eelmine leht Nr. 2 (66) veebruar 2003 järgmine leht

Selles lehes:

• Sada eluaastat, sada sünnipäeva
  Kargel talvisel jaanuarineljapäeval, kui päike naeruselt pilve tagant piilus, tähistas Aarike Hooldekodu pere oma vanima ja kauaaegseima elaniku Liine Puusemp`i 100. sünnipäeva.
• Rahvaliidu kandidaadid väärivad usaldust
  Riigikogu valimistel kandideerib Tartu- ja Jõgevamaal kaheksale rahvaesindaja kohale kogunisti 74 isikut, kuid Kambja vallavanemana usun kindlalt, et meie valla valijad toetavad oma häältega eestlust ja maaelu hoidvaid ning arendavaid kandidaate, kellel väärtust võime mõõta nende seniste tegude, mitte uute ja uhkete lubaduste järgi.
• Valimistest rahvuslase pilguga
  Neli aastat tagasi, enne Riigikogu valimisi, kirjutasin Koduvallas, et ei ole hea valida esimest ettejuhtuvat kena ja magusat juttu puhuvat naist või meest. Et valida tuleks neid, kellest Kambja valla rahvale kasu võiks tõusta.
• Miks ma tahan astuda poliitikasse?
  Maavanem Jaan Õunapuu: "Pean oluliseks Eesti tasakaalustatud arendamist."
• Villu Reiljan – isikupärane riigimees
  Inimesed, kes kohtavad elus esimest korda Villu Reiljanit, satuvad tihtipeale hämmingusse. Ta on vastand sellele, kuidas poliitikut tavaliselt ette kujutatakse.
• Miks ma valin Mai Treiali?
  Tean-tunnen Mai Treialit juba aastaid, kuid lähemalt ja töisemalt viis saatus meid kokku mõni aasta tagasi. See oli aeg, kui Mai Treiali eestvõttel asuti looma uut eestimeelset ja perekeskset naisteühendust, millele pandi nimeks Epp ning mille esinaiseks ta ühenduse liikmete poolt suures üksmeeles valiti.
• Valla pensionäre toetatakse maamaksu tasumisel
  Kambja vallavolikogu alustas uut tööaastat 30.jaanuaril 2003.a.
• President Arnold Rüütel: "Kooli ehitame valmis."
  Arnold Rüütel on oma varasemas elus Kambjat külastanud päris tihti, kuid presidendina on ta Kambjas esimest korda 2003. aasta 12. veebruari õhtupoolikul. Ka Eesti presidendile kui institutsioonile on see esimene kord Kambjat väisata, sest siia pole sattunud ei Konstantin Päts, ei Lennart Meri.
• Kambja Laulu- ja Mänguseltsi kroonika
• Aita Gruusia last!
  " Aita Gruusia last!"- sellise pealkirjaga üleskutse läkitas veebruari algul Eesti koolide õpilastele ja õpetajatele Unipiha kooli õpetaja Lembit Jakobson. Et laste väärtushinnangud (nagu ka taskuraha) sõltuvad ennekõike vanematest ja kodudest, avaldab Koduvald olulisemaid lõike Lembit Jalobsoni läkitusest.
• Juubilarid ja eakad sünnipäevalapsed märtsis
• Jälle valima - seekord Riigikogu!
  2. märtsil 2003 toimuvad Riigikogu korralised valimised
• Teated
  

Sada eluaastat, sada sünnipäeva
Valla vanim elanik Liine Puusemp tähistas suurjuubelit

Meist vähesed jõuavad oma eluteed käia sajanda sünnipäevani. Kambjalane Liine Puusemp seadis suurjuubeli oma teadlikuks sihiks ning suutis selleni ka rühkida.

Valla sotsiaalnõunik Heli Jaamets:

Kargel talvisel jaanuarineljapäeval, kui päike naeruselt pilve tagant piilus, tähistas Aarike Hooldekodu pere oma vanima ja kauaaegseima elaniku Liine Puusemp`i 100. sünnipäeva.

Väike ja kleenuke sünnipäevalaps istus oma voodil, enda valitud rõõmsates värvides kleit ja hele kampsun seljas ning kirju rätt peas ja naeratas õnnitlejatele. Liine eelistavatki alati heledaid ja rõõmsaid värve. Sünnipäevalauda ehtisid lillekimp ja tort juba hommikul külas käinud õelastelt.

Vallavalitsuse ja hooldekodu pere õnnesoovid võttis Liine hea meelega vastu ning kinnitas, et jumal on tõesti talle palju aastaid kinkinud ning ka tervist piisavalt andnud.

Liine ei ole eriti jutukas, kuid sünnipäevatorti -kringlit süües ja väikest tervisenapsi juues oli ta nõus oma elust ja noorusest rääkima.

Liine Puusemp sündis Ahja mõisarentniku peres 30. jaanuaril 1903. aastal. Nimeks pandi talle ristiema järgi Liine-Marie, aga see teine nimi on aegade keerises dokumentidelt kadunud. Liinel oli kaks vanemat õde – Liisa ja Anna. Isa pidas talu ja maksis mõisale renti.

Liine kui kolmest tütrest noorim asus täiskasvanuks saades tööle Tatra tellisetehasesse, kus ta tutvus Madise küla noormehe Voldemar Puusemp`iga, kelle isal oli Madise külas Siku talu. Noored abiellusid 1928. aastal.

  Kui palju oli talul maad või loomi, seda Liine enam ei mäleta, kuid mäletab, et rasket tööd sai tehtud väga palju.

Pärast sõda asus Voldemar tööle Parvele (Liine sõnade järgi Parve sovhoosi), kus ta töötas traktoristina ja ka autobussijuhina. Liine pidas kodust majapidamist. Voldemaril ei olnud süda terve ning 1963. aastal ta suri Tartu haiglas. Kuna saatus ei olnud neile lapsi kinkinud, jäi Liine kodutallu üksi. Talutöödel saadud raske jalavigastus ei võimaldanud enam koduste toimetustega toime tulla ning 1967. aastal asus Liine elama Aarike Hooldekodusse.

Nooruse kaunimaks ajaks peab Liine Tatra tellisetehases töötamise aega, kus töökaaslased olid noored ning kus ta oma Volli leidis.

Aarikel teavad ja tunnevad kõik Liinet ning hooldekodu töötajad meenutavad, kuidas Liine sõbrustas nende lastega. Praegune hooldekodu velsker Margus Kriiva, kes ei olnud siis veel sündinudki, kui Liine hooldekodusse tuli, meenutab, kuidas Liine mõni aasta tagasi ütles: "Varem andsin mina sulle kommi, nüüd annad sina mulle kommi (tablette- autori märkus), näed, kuidas aeg on läinud." Helmi Asmus meenutab, et tema väikest Mihhaili kutsus Liine kukeseenekeseks.

Kui küsime Liinelt, kuidas tervis on, viitab ta oma jalale ja ütleb, et käia ta hästi ilma teiste abita ei saa, kuid samas ütleb, et tervis on parem kui nooremana oli. Kuulmine ei ole ka enam see, mis vanasti ja kui ta paar aastat tagasi veel kudus ja heegeldas, siis nüüd silmad seda enam ei luba. Kuna Liine töötas vaid kodutalus, on tema pension väga väike, see ei ulatu tuhande krooninigi. Hooldekodu pere imetleb tema järjekindlust tervise ja puhtuse hoidmisel. Hooldekodu juhataja Elle Ott meenutab, kuidas kolm aastat tagasi oli Liine öelnud, et tema eesmärk on saja-aastaseks elada ning edaspidi on ta otsustavalt keeldunud lihatoitudest, eelistades rõõska piima ja saia (ilma võita). Suppi Liine ei armasta, näkitseb ühte-teist ja tervis püsib ühtlaselt normis.

Liine arutleb, et elu on viinud õed ning osa nende lastest, 77-aastane ristipoegki on läinud manalateele. Tema on oma eluga rahul ning elab päev korraga. Õnnitlejate soovid võttis ta tänuga vastu ning pakkus aga külalistele torti. Kui lõunasöök toodi, saatis hakklihakaste kohe tagasi.

Kui lahkusime, jäi Liine meile lehvitama, istudes oma voodil, pehme pleed õlgadel ning voodi ees laual tordid ja lillekimbud. Päev oli alles poole peal, sünnipäev jäi kestma.

Kambja valla sotsiaalnõunik Heli Jaamets

Rahvaliidu kandidaadid väärivad usaldust

Riigikogu valimistel kandideerib Tartu- ja Jõgevamaal kaheksale rahvaesindaja kohale kogunisti 74 isikut, kuid Kambja vallavanemana usun kindlalt, et meie valla valijad toetavad oma häältega eestlust ja maaelu hoidvaid ning arendavaid kandidaate, kellel väärtust võime mõõta nende seniste tegude, mitte uute ja uhkete lubaduste järgi.

Rändtirtsuparvena häältejahil sagivad poliitikud või poliitikuhakatised, kes maaelust ja tavainimeste muredest - rõõmudest võõrandunud, jäägu ka edaspidi ennastimetlevateks telenägudeks või seltskonnaajakirjade klantspildikangelasteks, sest neilt ei ole omavalitsustel ja maarahval loota abi ja mõistmist probleemide lahendamisel.

Vanarahva tarkusena on tänaseni laialt tuntud arvamine, et teist inimest õpib tundma alles siis, kui temaga koos on ära söödud puud soola. Puud (ehk tänapäeva mõistes 16 kilogrammi) on soola puhul suur kogus ja selle toidulisandina tarvitamine nõuab omajagu aega.

Töötan Kambja vallavanemana alates 1993. aasta sügisest, mistõttu oskan hinnata, kui suur on olnud ühe või teise kandidaadi ning ühe või teise erakonna tegelik huvi Kambja valla käekäigu vastu. Kui võtta praegu ette Tartu- ja Jõgevamaalt sel korral Riigikogusse pürgijate pikk nimekiri, selgub kiiresti, et 74 isiku seas on väga napilt neid poliitikuid, kes tegelikult ja tõhusalt on aidanud kaasa Kambja valla arengule ja meie probleemide lahendamisele.

Kambja valla sõpradeks võib kindlalt nimetada maavanem Jaan Õunapuud ja kunagist keskkonnaministrit (aastatel 1995- 1999), nüüdset Riigikogu liiget Villu Reiljani, kel on jätkunud alati hoolt ja tähelepanu Kambja valla vajaduste ja probleemide suhtes. Kambja valla sõprade sekka võib arvata ka Riigikogu liikme Mai Treiali, kes alates 1995. aastast on ikka ja jälle huvi tundnud Kambja rahva elu- olu vastu ning on püüdnud siinse rahva poolt tõstatatud probleeme üldistatud kujul Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmena Riigikogus seadusemuudatusteks vormida.

Kui piltlikult väljendada, siis Jaan Õunapuu, Villu Reiljan ja Mai Treial on poliitikud, kes on söönud pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist koos Kambja valla rahvaga kindlasti rohkem kui puuda soola.

Villu Reiljan ja Mai Treial on seisnud pikki aastaid Kambja valla huvide eest Riigikogus ja valitsuses. Maavanem Jaan Õunapuu on kogu oma ametiaja toetanud aktiivselt Kambja valla ja rahva tegemisi. Maakonna juhina on ta alati kõrgelt hinnanud tänaste kambjalaste pingutusi Kambja kui kultuurilooliselt rikka paikkonna identiteedi säilitamisel ja arendamisel. Paljudele inimestele veel kümmekond aastat tagasi uskumatuna tundunud Kambja kiriku kui usu- ja vaimuelu kantsi taastamine sai suuresti teoks maavanem Jaan Õunapuu kindla toetuse tõttu. Ka uue Kambja koolihoone ehituse alustamiseks andis maavanem Jaan Õunapuu oma kindla jah- sõna, ehkki mitmed poliitilised erakonnad püüavad hurjutavad tänaseni, et Kambjale pole uut kooli tarvis ning otstarbekam oleks kulutada riigi raha linnakoolide remontimisel.

Jaan Õunapuu, Villu Reiljan ja Mai Treial väärivad Riigikogusse pürgimisel Kambja valla rahva toetust.

Ivar Tedrema,

Kambja vallavanem

Valimistest rahvuslase pilguga

Neli aastat tagasi, enne Riigikogu valimisi, kirjutasin Koduvallas, et ei ole hea valida esimest ettejuhtuvat kena ja magusat juttu puhuvat naist või meest. Et valida tuleks neid, kellest Kambja valla rahvale kasu võiks tõusta.

Just valla kasu silmas pidades soovitasin tookord hääletada Villu Reiljani ja Mait Klaasseni poolt. Rahvas võttis head nõu kuulda ja need kaks Kambja valda varemgi aidanud meest said päris palju hääli. Villu Reiljan sai Riigikokku, Mait Klaassen aga vahetas parteid ja temast sai Võru maavanem. Olen tänagi veendunud, et nendele meestele antud hääled ei läinud kaduma, vaid teenivad meid tulevikuski edasi. Küll tuleb aeg, mil vald sellest kasu lõikab...

Aga oli veel teinegi näide: vahetult ennetookordseid valimisi käis vallas ringi kuulus sportlanna, kõneles ilusat juttu, andis lubadusi. Ja juhtuski nii, et vallarahvas andis märkimisväärse koguse hääli temalegi. Sportlanna sai hääled ja rohkem teda nähtud pole. Mida vallarahvas võitis? Mitte midagi. Tallinn Kambja vallarahva muresid ju ei usu...

Neli aastat on kiiresti möödunud ja 2. märtsil seisavad ees uued Riigikogu valimised. Nii mitmedki vallakodanikud on minu käest küsinud, keda valida, et hääl ikka täie ette läheks. Küsijatele ja kogu vallarahvale vastaksin nii: Kambja vallas on võimul Rahvaliidu valitsus, kuna vallarahvas tahtis seda möödunud sügisestel toimunud valimistel. Minagi olen Rahvaliidu liige ja kutsun vallarahvast hääletama Rahvaliidu kandidaatide poolt. Nii Rahvaliidu põhikiri kui platvorm 2003.a. Riigikogu valimisteks meeldivad mulle igati ja ma olen nendes sisalduvaga 99%-liselt nõus. Kelle poolt võiks vallakodanik oma hääle anda? Kõigepealt tahan toonitada, et iga valija on oma otsustes vaba ja mina võin ainult agiteerida-soovitada. Kui valija usub mind ja minu põhjendusi, siis on tal lihtne valida. Kui minu mõttedarutlused valijale ei meeldi, teeb ta otsuse teiste temale sobivate valikute järgi ja ma ei tohi ega tahagi hukka mõista seda valijat ega tema valikut...

Kambja valla rahvas saab oma hääle anda ainult Jõgeva- ja Tartumaal kandideerijate poolt. Minule huvipakkuvaid ja Kambja vallale kasulikke nimesid on selles kõigest kolm: Villu Reiljan, Jaan Õunapuu ja Mai Treial. Nendel on ka reaalne võimalus Riigikokku saada. Vallarahvale teadmiseks: olen isiklikult nende kolmega rääkinud ja nad on lubaduse andnud, et Kambja vallarahva toetuse (häälte) olemasolul aitavad nad võimule saades meie valda. Villu Reiljan ja Jaan Õunapuu on Kambja valda juba palju aastaid päris otseselt aidanud-soosinud. Mai Treial on seda teinud kaudsemalt, kuid noored ja paljulapselised pered ning pensionärid võiksid temaga rahul olla: ta on nende huvisid emalõvina kaitsnud ja kaitseb veelgi, kui rahvas ta tagasi valib.

Väga sageli hääletab valija saadikukandidaadi välimuse järgi. Mis parata, ka sellist suhtumist ei tohi ma hukka mõista. Aga valijat agiteerida söandaksin küll: ma tahaksin väga, et pärast valimisi Rahvaliit võimule saaks ja oma valimislubadusi täitma asuks. Kui see õnnestub, peaks ka Kambja rahva elujärg paremaks muutuma. Kui ei õnnestu, tuleks nelja aasta pärast teha uued valikud. Seepärast kutsun Kambja valla rahvast hääletama kolme kandidaadi poolt, kelledeks on:

Jaan ÕUNAPUU;

Villu REILJAN;

Mai TREIAL.

Heiki Kortspärn,

Kambja Vallavolikogu liiige

Miks ma tahan astuda poliitikasse?

Maavanem Jaan Õunapuu: "Pean oluliseks Eesti tasakaalustatud arendamist."

Viimastel nädalatel on nii üks kui teine tuttav minult pärinud, miks Jaan Õunapuu – mees, kes seni kõik ettepanekud poliitikasse astumiseks tagasi on tõrjunud–, otsustas Tartumaa tolmu jalgadelt pühkida ja riigikokku pürgida.

Pakutakse välja kõikvõimalikke oletusi, seetõttu pean õigeks oma Tartumaa rahvale anda põhjalik selgitus.

Tartumaa on minu kodu

Miks ma tahan astuda poliitikasse?

Kõigepealt pean kinnitama, et selle taga pole soov Tallinna rasvasemate lihapottide juurde pääseda.

Kunagine kõrgkooli lõpetanute töölesuunamise süsteem tegi minust, Saaremaalt põllumajandusülikooli tulnud poisist Tartumaa elaniku.

Minu töö tootmisjuhina mitmes Tartumaa ettevõttes ei kestnud kaua – majandite lagunemise ajal otsustasin kohaliku omavalitsuse kasuks. Luunja vallavanemana valisid kolleegid mind algul Tartumaa ja siis kogu Eesti Valdade Liidu etteotsa. Need aastad võimaldasid mul esmatasandi omavalitsuse probleemidega sügavuti kurssi saada. Leidsin mõttekaaslasi üle Eesti.

Käesoleva aasta 7. detsembril täitub mul 10 aastat maavanemana tööle asumisest. Kui palju olen selle ajaga Tartumaa arengule kaasa suutnud aidata, oskavad inimesed ise hinnata.

Selge on see, et need kogu Eesti jaoks murrangulised, keerulised ja rasked aastad on mind Tartumaaga kokku kasvatanud. Ehkki veel üks paik on mulle kallis – kaunis lapsepõlvemaa Saaremaa, kus õe ja pensionäridest vanemate juures saan end pingetest vabastada ja positiivselt laadida.

Eesti poliitika vajab uut verd

Tööaastad Tartumaal on andnud suured mulle kogemused kohaliku elu suunamisel, eluaastad lubavad töötada täistuuridega ja Eestimaa poliitika vajab uut verd. Olen ka tunnetanud, et viimaste aastate valitsused on aasta-aastalt kärpinud maavanemate võimalusi maakonna linnade-valdade huvide kaitsmisel.

Kõike seda arvestades andsingi nõusoleku kandideerimiseks.

Pean oluliseks Eesti tasakaalustatud arendamist. On ülimalt tähtis, et igas külas ja vallas jätkuks inimestel tööd, elamistingimused oleksid tänapäevased, lastel võimalus saada tasemel haridus ja vanuritel vajadusel korralik hooldus.

Riigikogu paneb lõplikult paika Eesti halduskorralduse. Siis on tähtis, kas riigikogus jääb domineerima kabinetivaikuses sündinud eelnõu või pikkade aastate jooksul igapäevaelus kogemusi saanud inimeste hääl. Selles küsimuses aga peaksid riigikogus tooni andma juba uued inimesed ja mina tahan olla üks nendest. Eestimaa Rahvaliitu eelistasin seetõttu, et selle erakonna programm on kõige sobivam erinevate piirkondade arenguks. Eesmärgiks on tagada eestluse elujõud, ehitades selleks üles tugeva ja õiglase riigi.

Ei saa muidugi välistada võimalust, et mind ei valita riigikokku. Siis töötan edasi kodusel Tartumaal, seal kus mind vajatakse.

Riigikogu valimised on minu jaoks ühtlasi ka usaldushääletus hindamaks senini tehtut.

Minu valimisprogramm hõlmab Tartumaa valupunkte

Poliitikuna on mul hõlpsam leida mõttekaaslasi regionaalarengu seaduse loomiseks ja kehtestamiseks. On võimalik seista selle eest, et maakondlikud prioriteedid oleksid riigieelarve koostamise põhialuseks. 17. aprillil 2002 püüdsin juhtida Postimehes üldsuse tähelepanu sellele, kuid praegu võimul olijatel jagus huvi vaid omavailitsuste liitmise vastu. Maakonna enda rolli tugevdamise mõte oli tabuteema.

Uue riigikogulasena jään ma ikka Tartuga seotuks ning minu programmi on võetud hulk kodumaakonna valupunkte. Kui tartumaalased tahavad minuga koostööd teha, siis mina olen selleks valmis.

Tahan tõsiselt kaasa aidata, et tugevneks Tartumaa kui Eesti kolmanda majanduspiirkonna roll Tallinna-Harjumaa ja Ida-Virumaa järel.

Kiiremini peaks välja arenema maakondlik tööjaotus ning kasvama ettevõtluse arendamise aktiivsus: Eesti ettevõtjad on tunnistanud Tartumaa riigi parima investeerimiskliimaga piirkonnaks. Meie trumpideks on teadmismahukad ja kõrgtehnoloogilised tooted, üha suurem orienteerumine nendele võimaldab järsult tõsta ka Tartumaa osatähtsust Eesti ekspordis.

Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee on pooleli, aga riigikogus saan selle ehitamise kiiremaks jätkumiseks kaasa aidata.

Laev Tartust Venemaale veel ei sõida, aga tahaksin lubada, et sellel kevadel läheb esimene mööda Emajõge teele.

Austatud Kambja valla elanikud!

Olen tähelepanelikult jälginud teie töid ja tegemisi oma kodukandi elu edendamisel, õppinud mõistma teie muresid, soove ja püüdlusi.

Mul on hea meel, et olen saanud kaasa aidata ajaloolise Kambja kiriku taastamisele. Nagu teid, teeb mindki sügavalt murelikuks uue koolimaja ehitustööde venimine. Ka kiriku taastamistöödest on osa veel tegemata. Valla elus on teisigi ettevõtmisi, mille teostamiseks pole jätkunud raha.

Kui ma osutun valituks Riigikokku, siis pole mu eesmärgiks ainuüksi omavalitsustele tänastele nõuetele vastava tulubaasi loomine, vaid püüan igati kaasa aidata ka teie valla inimestele muret tegevate kitsaskohtade lahendamisele.

Oma valijate probleeme pean ma tähtsaks, sest iga meie tillukese Eestimaa koduõu, küla, alevik, linnake - kogu maa peab ometi kord saama väärtuseks, mille omamine paisutaks uhkusest meie kõigi rinda nii rahvana kui inimesena.

Kas tulete minuga?

Teie Jaan Õunapuu,

kandidaat nr 440

Villu Reiljan – isikupärane riigimees

Inimesed, kes kohtavad elus esimest korda Villu Reiljanit, satuvad tihtipeale hämmingusse. Ta on vastand sellele, kuidas poliitikut tavaliselt ette kujutatakse.

Esimene erinevus on see, et Villu Reiljani puhul torkab kõigepealt silma tema naljasoon. Niisugust seltskonda polegi, kuhu ta ei suudaks elu sisse puhuda. Ka teda juba aastaid tundvad inimesed tunnistavad, et selle mehe lugude ja naljade varasalv ei tühjene iialgi.

See rahvapärane ütlemisoskus ja võime tajuda teisi inimesi ning nende muresid ja rõõme on pärit Võrumaalt. Ta on hingelt loodusega seotud inimene, kes enamiku oma elust on elanud maal. Eesti iseseisvuse taastamine tõi ta koos paljude teiste ärksate inimestega poliitikasse. Villu Reiljan on Eesti ainuke maalt pärit poliitik, kes on Riigikogu valimistel kaks korda isikumandaadi saanud.

Teine erinevus ongi see, et ka poliitikas on talle omaseks jäänud looduslähedus, aastatel 1995 kuni 1999 valitsuses olles oli tema hoida keskkonnaministri portfell.

Kolmas erinevus on siiras hoolimine inimestest. Viimastel aastatel on Villu Reiljan ehitanud Eesti ainsat erakonda, mis tugineb põhiväärtustele, mitte inimeste jagamisele rikasteks või vaesteks, linna- või maarahvaks. See töö on olnud tulemuslik, Rahvaliidust on saanud Eesti suurim erakond. Et Villu Reiljan juhib hästi ja head meeskonda, näitab erakonna auesimehe Arnold Rüütli valimine Vabariigi Presidendiks. Mäletame ju kõik meediakära presidendivalimiste ümber, ent otsustavaks said Villu Reiljani hea poliitiline vaist, reaalsustaju, uskumatu töövõime ja organisatsioonilise töö kogemused.

Viimasel ajal pöördutakse koostööettepanekutega Rahvaliidu, mitte mõne teise erakonna poole. Kohalike omavalitsuste volikogu valimistel sõlmisid Rahvaliiduga koostööleppe MTÜ Mõistuse ja Südamega, Eesti Kristlik Rahvapartei, Eesti Iseseisvuspartei ning erakond Uus Eesti, kes ka ühines Rahvaliiduga.

Taolist koostööpagasit pole ette näidata ühelgi teisel erakonnal. Ja see on ka loomulik, sest millist erakonda, millist juhti veel usaldada, kui mitte seda, kes hoolib eestluse elujõu säilimisest ja tahab üles ehitada õiglase ja tugeva riigi. Villu Reiljanit tundvad inimesed on kindlad, et see eesmärk ka saavutatakse.

Silvia Karro

Miks ma valin Mai Treiali?

Tean-tunnen Mai Treialit juba aastaid, kuid lähemalt ja töisemalt viis saatus meid kokku mõni aasta tagasi. See oli aeg, kui Mai Treiali eestvõttel asuti looma uut eestimeelset ja perekeskset naiste-ühendust, millele pandi nimeks Epp ning mille esinaiseks ta ühenduse liikmete poolt suures üksmeeles valiti.

Viimastel aastatel on paljud Mai Treiali tööd-tegemised kulgenud ka minu silmade ees. On olnud nii kordaminekuid kui ka ebaõnne ning suisa tagasilööke. Ega opositsioonipoliitiku puhul teisiti ju olla ei saakski. Tähelepanuväärne on aga see, et Mai on visa hingega ja ei anna alla. Ta võitleb iga seaduse muudatusettepaneku eest nagu oleks see tema viimane võitlus.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmena tegi Mai Treial ettepaneku, et laste- ja peretoetusi ei võetaks arvesse sissetulekuna, kui pere vajab toimetulekutoetust. See ettepanek seadustati. Samuti seadustati Mai Treiali ettepanek, et mittetöötaval puudega inimese hooldajal on olemas riiklikult tagatud ravikindlustus. Kui valitsuskoalitsioon tahtis kehtestada seaduse, et haigushüvitist makstaks alles 4-ndast haiguspäevast, võitles Mai Treial koos Rahvaliidu naisteühenduse toel välja oluliselt parema lahendi: haigushüvitist makstakse ikkagi juba teisest haiguspäevast, kusjuures haige lapse hooldamise ja töövigastuse korral makstakse 100% haigushüvitist. Edasine näidete loetelu läheks väga pikale...

Minu jaoks on tähtis see, et Mai Treial tunneb hästi nii Jõgevamaa kui ka Tartumaa probleeme ning on neist nii mõnegi suutnud ära lahendada. Ta on üks nendest vähestest poliitikutest, kes tegeleb üliraske, kuid tänuväärse valdkonna - sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalküsimustega. Mai Treial on olnud seaduseelnõu algatajaks või algatajate kollektiivis, kes on autoriks üle 50 seaduseelnõule ja seaduste muudatusettepanekule.

Mai Treial on üks vähestest poliitikutest, kes peab väga tähtsaks kohtumisi rahvaga kohapeal. Kõigis oma ametites on ta palju aidanud nn. lihtsaid inimesi ja on seda teinud täie pühendumusega. Kui avaldati Rahvaliidus Riigikokku kandideerijate nimed, avastasin kurva fakti: esimese veerandsaja kandidaadi hulgas oli ainult kaks naist! Õnneks on üks neist Mai Treial. Teen omalt poolt kõik selleks, et nii tubli, võimekas ja töökas naine taas Riigikokku pääseks ja meie kõikide huvisid edukalt edasi kaitseks.

Eelpooltoodut arvesse võttes olen oma valiku teinud ja 2. märtsil hääletan Mai Treiali (nr.443) poolt.

Malle Kortspärn

Tartumaa naisühenduse Epp esinaine

Valla pensionäre toetatakse maamaksu tasumisel

Kambja vallavolikogu alustas uut tööaastat 30.jaanuaril 2003.a.

Eelarve 2003. aastaks

Vallavalitsuse pearaamatupidaja Raili Kruuse andis volinikele ülevaate põhimõtetest, mille alusel on koostatud käesoleva aasta eelarvekavand. Lõpliku kuju võtab valla eelarve siis, kui on selgunud riigieelarvest antavate sihtotstarbeliste ja muude toetuste suurus.

Toetus valla pensionäridele maamaksu tasumiseks

Vallavolikogu võttis vastu otsuse maksta ühekordset sotsiaaltoetust 2003.a maamaksu tasumiseks Kambja valla elanike registris olevatele pensionäridele, kes omavad elamumaad. Toetust makstakse kuni 175 krooni. Toetusega kompenseeritakse elamumaa maamaks kuni 150 krooni ulatuses ja maksu maksmise kulud 25 krooni. Toetus makstakse välja toetuse saaja pöördumisel vallavalitsusse.

Pearaamatupidaja Raili Kruuse teavitas, et läinud aastal maksti valla pensionäridele toetust maamaksu tasumiseks ligikaudu 33000 krooni.

Tasuta koolilõuna kõigile valla koolides õppijaile

Volikogu toetas vallavalitsuse ettepanekut katta Kambja valla koolide nende õpilaste koolilõuna kulud, kelle koolilõuna kulusid ei kaeta riigieelarve vahenditest, 2002/2003. õppeaasta II poolaastal vallaeelarve sotsiaaltoetuste rahadest.

Riik katab esimese kuni neljanda klassi õpilaste koolilõuna kulud (tänavu 99 õpilast). Teiste õpilaste koolilõuna eest tasub vallavalitsus kuni õppeaasta lõpuni. Arvestuslikult kulub selleks ligikaudu 160 tuhat krooni. "See, kas ja kui suures ulatuses saame sügisel õpilaste tasuta toitlustamist jätkata, sõltub maksude laekumisest ja valla rahalisest olukorrast," arutles vallavanem Ivar Tedrema.

Vallateenistujate tööst ja palgast

Vallavalitsuse ettepanekul muutis volikogu muutis oma 17.12.2002.a otsusega nr 19 kinnitatud vallavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu järgnevalt: "1.1.Jätta vallavalitsuse koosseisust välja internetipunkti administraatori 1 ametikoht;

1.2.Lisada vallavalitsuse koosseisu administraator-andmesisestaja 1 ametikoht.

1.3. Jätta vallavalitsuse koosseisust alates 01.03.2003.a välja registripidaja-kaitseväe arvestaja ametikoht.

1.4.Lisada alates 01.03.2003.a sotsiaalosakonna koosseisu sotsiaaltöötaja-registripidaja ametikoht."

Administraator-andmesisestaja Heigo Mägi hakkab Internetipunktis töötades uuendama ja korras hoidma valla kodulehekülge Internetis. Avaliku teabe seadus nõuab omavalitsustelt info ja tegevuse avalikustamist Interneti vahendusel. Peagi laieneb see nõue ka koolidele, raamatukogudele ja teistele asutustele.

Registripidaja-kaitseväe arvestaja Esta Kivimaa ametikoht kaob vallavalitsuse teenistuate koosseisust seetõttu, et riik on otsustanud võtta kaitseväe arvestuse täielikult riigikaitseosakondade kompetentsi. Senini hüvitas riik omavalitsustele kaitseväe arvestaja töötasu. Esta Kivimaa uueks ametinimetuseks on alates 1. märtsist "sotsiaaltöötaja - registripidaja." Vallavanem Ivar Tedrema hinnangul on sotsiaalnõunik Heli Jaamets paberitööga üle koormatud. Seetõttu jääb toimetulekutoetuste vastuvõtmine ja arvepidamine jms edaspidi Esta Kivimaa ülesandeks. Uus töötaja asendab ka sotsiaalnõunikku tema äraolekul (koolitused, ametikäigud asutustesse ja klientide juurde jms).

Volikogu kinnitas oma määrusega Kambja vallavalitsuse teenistujate palgamäärad alates 1.jaanuarist 2003.a. Vallaametnikele kehtivad avaliku teenistuse seadusega riigiametnikele ettenähtud lisatasud. Vallavalitsusele anti õigus võimaluse korral maksta ametnikele puhkusetoetust kuni ühe kuupalga ulatuses, preemiat võidupühaks ja jõuludeks kuni ühe kuupalga ulatuses.

Vallavanem Ivar Tedrema sõnas volikogu istungil, et meie vallaametnike palgad on püsinud juba mitu aastat muutumatutena, kuid elukallidus on tõusnud. Tänavusest eelarvest leiti võimalus tõsta vallaametnike palka keskmiselt 10%.

Konkreetsetel töötajatel on palgatõus suurem või väiksem. Näiteks vallavalitsuse ettepanekus tõsteti vallavanema kuupalka vaid 300 krooni (oli 7000 kr, plaaniti 7300 kr). "Ma saan avaliku teenistuse seaduse järgi ka staaþiraha," selgitas Ivar Tedrema. "Me ei taha tekitada olukorda, et võtame valla raha endale kõrgeteks palkadeks. Tunnetame, et valla raha on hädasti tarvis ka teistes töödesse ja tegevuslõikudesse."

Sellest põhjendusest hoolimata esitas volinik Harri Kolsar vallavanema palga kohta pakkumise: "teeme 8 ilma staaþita". Volinikud nõustusid kolleegi ettepanekuga ja kinnitasid vallavanema uueks palgamäär aks 8000 kr.

Volinik Avo Alliksaar tundis huvi, kas ja kuidas tõuseb töötasu valla asutustes. Pearaamatupidaja Raili Kruuse nentis, et valla asutustes tõstetakse palka vastavalt võimalustele. Lasteaias tõstetakse õpetajate palka ligikaudu 20%, sest nende töö on olnud senini alatasustatud.

Teenetemärk Endla Salmistule

Valla teenetemärgi kandidaatideks olid sel korral esitatud koolmeistrid Leili Kesas (esitaja Heiki Kortspärn) ja Endla Salmistu (esitaja Helve Tenno). Volinik Mait Rebane hilines omapoolse ettepaneku esitamisega, seetõttu Uno Kondikese kandidatuur arutuse all ei olnud

Salajasel hääletusel selgus, et valla teenetemärgi nr 5 pälvib Unipiha kooli kunagine õpetaja Endla Salmistu.

Jaoskonnakomisjonid riigikogu valimisteks

Lähtudes vallasekretäri Reet Kiuru ettepanekust, moodustati volikogu otsusega jaoskonnakomisjonid riigikogu valimiseks.

Kambjas tegutseva 1. jaoskonnakomisjoni koosseisu nimetati Marita Suits (komisjoni esimees); Airike Feirik, Esta Kivimaa, Raimond Käsi, Marju Lattik, Kuido Leib, Eha Paade, Hella Sule, Anne Välja (komisjoni liikmed); Meeli Paulson (esimene asendusliige), Ellen Soodla (teine asendusliige).

Vana - Kuustes töötava 2. jaoskonnakomisjoni koosseisu nimetati Edda Lints (komisjoni esimees); Avo Alliksaar, Silvi Lääts, Kaido Mark, Heli Nemvalts, Anne Palumets, Ivar Siimo (komisjoni liikmed); Milvi Padjus (esimene asendusliige) Eha Alliksaar (teine asendusliige).

Cambi osakapitali suurendati

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lõikest 3 ja Kambja valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise eeskirja punktist 6 ning arvestades vallavalitsuse ettepanekut, otsustas vallavolikogu lubada vallavalitsusel suurendada OÜ Cambi osakapitali 140 000 krooni võrra.

Maaüksused enampakkumisele

Volikogu nõustus Kavandu külas asuvate sihtotstarbeta maaüksuste Parve (pindala 1,3852 ha) ja Soo (pindala 2,1164 ha) enampakkumisega erastamisega.

Heiki Kortspärn Maapäevale

Rahvaasemik Heiki Kortspärn sai volikogult volituse esindada Kambja valda Maaomavalitsuste Liidu Maapäeval.

Toivo Ärtis

President Arnold Rüütel: "Kooli ehitame valmis."

Arnold Rüütel on oma varasemas elus Kambjat külastanud päris tihti, kuid presidendina on ta Kambjas esimest korda 2003. aasta 12. veebruari õhtupoolikul. Ka Eesti presidendile kui institutsioonile on see esimene kord Kambjat väisata, sest siia pole sattunud ei Konstantin Päts, ei Lennart Meri.

President Arnold Rüütel ja proua Ingrid Rüütel alustavad oma paaritunnist ringkäiku Kambjas kohtumisega koolis, kus alumise korruse kitsukeses koridoris ootavad kõige tähtsamat riigimeest valdav osa õpilas- ja õpetajaskonnast.

Kambja kooli kehvad tegutsemisolud ja uue koolihoone valmimise venimise võtab oma avasõna teemaks ka vallavanem Ivar Tedrema: "Tartu vangla, mis oli kümme korda kallim objekt kui Kambja uus kool, ehitati valmis väga kiiresti. Kas sellised ongi meie riigi poliitikute valikud?"

Seitsmendik Gerda Meedla kingib presidendile oma lambaaasta pildi. Viiendik Liina Tiideberg, kellega koos Arnold Rüütel 1998. aasta augustis uue kooli nurgakivi paigaldas, annab üle "Tootsi taskute" kõik aruanded. Henri Zeigo (7. kl) ulatab aga proua Ingrid Rüütlile lillekimbu. Õpetaja Marika Lehiste lauluring laulab paar laulu. Noored hääled kõlavad väga-väga hästi, võiks ka öelda, et presidendi vääriliselt.

President Arnold Rüütel tunnustab oma sõnavõtus Kambja haridus- ja kultuuri-traditsioone ning tunneb muret, et uus koolihoone on ikka veel pooleli. "Kooli ehitame valmis," kinnitab riigipea, avaldades lootust, et poliitikud suhtuvad edaspidi Kambja koolihoonesse soosivamalt.

President jätab kooliperele mälestuseks oma fotoportree ja mälestusteraamatu "Tuleviku taassünd".

Pärast kooliperega kohtumist suundub president uue koolihoone ehitusplatsile ja kirikusse.

Neljanda klassi õpilane Gerda Tamm palub kirikus turvameestelt loa, astub presidendi juurde ning kingib riigipeale võtmehoidja - südamekujulise, nagu sõbrapäeva eel kohane.

Toivo Ärtis

Kambja Laulu- ja Mänguseltsi kroonika

Aastal 2000

*LMSi 3.aastapäeva pidulik tähistamine (korraldaja: juhatus)

*Kultuuriloolise kogumiku "Nimekaid kambjalasi I" koostamine (H. Neumann)

*Sõbrapäeva kohvikklubi (M. Lehiste)

*Kohtumisõhtu ornitoloog Toomas Jüriadoga (E. Liba, M. Lehiste)

*Kauaaegse raamatukoguhoidja Vaiki Agarmaa austamisõhtu (T. Tiideberg, M. Lehiste)

*Kontserdid Kodijärve ja Aarike hooldekodus (H. Neumann, M. Lehiste)

*Kirikukontsert ja sõprusõhtu Põltsamaa segakooriga "Heli" (H. Neumann)

*Ekskursioon Lääne- ja Loode- Eestisse (E. Paade, E. Langel)

*Palamuse maarahvalaada külastamine (E. Paade)

*Kambja segakoori 205. aastapäeva tähistamine (H. Neumann)

*Eesti Kultuuriseltside Ühendusse astumine (H. Neumann)

Aastal 2001

*LMSi 4. aastapäeva pidulik tähistamine (juhatus)

*Tartu meesansambli "Viisivelled" ja Kambja naisansambli ühiskontsert (A. Ird)

*Ilse Neumanni vaibanäitus (H. Neumann)

*Kohtumisõhtu huvitava külalisega: "Elu - olu ja kooliprobleemid USAs" (H. Neumann)

*Kontserdid Kodijärve ja Aarike hooldekodudes (H. Neumann)

*75 aastat Kambja alevikku ja 10 aastat Kambja valda - üritused koos vallavalitsusega (juhatus)

*Ekskursioon Ida - Virumaale (A. Rehk, E. Paade)

*Palamuse maarahvalaada külastamine (E. Paade)

*Sügisnäituse "Kambja sügis 2001" korraldamine koos pensionäride klubiga (juhatus)

*Vanatantsuõhtu (H. Neumann, E. Paade)

*Kultuuriloolise kogumiku "Nimekaid kambjalasi II" koostamine (H. Neumann)

*LMS logoga meene (märkmik) valmistamine (H. Neumann)

*Internetilehekülje avamine

Aastal 2002

*LMSi 5. aastapäeva pidulik tähistamine (juhatus)

*Line-tantsu kursuse korraldamine Tiiu Schusteri juhendamisel (H. Neumann)

*Vabariigi aastapäeva aktuse korraldamine (H. Neumann. M. Jaamets)

*Huumoriõhtu (H. Neumann, M. Jaamets)

*Kontsert Aarike Hooldekodus (H. Neumann)

*Ekskursioon Tallinna (H. Neumann, E. Paade)

*Nimekaid kambjalasi III" koostamine (E. Liba)

*Kohvikklubi "Reisimuljeid Taanist" (H. Neumann)

*Kambja naisansambli 45. aastapäeva tähistamine (A. Ird)

Ülevaate koostas seltsi esinaine Hilja Neumann

Aita Gruusia last!

"Aita Gruusia last!" - sellise pealkirjaga üleskutse läkitas veebruari algul Eesti koolide õpilastele ja õpetajatele Unipiha kooli õpetaja Lembit Jakobson. Et laste väärtushinnangud (nagu ka taskuraha) sõltuvad ennekõike vanematest ja kodudest, avaldab Koduvald olulisemaid lõike Lembit Jalobsoni läkitusest.

"Gruusia on ilus maa, sooja mere ja lumiste mäetippudega. Klassitoas külmast lõdisevatele lastele on ta nende kodumaa. Selle maa lasteaiad ja koolimajad on kütmata, sest riigil ei jätku raha kütte ostmiseks. Linnad on mattunud õhtuti pimedusse, sest elektrit toodetakse vähe. /---/

Vaatamata sellele tahavad Gruusia lapsed käia koolis ja õppida. Nad ei põgene oma kodumaalt ära. Uhkus ei luba jätta isamaad vaesusesse. Hariduse kaudu loodavad ka nemad, nagu lapsed terves maailmas, jõuda parema eluni.

Täna on sinu võimuses abistada neid, nagu 10 aastat tagasi aitasid meid soomlased, rootslased, norralased, sakslased. Nagu tegid seda tänavuste jõulud ajal ameerika lapsed, saates tuhandetele eesti lastele oma taskuraha eest mänguasju, vihikuid, plokke, pliiatseid, värve.

Aruta oma vanematega läbi mitme vihiku, värvipliitasikarbi, joonistusploki raha saaksid annetada gruusia laste heaks.

Rõõmusta kinkimise läbi nii kingi saajat kui ennast. Ka andmine on rõõm. Koge seda!

Gruusia laste toetuseks saab raha üle kanda Hansapank SOS Lasteküla Eesti Ühing arvele 221001178590 märgusõna all "Aitan Gruusia last".

Mõistlik on teha selles klasside kaupa korjanduslehed, kus oleks annetaja nimi summa ja allkirja andmise võimalus. Ka õpetajad tuleks kaasata. Anda eeskuju. Kool võiks kanda summa üle korraga. Korjanduslehed tuleb jätta ajaloo tarbeks alles.

Parimat! Lembit Jakobson"

Juubilarid ja eakad sünnipäevalapsed märtsis

Jälle valima - seekord Riigikogu!

2. märtsil 2003 toimuvad Riigikogu korralised valimised

Valimiste korraldus on Riigikogu valimistel samasugune, kui oli vallavolikogu valimistel.

Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks. Hääleõiguslik ei ole isik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks.

Valijate arvestust peetakse rahvastikuregistris. Kõik valijad peaksid olema kätte saanud valijakaardi. Kui Te pole valijakaarti saanud või on valijakaardile kantud andmetes vigu, palume pöörduda vallasekretäri poole. Valijate nimekiri koostatakse rahvastikuregistri 2.veebruari seisu alusel. Pärast seda kuupäeva toimunud elukohamuudatusi ei arvestata. Valijate nimekirja viiakse sisse vaid isikuandmete parandusi. Erandina kantakse valijate nimekirja juurde vaid isikud, keda ei ole üheski valijate nimekirjas ja kellel on seaduse kohaselt õigus valimistest osa võtta. Selleks tuleb esitada vallasekretärile rahvastikuregistrisse kandmise avaldus. Vallasekretär kontrollib rahvastikuregistris andmed ja registreerib elukoha ning valija kantakse elukohajärgsesse valijate nimekirja ja ta saab hääletamisest osa võtta.

Eelhääletamine toimub 24. - 26. Veebruaril kõigis valimisjaoskondades kella 12.00-20.00. Eelhääletamine on mõeldud nendele valijatele, kes valimispäeval ei saa või ei soovi valima tulla.

Eelhääletamise ajal on võimalik Kambja valimisjaoskonnas hääletada ka valijatel, kes ei ole kantud Kambja valijate nimekirja. Valida on võimalik ka nendel mitte Kambja valla valijate nimekirja kantud valijatel, kes ei saa terviseseisundi tõttu ise valimisjaoskonda hääletama tulla. Neil on võimalus hiljemalt 26.veebruaril kella 16.00-ks esitada kirjalik taotlus Kambja jaoskonnakomisjonile valija asukohas hääletamiseks. Sel juhul tulevad jaoskonnakomisjoni esindajad valija asukohta kogu valla territooriumil. Sama korra kohaselt saavad hääletada ka need Kambja valla valijate nimekirja kantud valijad, kes on ajutiselt Kambjast eemal. Eelhääletamise päevadel saavad nad hääletada oma asukohajärgse omavalitsuse selles valimisjaoskonnas, kus toimub väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamine.

Hääletada saab valimispäeval 2.märtsil 2003.a kella 9.00 – 20.00. Valimispäeval saab ka kodus hääletada. Kodus hääletamiseks tuleb esitada kirjalik taotlus kas jaoskonnakomisjonile või vallavalitsusele. Taotluses tuleb ära märkida mõjuv põhjus, mille tõttu ei saa hääletada valimisjaoskonnas. Taotlust võib esitada ka varem, vallavalitsus võtab neid juba praegu vastu. Taotluse esitamise viimane aeg on valimiste päeval kell 16.00. Kirjalike taotluste alusel korraldab jaoskonnakomisjon hääletamise valimispäeval Teie kodus.

Hääletama tulles tuleb kaasa võtta ja jaoskonnakomisjonile esitada kehtiv riigiasutuse poolt välja antud isikut tõendav dokument, milleks on näiteks Eesti kodaniku pass, isikutunnistus, kaitseteenistuse tunnistus, juhiluba, pensionitunnistus, üliõpilaspilet vms. Kui valija on saanud hääletamissedeli , siis annab ta selle kohta allkirja. Hääletamissedel tuleb täita selleks ettenähtud kabiinis. Valija täidab sedeli ise, kirjutades hääletamissedelile selleks ettenähtud kohta ühe oma valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab. Kui valija rikub hääletamissedeli, on tal õigus saada jaoskonnakomisjonilt uus sedel. Sellisel juhul peab valija rikutud hääletussedeli valimiskomisjonile tagastama. Peale valimissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ning annab selle jaoskonnakomisjoni liikmele. Viimane paneb kokkumurtud hääletamissedeli välisküljele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi. Valija laseb hääletamissedeli valimiskasti ise. Eelhääletamine toimub analoogiliselt hääletamisega valimispäeval.

Valimispäeval peale hääletamise lõppemist avab jaoskonnakomisjon hääletamiskastid ja teeb nendes olnud hääletamissedelite arvu järgi kindlaks hääletamisest osavõtnud valijate arvu ja kandidaatidele antud häälte arvu ning kannab need vormikohasesse protokolli. Kõik valimiste dokumendid pakitakse ja edastatakse viivitamata maakonna valimiskomisjonile. Saadud dokumentide alusel teeb maakonna valimiskomisjon kindlaks hääletamistulemused maakonnas. Maakonna valimiskomisjon edastab hääletamistulemuste protokollid Vabariigi Valimiskomisjonile, kes teeb kindlaks valimistulemused.

Peale valimispäeva on kolme päeva jooksul kõigil, kes leiavad, et nende õigusi on jaoskonnakomisjoni toimingu või otsusega rikutud, õigus esitada kaebus maakonna valimiskomisjonile.

Tule valima, ka Sinu otsusest sõltub Eestimaa tulevik!

Reet Kiuru,

vallasekretär

Politsei must kroonika jaanuaris 2003

25. jaanuaril leiti Pangodi külast oma elukohast 1955. aastal sündinud Raivo surnukeha. Surma põhjuse selgitab ekspertiis.

28. jaanuaril murti sisse Kambja vallas Kambja alevikus Männi tänaval seisnud sõiduautosse Volkswagen Golf ja varastati automakk-CDmängija Sony.

Tartu politseiprefektuuri pressiesindaja Liina Pissarev

Puhkpilliõhtu Albert Ütsi meenutamiseks

Kambja muusikamehe Albert Ütsi tegevuse meenutamiseks korraldatakse laupäeval, 15. märtsil 2003 algusega kell 19 Kambja vallamaja saalis PUHKPILLIÕHTU.

Kirikus toimub altarijooniste avalik arutelu

Pühapäeval, 2. märtsil 2003 pärast jumalateenistust (umbes kell 12) toimub Kambja kiriku käärkambris kavandatava altari jooniste avalik arutelu.

Kalev Laanesaar

Haridusminister autasustas lambajoonistajaid

Kambja koolis on kombeks tervitada astroloogilise aasta algust joonistustenäitusega. Tänavu joonistasid lapsed lambaid ja kitsesid.

Kaasõpilaste poolt parimateks valitud joonistuste autoritele andis aukirjad üle haridusminister Mailis Rand.

Toimetus ootab lugejailt kaastöid: uudiseid, sõnumeid, fotosid, teateid, arvamusi, küsimusi, kodu-uurimusi, omaloomingut…
Peatoimetaja Toivo Ärtis (tel. 416 457, 055 696719)
Toimkond: Hella Sule, Kaido Mark, Peeter Ruuge, Tiiu Laane, Kaari Helstein, Sulev Kaasik
Toimetuse postiaadress: 62001 Kambja sjk., nõudmiseni või e-post toivo@kambja.edu.ee
Trükk: BürooDisain, trükitud 1000 eksemplari.
Võrguväljaanne: http://www.kambja.ee