eelmine leht Nr. 9 (62) september 2002  järgmine leht

Selles lehes:

• Hambaarst Tiia Zeigo "kodustas" Kambja gaidid
  Hambaarst Tiia Zeigo kutsus Kambja gaidid esimesel koolipäeval Ambulantsi majja. Kuid asjatu oli nende kartus, kes arvasid, et jälle kord tuleb üle elada hammaste kontrollimine ja kõpitsemine. Doktor Tiia Zeigol oli gaidele varuks sootuks ettearvamatu üllatus - soolaleivapidu gaidide kodus.
• Forseliuse Seltsi suvekoolil oli Kambjas vahetund
  Toivo Ärtis: Eesti vanemaid koole ühendava B. G. Forseliuse Seltsi traditsiooniline suvekool peeti tänavu Eesti lõunatipus Mõnistes. Kuid enne seda, kui kõlas "esimene tunnikell", tegi Paidest teekonda alustanud ja Mõnistesse suunduv forseliuslaste buss põgusa peatuse elik vahetunni Kambjas, et uurivat õppetööd väärtustada oskavad õpilased ja õpetajad saaksid näha Kambja kirikut ning kooli- ja kultuuriloolisi mälestustähiseid.
• "Küll on tore, et korraldatakse selliseid üritusi!"
  Eesti gaidide suvelaager toimus 18. - 24. juulil Hiiumaal Tahkurannas. Kambja kooli gaididest osalesid seal peaaegu kõik, kuid oli ka asendajaid.
• Gaidide tallad mõõtsid Hiiumaa rannajoont
  Meie kooli gaidide hulgas oli esialgu palju neid, kes tahtsid tulla Rannajoone matkale, aga mida aeg edasi läks, seda vähemaks soovijaid jäi. Lõpuks jäi alles ainult kaks “hullu” - mina ja Kaija.
• Vallavolikogu istungil jaotati maad ja raha
  Kambja vallavolikogu eelmine istung oli 29. augustil 2002.
• "Tootsi taskud" - imeliselt helge lugemisvara
• Must kroonika
  Politsei pressiesindaja Liina Pissarev vabandab, et tal ei ole seoses kohaliku konstaabli puhkusega kahjuks võimalik anda korralikku ülevaadet augustikuu "sündmustest" Kambja vallas. Kriminaalkroonikast huvitatud lugejad peavad ootama oktoobrikuu lehte, kus taas põhjalikum "must kroonika".
• Vallavolikogu uus koosseis valitakse 20. oktoobril
  Kambja valla volikogusse kandideerivad eelseisvatel valimistel kolme erakonna esindajad ja üks üksik-kandidaat.
• Kiriku-uudised
  Kambja kiriku kellad valmistatakse Saksamaal
  Urmas Nagel laulis Kambjas
• Eakad juubilarid ja sünnipäevalapsed oktoobris
• Tänuavaldus
  Avaldan tänu Kambja ettevõtjale Neeme Erkmaale, kes toetas Kambja sauna leiliruumide remonti ca 3000.- krooni suuruses summas
  Heiki Kortspärn
  OÜ Cambi juhataja

Hambaarst Tiia Zeigo kutsus Kambja gaidid esimesel koolipäeval Ambulantsi majja. Kuid asjatu oli nende kartus, kes arvasid, et jälle kord tuleb üle elada hammaste kontrollimine ja kõpitsemine. Doktor Tiia Zeigol oli gaidele varuks sootuks ettearvamatu üllatus - soolaleivapidu gaidide kodus.

"Olen juba rohkem kui viiskümmend aastat ilmas elanud, kuid sellist asjade kulgu poleks küll osanud arvata," ahhetas Kambja gaidide juht Sirle Kuristik gaidide kodu avatseremoonial. Eelmisel õhtul oli ta saanud kaunis ümbrikus kutse, millel Tiia Zeigo palus Kambja gaide oma ruumi avapeole. "Tiia oli küll rääkinud, et Ambulantsis on vabu ruume, mida saaks anda gaididele kokkusaamiskohaks, kuid et ta perearstilt ja vallavalitsusest loa taotles, ruumi puhtaks pesi, sisustuse korda tegi, kardinad ja linikud ostis - see kõik oli minu jaoks suur üllatus."

Sirle Kuristik ja Kambja gaidid on Tiia Zeigole väga tänulikud toreda kingituse eest. Heategija ise soovitab asjasse rahulikult suhtuda. "Mina ei armasta rääkida, mulle meeldib tegutseda," mainib ta justkui veidi häbelikult. "Kõik, mis laste heaks tehtud, läheb alati asja ette."

Sirle Kuristik on Tiia Zeigole tänulik sellegi eest, et ta suvel osales tarmuka lapsevanemana Hiiumaal gaidide suurlaagris. Zeigode- pere noorem poeg Heikki on ju gaidirühma liige.

Toivo Ärtis:

Eesti vanemaid koole ühendava B. G. Forseliuse Seltsi traditsiooniline suvekool peeti tänavu Eesti lõunatipus Mõnistes. Kuid enne seda, kui kõlas "esimene tunnikell", tegi Paidest teekonda alustanud ja Mõnistesse suunduv forseliuslaste buss põgusa peatuse elik vahetunni Kambjas, et uurivat õppetööd väärtustada oskavad õpilased ja õpetajad saaksid näha Kambja kirikut ning kooli- ja kultuuriloolisi mälestustähiseid.

Suvekooli "tunniplaan" pakkus õpilastele ja õpetajatele võimalust tutvuda nii Võrumaa kui meie lõunanaabrite lätlaste haridus- ja kultuurilooga ning kunagiste metsavendade kuulsusrikka tegevuse ja võitluspaikadega. Kambja kooli õpilastest käisid suvekoolis uusi teadmisi ja oskusi kogumas Maarja Helstein ja Henri Zeigo.

Forseliuse Selts kutsus oma liikmeskoolide õpilased ja õpetajad juba kolmeteistkümnendat korda suvekooli. Tänavune kokkusaamine erines varasematest selle poolest, et seltsi esimees Madis Linnamägi (Kambja kooli direktor aastatel 1986- 1990) kinkis suvekoolist osavõtjaile tuumaka sisuga "õpiku". Trükivärske uurimistööde kogumik Studia Forseliana sisaldab õpetajate - juhendajate kogemusi individuaalse uuriva õppetöö korraldamisel, juhenddokumente ja õpilasuurimusi.

Uuriva õppetöö edendamist peab Forseliuse Selts oma tegevuse sihiks juba aastaid. Kõigi suvekoolide programmis on olnud konverents, millel õpilasuurijad annavad ülevaate oma töödest. Ettekannete temaatika on ajapikku laienenud ja muutunud aina noortepärasemaks.

Mõniste suvekoolis kanti ette 12 uurimust. Kambja kooli õpilased tutvustasid konverentsil kambjalase Heiki Kortspärna elukäiku ja tegevust. Heiki Kortspärna poolt vapsidele püstitatud mälestussamba foto on avaldatud ka aastaraamatu Forseliuse Sõnumid eelmises andes.

Ernst Johan Glück - lätlaste Forselius

Suvekool on õppevorm, kus silmaringi avardatakse ja teadmisi kogutakse põhiliselt väljaspool klassiruumi või auditooriumi. Esmakordselt Forseliuse Seltsi suviste kokkusaamiste ajaloos pääsesid osalejad ekskursioonile välismaale - Mõnistest kiviviske kaugusel asub ju Vastse - Roosa piiripunkt. Teispool Eesti - Läti piiri on lähimateks linnadeks pisike Ape ja imekauni järvevaatega Aluksne.

Aluksnes elas ja tegutses rohkem kui kolme sajandi eest saksa päritoluga kiriku- ja koolitegelane Ernst Johan Glück (1654–1705), kellel on läti rahvakoolide rajamisel sama aukartustäratavad teened kui Bengt Gottfried Forseliusel Eestis. Glücki elu ja tööd põlistava mälestuskivi naabruses kasvavad kaks tamme, mille istutamisega tähistas Glück asjaosalisena Uue ja Vana Testamendi lätikeelsete tõlgete valmimist. Muide, Glücki perekonnas kasvas tema kasutütar Marta, kellest Põhjasõja ajal sai Peeter I abikaasa, keisrinna Katariina I.

Forseliuslastele tutvustas Ernst Johan Glücki elu ja tegevust Aluksne kooliõpetaja Ilona Berzina, kes on Glücki uurijana kaitsnud magistritöö ja jätkab praegu doktorantuuris. "Olen olnud juba pikka aega Glückiga nii seotud, et mind ennastki kutsutakse juba naljatlemisi Glückiks, pärast abiellumist paljud vanad tuttavad mu uut nime ei teagi," naeris Ilona Berzina, kui ta forseliuslastelt tunnustuseks saadud seltsi auesimehe Arnold Rüütli allkirjaga aukirjal märkas oma neiupõlvenime.

Aluksnes väärib kindlasti uudistamist ka Ernst Johan Glücki nime kandev piiblimuuseum, kus eksponeeritakse hulgaliselt raamatute raamatu aegade jooksul erinevates keeltes ilmunud eksemplare. Kõik piiblid on jõudnud muuseumisse annetustena.

Metsavennaga metsavendlusest

Et Mõniste on läinud Eesti ajalukku kui metsavendluse keskus Lõuna-Eestis aastail 1940-1950, pühendati suvekooli stuudiumist üks õhtupoolik metsa-vendluse ideoloogiaga tutvumisele.

Metsavendluse "õppejõuna" astus forseliuslaste ette Alfred Käärmann, kes ligi 8 aastat võitles Mõniste kandi metsades Nõukogude võimu vastu ning langes alles reetmise ohvrina punavõimu küüsi. Karistuseks määrati Käärmannile kurikuulus 25+5, millest tal 15 aastat tuli ära istuda mitmetes Venemaa vangilaagrites.

Pärast Eesti taasiseseisvumist on Käärmann avanud metsavendluse olemust ja ajalugu mitmes mälestusteraamatus. "Noored, kurat, kui teil raha on, jätke joomata mõni pudel viina ja ostke parem minu raamat, et saada teada, kes olid metsavennad, miks ja kelle vastu nad võitlesid," manitses septembris 80. sünnipäeva tähistav Käärmann elu näinud mehe otsekohesusega sirguvat põlvkonda.

Ei tea, kuidas tulevikus, kuid tol õhtu-poolikul kulutasid paljud suvekooli õpi-lastest oma taskuraha Käärmanni raama-tute soetamiseks. "Isa õpetas mulle, et allkiri peab olema loetav, muidu ei ole tast mingit kasu," muheles Käärmann ja maalis kalligraafiliste tähtedega oma nime järjekordse autogrammipaluja raamatusse. Tähed ilmusid paberile just kui valatult, ehkki lahingus raskelt haavata saanud eakal metsavennal ei ole vasakut kätt, millega raamatut paigal hoida.

Kui Alfred Käärmann oma värvika metsavennaloo lõpetas, olid lõkkel küpseks saanud ka mundris kartulid ehk ehe metsavenna eine - forseriuslased said metsavennaelust maitse suhu selle sõna kõige otsesemas tähenduses. Paljudele lastele oli uudistoiduks ka sõir.

Mõniste - väljaspool Teist Eestit

Forseliuse Seltsi suvekoolis poolteistkümmet kooli esindavad õpetajad ja õpilased veendusid oma silmaga, et tegelikkuses on Esimese ja Teise Eesti teooria kunstlik, vildakas ja mustvalge lähenemine ühiskonna sotsiaalsetele probleemidele. Mõniste kuulub nende paikkondade hulka, kus rahval jätkub teotahet ja elujaatust ka majandusliku kitsikuse kiuste.

Ka pisike Mõniste põhikool (130 õpilast) võib uhkeldada rajatisega, millest suurtes linnades ja alevites puudust tuntakse - õpetajate, lapsevanemate ja õpi-laste ühistöös on koolimaja naabrusesse metsa alla loodud seikluste rada. Ronimisredelid, turnimis- ja hüppeköied, poomid, palkidest takistusseinad ja teised looduslikust materjalist atraktsioonid pakuvad igas vanuses lastele ja noortele võimalust oma võimeid proovile panna ning toimetulekuoskust ja julgust lihvida.

"Mulle sellised asjad meeldivad," kiitis Kambja noorsand Henri Zeigo, kes seikluste raja võlusid ja valusid omal nahal katsetas. Rajast olid vaimustuses ka teiste koolide õpilased. Tol hommiku-poolikul tundus see neile põnevam kui mistahes tivoli.

Seikluste raja ehitamiseks kulutati 40000 krooni. Vaese valla ja pisikese kooli eelarve jaoks üüratu summa õnnestus hankida projekte kirjutades.

Projektide abil kogutav raha ongi peamiseks allikaks, mis võimaldab Mõniste rahva ettevõtmistel teostuda. Projektide kirjutamine vaev ja hool on tuttav teema ka koolilastele. Kui Mõniste õpilased tervitasid forseliuslasi isetege-vuskontserdiga, hakkas kõrva, kuidas omaloominguliste võrukeelsete nalja-näidendite tegelased kasutavad tihti sõna "prosekt'". Ühes näidendis tehti näiteks "prosekt'" selleks, rajada turismitalu ehk "sitt lahtrist vällä ja saksa asõmõlõ".

Tänavuse Forseliuse Seltsi suvekool kujundas nii õpilaste kui õpetajate teadvuses võimsa mälestuse elujõulisest, teotahtelisest ja raskusitrotsivast Mõnistest ja Võrumaast.

Eestlusel on elujõudu. Teine Eesti ei ole muud kui mõtte- ja teolaiskuse sümbol.

Eesti gaidide suvelaager toimus 18. - 24. juulil Hiiumaal Tahkurannas. Kambja kooli gaididest osalesid seal peaaegu kõik, kuid oli ka asendajaid.

Bussisõit Tartust Hiiumaale kestis viis tundi. Ilm oli jube palav. Laagriplatsiks oli valitud väike metsalagendik.

Iga laagripäev lõppes lõkkeõhtuga. Ühel neist pidasime Eurovisiooni, mida juhtisid Tarmo Matvere ja Romilie Peebo. See lõkkeõhtu oli üks kõige toredamaid emotsioone tekitav üritus selles laagris. Kõik oli nagu päriselt, olid ka vaheklipid. Kui þürii punkte pani, olid ka vaheesinejad ja -laulud. Nalja oli palju. Muide, meie all- laagri laul valitigi lõpuks laagrilauluks. Eurovisiooni võitis aga Vee- all- laager.

Matkamängul käis viis Kambja gaidi, ülejäänud läksid väikeste gaidide matkale või olid kontrollpunktides kohtunikeks. Meie, suuremad gaidid jäime matka ajal ööbima õige laagripaiga vastaskaldale. Korraldasime seal peo, millel toimusid üpriski intiimsed mängud ja sai palju nalja.

Teisel päeval pidime kiiruse peale jõudma tagasi Võlumaale ehk tegelikku laagripaika. Juhtus nii, et hargnesime ja meie grupist kadus üks liige. Ta jõudis küll omal jõul laagrisse tagasi, kuid väga suure ringiga.

Laagripäevi sisustasid mitmesugused mängud. Oli ka gaidiralli.

Viimasel õhtul oli lõpulõke. Öörahu ei tulnudki (!), sest pidu kestis hommikuni.

Mulle oli see gaidilaager tõesti muljet-avaldav. Üle kõige meeldisid mulle matk, Eurovisioon ja ramborada. Meie all- laagris olid Maakad väga toredad ja sõbralikud kaaslased. Muidugi jäi laagrist ka privaatseid mälestusi.

Küll on tore, et korraldatakse selliseid üritusi!"

Meie kooli gaidide hulgas oli esialgu palju neid, kes tahtsid tulla Rannajoone matkale, aga mida aeg edasi läks, seda vähemaks soovijaid jäi. Lõpuks jäi alles ainult kaks “hullu” - mina ja Kaija.

Hiiumaal olime me järjestikku 16 päeva, kuna enne Rannajoone matka toimus saarel ka gaidide laager. Leidsime, et meil ei ole mingit mõtet vahepeal Kambjasse tagasi sõita.

Leppisime matkal osalejatega kokku, et asume teele 26. juulil: teeme kell 8 äratuse ja asume teele hommikul kell 9. Aga nagu võis arvata, magasime kõik sisse ja ärkasime alles kell 9. Seega saime teele asuda alles kella 10 paiku. Kokku oli meid 18 gaidi ja 2 skauti. Jagunesime kenasti kaheks grupiks ja teekond võiski alata. Üks grupp hakkas minema Tahkunast Kõpu poole, teine rühm (kuhu kuulusn mina Kaijaga) võttis suuna Kärdla poole. Leppisime kokku, et 29. juuli õhtul saame taas kokku, oleme öösel koos, 30. juuli teeme puhkepäevaks ja teele asume jälle 31. juulil.

Meie grupis oli alguses vaid 5 inimest, mina ja Kaija olime kõige nooremad. Esimese päeva õhtupoolikul liitusid meiega Kärdlas veel 3 matkajat, kes olid läinud pärast laagrit koju. Alles siis hakkas peale õige matk.

Esimesel päeval kõndisime suhteliselt vähe - umbes 25 kilomeetrit. Jõudsime oma ööbimiskohta Kärdla lennujaama kõrval. Teisel päeval liitusid meiega 4 noorukest Hageri gaidi, kellega kohtusime Suuremõisas. Sinna oli meie eelmisest ööbimiskohast umbes 22 kilomeetrit. Seal pidigi olema meie teine peatuspaik, aga kuna meis oli veel jaksu, kõndisime veel 10 kilomeetrit edasi. Oleksime jõudnud kõndida ka Käinani, aga leidsime väga toreda majapidamise, kuhu saime panna üles oma telgid. Päevaga olime ära kõndind umbes 32 kilomeetrit ja kokku juba 57 kilomeetrit.

Sõrusse pidime jõudma 29. juuliks, aga kuna olime nüüd Sõrust vaid 35 kilo-meetri kaugusel, otsustasime, et jõuame sinna päev varem ja lihtsalt puhkame ühe päeva rohkem. Asusimegi teele, aga kuna oli väga palav ja päike paistis lagipähe, oli teekond tõesti vaevaline ja väsitav. Õhtuks suutsime siiski jõuda Sõrusse. Olime ära kõndinud juba 92 kilomeetrit. Mina olin siis veel ainuke, kellel ei olnud ühtegi villi.

29 juuli oli selle matka kõige parem päev, kuna me saime võta rahus päikest ja käia ujumas. Ja, mis kõige tähtsam, me ei pidanud enam kõndima! Teine grupp jõudis meie juurde Sõrusse kella viie paiku õhtul ja siis võis pidu alata!

Kuna kõik matkajad tahtsid jõuda võimalikult kiiresti koju tagasi, leidsime, et puhkepäeva ei olegi vaja. Meie 12-liikmeline grupp jäi vaid 6- liikmeliseks, kuna lahkusid 4 Hageri gaidi, meie rühma skaut, kes pidi Tallinnasse tööle minema ja üks suur Lähte tüdruk. Päev ise tuli meil kerge - vaid 30 kilomeetrit. Me oleksime teinud raskema päeva, aga ilm oli kõndimiseks lihtsalt liiga kuum. Kolm Lähte tüdrukut andsid sellel päeval alla ja liikusid edasi "häälega", kõndima jäime veel vaid mina, Kaija ja meie grupi juht Mihkel. Jõudsime Õngusse, kus oli vist terve Hiiumaa ilusaim rand. Õngus oli tore ka see, et seal oli suvila, kus elasid väliseestlased Rootsist. Tuli välja, et nad olid skaudid. Saime selles suvilas ennast korralikult duði all käia ja ennast korralikult puhtaks pesta (see oli suur luksus).

Saime sealt suvilast kindlasti uut jõudu, sest suutsime vapralt vastu pidada selle matka kõige raskemale päevale. Õngust kõndisime Kõppu. Need olid matka kõige raskemad kilomeetrid, kuna meil polnud tilkagi juua. Kõpus tuli meile aga hoog peale ja me kõndisime Kõpu poolsaare tippu - surfiparadiisi ja tagasi. See “väike” sissepõige oli 25 kilomeetrit pikk. Sellel ööl ööbisime palkmajas, kuhu juhatas meid üks naine Kõpust. See ühiskasutatav palkmaja oli mere äärde ehitatud, seal sai ööbida ja kaminas tuld teha. See oli hästi mõnus koht. Me olime päeva jooksul kõndinud üle 40 kilomeetri, matkal kokku üle 160 kilomeetri ja alles nüüd tuli mulle esimene vill! Käidud oli juba 5 päeva…

Järgmisel päeval ärkasime juba kella poole viie ajal ja teele asusime 6.30. Meie lõunasöök pidi toimuma Luidjas. Sel ajal tõusis torm, mida peeti selle aasta tugevaimaks Hiiumaal. Olime poe ees ja samal ajal lõi välk poe taha sisse!

Kui kõhu täis saime, oli meil järgmiseks sihiks Kõrgessaare. Sealt kõndisime edasi Tahkunasse, kus meid ootasid juba teise grupi matkajad.

Kui jõudsime Mangu randa (sealt me matka ka alustasime), oli täpselt selline tunne nagu oleksin koju jõudnud. Viimasel päeval olime kõndinud jälle pea 40 kilomeetrit. Matka kogupikkuseks kujunes kokku üle 200 kilomeetri.

Koju Kambjasse jõudsime 2 augustil. Et keegi ei teadnud meie tulekust (meid oodati 4. augustil), olid inimesed väga üllatunud, kui meid nägid.

Kui ma koju jõudsin, kaalusin üle oma koti, millega olin kõndinud - see kaalus 17 kilogrammi.

Järgmisel aastal on gaididel plaanis minna matkale ümber Saaremaa. Ehk on siis Kambjast rohkem “hulle”, kes oleksid suutelised selle teekonna ette võtma. Aga eks aeg näitab...

Kambja vallavolikogu eelmine istung oli 29. augustil 2002.

Päevakord:

1.Vabade põllumajandus- ja metsamaa erastajate nimekirja kinnitamine
2.Kambja valla 2002. aasta esimene lisaeelarve
3.Mitteeluruumi üürileandmine
4.Vallaeelarvele koolilõuna kulude katmiseks riigieelarves määratud eraldiste jaotamise kord teiste õpilaste koolilõuna kulude katmiseks
5.Nõusoleku andmine maa müügiks välismaalasele.

Vabadele maadele erastajad

Lähtudes õigusaktidega sätestatud vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamise korrast ning võttes aluseks vallavalitsuse esitatud andmed ja vallavolikogule laekunud kokkulepped, kinnitas volikogu järjekordse vaba põllumajandus- ja metsamaade erastajate nimekirja.

Vabade maade erastajate nimekirja kinnitamise eel tühistasid vallavolinikud endi poolt 2. mail 2002 vastu võetud otsuse nr 65 “Vaba metsamaa erastajate nimekirja kandmisest keeldumine”, mis puudutas Raido Lääne huve.

Raido Lääne esitas 13. detsembril 2001 avalduse sooviga osaleda vabade metsamaade erastamisel. Vallavolikogu otsustas Raido Lääne't mitte kanda Kambja valla vabade põllumajandus- ja metsamaade erastajate nimekirja. Raido Lääne palus 15. mail 2002 esitatud avalduses vallavolikogu otsus tühistada ja tõestas, et vastab maareformi seaduse § 232 lõikes 2 sätestatud vaba metsamaa erastamise õigust omava isiku tingimustele.

Lisaeelarve tõi vallakassasse 712000 krooni

Volikogu võttis vastu ja kinnitas Kambja valla 2002. aasta lisaeelarve kogumahuga 712 000 krooni.

Märkimisväärne osa täiendavatest eelarvesummadest suunati valla koolide remontimiseks. Kambja koolis vahetati asjakohane sisseseade nii poiste kui tüdrukute WCs, selleks kulus 20000 krooni. "Lastel peaks olema nüüd natuke inimlikum, kui ta seda seni on olnud," lootis vallavanem Ivar Tedrema.

Kuuste koolis kulus remondile 105000 krooni. "Lauluklassi põrandatalad ehk kooli fuajee laetalad olid mädanenud," selgitas vallavanem. "Ei saa lasta lage lastele kaela kukkuda."

Valla koolidest kõige põhjalikuma uuenduskuuri sai sel suvel Unipiha algkool - kulu vallakassale ligi 300000 krooni. Vallavanem Ivar Tedrema: "Suur probleem oli Unipihas köögiga, tervisekaitse ei tahtnud lubada toitlustamist. Köögile tuli juurde ehitada vahesein. Ka puupliit enam ei kõlbavat, lõhkusime selle välja ja ostsime elektripliidi. Juurde ehitati üks WC, korrastati kanalisatsiooni ning rajati uus kogumiskaev. Ka endine elektrisüsteem - rajatud umbes 40 kuni 50 aastat tagasi - oli Unipihas sellises hädises seisus, et peaksime vanajumalat tänama selle maja hoidmise eest."

Mitteeluruum jäeti üürile andmata

Kambjas tegutseva äriühingu Palax Farm OÜ juht väljendas volikogule esitatud avalduses soovi võtta rendile üks konkreetne ruum Kambja Ambulantsi teisel korrusel (kunagine juuksuri töötuba). Volikogus toimunud arutelul kujunes arvamus, et rendihinnaks võiks olla 6 krooni ruutmeetri eest, kuid soovija peaks võtma rendile ka selle ruumi, mille kaudu ta saab siseneda soovitud tuppa.

Vallafirma Cambi juhatajana töötava rahvaesindaja Heiki Kortspärna soovitusel jättis volikogu rendiloa siiski andmata. "Mul on kurvad kogemused Palax Farmiga - ei ole maksnud võlga, pakub mingit vanarauda," hoiatas Kortspärn. "Maksku vana võlg ära, siis räägime edasi."

Tasuta koolilõuna kuni uue aastani kõigile Kambja, Kuuste ja Unipiha koolides õppijaile valla ja riigi kulul

Riigieelarvest eraldati omavalitsustele raha, et tagada alates 1. septembrist 2002 kõigile I kuni IV klassi õpilastele tasuta koolitoit lõuna ajal.

Kambja vallavalitsus otsustas tasuta koolitoitu saavate õpilaste ringi laiendada ning tegi vallavolikogule ettepaneku kindlustada käesoleval aastal (kuni jõuluvaheajani) tasuta koolilõuna kõigile õpilastele, kes õpivad Kambja valla koolides.

Volikogu toetas nimetatud ettepanekut ning otsustas katta Kambja valla koolide nende õpilaste koolilõuna kulud, kelle koolilõuna kulusid ei kaeta riigieelarve vahenditest, vallaeelarve sotsiaaltoetuste rahadest.

Vallavolikogu kehtestas oma määrusega ka "Koolilõuna toetuse jaotamise korra", mis sätestab vallaeelarvele 1. - 4. klassi õpilaste koolilõuna kulude katmiseks riigieelarves määratud eraldiste jaotamise korra teiste õpilaste koolilõuna kulude katmiseks. Valla pearaamatupidajal Raili Kruusel pani koolidele südamele, et tagataks tasuta toiduks eraldatud raha täpne ja säästlik kasutamine. Ka lapsevanemad peaksid kindlasti kooli teatama, kui laps on jäänud haigeks või on tema koolist puudumine ette teada - nõnda saab säästa valla ja riigi raha.

Et riigi tasandil on kindlalt otsustamata, kas ja millises ulatuses antakse edaspidi omavalitsustele toetust õpilastele tasuta koolitoidu pakkumiseks, ei taha Kambja valla juhid praegu lubada ja ennustada, kuidas toitlustatakse valla koolide õpilasi uuel kalendriaastal.

Välismaalasele maa müük jättis volikogu erapooletuks

Volikogu esimehe Mati Luige ettepanekul võeti istungi päevakorda täiendava punktina nõusoleku andmine maa müügiks välismaalasele. Maavanem Jaan Õunapuu on saatnud vastavalt kehtivale seadusele Kambja volikogule kirja, milles palub anda nõusolek maa müügiks välismaalasele. Maatükk (umbes 25 ha) asub Ivaste külas, maa praegune omanik elab Otepääl ja osta soovib Suurbritannia kodanik.

Hääletamisel oli kolm volikogu liiget maa müümiseks nõusoleku andmise poolt, üks vastu ja seitse jäid erapooletuks. Heiki Kortspärn oli ainus vallavolinik, kes oli otsustavalt vastu nõusoleku andmisele, mis lubaks omanikul müüa maa välismaalasele.

Pärast hääletamist palus Heiki Kortspärn volikogu istungi protokolli nimeliselt märkida, kes Kambja vallas püüdis takistada maa müümist välismaalastele. "Et tulevased põlved teaksid, kes oli Eesti mahamüümise vastu," põhjendas kaasvolinikes pettunud Kortspärn.

Praegu kehtiv seadus sätestab nii, et välismaalasele maa müügi puhul küsib maavanem kohalikult volikogult nõus-olekut, kuid samas ei tähenda volikogu eitav otsus maatehingu luhtumist.

Ajakirjanik Linda Järve kirjutas "Õpetajate Lehes" 10. mail 2002:

"Umbes nädal tagasi sai Kambja Ignatsi Jaagu Kool valmis oma sõnailu ja pildivara kogumiku “Tootsi taskud” seitsmenda aruandega. See on imeliselt helge lugemisvara. Direktor Enn Liba ütleb oma saatesõnas: “Pühendumus ideele, tegude järjepidevus, järjest laienev osalejate ja toetajate hulk on saatnud almanahhi väljaandmist igal aastal.” Ja veel: “Iga tööga kaasneva väikese rahakulu, tegijate küllalt suure närvi- ja ajakulu korvab rõõm, mis kaasneb hea ja õnneliku lapse kasvamisega ja kasvatamisega”. Usutavasti suudavad koos oma vanemate ja õpetajatega nii vahva lugemisvara kokku pannud õpilased tulevikus välja mõelda ka ühe hea Eesti märgi, sest nad ise ongi osa sellest märgist. Päris kindlasti armastavad nad oma kodu ja kodumaad. See aga lisab usku, et ka tänane Eesti siiski suudab elada oma tuleviku nimel, mitte aga oma tuleviku arvelt."

Et ajalehte Koduvald vaevab viimasel ajal krooniliseks muutunud ruumipuudus, ei ole olnud võimalik avalikult neid tunnustavaid mõtteid Tootsi taskute kaasautoreile edastada. Uue õppeaasta alguse puhul on sünnis vanad võlad kustutada, et saaksime reipa mõttega uusi plaane kavandada.

Seega, suur aitäh kõigile õpilastele ning nende vanemaile ja vanavanemaile, sõpradele ja sugulastele, kes on aidanud kaasa helge lugemisvara sünnile.

Aitäh Kambja vallajuhtidele, kes on leidnud juba seitse aastat raha selle helge lugemisvara trükkimiseks.

Tootsi taskute koostajad

Kas koeraküpsistest kasvab lapsele saba?
Helgi Kreek (Meleri ja Mirko Melseri ema):

Meleri on kolmeseks saamas. Vanaema juures külas olles saab alati nalja. Uudishimulik nagu väike neiu meil on, maitseb ta ikka ja jälle, mida koerte söögikausis maitsvat leidub. Onu satub peale, kui plika maiustab ja ütleb nii muuseas: ”Oi, Meleri, sulle kasvab varsti saba taha, kui palju koeraküpsiseid sööd.”

Lapsele jäi see ütlus südamele ja läheb vanaema otsima. Leiab siis õues memme üles, ajab oma püksid maha, pepu püsti ja küsib: ”Kas mul juba kasvab seal midagi?” Vanaema ei saanud üldse aru, mis seal kasvama peaks.
 

Minu vend hakkas moosivarbaks
Liis Saar (IV kl.):

Lapsepõlve meeldejäänumad juhtumised meenuvad mulle oma väiksema venna tempudest. Kui ma olin 5 –aastane ja vend oli 3 –aastane, käisime emaga “Vanemuise” teatris. Etenduse nime ei mäleta, aga seal oli üks tegelane, keda kutsuti Moosivarbaks.

Järgmisel päeval oli meil kodus üks tõesti meeldejääv juhtum. Vaatasin emaga koos televiisorit, kui järsku tuli vend hõisates tuppa ja ütles, et tema on nüüd ka Moosivarvas. Me ei saanud emaga kohe arugi, mis juhtunud on. Alles siis, kui vend näitas oma varvaste peale, mõistsime, mis tembuga ta hakkama on saanud. Ta oli võtnud kapist moosipurgi ja kogu sisu oma varvastele määrinud. Oh seda naeru siis!
 

Kuidas minu ema ja onu pahandust tegid
Kati Hiir (VIII kl.):

Sain teada mõned oma ema ja onu lapsepõlves tehtud pahateod, mida ma ka üles kirjutasin.

Väiksena oli ema põhiline ettevõtmine koera treenimine ja õpetamine. Ta sidus puuoksa külge nööri ja selle otsa riputas vorsti. Koer hakkas muidugi hüplema, et vorsti kätte saada, kuid see ei õnnestunud. Nii treenis ema koera tagajalgu.

Ükskord tahtsid ema ja onu minna välja mängima. Kuid vanaema käskis neil tuld ahju teha. Kaks kannatajat mõtlesid, kuidas kõige kiiremini see tüütu töö “kaelast ära saada”. Nad jõudsid järeldusele, et kõige parem oleks seda teha bensiiniga. Nii nad tegidki.

Tuli süttis väga kergesti, kuid hakkas miskipärast ahjust välja voolama. Õnneks jõudis vanaema õigel ajal jaole. Lõpuks läks kõik õnnelikult, ainult vaibanarmad kärssasid ära.

Kord tahtis ema nukkudele sauna teha. Selle jaoks pani ta nukud praeahju. Hetk hiljem süütas vanaema pliidi alla tule. Järsku tõusis leek laeni. Hilisemal uurimisel selgus, et nukud olid põlema läinud.

Need olid minu lähikondlaste pahateod. Lastevanematele ütleks, et ärge varjake oma pahategusid, need tulevad nagunii välja.
 

Soe tunne ja hea tuju pisiasjadest
Milvi Mutso (Lauri ja Taavi Mutso vanaema):

Kui suhkrupeedist rääkida, siis see oli ju sõja ajal ja pärast sõda põhiline magusaallikas.

Et saunas suur pada täis saaks, tuli enne palju peete lõikuda. Peedipada keedeti kaua ja päris täpselt ma ei mäletagi, mis veel tehti, enne kui sai kuigipalju siirupit. Sellega valmisatati siis magustoitu ja seda pandi kohvi sisse. Kohvi tehti odrast, tammetõrudest ja kasvatati selle tarvis ka sigurit. Tammesid kasvas talu juures palju. Tõrud olid asendamatud ka mänguloomade ja mänguasjade jaoks.

Kui isa peale sõda Saksamaalt koju sai ja me küüditamise aegadel küüditamise hirmul jälle metsas redutasime, tegi ta mulle väga palju ilusaid mänguasju männikoorest. Polnud ju midagi poest saada.

Olime väga ühtehoidev pere - olime ju ainult kolmekesi. Erilisi traditsioone polnud, kuid meeldis tihti üksteisele väikesi üllatusi teha. Pärast oli tükk aega soe tunne ja hea tuju.

Omi mõtteid mõeldes

*Pool võitu on parem kui terve kaotus.
* Tulin, nägin, imestasin.

Politsei pressiesindaja Liina Pissarev vabandab, et tal ei ole seoses kohaliku konstaabli puhkusega kahjuks võimalik anda korralikku ülevaadet augustikuu "sündmustest" Kambja vallas.

Kriminaalkroonikast huvitatud lugejad peavad ootama oktoobrikuu lehte, kus taas põhjalikum "must kroonika".

9. augustil kella 15.05 ajal toimus raske liiklusõnnetus Kambja vallas Tallinn- Tartu- Võru- Luhamaa tee 201. km, kus Kambja elanik, 52-aastane Oskar sooritas jalgrattaga vasakpööret ning ei andnud teed tagant tulnud sõiduautole Volkswagen Passat. Autot juhtinud 44-aastane naine oli kaine. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai jalgrattur vigastada ning ta toimetati Maarjamõisa Haiglasse neuro-intensiivravi osakonda, kus ta kaks tundi hiljem suri saadud vigastustesse. Vere-analüüsi järgi oli mehel keskmine joove.

27. juulil kella 21.15 ajal leiti Kambja vallast Kambja alevikust metsatee äärest 52-aastase kohaliku mehe surnukeha. Nähtavaid vägivalla tunnuseid ei olnud, surma põhjus selgub ekspertiisis.

Kambja valla volikogusse kandideerivad eelseisvatel valimistel kolme erakonna esindajad ja üks üksik-kandidaat.

15-liikmelisse Kambja volikogusse pürib 50 soovijat, seega on igale rahvaasemiku kohale 3,33 kandidaati.

Eestimaa Rahvaliit

Nr 101 Avo Alliksaar
Nr 102 Irma Drenkhan
Nr 103 Jüri Erkmaa
Nr 104 Heli Jaamets
Nr 105 Lembit Jakobson
Nr 106 Harri Kolsar
Nr 107 Heiki Kortspärn
Nr 108 Kalle Kruuse
Nr 109 Õie Köösel
Nr 110 Lauri Lints
Nr 111 Mati Luik
Nr 112 Mare Mõisa
Nr 113 Heigo Mägi
Nr 114 Gunnar Ots
Nr 115 Anne Palumets
Nr 116 Peeter Ruuge
Nr 117 Ivar Siimo
Nr 118 Enno Soodla
Nr 119 Hella Sule
Nr 120 Tiia Zeigo
Nr 121 Anne Teder
Nr 122 Ivar Tedrema
Nr 123 Helve Tenno
Nr 124 Jüri Toomiste
Nr 125 Valdar Urm

Erakond Isamaaliit

Nr 126 Arvi Ird
Nr 127 Assar Luha
Nr 128 Alar Palla
Nr 129 Mait Rebane
Nr 130 Lauri Roos

Ühendus Vabariigi Eest - Res Publica

Nr 132 Mae Alviste
Nr 133 Ly Brikkel
Nr 134 Lia Jallai
Nr 135 Martin Kraaner
Nr 136 Valve Luha
Nr 137 Silvi Lääts
Nr 138 Margus Nõumees
Nr 139 Imbi Palk
Nr 140 Evi Polikarpus
Nr 141 Kristi Räni
Nr 142 Toomas Sepp
Nr 143 Merike Siibak
Nr 144 Aime Tannis
Nr 145 Helle Toom
Nr 146 Tõnis Vään
Nr 147 Andres Voore
Nr 148 Uuve Usin
Nr 149 Ülo Rossmann
Nr 150 Urmas Kaseorg

Üksikkandidaadid

Nr 131 Evald Ilves
 
 

Märkus: Eelpool avaldatud kandideerijate nimekiri oli esitatud ametliku teabena Vabariigi Valimiskomisjoni Interneti koduleheküljel www.vvk.ee 16. 09. 2002.
 
 

Valimistoimingute tähtajad kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel

20. september 2002 - valija kantakse selle valimisjaos-konna valijate nimekirja, mille territooriumil asub tema rahvastikuregistrisse kantud elukoht 30. päeval enne valimispäeva.

Hiljemalt 30. september - hiljemalt 20. päeval enne valimispäeva:

*nimetab volikogu oma otsusega jaoskonnakomisjoni liikmed;

*peavad valijakaardid olema saadetud valijatele.

5. oktoober - valija, kes 15. päeval enne valimispäeva ei ole valijakaarti saanud või kelle valijakaardile kantud andmetes on vigu, võib pöörduda avaldusega valla- või linnasekretäri poole selgituste saamiseks või vigade parandamiseks.

14. oktoober - 16. oktoober - toimub eelhääle-tamine, sealhulgas eelhääleta-mine väljaspool elukoha-järgset valimisjaoskonda. Eelhääletamise päeval algab hääletamine kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00.

20. oktoober - kohaliku omavalitsuse volikogu valimispäev. Valimispäeval algab hääletamine kell 9.00 ja lõpeb kell 20.00. Toimub ka kodus hääletamine.

Allikas: Vabariigi Valimis-komisjoni kodulehekülg

Kambja kiriku kellad valmistatakse Saksamaal

Reedel, 27. septembril kell 14 valatakse Saksamaal Münsteri lähistel kolm Kambja kirikule mõeldud tornikella.

Kui Jumal lubab, saab uute kellade kaunist kõla kuulda juba uue kirikuaasta algusest, st detsembrikuust. Ettevõtmist toetab rahaliselt umbes 3/4 osas sõpruskogudus Saksamaalt, ülejäänud raha tuleb koguda Eestis. Selle eesmärgiga on kirikus toimunud kaks heategevuskontserti.

Kõik, kel soov ning võimalus annetada, võivad seda teha kas ülekandega koguduse arveldusarvele Eesti Ühispangas nr 10220006249017 või sularahas koguduse kantseleisse. Lisainfo telefonil 051 876 02.

Jumalateenistused toimuvad endiselt pühapäeviti algusega kell 11 kirikus.

Urmas Nagel laulis Kambjas

Neljapäeval, 19. septembri õhtul esitas EELK Räpina koguduse õpetaja Urmas Nagel Kambja kirikus oma viimase kahekümne aasta kestel valminud vaimulikke laule ning mõtisklusi.

Sissepääs kontserdile oli tasuta, kuid tehti korjandus Kambja kirikule uute tornikellade hankimise heaks.

14.10, Ida Eilsen, Sipe, 90. 12.10, Milli Valdmaa, Oomiste, 89. 26.10, Linda Sööde, Palumäe, 86. 11.10, Alide Uus, Mäeküla, 85. 07.10, Alice Anja, Mäeküla, 84. 17.10, Helja - Leontine Muna, Kaatsi, 84. 24.10, Maria Sakhof, Aarike HK, 84. 28.10, Leida Martikainen, Aarike HK, 83. 31.10, Alfred Porro, Sirvaku, 83. 09.10, Natalja Kartofeleva, Lalli, 80. 19.10, Jevgenia Kusnetsova, Kaatsi, 80. 23.10, Aida Laine, Tatra, 80. 28.10, Marta Kivirand, Aakaru, 80. 08.10, Liidia Piir, Vana-Kuuste, 65. 01.10, Sulev Kingsepp, Raanitsa, 60. 17.10, Ivan Dmitriev, Pühi, 60. 27.10, Maie Viljat, Lalli ,60.

Sügis pisara pühib härmalõngades ripsmeilt - suvi pärandas surres nii palju elusat ilu. Jahedad käed siluvad kaharaid õisi, roostepruun kirme pudeneb sõrmede vahelt kattes erksaid ja ilusaid värve... Sügis kuulatab erksalt: igatsev kigatsus- - kruuksuvad kured… Kuldsed sügistervitused ning head õnne- ja tervisesoovid kõigile oktoobrikuu sünnipäevalastele  Kambja vallavolikogult ja vallavalitsuselt