"Kirjutage, et Rannap tunneb end nagu tühjaks pigistatud sidrun," kirjeldab mainekas muusik, interpreet ja helilooja Rein Rannap napisõnaliselt, kuid rahulolevalt oma seisundit pärast Kambja kirikus antud jõulutuuri kontserti.

Rein Rannapi ja lauljatar Maarja ühiskontsert tõi 17. detsembri ööhakul Kambja kirikusse kuulajaid tublisti rohkem kui kõige julgemates ennustustes söandati pakkuda. Esialgsetel andmetel arvatakse, et müüdi vähemalt 700 piletit.

Talvekarges kirikus musitseeris Rannap e-klaveril. Maarja laulis ning luges jõulutekste Evangeeliumist Rannapi muusika saatel. Poolteist tundi kestnud kontsert oli vaheaplausideta, et see mõjuks kui jõulujumalateenistus. Musitseerimise juhatas sisse vaimulik sõnum Kambja kirikuõpetajalt Toomas Nigolalt.

Kontserdil kõlas hea valik nii kõigile tuntud jõululauludest kui Rannapi poolt loodud helinditest. Ööhakukontserdi hingeminevaks finaaliks kujunesid Rannapi laulud Nii vaikseks kõik on jäänud ja Raagus sõnad, mis puudutasid küllap kõigi karges õhus kohmetuma hakanud kuulajate tundekeeli ning panid need jõuluajale kohaselt helisema.

Jahedas kirikus sadadesse südametesse hingesoojust kinkinud lauljatar Maarja rüüpas pärast kontserti kiriku käärkambris tervistavat kuuma teed, Rannap otsis abi lonksust külmarohust.

Hea lugeja, kas Sa oled vahel mõelnud, kui palju me üldse teame oma kodumaakonnast, tema majandusest ja arengust?

Kas Sa usud, et Tartumaa on Tallinna-Harjumaa ja Ida Virumaa järel kolmas majanduslik jõud ja regioon Eestimaal ?

Tartumaa firmad toodavad 8% kogu eesti käibest

Siin asuvad ettevõtted, mis moodustavad kümnendiku kogu Eesti ettevõtetest ja siinsed firmad omavad 8 % kogu Eesti käibest. Tartumaa arengu lahutamatuteks ja väga olulisteks teguriteks on arenenud mitmekülgne majandus, edukad ettevõtted, tuntud Eesti kaubamärgid, tunnustatud firmajuhid. Loetleksin ainult mõned väljaspool Tartut asuvate ettevõtete tuntud tooted: Aura mahlad, Alma piim, Nõo lihatooted, Saint-Cobain´i autoklaas, Vana-Kuuste juust, Rõngu õunad, Luunja kurgid, Columbia kivi, Raiti värvitud lauad. Seega on põhjust Tartumaa majandust, ettevõtteid ja ettevõtjaid rohkem esile tuua ja tunnustada, kui seda seni on tehtud.

Tõsi, Tartumaa majandus, eriti toiduainetetööstus, on paljus orienteeritud siseturule.

Tartumaa toodangu osatähtsus Eesti ekspordis oli 2000.aastal vaid 4 %. Osatähtsuse viib alla eeskätt eksportmahtude väiksus; tegelikult on eksportivaid ettevõtteid üsna palju. Peale suurte allhangete, mida teevad näiteks Tarkon (peenmehaanika, elektroonikadetailid) ja Samelin (jalatsid), on ka paljud traditsioonilise tööstuse esindajad oma kauba ja niðitoodetega välisturul tegijad – Vinnal eksklusiivmööbliga, mitmed puidufirmad palkmajadega.

Igas piirkonnas on oma väärtused ja ressursid

Peaaegu igas Tartumaa vallas võib leida oma puidu-, liha-või piimatöötlejaid ning aiasaaduste tootjaid. Peipsiäärne piirkond on tuntud oma kalatööstusega. Lääne-Tartumaal asuvad ühed Eesti parimad põllumajandusettevõtted: AS Terrax, Haage Suurtalu, Andres Tamme piimatootmistalu ja Madis Ajaotsa Pilsa talu teravilja-ja seemnekasvatus.

Traditsioonidega kaubamärgiks on kujunenud Tartu Agro, kus põllumajandustoodang väärindatakse kvaliteetseks kodumaiseks toiduks. Edukalt on arenenud Jampo Seakasvatuse OÜ Eva Kõomäe juhtimisel ning teravilja ja seakasvatuse suunitlusega AS Tamme Kuivatid Peeter Kolliste eestvedamisel.

Tartu linn ja seda ümbritsevad maapiirkonnad moodustavad tervikliku maakondliku süsteemi ja ühtse tööjõuareaali, kujunemas on maakondlik tööjaotus. Igas piirkonnas on omad väärtused ja ressursid, mis on aluseks majandustegevusele. Üha enam luuakse uusi ja peamiselt eksportivaid ettevõtteid Tartu linna ümbrusse, suurematesse asulatesse ja suuremate magistraalide äärde.

Kõige ettevõtlikum vald Tartumaal on Ülenurme vald – Tartumaa “ettevõtlusparadiis”, kus äriühingute arv ühe elaniku kohta on kõrgeim maakonnas, edestades isegi Tartu linna. Ka toodangu realiseerimise netokäive ühe elaniku kohta on Ülenurme vallas ligikaudu kaks korda suurem kui vastav näitaja Tartu linnas.

Tartumaa kui regionaalne majanduskeskus

Peale tugeva traditsioonilise tööstuse tuleb Tartumaa majandusest rääkides esile tõsta Tartut, kui kogu Lõuna-Eesti kaubandus-ja teeninduskeskust, millest omakorda tuleneb ka logistika-ja jaotuskeskuse roll.

Regionaalse majanduskeskuse roll on Tartumaale oluline ka tööhõive seisukohast.

Põhilised töökohad on kaubanduses ja teeninduses, mis on ka üks põhjusi, miks Tartumaal on Eesti väikseim tööpuuduse näitaja. Teine oluline põhjus on avaliku sektori töökohtade suur arv, eeskätt hariduse ja meditsiini alal. Ligikaudu kolmandikule eestimaalastest on Tartu ostude, teenuste ja kultuurielamuste sihtkoht.

Ettevõtlusaktiivsuselt jääb Tartumaa Tallinnale-Harjumaale ja Lääne-Eestile siiski veel neljandiku võrra alla. Tartumaa on väikeettevõtluse pärusmaa – enam kui 80% ettevõtetes on töötajaid alla kümne, ainult viies ettevõttes on üle 250 töötaja. Ühelt poolt tähendab see, et võimaliku tagasilöögi oht (mõelgem Elcoteqile) on väiksem , kuid teiselt poolt – Tartumaa pole rahvusvahelise majanduse mõttes eriti tuntud.

Samas asub Tartu hansateede ristumiskohas, Läänemere regiooni nelja suurlinna – Peterburgi, Riiat, Tallinna ja Pihkvat ühendava mõttelise nelinurga keskel ning sobiks seetõttu hästi Läänemeremaades tegutsevate (eriti teadmismahukate) rahvusvaheliste firmade regionaalse keskuse asukohaks. Mõned näited on juba olemas – Carl Zeiss, Henkel.

Teadusmahukad ja kõrgtehnoloogilised teenused ja tooted Tartumaalt

Tartumaa ettevõtlust iseloomustades ei saa mööda minna teadmismahuka ja kõrgtehnoloogiliste toodete ja teenustega firmadest, millest paljud on Tartu Ülikooli spin-off ettevõtted, mis tekivad ja asuvad peamiselt Tartus, potentsiaali on veel Nõos, Tõraveres ja Elvas ehk Tartumaa Ränikoridoris.

Me oleme küll alles uue majanduse sünni juures, aga biotehnoloogiast ja biomeditsiinist võib ilmselt juba rääkida kui majandusharust – Eesti 20st selle sektori firmast 15 asuvad Tartus. Toodavad nad: geneetiliselt muudetud hiiri (Visgenyx), biosensoreid (TorroSen), teravikmikroskoope (MaicoMetrics), vaseaurude lasereid (Estla), aga pakuvad ka teadusmahukaid teenuseid (Asper Biotech, Quattromed, Fit Biotech). Bioplast ja tervisejuust on Tartumaa välja mõeldud.

Ka uue majanduse senise veduri, infotehnoloogia, vallas on Tartus tugevaid tegijaid nagu näiteks Regio ja Mobi Solutions.
Kõrgtehnoloogia lahendusi on kasutusele võetud ka traditsioonilises tööstuses: Ilves-Extra termojoped, Primuse universaalpriimused ja Tarrmeteci autotööstuse detailid.

Uue majandus järgmine “suur pauk” Tartus arvatakse tulevat materjalitehnoloogia, füüsika ja peenaparatuuri valdkondades.

Kõrgtehnoloogia ei moodusta käibes veel olulist osa (siiski – biotehnoloogia sektoris töötab juba ligikaudu 200 inimest), kuid see on osa Tartumaa maine kujundamisest ja tulevase jõukuse alustest.

Ettevõtlus sõltub inimkapitalist

Tänapäeva ettevõtluse areng sõltub väga palju inimkapitalist. Selles osas pakub Tartu koolitatud ja ettevõtlikke inimesi kogu Eestile. Peale inimkapitali on nii kohalikud kui ka välismaised ettevõtjad rõhutanud maakonna ja linna äri-ja elukeskkonna väärtust, et siin ärimehena tegutseda ja siia investeerida. Majandusministeeriumi üle-Eestilises investeerimiskliima uuringus tunnistasid Eesti ettevõtjad Tartumaa üheks Eesti parimaks, Harjumaa järel ja Pärnumaa kõrval. Soodsatest arenguteguritest tõid ettevõtjad esile Tartumaa hea maine, maa ja äripindade hea kättesaadavuse ning kvaliteetse elukeskkonna.

Võib prognoosida, et stabiilne majanduslik tõus Tartumaal jätkub. Selleks tuleb aga teha üks samm edasi. Stabiilne majanduslik areng eeldab tänapäeval pidevat uuenemist ja omavahelist koostööd.

Tartumaa ettevõtluses on tekkimas uusi tuuli

Selleks, et tõsta Tartumaa konkurentsivõimet, peavad ettevõtted esiteks: looma uusi kaubamärke, töötama välja uusi tooteid ja teenuseid ning need otsustavalt välisturule viima. Teiseks: on vaja edasi arendada innovatsiooni tugisüsteemi (teaduspark, tehnosiirde organisatsioonid, tootelaborid) ja juurutada ülikoolides tehnoloogiamänedþeride kaadriõppe. Kolmandaks: peab tunduvalt parandama Tartumaa kättesaadavust Läänemere regioonis ja Euroopa keskustes, see tähendab kiirete ja regulaarsete lennu-, raudtee- ja laevaliinide käikupanemist. Ning lõpuks - tuleb jätkata inimkapitali ja elukeskkonna väärtustamist.

Tartumaa ettevõtluses on tekkimas uusi tuuli, värskust ja innovatiivsust. Ehk on just siin Eesti uue laine majanduse ja innovatsioonibuumi lähtekoht?

Püüdkem siis igaüks jõudumööda Tartumaa arengule kaasa aidata, selleks soovin ettevõtlikku vaimu, jõudu ja edu meile kõigile.

Kambja kooli arvutiõpetaja Tiiu Laane, kes "Vaata maailma!" kursusi läbi viib, jätkab õpetamist ka jaanuari nädalalõppudel: 4. ja 5. jaanuaril (algus kell 14), 18. ja 19. jaanuaril (algus kell 10), 25. ja 26. jaanuaril (algus kell 10). Kursused toimuvad ka 1. ja 2. veebruaril ja 15. ja 16. veebruaril.

Kui kursuslastest enamik soovib, on võimalik muuta kokkuleppel õpetajaga kursuse algusaega hilisemaks või varasemaks.

Novembris 2002 algasid Kambjas Sihtasutuse Vaata Maailma poolt korraldatavad lühikursused "Vaata maailma!", millel õpetatakse täiskasvanuid arvutit ja Internetti kasutama. Tasuta kursusest osa võtta soovijaid on olnud Kambjas küllaga, toimunud on kõik kavandatud kursused.

Kursusel õpitakse nelja tunni jooksul tundma arvutit ja nelja tunni jooksul Internetti. See on piisav aeg algõppeks. Kursuse lõppedes saab igaüks kaasa 80-leheküljelise õppematerjali ja tunnistuse. Kursusele saab registreerida iga päev kell 8 - 20 telefonil (0) 669 6222 (tavatariif). Registreerumisel peab ütlema oma nime, isikukoodi ja kontakttelefoni.

Esimese klassi õpilased vastavad mõningatele jõuluküsimustele.

Kas teil päkapikud ka käivad?

Merje: Loomulikult, juba detsembri algusest saadik.
Siim: Jah.
Katariina: Minul ei käi enam päkapikud.
Sandra: Kuidas siis muidu, ikka käivad.

Kas te sel aastal jõuluvana ootate?

Merje: Mina ootan jõuluvana väga!
Katariina: Mina ootan ka jõuluvana.
Sandra: Mina ootan ka jõuluvana!
Siim: Aga mina ootan ka jõuluvana!!!!!!

Kas teil on olnud ka mingeid naljakaid juhtumeid jõuluvanaga/ jõulukinkidega?

Merje: Minul on. Jõuluvana ajas minu ja õe kingid segamini.
Sandra: Jõuluvana ajas kingid segamini.
Siim: Minul ei ole ka midagi ebatavalist juhtunud.

Kas on tulnud ette ka juhtumeid, kui salmi lugemine on läinud sassi?

Merje: Mõnikord ikka on ette tulnud
Siim: Minul on ka mõnikord luuletus sassi läinud
Sandra: Minul ei ole sellist juhtumit veel ette tulnud.
Katariina: On küll korra luuletus sassi läinud.

Kas päkapikud on kunagi sussi tühjaks jätnud?

Siim: Ei ole.
Merje: Minul ei ole päkapikud kunagi sussi tühjaks jätnud.
Sandra: Ei ole seda ette tulnud

Mida teevad päkapikud suvel?

Kõik koos: Nad magavad suveund.

Miks päkapikud tööd teevad?

Kõik väikesed vastajad arvasid, et lastele rõõmu teha ja neile komme tuua.

Mida arvate jõuluvanast?

Ka selles küsimuses olid kõik üksmeelsed: Me arvame jõuluvanast kõike head.

Kambja vallavolikogu uue koosseisu valimistel pälvis valijate valdava poolehoiu erakond Rahvaliit (11 vallavoliniku kohta 15st), oma esindajad on volikogus ka erakondadel Res Publica (3 volinikku) ja Isamaaliit (1 volinik).

Linna- ja vallavolikogude uued koosseisud valiti Eestis 20. oktoobril 2002. Kambja valla valijate nimekirja oli kantud 1881 isikut, hääletamas käis 1152 isikut (61,2%).

Eestimaa Rahvaliidu kandidaatidel oli hääletamistulemuste põhjal 749 toetajat (65,2% antud häältest). Res Publicat eelistavaid valimissedeleid oli 266 (23,2%). Isamaaliitu toetas 127 valijat (11,1%).

Üksikkandidaat Evald Ilves volikogusse ei pääsenud, sest tema toetuseks antud häälte hulk (7) ei ületanud valimisseaduses seatud künnist.

Häälte jaotus kandidaatide vahel

Selgitus: Kandidaadi nime järel on antud kõik kogutud hääled, sulgudes eraldi hääled Kambja ja Vana-Kuuste jaoskondadest.

Eestimaa Rahvaliit

Ivar Tedrema 189 (173 + 16)
Heli Jaamets 63 (53 + 10)
Heiki Kortspärn 62 (55 + 7)
Mati Luik 46 (46 + 0)
Avo Alliksaar 40 (2 + 38)
Irma Drenkhan 40 (31 + 9)
Gunnar Ots 39 (39 + 0)
Harri Kolsar 29 (2 + 27)
Jüri Erkmaa 27 (17 + 10)
Enno Soodla 27 (25 + 2)
Helve Tenno 27 (27 + 0)
Lembit Jakobson 18 (16 + 2)
Jüri Toomiste 18 (18 + 0)
Kalle Kruuse 17 (5 + 12)
Hella Sule 17 (15 + 2)
Valdar Urm 16 (16 + 0)
Anne Palumets (14 (0 + 14)
Tiia Zeigo 14 (14 + 0)
Mare Mõisa 10 (10 + 0)
Heigo Mägi 9 (9 + 0)
Õie Köösel 8 (2 + 6)
Anne Teder 6 (6 + 0)
Lauri Lints 5 (0 + 5)
Peeter Ruuge 4 (2 + 2)
Ivar Siimo 4 (0 + 2)

Erakond Isamaaliit

Mait Rebane 51 (50 + 1)
Alar Palla 38 (12 + 26)
Arvi Ird 17 (15 + 2)
Assar Luha 12 (12 + 0)
Lauri Roos 9 (9 + 0)

Ühendus Vabariigi Eest - Res Publica

Ly Brikkel 39 (13 + 26)
Andres Voore 35 (3 + 32)
Toomas Sepp 24 (24 + 0)
Tõnis Vään 20 (17 + 3)
Evi Polikarpus 19 (3 + 16)
Helle Toom 19 (19 + 0)
Urmas Kaseorg 16 (7 + 9)
Merike Siibak 13 (13 + 0)
Lia Jallai 12 (1 + 11)
Mae Alviste 11 (7 + 4)
Imbi Palk 11 (11 + 0)
Silvi Lääts 10 (0 + 10)
Valve Luha 8 (8 + 0)
Kristi Räni 8 (7 + 1)
Margus Nõumees 5 (2 + 3)
Uuve Usin 5 (1 + 4)
Martin Kraaner 4 (4 + 0)
Ülo Rossmann 4 (0 + 4)
Aime Tannis 3 (3 + 0)

Üksikkandidaadid

Evald Ilves 7 (6 + 1)

Nõndanimetatud isikumandaadiga pääses volikogusse ainult Ivar Tedrema. Talle antud häälte arv (189) ületas lihtkvoodi (kehtivate häälte arv 1149 jagatud volikogu mandaatide arvuga 15 = 76,6) tublisti rohkem kui kaks korda.

Valimistulemuste põhjal pääsesid Kambja vallavolikogusse: Ivar Tedrema, Heli Jaamets, Heiki Kortspärn, Mati Luik, Avo Alliksaar, Irma Drenkhan, Gunnar Ots, Harri Kolsar, Jüri Erkmaa, Enno Soodla, Helve Tenno (kõik Eestimaa Rahvaliidu nimekirjast), Mait Rebane Isamaaliidust, Ly Brikkel, Andres Voore, Toomas Sepp Res Publicast.

Valla valimiskomisjon lõpetas 24. oktoobril ennetähtaegselt Heli Jaametsa ja Enno Soodla volitused volikogu liikmena, kuna nad soovivad töötada vallavalitsuse ametnikena.

Heli Jaametsa (vallavalitsuse sotsiaalnõunik asemel sai volikogu liikmeks asendusliige Lembit Jakobson ja Enno Soodla (vallavalitsuse majandusnõunik) asemel Kalle Kruuse.

Vallavanemaks tagasi valitud Ivar Tedrema asemel pääses volikogusse asendusliige Valdar Urm.

Rahvaliidu asendusliige Jüri Toomiste loobus oma ameti (valla päästekorraldaja) tõttu volikogu tegevuses osalemisest.

Nüüdseks on vallavolikogu kujundamisprotsess möödas.

2002. aasta detsembris kuuluvad Kambja valla volikogusse ja juhivad vallaelu korraldamist:

Avo Alliksaar, Ly Brikkel, Irma Drenkhan, Jüri Erkmaa, Lembit Jakobson, Harri Kolsar, Heiki Kortspärn, Kalle Kruuse, Mati Luik, Gunnar Ots, Mait Rebane, Toomas Sepp, Helve Tenno, Valdar Urm, Andres Voore.

Uue vallavolikogu esimesed otsused

Uue vallavolikogu esimene istung toimus 29. oktoobril 2002. Volikogu esimeheks valiti Mati Luik, kes täitis neid kohuseid ka volikogu eelmise koosseisu ajal.

Volikogu aseesimeheks sai Ly Brikkel.

7. novembril 2002 kogunes volikogu, et valida ametisse vallavanem. Salajasel hääletusel valiti vallavanemaks Ivar Tedrema, kes on olnud selles ametis alates aastast 1993.

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse sätteist ning võttes aluseks vallavanem Ivar Tedrema esildise, otsustas vallavolikogu kinnitada Kambja vallavalitsuse liikmeteks vallavanema volituste ajaks majandusnõunik Enno Soodla, pearaamatupidaja Raili Kruuse, sotsiaalnõunik Heli Jaametsa. Ivar Siimo ja Uno Rehk kinnitati vallavalitsuse liikmeks ja nimetati ametisse vallavanema volituste ajaks.

Priit Päkk vabastati vallavalitsuse liikme kohustest ja teenistusest vallavalitsuse liikmena avaliku teenistuse seaduse § 113 lg 1 alusel teenistustähtaja möödumise tõttu 8.novembrist 2002.a. Priit Päkk saab hüvitist saamata jäänud puhkuse eest 35 kalendripäeva ulatuses.

Vallavolikogu otsustas 7. novembril moodustada viis alalist komisjoni: haridus- ja kultuurikomisjon; sotsiaal- ja tervishoiukomisjon; revis-jonikomisjon; keskkonna- ja korrakaitsekomisjon; vallaplaneeringu ja eelarvekomisjon.

Kambja vallavolikogu alatiste komisjonide esimeesteks valiti:

*haridus- ja kultuurikomisjon – Lembit Jakobson;
*sotsiaal- ja tervishoiukomisjon – Helve Tenno;
*revisjonikomisjon – Avo Alliksaar;
*keskkonna- ja korrakaitsekomisjon – Heiki Kortspärn;
*vallaplaneeringu ja eelarvekomisjon – Kalle Kruuse.

Salajasel hääletusel valis volikogu 21. novembril 2002 revisjonikomisjoni liikmeteks Jüri Erkmaa ja Gunnar Ots.

Sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni juhi Helve Tenno ettepanekul kinnitas volikogu nimetatud komisjoni liikmeteks Harri Kolsari, Irma Drenkhani, Heigo Mägi, Milvi Paas ja Peeter Ruuge.

Volinikud otsustasid nimetada Kambja valla esindajateks Tartumaa Omavalitsuste Liidu Omavalitsuste Päevale vallavolikogu liikmed Mati Luik ja Ly Brikkel.

Vallavanem Ivar Tedrema nimetati Kambja valla esindajaks Tartumaa Omavalitsuste Liidu Omavalitsuste Päevale ja delegeeriti juhatuse koosseisu (tema asendusliikmeks nimetati Reet Kiuru).

Vallavolikogu oktoobriistung

Vallavolikogu neljas koosseis vormistas oma viimasel istungil 10. oktoobril 2002 otsuse nr 82, millega lõpetati Kambja valla osalemine mittetulundusühingus Kambja Ambulants. Otsus jõustus teatavakstegemisest MTÜ Kambja Ambulants juhatusele.

Eelmine vallavolikogu lubas otsuses nr 83 Haridusministeeriumi Koolivõrgu Bürool kui kooli pidajal kinnitada Kammeri külas asuva Kammeri kooli (reg.kood 70006197) arengukava tingimusel, et kooli ei likvideeritaks.

Tegevust lõpetav vallavolikogu koosseis muutis määrusega nr 47 valla põhimäärust (kinnitatud 31. augustil 2000). Muudatused tulenesid valdavalt Eesti Vabariigi seadusandlusest, mida pidevalt täiendatakse ja korrigeeritakse.

Volinik Anne Välja ettepanekul on nüüd valla põhimääruses lause: “Mittetulundusühingud ja seltsingud esitavad taotlused kultuuri-, spordi- ja noorsootööalasteks tegevustoetusteks volikogu kultuurikomisjonile hiljemalt 1.oktoobriks.”

Vallavolikogu novembriistung

Vastvalitud vallavolikogu võttis vastu esimese määruse 21. novembril 2002 ning see puudutas vallaeelarve muutmist:"Võtta vastu ja kinnitada Kambja valla 2002.aasta lisaeelarve kogumahuga -260 400 krooni."

Vallavolikogu esindajateks koolide hoolekogudesse kinnitati: Irma Drenkhan (Kambja Põhikool), Helve Tenno (Kuuste Põhikool), Andres Voore (Unipiha Algkool)

Vallavolikogu kinnitas järjekordse vaba põllumajandus- ja metsamaade erastajate nimekirja. Vaba põllumajandusmaad erastas Aivar Paulson, vaba metsamaad erastasid Raido Lääne, Milvi Kalde ja Ülo Drenkhan.

Rahvaliidu nimekirjas vallavolikogusse kandideerinute nimel tänan kõiki Kambja valla elanikke, kes usaldasid meid järgmise kolme aasta jooksul valla elu korraldama ja juhtima.

Kõik on hea, mis hästi tehakse - nii õpetab Kambja rahvatarkus. Rahvaliidu nimekirjas vallavolikogusse valitud volinikud püüavad oma tegevuses seda rahvatarkust järgida ning jätkavad Kambja valla tasakaalustatud arendamist.

Sooja suve järsk lõpp ja talve tulek juba oktoobrikuus tõid kokku Kambja Naisseltsi Tilde elurõõmsad ning ettevõtlikud liikmed. Arutlesime, mida võiks Kambjas ette võtta, et lastele vaheldust pakkuda ning et see vaheldus lastevanematelt rahalist väljaminekuid ei nõuaks.

Ühiselt jõudsime järeldusele, et Kambja Naisselts Tilde peaks korraldama Kambja valla lastele ürituse, kus lapsed lisaks mängimisele-müramisele ja maiustuste krõbistamisele saaksid endid arendada ja proovile panna. Ürituse nimeks sai "Päkapikula" ja see viidi läbi 1. detsembril Kambja spordihoones.

Ettevalmistusteks kulus Kambja naistel omajagu tööd ja vaeva: vallamaja saal on väike, kas spordihoone on vaba? Kas vallavalitsus on nõus rahaliselt toetama? Kes toob oksad, puuklotsid-toorikud, kuused ja õled? Jne. Korraldajate töö ja vaev said kuhjaga tasutud, kui ürituse lõppedes selgus, et "Päkapikulal" käis üle 100 lapse. Lisaks veel lastevanemad.

Siinkohal tahaks tänada asutusi ja inimesi, kes ürituse kordaminekule kaasa aitasid: Kambja Vallavalitsus, OÜ Cambi, AS Pere Leib, Terje Lomp, Raimond Käsi, Kaido Tammepõld, Gunnar Ots, Tarmo Teder, Maimu Pärn ja Kersti Vill.

Kambja luuletaja Maria Martini möödunud sügisel alguse saanud edukas osalemine luulevõistlustel sai tänavu sügisel ilusa jätku: mitmesaja osavõtjaga ülevabariigilisel luulekonkursil "Kuldne Kaseleht 2002" tuli järjekordne laureaaditiitel ja absoluut arvestuses kolmas koht.

Konkursile võis esitada viis kuni kuus luuletust, millede seast þürii valis välja parimad ning määras auhinnad. Parimad luuletused avaldati äsjailmunud luulekogumikus, igalt autorilt üks kuni kolm luuletust. Maria Martini luuletusi on aga kogumikus koguni neli: "Mõtsatalo Maali naestepäiv", "Kodu", "Laudalüürika" ja "Iseseisvuspäeval".

Koduvalla toimetuselt Maria Martinile jätkuvat loomeedu.

Politseiamet korraldas Eesti Politsei 84. aastapäeva puhul taas laste ja noorte loomingukonkursi, millel osalesid edukalt Kambja kooli õpilased.

Tartu Politseiprefektuur saatis Politseiametisse hindamiseks 10 parimat tööd, kokku premeeriti aga 19 väga hea töö autorit.

Lapsed kirjutasid erinevatel teemadel, kuid politseiametnikke tegi murelikuks see, et palju puudutati koolivägivalla teemat. Selline probleem koolides tundub olevat tõsine.

Politseiametisse hindamiseks saadeti ka kahe Kambja vallast pärit autori tööd, nendeks olid Kambja Põhikooli 5. klassi õpilane Merili Kuusik ning sama kooli 8. klassi õpilane Ott Krull. Preemia väga hea töö eest sai ka Kambja Põhikooli 8. klassi õpilane Liisa Unt.

22. septembril toimus Kambjas Kopsumäel duatlon. Osalejad pidid läbima ühe ringi joostes ja kolm ringi rattaga sõites.

Toome siinkohal välja esimesed kuus üldarvestuses:

1. Elger Sepp 23,56
2. Stig Juhanson 23,59
3. Pihel Prants 24,40
4. Janno Välja 25,25
5. Reno Põder 25,53
6. Taivo Prants 27,17

Tublisid duatlonil osalejaid oli seekord 23 ning võistluse lõpus loositi kõigi osalejate vahel välja mitmeid auhindu, milleks olid jalgpallid, korvpallid ja AURA veekeskuse kinkekaardid.

Ilusas karges sügisilmas said kõik osalejad põsed punaseks ja hea tuju terveks päevaks.

Kambja Vanad võitsid korvpalliturniiri

Traditsioonilisel Kambja sügisturniiril korvpallis osales neli meeskonda, kõik Kambja vallast: Kambja Vanad, Parve, Kammeri, Koolinoored.

Pärast aastast vaheaega võivad Kambja Vanad ennast jälle valla korvpallimeistriteks lugeda, kuna nemad võitsid selle turniiri. Mängude tulemused: Koolinoored – Parve 21:38; Kambja Vanad – Kammeri 33:26; Kambja Vanad – Koolinoored 46:36; Parve Kammeri 42:25; Kammeri – Koolinoored 45:27, Parve – Kambja Vanad 27:43

Võitnud võistkonnas mängisid Roland Pärli, Urmas Uueküla, Margus Erstu, Aarne Mullonen, Aivar Juuse.

Novembrikuu külalisetenduses Tuhkatriinu astus Vanemuise Suures majas, kõikidele lastele muinasjutust tuntud näidendi pearollis, üles Unipiha kooli vilistlane Maarja Jakobson.

Praegustele Unipiha kooli õpilastele tuli see suure üllatusena. Oldi küll Maarjat nähtud vahel ema-isa abilisena õpetaja rollis, kuid mitte näitlejana.

„Lapsed olid „sillas“, kui nad pärast etenduse lõppu said lavale Maarjaga kohtuma minna,“ sõnas Eha Jakobson

„Tüdrukud uudistasid pärani silmi Tuhkatriinu kleiti ja kingi, poisid rohkem lavale püstitatud lossi“.“

Tänu Maarja Jakobsonile on Unipiha kooli lapsed varemgi Vanemuise laval saanud näitlejatega kokku.

HUVITAV FAKT: Maarja Jakobson kaitses esimese näitlejana Eestis, magistritöö. Maarja Jakobson on kutsemagister: suurema osa tema magistritööst moodustasid praktilised tööd, see tähendab rollid teatris.

MTÜ ZZ Noortekas tänab kõiki toetajaid, kes on Noortetoa avamisele kaasa aidanud:

*Balti-Ameerika Partnerlusprogramm ja Avatud Eesti Fond
*Põhjamaade Ministrite Nõukogu Infobüroo
*Tartu Maavalitsuse Alaealiste Komisjon
*Kambja Vallavalitsus
*Arens Mööbel
*Värvikeskus
*Postimees

Eriline tänu kuulub aga järgmistele kodanikele: Aino Popova, Enno Soodla, Ivar Tedrema, Triin Toomiste, Margo Uus, Indrek Ird, Taavi Paade, Kristo Vähi, Egert Leheste, Jüri Toomiste, Eha Soodla, Kaitis Käärik

Noortetuba on avatud alates 25. novembrist esmaspäevast reedeni kella 13-21.

Sissepääs Kambja Spordihoone küljeuksest.

Kambjas kirikus pühitseti esimesel advendipühal sisse uued tornikellad ja altarikuju "Kristus ristil".

Rohkem kui pool tonni usku, lootust, armastust

Usk, lootus ja armastus on saanud Kambja kiriku tornis endale kindla kõla ja kaalu. Suurim pronksist tornikell «Usk» kaalub 554 kilogrammi, temast paremale jääv «Lootus» 355 ja vasakul asuv «Armastus» 187 kg. 20 meetri kõrgusele kirikutorni tõsteti pronkskellad vintsiga.

«Nende kellade helin kuulutab, et jumalal on Kambja rahvale head küll, küll, küll,» lausus Tartumaa praost Joel Luhamets kellade pühitsemisjutluses ning tema sõnumit saatis rõõmus kellamäng.

Kambja kirikuõpetaja Toomas Nigola annab lootust, et matuste puhuks peaks saama tornikellad mõistagi sündsamasse helistikku seada, ehkki kingiks saadud kellasid iseloomustavat tõesti väga rõõmus ja helge kõla.

Kelladekomplekt vahetas kirikutornis välja kunagi Moskvas valatud kella, mis sai viimases sõjas tugevasti kannatada ning oli sestap halva kõlaga.

Uued tornikellad valati Saksamaal Münsteri lähedal Petit & Gebr. Edelbrocki kirikukellatehases. Kellade valamine ning ülespanek läksid kokku maksma üle poole miljoni krooni. Kellad jõudsid Kambjasse tänu Saksamaa Schnathorsti koguduse endise pastori Wilhelm Johanningi initsiatiivile ning põhiosa vaja läinud rahasummast annetasid Tengerni vabrikandid Gunther Schmitz, Günter Kammeier ning Gerhard Bösch.

Sakslastest annetajad koos abikaasadega võtsid osa kellade pühitsemisjutlusest ning üllatasid kirikulisi oma kaunite lauludega.

Heategijate tänamiseks kinkis Kambja vallavalitsus neile muude meenete seas Kambja valla lipu. Vallavanem Ivar Tedrema sõnul lisab lipule kui sümboolsele kingitusele väärtust asjaolu, et Kambja valla lippu pole varem kingitud ühelegi asutusele või eraisikule.

Maavanem Jaan Õunapuu tunnustas Saksamaal elavaid heategijaid oma tänukirjadega. Maavanem imetles Kambja rahvast, kes eesotsas vallavanem Ivar Tedremaga on suutnud kunagise pühakoja varemetele rajada kauni kiriku ning on leidnud oma ettevõtmisele toetajaid ka kodust kaugemal.

Kambja koguduse sõprussuhted sakslastest kristlastega algasid ja arenesid tänu Vanemuise teatri orkestrandile ja Kambja pasunakoori dirigendile Kalev Laanessaarele, kes on juhtinud viimastel aastatel väga tarmukalt Kambja koguduse tööd.

Kambja kiriku kellade valmistamiseks on andnud raha ka Kambja vallavalitsus, Tartu maavalitsus, eraisikutest annetajad ning koguduse liikmed. Ligikaudu 60 000 krooni, mis kulus kellade ülespanekuga seotud kulude katmiseks, on praegu veel leidmata, mistõttu iga annetus Kambja kiriku heaks on oodatud.

Kirik hakkab meelitama turiste

"Usk", "Lootus" ja "Armastus" hakkavad elektroonika juhituna alevikurahvale ja möödasõitjaile varsti märku andma täis- ja pooltundidest. Juba praegu kõlab südapäeval kaunis kellamäng ning kirikukella löögid märgivad aja kulgu ka kell 9, 15 ja 18. Toomas Nigola teab, et kogudusel on kavas paigaldada kirikutornile ajanäitaja. Kambja kirik on muutumas huvipakkuvaks turismiobjektiks: sadu Kambjast läbikihutajaid meelitatakse peatuma efektsete ja maatingimustes haruldaste nähtustega, et neile siis serveerida meie rikkaliku ajaloo- ja kultuuripärandit.

Tornikellade pühitsemise järgsel ööl kell 00.00 hakkasid kellad ootamatult lööma. Öine kellamäng kestis ligikaudu kolmveerand tundi, kuni koguduse esindaja kirikusse jõudis. Tegemist ei olnud tehnilise apsuga, nagu võiks arvata, vaid üks kellahuvilistest oli näppinud omaalgatuslikult kellade juhtpulti. Kirikuõpetaja Toomas Nigola palub vallalehe vahendusel vabandust kõigilt, kelle unerahu öine kellamäng segas. Järgmise päeva politseiuudistest selgus, et kellalöögid lõpetati umbes sel ajahetkel, kui Tatra orus toimus väga traagiliste tagajärgedega liiklusõnnetus. Kurb küll, kuid Kambja kiriku kellad juhtusid lööma kolmele elule hingekella…

"Kristus ristil" Kambja kirikus Endel Taniloo annetusena

Esimese advendipüha jumalateenistusel pühitseti ka Kambja kiriku altarikuju "Kristus ristil", mille on restaureerinud ja kogudusele kinkinud skulptor Endel E. Taniloo.

Kuju on kipsist, kaks meetrit kõrge, monteeritud puitristile. Taniloo leidis kuju osad 1951. aastal ühe Tartus Aleksandri tänavas asunud valukoja pööningult. Autorit ei ole teada, kuid oletatavasti on tegu skulptor Anton Starkophi tööga kolmekümnendatest aastatest.

"Jumal käskis," vastab Endel Taniloo, kui pärida, miks annetas ta aastakümneid seisnud kuju just nüüd Kambja kirikule.

Altarikuju annetamisprotsess sai alguse oktoobris, kui Endel Taniloo viibis Kambjas matusetalitusel, mida viis läbi Toomas Nigola. Keskustelus tuli jutuks, et Kambja kirikul puudub ikka veel altarikuju ning Endel Taniloo tegi oma pakkumise. See võeti tänuga vastu.

Poolsada aastat tagasi leitud kuju restaureeris ja korrastas oma kulu ja kirjadega Endel Taniloo, kes aastal 1987 aitas Kambjasse luua talurahvakooli memoriaali.

Oli ilus suvi…

Sel suvel koduvallas ringi rännates võisime rõõmuga tõdeda, et nii mõnedki paigad on paari aasta taguse ajaga võrreldes kaunimaks muutunud.

Varem esiletõstetud kodud on sama heal tasemel või veelgi ilusamad ja naabridki on sageli kodukaunistamise pisikust nakatunud. Ja kuigi oleme eelmise kahe suvega jõudnud pea kõigisse valla servadesse, leidsime, et kõrvalisemate teede ääres on veel palju põnevaid kohti, mis edaspidigi kutsuvad end avastama.

Ringsõidud toimusid suve alguses ja lõpus. Augustis kurtsid küll kõik aiapidajad kui ühest suust, et põud on rikkunud muru ja närvutanud lilled, kuid hoolitsetud koduümbruse tunneb ära vaatamata ilma kapriisidele.

Külluslik õiteilu Riina ja Jüri Erkmaa aias

Riina ja Jüri Erkmaa aias Vana-Kuustes leidub alati täies õiteilus lilli - neid on peenardel, lillekastides, ripppottides.

Imetlusväärne on suvekuumuseski rohetav tihe muru, rõõmsalt vuliseb purskkaev, peatuma meelitab puhkenurk tiigi kaldal.

Ly ja Tõnis Brikkeli kodus püüab pilku kivimüür

Koidu talus Lalli külas on Ly Brikkel ja Tõnis Brikkel rajanud uuselamu ette kena aia, kus pilgupüüdjaks on kivimüür. Tüüpprojekti järgi ehitatud maja muudab huvitavamaks omalaadne veranda.

Eeskujuandva heakorrastusega kodude tutvustamine jätkub uuel aastal.
 

Kommentaar "Koduvalla" (Nr 10 (63) oktoober 2002) Annely Zeigo artiklis "Noortetoas "Akvaarium" alustati remonti" turvateenusega kiitlemisele:

Ma ei tea, milline inimene või töötaja on Tambet Leets, aga juhul, kui "võõras seltskond mehi" ei olnud viimne kui üks alaealine, oli tegemist turvatöötaja eetika rikkumise ja volituste ületamisel vara vastase õigusrikkumisega. Igal juhul, kui artiklis kirjeldatu vastab tõele, oli tegu lubamatu alandamisega. Hariv on see, kui tutvustatakse sisekorda ja tagatakse sellest kinnipidamine - ilma ?estideta. Sest mis saab siis, kui tekib konflikt isikuga, kellele ei mahu turvatöötaja ebakorrektne käitumine ja tekitatud kahju hinge, ning kes saab ka poksija Tambet Leetsi vastu (näiteks mitte füüsiliste vaid juriidiliste lahenduste kaudu)?

Austatud Tambet Leets, see ei ole niivõrd Sinu isiku vastu suunatud kom-mentaar, kuivõrd tähelepanu juhtimine võimalikele olukorda komplitseerivaile reaktsioonidele - seda enam, et asja esitamise tooni valis artikli autor, kes ilmselt ei ole turvatöö põhimõtetega kursis.

Tasub meeles pidada, et turvatööl on lisaks ühekordsele eesmärgile ka oma eetika, käitumisreeglid ja õigussätted, millest kinni pidades tagatakse konkreetsest püsivam teenuse eesmärk, funktsionaalsus ja maine.

Politsei must kroonika septembris

09. septembri varahommikul varastati Sulu külast Pangodi kaupluse territooriumilt vöökott, milles olid EV pass, juhiload, haigekassakaart ja 18 000 krooni sularaha. Varguse toime pannud isik tunnistas end süüdi, karistuse määrab kohus.

Ööl vastu 11. septembrit on omavoliliselt sisse tungitud Kambja alevikus asuvasse spordihoonesse. Ukseklaasid on lõhutud, kuid midagi võetud ei ole. Kahtlusalusega tegeletakse, ta ei ole kohalik.

Ööl vastu 18. septembrit on akna kaudu sisse tungitud Kambja alevikus Kase tänaval asuvasse garaaþi ning varastatud sealt mootorsaag Stihl 260, trimmer Oleo-MAC 740, kaks jalgratast Peugeot. Kahju tekitati vargusega üle 24 000 krooni. Kambja valla konstaabel ootab kõigi tähelepanelike inimeste kõnesid, kes nägid sellel öösel sündmuskoha läheduses liikumas mehi veoautoga.

17. septembril avastati, et Aakaru külas Labi maaüksusel on toimunud lageraie 1,7 hektari suurusel metsamaal, üles on töötatud 651 tm männi-ja kuusepuitu. Omanikuletekitatud kahju on ligi 400 000 krooni. Keskkonnale tekitatud kahju on ligi 150 000 krooni, see tuleb heastada kurja-tegijal. Kahtlustatavaga tegeletakse.

17. septembril teatati, et augustis kadus Pangodi järve äärest peo käigus mobiiltelefon. Telefoni omastaja on teada ning salajase varguse eest karistab kohus.

Ööl vastu 20. septembrit lõhuti Kambja alevikus Kambja kaupluse klaaspakettaken. Midagi võetud ei ole.

2. septembril avastati, et ukse kaudu on sees käidud Kammeri küla talus ja varastatud mootorsaag Stihl 246. Kohalik konstaabel ootab Kammeri küla elanike tähelepanekuid, ka palutakse abi alaealistelt, kes seal bussijaamas tihti liiguvad.

Ajavahemikul 17.-20. september varastati Pangodi külas Pangodi järvelt keti lõhkumise teel rohelist värvi sõudepaat Bella Fiord, mille number on ETN 1059. Paadi eritunnusteks on välisküljel olev umbes 25 cm laiune pruun triip, mootori kinnitusena alumiiniumist tugevdusplekid, paadi küljes keti kinnituseks tehtud obadus. Istmed on pruunid, aerud ja põhjarest puuduvad. Kahju tekitati vargusega 7000 krooni. Omanik on pannud välja 3000 krooni suuruse vaevatasu inimesele, kes annab olulise niidiotsa paadi leidmisel. Teateid paadi kohta ootab omanik telefonil 052-93 214.

Must kroonika oktoobris

12. oktoobril tungiti aknaklaasi eemaldamise teel sisse Riiviku külas asuvasse majja ning varastati EV pass, käekell, kingad, raadio ja rahakott, milles oli mitukümmend krooni sularaha.

13. oktoobril kella 7.30 paiku leiti Kavandu küla talust, oma elukohast poonuna Valduri (sünd. 1961) surnukeha. Oletatav surma põhjus on enesetapp, mees jättis hüvastijätukirja.

24. oktoobril kella 23 ajal püüdis teos kahtlustatav 41-aastane tartlane Urmas Kambja alevikus Mäe tänava maja juures koos teise meesterahvaga varastada veoauto Scania kütusepaagist diiselkütust. Kahju selgitamisel. Kes nägid sel ajal liikumas Kambjas võõrast punast värvi autot VAZ 2101, palutakse sellest teatada konstaablile.

Ööl vastu 24. oktoobrit varastati Kambja alevikus Võru maanteel asuva osaühingu tanklast pitsat. Praeguseks on varastatud pitsat kehtivuse kaotanud ning selle kasutamine on eraldi kriminaalkorras karistatav.

Ajavahemikul 19.- 25. oktoober on sisse murtud Kambja vallas asuvasse maakodusse ja varastatud muruniiduk, talvekummid, puidust mööbel ja teisi esemeid. Kahju tekitati üle 20 000 krooni. Läheduses elavate inimeste tähele-panekuid võõraste masinate liikumise kohta ootab kohalik konstaabel.

Must kroonika novembris

Ööl vastu 4. novembrit on akna kaudu sisse tungitud Kambja alevikus asuvasse Kambja ambulatooriumisse ning lõhutud uksepiit ja ukselukk.

Ajavahemikul 3.-7. november on Kullaga külas asuvasse majja akna kaudu sisse murtud ning varastatud toiduaineid, nahkjope ja äratuskell. Kuriteos kahtlustatavaks on Põlvamaalt pärit noormees.

6. novembril kella 22.00 paiku helistas 30-aastane mees Suure-Kambja külla seal viibivale 26-aastasele naisele ja ähvardas teda vägivallaga. Mehele esitatakse süüdistus Karistusseadustiku ähvardamise paragrahvi alusel, mis näeb karistusena ette rahalist karistust või kuni üheaastast vangistust.

15. novembril laekus avaldus selle kohta, et septembris oli heauskne Kambja valla mees laenanud mootorsae Husqvarna tundmatule Mihkli-nimelisele meesterahvale. Laenaja aga kadus koos saega. Praeguseks on kahtlustatav isik tuvastatud ning varguse tõttu saamata jäänud tulu võib kannatanu nõuda kohtu kaudu.

20. novembri pealelõunal on varastatud Oomiste külas asuva firma puhkeruumist mobiiltelefon Nokia 5110.

28. novembril avastati, et Kambja vallas Sirvaku külas on toime pandud röövraie ning varastatud suures koguses metsamaterjali. Kahju selgitamisel. Osa varguses osalenud isikuid on tuvastatud.

Oktoobris murti sisse Riiviku külas asuvasse majja ning varastati erinevaid esemeid. Kahtlustatavad isikud on tuvastatud ning nendele Põlvast ja Viljandist pärit noormeestele esitatakse süüdistus.

Varguse eest näeb Karistusseadustik ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kui vargus on toime pandud sissetungimisega, grupi poolt, suures ulatuses või isiku poolt, kes ka varem on sarnase teo sooritanud, võidakse karistada kuni viieaastase vangistusega.

Koerad ketti või aedikusse!

Kambja valla elanikud kaebavad politseile, et Vana-Kuuste külas jookseb vabalt ringi noor hundikoer, kelleperemees ei ole koera jaoks aeda ehitanud ning loom häirib teisi elanike ja nende kinni olevaid koeri. Hulkuvad koerad kuuluvad seaduse järgi mahalaskmisele. Seetõttu soovitab politsei koeraomanikel oma neljajalgsed sõbrad aias või ketis kinni hoida.

Vara vajab järelvalvet

Politsei juhib tähelepanu sellele, et oma vara ei ole soovitav jätta järelvalveta. Kui talve saabudes suvilates enam ei elata, tuleks tühjadest majadest oma väärtuslikud asjad ära viia, et võõrad neid himustama ei hakkaks. Võib paluda ka lähematel naabritel oma maja valvata ning anda hinnalisemad esemed naabri juurde hoiule. Tühjad elaniketa majad on pimedal ajal varastele hea tegutsemispaik. Tähelepanelike ja abivalmite naabrite abil on võimalik kuritegusid ära hoida ning samas aitavad valvsate inimeste tähelepanekud politseil kurjategijatele kiiremini jälile jõuda.

Anonüümseid vihjeid erinevate tähelepanekute kohta ootab Tartu politsei vihjetelefon numbriga 308-850 ja kohalik konstaabel Nelly Ruuge T ja N kell 9-11 telefonil 416-247.

Politsei soovib kõigile turvalisi ja rahulikke jõulupühi.

Toimub politseioperatsioon

Aasta lõpuni toimub politseioperatsioon, mille käigus konstaablid, patrullid ja abipolitseinikud viivad läbi reide nii linnas kui maakonnas.

Otsitakse narkootikumide ja salaviina müügikohti ning müüjaid, ärandatud autosid ja tagaotsitavaid isikuid. Politseioperatsioon annab politseinikele seaduse piires laiemaid õigusi sõidukite peatamiseks ning läbiotsimiseks ja ka ruumide läbivaatamiseks.

Politsei vabandab ette väikesete ebamugavuste pärast ning palub kõigi turvalisuse nimel mõistvat suhtumist.

Alaealine viibib öösel õues ainult koos täiskasvanuga

Palju muret tekitavad alaealised, kes öösiti üksinda ilma vanema saatjata väljas ringi liiguvad ja vahel ka alkoholi tarbivad ja suitsetavad.

EV Lastekaitse seadus sätestab, et alla 16-aastasel alaealisel on keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 23.00-6.00. Ajavahemikus 1. juuni-31. august on alaealisel keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 24.00-5.00. Saatjaks peab siis olema üle 18-aastane isik. Kohalikul omavalitsusel on õigus antud seaduses sätestatud öist liikumispiirangut ajutiselt lühendada. Näiteks aastavahetuse öösel ja jaanipäeval võivad ka alaealised öö läbi väljas viibida.

Lapssuitsetajaid ootab karistus

Problemaatiline on olukord, kus Kambja ja Kuuste koolide juures õpilased tarbivad tubakatooteid. Alaealisi, keda on suitsetamiselt tabatud, ootab ees karistus. Alla 14-aastased lapsed saadetakse Tartumaa Alaealiste Komisjoni ette oma teost aru andma. Alaealistele alates 14. Eluaastast ja täiskasvanutele on vastavalt Tubakaseadusele keelatud kohas suitsetamise eest ette nähtud karistus kuni 600 krooni.

Aeg kanda helkurit

Pimedal ajal on väga tähtis kanda helkurit. Maanteedel ei ole tume kogu ilma helkurita hästi nähtav.

Helkurita tumedates riietes jalakäija on autojuhile nähtav alles 25 meetri kauguselt, helkuriga varustatud inimene aga juba 250-300 meetri pealt. 25 meetri kauguselt jalakäijat märgates ei pruugi pidurdamine enam õnnetusest päästa. Jalgrattad tuleb kindlasti üle kontrollida, et neil oleks vajalik valgustus küljes ja töökorras. Kõndida tuleb vasakul teepervel ning helkur peab riiete küljes rippuma nii, et see oleks igast küljest nähtav.

Nii linnas kui ka maakonnas juhtub igal aastal mitmeid õnnetusi, kus auto alla jäävad helkurita jalakäijad ning valgustuseta jalgratturid. Tuleb ette ka juhtumeid, kus otsasõitja põgeneb ning löögi saanud kannatanu jäetakse külma ja pimeda kätte hinge vaakuma. Seetõttu palub politsei kindlasti kõigil, kes liiguvad jalgsi või rattaga, varustada end helkuri ja nõuetekohase valgustusega.

Helkur on pisikene ja odav, kuid võib päästa elu.

Kuuste piirkonna 27 külaliikumisest huvitunut kogunesid käesoleva aasta augustis Lalli külla Ploomi tallu, et ajurünnakus jõuda selgusele, kas külaliikumine võiks olla üks võimalikest jõududest kohalike probleemide lahendamisel.

Enamus kogunenutest olid Kambja valda sisserännanud inimesed ja sellest ka nende kõrgemad ootused kohaliku elukeskkonna kvaliteedile.

Külaelu mobiliseerimist peeti vajalikuks, eelkõige üksteisega tuttavaks saa-mist. Selgus tõsiasi, et sageli ei tunta oma naabreidki. Arvati, et koostöö naabrite vahel võib osutuda mitmeti kasulikuks, nii tööalaselt kui naabrivalve teostamisel.

Üllatuslik oli kuulda, et Kuuste piirkonna keskuseks peeti Rebase kauplust, mitte Kuuste kooli või sidejaoskonda, nagu oleks eeldanud.

Külalisesinejana tegi ülevaate Eesti Külade ja Väikelinnade Liikumisest Tartumaa üks eestvedajatest pr. Aime Vilu, kes julgustas Kambja valla sädehingi ettevõetud algatust jätkama.

Kohalike omavalitsuste valimise varjus toimus järgminegi Kuuste piirkonna külaliikumise üritus. 11. oktoobril valiti Kuuste koolimajas külavanemaid. Kuna külad on suuruselt väga erinevad, siis toimkond otsustas mõnedele neist valida ühine külavanem. Nii sai Lalli küla vanemaks Harri Kolsar, Rebase ja Sipe külade vanemaks Andres Voore, Kuuste küla vanemaks Marek Palusoo. Talvikese, Kõrkküla ja Sirvaku küladele sobivat külavanemat ei pakutud, seati sealseks libakülavanemaks Janek Albert, kes on tegelikult Sipe küla elanik.

Et külavanema amet on siinkandis uus ja senitundmata, siis vastsed ametimehed said oma tegevuse esimeseks abimaterjaliks külavanemate käsiraamatud. Muidugi eesmärgil, et nad vihikud kenasti läbi loeksid ja vajalikud tõed teadmiseks võtaksid.

Samuti peeti esimesed küladevahelised jõukatsumised meeskonnatöös. Hästi toimiva ja areneva kogukonna aluseks on oskus ühiselt tegutseda ja arvestada kõigi liikmetega. Napilt teistest paremini õnnestus see Lalli küla meeskonnal (Valve Ojasalu, Elina Kanep, Kaido Mark, Mati Kanep, Tõnis Brikkel). Esimesel Kuuste rahvapeol jagus hoogsat jalakeerutust ja lahedat suhtlemist varajaste hommikutundideni.

Tänan Ülo Ploomi, August Laanesaar, Marek Palusood, Andres Vooret ja palju-palju teisi toredaid inimesi, kes oma osavõtu, jõu ja nõuga on aluse pannud külaliikumisele Kambja vallas.

Järgmisel suvel on plaanis korraldada suurem kodukandiliikumise päev Kambjas.

Korraldav toimkond ootab külade esindatust üle Kambja valla!

Ja veel…

Armas kambjalane! Väga teretulnud on Sinu arvamused ja ettepanekud järgmistes küsimustes.

*Missugune peab olema Sinu arvates külavanem (mees/naine, noor/vana, põliselanik/tulnukas…jne)?
*Kes võiks olla Sinu külas külavanem?

Huvile, ettepanekutele ja koostööle lootma jäädes,