. Pärast seda oli mõnel aastal kooli inglise keele asendusõpetajaks. Kambjas elas kuni 1996.a. sügiseni. Siis asus elama tütre juurde Lääne-Virumaale.

On ülimalt tähelepanuväärne, et Leili Kesas on õpetanud Kambja lapsi 48 aastat! Sell ist pedagoogilist staaži on vähestel. Küllap aitasid Leili Kesast pikal õpetajateel sellised iseloomuomadused nagu kohusetundlikkus, järjekindlus, avatus uuele, täpsus. Kui lisada veel suur töövõime ja oskus väärikalt kohelda õpilast, saame pildi Leili Ke sasest kui eeskujulikust õpetajast.

Tähelepanuväärne on seegi, et Kambja Põhikooli praegune juhtkond peab Leili Kesast õigustatult Kambja kooli teenekaimaks õpetajaks XX sajandil.

Eelpooltoodut arvesse võttes teen ETTEPANEKU: annetada 2003. aasta Kambja valla teenetemärk proua Leili Kesasele.

Kambjas, 20. novembril 2002.a."

 
Unipiha koolmeistri Endla Salmistu kandidatuuri esitas vallavolinik Helve Tenno

Elupõline õpetaja Endla Salmistu on esitatud valla teenetemärgi kandidaadiks teist korda. Tema kandidatuuri esitajaks oli nii mullu kui tänavu volikogu liige Helve Tenno, kes on olnud õpetaja Salmistu õpilaseks Unipiha koolis.

Helve Tenno: "Endla Salmistu on sündinud 21. juunil 1921 Kiidjärve vallas. Alghariduse omandas Vastse-Kuustes. Õpinguid jätkas ta Eesti Noorsookasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaa-siumis, lõpetas Tartu 5. Keskkooli 7. juunil 1941. Siis algas sõda ning ülikool jäi unistuseks.

Tööle asus Endla Salmistu 16. novembril 1944 VastseKuuste Mittetäielikus Keskkoolis õpetajana. Alates 1.septembrist 1945 oli õpetaja Reola Mittetäielikus Keskkoolis. Tulles 1. septembril 1948 koos abikaasa Karl Salmistuga Unipiha Algkooli õpetajateks, ei osanud Endla Salmistu ilmselt veel aimatagi, et jäävad siia n.ö. kogu eluks.

1947. aastal asus Endla Salmistu õppima Tartu Õpetajate Instituuti, mille lõpetas 1950. aastal bioloogia- geograafia õpetajana.

Endla Salmistu on olnud parteitu.

Algusaastad Unipiha Algkoolis olid üsna rasked, sest koolimaja vajas remonti ning kooli ümbrus oli korrast ära. Kuid trots ja nooruslik entusiasm aitasid raskustest üle saada. Remondi tegemisel tulid appi lastevanemad, sest õpetajad Salmistud võeti ümbruskonnas kohe omaks.

Kohe esimesel kevadel (s.o. 1949. a.) asuti kooliümbrust korrastama.

1953. aasta aprillis asuti rajama kooliaeda, mis on toonud palju kuulsust ja au Unipiha Algkoolile. 1956. aastal autasustas Üleliiduline Põllumajanduse Näituse peakomitee kooli väikese kuldmedali ning diplomiga.

Sõjajärgsetel aastatel oli Endla Salmistul ühiskondliku tööna range kohustus esineda agitaatorina, koguda elanikelt riigilaenu ning tegelda viljavarumisega. Need kohustused olid ilmselt üsna ebameeldivad.

Mina õppisin Unipiha Algkoolis õpetajate Salmistute “käe all” aastatel 1958 kuni 1961. Seega oskan isiklikest mälestustest meenutada, kui andunult õpetajad Salmistud oma töösse suhtusid. Kord oli väga range, mitte keegi ei söandanud tundi segada. Tol ajal ei osanud seda hinnata, kuid nüüd oleme me, kõik nende endised õpilased selle ranguse eest väga tänulikud.

Koolis oli isetegevus kõrgel järjel, igal õppeaastal oli kaks pidu Pikksaare rahvamajas – nääripidu ja kevadpidu. Kavas olid laulud-tantsud-luuletused ning kindlasti näidend, mis vahest oli õpetaja Karl Salmistu enda kirjutatud. Peod võeti soojalt vastu, saal oli alati rahvast täis, oma 300 – 400 vaatajat.

Unipiha Algkool võttis alati osa ülerajoonilistest ülevaatustest laulmises ning koolidevahelistest spordivõistlustest. Igalt võistlusest ning ülevaatuselt toodi kaasa ka auhinnalisi kohti.

Kogusime ravimtaimi, vanapaberit ja vanametalli.

Endla Salmistu on aktiivselt tegelnud kohaliku kultuurielu edendamisega, ta organiseeris laulukoori ja näiteringi. Õpitud kavadega esineti Pikksaare Rahvamajas ja käidi ka väljasõitudel.

Unipiha Algkooli ülesehitamine, kuulsakstegemine ja püsimajäämise eest võitlemine on olnud õpetajate Salmistuste elutöö.

Aastaks 1986, mil õpetajad Salmistud pensionile jäid, oli nende käe alt läbi käinud ligikaudu 1500 õpilast. Suur tänu neile!

Kahjuks on õpetaja Karl Salmistu juba lahkunud manala radadele.

Endiste õpilaste ja ümbruskonna inimeste arvates väärib Endla Salmistu aktiivse haridus- ja kunstielu edendamise eest tunnustamist Kambja valla teenetemärgiga."

 

KAMBJA VALLAVOLIKOGU

OTSUS

KAMBJA 30. jaanuar 2003.a nr 23

Kambja valla teenetemärgi andmine

Lähtudes Kambja valla teenetemärgi statuudi (kinnitatud Kambja Vallavolikogu 27.11.1998.a määrusega nr 9) punktist 12 ja toimunud isikuvalimiste tulemustest, Kambja Vallavolikogu

o t s u s t a b :

1. Anda Kambja valla teenetemärk nr 5 pr Endla Salmistu'le.

2.Otsus jõustub teatavakstegemisest.

3.Otsust on võimalik vaidlustada Tartu Halduskohtus 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

Mati Luik

vallavolikogu esimees

 

Päkapiku-usust sündis näidend

Jõulupühade eel muutusid Unipiha kooli lapsed äkitselt punaste torukübarate ja pikkade valgete habemetega päkapikkudeks.

"Mind hakkasid tõsiselt huvitama päka suurused mehikesed alles siis, kui mu oma tütred nendega tutvust tegema hakkasid," seletab Lembit Jakobson, näidendi "Päkapikkude koolis" autor.

"Liisi ja Maarja tahtsid kangesti teada, kuidas päkapikud tuppa pääsevad, kui aknad ja uksed on lukus ning õues valvab maja meie koer. Ei jäänudki muud üle, kui kirjutada "see teadasaamine" näidendiks."

Pärast esimest adventi jagunesid poisid ja tüdrukud koolis kaheks: ühed, kes usuvad, et päkapikud on tõeliselt olemas ja teised, kes teavad, et kommi panevad sussi sisse mitte Õnneseen ega Toriseja, vaid emad.

"Panin ükskord sussi sinna kohta, kuhu ema ei teadnud. Ärkasin järgmisel hommikul üles, aga kommi sees polnud. Nii saingi teada, et päkapikke pole olemas," jutustab teistele 3. klassi Toomas.

Tanel aga avastas kommid, mida päkapikk olevat öösel sussi sisse toonud, emaisa riidekapist. "Terve suur kotitäis oli neid seal," lausub Tanel.

Vaatamata tegelike päkapikkude olemasolu kahtlemisele lõid kooli kõik poisid näidendis rõõmsasti kaasa.

Tore on olla ükskord ise, kasvõi näidendis, päkapikk, kes korstna ja pliidiukse kaudu toob öösel salaja laste sussidesse komme ja marmelaadi, õunu, pirne, banaane, mandariine ja veel palju muud head, mis suu ja meele magusaks teevad.

Esinemine osatäitjana näidendis "Päkapikkude koolis" andis selleks toreda võimaluse. Pikk hüvastijätt muinasjutumaaga jätkub.

Eha Jakobson

Kambja apteegis õnnitleti proviisor Karl Timmuskit

24. jaanuaril oli Kambja apteeki asja ka neil inimestel, keda parasjagu ei paina mõni tervisehäda. Apteeki tuldi selleks, et õnnitleda teenekat proviisorit Karl Timmuskit tema 75. sünnipäeval.

"Läinud aastal andis vallavolikogu Sulle Kambja valla teenetemärgi - see on suurim tunnustus, mida Kambja vald saab jagada," mainis vallavanem Ivar Tedrema. "Täna on mul võimalus üle anda tänukiri maavanem Jaan Õunapuult."

Kambja apteegi nüüdne omanik Jana Esko kinkis Karl Timmuskile rekordiraamatu, kuhu on lisatud teenekat proviisorit tutvustav lehekülg. "Karl, ka Sinu elu ja töö on rekord!" õhkas Jana Esko.

Toivo Ärtis

  Verivorstide söömise juures räägiti EL-st

Ilma koduõlle, verivorstide ja hapukapsa söömiseta, ühislaulmise ja tantsuta ei möödunud seegi kord haridusselts „Tõrviku“ poolt korraldatud jõulupidu Unipiha Algkoolis.

21. detsembri hilisõhtuks kogunes ligi 30 suurt ja väikest tuledest säravasse koolimajja, et üheskoos tähistada jõulude ning uue aasta saabumist.

Paljudele külaelanikele oli see meeldiv võimalus tutvuda noorenduskuuri läbi teinud koolimaja ja euronõuetele vastava köögiga.

Ühise söögilaua taga ei saadud üle ega ümber kõiki eestlasi puudutavast Euroopa Liidu temaatikast.

Lahku minnes lepiti kokku, et vabariigi aastapäeva tähistamise ajal räägitakse EL-st põhjalikumalt ja pikemalt. Ikka selleks, et septembris oleks igaühele teada, kuidas hääletada.

Haridusselts Tõrvik tänab kõiki jõulupeost osavõtjaid. Eriline tänu Erlend Sillale ja koduõlle valmistajale Jaak Söödile. Kiitus ja tänu maitsvate verivorstide ja hapukapsa eest ka Vunni talu peremehele ja perenaisele Ants ja Laine Zeigole ning muusika eest hoolt kandnud Elbe Prantsile.

Eha Jakobson

Vallavolikogu kehtestas uue sotsiaaltoetuste korra

Volikogu otsustas: lapse sünnitoetus 2000 krooni, sõjaveterani toetus 1000 krooni aastas

2002. aasta viimase istungi pidas vallavolikogu 17. detsembril.

Päevakord:

1.Kambja valla põhimääruse muutmine, II lugemine
2.Eluruumide tööandja eluruumide hulgast väljaarvamine
3.Riigivara taotlemine munitsipaalomandisse
4.Kambja Vallavolikogu 29. 08. 2002. a otsusega nr 75 kinnitatud "Vaba põllumajandus- ja metsamaade erastajate nimekirja" muutmine
5. Vaba põllumajandus- ja metsamaade erastajate kinnitamine
6.Maamaksumäärade kehtestamine 2003. aastaks
7. Maa taotlemine munitsipaalomandisse
8.Vallavara rendile andmine
9.Sotsiaaltoetuste maksmise korra kehtestamine
10.Sotsiaaltoetuste suuruse kinnitamine
11.Haridus- ja kultuurikomisjoni koosseisu kinnitamine
12.Keskkonna- ja korrakaitsekomisjoni koosseisu kinnitamine
13.Vallaplaneeringu ja eelarvekomisjoni kinnitamine
14.Vallavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitamine.

Muudatus valla põhimäärusesse

Vallavolikogu uus koosseis muutis Kambja valla põhimäärust (kinnitatud Kambja Vallavolikogu 31.08.2000.a määrusega nr 19, muudetud 10.10.2002.a määrusega nr 47) alljärgnevalt:

1.1. Jätta paragrahvi 20 lõikest 2 välja lause “Komisjoni liikmetest vähemalt pooled peavad olema volikogu liikmed”.

Vastsed vallavolinikud pidasid seega õigemaks, et valla põhimääruses ei oleks jäigalt reglementeeritud volikogu alatiste komisjonide koosseisu kujundamine.

Metskond loobus tööandja eluruumidest

Juhindudes elamuseaduse § 58 lõikest 3 ning tulenevalt RMK Elva metskonna taotlusest ja vallavalitsuse ettepanekust, otsustas Kambja vallavolikogu1 arvata tööandja eluruumide hulgast välja mõned riigi omandis ja RMK Elva metskonna valitsemisel olevad eluruumid. Otsus puudutab teenistujate elamut Suure-Kambja külas ja metskonna kontorihoones asuvat kahte korterit Suure-Kambja külas.

Ühtlasi tunnistati kehtetuks Kambja Vallavolikogu 31.10.1994.a otsuse nr 83 “Kambja Metskonna tööandja eluruumide kinnitamine” punkt 1.

Karuputke kinnistut taotletakse munitsipaalomandisse

Vallavalitsuse ettepanekul langetas volikogu otsuse taotleda riigivara valitsejalt Suure-Kambja külas asuva riigivara registrisse kantud Karuputke kinnistu suurusega 6593 m2 (katastritunnus 28203:006:0070) tasuta üleandmist Kambja valla munitsipaalomandisse.

Tegemist on endise Kambja metskonna peahoonega, kus asub ka saal. Vallavanem Ivar Tedrema hinnangul saaks saali kasutada näiteks piirkonna kultuuri- ja seltsielu edendamiseks.

Vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamine

Lähtudes maareformi seaduse § 22 lõikest 2 ning Tarmo Kupper'i avaldusest, otsustasid vallavolinikud muuta Kambja vallavolikogu 29.08.2002.a otsusega nr 75 kinnitatud “Vaba põllumajandus- ja metsamaa erastajate nimekirja” ja jätta sealt välja vaba põllumajandusmaa P3-II (erastaja Heino-Mart Kalde), kuna sellele maale on ostueesõigusega erastamise avaldus.

Võttes aluseks vallavalitsuse esitatud andmed ja vallavolikogule laekunud kokkulepped, otsustas vallavolikogu kinnitada vaba põllumajandus- ja metsa-maade erastajate nimekirja (Milvi Kalde, Arvo Kallas, Toomas Palu, Helmuth Seepter).

 

Maamaksu määra kehtestamine

Maamaksu määra kehtestamist käsitleb vallavolikogu määrus nr 3:

"1.Kehtestada 2003.aastal haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksu määraks 1,0 protsenti maa maksustamishinnast aastas.

2.Kehtestada 2003.aastal kõigil ülejäänud sihtotstarvetel (õueaiamaa, metsamaa, muu maa) kasutatava maa maamaksu määraks 1,2 protsenti maa maksustamishinnast aastas."

 

Vald taotleb kahte maatükki munitsipaalomandisse

Vallavolikogu otsustas vallavalitsuse ettepanekul taotleda Kambja valla omandisse Kambja vallas Madise külas järgnevad maatükid, mis on vajalikud valla ülesannete täitmiseks ja arenguks :

*I maatükk suurusega 4,6 hektarit, sihtotstarbega 100% jäätmehoidlate maa;

*II maatükk suurusega 14,7 hektarit, sihtotstarbega 10% jäätmehoidlate maa ja 90% maatulundusmaa.

Maatükkide munitsipaalomandisse taotlemise vajadus tuleneb asjaolust et, Madise külla rajatakse Kambja aleviku solgivee biopuhasti.

Reoveepuhasti kinnistu rentnikuks saab OÜ Cambi

Volikogu otsustas, et anda rendile OÜ Cambi'le Kambja vallale kuuluv Kambja alevikus asuv Reoveepuhasti kinnistu (kinnistusregistriosa 16603) pinnaga 6,63 ha eksperimentaalse reoveepuhasti haldamiseks kahekümne viieks aastaks.

Rentnikul on õigus anda kinnistut edasi allrendile.

Vallavanem Ivar Tedrema'd volitati sõlmima rendileping OÜ Cambi'ga.

Sotsiaaltoetuse suurus ja maksmise kord aastal 2003

Vallavolikogu kehtestas määrusega nr 4 sotsiaaltoetuste maksmise korra, mis jõustus 1. jaanuaril 2003. Sotsiaaltoetuste maksmise korra terviktekst on avaldatud käesoleva "Koduvalla" leheküljel 9.

Volikogu määrusega nr 5 kinnitati 2003.aastal sotsiaaltoetuste suuruseks:

*lapse sünnitoetus 2000 krooni;
*eakate inimeste sünnipäevatoetus 300 krooni;
*üliõpilastoetus kuni 500 krooni kuus;
*Tšernobõli tuumakatastroofi likvideerimisel osalenu toetus 200 krooni kuus;
*sõjaveterani toetus 1000 krooni;
*kütusetoetus 600 krooni;
*matusetoetus 1000 krooni.

Vallavalitsuse struktuur ja teenistujate koosseis

Volikogu võttis vastu otsuse, millega kinnitati vallavalitsuse struktuur ja teenistujate koosseis alates 1.1. 2003.a.

Varasemaga võrreldes on suurimaks muudatuseks vallaarsti ametikoha kaotamine, sest seadusandlus ei nõua enam omavalitsustelt valla- või linnaarsti kui ametniku palgal pidamist. Avaliku teabe seaduse nõuete täitmise tagamiseks suurendas volikogu 0,5 ametikoha võrra Kambja vallamajas tegutseva internetipunkti koosseisu.


Vallavolikogu alatiste komisjonide koosseisud

Haridus- ja kultuurikomisjon

Esimees Lembit Jakobson

Liikmed: Heiki Kortspärn, Hilja Neumann, Enn Liba, Rein Härmoja, Priit Lõhmus, Tiia Zeigo.

Keskkonna- ja korrakaitsekomisjon

Esimees Heiki Kortspärn

Liikmed: Enno Soodla, Andres Voore, Anne Palumets, Jaak Palumets, Nelly Ruuge.

Vallaplaneeringu ja eelarvekomisjon

Esimees Kalle kruuse

Liikmed: Ivar Tedrema, Enno Soodla, Mati Luik, Reet Kiuru, Valdar Urm.

Sotsiaal- ja tervishoiukomisjon

Esimees Helve Tenno

Liikmed: Harri Kolsar, Irma Drenkhan, Heigo Mägi, Milvi Paas, Peeter Ruuge.

Revisjonikomisjon

Esimees Avo Alliksaar

Liikmed: Jüri Erkmaa, Gunnar Ots.

 

Kirikuteated EELK Kambja koguduselt

Jumalateenistused Kambja kirikus pühapäeviti algusega kell 11.00

Leeritunnid pastoraadis (Männi 9-25, Kambja) esmaspäeviti algusega kell 16.30

Palvekoosolekud pastoraadis esmas-päeviti algusega kell 19.30

Lasteansambli proovid kiriku käärkambris reedeti algusega kell 15.00

Lisainfo telefonil 416 388 või Internetis www.eelk.ee/kambja .

Kambja kogudus saab diakoni

Koguduse nõukogu koosolekul 26. jaanuaril 2003. aastal otsustati luua Kambja kogudusse diakoni ametikoht ning kutsuda sellele kohale koguduse praegune jutlustaja Toomas Nigola.

Ordinatsiooniteenistus on planeeritud 13. aprillile 2003.

 

Tänuavaldus

Tänan kõiki häid ja abivalmis inimesi, kes aitasid paigaldada Kambja kiriku uusi tornikellasid ja altariristi, osalesid sel puhul peetud pühitsemisteenistuse korraldamisel ning katsid pühitsemisteenistuse puhul kohvilaua.

Kalev Laanesaar,
EELK Kambja koguduse
juhatuse esimees

Säästa elektrienergiat, säästmata mõtteenergiat

Kuuste kool osales edukalt projektikonkursil "Baltimaade koolid säästva arengu eest"

*Nõuame Euroopa Liidult raha, et vähendada kooli kulutusi energiale.
*Korraldame tunniplaani ümber, st esimesed tunnid tuleb ära jätta.
*Peame mõned tunnid küünlavalgel – see oleks meeldivaks vahelduseks.
*Igale õpilasele taskulamp.

Need olid mõned ettepanekud paljude teiste ja veidi tavapärasemate hulgas, mis tehti energia säästmiseks Kuuste koolis.

Asi algas sellest, et sügisel otsustasime osaleda projektikonkursil “Baltimaade koolid säästva arengu eest”, mida rahastatakse Kesk- ja Ida-Euroopas sotsiaalseid muutusi toetava Hollandi Kuningriigi Välisministeeriumi Matra programmi kaudu. Eesti-poolseks vahendajaks on Kesk- ja Ida-Euroopa Regionaalse Keskkonnakeskuse (REC) Eesti esindus (REC Estonia). Baltimaade koolidele oli väljajagamiseks 5200 eurot (81359 EEK) iga riigi kohta. Soovituseks oli otsida toetust ka teistelt sponsoritelt.

Projekti puhul oodati kooli omapoolset osalust, milleks võis olla töötamine vabast ajast, ruumide ja varustuse kasutamise võimaldamine jne. Soovitatavad teemavaldkonnad olid energia- ja veekasutus, tarbimisharjumused, jäätmeprobleemid, transport ja ühiskondlik tegevus kohaliku keskkonnaseisundi parandamiseks.

Projekt "Energia säästmine Kuuste koolis"

Meie valisime oma teemaks “Energia säästmine Kuuste Põhikoolis”. Mõtlesime läbi tegevuskava ja kirjutasime projektitaotluse. Hiljem selgus, et Eestis oli taotlejaid 30, neist üheksat otsustas hindamiskomisjon toetada. Projektistipendiumi leping sõlmiti 28. oktoobril.

Meie eesmärkideks on seatud õpilaste ja kooli töötajate teadlikkuse tõstmine energiasäästu võimalikkusest ning energia säästmine koolimajas.

Tegevusega olid haaratud kõik õpilased ja enamik kooli töötajatest.

Alustati elektrienergia ja küttekulu mõõtmistega, märgiti üles ka õhutemperatuur.

Klassides toimusid ajurünnakud, mille käigus tehti ettepanekuid energia säästmiseks.

Korraldati joonistusvõistlus “Energia meie elus”

Loodusainete ja tööõpetuse õpetajate juhendamisel valmisid referaadid energialiikidest, kütustest, energiatootmisega seotud probleemidest ning säästuvõimalustest. Uuriti ka kooli küttesüsteemi

Paigaldati säästupirnid koridoridesse ja saali, kooli vahenditega vahetati kahe klassiruumi valgustid säästlikumate päevavalguslampide vastu

Matemaatikaõpetaja eestvedamisel võrreldi energia- ja rahakulu hõõglampide ja säästupirnide kasutamisel ning erinevate kütustega kütmisel.

16. jaanuaril tehti kokkuvõtteid projekti käigust. Kanti ette sisukamad referaadid, klassid esinesid oma säästuettepanekutega, võrreldi omandatud teadmisi viktoriinil, auhinnati parimaid. Meie tegemisi tuli vaatama ka projekti Lõuna-Eesti koordinaator Sirje Janikson Tartu Loodusmajast, kes jäi nähtuga ülimalt rahule.

21. jaanuaril käisid 20 aktiivsemat osalejat Tallinna Energiakeskuses preemiaekskursioonil.

14. veebruariks peab olema esitatud lõpparuanne.

Mida teada saadi ja millest kaaslastele räägiti?

Kristjan Vahtra tutvustas globaalprobleeme, mis on esile kerkinud seoses energiakasutusega.

Annika Miina kõneles alternatiivsetest energiaallikatest.

Erki Askirko rääkis, mis on Roheline Energia.

Siim Voika teavitas kaasõpilasi Eesti hüdroenergeetika ajaloost, hetkeseisust ja tulevikust.

Mare Laan ja Elerin Vesso andsid informatsiooni erinevate kütteliikide kohta.

Henno Hiiemäe tutvustas Kuuste koolimaja küttesüsteemi

Tarmo Rannik valgustas kuulajaid vee kokkuhoiu küsimustes.

Madis Polikarpuse ettekande teema oli energia säästmine kodumajapidamises.

Urmas Silma käest saime teada, kuidas säästlikumalt liigelda.

Ülejäänud 7.-9. klassi õpilaste poolt koostatud referaate saab lugeda ühiste kaante vahele panduna.

Eriti põnev oli vaadata klasside ühistööna valminud ettekandeid.

3. ja 4. klass esitasid toreda oma-loomingulise näidendi, mille tegelased otsustasid hakata energiat kokku hoidma.

5. klass illustreeris oma energiasäästu ettepanekuid toredate plakatitega.

6. klass esitas selle loo pealkirjaks saanud üleskutse, sest säästmine saab alguse õigest mõtlemisest, käsu korras ei saavutata häid tulemusi.

7. ja 8. klass tutvustasid ühepereelamu (võib-olla oma tulevase kodu?) energiakasutuse projekti. Kõik valikud olid arvutustega põhjendatud.

9. klass esitas lööva reklaamišõu ohtudest, mis meid ohjeldamatu energiatarbimise korral võivad ees oodata.

Järgnenud viktoriini käigus küsiti nii hiljuti kuuldut kui varem omandatud teadmisi.

Kas te teate, millest on tekkinud fossiilsed kütused, millise tähega tähistatakse kõige energiasäästlikumaid kodumasinaid, millise Rohelise Energia I järgu (kõige kallima) ostusertifikaadi omaniku tunnuslause kõlab “Heal maitsel on nimi” või mitu radiaatoriribi on Kuuste koolimajas? Võitjad teadsid, teised veidi vähem. Esikoha ja ekskursioonipääsmed sai võistkond XXX koosseisus Halja Silm, Riin Palumets, Lauri Hermann, Margus Kanep ja Siim Klaassepp.

Ja oligi kokkuvõtete tegemise ja auhindade jagamise aeg.

Joonistusvõistlusele esitati üle 70 töö. Arvamust sai avaldada nii publik kui žürii. Hindajate vahel loositi välja kustutuskumm ja auto – viimane küll taskuformaadis. Võistluse parimad, kelle tööd meeldisid nii õpetajatele kui õpilastele, said samuti tasuks Tallinna-sõidu. Need olid Eve Rüütli, Liina Käärst, Michael Kurisoo, Ardo Peda, Victoria Schneeberg. Teised äramärgitud said joonistustarbeid. Auhinnati nii põnevaid ideid, korralikku teostust kui oskust vaatajaid probleemide üle mõtlema panna.

Ülejäänud ekskursioonilesõitjad valiti välja aktiivsemate osalejate seast klassijuhatajate ettepanekul.

Kõigi esinejate, joonistusvõistlusest ja viktoriinist osavõtjate vahel loositi välja kolm säästupirni, mis aitavad kokku hoida ka kodus.

Suur tänu õpetajatele, kes õpilasi juhendasid – need olid klassijuhatajad Tiiu Sumberg, Milli Kahre, Andre Koka, Peedu Sula, Marju Orion, Kaido Mark, kunstiõpetaja Heli Nemvalts, direktor Rein Härmoja ja samuti remondimees Aare Allekõrs, tänu kellele said kooliruumid valgemaks.

Tänu säästuprojektile kulub meil elektrienergiat vähem, veel tähtsam on aga see, et kõik teadvustasid endale kokkuhoiu vajaduse ning said uusi teadmisi, kuidas seda teha.

Projektijuht Anne Palumets,

Kuuste kooli õpetaja

 

 

Soovitusi Kuuste kooli õpilastelt:

*tühjas ruumis kustuta tuli;
*ära jäta kraanis vett jooksma;
*ära küta siis, kui juba soe on;
*ära küta elektriga, vaid puudega;
*soojusta maja;
*kasuta säästupirne;
*pese aknad ja lambikuplid puhtaks, siis on valgem;
*paiguta välisuksele lisasoojendus ja hoia uks kinni;
*kleebi aknad külmade tulekul korralikult kinni;
*osta energiasäästlikud kodumasinad;
*ära paiguta külmkappi ahju lähedale;
*lülita välja elektrimasinad, mida sa parajasti ei kasuta;
*kasuta autot ainult pikkade ja vajalike sõitude jaoks.

Loodame, et ka lugejad leidsid siit kasulikke nõuandeid.

 

  Kodukaunistamise pisik levib Kambja vallas naabrilt naabrile

Ajalehe "Koduvald" veergudel jätkub Kambja valla kaunimate väikeelamute ja koduaedade tutvustamine.

Vallavolikogu eelmise koosseisu ajal heakorrakomisjoni juhtinud Anne Palumets nentis mullu sügisel, et nii mõnedki paigad on paari aasta taguse ajaga võrreldes kaunimaks muutunud. "Varem esiletõstetud kodud on sama heal tasemel või veelgi ilusamad ja naabridki on sageli kodukaunistamise pisikust nakatunud."

Edda ja Valdur Lintsi kodu ehteks on hoolitsetud hekk

Edda ja Valdur Lintsi maja Vana-Kuustes peitub hoolitsetud heki taha, aias võib näha õitsvaid lilli ja põõsaid, maanteeni ulatub suur alati hoolsalt niidetud muruväljak.

Vallavolinik Mait Rebane vallavolikogu uue koosseisu esimestest istungitest

Pean enda kohuseks valgustada oma valijaid ja ka teisi Kambja valla elanikke Kambja valla volikogu uue koosseisu esimestel istungitel toimunust.

29. oktoober 2002. Kambja Vallavolikogu viienda koosseisu esimene istung.

Esimeseks päevakorrapunktiks oli vallavolikogu esimehe valimine. Rahvaliidu fraktsiooni kandidaadina käidi välja Mati Luik, Res Publica poolt Toomas Sepp. Viimane loobus kandideerimast ning hääletustulemused näitasid Mati Luigele 14 poolthäält (kohal viibis 15 hääleõiguslikku vallavolinikku).

Teise päevakorrapunktina toimus Kambja Vallavolikogu aseesimehe valimine, kelleks kandideeris pr. Ly Brikkel. Vaatamata paari kehtetu sedeli ilmnemisele on pr. Ly Brikkel valitud Kambja Vallavolikogu aseesimeheks/ naiseks?! (Milline oleks õige ametinimi?...)

Kolmandaks kuulati ära traditsiooniline valimistejärgne vallavalitsuse tagasiastumispalve.

7. november 2002. Kambja Vallavolikogu viienda koosseisu teine. istung.

Esimese päevakorrapunktina toimus vallavanema valimine. Ainukandidaadiks oli Ivar Tedrema, kes taaskinnistati ametikohale 12 poolthäälega (kohal viibis 15 vallavolinikku).

Järgnevalt (teine punkt päevakorras) toimus alatiste komisjonide nimetamine. Kui eelmise volikogu koosseisu ajal oli vähem või rohkem töös 6 komisjoni, siis seekord otsustati piirduda viiega.

Kolmandaks päevakorrapunktiks oli alatiste komisjonide esimeeste valimine.

Kultuuri- ja hariduskomisjoni esimeeste kandidaatideks pakuti rahvaliitlaste poolt Lembit Jakobson ning opositsiooni poolt pr. Ly Brikkel.

Ettearvatult osutus volikogu soosikuks 11 häälega L. Jakobson.

Sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni esimehe/naise ainukandidaadiks oli Helve Tenno, kes 14 poolthäälega ka valitud sai.

Igas omavalitsuses on võtmeküsimuseks revisjonikomisjon ja selle koosseis. Revisjonikomisjoni esimeestena soovisid rahvaliitlased näha Avo Alliksaart, opositsioon aga Toomas Seppa. Kuna hr. Sepp häbenes enda poolt hääletamist, sai ta 3 poolthäält. Taasvalituks sai Avo Alliksaar 11 häälega...

Keskkonna- ja korrakaitsekomisjoni esimehe kandidaatideks olid Heiki Kortspärn ja hr. Andres Voore. Valiti taas H. Kortspärn 11 häälega, 4 vastu.

Lõpetuseks valiti vallaplaneeringu- ja eelarvekomisjoni esimees, kelleks sai Kalle Kruuse 11 poolthäälega Gunnar Otsa 4 vastu.

Volikogu istungi neljanda päevakorrapunktina valiti esindajad Kambja valla koolide hoolekogudesse. Kahjuks toimus kolme kooli hoolekogu valimine üldise-ühetaolise-kiirprotseduurina, mistõttu puudus võimalus vastu hääletada Kambja Põhikooli hoolekogule.

Lõpuks kinnitati Kambja vallavalitsus, mis valiti avalikul hääletamisel enamike poolt, mõnede erapooletute ja ühe vastuhäälega.

Mait Rebane,

Isamaaliit

Sotsiaaltoetuste maksmise kord Kambja vallas

K I N N I T A T U D
Kambja Vallavolikogu 7.XII 2002.a
määrusega nr 4

Üldsätted

1.Käesolev kord sätestab Kambja valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja korra. Vallaeelarvest makstavad sotsiaaltoetused on:
1.1. lapse sünnitoetus;
1.2. eakate inimeste sünnipäevatoetus,
1.3. üliõpilastoetus;
1.4. Tšernobõli tuumakatastroofi likvideerimisel osalenu toetus;
1.5. sõjaveterani toetus;
1.6. kütusetoetus;
1.7. matusetoetus;
1.8. täiendav sotsiaaltoetus.

2.Sotsiaaltoetuste suuruse eelarveaastaks määrab vallavolikogu.

3.Lapse sünnitoetust on õigus taotleda lapsevanemal, kes on Eesti Vabariigi kodanik või omab kehtivat elamisluba ja on hiljemalt kolm kuud enne lapse sündi registreerinud oma elukoha Kambja vallas, ning kui lapse elukohaks registreeritakse Kambja vald. Sünnitoetust võib taotleda kahe kuu jooksul lapse sünnist.

4.Sünnipäevatoetust makstakse 80-aastastele ning 85-aastastele ja vanematele vallaelanikele, kelle registreeritud elukoht on Kambja vallas. Toetust ei maksta Kambja valla territooriumil asuvate hooldekodude hoolealustele.

5.Üliõpilastoetust makstakse nendele Eesti kõrgkoolides päevases õppevormis õppivatele üliõpilastele, kelle perekond on vähekindlustatud või kes kuuluvad vähekindlustatud perekonda ja kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Kambja vallas. Toetuse määramisel arvestatakse üliõpilase perekonna suurust, perekonna tööhõivet ja sissetulekut. Toetust makstakse kuni kümne kuu jooksul aastas, puhkusekuude eest toetust ei maksta. Kui eelarves ettenähtud summa võimaldab, võib määrata toetuse ka kutseõppeasutustes õppivatele noortele.

6.Tšernobõli tuumakatastroofi likvideerimisel osalenu toetust makstakse neile tuumakatastroofi likvideerimisel osalenutele, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Kambja vallas.

7.Sõjaveterani toetust makstakse sõjaveteranidele, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Kambja vallas.

8.Kütusetoetust makstakse eakatele ja puudega inimestele, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Kambja vallas, kes elavad ahiküttega elamus, ei ole ise võimelised endale kütust hankima ning kellel puuduvad lähemad sugulased, kes oleksid võimelised kütuse hankimisel abistama. Kütusetoetust on õigus taotleda üks kord aastas.

9.Matusetoetust on õigus taotleda lahkunu, kelle elukoht oli registreeritud Kambja vallas, neil omastel, kes matavad lahkunu. Toetust makstakse Kambja valla hooldekodude hoolealuste matjale ainult juhul, kui matjaks on hooldekodu.

10.Täiendavaid sotsiaaltoetusi makstakse sotsiaaltoetusteks määratud eelarveliste vahendite olemasolu korral väikese sissetulekuga leibkondadele hädavajalike kulutuste osaliseks katmiseks eesmärgiga säilitada taotleja ja tema leibkonna võimalikult iseseisev toimetulek. Täiendavaid sotsiaaltoetusi makstakse samuti ettenägematute kulutuste puhul (loodusõnnetus, tulekahju vms).

Toetuste määramine ja maksmine

11.Sünnitoetuse määramise aluseks on lapse ema või isa avaldus ja lapse sünnitunnistus. Toetus kantakse taotleja pangaarvele kahe nädala jooksul avalduse esitamisest.

12.Sünnipäevatoetuse saajad teeb valla elanike registri alusel kindlaks sotsiaalnõunik ja kinnitab vallavolikogu sotsiaalkomisjon. Sünnipäevatoetus toimetatakse eakatele sünnipäevalastele sularahas kätte sünnipäevale järgneva kahe nädala jooksul.

13.Üliõpilastoetuse määramise aluseks on üliõpilase avaldus ning iga semestri alguses kõrgkoolist väljastatud tõend õppimise ning stipendiumi saamise kohta. Üliõpilane esitab toetuse avalduse iga kuu 15.kuupäevaks. Toetuse maksmise otsustab sotsiaalkomisjon. Sotsiaalkomisjonil on õigus toetust mitte määrata, kui üliõpilane saab stipendiumi. Kui üliõpilane esitab komisjonile ebaõigeid andmeid, lõpetatakse talle toetuse maksmine kogu edaspidiseks õppeperioodiks.

Toetus kantakse üliõpilase hoiuarvele kahe nädala jooksul otsuse tegemisest.

14.Tšernobõli tuumakatastroofi likvideerimisel osalenu toetuse saajad teeb kindlaks sotsiaalnõunik, toetus makstakse vallavalitsuse kassast välja kord kuus iga kuu kuuendal kuupäeval või kantakse toetuse saaja pangaarvele.

15.Sõjaveterani toetuse saajad kinnitab vallavolikogu sotsiaalkomisjon ja toetus makstakse välja kord aastas – augustis toimuvaks memmetaadi päevaks.

16.Kütusetoetuse maksmise otsuse teeb sotsiaalkomisjon kodaniku avalduse alusel. Komisjonil on õigus määrata kodanikule kütusetoetus kas kütusena või rahalisel kujul. Juhul, kui toetus määratakse kütusena, saadetakse see taotlejale koju ja arveldatakse otse kütuse tarnijaga. Kui toetus määratakse rahaline, saab toetuse saaja selle kätte valla kassast.

17.Matusetoetus kantakse matja pangaarvele ühe nädala jooksul pärast surmaakti vormistamist Kambja vallavalitsuses. Kui lahkunu surm vormistatakse mõnes teises perekonnaseisuasutuses, kantakse matusetoetus matja pangaarvele ühe nädala jooksul pärast matusetoetuse taotlemise avalduse ja surmatunnistuse esitamist Kambja vallavalitsusele. Viimasel juhul on õigus matusetoetust taotleda kahe nädala jooksul peale surmaakti koostamist.

Kui lahkunul puuduvad omaksed, makstakse matusetoetus valla sotsiaalnõunikule või hooldekodule, kes korraldab matused. Sotsiaalnõunik või hooldekodu esitab vallavalitsusele aruande matusetoetuse summade kasutamise kohta.

18. Täiendavate sotsiaaltoetuste taotlused, millele on võimalusel lisatud kulusid tõendavad dokumendid, vaatab läbi sotsiaalkomisjon ja teeb otsuse toetuse määramise kohta. Vajadusel antakse avaldus edasi koos omapoolse arvamusega lahendamiseks vallavalitsusele, kes teeb lõpliku otsuse.

19.Toetused nõutakse tagasi, kui selgub, et nende taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid.

 

Vallavolikogu keskkonna- ja korrakaitsekomisjon teatab

Kambja vallavolikogu keskkonna- ja korrakaitsekomisjon otsustas:

1.Arusaamatuste vältimiseks, asjaolude selgitamiseks ja olukordade fikseerimiseks hakatakse vallasisestel politsei- ja korrakaitsekomisjoni patrullreididel ning vallaüritustel kasutama videokaamerat.

2.Vallarahva õigus- ja õiglustunnet riivanute ja kehtivate seadustega vastuollu läinute nimed avaldatakse vallalehes.

Komisjoni esimees Heiki Kortspärn

In memoriam

Leida Kõrkjas
17.12.1914 – 19.12.2002, Kullaga

Evald Müller
23.12.1929 – 5.1.2003, Kaatsi

Linda Lind
30.6.1912 – 16.1.2003, Suure-Kambja

Hugo Saar
7.3.1915 – 23.1.2003, Kullaga

 

Meeldetuletusi ja näpunäiteid puudega inimestele

Puudega inimene peab puudetoetuse saamiseks õigeaegselt pikendama puudetõendit

2003. aastal täitub paljudel puuetega inimestel varem määratud puude kestvuse aeg. See tundub küll naljakas, kuid kord näeb ette, et iga puudega inimene (puudest olenemata) peab aasta, kahe või kolme pärast oma puuet uuesti kontrollida laskma, sest - nagu ütles sotsiaalministeeriumi spetsialist – inimene võib äkki tööd saada.

Minu mure on selline, et osa puuetega inimestest ei ole tähele pannud, et tema sinisel (või rohelisel) puude määramise otsuse lehel (tõendil) on paremal pool märgitud, millal selle lehe kehtivus lõpeb ning millal tuleb uuesti arsti juurde minna. Minul on küll puuetega inimeste nimekiri, kus neil, kelle puudelehti ma olen näinud, on märgitud ka puude kehtivuse aeg, kuid mul ei seisa see nimekiri iga päev laual, et saaksin asjaosalisi pidevalt teavitada.

Mis juhtub, kui puude tähtaeg täis saab? Sellisel juhul puudega inimene tõendi kehtivuse lõppemise kuupäevast alates enam puudetoetust ei saa. Et seda vältida, tuleb puudelehel märgitud ajal (enne puude kehtivuse lõppemist) käia perearsti juures ja teha uus taotlus puude määramiseks. See taotlus tuleb viia Tartumaa VEK-i (Tartusse, Oru tänava lastehaigla majja), kus tehtud puude määramise otsus saadetakse inimesele koju või perearsti kätte. Psüühikaprobleemidega puuet taotlev inimene saadab oma puude määramise taotluse Tallinna, Sotsiaalkindlustusametisse, kus asub sellealane komisjon ja saab sealt samuti kirjaliku vastuse.

Kui inimesele on uuesti määratud puue, ei tähenda see veel, et ta kohe jälle puudetoetust saama hakkab. Puudetoetuse saamise jätkamiseks tuleb tal teha uus taotlus selleks ettenähtud blanketil Tartumaa Pensioniametile. Alles pärast seda hakkab puudega inimene uuesti puudetoetust saama.

Kui inimene on jätnud puude lõppemise tähtaja tähele panemata, katkeb puudetoetuse maksmine ning seda ei taastata enne, kui pensioniametile on laekunud uus puude määramise otsus ja puudetoetust taotleva inimese avaldus.

Head vallakodanikud, olen seni püüdnud teid aidata dokumentide vormistamisel ja kui inimeste tervis ei luba neil endil asju ajada, siis ka dokumentide esitamisel. Kui olen märganud puude lõppemise lähenemist, olen vastavale inimesele seda meelde tuletanud. Kuid nüüd on asi jõudnud niikaugele, et mõni inimene ei taha enam ise arsti juurdegi minna ja üks inimene teatas koguni, et tema puudetõend olevat hoopis minu käes. Kõik sellised väited tähendavad aga seda, et kui inimene äkki enam puudetoetust ei saa, on süüdi sotsiaalnõunik, kes asju korda pole ajanud. Asjata ei öelda siis, et ega heategu karistamata jää...

Niisiis, lugupeetud puudega inimesed, palun vaadake kõik oma puudetõendid üle ja märkige uus arsti juurde mineku tähtaeg hoolega üles ning ärge unustage arsti juures käia! Ma olen nõus teid aitama, aga osa asju tuleb ikka inimesel endal teha. Kui teil tekib arusaamatusi, olen nõus selgitama. Sotsiaalnõuniku telefon on vallamajas 416 205 ja vastuvõtuajad esmaspäeviti ja neljapäeviti kella 9...12 ning kolmapäeval kella 9...12 ja 14...16. Pidage meeles: kui teil puudetoetus saamata jääb, ei ole süüdi sotsiaalnõunik, vaid teil on endal midagi tegemata jäänud.

Head koostööd soovides
Heli Jaamets,
sotsiaalnõunik

  Lõuna-Eesti Vähiühingu tutvustuseks

Lõuna-Eesti Vähiühing hõlmab oma tegevusega neid vähihaigeid, keda on ravitud Tartu Ülikooli Kliinikumi Onkoloogiahaiglas ja kes elavad Lõuna-Eesti maakondades.

 
Lõuna - Eesti Vähiühing
Tartu, Tiigi t 11
Tasuta telefon 0 800 22 33
(tööpäevadel kell 10- 12)

 

Lõuna-Eesti Vähiühingu kui mittetulundusühingu eesmärkideks on aidata vähihaigetel kohaneda haigusega, pakkuda psühholoogilist tuge ning õpetada kasutama abivahendeid. Sageli on ühingu liikmetel lihtsam oma elu keerukusest jutustada ühingu võõrastele aktivistidele kui sotsiaaltöötajale vastuvõtul vallamajas.

Lõuna-Eesti Vähiühing korraldab kursuseid esmahaigestunutele ja neile, kelle haiguse algusest on möödas üle poole aasta. Esikohal on haigete psühholoogiline nõustamine, et inimene õpiks oma haigusega elama ja tekkinud kriisist välja tulema. Eriti oluline on selline nõustamistegevus operatsiooni- ja kiiritusravi läbi teinud inimestele, samuti neile, kes on saanud keemiaravi. Kõik need teadmised annavad usku ravi tulemustesse ja tervenemisse. Kursused on haigetele tasuta.

Tugiisikuteks nimetatakse neid inimesi, kes on vähihaiguse kriisietapid läbi käinud ja haigusega kohanenud. Nad suudavad teistele haigetele toeks olla. Tugiisikud ei asenda ei arste ega pereliikmeid, nad töötavad vabatahtlikkuse alusel ja saavad esmasele põdejale olla heaks kuulajaks ning toetajaks. Üheskoos korraldatakse meelelahutusüritusi.

Lõuna-Eesti Vähiühingu liikmeks võivad olla kõik haiged, nende pereliikmed või need, kellel on tahtmist toetada ühingu tegevust.

Kõik abivajajad võivad pöörduda nõu ja abi saamiseks Tartusse, Tiigi t. 11 või helistada nõuandetelefonile 0 800 22 33, mis igal tööpäeval kella 10...12 on kõigile helistajatele üle Eesti tasuta. Nõuandetelefonil saate teada, missugused üritused on plaanis, kuhu ja millal on vaja minna ning kuidas ühtedel või teistel ettevõtmistel osaleda saab.

Osalemine Lõuna-Eesti Vähiühingu tegevuses on suureks abiks neile, kes on kaotanud pea ja sihi selle tõsise haiguse avastamise järel.

 

  Vastsündinud vallakodanikud
Aleksandra Vogelainen
31.12.2002, Kambja

Hanna Näkk
8. 1.2003, Kammeri

Sandra Näkk
8. 1.2003, Kammeri

Lizanna - Michell Sammel
17. 1. 2003, Kambja

Samanta Palk
23. 1. 2003, Kambja

  MTÜ ZZ Noortekas kutsub koolituspäevale

Aktiivkursus "Projekt kui töömeetod. Projektide rahastamisallikad"

Sihtgrupp:

Mittetulundusühingud, seltsid, seltsingud, arengurühmad, üksikisikud.

Kursuse maht:

7 akadeemilist tundi, lõuna 1 tund (ei sisaldu hinnas).

Teemad:

1. Projektitsükkel töömeetodina

*Strateegiline planeerimine (olukorra määramine ja analüüs, sidusgruppide kaasamine, eesmärgid ja strateegilised valikud)
*Projekti kavandamine (horisontaal- ja vertikaalloogika)
*Projekti eelarve
*Projekti aruandlus ja hindamine
*Projekti meeskond ja kommunikatsioon
*Projekti esitlemistehnikad ja esitlemine

2. Planeerimisdokumendid

*Eesti Riiklik Arengukava, ministeeriumide arengukavad,
*kohalik arengukava, asutuse arengukava

Ühingu või. seltsi arengukava olemasolu korral soovitav sellest teada anda eelregistreerimisel

3. Projektide võimalikud toetamise allikad ja skeemid

Eesti siseriiklikud toetusprogrammid, bilateraalne abi, Euroopa Liidu eelstruktuuri- ja struktuurivahendid.

Tulemus:

Kursusel osaleja:

*õpib tundma projektijuhtimise töömeetodi;
*saab ülevaate Eesti Riiklikust Arengukavast; ministeeriumide planeerimisdokumentidest;
*õpib kasutama kohaliku omavalitsuse ja asutuse arengukava kui töö- ja planeerimisvahendit;
*saab ülevaate Eesti, Euroopa Liidu eelstruktuuri- ja struktuurifondidest ning bilateraalse abi vahenditest;
*kirjutab rühma- või individuaaltööna kursuse käigus ideeprojekti;
*esitleb projekti ja saab selle kohta esmakonsultatsiooni;
*saab koolituse läbimise kohta tunnistuse.

Töömeetod:

Loeng- aktiivõpe/rühmatöö /esitlus ning tagasiside- soovitused koolitajalt.

Grupi suurus:

Mitte üle 30 inimese.

Koht ja aeg:

Pühapäeval, 16.02.03 kella 10-18 Kambja Spordihoone 2.korruse saalis.

Maksumus:

250.- krooni tasuda saab sularahas registreerumisel või kohapeal või ülekandega Ühispanka MTÜ ZZ Noortekas arvele a/a 10220024936014.

Vajalik eelregistreerimine:

Kuni 15. veebruarini 2003 Kambja Noortetoas, Kambja Spordihoone 2.korrusel E-R või e-maili teel zznoortekas@hot.ee (jätta kontaktandmed).

Info:

tel. 353 868; 051 921 636 zznoortekas@hot.ee annely.zeigo@mail.ee

Lektor:

Piret Koorep

Akadeemiline haridus:

*Tartu Ülikool – eesti keel ja kirjandus, õpetaja- filoloog;
*Tartu Ülikool Pärnu Kolled? – sotsiaaltöö korraldus
*Tartu Ülikool Euroopa Kolledž- magistriõpe 2002

Täiendõpe ja praktika:

(Siseministeeriumi poolt välja antud CBC PHARE projektijuhtimise koolitaja tunnistus 2000 aastal -CT 2000- 12)

*Täiskasvanute koolituse alused (lektor M. Lõhmus) 2000.a
*Lektori kogemused ja praktika 1997. aastast
*Projektijuhtimise kogemus ja praktika 1997. aastast
*Mittetulundusliku liikumisega seotud 1996.aastast
*Sotsiaaltöö kogemus 1995.- 2000.a
*Vallavanem 2001-2002.a.



Puhkemaja Hallivarikule SAPARDi abiga

Kambja vallas valmis tänu SAPARD-i abiprogrammile esimene puhkemaja Hallivarikul Kullaga külas.

Puhkemajas on magamiskohti 10-le külalisele ja sauna kasutamise võimalus. Puhkeruum koos kööginurgaga on 45m2, kus on võimalik katta söögilaud 24-le külalisele nii perekondlikeks tähtpäevadeks kui ka peiedeks.

Puhkemaja saab ka kasutada väikefirmade pidude, koolituste ja seminaride läbiviimiseks. Hinnad kokkuleppel. Tel.351-629·051-979-495.

Martin Kraaner

 Kantriõhtu Vana - Kuustes: MTJ + line - tants

Laupäeval, 15. veebruaril kell 19 algab Kuuste koolimajas kantriõhtu, millel meeleolu loob line - tants ning rahva paneb oma pilli järgi tantsima ansambel MTJ.

Peokavas on kantrilaulud ja -mängud. Line- tantsu õpetab selle tantsuliigi entusiast Tiia Schuster.

Korraldajad lubavad, et oodata on ka üllatusi. Avatud puhvet.

Peopääse 30 krooni.

Tule tantsima ja kaasa elama!

 

Tänu Kambja apteekrile

Kambja vallas 2002. aastal sündinud vallakodanikud, nende vanemad ja Kambja Vallavalitsus tänavad Kambja apteekrit Jana Eskot kena ja tarviliku sünni(päeva)kingi eest ning soovivad apteegiperele edu ja õnne alanud 2003. aastal.

Tänuavaldus

Kambja Jää 2003 peakorraldaja Margo Mägi avaldab tänu järgmistele isikutele, kes aitasid kaasa jääraja võistluste läbiviimisel:

Mati Luik, Heiki Kortspärn, Ivar Tedrema, Valdar Urm, Kajar Raha, Ago Kondike, Valdur Jaamets, Tarmo Kiuru, Erki Mõisa, Priit Kiuru, Heigo Mägi, Raivo Kiuru, Nelly Ruuge, Mati Helstein, Anatoli Roos jpt.

Korraldajad tänavad ka allolevaid asutusi ja ettevõtteid:

Kambja Vallavalitsus, Fuelmarina OÜ Kambja tankla, Neoexpress OÜ, kohvik Jäägripesa, FIE Valdar Urm DOKS, AIP, Camby OÜ.

Ja veel tänud kõigile, kes sel külmal ja tuisusel talvepäeval rooli taha ja järve kaldale kogunesid!

Eakad sünnipäevalapsed ja juubilarid veebruaris

26.02, Salme Parv, Suure-Kambja, 98.
27.02, Lilli-Alide, Saar Kaatsi, 97.
07.02, Charlotte Lööndre, Kullaga, 93.
02.02, Aino Sirk, Reolasoo, 92.
28.02, Martin Polikarpus, Vana-Kuuste, 87.
17.02, Linda Sai, Sirvaku, 82.
17.02, Arnold Kanep, Vana-Kuuste, 82.
16.02, Herta Hirvesoo, Sipe, 81.
18.02, Asta Sirelpuu, Kambja, 81.
28.02, Erna-Rosine Panksep, Püh,i 81.
15.02, Asta Rebane, Kambja, 80.
14.02, Erika Sikkal, Vana - Kuuste, 75.
11.02, Ellen Aadusoo, Kavandu, 70.
11.02, Helga Kompus, Paali, 70.
01.02, Milvi Lääne, Kodijärve, 65.
07.02, Mihkel Pino, Kodijärve HK, 65.
09.02, Salme Kaljuorg, Lalli, 65.
16.02, Raissa Kriisa, Mäeküla, 65.
23.02, Helmi Sakkov, Aakaru, 60.
 Küünlakuus vähe on sooja.
Kahekümne neljandal päeval otse kui võluväega
Maarjamaad õnnistab Looja päikese terekäega.

Aina rohkem on valgust.
Lindude siutsuvas käras sulgumas tuiskude värav…
Südamed usuvad ALGUST lume erkpuhtas säras.

Virve Osila

Tervist ja päikesesära kõikidele Kambja valla
veebruarikuu sünnipäevalastele soovivad
Kambja Vallavolikogu ja Vallavalitsus

Lähte Lake City

Lugu sellest, kuidas Kambja gaidid käisid talimängudel Lähtel

17.-19. jaanuarini toimusid Lähtel gaidide talimängud. Otse loomulikult oli kohal ka Kambja üksus.

Kambjast oli talimängudel osalejaid üheksa. Reede õhtul saabusime Lähtele ja majutasime ennast ilusti ja sõbralikult klassidesse.

Talimängude avatseremoonia oli võimas nagu “olümpiale” kohale. Iga üksus saabus oma sildiga ja hüüdis oma hüüde. Suuskadel saabus olümpiatuli ja ringi uisutasid lippudega uisutajad. Avamise naelaks oli väga ilus ja suur ilutulestik, mis oli võimsam kui Kambja uusaasta tulevärk.

Reede õhtul hakkas meie gruppi vanemgaididele peale laagri põhiüritus - öömatk. Öömatkale sammusime me viiekesi: Krista, Karin, Mariann, Agnes ja siinkirjutaja. Matka start anti kell 00.15, läbida tuli 12 kilomeetrit ja üheksa kontrollpunkti. Ilma suhtes meil vedas: ei olnud külm. Häda oli hoopis selles, et oli väga märg ja libe, kõndimist raskendas ka väga tugev tuul ja kohati väga paks lumi.

Esimene kontrollpunkt läks meil kõige raskemalt. Punktis tuli teha lumes kätekõverdusi; joosta põlvetõstejooksu; joosta aja peale läbi öise ja tiheda metsa kus peitsid ennast varitsejad, kes pildusid lumekuulidega ning takistasid igal võimalusel liikumist, ning tuli laulda ka sünnipäevalapsele õnnitluslaulu. Kõige tipuks pidime hüppame teibaga üle kraavi. Teivashüpe lõppes meie jaoks eriti õnnetult, kuna Krista libises ja kukkus kraavi, edasi kõndis ta märja jalaga ja väga paha tujuga.

Ülejäänud kontrollpunktid möödusid õnneks kergemalt.

Tagasi jõudsime me umbes kella 4 ajal hommikul. Olime väsinud, kuid õnnelikud, et suutsime matka läbida.

Neli ülejäänud matkajat Kambjast (Elen, Tiiu, Taavi, Siim) startisid hommikul kella kümne paiku. Neil läks matkal öömatkajaist paremini, sest gaidide arvestuses said nad kokkuvõttes teise koha (vanemgaidid tulid öömatkal viiendaks).

Kui gaidid olid matkal, oli vanemgaididel suhteliselt kerge logelemispäev. Võisime uisutada, suusatada või lihtsalt magada. Õhtusel vanemgaidide special üritusel vaatasime filme.

Teisel õhtul toimus kooliaulas pidu, mis oli väga lahe. Eriti toredaks tegi selle see, et esines Lähte kooli oma bänd “The Flames”. Nende esinemine oli mõnus ja rahvale läks see peale. Ainus tõke nende esinemisele oli see, et kadusid ära trummipulgad. Gaidid on aga leidlikud ja ka sellele olukorrale leiti lahendus: saeti harjavarrest uued trummipulgad. Ja esinemine võis jätkuda.

Kolmas päev möödus meil sportlikult. Alustuseks mängisime saalibändit põrandaharjadega. See oli väga tore kogemus, kui mitte arvestada seda, et kõik harjad olid lõpuks katkised. Hiljem suundusime õue, mängisime lumejalgpalli. See oli väga ekstreemne, sest staadion, kus me mängisime, oli umbes 15 cm paksuse lumekihi all. Lume all oli aga vesi, nii et jalad said ikka päris korralikult märjaks.

Kui jalgpall mängitud, oli aeg lumesõjaks. Mitte tavaliseks lumesõjaks vaid ikka korralikuks sõjaks, lippude varastamisega ja nende kaitsmisega. Lumesõda oli taas mäng, kus sai märjaks. Kõige hullem oli see, et lumekoorik oli väga kõva ja terav. Minul kriipis see jalad täiesti veriseks.

Kui sõda peetud, liikusime edasi autasustamisele. Kambja sai diplomeid kõikidest aladelt, kus üldse võimalik - matkadelt, saalibändist jne.

Pärast lõunasööki oli käes lahkumise aeg. Seekord ei tahtnud lahkuda keegi, kuna laager oli olnud niivõrd lahe.

Järgmise suurema üritusena osaleme “Heade mõtete päeval” Tallinnas, kuhu võtame kaasa ka oma väikesed hellakesed.

Salgajuht Liisa Unt

 

Vallabusside sõidugraafik (alates 20. 01. 2003)

Suur buss

Kell 6 esmaspäevast reedeni

Kambja - Vissi - Kammeri - Loku- Pangodi - Kodijärve - Pangodi - Petolai - Kiisa - Nõo teerist - Aarike - Kambja

Kell 7.10 esmaspäevast reedeni

Kambja - Raanitsa - Maaritsa - Prangli - Kalevi - Madise - Reolasoo - Kambja

Kell 15 esmaspäevast reedeni

Kambja - Ani - Aarike - Kiisa - Petolai - Pangodi - Kammeri - Vissi - Kambja

Kell 16.30 esmaspäevast reedeni

Kambja - Reolasoo - Kalevi - Nuti - Suure-Kambja - Prangli - Raanitsa - Maaritsa - Kambja

Kell 17. 20 esmaspäevast reedeni

Kambja LPK - Aarike - Kiisa - Petolai - Pangodi - Kodijärve - Kammeri - Kambja

Kell 8.05 esmaspäeval

Kambja - Rebase - Vana-Kuuste - Sirvaku - Liiva - Kaatsi - Kambja

Kell 12 esmaspäeval

Kambja - Suure-Kambja - Sirvaku - Liiva - Rebase - Vana-Kuuste - Kambja

Kell 8.05 kolmapäeval

Kambja - Kammeri - Loku - Kodijärve - Pangodi - Kiisa - Aarike - Kambja

Kell 11 kolmapäeval

Kambja - Aarike - Kiisa - Pangodi - Kodijärve - Loku - Kammeri - Kambja

Väike buss

Kell 16.00 teisipäeval

Vana-Kuuste - Kambja spordihoone

Kell 17.45 teisipäeval

Kambja spordihoone - Vana-Kuuste

Kell 12 kolmapäeval

Vana-Kuuste - Rebase - Sirvaku - Liiva - Kambja

Kell 15.30 kolmapäeval

Kambja - Liiva - Sirvaku - Rebase - Vana-Kuuste

 

Toimetus ootab lugejailt kaastöid: uudiseid, sõnumeid, fotosid, teateid, arvamusi, küsimusi, kodu-uurimusi, omaloomingut…
Peatoimetaja Toivo Ärtis (tel. 416 457, 055 696719)
Toimkond: Hella Sule, Kaido Mark, Peeter Ruuge, Tiiu Laane, Kaari Helstein
Toimetuse postiaadress: 62001 Kambja sjk., nõudmiseni või e-post toivo@kambja.edu.ee
Trükk: BürooDisain, trükitud 900 eksemplari.
Võrguväljaanne: http://www.kambja.ee