Pangodi maastikukaitseala korral-duse seaduse eelnõu esitlemisel (toimus 7.novembril Unipiha algkoolis) oli maaomanike ja Tartu maavalitsuse keskkonna peaspetsialisti Maris Paju vahel tüliõunaks just maastikukaitse alla kuuluvate maade vabatahtlikkuse printsiip.

Maaomanikud pole nõus kaitsetsooni kuulumisega

"Minu käest pole keegi tulnud küsima, kas ma tahan maastikukaitsealasse kuuluda või mitte," sõnasid maaomanikud Aarne Mooses ja Jaak Kuus.

"See on teie õnn ja õnnetus, et te nii ilusa koha peal elate," nentis keskkonna peaspetsialist Maris Paju pärast vallavanem Ivar Tedrema tervitussõnavõttu. Ka Ivar Tedrema tõstis oma sõnavõtus esile Pangodi ümbruse ilu, mis pakub rõõmu nii kohalikele inimestele kui turistidele.

"Pangodi maastikukaitseala moodustati juba nõukogude valitsuse ajal. Looduskaitse ei tunne riigikordade vahetusi, seepärast jäidki teile kuuluvad maatükid looduskaitse alla ka nüüd. Valitsuse määrusega moodustati Pangodi maastikukaitseala 31. oktoobril. Valla ajalehes ilmunud teadeandele maastikukaitseala moodustamise kohta enne seaduse vastuvõtmist ei järgnenud ühtegi vastuväidet. Oleksite õigel ajal reageerinud, oleks saanud ehk midagi muuta, "lausus Maris Paju maaomanikele.

Kõige suuremat vastuseisu Maris Paju kui riigiesindaja ja maaomanike vahel tekitas just ehitusseadusest tulenevad piirangud järve äärde ehitamisloa saamisel.

Pärast pikki vaidlusi nõustus Maris Paju sellega, et ehitusseadusest tulenevaid nõudeid on võimalik iga maaomanikuga individuaalselt läbi arutada ning leida mõlemaid pooli rahuldav kompromiss.

Järvevana tööle hakkamine lükkub edasi

Kaitseala kaitsekorralduskavasse on sisse kirjutatud, et Pangodi järv vajab looduskaitsenõueute tagamiseks täis- kohaga valvurit.

"Loodan, et see enne minu pensionile minekut ehk ka teoks saab. Oleme Emajõe Suursoole juba kuus aastat taotlenud valvuri ametikohta, kuid seni pole keskkonnaministeerium sellele positiivselt vastanud. Vaevalt, et Pangodi järv omale kiiremini valvuri saab, " ütles Maris Paju.

Kaitseala väärtuslikumad paigad

Eesti Põllumajandusülikooli teaduri Mart Külviku ekspertrühm koostöös kohalike maaomanikega leidis, et Pangodi Maastikukaitseala väärtuslikumateks maastikuruumideks on Palumäed, Pikksaare ja Pangodi järv.

"Kaitsekorralduskava tagab nende alade kõigi väärtuste kaitse, " lausus Mart Külvik.

Lisaks puhkeväärtusele on nendel paikadel olemas ka esteetiline, ökoloogiline, kultuurilis-ajalooline ja identiteedi väärtus.

Korralduskavast lähtuvalt on võimalik ehitada järve ümbrusse telkimisplatse ja lõkkekohti, matkaradu ja vaatlustorne. Paigaldada prügikaste ning ehitada ökokäimlaid. Ilusamate vaadete tagamiseks hoida võsast ja pilliroost puhtana järve äär, püstitada infotahvleid ja viitasid, rajada Unipiha algkooli ruumidesse looduskaitseala keskus.

Lähiaastail on kavas korraldada looduskaitseinspektorite reide järveäärsete majapidamiste lampkastide ja heitvete kontrollimiseks. Pangodi järvevee läbipaistvus jätab veel palju soovida.

Oodatakse ettepanekuid

Ettepanekuid kaitsekorralduskava täiendamiseks ootab Mart Külviku juhitav töörühm ühe kuu jooksul. Pärast seda läheb kava kinnitamiseks keskkonnaministeeriumile.

Pangodi maastikukaitseala korralduskava esitlemisest võttis peale vallavanem Ivar Tedrema osa ka valla keskkonnaspetsialist Tõnis Paas.

Lembit Jakobson

Vallavolikogu lõpetas Hilja Neumanni kohtutee

Kambja vallavolikogu eelmine koosolek oli 30.oktoobril 2001.

Istungi päevakord:

Keskkonnakaitse- ja heakorrakomisjoni töö aruanne

Keskkonnakaitse- ja heakorrakomisjoni esinaine Anne Palumets tõi vallavolinikele uudistamiseks albumitäie fotosid Kambja valla kaunitest kodudest. Hästikorrastatud elupaikade pildilepüüdmiseks on komisjoni liikmed Kambja valla külad jalgratastel läbi sõitnud. Neil retkedel on mõistagi nähtud ka seda, mis tõsiselt silma riivab.

Vallavolikogu komisjoni tauniv arvamus või lahendust pakkuv ettepanek jääb paraku pahatihti vaid "hüüdjaks hääleks", sest hooletute eraomanike korralekutsumine on väga vaevaline ettevõtmine (näiteks Kambja aleviku "häbiplekid" kaupluste ja vallamaja naabruses).

Unipiha Algkooli põhimääruse kinnitamine

Määrusega nr 33 kinnitas volikogu Kinnitada Unipiha algkooli põhimääruse uue redaktsiooni (lisatud).

Kehtetuks tunnistati Kambja vallavolikogu 12. oktoobri 1999.a määrus nr 12 "Kooli põhimääruse kinnitamine".

Kambja valla 2001.a lisaeelarve

Vallavolinikud vaatasid läbi ja kinnitasid tänavuse vallaeelarve täpsustatud variandi, sest aasta jooksul on laekunud tulusid (näiteks sihtsuunitlusega raha riigieelarvest toimetulekutoetuste maksmiseks jms), mida aasta algul eelarve kehtestamise ajal ei olnud teada. Korrigeerimist vajasid ka eelarve kuluderead, sest paraku ei ole võimalik kiiresti muutuvas elus kõiki kulusid ette näha või kulude suurust täpselt planeerida.

Kohtukaasistuja volituste lõpetamine

Lähtudes Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1punktist 26 ja Kohtuniku staatuse seaduse §12, vormistas Kambja vallavolikogu otsuse nr 54, milles sätestatakse: "Lõpetada kohtukaasistuja Hilja Neumann'i (isikukood 43401022743) volitused." Hilja Neumann'i kui kohtukaasistuja volitused lõpetati, sest ta on ületanud vanusepiiri (65 eluaastat), millest alates ei lubata kohtus õigust mõista.

Vaba metsamaa erastaja kinnitamine, põllumaa erastaja tühistamine

Lähtudes Maareformi seaduse § 23² ning võttes aluseks vallavolikogule esitatud erastamisest loobumise avalduse, vormistas vallavolikogu otsuse nr 55:

"1. Kinnitada vaba metsamaa tüki M12 erastajaks Jaak Kuus – ärireg.kood 10438499, erastamine, eluk 62003 Kavandu side Kambja v, põllumajandustootja.

2.Tunnistada kehtetuks Kambja Vallavolikogu 23.11.2000.a otsuse nr 38 "Vaba põllumajandus- ja metsamaa erastajate nimekirja kinnitamine" punkt 3."

Toivo Ärtis

Sotsiaalnõunik annab teada

Haigekassakaartidest

Hea vallarahvas!

Kuigi Haigekassa laskis ajalehtede ja raadio-televisiooni kaudu teatada, et haigekassakaarte enam ei vahetata, jõudis Tartu haigekassa maakonna kuuele vallale uued haigekassakaardid tellida. Need on nüüd kohale jõudnud ja ootavad omanikke.

Palun kõiki pensionäre, kelle haigekassakaarti paremas alumises nurgas on "11/01" tuua oma haigekassakaardid vallamajja, siit saab kohe uue vastu. Kui ise ei jaksa tulla, saatke tütre, poja või naabriga, me ju tunneme üksteist.

Vana haigekassakaart kehtib 30. novembrini, siis algab juba uue aeg. Need, kelle haigekassakaardil on numbrid "../02 või rohkem, haigekassakaarti vahetama ei pea, neil kehtib see praegustel andmetel 31. detsembrini 2006.a. nagu ministeeriumist on lubatud.

Soodushinnaga mähkmed puuetega inimestele

Maakonnavalitsusest on teatatud, et 2002. aastal on võimalik saada puuetega inimestele soodushinnaga mähkmeid. Seni said puuetega inimesed mähkmeid sooduskaartiga ainult Tartust ning selleks määratud raha sai väga ruttu otsa või siis ei katnud soodustus ära sõidukulusid. Nüüd on lubatud tuua soodushinnaga mähkmed kohapeale (valdadesse), kui teatame, kuipalju meil neid vaja on.

Palun kõiki inimesi, kellel on vajadus täiskasvanute mähkmete järele, teatada endast Kambja vallavalitsusse, sotsiaalnõunik kogub andmed kokku ja esitab maakonda. Endast märku võivad anda ka need, kellel pole puuet määratud või kellel puudub sooduskaart.

Meie telefon on 416 205.

Tänan teid teadete eest ette !

21. novembril 2001

Heli Jaamets,

sotsiaalnõunik

Aktiivsed Kambja valla naised andsid elu Tildele

Tilde on Kambja valla naisselts, mille 7. novembril asutasid Malle Kortspärn, Irma Drenkhan, Pilvi Juhanson, Tiia Zeigo ja Õie Köösel.

Kambja naisselts Tilde on mittetulundusühing, mille eesmärkideks on kodumajanduse edendamine, küla (aleviku) kultuurilise ja majandusliku olukorra parandamine ning üldise vaimsuse tõstmine.

Et saavutada põhikirjas näidatud eesmärke:

*naisselts selgitab maarahva kodumajanduse seisukorda;

*propageerib maarahva hulgas kodude korraldamist ja kaunistamist;

*arendab perekonnaelu, emade eest hoolitsemist,

*kodust lastekasvatust ja hingehooldust;

*propageerib tervislikke eluviise, tõstab naiste käsitööoskust;

*edendab aiatöö oskust valla naispere hulgas;

*aitab lahendada vanurite ja paljulapseliste perede muresid;

*võtab aktiivselt osa külaelu puudutavatest probleemidest;

*korraldab kursusi, õppepäevi, õppereise, näitusi, rahvapidusid ja muid ühisüritusi;

*loob sidemeid kodu- ja välismaa naisühendustega;

*esindab, väljendab ja kaitseb oma liikmete huve kõigi seadusandlike vahenditega.

Naisselts Tildel on oma vara, iseseisev bilanss, oma sümboolika ja pitsat.

Seltsi astumiseks peab soovija esitama avalduse juhatuse nimele. Avalduses peab soovija märkima, et ta on tutvunud seltsi põhikirjaga ning kohustub seda järgima.

Seltsi liikmed tasuvad sisseastumis- ja liikmemaksu.

Kui soovite täpsemat infot vastloodud Kambja naisseltsi Tilde kohta, on kõige otstarbekam ja õigem pöörduda Tilde asutajaliikmete poole.

Toivo Ärtis

Kuidas üks mõte tekitas teise…

"Tere tulemast gaidlusesse!" ehk gaidlust tutvustav ettevõtmine Kambja gaididelt

Kambja põhikoolil on loodud sõprussidemed Tartu Annelinna gümnaasiumiga. Tutvus sai alguse vene keele päevast, kuhu otsustasime esinema kutsuda ühe vene kooli õpilased.

Kuna meie õpilased olid vaimustuses särtsakatest vene tüdrukutest ja poistest, kes lisaks toredale esinemisele vestlesid meelsasti eesti keeles, siis lepiti kokku ka edaspidiste kohtumiste osas.

Sel sügisel planeerisime kolmandat kohtumist. Seekord otsustasime sportlaslikuma ürituse kasuks ja nii saigi Kambja kooli õpetajate abiga koostatud matkamäng, mille kontrollpunktidesse nõustusid asuma Kambja gaidid. Üsna samal ajal tekkis huvi matkamängu vastu ka Kambja mittegaididel, kes on huvitatud gaidlusest.

Kui juba gaidid mängu astusid, siis arutasime kohaliku rühmaga, et võiks ju ka teisi lähemaid gaidirühmasid külla kutsuda. Kõlistasime Valgjärvele ja tasapisi hakkas kogu ettevõtmine arenema gaidlust tutvustavaks ürituseks, sest ka Valgjärvel ja Moostes oli neid õpilasi, keda huvitab gaidlus. Meie õnneks sain ma Tagametsas korraldatud nõupäevadel kuulda meeldivat uudist, et Aet Rannu ja Helle Aan on lahkelt nõus käima kohalike rühmade juures programmiga “Tere tulemast gaidlusesse“ .Leppisime kõigi asjaosalistega kokku ja nii see üritus siis toimuski 28.-29.septembril.

28. septembri õhtul tulid Kambjasse kokku Valgjärve, Mooste, Kambja, Vana-Kuuste ja Annelinna Gümnaasiumi õpilased, keda huvitab gaidlus. Kokku saime Kambja spordihallis, kus ka ööbisime. 28. õhtul korraldasid Kambja gaidid saalis teatevõistluse. Pärast õhtusööki kohalikus toidutares “Mumm” suundusime põlevate küünaldega Kambja kirikusse, kus meid juba ootasid Kambja kirikuõpetaja Toomas Nigola ja tema abikaasa Teele Nigola.

Kirik võttis meid vastu viiulihelidega, mis olid välja võlutud Teele Nigola viiulikeeltelt. Toomas Nigola näitas meile kiriku restaureerimise käigus väljakaevatud luid, mida hoitakse kiriku keldris. Seejärel tõusime helkivate küünlatulukeste valguses kirikutorni, et imetleda tuledes säravat Tartu linna. Pärast tornikülastust rääkis kirikuõpetaja sellest, millistel aegadel pöördub suur hulk inimesi kiriku poole ja hakkab mõtisklema elatud päevade üle.

Õhtul toimus väike diskoõhtu ja algaski öörahu, sest hommikul pidi ju matkarajale suunduma.

Järgmisel päeval toimus matkamäng ning seejärel rääkisid Helle Aan ja Aet Rannu, mida annab inimesele gaidlusega tegelemine. Kuna matkamäng venis planeeritust pikemaks, siis kahjuks jäi Aet Rannu ja Helle Aani esinemisele liiga vähe aega. Kuid nad olid lahkelt nõus ka edaspidi meid külastama.

Kuna vaprad Mooste matkasellid olid kohale sõitnud ratastega (läbinud vihmas ja tuules umbes 50 km),siis ei saanud me seda päeva pikemaks venitada, sest kanged ratturid pidid ju ka koju tagasijõudmiseks sama maa läbima.

Meie üritusest võttis osa 45 inimest. Suur aitäh kõikidele osavõtjatele ja kaasaaitajatele.

Sirle Kuristik,

Kambja kooli gaidijuht

Toad soojaks!

Mait Rebane jagab isiklikku kogemust paneelmaja korteri seestpoolt soojustamisel

Toasooja andmisel Kambja aleviku korruselamutele on AS Camby osa hindamatu, kuid tahes-tahtmata võib tekkida olukordi, et ka intensiivsest küttest ei piisa normaalse toatemperatuuri tagamiseks.

Mis teha?

Alljärgnevalt pakun välja mõned enda poolt läbiproovitud võtted.

Tuntud on reegel, et kivimajal asugu niiskustõke väljaspool konstruktsioone, puitmajal aga seespool. Kuna keegi pole “nõugude” poolt projekteeritud ja viimase viiekümne aasta jooksul ehitatud korrusmaju arhitektuurimälestisteks tunnistanud, siis usun, et kivimaja soojustusmaterjaliga seestpoolt umbseks-muutmise eest keegi korterivaldajale harja ei tule.

Soojustusmaterjalina soovitan kasutada 25 mm paksust vahtplastplaati, mille soojapidavus on võrdne 55...60 cm kuiva betoon- või tellisseinaga, 14...18 cm puitseinaga või 6 cm saepuruga (allikas “Tehniline termodünaamika ja soojusülekande alused”, autor V. Treier, EPA 1980).

Ettevaatust! Näilisest odavusest hoolimata ei soovita kellelgi saepuru soojustusmaterjalina tarvitada, nagu igasuguseid kivi-ja klaasvillasid. Kõigil neil materjalidel on omadus kokku vajuda.

Lisaks lasevad need läbi ka laminaarseid (konvektsionaalselt ringlevaid) õhuvooluseid, mistõttu soojusjuhtivus asendub insener-tehnilises mõttes soojusläbikandega. Sein sarnaneb sel juhul märja villase kampsuniga ja hallitab endiselt.

Vahtplasti saab osta enamikest Eesti ehitusmaterjalide kauplusest hinnaga 500 ... 600 kr/m3. Ostuühikuks on 0,6 m3 pakend, milles on 20 tahvlit mõõduga 1,2 korda 1m. Kogusest piisab näiteks Tartu-maja nn. otsakorteri kahe toa välisseinte vooderdamiseks. Külmasildade vältimi- seks tuleks mõlemalt poolt vooderdada ka välisseintega ühenduses olevad vaheseinad ca 0,5 m ulatuses.

Vahtplastplaatide paigaldamiseks sobib igasugune plaatimissegu (soovitus: hinnaga üle 100 kr 20-kg kott). Kes soovib segu kokku hoida, kasutagu kipsplaatide paigaldamise viisi. Muudel juhtudel kandke segu plaadile täies ulatuses. Loomulikult tarvitage triibutajat!

Kui plaadid on õnnelikult seinas ja piisavalt tahenenud ka, siis võiks enne seinte tapetseerimist plaatide vahekohad kleeplindiga üle käia. Vastasel korral võib toimuda (eriti soojemates kohtades) plaatide paindumine soovimatutes suundades ning tapeedi pragunemine.

Lagede soojustamisel on mõtet vaid katusealustel s.o. viimastel korrustel. Sobivad vahtplastplaadid on hinnavahemikus 24 ... 32 kr/m2, kusjuures plaadi mõõdud on 50 korda 50 cm ning paksus ca 1 cm. Paigaldamiseks kõlbavad nii seinaliim kui ka silikoonid.

Olen vooderdanud 3 tuba, mille tulemusena on Männi 9-13 korter nõnda soe, et vajab ülekuumenemise vältimiseks pidevat lisatuulutust lahtihoitud akna abil ka talviti. Kadunud on ka jääliustikud toanurkadest.

“Spetsialistide” soovitusele alustada toasooja leidmisest akendest ütlen vastuväite: kui seinad on soojapidavad ning küte tasemel, pole mingit mõtet aknaid liigselt tihendada, sest korterid vajavad ventileerimist.

Kui tuba on liiga umbne, läheb seal küllastunud ja küllastumata veeauru suhe (suhteline õhuniiskus, mis keskküttega majades peaks talviti olema piirides 30 ... 40 %) liiga kõrgeks. Lisatulemuseks on ka toaõhu rikastumine süsihappegaasiga.

Mitmekordsetest tihenditest ja isegi silikoonist hoolimata leiavad porikärbsed ja lisaõhk tormise ilmaga tee läbi “nõugude” projekteeritud akende tuppa niikuinii.

Võib soovitada pakettaknaid, mille kitsas klaasidevahe asendab õhu laminaarse voolamise turbulentsega (keeriselise liikumisega, millega akende soojusläbikanne tunduvalt väheneb), kuid need on küllaltki kallid. Umbsed pealeselle.

Seinte piisava soojapidavuse ning normaalse ventilatsiooni kaasefekt on samuti ammutuntud – teatavasti soojeneb värske õhk “ärahingatust” kiiremini

Kõigile parempoolsust soovides

Mait Rebane

Ehitusinsener Vaino Ristmäe ekspertarvamus:

"Taunitav ja täielikult lubamatu on hoonete välisseinte seestpoolt soojustamine."

Kommentaar Mait Rebase kirjale

1.Taunitav ja täielikult lubamatu on hoonete välisseinte seestpoolt soojustamine, mille puhul kannatab seinakonstruktsioonide pikaealisus ja seda eriti varemehitatud gaaskukeroon - suurplokkidest välisseintega nn "Tartu majades".

Nende seinte temperatuuri 0- punkt on välisseina pinnas, kuid seestpoolt soojustades 25 mm vahtpolüstirooliga nihkub see hoone seina sisepinda. Selle tulemusel näiteks -20 kraadi C juures külmub läbi ca 50% välisseinast ja sein hakkab aastatega murenema- lagunema.

2. Kõige suuremad soojakaod on läbi katuse.

Hoone soojakulude vältimiseks tuleks kõige enne soojustada hoone katus koos uue katusekatte paigaldamisega, millede soojapidavus nn "Tartu majadel on ca 1,0- 1,2 praegu kehtivate normidega lubatud 3,0 asemel.

Järgmisena tuleks soojustada aknad. Näiteks kolmekordsete klaaspakett akende kasutamine tõstab toatemperatuuri 2- 3 kraadi (õhuvahetuse tagamiseks vajalik tellida aknad tuulutuspiludega).

3.Kui majavaldaja või ühistu omab küllaldaselt rahalisi vahendeid, võiks soojustada ka hoone otsaseinad (50- 70 mm liimi ja plastmasstüüblitega kinnitatud vahtpolüstirool + metall- või plastmassvõrk + krohv).

Arvestama peab, et vahtpolüstirool on väga tuleohtlik ning tema kasutamine on lubamatu ilma tulekindla materjaliga katmata.

Seina 1 ruutmeetri maksumuseks kujuneks ca 400 krooni. Suure maksumuse tõttu ei peeta otstarbekaks külgseinte soojustamist.

Vaino Ristmäe,

ehitusinsener- ekspert

(litsents EE 6871/2271)

Vabatahtlik tuletõrjumine Kambja - mail

Jüri Toomiste annab ülevaate pritsimeeste tegevusest läbi kaheksa aastakümne

Kambja valla päästeametnik Jüri Toomiste jätkab ülevaadet Kambja tuletõrjeloost (algus Koduvalla augusti-, septembri- ja oktoobrinumbrites).

Tuletõrjetöö aastatel 1970- 80

Sovhoosis määrati tuletõrjetöö üldjuhtideks mõni vanemspetsialist või siis keegi keskastme spetsialistidest. Samas ei tohi unustada seda, et eelkõige pidid majandid täitma ära riigiplaanid ja kui aega üle jäi, tegeldi muude vähemtähtsate asjadega. Ei saa väita ka seda, et midagi ei tehtud, salgad ja rühmad olid moodustatud, Kambja järve äärse suviti ka aeg- ajalt harjutati.

Rühmade ja salkade töötulemus olenes suurel määral juhi tahtmisest. Tavaliselt määras majandi juht oma käskkirjaga majandi tuletõrje üldjuhi, kelleks vabatahtlikult keegi olla ei soovinud, samas direktorile vastu ka ei vaieldud.

Kambja tuletõrjeühingule kuuluvad veoautod (Schervole, Peugeott) olid 1975. aasta sügiseks liikumis- ja sõiduvõimetud, varuosi oli võimatu saada. Alles 1963. aastal anti Tartu TÜst spetsiaalne tuletõrjeauto Gas 63 baasil. Autojuhiks (palgaliseks!) hakkas Voldemar Toomes, samuti oli tema korraldada kogu tuletõrjetöö Kambja sovhoosis 1966. aastani, mil ta lahkus.

Ameti võttis üle Rudolf Vares ja oli selles ametis 1975. aastani. 1966-75 oli väga aktiivne aeg Kambja sovhoosis. Tuletõrjetööd soositi väga. (30 rbl kuus, 10 päeva tasulist lisapuhkust jms.) Peale oli kasvanud uus põlvkond, käidi palju võistlustel ja võideti auhindu. Tuletõrjeühingutel oli madalseisuaeg möödas ja seepärast pöörati suurt tähelepanu sovhooside komandode koolitusele ja materiaal- tehnilise baasi väljaarendamisele.

Kambja sovhoos ostis 1980. aastal tuletõrjeauto Gas 66 baasil. 1985. aastal osteti Zil-131 baasil tuletõrjeauto, mis on töös siiamaani (tänavu pidasime auto kolmekümnendat väljalaskeaastapäeva!).

Päris pikalt korraldas tuletõrjetööd sovhoosis (aastatel 1975 – 1991) Valdeko Erstu: kujunes välja teotahteline meeskond, õpiti, täiendati ja käidi võistlustel. Majandis tegeleti päris tõsiselt tsiviilkaitsetööga. Sellesse üritusse oli kaasatud väga palju noori ja teotahtelisi inimesi, eriti tänuväärne töö tehti ära sanitaarsalklaste väljaõpetamisel ja nende kaasamiseks õnnetuste korral.

Koos tuletõrjujatega viidi läbi ühiseid õppusi ja käidi võistlustel. Õppuste ja võistluste käigus omandati tarvilikke oskusi ja teadmisi inimeste abistamiseks õnnetuse korral. Kuna tuletõrjetöö ja tsiviilkaitse tegemised olid ühised, siis tuletõrjetööd majandis koordineeris tsiviilkaitse staabi juht.

Tuletõrjumine Kambjas peale Eesti taasiseseisvumist

Seoses Eesti Vabariigi taasmoodustamisega 20.augustil 1991, likvideeriti Kambja sovhoos 1. aprilliks 1993. Kambja vald taasmoodustati 16 mail 1991. Sovhoosi tuletõrjevarad anti üle vallale ja vald on varade haldaja ning valdaja.

Tuletõrje- ja päästetöid korraldab vallas valla päästekorraldaja. Tuletõrje- ja päästetööd on: tulekustutus- ja päästetööd; inimeste ja vara päästmiseks ning keskkonna kaitseks tehtavad tööd tulekahjude, loodusõnnetuste, avariide, plahvatuste, liiklusõnnetuste ja muude õnnetuste korral; samuti õnnetustega kaasnevate ohtude likvideerimiseks tehtavad tööd.

Kambja valla taasmoodustamise järel on viiel korral vahetunud valla päästekorraldajad, kuid meeskond on traditsiooniliselt truuks jäänud oma töödes ja tegemistes.

Kambja vallavalitsus ja Tartumaa Päästeteenistus sõlmivad igal aastal tulekustutus- ja päästetööde tegemiseks koostöölepingu. Palju tähelepanu pööratakse väljaõppele, eririietusele. Tundmatuseni on muutunud sidepidamisvahendid, väheste minutitega võib meeskond lahinguvalmiduses välja sõita, väljaõpe ja täiendõpe viiakse läbi tänapäevanõuetele vastavatele autodel ja seadmetel. Igal aastal korraldatakse õppuste raames tuletõrjevõistlusi.

Tahaks väga loota, et tuletõrjetöö - selle raske, kuid tänuväärse töö tegijaid meie vallas ka edaspidi oleks, et ei lõpeks järjepidevus, ei kaoks oskused ja tahtmine, nende mälestuse nimel, kes selle kunagi lõid, väärib üritus jätkamist.

Lõpp

Tiina Tiideberg valiti Tartumaa Aasta Õpetajaks

Kambja põhikooli emakeele vanemõpetaja Tiina Tiidebergi pühendumisega tehtud kutsetööd ning mitmekülgset kultuuriloolist ja loomingulist tegevuse tunnustati tänavu Tartumaa Aasta Õpetaja tiitliga.

Seitseteist koolmeistriaastat (algul Luunja Keskkoolis, alates aastast 1990 Kambjas) on rikastanud õpetaja Tiina Tiidebergi akadeemilisist pädevust mitmetel aktiivõppemeetodite-, kasvatus-, arvuti-, eurointegratsiooni- ja ainekursustel omandatud teadmistega ning andnud teoreetilisele pagasile töökogemuslikku lihvi.

Tiina Tiidebergi puhul võib rääkida isikupärase tööstiiliga pedagoogist, kes on suutnud ühendada professionaalse järjekindluse loomingulisust virgutava lastesõbraliku õppetöö korraldusega. Tema tunnid on kavandatud läbimõeldult, õpilaste võimeid ja taset arvestades. Abivahenditena kasutab videomaterjali ja arvutit.

Õpetaja Tiideberg tunneb elavat huvi aktiivõppe uudsete meetodite kasutamise vastu. Ta taotleb oma töös, et õppimine oleks õpilastele alati huvitav ning õpetamine ei muutuks õpetajale rutiinseks.

Aasta Õpetaja tiitli on pälvinud enne Tiina Tiidebergi Kambja valla õpetajatest Eha Jakobson, Mare Paidra, Mare Mõisa, Valve Keskpalu, Heli Nemvalts ja Kalli Ird.

Toivo Ärtis

Omi pühi ei tule häbeneda

Unipiha algkoolis tuuakse jõuluks rukkiõled klassituppa ja tehakse mustlasmaadlust

"Poisid, vägikaikad tulid!" kaikus üle koolimaja kolmanda klassi poisi Steve hääl, kui muusikaõpetaja Elbe Tõnisson koolimaja trepist reedel, 23. novembril keppidega üles tuli.

"Õpetaja! Õpetaja! Ma aitan Teid," tahtis igamees abiks olla.

Kui pärast mardi jooksmist koolis kadrikarneval jutuks tuli, pakkus muusikaõpetaja Elbe Tõnisson välja, et tavalise karnevali asemele võiksime proovida seekord õppida ära kadripäeva kombestiku.

Pärast kolmandat tundi kogunesidki nii kadrisandid kui pererahvas, kelleks olid esimese ja teise klassi poisid-tüdrukud, valgetes riietes suurde klassi.

Kui ma kaabu peas ja valge linane särk seljas keset klassituba seisin ja pereisa mängisin, tuli mulle kadrisantide kopsimist ukse taga kuulates meelde, kuidas ise aastaid tagasi marti jooksin.

Meel kartlik ja õhevil, kas tuntakse ära või mitte. Tuli meelde, kuidas teiste külalastega pärast läbikülmunutena ande jagasime. Pea kohal kõrge hingedekuu tähistaevas, ümberringi koerte vali haukumine.

Mõistatused, peast arvutamine ja lugeda oskamise proovimine tuli perelastel kõige enne ära teha. Alles siis said poisid vedada sõrmkooku ja vägikaigast. Kooli kõige kangemaks vägikaikavedajaks osutus mitte poiss, vaid hoopis tüdruk. Suure aplausi saatel tõmbas Riina Org kõiki teisi poisse võitnud Steve põranda küljest lahti.

"Endalgi tuli kadrisandi tunne peale," ütles Elbe Tõnisson pärast kadride ja pererahva trallitamist.

Andideks kadridele olid Sandra ema Marge omavalmistatud küpsised, Toomase toodud õunad ja Rauno ning Ranneti ema Merle küpsetatud õunakook. Pime kaamose aeg muutub tänu sellistele lustimistele põnevaks ja huvitavaks.

Jõulude ajal tuleb Unipiha kooli jõuluvana kõrval lapsi uudistama ka jõulusokk. Et saada kätte päris ehtsat jõulutunnet, on sel päeval ühes klassitoas põrandal rukkiõled. Mustlasmaadlus ja vägikaikavedu on siis hoopis midagi muud.

Lembit Jakobson

Oktoobrikuu kuriteod

Oktoobris on registreeritud neli Kambja vallas toime pandud vargust.

Ajavahemikul 30.september kuni 2.oktoober on sisse murtud Kambja vallas Sulu külas asuvasse talumajja. Varas pääses majja akna lõhkumise teel ning varastas tööriistu ja ehitusmaterjale.

Ööl vastu 2.oktoobrit on sisse murtud Kambja alevikus Kase tänaval asuvasse garaaži. Varas lõhkus tabaluku ning viis kaasa soojapuhuri.

15.oktoobril varastati Kambja vallast Talvikese külast talumaja laudast lüpsilehm.

Ööl vastu 22.oktoobrit on Kambja vallast Pühi külast talu laudast varastatud musta-valgekirju mullikas ja pull.

Lugupidamisega,

Liina Pissarev

Tartu Politseiprefektuuri pressigrupp

Juubilarid ja eakad sünnipäevalapsed detsembris

14.12       Ida Ilves                                 Pulli                        91.

24.12       Elisabeth Ojaste                   Pangodi                 90.

07.12       Meeta Kähriman                   Madise                   87.

17.12       Leida Kõrkjas                        Kullaga                  87.

12.12       Aino-Rosine Kutsar            Sipe                        83.

07.12       Leida-Johanna Paal              Tatra                       83.

11.12       Aino-Armilde Madisson     Kambja                   81.

01.12       Jekaterina Pintman               Tatra                       80.

11.12       Vello Kivirand                       Aakaru                   80.

27.12       Laidi Kuus                             Pangodi                 80.

27.12       August Puusepp                  Ivaste                     80.

17.12       Leida Einalo                          Kambja                   75.

29.12       Joel Viin                 Aakaru                   75.

07.12       Vello Hurt                              Kambja                   65.

10.12       Kalju Tamm                           Aakaru                   65.

17.12       Ants Viin                               Virulase                  65.

13.12       Erika Ärmpalu                       Pulli                        60.

Tulgu, mis tuleb ja saagu, mis saab -

tööst me ei pääse ja muregi jääb.

Kõiges ses muutuvas ilmas ja moes

jäägu kui kirjalõng tumedas koes

meile ka naljad ja laulud ja rõõm,

naeratus, mälestus, küünalde lõõm.

Ingrid Põldsaar

Kambja Vallavolikogu ja Vallavalitsus soovivad kõigile detsembrikuu sünnipäevalastele head tervist ja kaunist sünnipäeva, küünlasära silmadesse ning rahulikke, edukaid ja õnnelikke päevi uuel aastal kogu vallarahvale.

Veerand lõppes Kaera-Jaani ja õunakoogiga

Juba mitmendat aastat järjest lõpetatakse Unipiha algkoolis õppeveerand traditsioonilise luuletuste lugemise päevaga.

„Oleme jõudnud arusaamisele, et laste tasakaalustatud maailma tekkele on väga oluline saada emotsioone ka väljaspool vägivaldseid multi-ja telefilme, politseisaateid,“ ütleb kohvitassi taga istuvatele lastevanematele õpetaja Eha Jakobson.

„Just seepärast korraldamegi iga veerandi lõpus luuletuste lugemise päeva.“

Selliste esinemiste kaudu ei saa lapsed juurde mitte üksnes teiste ees esinemise julgust- ja kogemust, vaid luuletused aitavad kaasa ka laste siseilma korrastumisele ja rikastumisele. Viivad lapsed kasvõi mõneks minutiks teistsugusesse maailma, mis erineb tunduvalt sellest, mis vaatab neile vastu teleekraanidelt või oma igapäevaelust.“

Kahjuks saavad väga paljud lapsed oma igapäevase „kohustusliku“ vägivallalaengu kätte juba enne koolitundide algust. Ema kallis silmatera ärkab selleks hommikul kell kuus üles, et vaadata ameerika näkkulöömise multikaid. Lapsevanemad ei anna endale aru, et see igahommikune agressiivsuse narkootikum, mida nad lastele kätte annavad, tuleb nendega kooli kaasa ning hakkab seal nõudma väljapääsu. Tundide vaheajal realiseerub see jalahoopide ja julmade naljade ning tõuklemistega.

Kui varasematel aastatel kujunes luuletuste lugemine võistluseks, mille žüriist võtsid õpetajate kõrval osa ka lapsed, siis seekord loobusime sellest. Iga osavõtnu sai tänutäheks väikese šokolaaditahvli ja uhkustunde, et oli saanud esineda kooli ja lapsevanemate ees.

Luuletustele ja sügislauludele järgnenud ringmängudest ning Kaera-Jaani tantsimisest said osa paljud kohale tulnud emad.

Veerandilõpu lõunalauda rikastasid Merle Miilmanni kringel, kooli koka Anu Sepa küpsetatud õunakook ja Toomas Roosi toodud õunad.

Lembit Jakobson

Muna õpetab kana

Detsembrikuu esimese pühapäeva õhtupoolikul tegid Kambja kooli arvutiklassis targa imemasinaga tutvust esimesed uudishimulikud lapsevanemad, keda juhendasid nende lapsed ehk muna õpetas kana.

Arvutiõpetaja Tiiu Laane oli tunni tulemusega igati rahul ning ootab järgmistel pühapäevadel aina uusi emasid- isasid, vanaemasid- vanaisasid koos oma lastega arvutit tundma õppima. (Õppimissoovist tuleks aga ette teatada!)

Toivo Ärtis

Libapäev õpetab elu tundma

Kuidas õpetajad jõuavad, kuidas õpetajad suudavad ehk õpetaja amet on odav surm

"Õpetaja amet meeldis mulle küll, aga kauem ma ei oleks  suutnud vastu pidada!"

Nii tunnistab üks noormees pärast õpetajate päeva tunniandmise kogemust.

Kambja kooli traditsiooniks on pidada õpetajate päeva hiljem kui teised - esimese veerandi viimasel päeval. Kunagine kavatsus on ennast õigustanud: võib ju natuke nalja teha, kui hinded olemas ja ootavad ainult väljakirjutamist. Kedagi ei kammitse kodused tööd, kõik mõtted on seotud vaheajaga. Oht on muidugi lõbustustega üle piiri minna, aga siis lubati see ilus tava lõpetada ja seda ei soovi keegi.

Ega see ainult lõbu olegi- lõpuklass teeb tõsist tööd. Tunnid tuleb ette valmistada, vahetundideks tuleb kogu koolile tegevust mõelda. Sel aastal pandi kõik maskotte valmistama. Kaasavõetud materjalist valmistatud olevused sätiti koridori aknalaudadele. Elevust tekitas 7. klassi "sümbol" - see kõndis kahel jalal, kandis suuri sarvi ja nõudis erikohtlemist! Peapreemia anti siiski teisele klassile, keda Triin ja Sirle asjalikult juhendasid.

Tõelise ühistunde tekitas aga köievedu, mis tipnes "värskete" ja "vanade" koolmeistrite jõukatsumisega. Rebimine kestis kaua ja oli äge, aga lõpuks võitis kogemus.

Kõige olulisem on sel päeval ikkagi kogemus, mille saavad noored inimesed. Nende hilisemas kirjandis kordus mõte-kuidas õpetajad jõuavad, kuidas õpetajad suudavad...

"Oma silm on kuningas" - seepärast annan lugejale võimaluse näha mõningaid tsitaate.

*"Raske oli. Õnneks lõppes kõik hästi, kuna ma tegin neile selgeks, kes siin õpetaja on ja keda peab kuulama."

*"Kui ma üldse õpetajaks hakkaks, siis ainult algklassidele-need veel kuulavad."

*"Õpetaja amet on odav surm."

*"See oli täielik põrgu! No meil oli asi kuidagi kontrolli all."

*"Kui võimalus oleks, annaksin tunde heameelega."

*"Päris huvitav oli. Meil läks  lihtsalt."

*"Poleks kunagi arvanud, kui raske see amet on."

*"Õpetaja on nõme olla, sest õpetajal lasub nii palju kohustusi."

*"Sel päeval oli tähtsam tunne."

*"Ühes olen ma kindel-õpetajaks ma küll saada ei taha. Esiteks pole palk teab kui suur. Teiseks hoolin ma oma tervisest rohkem kui tööst."

Sõltumata sellest, kas noor inimene andis tunde esimesele või kaheksandale klassile või oli hoopis direktor, õppis ta tundma täiskasvanu-elu, kuhu kuulub amet, vastutus, viisakas välimus, enesekehtestamine, teiste elu organiseerimine.

Lõbus libapäev õpetab tegelikult elu tundma.

Tiina Tiideberg,

Kambja kooli emakeeleõpetaja

Vastsündinud vallakodanikud

Nele Ann Riives

30.10.2001, Kambja

Ingela Aavik

2.11.2001, Kambja

Celvin Põder

5.11.2001, Kambja