Selles lehes:

Kambja Avatud Noortekeskus? Kellele ja milleks?
Annely Zeigo: Viimasel ajal on läinud Kambja vahel lahti kuulujutt - Kambjasse tehakse noortekeskus! Noored on ärevile aetud ja käivad siinkirjutanult aru pärimas. Mis ma neile siis vastan? Aga loomulikult, et tehakse.

Riiklikud ettevõtlustoetused Tartumaa ettevõtjaile
Tartumaa alustavatel ja tegutsevatel ettevõtjatel on olnud juba üle poole aasta võimalus taotleda erinevaid riiklikke ettevõtlustoetusi nii väikeettevõtlusega alustamiseks, ettevõtluse arendamiseks kui ka töötajate koolitamiseks ning messidel osalemiseks.

Sõpruskask on kasvanud maja kõrguseks
Unipiha Algkooli ja Oulu läänis Pyhäjärve vallas asuva Rannankylan kooli sõprus on kestnud kümme aastat. 21.-26. juulini viibisid sel puhul sõpruskooli õpetajatel külas Eha ja Lembit Jakobson.
Sõpruspuu, mis kümme aastat tagasi istutati, on nüüdseks kasvanud Rannankylan kooli juhtaja Matti Hyvoneni kodu juures maja kõrguseks.

Kambja valla uus volikogu valitakse 20. oktoobril

Soovitus luulesõpradele: "Musta hobuse suvi"

Vastsündinud vallakodanikud

Memmede - taatide augustipeotava jääb kestma
Augustikuu esimesel pühapäeval unustavad paljud Kambja valla memmed- taadid korraks harjumuspärase elurütmi, sest vallavalitsus ootab neid eakate peole. Tänavu kohtuti Vana - Kuuste kunagise mõisahoone ehk praeguse koolimaja iidses pargis.

Vallavalitsuse tänas eakaid loodusesõpru
Tänavu, Looduse Aastal andis Kambja vallavalitsus tänukirja alljärgnevatele Kambja valla eakatele inimestele ...

Vargad olid agarad suvekuumusest hoolimata
Kuritegevus Tartu maakonnas on vähenenud

Eakad juubilarid ja sünnipäevalapsed septembris

Anu Taal pakub kambjalastele psühholoogilist abi
Psühholoog Anu Taal hakkas teenindama kambjalasi suvehakul. Abiotsijaid ootab ta esmaspäeva ja kolmapäeva ennelõunal Kambja ambulantsi teisel korrusel.

In memoriam

Tänuavaldus
Vana - Kuustes elav Vaike Palla avaldab tänu abivalmis ja heatahtlikule Veera Meusile ja Raili Kruusele, kes aitasid turvaliselt vanaema juurde jõuda Tartus kogemata valesse bussi istunud 7-aastasel tüdrukutirtsul.

Detailplaneeringu avalik väljapanek
Kambja Vallavalitsus teatab, et on koostatud Lalli külas Lalli paisjärve detailplaneering.
Planeeringu avalik väljapanek on 19.augustist 2.septembrini vallamajas kantseleis. Detailplaneeringu avalik arutelu toimub Kambja vallamajas 16.septembril kell 16.00.

Fotograaf pildistab Kambjas
Fotograaf on Kambja vallamaja saalis neljapäeval, 29. augustil kella 10 - 12. Teha saab passipilte (4 tk 25.- kr, 8 tk - 40.- kr), õpilaspileti pilte, samuti portree- ja perepilte.

Koolid alustavad uut õppeaastat
Kambja koolipere koguneb 2. septembril kell 9 klassijuhataja tundi. Kell 10 toimub aktus ehitatavas koolimajas. (Töövihikuid müüakse 29. ja 30. augustil kell 9 - 13.)
Kuustes algab kooliaasta 2. septembril kell 8.45. Kell 9 heisatakse kooliõuel ühiselt riigilipp.
Unipiha kool alustab tööd 2. septembri hommikul.

Vargad viisid perearstilt arvuti
Ööl vastu 21. augustist tungis kratt läbi akna Kambja perearsti tööruumidesse ja varastas arvuti. Perearst Victoria Ilvese sõnul võivad tema patsiendid olla rahulikud, sest arvuti ei sisalda isikustatud meditsiinilist infot. Vallalehe toimetajale on kriminaalne vahejuhtum mõneti närvekõditav, sest samal ööl viimistleti paarkümmend meetrit eemal koolimajas käesolevat lehenumbrit.

Annely Zeigo:

Viimasel ajal on läinud Kambja vahel lahti kuulujutt - Kambjasse tehakse noortekeskus! Noored on ärevile aetud ja käivad siinkirjutanult aru pärimas. Mis ma neile siis vastan? Aga loomulikult, et tehakse.

Maikuus loodi mittetulundusühing ZZ Noortekas, kes on enda eesmärgiks võtnud just noortekeskuse rajamise ja arendamise. Vallavalisuselt oleme saanud loa kasutada spordihoone teise korruse ühte väikest 18- ruutmeetrist tuba. Seega tuleb esialgu rääkida Kambja Noortetoast. Kui me saam loa seda tuba veidi remontida ja noortepärasemaks teha, kutsume appi ka noored tuba kujundama-värvima. Suve jooksul oleme muretsenud toale natuke mööblit ja inventari, kuid enne remonti ja valvesignalisatsiooni paigaldamist pole mõtet neid kohale tuuagi. Igal Eesti noortekeskusel on olemas oma lugu varguste kohta, meie seda ei ootama ei hakka.

Paljude jaoks on Avatud Noortekeskuse (ANK) mõiste veel täiesti uus ja paljud ajavad neid segamini huvikeskustega. Need kaks on täiesti erinevad. Kui huvikeskused on tavaliselt tasu eest ja õppekavaliselt huvitegevust pakkuvad asutused, siis Avatud Noortekeskuse pakub noorele võimalusi ise midagi ette võtta ja osaleda ka neil, kel majanduslikult pole võimalik huvikoolis osaleda.Noortekeskuse peaidee on kuritegevuse ja narkomaania ennetamine, suunates noori märkama head enda ümber, õpetades toimetulekut ja suunates suhtlemiskindlusele. Noortekeskus täidab “auku”, millega kool ja kodu tegeleda ei jõua. Noortel inimestel on vaja aega, mille käigus nad on koos eakaaslastega ja saavad vabas vestluses algatada uusi ideid ning neid ellu viia. Selles abistab neid täiskasvanud noorsootöötaja. Piltlikult võib noortekeskust (noortetuba) võrrelda ka noorte eneste elutoaga.

Mida kujutab endast Avatud Noortekeskus?

AVATUD- see tähendab:
 

• on lahti ajal, mis on noortele sobiv ja vajalik noorsootööks;
• on lahti igale noorele, kes järgib keskuse reegleid;
• on avatud erinevatele noorte ideedele, mis ei ole seadusandlusega vastuolus;
• on avatud noorteühendustele ja noorsootöötajatele oma ideede teostamiseks.

NOORTE- see tähendab:
 

• noorte tegevus keskuses tuleneb nende endi soovidest ja vajadustest;
• noored ise arutavad läbi, kehtestavad ja kontrollivad keskuse reegleid ning nendest kinnipidamist;
• noored ise osalevad vahetult noortekeskust puudutavate otsuste arutelul;
• noortel on kollektiivne vastutus keskuse hea käekäigu eest;
• noortel on võimalus keskusest saada asjatundja nõuandeid oma probleemidele.

KESKUS on:
 

• koht, kuhu koondub teatava piirkonna noorte vabatahtlik ühistegevus;
• koht, millel on lisaks võimalusi pakkuvale funktsioonile ka korraldav funktsioon;
• vajadusel kohaliku omavalitsuse partner noorsootöö valdkonnas.

Avatud Noortekeskuse tegevused:
 

• vaba aja veetmine ja selle sisustamine - suhtlemine, mängud, ettevõtmised-üritused, peod, matkad, koolivaheaja sisustamine;
• infovahetus;
• nõustamine;
• noorte olukorra kaardistamine;
• mitteõppekavaline harrastustegevus;
• noorteklubide kooskäimise koht.

ANK tegevuse eesmärgid:
 

• noorte kuritegevuse ennetamine;
• riskirühma noorte arvu vähendamine;
• narkoennetustöö;
• sotsiaalse abituse vähendamine
• noorte positiivse hõivatuse suurendamine;
• noorte harituse tõus;
• loovuse ja aktiivsuse tõstmine;
• täiskasvanute teadlikkuse tõstmine.

Noortekeskused on ellu kutsutud põhiliselt kolmel viisil: mittetulundusühingu poolt, linna- või vallavalitsuse poolt või valla ja mittetulundusühingu koostööna. Seda viimast varianti propageeris ja tutvustas ka Karksi – Nuia vallavanem Piret Koorep, kes ise on oma linna noortetoa eestvedaja. Iga noortekeskus vajab aga kindlasti oma valla või linna abi, sest tegemist on ju oma valla noortega, kellest tulevikus sõltub suuresti valla hea käekäik.

Kindlasti aitavad noortekeskusi arendada ka erinevad Eesti ja Euroopa fondid, kelle toel on just suuremad investeeringud jõudnud noorteni. Näiteks Loksa Noortekeskus on saanud kena kahekordse maja tänapäevase sisustuse ja tehnikaga just tänu Põhjamaade Ministrite Nõukogule, Hasartmängumaksu Nõukogule ja Loksa Linnavalitsusele. Tähe Noortekeskus laiendab oma ruume ja tegevusi Hollandi Kesk- ja Ida-Euroopa Komisjoni ja firmade abiga. Samamoodi arenevad ka väiksemate alevite noortetoad isegi, kui väidetakse, et vallal raha pole. Järjest enam valdasid saab aga aru, et noortesse tasub investeerida, mis sest, et noored valimas ei käi. Mõne aasta pärast nad seda teevad. Järjepidevuse ja elu säilitamiseks maal on vaja maakohtadel eriti tähtis oma noorsooga tegelda, et kõik ei kipuks linna paremat elu otsima, vaid aitaks areneda oma kodukohal.

Lõpetuseks palve kõikidele Kambja valla firmadele ja inimestele: mõelge, kas Teie arust on üldse vaja Kambjasse noortekeskust ja kuidas Teie saate aidata oma valla noortetuba arendada. Võite meile pakkuda nii kasutatud mööblit, oma firma teenuseid, rahalist toetust, abikäsi remondis, nõuannet noorsootöötaja leidmiseks jne. Oodatud on ka kõik arvamused, nii mittetulundusühingu kui “Koduvalla” aadressil. Nii, et meilige, helistage või kirjutage meile. Noored leiavad allakirjutanut Kambjast aadressil Kase 14A, septembris loodetavasti ka Noortetoast - tulge ikka oma ideedega!

Jään ootama arvamusi ja soovin kõikidele kooliskäijatele toredat kooliaasta algust!

MTÜ ZZ Noortekas

Kase 14A, Kambja 62001
Tel.051 921 636
e-mail: zznoortekas@hot.ee

Tartumaa alustavatel ja tegutsevatel ettevõtjatel on olnud juba üle poole aasta võimalus taotleda erinevaid riiklikke ettevõtlustoetusi nii väikeettevõtlusega alustamiseks, ettevõtluse arendamiseks kui ka töötajate koolitamiseks ning messidel osalemiseks.

Kuna tegemist ei ole laenuga vaid tagastamatu abiga, siis on huvi toetuste vastu olnud väga suur ja näitab kasvutendentsi.

Praegusel hetkel on ettevõtjatel võimalik taotleda järgmisi riiklikke ettevõtlustoetusi:

*Stardiabi *Koolitustoetust *Messitoetust *Ettevõtlusega seotud infrastruktuuri arendamise toetust *Ettevõtte töötajate ümberõppe ja täiendkoolituse toetust *Nõustamistoetust.
Nimetatud toetuste kohta saab täpsemat informatsiooni nii Tartu Ärinõuandlast (Küüni 5, tel: 428 402) kui ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse koduleheküljelt internetis: www.erda.ee.

Toetuste taotlejal ei tohi olla riigimaksu võlgnevusi.

Praegusel hetkel on Tartumaa ettevõtjatel võimalik taotleda järgmisi riiklikke ettevõtlustoetusi:

*Stardiabi
*Koolitustoetust
*Messitoetust
*Ettevõtlusega seotud infrastruktuuri arendamise toetust
*Ettevõtte töötajate ümberõppe ja täiendkoolituse toetust
*Nõustamistoetust

Toetuste taotlejal ei tohi olla riigimaksu võlgnevusi.

Stardiabi, koolitus- ja messitoetuse taotlemiseks tuleb vajalikud dokumendid koos taotlusega esitada Tartu Ärinõuandlasse. Ülejäänud kahe toetuse taotlemiseks võib dokumendid esitada Tartu Ärinõuandlasse või Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Lõuna-Eesti Agentuuri (Fortuuna 1b, Tartu, tel: 386 000).

Nüüd natuke lähemalt nimetatud toetuste sisust ja taotlemise tingimustest.

Stardiabi

Stardiabi saavad taotleda ettevõtlusega alustajad, kuni 50 töötajaga ettevõtted ja füüsilisest isikust ettevõtjad:
 

• kes ei ole tegutsenud kauem kui 1 aasta (loetakse alates registreerimisest maksuametis või äriregistris). Taotlejaks võib olla ka füüsiline isik, kes veel ei ole registreeritud, kuid taotlemise käigus ettevõtjaks registreerib;
• kellel puuduvad maksuvõlad või kelle maksuvõlgnevused on ajatatud
• kelle omanikeks ei ole kohalik omavalitsus ega riik
• äriühingu osa- või aktsiakapitalist kuulub üle 50% Eesti residentidele

Stardiabi saab taotleda kuni 100 000 krooni ühe taotluse kohta. Omafinantseering peab olema vähemalt 25% projektiga seotud investeeringute maksumusest. Ühele ettevõtjale eraldatakse stardiabi üks kord.

Stardiabi ei anta põllumajandusega, kalandusega, transpordiga, metsamajanduse ja metsavarumise, jae- ja hulgikaubanduse, kinnisvara arenduse, alkoholi ja tubakatoodete tootmise ja vahenduse, finantsteenuste osutamise ning hasartmängude korraldamisega seotud projektidele.

Stardiabi on võimalik taotleda ettevõtlusega seotud projekti käivitamiseks vajaliku materiaalse põhivara soetamiseks ja tootmis- ja/või teenindushoonete renoveerimiseks.

Stardiabi taotlemise eeltingimuseks on põhjendatud ja korraliku äriplaani olemasolu.

Koolitustoetus

Koolitustoetust saavad taotleda väike ja keskmise suurusega ettevõtted ning füüsilisest isikust ettevõtjad osalemiseks ärialasel koolitusel

Koolitustoetuse suurus on aastas kuni 7000 krooni. Omafinantseering peab olema vähemalt 50% koolituse maksumusest. Iga ettevõte võib koolitustoetust saada kuni 2 korda aastas.

Koolitustoetust ei anta ettevõtetele, kelle tegevusalaks on põllumajandus, transport või kalandus. Koolitustoetust ei saa kasutada ettevõtte töötajate erialaseks täiend- ja ümberõppeks ning diplomi- ja magistriõppeks.

Taotlus koos vajalike dokumentidega tuleb enne koolituse algust esitada Tartu Ärinõuandlasse. Toetus makstakse välja peale koolituse toimumist ja vajalike dokumentide esitamist.

Messitoetus

Messitoetust saavad taotleda väikese ja keskmise suurusega ettevõtted ning füüsilisest isikust ettevõtjad osalemiseks Eestis toimuvatel messidel.

Messitoetuse suurus on aastas kuni 9000 krooni. Omafinantseering on minimaalselt 50% messi kuludest. Messitoetust antakse ettevõttele 1 kord aastas. Messitoetusega kompenseeritakse kindlaid kulusid ( osavõtutasu, messiboksi maksumus jm.). Messitoetust ei anta ettevõtjatele, kelle tegevusalaks on põllumajandus, transport või kalandus.

Taotlus koos vajalike dokumentidega tuleb enne messi toimumise algust esitada Tartu Ärinõuandlasse. Toetus makstakse välja peale messi toimumist ja vajalike dokumentide esitamist.

Ettevõtlusega seotud infrastruktuuri arendamise toetus

Selle toetuse kord on muutmisel)

Toetatakse ettevõtlusega seotud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamise, rekonstrueerimise ja renoveerimisega seotud projekte, mis on ettevõtjale vajalikud uue ettevõtte asutamiseks, uue tehnoloogia kasutuselevõtmiseks või ettevõtte restruktureerimiseks.

Toetuse minimaalne suurus on praegu 50 000 krooni, maksimaalne suurus ei ole limiteeritud.

Kuna nimetatud kord on muutmisel, siis saab uusi tingimusi tutvustada juba peale uue korra kinnitamist (tõenäoliselt sügise algul).

Ettevõtte töötajate ümberõppe ja täiendkoolituse toetus

Toetatakse ettevõtja poolt algatatud koolitusprojekte, mis on seotud kohaliku tööjõu erialase kvalifikatsiooni tõstmise, uute töötajate erialase väljaõppe ning uute erialade ja oskuste omandamisega.

Toetuse minimaalne suurus 10 000 krooni, maksimaalset ei ole limiteeritud. Omafinantseeringu nõutav osa sõltub ettevõtte suurusest ja koolituse spetsiifikast. Nimetatud koolitustoetust ei anta põllumajandusettevõtetele ja transpordiettevõtetele.

Toetus makstakse üldreeglina välja pärast koolituse lõppemist ning kõigi vajalike dokumentide ja aruannete esitamist.

Nõustamistoetus

Ettevõtlusalaste konsultatsioonide toetus, mis on vajalik äri edendamiseks. Toetatakse järgmisi konsultatsiooniteenuseid: äriplaanide, laenutaotluste, finantsplaanide koostamist, turu- ja turundusuuringuid jm. Nõustamistoetust ei anta ettevõtja tavapäraste põhitegevuse kulude toetuseks (raamatupidamisteenused, audiitorteenused jm.).

Toetuse suurus on aastas kuni 15 000 krooni. Toetatakse kuni 50% teenuse maksumusest.

Teenused Tartu Ärinõuandlast

Lisaks nimetatud riiklike ettevõtlustoetuste vahendamisele pakub sihtasutus Tartu Ärinõuandla alustavatele ja tegutsevatele ettevõtjatele järgmisi teenuseid:
 

• tasuta konsultatsiooniteenus kuni 3 tunni ulatuses ühe äriidee kohta (vajalik eelregistreerimine)
• äriplaanide ja finantsprognooside koostamine

Koostöös Tartumaa kohalike omavalitsustega ja Tartu Maavalitsusega soovime tulevikus rohkem tähelepanu pöörata ettevõtlusalaste arendusprojektide ellukutsumisele ning juhtimisele maakonna tasandil.

Ärinõuandla aadress

SA Tartu Ärinõuandla asub nüüd uuel aadressil Küüni 5 (3 korrus). Meie telefon on 428 402, faks 428 491. Enne kohaletulemist palume eelnevalt helistada ja konsultatsiooniaeg kokku leppida, mis garanteerib Teie jaoks vajaliku inimese kohalolu ning aja just Teie jaoks.

Unipiha Algkooli ja Oulu läänis Pyhäjärve vallas asuva Rannankylan kooli sõprus on kestnud kümme aastat. 21.-26. juulini viibisid sel puhul sõpruskooli õpetajatel külas Eha ja Lembit Jakobson.

Aken maailma

1980-ndate aastate lõpul ja 90-ndate algul oli just Soome see riik, mille kaudu Eesti avas akna teistsugusesse maailma. "Igale eestlasele oma soomlane!" - selline loosung on tänaseks juba suure osa eestlaste hulgas unustatud. Ometi olid just soomlased need, kes avasid meile ukse Euroopasse ajal, mil talongide eest ei saanud osta üksnes tuletikke.

Unipiha ja Rannankyla kooli sõprussidemed said alguse just sel ajajärgul. Kümme aastat tagasi Pyhäjärve valla koolides korjatud suusad ja uisud on andnud Unipiha kooli kõikidele lastele võimaluse õppida selgeks suusatamine ja uisutamine. Meie koolist rännanud laste joonistused ja koomiksid on aga siiani näidistöödena kasutusel valla mitmes koolis. Rannankyla kooli lapsed on kuulnud meie rahvalaule, näinud meie rahvalikke tantse, mänginud koos Unipiha kooli lastega ringmänge, õppinud eesti keelt.

Ringmäng "Lilla istus vangitornis" muutus kiiresti soome laste lemmiklauluks ja -mänguks. Koos on korraldatud loodusvaatlusi, uuritud klassitundides nii Soome kui Eesti ajalugu, tutvutud ja võetud kasutusele üksteise õpikuid ja töövihikuid.

Ka seekordsel kohtumisel lepiti kokku ühiste loodusvaatluste suhtes. Projekt algab sügisel ja lõpeb maikuus. Selle käigus jälgitakse muutusi nii taime-, linnu- kui loomariigis. Lisaks sellele korraldatakse mõlemas koolis Soome ja Eesti päev, vahetatakse joonistusi ja jutukesi, mõeldakse ühiselt oma tuleviku üle ning püütakse külastada ka üksteise koole.

Talgutöö

Ühistöö ei ütle tänapäeva noorele enam midagi. Keskmine põlvkond meenutab selle sõna all ehk ühiseid kooliõue riisumisi või laupäevakuid, ÜKT (ühiskondlik- kasulik töö) tunde koolis, mille hinne küll veerandi lõpus tunnistusele märgiti, kuid mille otstarvet ja eesmärke ta ei hoomanud.

Ainult vanem eesti põlvkond mäletab veel talgute korras tehtud kartulivõtmisi ja rehepeksmist, kus pärast pikka ja monotoonset päevatööd ja korralikku kõhutäit lasti nii mõneski talus veel pillil kääksuda ja jalad tõstsid polkakeerises tolmu üles.

Soomes ei korraldata ammu enam talgute korras ei rehepeksmist ega kartulivõtmist, kuid ühistöö kui soome igapäevaelu juurde kuuluv nähtus on ometi täies elujõus.

Pyhäjärve vallas on ehitatud talgute korras viimastel aastatel suur jäähall, möödunud suvel valmis kaasaegne suusakeskus.

Unipiha kooli kauaaegne sõber Toivo Puotiniemi koos oma naisega olid suusakeskuse ehitusel abis seitse kuud. "Ega otsest kohustust talgutöös osalemiseks valla volikogu poolt ei olnud. Igaüks tegi, nii kuidas jaksas. Mõni ainult ühe päeva. Mina olen pensionär ja valla suusaliidu juhatuse liige, seepärast sain kauem olla," lisab ta naeratades. "Naised keetsid meestele vabatahtlikult süüa. Firmad annetasid materjali. Ka Euroopa Liit andis suusakeskuse valmimiseks rahalist toetust. Nüüd on olemas kõik tingimused, et pidada kasvõi ülesoomelisi suusavõistlusi: kahesaja kohaga konverentsisaal, suur saun naiste ja meeste tarvis, kaminasaal, valgustatud suusarajad. Vahepeal oli küll tunne, et enam ei taha ega jaksa palgata ühistööd teha, kuid kui suusakeskus ükskord valmis sai, oli uhke tunne küll. Talgute korras tehti ühistööd enam kui ühe miljoni marga eest," lisab Topi.

Pyhäjärve kogudus on ehitanud oma liikmete tarvis suitsusauna, ladunud üles vana palkmaja, mida saab väikese tasu eest rentida sünnipäevade ja pulmade tarvis. Noorpaari pulmaöö jaoks on olemas ehtne vanaaegne pruutpaari voodi ja redelgi lakka nendele, kes voodi asemele eelistavad värskeid heinu.

Talgute korras on ehitatud vanast suitsuelamust ka valla muuseum, aidatud kaasa piirkonna koolidele ehitada liuvälju ja suusaradu, pesapalli väljakuid, indiaanlaste onne.

Ehitatud külameeste poolt randa riietusruum ja lehtla, peetakse puhas ja korras järve kallas.

"Ega ei maksa nüüd arvata, et kõik papad ja mammad alati igas ettevõtmises kaasa löövad," jahutab Pühäjärve valla Rannankoulu juhataja Matti Hyvönen meie ahhetamist ning ohhetamist nähes ja kuuldes. "Alati on neid, kes ainult virisevad ja nõuavad. Te sõitsite iga päev mööda majast, kus elavad kolm täiskasvanut elujõus inimest, kes pole päevagi tööd teinud. Mõne nädala pärast tõstavad nad toru hargilt ja lausuvad valla sotsiaaltöötajale, et neil pole puid. Autokoorem puudega veerebki paari päeva möödudes õuele. Mina pean talvepuid ise metsas tegema," lisab ta mõningase kibedusega.

Ajaloo ümber tegemine

Talvesõja ja Karjala käsitlus on aastakümneid olnud Soome ühiskonna ja ajaloo jaoks üks valusamaid küsimusi, tabuteemasid. "Kui mina koolis õppisin, siis oli soome ajalooõpikutesse kirjutatud, et faðistlik Soome ei pidanud kinni lepingust Nõukogude Liiduga ja tungis talle. 30. novembril 1939 kallale. Nii algaski talvesõda ja minu isa Väino kuus aastat kestnud sõjamehetee, " räägib Matti ühel saunaõhtul Soome ajaloo ühest tumedamast ja aastakümneid vale koorma all äganud ajajärgust.

"80-ndate aastate lõpus ja 90-ndate alguses algas ka meie jaoks uus ajajärk. Vaikiv ajastu lõppes. Hirm vene "karu" ees hakkas taanduma, ajaloost hakati rääkima sellisena, nagu ta oli," lisab Matti leili visates mõtlikult. "Alles Mauno Koivisto julges hakata rääkima Talvesõja veteranidest kui kangelastest. Nendest hakati rääkima, kirjutama raamatuid, neid tänati Teeneteristiga."

Kui me ühel päeval Matti isa haual lilli viimas käime, näitab ta mulle isale kingitud Teeneteristi. Hauakivi ülaosas on selle jaoks tehtud eraldi koht ning medal kivisse pikkadeks aastateks kinnitatud. Seda vaadates adun, et tema isa kuus aastat kestnud sõjamehetee ning aastakümned kestnud ajaloo valet, on viimaks selle tagasihoidliku ja esmapilgul märkamatu Teeneteristi medali kaudu kuidagi leidnud hüvituse.

See, et Talvesõda aastakümneid ajalooõpikutes vääralt seletati, teeb Mattile haiget siiani. Võib-olla just see tingiski selle, et tema poeg Pekka õpib nüüd ülikoolis ajalooõpetajaks. "Ma siiski ei taha, et Soome NATO-sse läheks," ütleb ta minult Eesti NATO-sse mineku kohta aru pärides. Mõistan tema hirmu.

"Minu elu ühed õnnelikumad hetked olid siis, kui Eesti sai iseseisvaks, kui Unipiha kooli lapsed said 1991. aasta juunis vabalt mängida meie kooli lastega, ilma et nemad ja õpetajad oleksid pidanud kartma KGB-d. Saime neid kostitada banaanidega, mida nad enne väga harva söönud olid," jätkab ta saunalavalt alla ronides.

Küllap oli Eesti iseseisvumises tema jaoks pisut seda "venelastele ära tegemist," mida soomlased endale veel tänagi õieti lubada ei saa. Pisutki hüvitust Karjala kaotuse eest 1940. aasta märtsis, isale aastakümneid oldud valehäbi ja ühiskondliku ebaõigluse eest.

Seebikate asemel

Järgmisel päeval pärast hommikukohvi joomist teatab Matti mulle lauast tõustes, et täna läheme soome pussi valmistamise kursustele. Olin seda kuuldes pisut hämmeldunud, sest ei saanud aru, miks peaksid soomlased tegema kursustel ise pusse, kui neid on igas poes igas suuruses ja pikkuses piisavalt saadaval. Ajasin siiski Matti vanad teksapüksid ja ta poja Pekka sõjaväe NATO saapad jalga ning lasin asjadel minna omasoodu.

Alles siis, kui ääs juba lõõmas ja Matti mulle ema vanast vikatist välja lõigatud rauatüki tagumiseks tõi, sain aru, et mul tuleb tõepoolest elus esimest korda pussi tegema hakata.

Pärast nelja - viit katsetust hakkasid haamrilöögid sattuma sinna, kuhu nad pidid ning rauatükk muutuma üha õhemaks. Paari tunni pärast oli pussitera vikatitükist välja taotud. Matti andis sellele veel käia abil viimase lihvi ning jättis siis pussi töökotta lauale homset päeva ootama. Ka pussi pideme ja tupe tegemine jäid homseks.

Alles õhtul hakkasin taipama seda ise tegemise võlu, mis saadakse endaga kaasa kasvõi soome pussi valmistamise või laastudest korvi punumise kursustelt, millest Matti viimasel talvel osa võttis. Nii säilitatakse ajalooline side oma eesvanemate elulaadiga, õpitakse uuesti avastama ja hindama oskusi, ilma milleta meie vanemad hakkama ei saanud

Lisaks sellel korraldatakse kesk- ja vanemaealistele igal teisipäeval tantsusaalis rahvalike tantsude õhtu. Need on alati rahvarohked. Tantsitakse polkat, tangot, valssi, reilenderit ja soome omi rahvalikke tantse.

Kui kohalikus tervisekeskuses arstiteadustudengid ühe vanapapi käest tema hea tervise ja pikaealisuse kohta aru pärisid, vastas ta nii: "Kui igal nädalal saab korra tantsu vihtuda nii, et higi otsa ees on, siis pole tervise üle tarvis kurta." Selles ütluses on oma tõetera sees. Lisaks lustimisele saavad kokku ka üksteisest kaugel metsade taga elavad elanikud, nii hoitakse alal oma valla ja kodukandi tunne, ilma milleta maainimene ei tohiks elada.

Meie lõõgastume alles kõikvõimalikel õllesummeritel ja grillfestivalidel, pildikastist Lõuna-Ameerika perekonnadraamadest ja armukirgedest osa saamise kaudu. Kasvatame usinasti õllekõhtusid, talume nurisemata akustilist terrorit kõikvõimalikes kohvikutes ja igat masti pealinnades.

Prügikast

Oulu lääni Pyhäjärve vallas asuva Rannankyla kooli jõudmiseks kulub Helsingist üle viie tunni rongisõitu. Oleme juba tükk aega sõitnud, kui meie pinginaabriteks tuleb isa oma kahe 5-7 aastase tütrega. Pärast koha leidmist võtavad nad varsti oma jäätisetorbiku välja ja asuvad seda isukalt sööma. Mind üllatab äkki ühe tüdrukutirtsu julge ja nõudlik hääl: "Isa! Kus prügikott on?" Isa avab vaguni iga akna all oleva prügikoti ja jäätisepaber rändab sinna. Selles kõiges on midagi harjumuspärast: nii tüdrukutirtsu hääletoonis kui isa igas liigutuses, samas on ometi tunda, et see ei ole tulnud iseenesest, vaid kuulub loomuliku nähtusena soome igapäevaelu juurde, mille eest seisab hea nii kodu kui kool.

Soome puhtaid raudteeservi ja maanteede ääri silmitsedes hakkab häbi oma maanteede pervede ja metsaaluste pärast.

Puberteediikka jõudev iseolemine ja piire mitte tundev vabadus on teinud Eestist maa, mida mujalt tulnud sõpradele näidates hakkan punastama. Ühtki loogilist ja rahuldavat põhjendust, miks meil loodusega selliselt ümber käiakse, nüüd mil meil oma riik on, ei oska ma oma väliskülalistele selgituseks anda.

Igal kevadel korjame oma kooliga Pangodi bussipeatusest suurte kotitäite kaupa prahti kokku. Pärast paari päeva hakkab ootepaviljon ja selle ümbrus uuesti täituma puruks löödud õllepudelite, jäätise- ja nätsupaberite, kartulikrõpsude ning tühjade suitsupakkidega. Nii on see kestnud juba aastaid.

Et Euroopasse minna, tuleks meil esialgu õppida nina nuuskama ja tualetti tarvitama. Seda mitte otseses vaid ülekantud tähenduses.

Lõuna-Eesti turismipotentsiaal tema looduskeskkonna näol on küll tohutu, kuid avardumise asemel võib see hakata hoopis ahenema. Turismitaludes puhkavate ökoturistide ahhetused meie looduskaunite kohtade üle asenduvad meie prügiseid metsaaluseid nähes hoopis artiklitega Euroopa ajalehtedes, milles räägitakse eestlastest kui looduse vihkajatest. Uue miljonitesse ulatuva, Eesti kui eduka väikeriigi tutvustava kaubamärgi välja töötamine siin ei aita.

Euroopa Liidus

Lisaks õpetajaametile on Matti Hyvosel üle 30 ha metsa ja 8 ha põldu. Mets on alles noor, nii kolmekümneaastane ja on laste tugi vanaduses. Põldudest on osa renditud, osa aga hobuse Viljo karjamaaks.

Ühel sealoleku päeval näitab Matti mulle nn europõldu. Heinamaalt on hein maha niidetud, kuid jäetud koristamata, Viljot sinna sööma ei lasta. Minu pärimise peale, miks hobune maha niidetud heina süüa ei või, vastab Matti: "Selle põllu hektari eest saan 2000 marka eurotoetust. Ametimees, kes jälgib maa kasutamist, ei luba hobusel sealt süüa. Muidu võetakse eurotoetus ära." Nii niidabki Matti igal suvel sellelt heinamaalt korralikult heina maha, kuid laseb sellel ära mädaneda. Jätan küsimata, milline enesetunne on Soome talumehel niimoodi maaga ringi käies. Europõllud annavad küll raha, kuid mitte head enesetunnet.

Eurole üleminek on vaatamata poliitikute sõnavõttudele kasvatanud Soomes kaupade hindu üsna tuntavalt. Eriti raske on euroga harjuda vanematel inimestel. Margaga võrreldes on euro kuus korda kallim ja nii tundub mõnelgi memmel, et ta annab sama kauba eest kuus korda raha vähem välja, kui see oli oma raha ajal. Alles siis, kui ta ostetud kauba kodus markadesse ümber arvutama hakkab, leiab ta, et on ostnud kalli raha eest tühja-tähja, mida tarvis poleks olnud. Eesti minemisega Euroopa Liitu seisab meil seesama kõik veel alles ees.

Kümme aastat kestnud sõprus kahe maa koolide vahel annab lootust, et need sidemed ei katke ka tulevikus. Väikerahvad peavad oma kultuuri ja keele säilitamiseks üha enam globaliseeruvas maailmas, eurosulatusahjus, hoidma rohkem kokku kui ei kunagi varem.

Valla valimiskomisjoni tööaeg

Valla valimiskomisjon töötab vallamajas kabinetis 25 alates 21.augustist:

E, K, R kella 9 -12,
T, R kella 14 – 17,
10.septembril kella 14 – 18.

Valimisjaoskondade moodustamine Kambja vallas

KAMBJA VALLAVALITSUS
MÄÄRUS
Kambja 6. august 2002.a nr 11

Valimisjaoskondade moodustamine

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 64, 390 ja 393) § 30 lõike 1 punkti 3 ning kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (RT I 2002, 36, 220) §10, Kambja Vallavalitsus

m ä ä r a b :

1.Moodustada valimistel hääletamise korraldamiseks Kambja valla territooriumil kaks valimisjaoskonda:

1.1.Valimisjaoskonda nr 1 kuuluvad Kambja alevik ning Aakaru, Ivaste, Kaatsi, Kammeri, Kavandu, Kodijärve, Kullaga, Madise, Mäeküla, Oomiste, Paali, Palumäe, Pangodi, Pulli, Pühi, Raanitsa, Reolasoo, Riiviku, Sulu, Suure-Kambja, Tatra, Virulase ja Visnapuu külad.

Valimisjaoskonna hääletamisruumid asuvad Kambja vallamajas Kambja Kesk 2.

1.2.Valimisjaoskonda nr 2 kuuluvad Kõrkküla, Lalli, Rebase, Sipe, Sirvaku, Talvikese ja Vana-Kuuste külas.

Valimisjaoskonna hääletamisruumid asuvad Kuuste Põhikoolis Vana-Kuuste külas.

2.Kinnitada valimisjaoskond nr 1 valimisjaoskonnaks, kus valijad saavad hääletada väljaspool oma elukohajärgset jaoskonda.

3.Kinnitada valimisjaoskond nr 1 valimisjaoskonnaks, kus saavad hääletada valijad, kelle elukoha andmed Kambja vallas on rahvastikuregistrisse kantud valla täpsusega.

Ivar Tedrema Reet Kiuru

vallavanem vallasekretär

Infot kohaliku omavalitsuse volikogu valimistest

21. august - 10. september - 60. päeval enne valimispäeva algab kandidaatide registreerimiseks esitamine. Kandidaatide registreerimiseks esitamine lõpeb valimispäevale eelneval 40. päeval kell 18.00.

Hiljemalt 5. september - hiljemalt 45. päeval enne valimispäeva esitatakse valimisliit valla või linna valimiskomisjonile registreerimiseks.

Hiljemalt 5. september - erakond või valimisliit esitab hiljemalt 45. päeval enne valimispäeva valla- või linnasekretärile ühe jaoskonnakomisjoni liikmekandidaadi iga jaoskonnakomisjoni kohta.

Hiljemalt 15. september - valla või linna valimiskomisjon registreerib registreerimiseks esitatud isikud hiljemalt 35. päeval enne valimispäeva. Kandidaat võib loobuda kandideerimast kirjaliku avalduse alusel, mille ta võib esitada kolme päeva jooksul pärast registreerimist.

20. september - valija kantakse selle valimisjaoskonna valijate nimekirja, mille territooriumil asub tema rahvastikuregistrisse kantud elukoht 30. päeval enne valimispäeva.

Hiljemalt 30. september - hiljemalt 20. päeval enne valimispäeva:

*nimetab volikogu oma otsusega jaoskonnakomisjoni liikmed;

*peavad valijakaardid olema saadetud valijatele.

5. oktoober - valija, kes 15. päeval enne valimispäeva ei ole valijakaarti saa-nud või kelle valijakaardile kantud andmetes on vigu, võib pöörduda avaldusega valla- või linnasekretäri poole selgituste saamiseks või vigade parandamiseks.

14. oktoober - 16. oktoober - toimub eelhääletamine, sealhulgas eelhääletamine väljaspool elukohajärgset valimisjaos-konda. Eelhääletamise päeval algab hääletamine kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00.

20. oktoober - kohaliku omavalitsuse volikogu valimispäev. Valimispäeval algab hääletamine kell 9.00 ja lõpeb kell 20.00. Toimub ka kodus hääletamine.

Täpsem info vabariigi valimiskomisjoni koduleheküljelt Internetis: http://www.vvk.ee.

Suve hakul saabus vallavalitsusse panderoll, milles oli luulekogu "Musta hobuse suvi"

Raamatu vahel oli alljärgnev kiri:

"Soovin kõigile mõnusat Musta hobuse aastat! Saadan oma uue luulekogu Eestimaale rändama, lootes, et ta mõnele luulesõbrale meeldib. Tutvuge temaga ja kui ta Teile ei sobi, siis lubage tal palun samas ümbrikus koju tagasi tulla. Tagasisaatmisega ärge kiirustage, sest Musta hobuse suvi kestab talve tulekuni. Aidake tal ikka edasi minna ja endale päriskodu otsida. Võite ka juurde küsida (sõbrale kinkimiseks). Järgmised luuleraamatud "Mürakarude kodumaal" ja "Päkapikud põlismetsas" ilmuksid septembris, enne aga peab Must hobune endale peremehe leidma! Teie mõistvale suhtumisele lootma jäädes ja abi eest ette tänades! Autor Uno Sikemäe."

Minule Uno Sikemäe luuletused meeldivad. Luulekogu on illustreeritud vastavalt luuletuse teemale väga ilusate fotodega.

Oma luulekogu saatesõnas ütleb autor:

"Hea lugeja.

.... Iga rida peidab endas väikese tõetera.
Sõna hüüab koju ununema kippuvaid mälestusi.
Üks meenutus puudutab õrnalt, teine lööb valusa vitsana
Läheme koos, tasaste sammudega, üha kaugenevasse aega.
Püüame teda peatada ja uuesti rääkima sundida - ....... ".

Luulekogu maksab 45 krooni (hinna sees on ka postikulu) ja minul on ta nüüd olemas. Kellel seda artiklit lugedes huvi tekkis, siis saab ta tööpäeviti vallamajas sekretäri ruumis luulekoguga tutvuda ning soovi korral ka tellida.

Augustikuu esimesel pühapäeval unustavad paljud Kambja valla memmed- taadid korraks harjumuspärase elurütmi, sest vallavalitsus ootab neid eakate peole. Tänavu kohtuti Vana - Kuuste kunagise mõisahoone ehk praeguse koolimaja iidses pargis.

Kui Kambja vallal oleks oma ajaarvamine ja kalender, võiks selles augusti esimest pühapäeva märkida kui memme - taadi päeva. Valla sotsiaalnõuniku Heli Jaametsa poolt aastate eest algatatud ettevõtmine on kujunenud elujõuliseks ja oodatuks. Tänavugi kogunes Vana - Kuustesse rohkem kui sada eakat kambjalast, kellele memme- taadi päev oli heaks võimaluseks kokku saada, olnud aegu meenutada, olevikku kiita või kiruda, koos lustida. Sel korral oli osalejaid mõistagi kõige rohkem Vana - Kuuste piirkonnast.

Memme - taadi peol kui traditsioonilisel üritusel on ajapikku kujunenud oma kindel vorm ja sisu. Kui sotsiaalnõunik Heli Jaamets oma reipa hääle ja optimistliku meelega ettevõtmise avatuks kuulutas, sai sõna tervituseks vallavanem Ivar Tedrema, kes tänas eakaid vallakodanikke elutöö eest, soovis kõigile elu- ja teotahet ning eelkõige tugevat tervist.

Memme - taadi päevade kindlaks kombeks on valla tänukirjade üleandmine. "Oleme vallavalitsuses arvamusel, et iga eakas kambjalane väärib mingi erilise oskuse või teene eest tänukirja," selgitas sotsiaalnõunik Heli Jaamets. Igal aastal valitakse tänukirjasaajad kindla printsiibi alusel - tunnustust on jagatud raamatusõpradele, erinevate oskustega käsitöömeistritele jne. Vallavalitsus ja valla-volikogu tänasid sel korral elutöö eest ning soovisid päikeseliste päevade jätkumist neile memmedele- taatidele, kes on paistnud silma loodusearmastusega. Tänu pälvinute seas oli nii hobiaednikke, koduloomakasvatajaid kui ka neid, kes on kogunud majanduslikult rasketel aastatel tubli maatöö või metsakorilusega endale napi sissetuleku ning end ära elatanud.

Kambja kirikuõpetaja Toomas Nigola mõtisklus keskendus looduse ja pühakirja seostele.

"Kohvriteatri" näitlejad Heino Seljamaa ja Külli Palmsaar taaselustasid rahvakirjanik Tuglase Väikese Illimari nostalgilised lapsepõlvelood.

Tuntud ja armastatud lauludega tervitas eakaid Kambja naisansambel, mida juhendab lasteaiaõpetaja Anu Ird.

Et peopidamine toekam oleks, kostitas vallavalitsus kohaletulnuid Kuuste kooli kokkade poolt valmistatud hernesupiga.

Memmede - taatide kohtumise seltskondlikku osa juhtis valla kultuuritöötaja Märt Jaamets koos Ilmatsalu koolis töötava abikaasa Lysiga. Tantsu ajaks kiirustas kohale ka Kambja pasunakoor.

Kambja memmede - taatide peol osalesid eakaaslased Reolast, kellega kambjalasi seovad sõprussidemed.

Esialgsete kavatsuste kohaselt korraldatakse järgmise aasta memme- taadi pidu Kammeri mõisa pargis. See saab teoks jällegi augusti esimesel pühapäeval.

Tänavu, Looduse Aastal andis Kambja vallavalitsus tänukirja alljärgnevatele Kambja valla eakatele inimestele: Linda Aadusoo (Pulli küla), Hildegard Allas (Visnapuu), Kalju Einalo (Kambja), Linda Härm (Lalli), Zinaida Jevonen (Tatra /Lalli), Oskar Jürgenson (Kambja), Hilda Kempi (Kambja), Elli Kuum (Sipe), Laidi Kuus (Pangodi), Elgi Kõiv (Visnapuu), Ilse Lind (Kambja), Virve Laurits (Raanitsa), Aili Mullonen (Suure-Kambja), Maret Palu (Suure-Kambja), Eve Peebo-Tork (Kambja), Friedrich Pihu (Kambja), Mall Rebane (Suure-Kambja), Endel Roio (Kaatsi), Maimu-Helemalle Roops (Kambja), Jelena Ruuska (Vana-Kuuste), Maie Solnik (Kambja), Koidula Sooru (Palumäe), Helju Suits (Paali), Laine Zeigo (Sulu), Rosiine Tannis (Kambja), Henn Tammepõld (Kambja), Tiiu Tammeorg (Kambja), Elvi Teder (Kambja), Evi Tuul (Paali), Silvi Villemson (Tatra), Leena Visnapuu (Tatra).

Kuritegevus Tartu maakonnas on vähenenud

Kuritegevus Tartu maakonnas on võrreldes 2001. aasta 6 kuuga vähenenud kokku 27%. Kõige rohkem – 43% on vähenenud I astme kuriteod ehk kõige raskemad kuriteod. II astme kuritegusid on toime pandud 27% vähem ja III astme kuritegusid vastavalt 22% vähem. I astme kuritegude eest määratakse raskeima karistusena tähtajaline vabadusekaotus üle kaheksa aasta või eluaegne vabadusekaotus. II astme kuriteo eest on maksimumkaristus kaheksa aastat ning selle raskusastme kuritegusid pannakse toime kõige rohkem.

Kõige suurema osa kuritegudest moodustavalt jätkuvalt salajased vargused, eriti vargused korteritest ja sõidukitest. Võrreldes möödunud aastaga on salajased vargused aga tunduvalt vähenenud (sellel aastal 307, eelmisel aastal 495), eriti on vähenenud liini- ja metsavargused vastavalt 91% ja 51%. Kehavigastuse tekitamised on vähenenud 100% - eelmisel aastal pandi neid toime viis, sel aastal siiani mitte ühtegi. 13% vähem on toime pandud ka avalikke vargusi ja 50% vähem röövimisi, vargused transpordivahenditest on vähenenud 38% ning ärandamised 18%. Üle kahe korra on suurenenud aga tänavakuritegude arv ning korterivarguste hulk. Veidi on suurenenud ebaseaduslik relvade hoidmine. Üle kahe korra on tõusnud liiklusavariide hulk – eelmise aasta 6 kuu jooksul juhtus liiklusõnnetusi 15, sel poolaastal juba 35.

Kokku pandi 2002. aasta poolaasta jooksul Tartu maakonnas toime 468 kuri-tegu, eelmise aasta samal perioodil 638 kuritegu. Enamustes valdades on kokkuvõttes kuritegevus vähenenud. Kambja vallas on kuritegevus vähenenud 24%.

Politseikroonika juulis

Ajavahemikul 2.-3.juuli varastas 23-aastane nooruk Vana-Kuuste külas maja eest pesunöörilt kirju teki väärtusega 300 krooni. Pisivarguse eest karistas kohus teda 530 krooni suuruse trahviga.

Ajavahemikul 2.-4.juuli on Kambja valla Rebase küla talu tallihoonest varastatud mahagonist antiikne kirjutuslaud.

Ööl vastu 10. juulit on Kambja valla Sulu küla aiamaja krundilt varastatud 3,47 tm puidumaterjali.

Ööl vastu 20. juulit on Kambja vallas Kambja alevikus sisse murtud sõiduautosse Opel ning varastatud automakk Thomsonic ja 20 liitrit bensiini.

Ööl vastu 23. juulit on Kambja vallas Rebase raudteejaama juures üle aia sisenetud suvila võrkaeda ja varastatud 20 noort kana ja kaks noort kalkunit.

Liina Pissarev (Tartu PP pressigrupp)
 

Psühholoog Anu Taal hakkas teenindama kambjalasi suvehakul. Abiotsijaid ootab ta esmaspäeva ja kolmapäeva ennelõunal Kambja ambulantsi teisel korrusel.

Tänapäevases kiiresti arenevas ja muutuvas maailmas võib juhtuda, et inimene ei suuda elutempoga kaasa minna ning takerdub probleemidesse, mis ta ajapikku enda alla matavad.

Probleeme, mis inimest muserdavad, on mitmeid. Maainimesed on praegu keerulises olukorras: väikemajapidamised pakuvad küll tegevust, kuid see ei anna sissetulekut, põllumajandussaaduste hin-nad ei kata tehtud kulutusi, väiketootjal pole oma toodangut kusagile realiseerida, laste kasvatamine ja koolitamine toob oma mured. See võtab inimeselt usu edusse, tekitab masendust ja stressi. Püütakse olla mehised ning hädas ise toime tulla. Kuid sageli ei oska inimesed sellistes olukordades ise lahendust leida, kõik näib olevat sattunud ummikusse.

Sellises olukorras saab teid aidata psühholoog, kes inimesega koos olukorda arutades aitab leida lahendusi. Psühholoogi töö eesmärgiks on aidata kaasa sellele, et inimene püsiks rajal ka siis, kui elusündmused muutuvad väga tormiliseks ja ülejõukäivaks.

Inimeste seas on levinud arvamus, et psühholoog tegeleb vaimsete häiretega inimestega, seetõttu teda võõrastatakse ning peljatakse külastada. Tegelikult on psühholoogi mõiste segamini aetud psühhiaatriga, kelle tegevus tõesti on vaimsete häirete ravimine. Psühholoog on aga inimene, kes aitab elu umbseisust edasiteed leida.

Nüüd on oma psühholoog ka meie valla rahval. Kambja ambulantsi teisel korrusel võtab kõiki soovijaid vastu psühholoog AnuTaal.

Anu Taal üldistab, et psühholoogi poole pöördutakse alles siis, kui igapäevaelu on jooksnud päris ummikusse ja mõtted ning suhted teiste inimestega on lootusetult sassis.

Seepärast soovitan sul, hea lugeja, kaaluda oma probleeme ning kui tunned, et endal käib lahenduse leidmine üle jõu, pöördu psühholoog Anu Taali poole. Te võite südamerahus arvestada, et psühholoog on inimene, kelle juurest teie mure ning selle põhjused rahva sekka ei jõua. Koos saate arutada, kuidas murest üle saada. Võib juhtuda, et saate kergendust juba siis, kui olete saanud rääkida oma probleemist. Psühholoog Anu Taal on korraldanud oma vastuvõtu nii, et tema juurde pääseb esmavisiidile tasuta. Meie psühholoogi poole võivad pöörduda ka need inimesed, kellel haiguskindlustust ei ole, nende visiidi eest tasumine käib vallavalitsuse abiga.

Anu Taali vastuvõtuajad on esmaspäeviti ja kolmapäeviti kella 9 kuni 12, tema telefon 050 25 103.

Tänuavaldus

Vana - Kuustes elav Vaike Palla avaldab tänu abivalmis ja heatahtlikule Veera Meusile ja Raili Kruusele, kes aitasid turvaliselt vanaema juurde jõuda Tartus kogemata valesse bussi istunud 7-aastasel tüdrukutirtsul.

Vana - Kuustesse sõita tahtnud tüdrukuke märkas Reolas, et buss ei keera vasakule nagu tavaliselt, vaid sõidab otse edasi. Vapra meele säilitanud tüdruk läks aru pärima bussijuhilt, kes Tartus oli kiiganud ilmselt vaid moe pärast tema sõidupiletit. Sohver teatas, et see buss ei peagi sõitma Vana - Kuustesse, läheb hoopis läbi Kambja Võrru.

Sõitjate seas istus Tartus müüjana töötav Veera Meus, kes läks kohe tüdrukut lohutama ning lubas ta Kambjast Vana - Kuustesse aidata. Kui Kambja poe juurest Vana - Kuuste sõitvat autot ei leitud, viis Veera Meus tüdruku vallamajja. Et valla pearaamatupidaja Raili Kruuse elab Vana - Kuustes, oli ta lahkesti nõus pakkuma hädasolijale küüti.

Kui Raili Kruuse Vana - Kuustes tüdrukult päris, millise maja juurde sõita, selgus üllatuslikult, et väike abivajaja on tema hea tuttava ja endise töökaaslase Vaike Palla lapselaps.