Kambja valijamehe tööaruanne

Vallavolikogu liikme Heiki Kortspärna toel valiti uus president Eesti Vabariigile

Kirjasaatja Heiki Kortspärn Arnold Rüütlist

Debora Vaarandi : Kulla Kambja valijamees Heiki Kortspärn!
Toimetuselt: Debora Vaarandi on varjunimi, mille kasutajat toimetus ei tea, kuid arvab ära tundvat… Kiri on postitatud Tartust.

Vallavalitsuse teated juunist septembrini

Elukoha märkimisel kehtib uus kord

1.jaanuaril 2001 hakkas kehtima uus elukoha märkimise seadus. Vana seadusega võrreldes on elukoha märkimine tehtud kodanikele väga lihtsaks, piisab vaid pöördumisest elukohajärgsesse omavalitsusse ja täita elukohateate blankett.

Seadused on keerulised kui oinasarved…

Sotsiaalnõunik Heli Jaamets tutvustab õpilaste koolisõidu ja lõunasöögi hüvitamist

Politsei püüab paljastada salaviinamüütajaid

Teateid salaalkoholi ja -sigarettide kohta oodatakse vihjetelefonil 308 850 või 110
Vargused, aina vargused: kurb kroonika Kambja vallas augustis 2001

In memoriam

Jälle kaunist koduvallast

Kambjalastest, kes on leidnud aega ja tahtmist oma kodu kaunimaks muuta

Vabatahtlik tuletõrjumine Kambja- mail

Mälestusi Kambja priitahtlikelt pritsimeestelt kogus päästeametnik Jüri Toomiste

Kajad ja vastukajad Koduvallas avaldatule

Mait Rebane: Olgu M6gi nimeks pigem Mu2n, tellimuse tegijal aga Mu3n
Heigo Mägi: Paranoilise süüdistusega võib esineda vaid keegi, kes ise on ehk tellimustöid täitnud
Mait Rebane: Poliitikast ja koolidistsipliinist

Kirjad
Saar Toivo abikaasa Sirje Saar: Avalik kiri

Anne Palumets: Torm pargis

Koduvalla Internetikodu täiendab paberil lehte
Kirjatükid, mis paberkandjale ei ole mahtunud või avaldatakse lühendatult, leiab lugeja  täispikkuses  Koduvalla Internetikodust

Head õpi ikka naabrilt, halb hakkab ise külge…
MTÜ Kodukant Tartumaa ja Kesk-Soome Külade Ühenduse koostöö algusaeg ulatub tagasi käesoleva aasta kevadtalve, kui Tartu maakonda külastanud Soome külade esindajad otsisid oma senisele tegevusele uut väljundit.

Rikkam vald väldib vaesema naabri kosimist
Haaslava vallaga liitumine kahjustaks Ülenurme valla elanike huve

Vastsündinud vallakodanikud

Mõtteid Kambja kihelkonna rahva ajaloolise mälu peegeldumisest tulevikus
Kambja kihelkonna ajalugu uurida ja järeldusi teha ei ole keeruline, kui püüda taastada põliste kambjalaste mälupildid. Lisaks on arhiivides olemas hulgaliselt Kambja kihelkonna ajalugu hõlmavaid materjale.

Kambja parim teenindusasutus on apteek
Teeninduse tase Kambja asutustes anonüümsust paluva kambjalase hinnangul

Raamatukogu- uudised
Perioodilised väljaanded Kambja raamatukogus. Valla äärealade elanikke teenindab nn raamatuauto
Eakad sünnipäevalapsed oktoobris 2001

Autogramm Helle Merilt
8. juunil oli Elvas presidendi vastuvõtt nende inimeste auks, kes olid küüditatud Siberisse. Kuna minu kasuema on sündinud Siberimaal, oli ka meil võimalus sellest osa saada. Meiega koos oli ka onu Juhan, minu kasuema vend. Onu oli laps, kui ta vanematega Siberisse küüditati.

Enesekaitse treeningud Kambja spordihoones

Ilm soosis taas noori kergejõustiklasi
Teisipäeval, 11. septembril lükkas Ilmataat taevaluugid koomale ja lasi päikesekiirtel maad paitada, et Kambja, Vastse-Kuuste ja Kuuste spordijüngrid saaksid häid tulemusi näidata.

Kambja koolipere kiirustab uude koolimajja
Ignatsi Jaagu kooli 315. õppeaasta avaaktus peeti uue koolihoone müüride vahel

Teated

 Eesti Vabariigi uus president on Arnold Rüütel, kes kogus valimiskogu teises voorus 186 toetushäält. Tema poolt oli ka Kambja valda esindav valijamees Heiki Kortspärn.

Vallavolikogu valis Kambja valla esindaja valimiskogusse 11. septembril. Salajasel hääletusel sai Heiki Kortspärn 10 häält ja isamaaliitlasest kandidaat Mait Rebane 4 häält.

Heiki Kortspärn lubas pärast volikogu istungit, et kirjutab presidendivalimisest vallalehele ülevaate. Tal mõlkus juba peas ka loo võimalik pealkiri: "Sõin ja jõin seal minagi…"

Nüüdseks on president valitud. Ja ka Kambja valijamehe aruanne on jõudnud kibekähku leheveergudele.

Heiki Kortspärn:

Juba üle kahe aasta tagasi teadsin (õigemini arvasin), et Riigikogu ei saa jälle presidendi valimisega hakkama ning kokku kutsutakse valijameeste kogu. Avaldasin tookord vallavolikogu liikmetele oma soovi osaleda valijamehena tulevase presidendi valimistel. Miks? Aga sellepärast, et olin pettunud Lennart Meri tagasivalimises 1996. aastal. Poleks tohtinud lubada, et Põhiseadust rikkudes Moskvas juulilepped sõlminud äraarvamatu käitumisega mees tagasi valitakse. Aga valiti ...

Mure uue samasuguse käitumisega presidendi ametissesaamise pärast sundiski mind juba varakult (tõenäoliselt esimesena Eestis) valijamehe kohta n.ö. broneerima.

Tollal oli Arnold Rüütel aktiivsest poliitikast tagasi tõmbunud ning Andres Tarandi liiga varajane ja ebaõnnestunud "geniaalne" kampaania prügikastide ärakasutamisega seisis alles ees.

Urmas Oti saade avas silmad

Kui Arnold Rüütel kevadel Eestimaa Rahvaliidu presidendikandidaadiks kuulutati, olin hämmelduses. Temaga isiklikku igapäevast kontakti omamata jäi kõrva kriipima massimeedia poolt korraldatud ajupesu: Rüütel olla põdur ja seniilne ja põdevat mingit keerulise nimega haigust. Jäin huviga ootama 21. mai otsesaadet, kus Arnold Rüütel pidi minema Urmas Oti teravate ja halastamatute hammaste vahele. Ausalt öeldes oli mul Rüütlist juba ette kahju. Ja siis juhtus tõeline ime. Meie tulevane president ei jäänud Otile alla, vaid näitas viisakas vormis ise Otile koha kätte! Just sellest telesaatest alates sai minust Arnold Rüütli veendunud toetaja. Samal õhtul kirjutasin loo Postimehe kirjade rubriiki, mis ka avaldati.

Vastukaja oli tormiline: paljud tuttavad (ja isegi võõrad) helistasid või tulid tänaval ligi ja kiitsid.

Rahvusliku meelsusega tuttavad aga korraldasid mulle tõelise peapesu: "Sina, suur rahvuslane, aatemees ja eestluse päästja asusid punaste poolele! Kui palju Rahvaliit sulle selle eest maksis?"

Aga oli juba hilja: minu usk ja veendumus kaitsesid mind hästi ja hilisem asjade kulg näitas, et ma polnud oma valikus eksinud.

Ja siis tuli pauk sealt (nagu elus ikka!), kust oodatagi ei osanud. Mõned kohalikud Rahvaliidu üliagarad aktivistid leidsid, et olin Arnold Rüütlist halvasti kirjutanud!

Kaalusin juba valijamehekohast loobumist, kuna sisuliselt olin ju usalduse kaotanud. Õnneks olen elult nii mõndagi õppinud: ei tohi loobuda oma veendumustest ja seatud eesmärkidest! Lõpuks kõik rahunes ja minust sai valijamees...

Järgnes kõikide presidendikandidaatide ajurünnak: saadeti kirju, pöördumisi, broðüüre-voldikuid, videokassett (Andres Tarandilt), meepurk (Toomas Savilt), raamat (Peeter Tulvistelt). Osalesin ka mitmetel minule mittemidagiütlevatel kohtumistel. Ainuke kurb tähelepanek oli see, et paljud küsijad (nende seas isegi vallavanemaid ja volikogude esimehi!) ei teinud endile selgeks, keda valima hakatakse ning esitasid küsimusi kui tulevastele peaministri kandidaatidele!

Ajakirjanduslik "pomm"

Omalt poolt valmistasin ette "tõelise" pommi: mul õnnestus korraldada nii, et kaks päeva enne valimisi (optimaalne aeg, et saavutada soovitud tulemust!) avaldati Postimehes minu pöördumine ausate, kuid kõhklevate valijameeste poole pealkirja all "Valijamehe mure".

Arnold Rüütlil oli viimases voorus vaja koguda 184 häält. Ta sai 186. Kui oleks saanud 183, siis ei oleks Rüütel praegu president! Kas ma oma pöördumisega suutsin mõjutada kahte- kolme kõhklevat valijameest? Seda ei saa ma iialgi teada, kuid meeldiv oli seegi, kui minu vana tuttav ja praegune poliitiline vastane Toomas Savi tuli peale esimest valimisvooru minu juurde ja avaldas tunnustust nimetatud artikli üle... Minu ammune veendumus, et pastakas on palju võimsam relv, kui Kalaðnikovi automaat, sai kuhjaga kinnitust.

Muidugi kiitsid Postimehes ilmunud lugu ka Rahvaliidu, minu oma erakonna inimesed Arnold Rüütel ja Mai Treial.

Muuseas, minu kirjatöö kolmapäeva, 19.septembri Postimehes sai ootamatu jätku: helistati Eesti Päevalehe toimetusest ja teatati, et leht tahab avaldada loo iga presidendikandidaadi esindajaga. Rahvaliidu esindajana (tänu Postimehe loole) valis toimetaja välja minu. Andsin intervjuu ja kohale toodi isegi fotograaf. Lugu ilmus Eesti Päevalehes valimiste päeval. Jõudsin sealgi jälle Rüütlit ja ka Reiljanit kiita, käitudes nagu tõeline partei töömesilane...

Estonia kontserdisaalis ei juhtunud midagi huvitavat. Andsin intervjuu Maalehele, vestlesime Janno Reiljaniga poliitikast, täitsin kahel korral valimissedeleid ja ootasin tulemusi: tol päeval oli raske midagi muuta, kuna kokkulepped olid eelnevalt parteide vahel sõlmitud. Ainus küsimus oli, kas Keskerakonna toetus ikka tuleb? Kui Arnold Rüütli häälte lugemisega 184-ni jõuti, vallandus aplausitorm ja Eesti sai uue presidendi. Olen kindel, et tema Eesti riiki ei reeda, pöörab rohkem tähelepanu meie siseolukorrale ning teeb kõik endastoleneva, et ka maarahval parem tulevik oleks...

Valijamees loobus habemest

Presidendivalimise päeval võis lugeda Eesti Päevalehest: "Olen veendunud Rüütli toetaja – meest ei saa sellepärast peksta, et ta punane oli, raiub Kambja valijamees Heiki Kortspärn, kes lubab pärast presidendi äravalimist habeme maha ajada."

Meie valijamees on oma sõna pidanud ning tema lõug on nüüd sile mis sile.
 

Arnold Rüütel: valitsusliidule vastanduv protestipresident

Postimees kirjutas päev pärast presidendivalimisi oma juhtkirjas, et Arnold Rüütli veenvat valimisvõitu tuleb aktsepteerida ja see näitas valitsusliidule kätte seni tehtud vead. “Eile rääkis rahvas oma esindajate kaudu kolmikliidule, et nii edasi valitseda ei saa. Liiga palju on olnud avaliku arvamuse ignoreerimist ja lausa näkku sülitamist, liiga kaua on kestnud sotsiaalsete probleemide eiramine, liiga kaugele on arenenud ühiskonna lõhenemine,” kirjutas Postimees. “Opositsioonikandidaadi võit on vastus senisele poliitikale.”

Arnold Rüütli võit presidendivalimistel häälestab positiivsele osalusele ühiskonna arengus ka neid, kes on tundnud end otsustamisest tõrjutuna, märkis Postimees.

SL Õhtuleht kirjutas juhtkirjas, et valimiskogu otsus panna presidendiks Rüütel oli loomulik reaktsioon kolmikliidu ja Mart Laari aetud sotsiaal- ja maapoliitikale.

“Saab öelda, et kolmikliidule maksis kätte tema enesekindlus ja ülbus. Koalitsiooni liidrite poolt hapude nägudega Rüütlile antud punased nelgirootsud pidi välismaale olema kindel signaal, mida tollest tippkommunistist tegelikult arvatakse,” kirjutas ajaleht.

SL Õhtuleht märkis, et Rüütli valimine tegelikult hoopis tasakaalustab seni tugevasti kreenis võimu. “Eile valitud president on ilmselgelt maarahva ja lapserikaste perede valik ja lootus,” mainis ajaleht. “Tagasihoidlikkus nii otseses kui ka kaudses mõttes võikski saada tema ametiaja märksõnaks. Samuti loob tark naine presidendi kõrval võimaluse hoopis uut tüüpi sünergia tekkeks.”

Kaastundeavaldus Arnold Rüütli valimisvõidu puhul

Kambja postkontori ülem Helga Mägi sattus tõsisesse hämmingusse, kui talunikuna tegutsev Mait (Rebane- toimetus) presidendivalimisele järgneva päeva hommikul postkontori uksele ilmus ja surmtõsise näoga lausus: "Avaldan kaastunnet Arnold Rüütli presidendiks valimise puhul."

"Ta kandis täiesti musta riietust, kuid ma ei julge öelda, et see oli just ülikond," ütleb Helga Mägi.

Lühendatult ajalehest Eesti Ekspress

Meeldiv üllatus

21. mai otsesaates vestles Urmas Ott TV 1s pikalt ja põhjalikult Eestimaa Rahvaliidu presidendikandidaadi Arnold Rüütliga. Enne saadet kujutasin ette seniilsusest pakatavat ja Alzheimeri tõbe põdevat vanahärrat, kellest saatejuht halastamatult teerullina üle sõidab. Pika vestluse lõppedes olin aga meeldivalt üllatunud: 73-aastane härrasmees ei jäänud saatejuhile alla, vaid suutis teravusi loopivale ja provotseerivale Otile nii mõnegi viisaka ninanipsu anda.

Mind ei häiri Arnold Rüütli kunagine punane minevik ja kõrge ametipost. Ja kui Läänes sellest eriline number tehakse, siis on see meie endi kaasmaalaste korraldatud.

On väga tõenäoline, et Rüütlist ei saa presidenti ka kolmandal katsel: liialt palju on rahva ajusid loputatud... Kuid pean tunnistama: see mees on siiski igati väärt olema Eesti Vabariigi president ja esimese ametiaja veaks ta kindlasti ausalt ja edukalt välja.

Ka teistel kandidaatidel on palju plusse ning president valitakse tõenäoliselt n-ö suurel ringil valijameeste poolt. Usun, et see on tunduvalt parem, õiglasem ja rahvalähedasem variant.

Poliitiline Eestimaa sumiseb reedel Estonia kontserdisaalis nagu ärevil mesilastaru, kuhu iga partei pakub oma emamesilast. Mesilinnud lahendaksid olukorra loodusseadustest lähtuvalt. Toompea poliitikud aga on loodusega ammu pahuksis, nende teadvuses liigub päike ainult ümber oma ja ainuõige partei. Viimane aeg oli see seltskond loodusesse, põllule tuua. Kuid ega nad siingi oma jonni jäta.

Sest tegelikult pole see presidendikoht nii võimalustevaene midagi! Seda on meie praegune, istumist lõpetav president ju aastate jooksul tõestanud. Kui ka tulevane president on jälle ettearvamatu käitumisega, siis võib varsti oodata kodakondsuse nullvarianti (nagu Meri juulilepingud Venemaaga!) vms.

Tulevane president peab olema võimalikult usaldusväärne ja etteaimatava käitumisega. Parem, kui ta seda kõike rahvale oma senise elu ja käitumisega kinnitanud on. Tema endine ega praegune parteiline kuuluvus ei tohiks sealjuures küll mingit rolli mängida.

Usun sinisilmselt, et igasugusele parteilisele survele vaatamata on iga valijamees valimissedelit täites oma otsustes vaba. Tahaksin ausatelt, kuid kõhklevatelt valijameestelt küsida: kas mäletate, kuidas me vabaks saime? Keda tookord austasime ja kätel kandsime? Kas mäletate seda sirgeseljalist meest, kes Moskvas raskele survele ei alistunud ja hiljem Tallinnas verevalamise ära hoidis? Enamik riigikogulasi ja valijamehi on selle ausa ja tagasihoidliku mehega kahel korral ülekohtuselt (et mitte öelda alatult) käitunud. Kas ka nüüd? On viimane aeg see ülekohus heastada...

Palun leida võimalust avaldada Teie toredas lehes alljärgnev kirjutis. Kuigi kirjutise autor eelistab jääda varjunime juurde, ei peaks see tõik saama takistuseks loo avaldamiseks. Seda enam, et loos kajastuvad paljude kambjalaste mõtted.

Toimetuselt: Debora Vaarandi on varjunimi, mille kasutajat toimetus ei tea, kuid arvab ära tundvat… Kiri on postitatud Tartust.

Kulla Kambja valijamees Heiki Kortspärn!

Oled olnud aktiivne Postimehe kirjasaatja ja ikka kirjutanud nii, et inimesed tahes-tahtmata Su mõtteid loevad. Senini olid Su mõtted kantud Su isamaalisusest ja oma hingest tulenevast, kuni ... astusid poliitikasse (loe: ehk ka ämbrisse).

Inimene muutub ja kohe, kui said valijamehe kraadi oma volikogult, nii muutus Heiki Kortspärna maailma-nägemus. Tänapäeval tasuta lõunaid pole ja ei oska öelda, millega Sind rahvaliitlased ära meelitasid, kuid midagi olema pidi. Millega muidu on seletatav Su pöördumine vabariigi valijameeste poole ja koputamine nende südametunnistusele, et nad valiksid Eesti Vabariigi presidendiks Rüütlit, kui ainsat teiste ainsate seas.

Heiki Kortspärn on oma kirjutistega senini jätnud mulje arukast inimesest ja usun, et saad ka oma sisemuses aru, et Arnold Rüütel on oma tegemised kõik juba nõukogude ajal ära teinud. Olnud tubli majandijuht, hinnatud kõrgkooli rektor, eeskujulik ja lojaalne parteitegelane, kes kunagi kellelegi paha ei soovinud, kellelegi jalgu ei jäänud. Sellist "nukku" vajati siis, kuid mitte enam täna.

Ega Rüütel muide ise väga soovigi presidendiks saada, mida ta on ise ka tunnistanud. Teda soovivad presidendiks kõikvõimalikud reiljanid, varikud, pöörid jt., kes hallide lokkide varjus oma ambitsioone rahuldada saaksid. Panna ainult Rüütli kontosse kõik taasiseseisvumisega seonduv positiivne, see on sama hea, kui omaaegses laulusalmis – kontshilas vesna, nastupilo leto, spasibo partiju za eto.

Kui see lugu ilmub Kambja valla ajalehes, on president ilmselt valitud, sai selleks, kes sai. Kuid Kambja valla Juhan Liiv on enda ühele hobile vee peale tõmmanud ning võib nüüd keskenduda luuletuste kirjutamisele, kus saab segamatult ülistada Rahvaliitu, kui maaelu edendajat ja sirget selga hallide lokkidega, kes meid halvast päästab.

Jõudu Sulle, Heiki!

2001. aasta juunist kuni augustini oli 5 vallavalitsuse istungit. Kokku anti 74 korraldust:

• kinnistu ostu-müügilepinguid vaadati läbi 9, vallavalitsus otsustas ostu-eesõigust mitte kasutada;
• õigusvastaselt võõrandatud maade tagastamisi 6;
• õigusvastaselt võõrandatud maade eest kompensatsioone 8;
• maade erastamisi 5;
• kasutusluba väljastati 4 hoonele;
• alkoholi müügi tegevusluba väljastati ühele ettevõtjale;
• sotsiaalkomisjoni ettepanekul määrati hooldajad 12-le hooldust vajavale isikule.
• väljastati 1 projekteerimis- ja 1 ehitusluba.

Kambja Vallavalitsus on otsustanud moodustada Kambja alevikus uue tänava, mis algab Kesk tänavalt Kesk 2a maja tagant ja kulgeb mööda järve äärt ja ümber vallamaja taguse pargi kuni Võru maanteeni. Tänava nimeks on välja pakutud Pargi tänav.

Vastavalt Kambja vallas kohanime määramise korrale on huvitatud isikutel kuni 1.oktoobrini 2001.a õigus esitada omapoolseid ettepanekuid nimetatud tänava nime kohta. Ettepanekud palume esitada kirjalikult valla kantseleisse.

Detailplaneeringu algatamine

Vallavalitsuse 14. augusti 2001 korraldusega nr 653 algatati detailplaneering Sulu külas Järveveere kinnistul maa sihtotstarbe muutmiseks ning ehitusõiguse määramiseks Pangodi Turismikeskuse ehitamiseks.

Vana- Kuustest bussiga lasteaeda

Tulles vastu lastevanemate soovile, sõidutab väikebuss alates käesoleva aasta septembrist Vana-Kuuste piirkonna lapsi Kambja Lasteaeda.

• kinnistu ostu-müügilepinguid vaadati läbi 7, vallavalitsus otsustas ostu-eesõigust mitte kasutada.
• maade erastamisi 3
• kauplemisluba väljastati 1 tööstuskaupade kauplusele
• sotsiaalkomisjoni ettepanekul määrati hooldajad 7-le hooldust vajavale isikule.

1.jaanuaril 2001 hakkas kehtima uus elukoha märkimise seadus. Vana seadusega võrreldes on elukoha märkimine tehtud kodanikele väga lihtsaks, piisab vaid pöördumisest elukohajärgsesse omavalitsusse ja täita elukohateate blankett.

Kui elukohateate esitaja ei ole ruumi omanik, tuleb lisada ruumi omaniku nõusolek või üürileping või mõni muu dokument, mis kinnitab ruumi kasutamisõigust elukohateatele kantud isikute poolt.

Kaasomandis oleva ruumi aadressiandmete esitamisel peab elukohateatel olema ka kaasomanike või esindajate nõusolek. Kui 15–17aastane alaealine elab vanemast või eestkostjast eraldi, on elukoha andmete kandmiseks elukoharegistrisse vaja vanema või eestkostja nõusolekut.

Täidetud ankeedi võib saata ka postiga, kuid siis tuleb lisada:

* koopia esitaja isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest

* kui elukohateate esitaja ei ole ruumi omanik, lisada ruumi omaniku nõusolek või ruumi kasutamisõigust tõendava dokumendi koopia.

Seadus lubab hoone omanikul ja tema perekonnaliikmetel elukoha andmetena märkida ka talle kuuluva ehitatava hoone või mõne muu talle kuuluva ruumi aadressiandmed (suvila), kui need vastavad eluruumidele kehtestatud nõuetele.

Valijate või maksumaksjate registrisse antud avaldus ei ole aluseks aadressiandmete kandmiseks rahvastikuregistrisse.

Rahvastikuregistrisse kantud andmed on aluseks Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse valimistel, rahvahääletusel ja rahvaküsitlusel ning kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuvate maksude tasumisel.

Elukohateate blankette saab vallamajast või Interneti leheküljelt www.riik.ee/blanketid. Info tel 416 205

Aastal 2001 sai meie vabariigil täis 10 iseseisvusaastat. Inimese elus on see pikk aeg, vabariigile aga alles lapsekingades kõndimine. Seetõttu ei saa me veel öelda, et oleme kõik praegu oma eluga rahul.

Seadused on keerulised kui oinasarved ning nii mõnigi neist on vastu võetud põhimõttel: teeme ära, eks pärast vaata. Seepärast tuleb meil, vallavalitsuse töötajail selgitada inimestele neid seadusi ning nii mõnigi kord olla puhvriks riigi ja kodaniku vahel, kuigi meie arvetes riik peaks ju oma kodanikest koosnema ning nende huvides tegutsema.

Tahan tänases artiklis jällegi selgitada mõningaid olulisi asju, mis käesoleval sügisel aktuaalsed on.

Õpilaste koolisõidukulude kompenseerimisest

Tänavu võttis Kambja Vallavalitsus tõsiselt ette õpilaste sõidusoodustusteks riigieelarves ettenähtud vahendite võimaldamise korra (Vabariigi Valitsuse määrus nr. 267, 31.dets.1997), kuna õpilaste bussisõidu lausdoteerimine hakkab vallavalitsusele üle jõu käima. Tsiteerin määruse II lõigu punkti 5:

"Riigieelarves munitsipaalkoolide õpilaste sõidusoodustusteks ettenähtud vahendite piires võimaldatakse õpilastele õppetöö perioodil sõidusoodustusi maavanema poolt kooskõlastatult kohalike omavalitsuste täitevorganitega vedajatega sõlmitud lepingute alusel või kompenseeritakse õpilastele nende sõit riigisiseses ühistranspordis (autobuss, rong) sõidupiletite alusel õppetöö perioodil:

*põhi- ja keskkoolide/gümnaasiumide (munitsipaalkoolid ja Haridusministeeriumi koolitusluba omavad eraüldhariduskoolid) päevase õppevormi õpilastele, kelle alaline elukoht ei ole õppeasutusega samas asulas, sõiduks: alalisele elukohale lähimasse nimetatud tüüpi õppeasutusse ja tagasi alalisse elukohta või mõnda teise lähimasse nimetatud tüüpi õppeasutusse, juhul, kui alalisele elukohale lähimas nimetatud tüüpi õppeasutuses ei ole vabu õpilaskohti või õpilaste vabal valikul mõnda teise nimetatud tüüpi õppeasutuse. Sellisel juhul kompenseeritakse sõidukulud võrdselt lähimasse sama tüüpi õppeasutusse sõidu kuludega."

Esitatud lõigu järgi ei ole Kambja Vallavalitsusel kohustust kompenseerida sõidukulusid põhikooli õpilastele, kes õpivad väljaspool Kambja valda asuvates koolides ning gümnaasiumiõpilastele, kes õpivad kaugemal kui Ülenurme Gümnaasiumis.

Kambja vallavalitsus on arutanud sõidupiletite kompenseerimist kahel koosolekul ning nende arutelude tulemusena otsustati järgmist:

1.Tasutasõidutõendid muretsetakse Ivaste- Kammeri- Kavandu piirkonna ja Unipiha Algkooli lastele, kuna seda piirkonda teenindab ainult AS Tarbus. Lastele, kes pärast Unipiha Algkooli lõpetamist asuvad edasi õppima väljaspool Kambja valda, on vallavalitsusel õigus tasuta sõidu tõendeid mitte muretseda, kui neil pole uue kooli valikuks mõjuvat põhjust.

2.Põhikooli õpilastele, kes õpivad väljaspool Kambja valda, kompenseeritakse sõidupiletid siis, kui see õppimine on põhjendatud mingi erivajadusega. Sel juhul on õpilasel vaja esitada koolitõend ja iga kuu lõpul paberilehele kleebitud sõidupiletid.

3.Õpilastele, kes õppisid varem ja õpivad praegu väljaspool Kambja valda asuvate põhikoolide 6. kuni 9. klassides nimetatud kitsendust ei kehtestata, kuid tõend koolis õppimise kohta tuleb ka neil esitada.

4. Kambja ja Kuuste Põhikooli algklasside lastele kompenseeritakse sõidupiletid juhul, kui vahe koolitundide ning lapsi koju viiva (valla)bussi väljumisaegade vahel seda tingib.

5.Gümnaasiumide õpilastele kompenseeritakse sõidukulud, kui nad esitavad tõendi koolist, kus nad õpivad ning iga kuu lõpul paberilehele kleebitud sõidupiletid.

6.Sõidupiletite kompenseerimisel tekkivad vaidlusalused küsimused vaatab läbi Kambja Vallavolikogu sotsiaalkomisjon või Kambja Vallavalitsus.

Koolitoidu kulude kompenseerimisest

Kambja vallavalitsuse istungil otsustati, et koolitoidu kulusid kompenseeritakse valla territooriumil asuvate koolide lastele vastavalt nende perede majanduslikule olukorrale. Koolitoidu kulude katmise otsustab sotsiaalkomisjon toetudes lapsevanemate avaldustele ning koolide õpetajate ja hoolekogude ettepanekutele. Vabariigi valitsuse poolt ettenähtud koolipiima toetust (1.50 krooni päevas) saavad kõik 1. kuni 3. klassi lapsed.

Veelkord palun kõikidel vallakodanikel vaadata oma haigekassakaarti !!!

Tänavu on väga paljudel inimestel vaja oma haigekassakaart vahetada. Algas see aktsioon juba aasta esimestel kuudel, septembrikuus on haigekassakaartide kehtivuse lõppaeg paljudel lastel, novembrikuus pensionäridel. Haigekassa ei ole vallavalitsuse poolt esitatud kirjadele – palvega lugeda haiguskindlustus kehtivaks, kui inimese ainsaks veaks on haigekassakaardi kehtivusaja lõppemine – senini reageerinud ning lõppenud kehtivusajaga haigekassakaarti omaniku ravikulud peab katma inimene ise või siis vallavalitsus, vaatamata sellele, et inimesel tegelikult haiguskindlustus on olemas. Kulla vallakodanikud, selleks meil raha ei ole, seepärast palume teilt tõsist tähelepanu oma dokumentide kehtivuse suhtes!

Novembrikuus saavad pensionärid haigekassakaarte vahetada Tartumaa Pensioniametis või ka Kambja Vallavalitsuse kaudu. Vahetamiseks on vaja esitada vana haigekassakaart ning siis saab allkirja vastu uue.

September 2001

Tartu Politseiprefektuuri

pressiesindaja teade 12.septemril 2001:

Viimaste päevade jooksul on Pärnust alguse saanud ning terves Eestis aktuaalseks tõusnud mürgitatud salaalkoholi probleem. Metanooli-sisaldusega alkoholi joomise tõttu hukkunute arv suureneb iga päevaga, haiglatesse tuuakse üha uusi mürgituse tõttu hinge vaakuvaid inimesi. Haigestunute seas on ka selliseid, kes pole probleemist üldse teadlikud, kuna ei ole sellest meedia kaudu kuulnud.

Politseijõud üle Eesti tegelevad salaviina valmistajate ja levitajate paljastamisega. Suureks abiks on raskes töös ausad ja tähelepanelikud inimesed, kes oma kahtluste kohta politseile vihjeid annavad. Politsei on tänulik linna ja valdade elanikele, kes pole pidanud paljuks ühe teavitava telefonikõne tegemist.

Hetkel puuduvad märgid, et metanoolimürgituse levik oleks ületanud Pärnumaa piire. Sellegipoolest tuleks alkoholi tarbimisel olla ettevaatlik.

Politsei on operatsioonide käigus ära võtnud tuhandeid liitreid puskarit ja maksumärkideta sigarette ning neid jõudumööda seadustpidi hävitanud. See aga ei tee veel vohavale salakaubandusele lõppu. Ebaseadusliku kraami hoidmise ja levitamise eest on ette nähtud halduskaristus trahvi või aresti näol. Kriminaalkorras võib vastutusele võtta vaid kindla müügi-eesmärgi puhul.

Inimese tervis on üldjuhul tema enda teha. Politsei soovitab aga enne kahtlast päritolu jookide tarbimist sügavalt järele mõelda, kas kokkuhoitud kroonid on seda väärt. Samuti ootavad jätkuvalt teateid salaalkoholi ja –sigarettide müügi kohta vihjetelefon 308-850 ja 110. Politsei on tänulik abivalmitele inimestele.

Info politsei pressiesindaja Liina Pissarevilt 21.septembril 2001:

Kambja konstaablilt laekunud info põhjal ei ole Kambjast lähiajal leitud salaalkoholi. Laekunud on vaid üks vihje, kuid selle kontrollimiseks on tarvis läbiotsimist. See eeldab aga ausate ja julgete kodanike olemasolu, kes ei häbene oma nime avaldamist alkoholivastase võitlusega seoses. Anonüümsed vihjed ei anna piisavat alust läbiotsimiseks.

Vargused, aina vargused: kurb kroonika Kambja vallas augustis 2001

Tartu Politseiprefektuuri pressiesindaja

Liina Pissarev:

3. augusti õhtul leiti Kambja alevikus Võru mnt elamust, oma kodukohast pooduna 77-aastane mees.

5. augusti hommikul kella 11 ajal avastati, et Kambja lasteaiast Mesimumm on võetud toiduaineid ja inventari. Varas on sisse kõndinud ukse kaudu. Kahju 3626 krooni.

Ööl vastu 10. augustit murti sisse Kambja vallas asuvasse Liiva baari ning varastati alkoholi, sigarette ja maiustusi. Varas on eemaldanud aknaruudu ning roninud siis akna kaudu majja sisse.

Ajavahemikul 7.08-14.08 on Kambja vallas Pangodi külas sisse murtud suvilasse ning varastatud muruniiduk ja päikeseprillid. Kaak pääses sisse ukseluku lõhkumise teel. Kahju üle 5000 krooni.

13.08-15.08 on samuti luku lõhkumise teel sisse murtud Pangodi külas asuvasse eramusse ning varastatud keevitusaparaat ja muid seadmeid. Kahju 8000 krooni.

Ööl vastu 11. augustit varastati Kambjast vallas Vana-Kuustes asuva maja lukustatud keldrist musta värvi mägijalgratas Optima Mountain Bike. Tekitatud kahju 2400 krooni.

Sel suvel otsustasime kenade kodude otsimist alustada valla kaugeimast nurgast, et seekord ei jõuaks sügis enne kätte, kui sealmail käidud. Niisiis võtsime suvekuumust trotsides suuna edelasse.

Suure-Kambjast läbi laane Raanitsasse sõitnud, nägime kõigepealt mõnda majapidamist, kus põlluharimise kõrvalt pole kahjuks aega jäänud koduõue korrashoidmiseks.

Võru maanteeni jõudnult võisime aga tõdeda, et ka siin on inimesi, kellele on tähtis hoolitseda oma koduaia hea väljanägemise eest. Tegime peatuse Robi talus, kus proua Tamuri näitas oma lilledesse uppuvat aeda. Parajasti olid värskeltvärvitud maja juures puhkenud õitsele roosid, rohkete õitega uhkeldasid aedhortensiad, pojengid ja liiliad, arvukad ilupõõsad olid selleks korraks juba õitsemise lõpetanud.

Ivaste küla poole sõites tundsime, et oleme jõudnud Otepää kõrgustikule. Pärast vaevarikast mäest üles punnimist võis lasta tuulel kõrvus vihiseda ja jalgadel puhata pedaalide sõtkumisest. Niimoodi üles-alla meie edasine teekond kulgeski. Kuigi me pole sealkandis varem käinud, tundsime järgmise silmahakanud objekti ilmeksimatult ära. Tegemist oli perekond Kortspärna Krista talu ja selle avaral õuel kõrguva mälestusmärgiga. See on püstitatud vapsiliikumise mälestuseks. Ka muu siin talus on omapärane alates väravat ümbritsevatest vägevatest kivirahnudest, kuuriseinale joonistatud sugupuust ehtsa kooguga kaevuni. Et tegu on hoolsate inimestega, võib näha kasvõi hiiglaslikust korralikult niidetud muruväljakust. Perenaine loodab, et ka kaugelt toodud kadakad selle õue omaks võtavad ja hästi juurduvad. Pererahva soov on õige pea sisse kolida valmivasse õdusasse palkmajja, mida proua Malle meile lahkesti näitas.

Sama plaan on ka naabritel Sepa talus – perekond Tedremal. Nende käe all on saamas värskemat väljanägemist ja sisu vana maja. Esimene pilk talule toob meelde sõnad: “Üks kask meil kasvas õues…”. Tegelikult on ilusaid suuri õuepuid rohkem kui üks. Suured puud vanades talukohtades ongi vist põhjuseks, mis sunnib ette võtma räämas ja lagunenud majade taastamise, selle asemel et ehitada uus ja moodne kodu lagedale väljale. Seal võiks küll oma käe järgi rajada haljastuse, kuid ei saa niipea kogeda sellist kindlustunnet, mida sisendavad kaugele paistvad võimsad õuepuud.

Sepa talu uued omanikud on säilitanud vana ja väärtusliku, aga toonud õuele ka palju uut ning ilusat – rajanud pilkupüüdvad lillepeenrad, istutanud puid-põõsaid, tee äärde ehitanud lilledega kaetud kiviaia. Ebatasane reljeef lisab hoolitsetud muruga aiale omapära.

Et olime üsna lähedal Kambja valla kõrgeimale punktile Loku Kaldemäele, tahtsime sellegi üles otsida. Regio teedeatlases näidatud kohalt me seda aga ei leidnud. Kuna päev hakkas õhtusse kalduma, keerasime rattad jälle kodu suunas. Mööda kinnikasvanud teed, mis küll kenasti kaardile kantud, kuid tegelikkuses pea olematuks muutunud, jõudsime Mõtsa taluni, mis olnud meie maadluskuulsuse Johannes Kotkase sünnikoht. 150-aastase savimüüridega maja meeldivalt jahedas toas rääkis oma kuulsast sugulasest Lea Todesson. Maja ümbrus on kaunis kooskõlas iidsete seintega. Rohetavad viinapuuväädid ja õisi täis lillekastid kaunistavad müüre, peenardel võib märgata mitmeid taimi, mis pole koduaedades päris tavalised.

Erakordselt uhked on aga märja võsa asemele rajatud tiigid, milles toretsemas roosad vesiroosid. Omapära ja ilu aias-toas ning lahke pererahvas jäävad meile kauaks meelde.

Oma augustikuist retke alustasime majapidamisest, millest oleme palju kordi mööda sõitnud, teadmata, et väljastpoolt tolmuse paksu kuuseheki taga on puhtus ja kord. Ants ja Rita Vindi Piiri talu Mäekülas on sunnitud peitma end möödujate silme eest maanteelt kerkiva paksu tolmu tõttu. Korralikult pügatud tihe hekk suudab enamuse sellest õuelt eemal hoida. Roosid, okaspuud, hekid, lillepeenrad, veesilmad näitavad peremehe- perenaise ilumeelt. Korraarmastusest annavad tunnistust hoolsalt rittaseatud põllutöömasinad, nii toas kui õues on näha pererahva loovat vaimu.

Väga hea mulje jätab rohelusega kaunistatud vana laut. Kuigi maja asub lagedal väljal tuulte käes, on heki ja suurte puude varjus hubane.

Kambja alevikust läbi sõites märkasime varem tähelepanuta jäänud kortermaja Kase tn 6. Õuel kohtasime üht selle elanikest proua Heli Jaametsa, kes kõneles, kuidas elanike koostöös majaümbrus nii ilusaks on saanud. Suur hõbedaoksaline torkav kuusk on end majast kõrgemaks sirutanud, rohked lilled ja lopsakad põõsad teevad tavalisest kahekordsest majast hulga kodusema koha. Heli Jaamets kiitis ka Camby haljastustöölist Koit Paadet, kes hoiab korras majaümbrused ja niidab muruplatsid. Kambja elanikud on talle tänulikud.

Järgnevalt võtsime suuna lõunasse. Suure- Kambja külas paelus meie tähelepanu maja, mis hiljuti saanud uue voodri ja katuse. Maanteelt viib majani noor tammeallee. Hans ja Hannes Lentsiusele kuuluvat Jaanuse talu tutvustas meile noorperemees. Hiigeltamm ja suured kased heidavad õuele meeldivat varju, lõuna pool ulatub Peeda ojani lilledesse ja päikesevalgusse uppuv aed. Sümpaatne on, et niidetud ja korda tehtud on ka ojakallas. Tore on madal kivimüür endise kuivati luugini viiva kõrgendatud tee ääres. Kui müüripragudesse lilli kasvama seada, muutub see veel pilkupüüdvamaks. Palju on tehtud ja palju on veel plaanis teha hoolsatel kodukaunistajatel.

Järgmisena jõudsime Enno Soodla Kase tallu, mis asub juba Pulli külas. Siin on kõik uus ja värske – nii maja, teed, põõsad, lilled kui ka paistiik, mis laiub endise lepavõsa asemel. Peenramaad raamistab kuldkollastes õites madal põõsasmarana hekk. Hiiglaslike muruväljakute korrashoidmine ei anna pererahvale hõlpu – ühe päevaga on sellele niitmistiiru peale teha üsna pingutav. Talule nime andvad kasedki on olemas, majast põhja pool metsaservas on nad valdavaks puuliigiks.

Kui jõudsime ringiga oja vastaskaldale, olime jälle Suure-Kambjas. Siin külastasime Mati Luike, kes on oma vanaisa Ojavere talu taastamise käsile võtnud. Tee ääres tervitasid meid tumepunased hiigelpäevalilled, mil kõrgust oma neli meetrit, aida seina ääres pesukaussides aga nende madalamad kollased sugulased. Vahva on, et ammu kasutamata seisnud pesupali ja seaküna on saanud uue elu lillekastidena, lilled ehivad ka vana maja seinu ning ukseesist. Ka siin toob õuele meeldivat varju hiigelsuur kask. Looklev oja maja lähedal on üsna kivine, kallas puhas ja korras. Uhiuue katuse on saanud vana suitsusaun, selle lähedal ootab vettehüppajaid tiik. Muidugi oli pere ametis aiatöödega, ega muidu jõuta kõigi plaanidega toime tulla ja samuti varsti kolimist ette võtta. Koht on seda väärt, et end seal alaliselt sisse seada.

Meie selle päeva viimaseks peatuspaigaks jäi Anne Tallmeistri kodu Suure- Kambjas otse paisu juures. Et perenaine suudab vaid toe najal liikuda, pole tema aia endine hiilgus säilinud, kuid sellele vaatamata nägime põnevate kividega ääristatud lillepeenraid, kus praegugi üht-teist huvitavat leida võib. Kahjuks ei jätku jõudu enam aknaaluse ojaveere jaoks, kuid väravaesine on siiski korras ja õisi täis. Veel vahvam kui aed on jutukas perenaine ise, tema mälestused vääriks küll mõne kodu-uurija poolt ülestähendamist.

Sellesuvistel ringsõitudel avastasime enda jaoks palju ilusid kodusid ja lahkeid inimesi. Enamus neist on meie oma valla elanikud, kes vaatamata suurele töökoormusele leiavad aega ka oma kodu kaunimaks muutmiseks. Ega ilmaasjata vanasõna ütle: kes teeb, see jõuab.

Algus Koduvallas nr 8/2001.

Meenutab Andres Zeigo

Andres Zeigo on sündinud 1933 aastal. Meenutused kirja pandud Kambjas Kase 12 eramus 10. aprillil 2001.

Kambja valla tuletõrje tegemistega puutusin kokku minu vanaisa kaudu, kes ise oli tegevliige ja vastavalt vajadustele putitas seda tehnikat, seepärast ühingumehi tiirutas meie õues pidevalt.

Mind ennast huvitasid tollal rohkem autod, eriti nendega kaasasõitmine.

Tulekahju korral helistati vanaisale või siis Vollile. Nii, kui ma seda kuulsin, panin jooksuga tõllakuuri (auto Chervole garaþeerimise koht). Tavaliselt võeti mind ikka kaasa.

Oli soe pärastlõuna, kas 46. või 47. Aastal. Telefon helises, võtsin kõne vastu ja mul kästi Eduardile kohe edasi öelda, et Kopa talus on tulekahi ja on vaja välja sõita. Silkasin läbi aia Volli poole (enne võtsin seinalt pasuna), kuid mehi polnud.

Jooksin tõllakuuri, avasin väravad, puhusin pasunat ja peagi tuli neli meest. Ei mäleta enam nende nimesid, kuid autoga sõita tuli minul, sest mehed pole osanud sõita. Hirmu sõidu ees ei tundnud, olin küll ja küll heinamaa peal tiirutanud. Igatahes sai tulekahi likvideeritud vanaisa ja Volli tulekuks. Preemiaks lubati mul autoga ka tagasi sõita. Sellest oli mul eriti uhke ja hää tunne.

Tuletõrje harjutusväljak oli kiriku vastas. Seal harjutati tulevasteks võistlusteks ja õpetati välja noorliikmeid. Arvan, et sellised võistlused ja harjutustest osavõtmine võis olla noortele maal ainuke väljund, muu seltsielu oli soikunud. Ühingul olid ikkagi autod, millega sõideti võistlustele ja tagasi, samuti olid head juhendajad. Ja kuna tuletõrjetöö on oma olemuselt huvitav, siis seepärast võis see tegevus ühendada Kambja noori.

Võistlused toimusid Trepimäel, Alatskivi pargis ja ka Luunjas. Võisteldi köieveos, käsi- ja mootorpritsiga, takkistusjooksus, olid hüdropuldi võistkonnad. Kambja vald oli alati esindatud nii meeste, naiste kui ka noorte võistkonnaga ja ei mäleta ühtegi võistlust, kui me poleks tulnud kolme esimese hulka. Meid treenisid ja võistlustel käisid meiega alati kaasas Herbert ja Voldemar ning minu vanaisa.

Vallale toodi 1947. veel üks veoauto Peugeot furgoon. See oli trofeeauto ja toodi see Kuramaalt, sakslane jättis taganemise käigus palju tehnikat maha. Autol käisid järel Herbert ja minu vanaisa. Tagasisõidul Herbert külmetus ning jäi kopsupõletikku ja kõigi kurvastuseks 1948. aastal suri. Herbert on maetud Kambja kalmistule.

Aktiivsed aastad valla ühingus noorliikmena olid mulle 1947 – 1950.

Kalju Einalo mälestused

Kalju Einalo on sündinud aastal 1924 Kambja vallas. Meenutused kirja pandud Teeharu talus 15. 03. 2001 aastal.

Koolis hakkasin käima Suure- Kambja kõrgemas algkoolis.

Kambja ühingumeeste-naiste tegevusi osaliselt mäletan sellest samast kooliperioodist. Seltsipeod toimusid Põllumeeste Seltsile kuuluvas majas. Igal üritusel, mis toimusid, osalesid ka tuletõrjeühingu mehed-naised.

Hästi mäletan pritsikuuri, sest see asus meie kodule väga lähedal. Pritsikuuris sai käidud päris tihedalt, sest seal olid sellised asjad, mida iga päev alati ei näinud ja seepärast ilmselt pakkusid kõrgendatud huvi.

Meelde on jäänud käsiprits, mis asus vankril. Veel oli neli hüdropulti ja kaks veevaadiga vankrit. Pritsikuuri lähedal elasid Arnold Kull ja tema kasupoeg Ernst Teder. Nende meeste ülesandeks oli hobused vankri ette rakendada, kui tulekahi käes, ühtlasi kuulusid nad ka Kambja VTÜsse.

Pritsikuuri ukse kõrval seina küljes oli klaasuksega kapike, milles asus ukse võti. Esimene kohalejõudnud mees lõi klaasi katki ning alustas ettevalmistavate töödega tulekahjule sõitmiseks.

Ühingul oli ka veoauto Chervole. See oli tavaline kastiga auto, milles asus tuletõrjeinventar. Auto asus kambja teemeistri garaaþis. (praegu Valdur Jaametsa omanduses). Kui oli vaja autoga välja sõita, siis sõitis teemeister härra Pass, Aleksander või siis Herbert Toomes. Ühingule oli muretsetud ka mootorprits, mis samuti asus autol.

1941 aasta suvel käisime selle autoga Tartu linnas Kesk-Õnne tänava nurgal tuld kustutamas. Palju maju põles, samas paugutas ka vene snaiper. Kuul vuhises Herberti peast mööda ja tungis meie auto kasti küljeluuki. Meie kindlustatud kaitseliitlased said selle vene snaiperi ka kätte.

Tartus tuld kustutamas käisid Voldemar ja Herbert Toomes, Kaarel Uibo (Tatra savitööstuse omaniku poeg), Evald Virkus, kes oli ka Kambja Kaitseliidu Kompanii pealik ja ka palju teisi.

Evald Virkus juhatas Kambja ühingu tööd kuni venelaste tulekuni 1944. aasta sügiseni ja teda aitas Kambja piirkonna teemeister härra. Pass, Aleksander.

1943. aastal mobiliseeriti mind Saksa sõjaväkke, Evaldit õnnestus mul veel näha 44. aasta Emajõe kaitselahingutes. Mis temast hiljem sai – ei tea.

Aleksander Passil õnnestus põgeneda läände. Ta külastas mind Kambjas umbes 6-9 aastat tagasi, nüüdseks on surnud.

Isamaaliitlaste nimekirjast Kambja valla volikogusse valitud Mait Rebane saatis toimetusele pika kaastöö, milles üks lõik on vastuseks Koduvalla eelmises numbris ilmunud Heigo Mägi kirjale, mis taunis isamaaliitlaste pooldavat suhtumist Kambja valla iseseisvuse kaotamisse haldusterritoriaalse reformi käigus.

Järgides Eesti ajakirjanduseetika koodeksi põhimõtteid, avaldab Koduvald Mait Rebase vastulause (teemakohane lõik pikemast kaastööst- toim.) ning selle täpsustuseks Heigo Mägilt palutud selgituse.

Mait Rebane: Olgu M6gi nimeks pigem Mu2n, tellimuse tegijal aga Mu3n

Kahju on Kambja noortest, kellel pole õrna aimugi, millisest s...august nad tänu Eesti taasiseseisvumisele on pääsenud. Raudselt kuulub nende hulka keegi M6gi, kelle tekst augustikuises Koduvallas on tõenäoliselt punapoliitiline tellimustöö. Olgu M6gi nimeks pigem Mu2n, tellimuse tegijal aga Mu3n. Ühesõnaga – kodanik M6gi:olgu Sul mõistust Koduvallas edaspidi mitte esineda. Muretse arvutile korralik klaviatuur, millel täppidega tähed ning kui soovid, võid ka internetiteenust vahendava mittetulundusühingu loojaks hakata. Jõudu tööle! Teretamisoskuse äraõppimine tuleks samuti kasuks.

Isamaalist parempoolsust soovides

Eelmises lehes avaldatud Heigo Mägi kirjas esines nimekuju "M2gi", Mait Rebane kasutab nimekuju "M6gi".

Toimetus jätab Mait Rebase kui autori kanda võimalikud komplikatsioonid, mis võivad kaasneda kirjapildi "Mu2n" ja "Mu3n" avaliku kasutamisega, sest neid märgiridu saab tõlgendada solvavate ja kõlblustunnet riivavate väljenditena.

Heigo Mägi: Paranoilise süüdistusega võib esineda vaid keegi, kes ise on ehk tellimustöid täitnud

Kahju on poliitikust, kellel pole õrna aimugi poliitilisest korrektsusest. Kahtlemata kuulub nende hulka keegi poliitik Rebane. Minu poolt kirjutet kirjakese, mis ilmus augustikuises Koduvallas, eesmärk oli: avaldada hukkamõistu (humoristlikul/ ioonilisel moel) poliitilisele avaldusele, mis nõudis Kambja valla likvideerimist. Ei osanud arvata, et mõni poliitik küsimust isiklikuna käsitleb.

Ka ei ole ma antud kirjakese kirjutamisel täitnud ühtegi tellimust, kui just mitte minu kuuendat, seitsmendat või jumal teab mitmendat meelt tellijaks lugeda. Sellise paranoilise süüdistusega võib esineda vaid keegi, kes ise on ehk pidevalt tellimustöid täitnud.

Täpitähe küsimuses polnud põhjuseks mitte klaviatuur, vaid hoopis programm, millega kirjakese saatsin. Kuna viimane ei suutnud moodustada diakriitilisi tähemärke, siis kasutasin asendusvõtet: ä - 2; õ - 6 jne. Küllap mäletab kodanik Rebane, kuidas temagi omal ajal ei suutnud mõnede aparaatidega kirjutada tähemärki ö ega õ, vaid oli sunnitud kirjutama o" ja o~. Selline kirjutusviis muudab asendamise aga kaks korda keerukamaks. Muideks, mittetäpitähti millegagi asendama ei pea - need on inglise tähestikus olemas, kaasa arvatud n-täht. Et edaspidi kedagi mitte viia letargilisse ahastusse, siis nüüdsest (tänu asjatundjate abile), saan kasutada ka ISO-8859-1 standardile vastavaid tähemärke.

Võib tõesti juhtuda, et hakkan internetiteenust vahendava MTÜ loojaks. Sestap on tõesti jõudu tarvis, kodanik Rebane. Teretamisoskuse õppimisel kahjuks ei õpetanud mind keegi, et teretada tuleks ka silmakirjalikul eesmärgil.

Siiralt teie

Käes on sügis. Demokraatia maal hääbub. Vohab stalinism koos põhitunnuste – isikukultuse ja repressioonidega. Üks paranähtus (Koonderakond) asendub teisega (Rahvaliiduga). Rahvaliitu kuuluvad punaparunid ihkavad argade, pugejate, nõrgamõistuslike ja “läätseleemega” äraostetute toel tagasi veneaegset piiramatut isevalitsuslikku võimu. Rahva arvamus pole neile läbi aegade kübetki korda läinud. Tasub meenutada veneaegse Eesti põllumajandust, kus tööseadusandlust eirates kehtestati direde käskkirjadega 12-tunniseid tööpäevi, kella 7-st 19-ni koos lubadusega talvel ületöötunnid kompenseerida. Hoidku jumal, et keegi tohtinuks talviti lühemat kui 8-tunnist tööaega küsida! Surnult sündinud vene tehnika remondiks aega ei antud. Autodki pidid päevast päeva tarbetuid vedusid tegema, kaasa arvatud praeguste vallavalitsejate kruntidele lugematu arvu sõnniku- ja turbamullakoormate tarimine kes-teab-kust-kui-kaugelt... Mõned soiuvad riigimõisate taastamise vajadusest. Õnneks pole sel ideel toetajaid, vastasel juhul ootaks Eesti maarahvast veel hullem orjus kui veneaegses ENSV-s - N. Liidu sealaudas. Kas Sina, Kambja elanik seda soovidki? Ära usu rahvaliitlaste loba maarahvale pudrumägede ja piimajõgede lubamisest! Seda aega, kui 20% töötajatest põllumajandusega tegeles, ei tule enam iial tagasi . Tuleb leida uus tegevus, mitte vanu aegu taga nutta. Nostalgia mineviku suhtes ei maksa midagi, vaja on igaühel endal oma peaga mõtlema ja ise tegutsema hakata, mitte kubjast kõrvale igatseda. Jutud suurest tööpuudusest Eestis on ilmselgelt ülepakutud. Enamikel tööaladel on tööjõupuudus, näiteks TARKON-is. Pole ka Kambja nn. töötute hulgas praktiliselt neid, kes oskaks heinatõstmistki ilma hanguvarsi purustamata teha või nõutud tasemel kartuleid sorteerida... Kahjuks on vanad mõttemallid (maa)rahva peas sügavalt juurdunud ning äärmiselt visad kaduma. Juhtusin hiljuti Põltsamaal vestlema ühe nn. Jõgevamaa (endise Põhja-Tartumaa) mehega, kes ütles, et Leningradi turule (taas)pääsemise nimel igatseb väga vene vägede sissetulekut... No tule taevas appi! Kas maarahvas on tõesti terve mõistuse minetanud! Leningradi-nimelist linna ei eksisteeri juba ammu! Lisaks oli ta “Moskvichi”- omanik ja väitis, et sõidab meelega 80-ga, et vaadata, mis seljataga toimub! Kas pole sümbolistlik ? Siit on vaid samm tagasi kaabu ja “Volgaga” kolh/sovhoosijuhtideni, kelle hulgast pärineb Rahvaliidu boss Villu Reiljan, rida Lõuna-Tartumaalt ja mujaltki pärit punaparuneid, kes loodavad Eesti(maa)rahva “teravale mõistusele” tuginedes Eesti vabariigi presidendiks tõsta “Doktor Doolitlle´i” raamatust pärit Lükka-Tõmba tüüpi tegelase - inimese, kes kandideerib kolmandat korda Eesti riigi presidendiks vaid tänu oma edevusele. Mul on siiralt heameel, et 1992.aasta presidendivalimised võitis Tartus ja Tartumaal Lennart Meri, sest kes siis Rüütli juhivõimetust ikka paremini tunneb kui mitte Tartumaa rahvas! On ilmne, et Arnoldile sobib vaid diplomaatiline tegevus ja seda mitte igas paigas, vaid näiteks Bolderajas – vene sõjaväelaste poolt mahajäetud Riia venekeelses linnaosas Daugava jõe vasakkaldal. Mõtlemis- ja valimisvõimega inimesed ei pea vajalikuks toetada isikut, kes on ühe 1940.a. Tartu juunijaburduste ninamehe – kommunisti Neeme Ruusi väimees, kellele doktoritöögi teiste poolt valmis kirjutati ning kes väitis veel 1988.a.veebruaris, et Eesti ei asu iialgi kapitalismi teele!!! On kahju, et viimasel – 11. septembril toimunud vallavolikogu istungil oli pimedus järjekordselt valgusest üle, “hääletades” presidendikandidaadi valijameheks punaparunite sabaraku. Optimismi lisab see, et ülekaal polnud absoluutne. Usun, et inimeste terve mõistus toob edaspidigi isamaaliitlastele = parempoolsetele enam toetajaid.

Kahju on Kambja noortest, kellel pole õrna aimugi, millisest s...august nad tänu Eesti taasiseseisvumisele on pääsenud. Raudselt kuulub nende hulka keegi M6gi, kelle tekst augustikuises Koduvallas on tõenäoliselt punapoliitiline tellimustöö. Olgu M6gi nimeks pigem Mu2n, tellimuse tegijal aga Mu3n. Ühesõnaga – kodanik M6gi:olgu Sul mõistust Koduvallas edaspidi mitte esineda. Muretse arvutile korralik klaviatuur, millel täppidega tähed ning kui soovid, võid ka internetiteenust vahendava mittetulundusühingu loojaks hakata. Jõudu tööle! Teretamisoskuse äraõppimine tuleks samuti kasuks.

Ei räägiks meie – parempoolsed isamaaliitlased – Kambja valla ühendamisest teiste piirkondadega, kui vallavalitsuse tegutsemis- ja käitumisvõime vastaks põliselanike nõuetele ja soovidele. Kui praegused valitsejad on suurvaldade vastased, moodustagem siis igasse Kambja piirkonda oma vald – Kambja, Vana-Kuuste, Pangodi, Kodijärve, Veskimõisa... Pangem igasse valda tööle 18 ametnikku ja tööpuudus oleks kui käega pühitud!... Sellega ei nõustu ükski endise Kambja riigimajandi pomo, sest võim ju väheneb! Enamasti tulnukatest koosnev elanikkond ei saaks ka ühehäälselt “armastatud” valitsejatele hosiannat laulda...

Ah et kes on siis Kambja põliselanik? KAMBJA PÕLISELANIK ON EESTI VABARIIGI KODANIK, KELLE SÜNNIKOHT ON KAMBJA KIHELKOND JA/VÕI ON TALLE VÕI TA LÄHISUGULASTELE ENNE SÕDA KAMBJA KIHELKONNA PIIRES KUULUNUD KINNISTU. KÕIK ÜLEJÄÄNUD ON TULNUKAD! On kahetsusväärne, et üllitis “Kuulsaid kambjalasi” on valdavalt vallavalitsejate ja teiste tulnukate enesekiitusliku väljundiga kitsarinnaline soperdis.

Koolidistsipliin hakkas Kambjas kaduma koos liba-aegade saabumisega 1994. aastal. Kui astuda üle Kambja Põhikooli läve, on äärmiselt võõrastav rõivistu puudumine selle normaalses asupaigas. Tulemuseks on, et õpilased ei vaheta jalanõusid, kooliruumidesse jõudnud sopast rääkimata! Absurdne ja nõme oli 2000. aasta lõpus toimunud vahetusjalatsite kasutamise kontroll. Seitsmendas klassis olid ainult ühel õpilasel sisejalatsid jalas, järgmisel päeval seisis seinalehel pikk kiitusnimekiri ka nende nimedega, kellel vastavad papud v a i d kaasas, mitte jalas!!! No tule taevas appi! Varsti saabub päev, kui Kambja kooli õpilane saab kiituse osaliseks ainuüksi selle eest, et ta kooli suvatseb tulla! Rõivistu tuleks kindlasti vanasse kohta tagasi tuua; viimase kalendriaasta jooksul koolis kunstliku töökoha leidnud mitu “untsakat” suudaksid kambapeale laste riideid tundide ajal sama kindlalt valvata, nagu legendaarne Kolgi Helmi läinud sajandil üksi!

Mis tundide ajal toimub, on ooper omaette. Kes soovib asjaga kurssi saada, võtku asukoht sisse nn. füüsika/keemia kabinetis, kuhu on pidevalt ühte-koma-teist kuulda. Seal saab tõest teavet, kes õpetajakoha täitjatest on Õpetaja ning kes lihtsalt tunniandja...

Kambja kooli direktorina ei pakuks ma välja Aigro- aegse Nõo Kooli kunstlikult ülespuhutud imidþi kummardamist, vaid võtaksin kindlasti kasutusele üksikkongid, kuhu tunnidistsipliinile allumatud õpilased saata. Kartseri puhul saab õpilasele anda iseseisva töö, tal puuduks lävimisvõimalus teiste korrarikkujatega, lisaks ei tekiks ka vastikust õppetööga seotud teiste kooliruumide vastu, kuhu paharet (heal juhul!) praegu topitakse. Igasugused ...oogid on aga selle vastu. Asjata! Põhikaristus – direktori käskkiri – mida Kambjas rakendatakse, tõstab praegu vaid korrarikkujate eneseusku (uhkeldatakse: näe, minu nimi on seinalehes!). Nullilähedane on ka nn. hoolekogu positiivne mõju distsipliinile. Vastupidi. Põhilised korrarikkujad on jätkuvalt hoolekogu liikmete võsukesed, kelle distsipliinirikkumised ulatuvad õpetaja korralduste mittetäitmistest kalmistu rüüstamisteni... Põhjendamatult ületähtsustatud arvutiseerimine ei aita korrarikkumiste vähendamisele kolme sendi eestki kaasa, muudab vaid olematuks iseseisva mõtlemise (ajuvabad arvutimängud!) ning loetava käekirja (mis näiteks Unipiha kooli kasvandikel puudub juba aastaid). Kas see ongi tiigrihüpe konnalompi?

Distsipliini parandamiseks pakun näiteks sõjaväestatud meetmeid: tunni alustamist ja lõpetamist sirges rivis, kätekõverdusi karistusena korrarikkumiste puhul või (grupi korral) lühikest mõneminutilist riviõppust. Nendel võtetel pole vähimatki seost õpilaste ahistamisega. Kätekõverduste idee (näiteks õpetaja läheduses käed-taskus-oleku puhul) pakkusid mulle välja õpilased ise ja täitsid seda heameelega (v.a. mõni memmekas – jälle hoolekogu liikme võsuke!).

Parempoolsed isamaaliitlased ootavad toetust kõigilt, kellel iseseisev mõtlemisvõime alles, kes pole minevikunostalgia kütkeis, kes tahaksid taastada normaalset kapitalistlikku Eesti Riiki. On kahju, et 50 aastat vene võimu on eesti (maa)rahva ajusid põhjalikult rikkunud. Räägitakse veel järjekordade austamisest; mis oli täielikult sotsialistlik nähtus. Kapitalismi ajal, jumal tänatud, hakkab korruptsioon = tutvuste võim asenduma raha võimuga. Näiteks: kes rohkem maksab, selle juurde tuleb kombain enne vilja lõikama või töömees maanteeservi niitma; kes rohkem toodangut pakub ja madalamat hinda küsib, saavutab endale uue turuosa. Lihtne ja loogiline!

Kokkuvõtteks: Kambja isamaaliitlaste tegevus on nii praegu kui ka tulevikus suunatud Kambja põliselanike huvide kaitsmisele, samuti kogu Kambja rahva vabastamisele ENSV-aegade painest ning euroopaliku mõtte- ja tegevuslaadi juurdumisele.

Hr. Are Roosvald!

Vabandan, et pöördun Teie poole Koduvalla vahendusel, kuid selleks andsite ise põhjuse.

See, et ma avaldasin soovi Teie aeda tööleminekuks oli algselt Heli Jaametsa idee, sest tema soovitas mul rääkida Teiega töö leidmise suhtes Teie marjakasvatustalus. Olen töötanud Kuuste metskonna puukoolis 1965 - 1981.a. ja teinud igasuguseid töid alates seemnete külvist, külvikatmisest saepuruga ja laudadega, olen rohinud ja vaetanud erinevalt teatud taimegruppe. Mulle meeldib taimedega tegeleda, neid istutada ja hooldada. Ma olin Kuuste metskonnas taimeaias vanemtööline III kategooriaga. Mis puutub töökusse, siis töötasin tunduvalt rohkem, kui antud hetkel töönormatiivid seda teha lubasid. Mul oli töö juures mõttes see, et pigem teen veidi aeglasemalt, kuid korralikult, kuid ka mitte liiga aeglaselt (venitades tööd). Miks Teie ei ütelnud siis kohe, et mind ei võta, kui tulite Toivot tööle kutsuma. Kuna Teie rääkisite, et Teil on Toivole pakkuda kaevamist, niitmist, saepuru- ja freesturba vedu vagudesse. Mina arvestasin selliselt, et saaksite rutem oma tööd tehtud, et mina oleksin vedanud freesturba ja saepuru, Toivo oleks samal ajal kaevanud maad ja niitnud. Kuid Teie ei soovinud selliselt. Toivo jaoks oleks olnud freesturba ja saepuru vedamine nagu sulgede kandmine ühest kohast teise. Arvestasin sellega, et liigne kõndimine põhjustab Toivo haigetes jalgades krampe ja valu - kuid mulle sobib rohke liikumine + veel töö aias ja taimedega. Lisaks tahtsin teenida raha, et sõita Kambja LMS-ga Ida-Virumaale ekskursioonile, et saada ka veidi vaheldust igapäevasesse halli argipäeva ja teha seda omateenitud rahaga. Kuid kaunis Ontika ja Toila jäid unistuseks.

Minu jaoks oli solvav juba see, kui tulite järgmise päeva hommikul ja teatasite mulle otse, et Teie ei taha mind tööle oma aeda (miks Teie ei ütelnud siis kohe, kui rääkisin), et Teie olete harjunud ainult Toivoga. Kuna Toivole "käidi pinda" niitmisega, mida Toivo oli lubanud juba mitu nädalat teha, siis otsustas Toivo minna hommikul vara niitma ja oleks veel samal päeval läinud Teile ka tööle, kui tulite Toivot taga otsima. Teil ei olnud aga aega kuulata lõpuni minupoolseid selgitusi, miks Toivo läks niitma ja mitte Teile tööle. Teie kiirustasite autosse minekuga ja Toivoga töösuhte lõpetamisega. Ja see ei olnud veel kõik. Miks pidite ütlema sellel päeval kõigi või paljude inimeste juuresolekul (kui toimus ekskursioon Kambja valla kaunitesse kodudesse - juh. Heli Jaamets), et mina ei lasknud Toivol minna Teie poole tööle. Mina ei saa keelata ega käskida täiskasvanud meest, tema otsustab ise omad tööd ja käigud. Kui minu 15.a. poeg otsustab ka oma tegude eest ise, siis miks peaksin mina Toivo tegusid juhtima.

Toivol on väljakujunenud olukord, kus teda tahetakse korraga tööle mitmesse eri kohta ja erinevatele töödele. Halvaks kombeks on Toivol see, et ta teeb ise tööpakkumiste hulgast valiku, kuhu ja kellele läheb esimesena. Ta lubab lahkelt kõigile, kuid kümnesse kohta ta ei saa ju minna, kuid teda ootavad kõik tööle. Mõni töö annab edasi lükata, mõni mitte. Kui talvel on mõni päev, mil tööd ei ole, siis suvel on 2-3 pakkumist iga päev. Tavatööd on raietöö, küttepuude lõhkumine, niitmine ja heinatöö, kartulinoppimine. Harva ka mõni hauakaevamine, milleks tal on oskused ja pikaajalised kogemused ja mida ta teeb tavahinnast odavamalt.

Mina ei ole kunagi keelanud Toivot, et sinna või tänna ei tohi minna. Ma ei aita tal (Toivol) ka töö suhtes valikut teha. Ma pigem kiirustan Toivot takka, et ta kiiremini jõuaks inimesteni, kellele lubas tööle minna. Olen pahandanud, et lubab ennast tööle üheaegselt kümnele, kui teha saab tööd vaid ühele korraga. Kus võimalik, olen ka ennast tööle pakkunud. Kuid sellist ebameeldivat üllatust pole varem esinenud, et tullakse järgmine päev ja öeldakse, et ärgu ma tulgu tööle, sest ta on Toivoga harjunud. Palun saage aru, ma tahtsin Teile head, mul aega oli, tahtsin aidata, et Teie saaksite kiiremini oma aias vajalikud tööd tehtud.

Nüüd olen siis mina ka veel süüdi, et ei lasknud Toivol tööle minna Teie aeda!!! Kas Tõesti? Olite seda ütelnud Heli Jaametsa juhendatud ekskursiooni ajal. Seda on mulle mitu inimest ütelnud, et minu pärast jäid Teil nii vajalikud tööd õigeaegselt tegemata, sest ma ei olevat Toivol lasknud tööle minna, kuna Teie mind tööle ei võtnud.

Kuid mina ei ole süüdi. Kuna see oli minu alusetu laimamine ja tegu on tehtud, siis jääb Teil üle vaid vabandada minu ees Koduvalla lehe kaudu.

Jah, surnud me pole ja arvan, et ei sure ka, et Toivol jäi Teie poolt mõnisada kuni 1000 kr. saamata. Tööd on Toivol ka mujal.

Õnne ja edu hr. Are Roosvald Teile teie töödes, tegudes ja ettevõtmistes.

Avaldan siin ka ühe kuulutuse

Kas leidub inimest, kellel oleks ära anda, sümboolse tasu eest (või kinkida) töökorras õmblusmasin, hea kui oleks varuks mõni masinanõel. Välimus ei huvita, puitdetailid (ümbrise kast) võivad olla lagunenud. Värv võib olla kulunud, soovitav lühikese niidi aluspoolikesta ja niidipooliga. Võib olla käsimasin, mitte elektriline. Tahan panna sobivusel vanale Singer õmblusmasina jalale.

Teatada: Kambja, Puiestee tn. 3-7, Sirje Saar

Oskan õmmelda kuid pole masinat.

Kas leidub ka inimest, kellel oleks müüa õmblusnõel, mille teravikupoolne ots on kolmekandiline. Õmblusnõel mille pikkus on umbes 3 cm või lühem.

Ma ei soovi mitte sukanõelumisnõela. Nõel on pärit 1900 aastast või varasemast ajast ja kasutati tiheda riide või naha õmblemiseks. Olen tänulik teate eest. Tulen ise vaatama.

21. juuli õhtul möllas Kuustes äikesetorm. Välgud ja mürin lähenesid edelast. Lühikese aja jooksul tõusis tuul ägedaks maruks ja sadas paduvihma. Kümnekonna minuti pärast torm rauges ja äike eemaldus kirde suunas. Välgusähvatused muutsid öö valgeks veel mitme tunni vältel.

Järgmisel hommikul võis kahjusid kokku lugeda. Meie pargis oli murdunud kaks suurt pärna ja pool tosinat hiigelharu, lisaks tohutul hulgal väiksemaid oksi. Purunenud oli ka mitu töökoja akent ning luuki. Õnneks oli koolimaja jäänud kahjustamata. Ukseesise jõudis Riina koos abilistega kohe natuke paremasse korda seada ja klaasikillud kokku korjata, aga kaugemal jätkus tööd väga palju.

Teisipäeva hommikul kogunes koolimaja juurde salk vabatahtlikke purustuste tagajärgi likvideerima. Mootorsaed pandi undama, virgad käed hakkasid oksi veoautole laduma või lõkkeplatsile vedama. Lõunaks oli pilt juba hoopis ilusam, kuigi teha jäi veel mõndagi. Palav ilm väsitas tublisid töötegijaid, kuid enne väsis tehnika – saed kuumenesid üle ning seetõttu jäi töö sedakorda pooleli. Talgud lõpetati karastava jäätisesöömisega.

Parki koristamas olid

Siim Klaassepp, Kermo Käärst, Riin Palumets, Liina Käärst, Anneli Haavik, Kaisa Alliksaar, Siim Voika, Mikk Voika, Henri Kink, Elerin Vesso, Martin Sakur, Annika Alliksaar, Mare Voika, Edda Lints, Liidia Piir, Tiiu Sumberg , Rein Härmoja, Anne Palumets, Raivo Saldam, Riina Erkmaa, Allu

Tänu teile!
Anne Palumets

Seekordne Koduvald kannab juubelile viitavat numbrit 50.

Sel puhul on mul toimetajana meeldiv raporteerida, et kui senini oli Koduvald kambjalastele oodatud lugemisvaraks, siis viimastel kuudel laekub lugejailt lõpuks ometi ka agaramalt kaastöid. Aitäh, head autorid!

Paraku on igal medalil kaks külge. Sestap pean nentima, et koos kaastööde rohkusega on tulnud uus mure: kõik lood ei mahu enam lehte. Lugeja vaatevinklist on see kindlasti tervitatav, sest materjali suurema valiku puhul saab ju kokku panna tuumakama seitungi. Samas tajun toimetajana võlga nende inimeste ees, kes loodavad oma mõtteid leheveergudel levitada.

Käesolevasse lehte kavandasin 12 külge, kuid on 16, ja ikkagi jäi osa kaastöödest trükkimata. Leht ägab teksti uputuse all ning kahjuks tuli mitmelt küljelt välja jätta ilmestav foto. Kätte on jõudnud aeg, kui mõni igati hea või tähtis kirjutis peab ootama ilmumist mitu kuud.

Et ebameeldivat olukorda veidi leevendada, hakkab toimetus levitama mõningaid kaastöid üksnes Internetis. Senini olid paberil Koduvald ja Internetis "rippuv" Koduvald ühe sisuga, kuid nüüdsest läheb Internetti (www.kambja.ee/koduvald) vajadusel mahukam tekstikogum.

Praktiseerivad ju suured päevalehedki seda võimalust, et paberkandjal tuuakse lugejateni mahukate teemade kokkuvõtted ning terviklikku teemakäsitlust võib soovija uurida Internetist. Igapäevase info hulk aina kasvab ning pole otstarbekas edastada seda üksnes paberil.

Mahukam vallaleht Internetis

Näiteks käesoleva lehekülje ülaosas on avaldatud imepisike katkend Mait Rebase ulatuslikust artiklist "Poliitikast ja koolidistsipliinist." Tervikteksti leiab lugeja Koduvalla Internetikodust. Sealt saab lugeda ka Sirje Saare kirja Are Roosvaldiga tekkinud töötülist ning Vana- Kuustes toimunud koolispordipäeva protokolli. Olude sunnil mahtus vaid Internetti ka Anne Palumetsa ülevaade suvisest tormist Kuuste mõisapargis.

Kambja ja Vana- Kuuste inimesed pääsevad Koduvalla Interneti- variandini tasuta Avalikes Internetipunktides (vallamaja teisel korrusel ja Kuuste koolimajas). Sealsed töötajad aitavad tutvuda moodsal kujul avaldatud vallalehega ka neil inimestel, kel senini ei ole olnud kokkupuuteid Internetiga. Ehk algab nii mõnegi eakama kambjalase arvutiga tutvumine just Internetis "rippuva" vallalehe uudistamisest. Arvutit ei ole põhjust kellelgi karta, sest Internetis käimise omandab iga inimene vähese vaevaga. Valla Internetipunktides on alati tööl ka juhendajad.

Vallalehe täisversioon on raskemini kättesaadav Pangodi ja Kammeri rahvale ning teistele kaugemates külades elavatele kambjalastele. Paraku ei luba eelarve paisutada lehte liiga mahukaks, sest paber ja trükkimine maksavad omajagu.

Lugejailt ja autoreilt mõistvat suhtumist lootes

MTÜ Kodukant Tartumaa ja Kesk-Soome Külade Ühenduse koostöö algusaeg ulatub tagasi käesoleva aasta kevadtalve, kui Tartu maakonda külastanud Soome külade esindajad otsisid oma senisele tegevusele uut väljundit.

Selle reisi mõttetalgute baasil kasvas välja Kodukant Tartumaa külaliikumise projekt “Eesti küla teel Euroopa Liitu”. Projekti rahastab Avatud Eesti Fond ja rahvusvaheline koostööpartner on Soome Külade Ühendus.

Järgnes Soome külaliikumise esindajate aprillikuine tutvumiskäik Tartumaa küladesse ning ühisprojekti ja koostöösuuniste arutelu.

Taaskohtumine viis meid, Tartumaa inimesi, augusti lõpupäevadel Kesk-Soome. Vastuvõtjaks Kesk-Soome Külade Ühendus.

Euroopa Liidust nii ja naa

Meie, kui oma maakonna külaliikumise silmad ja kõrvad soovisime külastada võimalikult palju erinevaid kohti. Külaskäigud kümnesse külasse, sealhulgas põllumajanduse, puidutöö, metsamasinate valmistamise, kalanduse ja jaanalinnukasvatusega tegelevatesse väikeettevõtetesse kandsid oma eesmärki. Kas Soome inimene on või ei ole rahul Euroopa Liiduga, sellele ühist nimetajat meie anda ei saa. Aga räägiti sel teemal palju. Nii ja naa.

Muudatusi ja ümberkorraldusi oma elus on neist igaüks pidanud tegema, kes rohkem, kes vähem. Siiski, kõige raskemas olukorras on põllumajandustootjad. Mis aga muljet avaldas, oli ettevõtlikkus ja leidlikkus. Inglasest talumees, kes oma kodu rajanud Soomemaale, näitas silmnähtava uhkusega oma täiustatud seemnekülvi- ja taimeistutusmasinaid ja kapsaväljasid. EL-i kohta oli temalgi oma arvamus. Toetus tuli ja maksud suurenesid ning paberimajandus võtab pead raputama. Mine tea, sellega võib ehk äragi harjuda.

Kui tööd teed, tee hingega

Just niisuguse elamuse jättis Kärnää vanasse elektrijaama selle sulgemise järel rajatud elektrijaama muuseum. Tarmo Vauhkonen, kes 40-aastase töö järel jaamas otsustas sinna rajada muuseumi, oli kogu oma hinge sellesse ettevõtmisse pannud.

Sellist järjepidevuse hoida tahtmist kohtasime tegelikult kõikides külades, kuhu meid viidi. Külad elavad, ehkki vähehaaval jääb sealgi rahvast vähemaks. Aga need, kes elavad, korraldavad oma elu suures osas läbi projektiviisilise tegutsemise. Külatoimkonnad planeerivad aastaringselt üritusi, eriti palju tehakse ära talgute korras. Mitmed külad on ühendanud oma jõud. Uue tahu külategevusse on toonud puhkajate suurenev arv külades. See on andnud elu mõnelegi väikeettevõttele. Tegutsemisabi saadakse mingil määral ka vallalt või linnalt, kuid sissetulekut külale saadakse pidustuste, müükide ja loteriide korraldamisest, millega muuhulgas peetakse üleval ka külamaja. Meie mõistes nagu seltsimaja.

Kodukant Tartumaa külaskäiku kajastas Kesk-Soome televisioon ning ajakirjandus. Intervjuusid läbivaks küsimuseks oli meie seisukoha teadasaamine EL-i suhtes. Eks me nii rääkisimegi kuidas asi on. Kõige suurem on eesti inimese teadmatus ja seepärast ka esimene reaktsioon negatiivne. Ja ega sellega kuskile nüüd kiiret ka pole, alles sai ühest liidust tuldud. Kas meil EL-ist midagi kasu ka on tulemas ning kuidas me head küljed enda kasuks saame ära kasutada, see vajab alles selgitamist.

Palju häid mõtteid

Sirpa Pekkarinen, Kesk-Soome Külade Ühenduse juhatuse liige, võttis meie ühisürituse kokku järgmiselt:

“Mõistame Eesti inimeste segadust ja hirmu Euroopa Liidu ees. Me tahtsime ennekõike näidata, et soomlane pole Euroopa Liiduga liitudes kaotanud oma identiteeti. Ja andsime mitmeid ideid, kuidas vaatamata elumuudatustele on hakkama saadud.

Mis puutub aga meie koostöösse, siis Eesti ja Soome vallad on olnud kümmekond aastat omavahelistes sõprussuhetes. Sageli on see piirdunud vallavalitsuste delegatsioonide vahetamisega. Näeme oma koostöövõimalusi külainimeste tasandil. Meil, kahel sugulasrahval on ometi nii palju ühist ja miks mitte seda oma külade edasiarendamisel ära kasutada. Pakkuda on üksteisele palju. Olgu see meie ajalugu, rahvakultuur, käsitöö, ettevõtlus… anname teistele ja saame ka ise uusi ideid.

Pealegi pole nüüd enam piiritakistust, keel ka üsna sarnane. Saame üksteisel külas käia, nautida kaunist loodust. See on sild, mida me ise tahame ehitada kahe sugulasrahva vahel.”

“Mulle oli see töö ja puhkus üheskoos”, lisas Soome Külade Ühenduse esinaine Tiina Kopenen. “Pean tunnistama, et mõnes külas olin ma esimest korda. Rõõm oli näha inimeste optimismi ühistes tegemistes.”

Eesti ja Soome külainimesed kohtuvad oktoobris

Meie külade ühistegevus on taas end leidmas, ehkki vahepealsed viiskümmend aastat on oma töö teinud. Mis puudutab kahe maa külade konkreetset koostööd, siis esimesed kokkulepped on olemas käsitöömeistrite vahetamise osas. Praegu tehakse sealmail palju lapitehnikat ja kangastelgedel kudumist, siidimaali ja klaasvitraa?i. Suurt huvi tuntakse meie heegeldamise, Muhu tikandi ja vitspunutiste vastu. Siitpoolt oodatakse vastavaid käsitöömeistreid koolituskursusi läbi viima. Külaseltsid on pakkunud välja võimaluse korraldada pärast kursusi Eesti-Soome käsitööde näitusmüüke, et meie seltsidel oleks võimalik endi tegevuseks ka pisut lisa teenida.

Ettevõtluse ja turismi poole pealt tuleb üheks arutlus ja koostööteemaks kindlasti Peipsi ning Võrtsjärve äärsete alade arenguplaanide ja võimalike koostöövariantide vastu.

Sellepoolse palve esitasid meile kalatöötlemise-ja turismiga tegelevad väikeettevõtjad.

Uus üritus on peatselt aset leidmas: oktoobri viimasel nädalavahetusel ootame külla Kesk-Soome külade esindajaid, et juba huvigruppide kaupa asuda ühiste ettevõtmiste kallale.

Lugupeetud seltsid, seltsingud, aktiivsed inimesed maakonnas!

Ürituse paremaks organiseerimiseks palume teie tegemiste kohta eelinfot. Teretulnud on igasugune info telefoni, kroonika ja praegust tegevust kajastavate materjalide näol. Kõik head mõtted ja ettepanekud muidugi ka. Jagame lahkesti informatsiooni ja kaasa saadud materjali Kesk-Soome külade ja ettevõtjate kohta!

Külastage meie kontorit teisipäeviti Tartus, Jalaka 48; telefon 470-413; e-mail Kodukant.Tartumaa@mail.ee

Meie delegatsiooni poolt jääb teile üle anda veel sealsete valdade tervitused tuttavatele Tartu maakonna valdadesse ning õnnitlused Eesti 10. taasiseseisvumise aastapäeva puhul.

Haldusterritoriaalne reform on ikka veel kuum teema, arvamused ulatuvad seinast seina. Ja mitte üksnes Kambjas…

Üle- eelmisel vallavolikogu istungil pakkus isamaaliitlasest vallavolinik Anne Välja uitmõtte, et haldusterritoriaalsele reformile oleks ehk õige läheneda bioloogiliselt. Iga elusolend püüab leida ju endale kaaslaseks kõige tugevamat, elujõulisemat, rikkamat… Selle loodustarkuse ajel moodustub tugevam paar, sünnivad elujõulisemad järglased.

Nõrgem otsigu tugevamat, vaesem otsigu rikkamat

Anne Välja hinnangul tasuks järgida seda looduse seaduspärasust ka valdade liitmisel: vaesem vald peaks kindlasti ise püüdma liituda rikkamaga, et siis selle najal edasi areneda…

Ilus teooria, kuid tegelikkus on paraku karmim: vaest pruuti ju naljalt ei kosita. Ka viletsamal järjel vald ei ole jõukamale naabrile kaugeltki ihaldusväärne objekt.

Olgu selle väite kinnituseks ülevaade haldusterritoriaalse reformi arutelust Ülenurme vallavolikogus. Lugu on kaunikesti õpetlik, sest Kambja volikogusse kuuluvad isamaaliitlased on arvanud, et Kambja valla ainuvõimalik tulevik oleks Ülenurme valla rüpes.

Ülenurme valla volikogu 29. augusti koosolekul kuulati vallavanem Aivar Aleksejevi ettekanne haldusreformi käigust ja Vabariigi Valitsuse 25.juuni 2001.a. korraldusest nr 437-k “Haldusterritoriaalse korralduse muutumise algatamine valdade ja linnade osas”.

Nõrk arengupotentsiaal ei meelita

Vabariigi Valitsuse poolt kavandatud Ülenurme ja Haaslava valla liitmine kahjustaks vallavanema hinnangul Ülenurme valla elanike huve kuna Ülenurme vald on tunduvalt suurema arengupotentsiaaliga vald, kui seda on Haaslava. Seetõttu ei pidanud vallavanem otstarbekaks valdade liitmist. Vallavanema ettepanekut toetasid volikogu liikmed Kalev Pettai ja Valdur Soop.

Otsustati: 12 poolthäälega võtta vastu otsus nr 29 “Haldusterritoriaalne korraldus”, milles on kirjas: "Mitte nõustuda Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2001.a. korralduse nr 437-k “Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas” punktiga 1 Tartu maakonnas lõikega 4 ja 8 ning jätta valla piirid muutmata."

Ülenurme Vallavolikogu otsust põhjendab seletuskiri:

"Ülenurme Vallavolikogu on valitud esindama Ülenurme valla elanike huve. Vabariigi Valitsuse poolt algatatud haldusterritoriaalne muudatus näeb ette Ülenurme vallaga Haaslava valla liitmisele Ülenurme vald kuulub vastavalt Rahandusministeeriumi poolt koostatud omavalitsuse toimetuleku analüüsile nende 26 omavalitsuse hulka, kes on piisavalt kindlustatud kõikide vahenditega ning meil on täielik eeldus ka tulevikus ise hakkama saada.

Haaslava vald on tunduvalt nõrgema arengupotentsiaaliga nii tulubaasilt, tööhõivelt kui ka avalike teenuste pakkumiselt.

Järelikult, kui lähtuda haldusreformis ainult haldusterritoriaalsest aspektist, on Vabariigi Valitsuse poolt kavandatud Ülenurme ja Haaslava valdade liitmine Ülenurme elanikele kahjulik. Ülenurme Vallavolikogu ei saa toetada ettepanekuid, mis kahjustavad meid valinud elanike huve."

Oletamine- ennustamine on tänamatu töö, kuid ilmselt oleks Ülenurme valla volikogu langetanud samasuguse otsuse, kui valitsus soovitanuks oma ettepanekus liita Ülenurmega ka Kambja valla nagu seda mõni aeg varem plaaniti.

Tõsi mis tõsi: rikast kosilast on ühtviisi raske leida nii vaesel pruudil kui kõhna kassaga vallal.

Kambja kihelkonna ajalugu uurida ja järeldusi teha ei ole keeruline, kui püüda taastada põliste kambjalaste mälupildid. Lisaks on arhiivides olemas hulgaliselt Kambja kihelkonna ajalugu hõlmavaid materjale.

Tõsi, järele on jäänud suhteliselt vähe põlise Kambja kihelkonna rahvast, isiksusi, kes on kandnud omapoolsete üleskirjutuste ja mälupiltidega põlvest põlve kambjalaste lugu. Austus ja tänu neile, kes kõik need kohapeal elamise ajad on vastu pidanud, igasugustele katsumustele vaatamata: sõda, raske töö ja väike tasu, maksude ja taastuslaenude maksmine …

Loen ka ennast selle põlise Kambja kihelkonna rahva hulka, sest olen Reolasoo külas sündinud ja ristitud Kambja kirikus enne sõda. Olen kogu oma elu elanud ja töötanud ajaloolise Kambja kihelkonna piirides.

Olen näinud, kuidas kihelkonna rahvas üle Reolasoo käis Kambja kirikusse ja surnuaiapühadele – paljajalu, … kui teele jõuti, pandi jalatsid jalga. Kas olid need kambjalastele raskemad ajad võrreldes praeguse või tulevase ajaga, jäägu igaühe enda otsustada.

Teeksin siinkohal lühikese ajaloolise tagasivaate Kambja kihelkonna territoriaalsele jaotusele.

1931. –1939. aastal välja antud Eesti Entsüklopeediast (köide nr.4, 1934, lk. 379) võib lugeda: Kambja – kihelkond Lõuna-Tartumaal koosneb: Kambja vald, Kodijärve vald, Krüüdneri vald, Vana-Kuuste vald ja Haaslava valla osast; kokku umbes 400 km², elanikke 8500 (1922. a. andmed).

1939.a. lõpuks olid toimunud haldusterritoriaalsed muutused, väiksemad vallad liitusid (vt. kaart) ja moodustusid: Kuuste vald, Kambja vald, Veski vald, Nõo vald, Tähtvere vald, Ropka vald. Kõigil vaadeldavatel valdadel oli oma identiteet ning sellest tulenevad õigused ja kohustused.

Millised territooriumid olid millise valla osad kuni 1939. aastani? Tsiteerin veel eelpool mainitud entsüklopeediat:

Uhti (EE, köide nr.8, 1937, lk.527): Asundus Tartumaal, Kambja vald ja peatuskoht Tartu- Petseri raudteel, 10 km Tartust;

Ülenurme (EE, köide nr.8, 1937, 1401): Asundus Tartumaal, Vana- Kuuste vald ja peatuskoht Tartu- Petseri raudteel, 6 km Tartust;

Ropka (EE, köide nr.7, 1936, lk.339): vald Tartumaal, Tartu- Maarja kihelkond, Tartu linnast lõunas 63 km², elanikke 1534 (1934.a. andmed).

Seega Ülenurme valda ajalooliselt ei ole eksisteerinud, oli Ropka vald. Selle valla territooriumist on tänasel päeval osa Tartu linna all. Tartu linn laieneb ja sisuliselt ongi laienenud juba Tõrvandini, Ülenurmeni. Ülenurme sovhoos võttis enda alla Külvaja kolhoosi Uhti asunduses, mis on olnud Kambja kihelkonna osa. Samuti toimiti Tee Kommunismile kolhoosiga Haaslaval, mis kuulus Kuuste valla alla. Vana- Kuuste vald muudeti nõukogude ajal Vambola kolhoosiks, mis omakorda liideti hiljem Kambja sovhoosiga.

Siinkohal tahaks meenutada Rein Ärmpalu sõnu: ”Kui Kambja on hädas, siis Kuuste aitab välja…”. Siinjuures usun, et Kuustet Kambja valla volikogus esindavad volikogu liikmed seisavad oma ajaloolise identiteedi eest. Kuuste vald on alati olnud väga tugev vald, kes kunagi painutas Petseri suunal kulgeva raudtee ehitusel raudtee oma poole. Jah, Kuustel on oma väljakujunenud identiteet. Kuid kuidas teadvustab rahvas valla identiteeti Kambja- Pangodi- Nõo piiril?

Kui Eesti Vabariigi Valitsuse haldusreformi komisjon koos siseministriga olid välja kuulutanud 23. märtsil k.a. avaliku kohtumise kohalike elanike ja kohalike omavalitsusjuhtidega Reola kultuurimajas, oli võimalus kõigil kodanikel avalikult ja demokraatlikult arutada haldusreformist tulenevaid liitumisküsimusi või ajalooliste kihelkonna piiride taastamise õiguspärasusest tulenevaid küsimusi. Minu hinnangul oli enne siseministriga kohtumist olnud haldusterritoriaalse reformi avalik arutelu Kambjas lünklik. Eesmärk kirjalikul pöördumisel siseministri, Kambja valla volikogu ja kambjalaste poole oli tekitada avalik arutelu eelpool mainitud teemadel. Tagantjärele tunnistan, et pöördumine võis jääda nii vormilt kui analüüsi sisult nõrgaks. Ehk on seetõttu jäänud tagasihoidlikuks ka avalik arutelu haldusterritoriaalse reformi üle.

Sellepärast soovin esitada läbi valla ajalehe Koduvald avalikuks aruteluks kambjalastele mitmed küsimused. Kutsun läbi valla ajalehe rahvast kaasa mõtlema haldusterritoriaalse reformi käigule, mõtlema teemal, mille võinuks selgeks mõtelda ja rääkida juba eelmiste Kambja valla volikogu istungite ajal.

Milline on Teie/Sinu seisukoht ajalooliselt tervikliku Kambja kihelkonna taastamise osas? Kas kambjalaste kartus liituda rikka Ülenurme vallaga on õigustatud? Kas põlise kambjalasena näete/näed ette liitumisjärgseid võimalikke lahkhelisid valdade juhtide vahel? Kas Kambja vald võiks liituda endise Veski vallaga, kus on Vene õigeusu kirik ja suured metsamassiivid? Kas taastada Kambja kihelkond täielikult ajaloolises suuruses, mis kannaks endas nii juriidilist kui usulist järjepidevust? Või loobume oma ajaloolisest territooriumist Ülenurme – Ropka valla kasuks? Kas majanduslikult on kasulik säilitada sovhooside ja kolhooside ajast kujunenud valla või valdade piirid? Kas Kambjal on õigus oma ajaloolisele õiguspärasusele?

Jagan arvamust, et haldusterritoriaalse reformi läbiviimisel tuleks arvestada ka enne II maailmasõda, s.o. 1918. – 1939.a. haldusterritoriaalse jaotusega.

Samuti tuleks arvestada kirikute kihelkondliku kuuluvusega. Kirikute mõju ja tõekspidamised nulliti ju peale sõda. Kambjalastel oleks minu arvates huvitav teada ka Kambja kirikuõpetaja seisukohti koguduse nägemusest haldusreformist ja samuti võiks need seisukohad jõuda ajaloolise Kambja kihelkonna territooriumil asuvate valdade volikogude ette.

Haldusterritoriaalse reformi vilju aga maitsevad ennekõike meile järgnevad põlvkonnad. Sellepärast soovin Kambja valla volikogu liikmetele tahet arvestada kõiki reforme puudutavate otsuste tegemisel tulevaste põlvkondadega. Soovin isetuid ja värskeid mõtteid ning koostöötahet rahva, naabervaldade ja kirikutega.

Kambja elanikena puutume me igal päeval kokku siinsete teenindusasutustega. Alljärgnevalt tahaks veidi analüüsida teenindust erinevates ettevõtetes ja kirjutada teenindamise põhitõdedest.

Me elame teenindusühiskonnas, millega eestlase mõttekultuur ei ole harjunud. Teenindamine ei ole meie olemuses, vaid seda peame õppima. Ei aita ainult sellest, et on olemas ilusad kontoriruumid ja heatasemeline varustus. Teenindamine algab heast tahtest oma klientidele head teenindust pakkuda. Külastuselamusele paneb i-le täpi peale just teenindaja, kellega me kokku puutume.

Mis on teenindamine?

Teenindamine on protsess või tegevuste jada, mille käigus leiavad lahenduse kliendi probleemid ja vajadused. Teenindamise protseduur on tööülesanne ega sõltu isiklikest arvamustest või läbikäimisest teenindatavaga.

Esimene tegevus teenindusprotsessis on tähelepanu pööramine sisseastujale – tema teretamine (koos silma vaatamisega). Teretamine ja siseneva kliendi märkamine loob tunde, et klienti on oodatud. Kogu teenindamise käigus peaks teenindaja oma tähelepanu suunama kliendile, mitte töökaaslasele ega kaubale. Kaup on kliendi jaoks ega või olla kunagi tähtsam kliendi teenindamisest. Kui juhtub, et hetkel ei ole võimalik jätta käsilolevat tegevust (kauba välja panemine, hindade märkimine vms.), peaks kliendi poole pöörduma sõnadega: “üks hetk” või midagi sarnast, et näidata – klienti on märgatud ja temaga teenindatakse esimesel võimalusel. Hea müük lõpeb sõnadega: “Tänan” ja “Külastage meid jälle.”

Keelatud situatsioonid teenindamisel

Keelatud situatsioonid teenindamisel:

*käratada kliendile: "Järgmine!" (isegi, kui sellele sõnale järgneb “palun”), sest kõik inimesed on indiviidid ja keegi ei taha, et neid koheldakse konveiermeetodil. Austagem individuaalsust!

*küsida kliendilt, kas tal on väiksemat raha või sente, kui kassas on tagasi andmiseks raha olemas (igal õhtul peaks jätma järgnevaks päevaks kassasse piisavalt vahetusraha) ja eriti siis, kui ta neid juba otsib.

*teenindaval personalil üksteisega rääkida või üle ruumi hõikuda, kui klient sooritab parasjagu oma ostu ning ootab teenindaja tähelepanu. Seda mitte saades peab klient teenindusprotseduuri katkenuks.

*vestelda teeninduslaua taga mobiiltelefoniga ja eraasjus.

*suhtuda klientidesse eelarvamusega või tõrjuvalt.

Kambja teenindusasutuste analüüs

Järgnevalt Kambja teenindusasutuste analüüs (ei ole paremusjärjestuses, kuna paljud asutused võiksid jääda ühele pulgale). Toodud arvamus on isiklik, läbi ei ole viidud uuringuid ega arvamusküsitlusi. Kõik ei ole nimistusse pandud, kuna mõne teenindusasutuse kohta arvamus puudub või ei ole selleaga kokkupuuteid olnud.

Kambja apteek: alati head soovitused ja meeldiv teenindusõhkkond.

Oil Stop tankla: kiire ja meeldiv teenindamine.

Kambja side: lahked ja kompetentsed teenindajad.

Kambja vallavalitsus: vastutulelikud ja lubadusi täitvad ametnikud.

FIE Malle Mutso juuksur: vajalik ja kohalikule nõudlusele vastav ettevõte

Toidutare Mumm: kiire teenindus ja head söögid.

Kambja Raamatukogu: noor ja aktiivne teenindaja, vääriline järeltulija Vaiki Agarmaale.

OÜ Cambi: elanike teavitamine eelseisvatest töödest on mõnikord puudulik (on muidugi selge, et hädaolukorras pole see võimalik) ja teenustööde eest võetavad monopoolse ettevõtte tasemel hinnad (st. Tartust või Elvast saab odavamalt). Tavateenus on muutunud aina kvaliteetsemaks ja mugavamaks. Sooja vee kasutamise aeg on normaalne ja vesi on muutunud puhtamaks. Kütteperiood on võrreldes Tartuga pikem.

Kambja Ambulatoorium: teenindus sõltub tujudest ja eelarvamustest, perearstikeskusel iseenesest on aga oluline koht kõigi vallaelanike jaoks.

ETÜ Kambja kauplus: ilus poesaal, rahuldav kaubavalik, kuid teenindus sõltub teenindajast. Tihti tuleb ette eelpoolnimetatud keelatud situatsioone. Professionaalsusega paistab silma teenindaja Ene.

Haava kauplus: kauba tellimist eelistatakse klientide teenindamisele, kummaline kaubavalik.

Kutsun üles korraldama iga-aastaseid teenindusvõistlusi, kus Kambja rahvas valib teenindajate hulgast igal aastal ühe parima ja tunnustaks teda pisikese preemiaga ning märgiks ära selle ka Koduvalla lehekülgedel.

Kambja raamatukogus on võimalik kohapeal lugeda ja koju laenutada järgmisi ajalehti ja ajakirju: “Postimees”, “SL Õhtuleht”, “Maaleht”, “Eesti Ekspress”, “Sirp”, “Terviseleht”, “Kodukiri”, “Maakodu”, “Stiina”, “Anna”, “Stiil”, “Kroonika”, “Saladused”, “Ko dutohter”, “Eesti Loodus”, “Loodus”, “Pikker”, “Luup”, “Eesti Naine”, “Horisont”, “Elukiri”, “Tehnikamaailm”, “Pere ja Kodu”, “Burda”, “Hea Laps”, “Miki Hiir”, “Teater. Muusika. Kino”, “Vikerkaar”, “Looming”, “Keel ja Kirjandus”, “Akadeemia”, “Riigi Teataja”, “Arvutimaailm”.

Eelnevatele lisaks mitme erakonna ajalehti ja loomulikult vallalehte “Koduvald”.

Meeldetuletuseks kordan siingi, et koju ei laenutata sama päeva ajalehti ning uued ajakirjad on nädal aega raamatukogus lugemiseks.

Iga kuu esimesel esmaspäeval toimub “raamaturing”: valla sotsiaalautoga sõidame läbi 6 kohta vallas ning laenutame lugejatele raamatuid. Peatume Aarikesel, Kiisal kahes kohas, Pangodi poe juures, Kodijärve Hooldekodus ja Kavandus. Täpseid kellaaegu on raske öelda, kuid orientiiriks nii palju, et Aarikese Hooldekodu juures oleme umbes 10.20. Keskmiselt läheb peatustes aega umbes 10-20 minutit. Kui kellelgi on huvi ja küsimusi “raamaturingi” kohta, võib helistada raamatukokku telefonil 416 447.

8. juunil oli Elvas presidendi vastuvõtt nende inimeste auks, kes olid küüditatud Siberisse.

Kuna minu kasuema on sündinud Siberimaal, oli ka meil võimalus sellest osa saada. Meiega koos oli ka onu Juhan, minu kasuema vend. Onu oli laps, kui ta vanematega Siberisse küüditati.

Elva lauluväljakule oli rivistatud kaitseväelased, noorkotkad ja kodutütred ning vabadussõja veteranid. Oli ka väike kontsert õpilastelt.

Kui president Lennart Meri saabus, olid kõik valveseisakus. Mängiti Eesti Vabariigi hümni. Kõigepealt pidas president kõne ja peale seda hakkas andma kätte "Murtud rukkilille" märke ja nimelisi kaarte. Lennart Meri andis meened üle individuaalselt, surus igal märgisaajal kätt ja vestles.

Sain onu Juhanilt klassi eduka lõpetamise eest kingituseks raamatu "Ravimtaimede atlas". Kuna tema kirjutas mulle autogrammi, tekkis mul mõte küsida ka presidendilt autogramm. Aga kasuema ütles, et presidendil ei ole aega, küsi parem tema abikaasalt pr. Helle Merilt.

Kuna Helle Merit valvas kümmekond kaitseväelast, polnud lihtne tema juurde pääseda. Selleks pidime küsima loa kõrgemalt ohvitserilt. Kui sain loa, pidin südame rindu võtma ning pr. Helle Meri ette astuma.

Kui tutvustasin end ja rääkisin oma soovist, oli proua Meri lahkelt nõus andma autogrammi. Tema kõrval istus Tartu maavanem Jaan Õunapuu, kes naeratas ja ütles mulle: "Küll sa oled julge tüdruk!"

Pean vabandama, sest mu ajakava muutus ettearvamatult selliseks, et endised päevad ja ajad enam kuidagi ei sobi. Kui huvilisi on piisavalt, siis annab ehk kuidagi teistel päevadel ja uutel aegadel treeninguid korraldada, kuid etteruttavalt ma midagi kokku leppima ei hakka.

Huvilistel on võimalus mulle asjakohaseid küsimusi esitada, erijuhte arutada ja kokku leppida, registreeruda jne., kas telefonil: (07) 35 36 31 või mobiiltelefonil: 056 489 027 või e-maili aadressil: wang@hot.ee

Teisipäeval, 11. septembril lükkas Ilmataat taevaluugid koomale ja lasi päikesekiirtel maad paitada, et Kambja, Vastse-Kuuste ja Kuuste spordijüngrid saaksid häid tulemusi näidata.

Koolidevaheline kergejõustikuvõistlus andis aimu, kes kuidas suve jooksul on arenenud.

Peab tunnistama, et külalised olid seekord paremas hoos kui võõrustajad, seda eriti nooremate laste seas. Korraldajatele tõid kastanid tulest välja tuntud tegijad Kristi Kirs, Kermo Käärst ja Andri Snetkov. Kristi on otsustanud Tartusse kergejõustikutreeningutele minna ja poisidki suhtuvad sportimisse väga tõsiselt.

Et nimetatutele ka järelkasvu tuleb, annab lootust meie uue kehalise kasvatuse õpetaja Andre Koka, kelle eriala muide ongi kergejõustik, eesmärgipärane ja innukas tegutsemine.

Naaberkoolide neljandat korda toimunud kergejõustikuvõistluse protokoll on avaldatud Koduvalla Internetikodus.

TU-12 60 m
1. Aire Hämälainen Vastse-Kuuste Kool 9,5
2. Kätlin Päkk Kambja PK 10,8
3. Ketlin Päkk Kambja PK 11,0

TU-16 60 m
1. Anne Hämälainen Vastse-Kuuste Kool 9,1
2. Kätlin Jansons Vastse-Kuuste Kool 9,4
3. Kristi Kirs Kuuste PK 9,8

TU -12 pallivise
1. Heleri Vaht Kuuste PK 25 m
2. Signe Kalda Kuuste PK 24 m
3. Aire Hämälainen Vastse-Kuuste Kool 24 m

TU-14 pallivise
1. Marit Puusepp Vastse-Kuuste Kool 35 m
2. Mari Enniko Kambja PK 33 m
3. Sandra Smolina Kuuste PK 33 m

PU-12 kaugushüpe
1. David Võsaste Vastse-Kuuste Kool 3,64
2. Tauri Anni Vastse-Kuuste Kool 3,44
3. Rauno Kiuru Kambja PK 3,43

TU-12 kaugushüpe
1. Aire Hämälainen Vastse-Kuuste Kool 3,60
2. Annika Alliksaar Kuuste PK 3,10
3. Ketlin Päkk Kambja PK 3,07

TU-12 pallivise
1. Heleri Vaht Kuuste PK 25
2. Signe Kalda Kuuste PK 24
3. Aire Hämälainen Vastse-Kuuste Kool 24

PU-12 60 m
1. David Võsaste Vastse-Kuuste Kool 10,7
2. Martin Muoni Vastse-Kuuste Kool 10,8
3. Silver Kask Kuuste PK 11,0

PU-14 60 m
1.-2. Erki Kure Vastse-Kuuste Kool 9,5
1.-2. Taavi Tenso Vastse-Kuuste Kool 9,5
3. Mihkel Palk Kambja PK 10,5

PU-16 60 m
1.-2. Andri Snetkov Kuuste PK 8,5
1.-2. Kermo Käärst Kuuste PK 8,5
3. Simmo Laan Vastse-Kuuste Kool 8,6

TU-14 60 m
1. Erle Põder Kambja PK 9,6
2.-3. Vesta Pau Vastse-Kuuste Kool 9,7
2.-3. Kristel Lõiv Vastse-Kuuste Kool 9,7

PU-12 pallivise
1. Rauno Kiuru Kambja PK 33 m
2. Geio Verev Vastse-Kuuste Kool 31 m
3. David Võsaste Vastse-Kuuste Kool 28 m

PU-14 kuulitõuge
1. Erki Kure Vastse-Kuuste Kool 7.19
2. Sigmar Mägi Kambja PK 7.02
3. Taavi Tenso Vastse-Kuuste Kool 6.16

TU-16 kuulitõuge
1. Terje Kiisler Kambja PK 10,60
2. Kadri Olesk Vastse-Kuuste Kool 7,37
3. Astrid Mats Kambja PK 6,87

PU-16 kuulitõuge
1. Enar Sõdur Vastse-Kuuste Kool 10,23
2. Andri Snetkov Kuuste PK 9,14
3. Simmo Laan Vastse-Kuuste Kool 7,80

PU-14 kaugushüpe
1. Erki Kure Vastse-Kuuste Kool 4,21
2. Taavi Tenso Vastse-Kuuste Kool 4,14
3. Mihkel Palk Kambja PK 3,45

TU-14 kaugushüpe
1. Vesta Pau Vastse-Kuuste Kool 3,73
2. Erle Põder Kambja PK 3,65
3. Kaisi Tammepõld Kambja PK 3,51

PU-12 500 m
1. David Võsaste Vastse-Kuuste Kool 1.50,5
2. Tauri Anni Vastse-Kuuste Kool 1.52,2
3. Silver Kask Kuuste PK 1.52,9

TU-12 500 m
1. Egle Käsi Kambja PK 1.58,4
2. Kätlin Päkk Kambja PK 2.01,1
3. Ketlin Päkk Kambja PK 2.02,2

PU-14 500 m
1. Erki Kure Vastse-Kuuste Kool 1.41,3
2.-3. Taavi Tenso Vastse-Kuuste Kool 1.49,4
2.-3. Sigmar Mägi Kambja PK 1.49,4

TU-14 500 m
1. Triin Johanson Vastse-Kuuste Kool 1.48,3
2. Mai Soon Vastse-Kuuste Kool 1.54,5
3. Erle Põder Kambja PK 1.55,0

TU-16 kaugushüpe
1. Anne Hämälainen Vastse-Kuuste Kool 4,28
2. Halja Silm Kuuste PK 4,03
3. Kätlin Jansons Vastse-Kuuste Kool 4,02

PU-16 kaugushüpe
1. Kermo Käärst Kuuste PK 5,15
2. Andri Snetkov Kuuste PK 4,87
3. Meelis Venski Vastse-Kuuste Kool 4,82

TU-16 1000 m
1. Kristi Kirs Kuuste PK 3.44,2
2. Killu Metsallik Vastse-Kuuste Kool 4.09,0
3. Halja Silm Kuuste PK 4.16,4

PU-16 1000 m
1. Kermo Käärst Kuuste PK 3.20,6
2. Andri Snetkov Kuuste PK 3.26,7
3. Jürgen Lina Vastse-Kuuste Kool 3.32,5

Kambjas algas kooliaasta meeliülendavalt. Õpilased, õpetajad ja lapsevanemad kogunesid vana koolimaja juures, et ühises rongkäigus suunduda uude tarkusetemplisse õppeaasta avaaktusele.

Kurb küll, kuid ennatlikult jõudsid rõõmustada need Kambja kooli sõbrad, kes juhtlõigust loetu põhjal tegid igati loomulikuna tunduva järelduse, et lõpuks ometi on Kambja uus koolihoone avamisküps. Tegelikkus ei vasta alati soovidele.

Kambja koolile on tänavune õppeaasta juba 315. Kahjuks tuli ka sel avaaktusel laulda koolilaulu aastatega tuttavaks saanud kujul: “Kambjas on ammu koolimaja väiksem ja vanem kui võiks…” Mitme põlvkonna poolt oodatud ja kolme aasta eest alustatud koolimaja valmimine võtab veel omajagu aega ja kopsaka summa raha.

Augustis 1998, kui toonane valitsusjuht Mart Siimann ja haridusminister Mait Klaassen panid kambjalaste unistustehoonele pidulikul tseremoonial nurgakivi, arvati, et hiljemalt 1. septembril 2001 võib alata töö uues koolimajas. Pärast neid seati ametisse uued võimukandjad, kellel olid paraku teised eelistused raha jagamisel ja Kambja koolitare ehitus hakkas venima.

Hing ihkab uude koolimajja

Mitu põlvkonda koolijütse on kogunud Kambjas teadmisi väga kitsukestes oludes. Sestap on arusaadav, miks praegu kuues hoones justkui kobarkoolis toime tulla püüdvad õpilased ja õpetajad ootavad pikisilmi kaasaegsesse avarasse hoonesse kolimist.

Koolimaja valmimise pidev edasilükkumine on ootused nii kõrgeks kruvinud, et tänavu otsustati korraldada õppeaasta avaaktus uue hoone müüride vahel. Ega seal mingit luksust ees oodanud: killustikuga kaetud konarlik põrand, tühjad akna- ja ukseorvad, korraliku vooderduseta betoonseinad… Kogunemiskohaks oli klassiruumideks ehitatav majatiib, sest aulale alles tõstetakse sarikaid peale. Tingimused olid küll kasinad, kuid nn Rohelises Aulas (kooliõuel) loodusjõudude meelevallas peetavate aktustega kohanenud õpilastele oli “sisetingimustes” toimunud aktus kahtlemata elamus.

“Koolikellal oli tänavu hoopis teine kõla kui varasematel aastatel,” õhkas kooliteed alustanud jütside õpetaja Mare Paidra pärast seda, kui tema 16 värsket õpilast olid helistanud endale eelseisvateks õpiaastateks õnnekella.

Teadmistepäeval tervitasid kooliperet vallavanem Ivar Tedrema ja Kambja koguduse hingekarjane Toomas Nigola. Kambja kooli vilistlane, nimekas teadlane ja nüüdne Riigikogu liige Viive Rosenberg pidas oma kodukooli meeles häid soove toova telegrammiga.

Ülekantud tähenduses on uue koolihoone müürid Kambja õpilastele ja õpetajatele juba kui koduseinad, mis toetavad ja kaitsevad. Sestap kavatsetakse korraldada ka edaspidi kõik ava- ja lõpuaktused uue koolimaja aina enam ilmet saavas hoones. Aktiivses ootuses möödub ehk tarkusetempli valmimiseni jääv aegki kiiremini.

Tänuavaldus
Avaldan tänu Kambja noortele Margo Uuele, Marek Meusile, Rait Käsile ja Indrek Irdile, kes 27. septembri varahommikul peletasid Kambjas kriminaalselt teolt autorüüstajad – bensiinivargad ning teatasid kurjast teost omanikule.

Ilus kontsert oli!
Tahaksin aitäh öelda ilusa õhtuse kontserdi korraldamise eest Toomas ja Teele Nigolale ning loomulikult ansamblile Triskele, kes käis 9. septembril Kambjas esitlemas oma uut plaati.

Triskele esitatud vaimulike laulude ilu muutis mõjuvamaks hämarduv õhtu ja kirikus süüdatud küünlad. Kõike seda ilu ja head muusikat oleks tahtnud jagada paljude inimestega, kuid kahjuks oli kontserdil kambjalasi tavapäraselt vähe.

Loodetavasti on Teelel ja Toomasel sellest hoolimata tahtmist ja energiat korraldada ka tulevikus Kambjas nii heal tasemel kontserte ja üritusi!

See poiss oli Tauri Põder.

Avaldan talle tänu abivalmiduse ja heatahtliku suhtumise eest vanematesse inimestesse.

6.- 7. oktoobril korraldatakse
Kambja spordihoone suures saalis SÜGISNÄITUS
Avatud laupäeval kell 13 - 19, pühapäeval kell 10 - 14.

Kavas:
*Käsitöönäitus
*Nunnukonkurss
*Kompositsioonikonkurss

Ootame kõigi Kambja valla elanike aktiivset osavõttu!

Korraldame vajaduse suuremate korral võistlustööde ja eksponaatide näitusele- ja tagasitoimetamise.
Premeerime parimaid.
Lisainfo ja vaatamisväärsustest teada andmine kuni 5.oktoobrini telefonil 416 291 (Eha Paade), 416 205 (Heli Jaamets)