Nr. 3 (23) juuni 1998

Selles lehes:

• Sel suvel Kambjas
  Kambjalasi ja Kambja- sõpru oodatakse jaanikule, triatlonile, kihelkonnapäevadele
• Kambja vald püsib Eesti kaardil
  Eesti Regionaalarengu Sihtasutuse poolt teostatud uurimustöös kinnitatakse, et Kambja vald peaks edaspidigi Eesti kaardil säilima või hoopiski mõnevõrra suurenema.
• Lühiridu vallavalitsuse protokollidest
• Vastsündinud vallakodanikud
• Kambja kihelkonnapäevade ajakava
• Vallavolikogu kinnitas, valis, arutas
• Kolmandik valla koolide õppureist on oivikud
• Spordiväljaanne
• Vooremäe mängud olid Kambja vallale edukad
• Judouudised Eestist ja Hollandist
• Kuuste õpilased võitsid õpetajaid
• Kuustes saab pallimänge harrastada vaid suvel
• PROTOKOLL

• AIDAKE LAPSI!
  Tänavalastele otsitakse tugiperesid
• SOTSIAALTÖÖST HEAOLURIIGIS :
  Tartumaa sotsiaalnõunike õppereis Uppsala maakonda Rootsis
• Aeg voolab ja murdub ja kaob Meie hulgast on lahkunud
• Liivi- usku inimesed käivad Alatskivil
  Liivi- luuleauhinna laureaadiks on valitud ka Vana- Kuustega seotud Rein Sander
• Kollased uudised:
• Nurivargus lõppes veretööga
• Peaparandamine lõppes koljuvigastusega
• Kooliõpetaja lohakus lõppes õnnelikult
• Eakad sünnipäevalapsed suvel 1998
• Teateid

Suvel juhtub mõndagi. Ei ole võimatu, et ootamatu tromb viib mõne katuse või lõhub terve küla. Tormilisi sündmusi on kahjuks võimatu ette ennustada, need juhtuvad omatahtsi.

Kultuurisündmustega on lihtsam, nende toimumise võivad asjaosalised varakult kokku leppida ja üldsusele teada anda. 3. juuni "Tartu Postimees" teavitaski, millised suvised kultuuri- ja spordisündmused Tartu linnas ja maakonnas on kavandatud. Ülevaatele on lisatud märkus: "Et suvi kestab kolm kuud ja selle aja jooksul võib juhtuda nii mõndagi, ei maksa pahandada, kui elu teeb korraldajate plaanides muudatusi. Midagi võib juurde tulla, midagi võib ära langeda."

Ülevaate koostamisel on arvatavasti kasutatud kultuuriministeeriumi poolt raamatukesena välja antud Eesti kultuurikalendrit, see ilmus juba aasta algul. Sestap on arusaadav, miks mitmed Kambja valla ettevõtmised on "Tartu Postimehes" vale toimumisajaga. Toimetus lihtsalt ei tea, et korraldajad on maavalitsuse kultuuriosakonnale uued ajad teatanud. Küllap sellist segadust on teistelgi valdadel, seepärast tasuks alati kontrollida, kas üritus ikka toimub sel ajal, mis lehes kirjas.

Et vallarahvas täpselt teaks, mis, millal ja kus toimub, avaldab "Koduvald" suveürituste täpsustatud kava. Võimaluse korral teatage muudatustest oma sugulastele, tuttavatele, kõigile Kambja sõpradele, et nad eksitava leheinfo tõttu asjatult kohale ei sõidaks.

Teisipäev, 23.juuni

Kell 11 algab kalmistupüha.

Kambja vallamaja taga pargis on jaanituli, algus kell 20. Esinevad Kambja isetegevuslased. Valla kultuuritöötaja Märt Jaamets ütles, et rahva omaalgatuslikult organiseeritud jaanitulesid on kindlasti ka teistes valla piirkondades.

Laupäev, 18.juuli

Ujumise katsevõistlus on Suure- Kambjas 18. juulil (võisteldakse erinevates vanuseklassides).

Laupäev, 25.juuli

Spordisõpradele korraldatakse esmakordselt Suure- Kambja triatlon (kolmikvõistlus: üle Suure- Kambja järve ujumine, jalgrattasõit- umbes 10 km, ja jooks- umbes 5km). Kõik on oodatud võistlema, täpsemat infot annab ja võistlejaid registreerib spordihoone juhataja Anne Välja (tel. 416- 347 ja 416- 260). "Tartu Postimehe" teates on triatloni toimumisajana ekslikult märgitud 18. juulit.

Pühapäev, 9.august

Traditsiooniline memme- taadi pidu, mille kava põhikorraldaja, sotsiaalnõunik Heli Jaamets veel ei reetnud. Eks nii olegi põnevam üritusele tulla! Täpsemat infot jagatakse vahetult enne 9.augustit kuulutustetahvleil, sealt leiate ka vallabussi liikumismarsruudi.

Reede, 14.august

Aarike Hooldekodu tähistab 50. aastapäeva, algus kell 10 Ettevõtmine ei ole mõeldud üksnes hoolealustele ja töötajatele, rahvalik pidu pakub osalemisrõõmu nii külarahvale kui kaugemalt tulnud huvilistele. Esinevad ka Kambja taidlejad (kontsert kell 11- 12), välilõuna kell 12.30.

Reede, 28.august

Laupäev, 29.august

Kambja kihelkonnapäevad, hariduskonverents "Eesti kool- juured ja tänapäev" ja Kambja uue koolimaja nurgakivi panek.

Täpsema ajakava leiate leheküljelt 3. "Tartu Postimehes" on pakutud kihelkonnapäevana 25, juulit, sest korraldustoimkonna mullustel koosistumistel nii kavandati.

"Tartu Postimehes" on välja kuulutatud ka kaks ettevõtmist, mida sel suvel ei toimu: Pangodi külapäev (13. juuni) ja Vana- Kuuste külapäev (20. juuni). Pangodis ei ole mõtte algatajatel aega, Vana- Kuuste korraldustoimkond ei saanud Külaliikumiselt loodetud raha. Kihelkonnapäeva eel oleksid külapäevad igati sümpaatsed olnud, seltsielu võiks rahvaalgatuslikult edeneda igas külas ja valla piirkonnas. Eestluse elujõud sõltub meist kõigist ja kõikjal.

Kõigil suveürituste korraldajatel on ees kiired päevad, seega ei ole liiast neile jõudu ja vastupidavust soovida. Iga avalik ettevõtmine saab aga vaid siis õnnestuda, kui on pealtvaatajaid ja osalejaid- siit palve vallarahvale: ärge olge passiivsed ja ükskõiksed, tulge ikka uudistama, mis Kambjas toimub.

Eesti Regionaalarengu Sihtasutuse poolt teostatud uurimustöös kinnitatakse, et Kambja vald peaks edaspidigi Eesti kaardil säilima või hoopiski mõnevõrra suurenema.

Pikka aega on poliitikud ja majandusmehed arutanud, et Eestis on liiga palju omavalitsusüksusi (ligikaudu 250 linna ja valda) ja nende arvu tuleks haldusreformiga vähendada. Vabatahtlikust ühinemisest on teatanud väga üksikud vallad- linnad (valdavad nn. rõngasvallad, mis asuvad linnade ümber ja vallamaja asub linnas, näiteks Lihula linn ja Lihula vald, Tamsalu linn ja Tamsalu vald). Juba on räägitud, et valitsus hakkab haldusreformi majanduslike sunnivahenditega kiirendama.

Vallavolikogu 8. mai istungil tutvustas vallavanem Ivar Tedrema haldusreformiga seotud dokumenti, mille järgimisel Kambja vald säiliks. Majandusjuhtide Instituut on Eesti Regionaalarengu Sihtasutuse tellimusel koostanud uurimistöö "Eesti haldusterritoriaalne korraldus", mille rakendamisel kaoks ära sadakond omavalitsust. Kambja valla kohta on dokumendis alljärgnevad andmed ja hinnangud:

Kambja vald

• Iseloomustus:
• Kihelkondlik kuuluvus: Kambja kihelkond
• Valla keskus: Kambja alevik
• Elanike arv 1. jaanuaril 1996 - 2555
• Vald moodustub kolmest selgelt välja kujunenud ja autonoomsest oma identiteediga paikkonnast. Terviklikkus keskmine. Valla orientatsioon Taru linnale.
• Valla territooriumil asusid:
• "Vambola" kolhoos (keskus Rebasel)
• Kambja sovhoos (keskus Kambjas)

Paikkonnad:

Alternatiivid haldusterritoriaalse korralduse osas:

Ivar Tedrema tõi esile, et uurimuse koostajad on lähtunud kihelkondlikust territoriaaljaotusest. Kambja jaoks on see soodne variant, sest Kambja on põline kihelkonnakeskus. Kambjat kui kihelkonnakeskust rõhutavad vallajuhid mitmeti ka tänapäeval (kihelkonnakiriku taastamine, surnuaed, kihelkonnapäevad).

Kambja valla võimalik laiendamine Maaritsa ja Valgjärve piirkonna (kuulusid kunagisse kihelkonda) liitmise teel, tekitas volinike seas poleemikat. Oli toetajaid (võtta vastu, kõik mis pakutakse; laiendada territooriumi, muidu võidakse väikest Kambjat hakata jagama jne) ja eitajaid (juurdeliidetav territoorium on vallasüdamest kaugel ja kehva ühendusega, elanikkond vana, suur töötus ja võib- olla ka kriminogeensus jne). Kokkuvõttes otsustati, et ettepanekutesse tuleks soosivalt suhtuda: Kambja ei algata võõra territooriumi taotlemist, kuid ei hakka ka tõrjuma, kui haldusreformi käigus soovitakse valda suurendada. Et juurdeplaneeritavad alad asuvad praegu Põlvamaal, ei ole Kambja valla laiendamine kiirkorras otsustatav, selleks tuleb muuta haldusjaotust (Põlva maakond võib tulevikus sootuks kaduda).

Maavanem Jaan Õunapuu palus kõigil omavalitsustel uurimustöö "Eesti haldusterritoriaalne korraldus" seisukohad läbi arutada ja omapoolseid arvamusi esitada, need edastatakse siseministeeriumile. Kambja vallavalitsuse kirjas on muuhulgas öeldud: "Vallavalitsus ja volikogu jõudsid arvamusele, et valla seisukohalt on kõige otstarbekam praeguste piiride säilitamine. Samas ei olda vastu territooriumi laienemisele, arvestades endise Kambja kihelkonna piire. See protsess eeldab riiklikku sekkumist ja koordinatsiooni. Kihelkonna alade elanikel on säilinud tihedad sidemed Kambjaga."

Vallavalitsusel on peale eelmise lehe ilmumist olnud kaks koosistumist, 6. ja 20. mail:

• Kodukaunistamisaasta puhul korraldatavale konkursile esitati Kambja vallast kolm kandidaati: Ülo Ploomi ja Olev Kirsi talud (mõlemad asuvad Lalli külas) ja toidutare "Mumm". Kandidaadid valis välja volikogu heakorrakomisjon.
• OÜ "Cambi" avalduse põhjal arutati kahjumit, mida tekitavad firmale vesi ja kanalisatsioon Rebasel (I kvartalis 4500 krooni) ja Vana- Kuustes (I kvartalis 7000 krooni). Arutati ka veemõõtjate paigaldamist, samuti võiks veemõõtjata tarbijail veehind kallim olla.
• Naabervald Nõo oli vallavalitsusele kooskõlastamiseks esitanud oma arengukava, seda ka tehti.
• Vallavanemale eraldati II kvartali esinduskuludeks 2000 krooni, nii näeb ette volikogu otsus.
• Moodustati komisjon (Priit Päkk, Mati Luik, Reet Kiuru, Raivo Kiuru, Enn Liba, Enno Soodla, Ivar Tedrema), kes peab leidma uuele koolimajale vähempakkumisel ehitusfirma.
• Kodanike avalduste põhjal määrati toetusi (küttekollete remondiks, raske majandusliku olukorra tõttu jt).
• Korraldati maa erastamist ja kinnistute müüki.

Kihelkonnapäevade ajakava lõplik variant on valmis ja kutsed kaugematele külalistele saadetud. Vallalehe vahendusel palume osalema kõiki kambjalasi.

Kihelkonnapäev toimub Kambjas teist korda. 1989.aasta suvel tipnes see ettevõtmine Vabadussõja ausamba avamisega, tänavu pannakse nurgakivi uue koolimaja ehitusele ning peetakse kihelkonna- ja hariduskonverentsi

Reede, 28. august 1998

10.00- Kihelkonnakonverents

*Kambja kihelkond eile ja täna: kõnelevad praeguste valdade vallavanemad I. Tedrema, A. Kalvet, V. Tartes, M. Pleksner

*Kambja kiriku ajaloost: tutvustab H. Tammur, J. Stepanov

*Väljapaistvaid isikuid kihelkonnast: tutvustab H. Neumann

12.00- Kohvipaus

12.30- Väljapaistvaid isikuid kihelkonnast: ettekanded üksikisikutest

14.00- Kokkuvõtted, lõpetamine

15.00- Spordiprogramm

Mälumäng "Kambja kihelkond. Eesti", 30 küsimust, võistkonnas 4 liiget

17.00- Judo demonstratsioonesinemine

Võistlusmängu INDIACA tutvustus

18.30- Individuaalvõistlused: saapaheide, kotisprint, nooleviskemäng

• Korvpalli viskevõistlus keskjoonelt

19.45- Kokkuvõtted, lõpetamine

Laupäev, 29.august 1998
10.00- Hariduskonverentsi "Eesti kool-juured ja tänapäev" sektsioonide töö Kambjas: *Kohalik omavalitsus ja haridus- vallamaja saalis *Kooliajalugu- koolimajas

15.00- Tule süütamine Eesti Rahvakooli Memoriaali tulealtaril

• Konverentsi "Eesti kool- juured ja tänapäev" kokkuvõte

15.30- Rootsi- aegsete koolide austamine

16.00- Uue kooliaasta pidulik avamine

16.15- Uue koolimaja nurgakivi panek

16.30- Laulupeo rongkäik

17.00- Laulupidu kirikus

19.00- Rahvapidu ansambliga spordihoones

NB! Jätkub kihelkonnapäeva fotokonkurss,

täpsem info eelmises "Koduvallas".

Vallavolikogu kinnitas, valis, arutas

Vallavolikogu viimane istung oli 8. mail. Koosistumise algul kinnitatud päevakord nõudis järgmiste teemade käsitlemist:

1. Kambja Põhikooli projekti kinnitamine

Riigieelarvest eraldatud viis miljonit krooni annab võimaluse alustada uue koolihoone ehitamist, seda on aktiivselt taotletud enam kui kümme aastat. Ehitusprojekti, mille volikogu ka kinnitas, tutvustasid kooli direktor Enn Liba ja vallavalitsuse nõunik Enno Soodla.

Seadus näeb ette, et ehitusfirma leidmiseks tuleb korraldada vähempakkumine. Soodsaima pakkumise valib välja vallavalitsuse poolt moodustatav komisjon. Vallavanem tutvustas rahvaasemikele inimesi, keda komisjoni kaasatakse: volikogu esimees Priit Päkk, volikogu revisjonikomisjoni esimees Mati Luik, volikogu liige ja kooli hoolekogu esimees Raivo Kiuru, vallasekretär Reet Kiuru, kooli direktor Enn Liba, vallavalitsuse nõunik Enno Soodla, vallavanem Ivar Tedrema.

Enno Soodla selgitas volinikele, et sel aastal (enne 15. novembrit) peaks valmima koolimaja vundament (0- tsükkel) ja kandvad seinad. Tänavusest riigieelarvest saadud raha eest valmis ka projekt, selle rahaga tõstetakse ümber ka ehitusplatsi kohal olevad kõrgepingeliinid ja ehitatakse ajutine alajaam. Uus koolimaja saab esimese täisvaiadel vundamendi Kambjas, see muudab ehitamise oluliselt kallimaks. Vaiad on vajalikud, sest hoone asub "raskel" pinnasel.

2. Valla arengukava projekti arutelu

Volikogu liige Rein Ärmpalu, kellel lasus arengukava koostamise põhikoormus, informeeris, et valla tulevikku kujundav dokument on üldjoontes valmis. On otsustatud, et arengukava on nn. "avatud dokument". See tähendab, et selle kehtivust ei määratleta kindlate daatumitega, samuti võib arengukava volikogu tahtel alati täiendada ja korrigeerida. Seaduses ongi säte, et volikogu peab enne aastaeelarve kinnitamist arengukava üle vaatama, et valla raha saaks suunatud valla arengus kõige olulisema saavutamisele.

Arengukava detailsem arutelu tuleb volikogu järgmistel istungitel.

3.Tartu Maakohtu kohtukaasistujate valimine

Tartu Maakohtu palvel esitas vallavalitsus varakevadel kohtu esimehele kooskõlastamiseks kümne kaasistujakandidaadi nimed (loe ka eelmist "Koduvalda"). Maakohus leidis, et volikogu liige Rein Ärmpalu, kes oli ka varem kaasistuja, ei ole sobiv kandidaat, sest käis viimati istungil 1993. aastal. Seega pidid volinikud otsustama, kas ülejäänud üheksa kambjalast sobivad kohtukaasistujaks. Enne salajast hääletust avaldas volikogu liige politseinik Raivo Kiuru arvamust, et Jaak Kuus ei ole ehk kõige sobivam kandidaat. Kiuru vihjas, et Kuusil on olnud mingil viisil tegemist politseiga, kuid täpsemat selgitust ei esitanud. (Peatoimetaja vabandab ette, kui ainult volikogus kuuldu põhjal kirja pandud kontrollimata fakt heidab varju Jaak Kuusi heale nimele ja on nõus avaldama temapoolsed selgitused järgmises lehes).

Salajasel hääletusel järel selguski, et Jaak Kuus kogus kõige vähem hääli (6). Et poolthääli oli rohkem, valiti ta siiski kaasistujaks. Kaasistujateks valiti ka Avo Alliksaar (9 häält), Aimur Kruuse (10), Kaido Mark (9), Hilja Neumann (7), Mart Polikarpus (8), Küllike Uueküla (10), Iive- Ann Saame (10) ja Helve Tenno (11). Vastvalitud kaasistujate volitused algasid ametlikult 1. mail ja kestavad viis aastat.

4. Infot haldusterritoriaalse korralduse võimalikust muutmisest

Vallavanem tutvustas ametlikku dokumenti, mille järgi võib hakata toimuma haldusreform ehk omavalitsuste liitmine. Kambja jaoks oleks see soodne, sest vald jääks püsima. Põhjalikumalt tutvustatakse seda teemat selle lehe 2. küljel.

5. Kohalalgatatud küsimused

Vallavanem teavitas, et Tartumaa Omavalitsuste Liit on eraldanud raha, mille eest tellitakse ühtse kujundusega maakonna turimikaardid tähtsamate teede äärde. Kambja valla territooriumile pannakse kolm suurt infokaarti: Liivale, Kambjasse ja Pikksaarde. Vallad said Omavalitsuste Liidult raha, et tellida infoviidad. Kambja vallavalitsus on otsustanud tellida valla nime ja vapiga tahvlid teede äärde. Kuuste kooli direktor tõstatas probleemi, et ehk saaks selle raha eest ka Vana- Kuuste külale nimetahvli. Praegu ei pane võõrad inimesed küla tähelegi ja sõidavad Vastse- Kuustesse. Bussijaamal on ka eksitavalt kirjas V.-Kuuste. Vallajuhid leidsid, et Vana- Kuustesse on hädasti nimesilti vaja.

Kuuste kooli direktor Rein Härmoja avaldas arvamust, et vallavalitsuse poolt

internetipunktile kehtestatud väljatrüki hind on liiga kõrge, lapsed ei jõua maksta. Vallavanem arvas, et hind peakski mõtlemapanevalt kõrge olema, muidu hakatakse suures koguses kõikvõimalikku materjali välja trükkima. Vallavanem kinnitas, et õppetööks vajalikud tekstid saab kool tasuta trükkida.

Toivo Ärtis

Kambja valla koolides õppis lõppenud õppeaastal ligikaudu kolmsada õpilast, kellest kolmandik (98) kutsuti viimasel koolipäeval vallavanema vastuvõtule. Ivar Tedrema kiitis oivikute tublidust ning tänas nende vanemaid hoole ja vaeva eest.

Kuuste kool saatis vallavanema juurde 34 õppurit, Unipihalt tuli 9 ja Kambjast 55. Kambja oivikute seas oli ka III klassi neiu Tiiu Tedrema, kes eelmisel sügisel pärast vanemate elukohavahetust Tartu Kunstigümnaasiumist Kambjasse üle tuli. Sellest ka artikli kalambuurilaadne alapealkiri, vabandab peatoimetaja oma vallatut sõnamängu.

Kambja kooli tublimad õppurid ja nende vanemad:

Kuuste koolist kutsus vallavanem vastuvõtule:

Unipiha kooli esindasid tublimate vastuvõtul:

SpordiVäljaAnne

Kambja valla ajalehe "Koduvald" kehakultuurilisa Nr.2 Juuni 1998

SPORT KUI TSIRKUS: SpordiVäljaAnne sai nime spordihoone juhatajalt Anne Väljalt, kellele ei ole võõrad ka tsirkusenumbrid.

XVI Vooremäe mängud viidi läbi 6. juunil Kambja valla Kuuste Põhikooli spordiväljakutel, mis asuvad iidses Vana- Kuuste mõisapargis.

Võnnu, Mäksa, Haaslava ja Kambja vallast oli mängudele osalema kogunenud üle 200 spordihuvilise. Arvukaima koosseisu pani välja Kambja vald. Valla erinevatest piirkondadest oli võistlejaid 77, sealhulgas 43 alla 15-aastast tüdrukut- poissi ja 34 meest - naist.

Mängude avaalaks oli meeleolutõstev võistkondlik hoota kaugushüpe, kus loosiõnn ei soosinud kambjalasi ja pidime leppima neljanda kohaga (tulemus 20.90m). Võistkondlikus vabaviskevõistluses tagasid 21 punkti Kambja vallale 3. koha.

Mitmeks tunniks jätkus tegevust kergejõustiku erinevatel aladel.

Kambjalastele olid edukamaiks kergejõustiku alaks naiste 60 m jooksud: kuni 10- aastastest tüdrukutest saavutas 1. koha Riin Palumets (10,0); 11-14- aastastest oli esikolmikus 2 kambjalast- 1. koht Siiri Paap (9,4) ja 3. koht Aivi Paumets (9,6). Vaid naisveteranide klassis läks 1. koht Võnnu valla esindajale, kuid 2. - 3. kohta jagasid Reet Kiuru ja Sirle Kuristik (mõlema aeg 10,4). Meeste vanuseklassis tõi lühijooksus ainsa medalikoha Kambja vallale Jaanis Brikkel (ajaga 8,6 saavutas 3. koha).

500 m pikamaajooksus lastele oli 11- 14. aastastest poistest parim Jaanis Brikkel (1.26,0). Kuni 10- aastastest tüdrukutest lõpetas 3. kohaga Riin Palumets (1.57,0).

1000 m jooksus täiskasvanutele võidutsesid meie valla mehed Aare Kutsar (2.54,0) ja veteranidest Ants Luha.

Kaugushüppes saavutasid 2. koha kuni 10-aastaste tüdrukute arvestuses Riin Palumets (3.41) ja poiste arvestuses Henno Hiiemäe (3.10). Naisveteranidest maandus 3. koha peale Reet Kiuru (3.37).

Kuulitõukes esinesid naisveteranidest väga edukalt Erta Sarvin, tulemus 8.88 (1. koht), ja Jutta Luha, tulemusega 6.74 (3. koht). Raivo Kiuru kuulikaar ulatus 10.60-ni ja tagas 3. koha.

Kergejõustiku võitis kokkuvõttes Võnnu vald (1127,5 punkti), 2. koht kuulus Kambja vallale (928,5 punkti) ja 3. koha sai Mäksa vald (699 punkti).

Laste pendelteatejooksus pidid Kambja lapsed leppima 2. Kohaga, kuid rahvastepallis oldi halastamatud - ühelegi võistkonnale ei antud võiduvõimalusi. I koha saavutanud võistkonda kuulusid Tarmo Kiuru, Heimo Zoo, Madis Rehk, Hannela Viigi, Steve Appleine, Paul Unt, Margit Rannik, Kertu Ird, Astrid Mats, Annika Sepp ja Margit Sepp.

Kambja valla võrkpalli meeskond mängis ilusat mängu - 2 võitu tagasid 2. koha Võnnu meeskonna järel. Võrkpalli naiskond saavutas 3. koha.

Vallajuhtide võistluses olid parimad Kambja esindajad Reet ja Raivo Kiuru, võisteldi õhupüssist laskmises, jalgratta aeglussõidus ja korvpalli vabavisetes.

Vooremäe parim rammumees selgitati 15 turske mehe hulgast, nende seas võistles Kambja valla eest 7 meest. Jõukatsumisi oli kolm: liivakoti vedamine, sangpommi heide ja auto tõmbamine. Vooremäe rammumeheks tituleeriti Urmas Pleksner Haaslava vallast, järgnes Ralf Pallum Kambja vallast. Võistkondlikult võitis rammumehe tiitli Kambja vald.

XVI Vooremäe mängude üldvõitjaks tituleeriti Võnnu vald (31 punkti). Kambja vald on Vooremäe mängudest osa võtnud alates 1995. aastast, kuid alles sel aastal õnnestus vabaneda "laternahoidja" rollist. Seekord kuulus 2. koht üldarvestuses Kambja vallale (28 punkti), 3. koha sai Mäksa vald (21 punkti), 4. koht - Haaslava vald (15 punkti).

Tahaks loota, et sporditegevus Kambja- mail käib taas tõusuteed. Suur tänu Kuuste Põhikooli direktorile Rein Härmojale ja nende kooli töökale kollektiivile, samuti kõigile neile kes olid seotud Vooremäe mängude läbiviimisega.

Kohtumiseni järgmistel Vooremäe mängudel '99 Mäksa vallas.

Anne Välja,

spordihoone juhataja

2.-3. mail toimusid Võrus Eesti E- klassi meistrivõistlused judos. Kambja Spordiklubi oli esindatud 7 võistlejaga. Sportlik vorm oli kõige paremini ajastatud Karin Helsteinil (-32 kg), saavutatud II koht oli igati tubli tulemus. Klubile tõid punkte veel Mariina Loomus (5. koht) ja Paul Unt (9. koht).

Kambja judokatel kujuneb välja traditsioon, et igal aastal osaletakse ka rahvusvahelisel judoturniiril Euroopas. Meeldetuletuseks, et 1997. aasta kevadel võistlesid Rootsis, Stokholmis end medalikohtadele Kerli Kulberg, Heimo Zoo, Marina Loomus ja Mariann Rebane.

1998. aasta maikuu viimasel nädalal sõitsid Kambjast 9 inimest rahvusvahelisele juduturniirile Hollandi Kuningriiki - Heerenisse. 30.- 31. mail toimunud võistlustel osales võistkondi 197 Euroopa judoklubist (esindatud üle kümne riigi). Võistlus viidi läbi suures sportmängude saalis, kuhu oli paigaldatud 10 tatamit (võistlusväljak).

Kambja judolastest esines kõige edukamalt Mart Ilves (5. koht), kes rasketest kohtumistest tuli välja kahe eduka võiduga. Ühe maadluse võitis Marina Loomus, kuid edaspidised kaotused katkestasid heitluse paremate kohtade eest. Võistluskogemuse võrra rikkamaks said veel Kerli ja Ragnar Kulberg, Heimo Zoo, Paul Unt, Mariann Rebane.

Lisaks võistlemisele külastasid lapsed ka Heerleni lõbustusparki ja veetsid tunde veeparadiisis. Tagasiteel tegime pikema peatuse Belgias ja Luksenburgis, Saksamaal külastasime Berliini loomaaeda.

Meeldivad mälestused pikast Euroopa- reisist jäävad laste mõtetesse veel kauaks püsima. Täname Kambja Vallavalitsust, kes leidis võimaluse toetada laste võistlusi.

Anne Välja

Juba neljandat korda mõõtsid võrkpallis teineteise jõudu ja oskusi Kuuste kooli õpetajad ja üheksas klass. Kõik eelmised pallilahingud kallutasid enda kasuks pedagoogid. Nüüd sai kauaoodatu teoks- senised valitsejad kukutati ja võidukarikale märgiti esimest korda võitja nimeks 9. klass.

Juba enne mängu oli näha, et üheksandikud on võitluseks hästi häälestunud. Omavahel vahetati vaid mängusse puutuvaid repliike ja innustati üksteist. Üle kooli tuntud ülemeelikut ja naljahimulist seltskonda oli raske ära tunda. Õhkkond oli pinev ning teiselt poolt võrku tulevad pühendunud pilgud ei tõotanud õpetajatele midagi head.

Juhtuski see, mida kardeti. Tiitlikaitsjad, kes polnud enne mängu teinud ühtegi ühistreeningut, jätsid väljakul üsna abitu mulje. Kui serv saadigi korralikult vastuvõetud, siis ei leidunud kedagi, kes oleks palli õppurite poolele maha löönud. Just nimelt löönud, sest senised mängud suhteliselt kergelt võitnud õpside üllatuseks oli selle aasta lõpuklass väga osav palle tagasi saatma.

Kui esimesed kaks geimi kaotatud, ootasid pedagoogid mängu pööret, mis oli neid mõned varasemalgi korral päästnud. Kuid mida ei tulnud, seda ei tulnud. Hoopiski üheksandikud tegutsesid järjest tulemuslikumalt ja saavutasid selle, mida nad kogu hingest olid ihaldanud- magusa võidu oma alaliste sundijate ja näägutajate üle.

Õpetajatel oli veel võimalus oma mainet parandada. Selleks oli tarvis näidata täpset kätt korvpalli vabavisetel, kuid pidurdamatus hoos konkurendid olid selgi alal kindlalt paremad. Kuldne duubel oli sündinud!

Lõpuks tõdeti, et võitis sport ja võitis sõprus. Direktor tunnustas üheksandike head treenitust ja üksmeelset tegutsemist ning andis neile üle kringli. Arvukad pealtvaatajad said ilusa sportliku elamuse. Võidurõõmutsejad unustasid esialgu isegi ahvatleva auhinna, sest neid kutsus palliplatsile tagasi vilistlaste võistkond. Igatahes kehalise õpetaja sel päeval palli tagasi ei saanud.

Kaido Mark

Kuuste koolimaja ümbritseb mõisaaegne park. Vanimad puud on siin umbes 200 aastat vanad. Hoolitsetud jalgrajad ja pargi alaosas asuv romantiline tiik teevad selle koha mõnusaks jalutamispaigaks armunutele ja kõigile neile, kes otsivad kosutust ja hingerahu.

Täielikku vaikust kohtab siin küll harva, sest iidsete puude all on leidnud endale asupaiga mitmed spordiväljakud. Asi on nimelt selles, et spordisaali puudumise tõttu on Kuustes võimalik palli mängida vaid siis, kui kevadpäike ja -tuuled on pargi all platsid ära kuivatanud. Ja seda võimalust kasutatakse agaralt. Tuleb vaid taevast tänada, et noori inimesi sporditegemine paelub. Küllap jääb nii mõnigi mõtlematu lollus või isegi pätitegu tegemata.

Kuuste pargi ja spordiväljakute eest hoolitseb kohalik kool. Õigemini õpilased ja õpetajad ning kooliümbruse Hea Hoidja tädi Riina ehk Riina Erkmaa. Ja seda tööd tehakse järjekindlalt aastast aastasse ilma suurema kära ja reklaamita. Ausalt öelda pole kellelegi pähe tulnud siduda neid koristustöid mingi kampaania või kõlava nimega. Tunnen end isegi teatud määral süüdlasena õpilaste ja kolleegide ees, et pole nende tublit tööd osanud avalikkuse ees õilistada. Seda valusam on kuulda mõne põlise Kuuste elaniku etteheiteid, et meie õpilased pole midagi teinud oma kooli lähima ümbruse korrastamiseks. Sellest polevat lihtsalt kusagilt lugeda….

Hüva, nüüd tagasi sporditegemise juurde. Sel suvel, 6. juunil peeti Kuuste pargi all maha järjekordsed Voore mängud. Võistelda sai paljudel erinevatel aladel: kergejõustikus, naiste ja meeste võrkpallis, hoota kaugushüppes, korvpalli vabavisetes. Valiti rammumees ja toimus vallajuhtide võistlus. Osa võtma olid oodatud ka kõik lapsed, sõltumata vanusest. Nemad mõõtsid oskusi kergejõustikus ja rahvastepallis.

Et mängud hästi õnnestuksid ja mitme valla külalised rahule jääksid, nägi koolirahvas pargi all kõvasti vaeva: siluti spordiväljakuid ja jooksuradasid, niideti muru ja pöeti hekke. O/ü "Cambi" mehed käisid oma tehnikaga korv- ja jalgpallikonstruktsioone keevitamas ning tõid kaugushüppe kasti jaoks liiva.

Kaido Mark

PROTOKOLL:

ZEN klubi kevadturniir '98 judos:

Tüdrukud, -35 kg

II Marina Loomus

III Karin Helstein

Poisid, -35 kg

7. -8. koht Paul Unt

Poisid, -38kg

9.- 12. koht Mart Ilves

Jüriöö jooks Raadi mõisas

Põhikoolide arvestuses saavutas Kambja Põhikool teatejooksus I koha.

Võistkonda kuulusid: Mairit Paidra, Marina Loomus, Erik Pihu, Kristjan Kivimaa ja Taavi Muru.


Spordiklubide arvestuses saavutas Kambja Spordiklubi II koha.

Võistkonda kuulusid: Anne Välja, Katre Pind, Peep Rannik, Lauri Orgse ja Marek Meus.


Rahvajooksul osalesid Mariann ja Tiina Rebane, Mart ja Kaari Helstein, Helga ja Einar Mägi; Ruth Kappet, Merily Kudu, Annika Part ja Gerli Joost.

Aitäh kõikidele osalejatele

---

Nõukogudeaegsete suurettevõtete kollapsi järel on tekkinud hulgaliselt inimesi, kes oma aegunud kutseoskuse, vanuse või mõne muu mitte endast sõltuva põhjuse tõttu pole suutelised konkureerima tänapäeva tööturul. On täiesti mõistetav, et olukord, kus inimene tunneb end kasutu ühiskonnaliikmena, tekitab meeleheidet ja haiglaslikku ükskõiksust iseenda ja ümbritseva suhtes. Eriti murettekitav on probleem siis, kui kriisisituatsiooni sattunud isik on ühtlasi ka perekonna ülalpidaja. Sellisel juhul on kõige suuremaks kannatajaks laps, kelle depressioonis vaevlev ja seetõttu ka alkoholismile kalduv vanem pole suuteline tema eest hoolt kandma. Nõnda ongi tänavale tekkinud terve hulk pesemata ja näljaseid lapsi, kes samuti vajaksid hoolt ja armastust, nagu nende eakaaslasedki, kellel tänu saatusele on olemas turvaline kodu ja hoolitsevad vanemad.

Selleks, et päästa tänavalapsi ülekohtusest olukorrast käivitus alates 1. maist projekt "Lapsele Oma Kodu". Projekti põhieesmärk on leida hooletusse jäetud lastele kasuperesid, kus nad võiksid lühemat või pikemat aega elada. Projektijuhi Kai Kappi sõnutsi võib isegi paar kuud perekondlikku hoolitsust jätta tänavalapse hingeellu sügava jälje, mis annab talle tulevikus jõudu täisväärtuslikuks ühiskonnaliikmeks saamisel. Alates 1. jaanuarist toetab kasuperesid riik kahekordse lapsetoetusega, tuge on oodata ka kohalikelt omavalitsustelt.

Informatsiooni projekti kohta saab linna lastekaitseteenistuselt telefonil 433 119. Projekti viib läbi Kai Kapp, teda abistavad Laura Kikas ja Kersti Kivirüüt. Nimetatud isikuid on võimalik kätte saada teisipäeval kell 10.00 - 12.00 ja neljapäeval kell 15.00 - 17.00 Tartu Laste Turvakodust Tiigi 55.

Maikuu esimesel nädalal olid Tartumaa sotsiaaltöötajad Rootsi Uppsala maavalitsuse kutsel Uppsala maakonnas õppimas ja kogemusi vahetamas. Uppsala maavalitsuse sotsiaaltöötajatel oli koostatud meie jaoks tihe programm, kus peamiseks oli töö puuetega inimestega, vanurite ja lastega. Nelja päeva jooksul külastasime puuetega inimeste asutusi, päevakeskusi, lasteaeda, töökeskust jm.

Rootsis kaotati hooldekodud sellisel kujul nagu need meil on, eelmisel aastal (sealt on oma idee saanud ka meie vabariigi asjatundjad). Siiski, kui küsisime vastava ala spetsialistidelt selle sammu kohta selgitust, ilmnes et hooldekodude kaotamine on kogu asja juures ainult väike osake. Siis mured alles algavad.

Rootsi on heaoluriik ning sotsiaaltööle kulutatud summad on võrreldamatult suuremad, kui meie seda praegu endale lubada saame. Hooldekodude kaotamine tähendas suurt eeltööd: kõigile asukatele ehitati sotsiaalkorterid, mis olid koondatud lähestikku ja nende korterite asukatele (ca 10... 15 inimest ühes piirkonnas) on ehitatud üks ühine kogunemis- ja suhtlemiskorter, kus elab (töötab) nende eest hoolitsev personal. Puudega inimestele on riik loonud töökohad- väikesed kohvikud, poed, pagaritöökojad, kus nad väikese palga eest töötavad ning kus neid samuti jälgivad ja abistavad sotsiaaltöötajad. Nii et tegelikult on Rootsis hooldekodud ikkagi olemas, praegune on nende moderniseeritud variant, mis meie oludes on kindlasti väga vajalik, kuid nõuab suuri summasid ja ümberkorraldusi.

26. mai pärastlõunal esines Vikerraadios üks sotsiaalministeeriumi töötaja, kes kritiseeris Kanepi valla elanike vastuseisu Erastvere hooldekodu patsientide korteritesse paigutamise suhtes. Ta väitis, et inimesed on hoolimatud, ei soovi enda kõrval puudega inimest näha, ei soovi teda aidata jne. Meie inimesed ei ole harjunud puuetega inimestega ning sageli on hooldekodu vajalik hoopis selleks, et puudega inimene saaks olla kaitstud meie "normaalsete" inimeste eest, mitte vastupidi. Me ei saa loota praegu, kus inimestel on raskusi oma pere toimetulekuga, et omaette korteritesse paigutatud puudega inimesed tulevad ilma hooldustöötaja abita ise toime tänu sellele, et saavad naabritega suhelda. Siis poleks neid ju hooldekodusse paigutatudki.

Uppsala puuetega inimeste ühingus olime hoopis omaette maailmas. Seal on puuetega inimesel võimalus olla ise ettevõtja, pidada endal hooldajaid ning abilisi ja tunda end täisväärtusliku inimesena. Puuetega laste vanemad koonduvad oma ühingusse ning nende tööks ongi oma lapse eest hoolitsemine- riik maksab selle eest ja abistab ka lapse hooldamisel. Suur erinevus on ka selles, et Rootsis hooldavad vanemad oma lapsi kuni 21 eluaastani, siis võtab kohustused üle riik. Niisamuti ei ole lastel muret oma vanemate eest hoolitsemisega- ka selle on riik võtnud enda kanda. Meie inimestele on see praegu täiesti vastuvõtmatu, sest läbi aegade on meil kujunenud vanemate ja laste vahel väga tihedad sidemed ning on iseenesestmõistetavaks saanud, et nad on üksteise eest vastutavad kogu elu.

Eakatele inimestele on Rootsis samuti ehitatud omaette korterid, millede keskmes asub jällegi üks ühiskorter, kus vanainimesed saavad omavahel kokku, saavad koos üritusi korraldada ja puhata ning kus on olemas ka hooldustöötajad. Tõsi- hooldustöötajad kurtsid, et on vanu inimesi, kes ei taha suhelda ning sulguvad oma tuppa, mistõttu neid tuleb regulaarselt vaatamas käia ning püüda neid meelitada välja tulema ja teistega suhtlema. Samas on ka selliseid vanu inimesi, kes ei rõõmusta sugugi selle üle, et peavad olema omaette ning kannatama suhtlemisvaeguse all.

Uppsala Tööturu Instituudil on oma päevakeskus, kus testitakse puuetega inimeste võimeid ning selgitatakse välja nende võimalused töötada. See on arvutite ja mitmesuguste seadmetega hästisisustatud mitmekordne maja, kus leitakse sobiv töövariant nii füüsilise kui ka vaimse puudega inimestele. Näiteks ühel korrusel on sisustatud terve korter pimedatele, et selgitada välja nende võimed. Nägemis- ja kuulmispuuetega inimesi peetakse väga võimekateks ning nende jaoks on leiutatud mitmeid võimalusi nii arvutite kui ka muude seadmetega töötamiseks.

Alkoholismi ja narkomaania all kannatavatele inimestele on rajatud tööteraapiaettevõte Joar Socia, kus pakutakse võimalust töötada ning toetatakse inimest tema võitluses kiusaja vastu. Joar Socias olemise aeg ei ole piiratud. Seal on inimesi, kes on olnud isegi mitu aastat. Põhitingimus on see, et inimene püüab ka ise enda eest võidelda- purjus peaga tööle ei tulda. Asutusel on olemas oma remonditöökoda ning käsitööruumid ja ka oma väike kauplus, kus toodetut on võimalik müüa.

Politsei juurde on loodud noortekeskus, kus tegeletakse noortega, kelle vanemad on alkohoolikud või narkomaanid. Selliste vanemate lapsed kannatavad ning tunnevad end sageli alaväärtuslikena. Et lapsi aidata ning õpetada neid oma murega toime tulema, korraldatakse neile selleks eraldatud ruumides suhtlemis- ning töötunde. Siin ei tegeleta suurte gruppidega- kõige rohkem on korraga koos 8 last ning iga grupp käib koos vähemalt korra nädalas. Samas korraldatakse ka üritusi, kus vanemad, ka need, kes ei ela lapsega koos, saavad osaleda. Ruumid on hubased ja mugavad, seintel on laste tööd ning joonistused mitmesugustel teemadel, mis neile muret valmistavad. Sellistesse rühmadesse võetakse noori kuni 20. eluaastani. Niisugust tööd oleks vaja teha ka meil oma noortega, sest on palju lapsi, kes oma vanemate nõrkuste pärast kannatavad.

Külaskäigust lasteaeda on kirjutatud 26. mai Tartu Postimehes. See oli lasteaed, kus kõrvuti elasid ja mängisid nii terved kui ka puuetega lapsed. Nii õpib terve laps puudega last aitama ning ei pea teda endast halvemaks või- mida meie lasteaedades tihti ette tuleb- koguni kiusamisevääriliseks. Lastetubade seintel on toredad perekonnapuud, kus on pildid selle puu (lapse) emast, isast, õdedest, vendadest ning, kui õdesid-vendi on vähe või ei olegi, pere karvastest ja sulelistest sõpradest.

Kõigi sotsiaaltöö tahkudega on seotud ka kirik. Nii pakkus Uppsala kirik oma ruume nii mõnekski kohtumiseks või loenguks ning tutvustas samas ka oma tegevust.

Huvitav oli kohtuda vana politseitöötajaga, kelle kodumaa on Läti ning kellele meiega kohtumine oli - nagu ta ise ütles - viimane tõsine ülesanne enne pensionile minekut. Rõõmsameelne ja humoorikas vanahärra on kogu sõjajärgse aja töötanud Rootsi politseis, käinud viimastel, iseseisvusaastatel mitu korda nõu ja abi andmas ka Lätis ning arvas, et tema abi vajatakse kodumaal veelgi.

Rootsi riik on oma inimeste heaks palju teinud ning tahaks öelda, et sedasama teeb ka Eesti riik, kui me vaid taas jalad alla saame. Üks, mida saab teha iga meie inimene ise- püüda näha enda kõrval teist inimest, mitte kui vaenlast vaid kui kaaselanikku. Me ei pea otsima igas sõnas ja tegevuses vaenulikkust, ei pea teisi poriga loopima ja kindlasti haiget tegema, peaksime suhtuma teistesse nii nagu me soovime, et suhtutaks meisse. Alguseks sellest piisab. Soe süda on meil alati omast käest võtta. Selleks head tahtmist ning sära teie silmadesse !

Heli Jaamets

sotsiaalnõunik

23. juunil kell 11 on Kambja kalmistul surnuaiapüha. Valla buss liigub tavalist marsruuti pidi, kell 9 Kammerist ja kell 10 Vana- Kuustest. Tagasisõit orienteeruvalt kell 13 Kammerisse ja kell 14 Vana - Kuustesse.

Juhan Liivil on kõige lihtsamad, sügavamõttelisemad ja tundelisemad värsid, mida lugenud olen. Seetõttu käin juba mitmendat aastat Alatskivil kirjaniku muuseumis temale pühendatud üritustel.

See aasta oli juubelite aasta. 20. korda anti eesti luuletajale auhind kõige liivilikumate värsside eest. Kümme aastat tagasi alustati aga deklamaatorite võistlust kooliõpilastele. Iga linn ja maakond saadab sinna oma parima, Alatskivi koolil on õigus lisakandidaadile (sealsed lapsed loevad luulet väga hästi). Kambja kooli esindas sel korral Tartumaa voorus 7.kl. õpilane Eva Unt.

Enamik võistlejaist on keskkooliõpilased. Kaks aastat tagasi tekitas furoori. 4. klassis käiva Kambja õpilase Kristiina võit. Sel aastal esindas Viljandimaad aga koguni 2. klassi tüdruk Hõbe Ilus, kes sai muuseumi eripreemia. Tema esinemist nautis saalitäis rahvast, "hing kinni". Arvan, et sellest andekast tüdrukust saab tulevikus näitleja, nii nagu mõnest võitjast on juba saanud (Velvo Väli, Andres Puustusmaa).

RAHUPAIK: Luuletaja Juhan Liivi kalm Alatskivi surnuaial. Foto:

Tiina Tiideberg.

Kümnes etlusauhinna laureaat on Kärt Reeman Harjumaalt (näitleja Anne Reemani vennatütar), kelle kodus seisab nüüd nahkköites Juhan Liivi luulekogu.

30. aprillil, Juhan Liivi sünniaastapäeval, oli aga Alatskivile kutsutud neli poeeti- preemiakandidaati: Indrek Hirv (kahe luuletusega), Kalju Lepik, Reet Sool ja Peep Ilmet (esitajateks alatskivilased, eelmine laureaat, kirjanikud ja kirjandusteadlased ülikoolist).

Zürii otsustas preemia, kohaliku kunstniku Ülle Paabu tehtud nahast märsi, anda Kalju Lepikule (juba teistkordselt). Eakas kirjanik ei saanud seekord Rootsist ise kohale sõita. Tavaliselt kirjutab premeeritu oma luuletuse muuseumi laual seisvasse suurde raamatusse. Külalised saavad vaadata videofilme eelmistest laureaatidest ja konkurssidest ning käia muuseumi ruumides.

Pererahvas, Maie ja Raivo Nisu, on alati loonud väga koduse õhkkonna. Vendade Liivide muuseum (mille ruumides on ka helilooja Eduard Tubina tuba) on külastajatele avatud "iga päev varavalgest hilisõhtuni" (tekst postkaardilt).

Tiina Tiideberg

Kakskümmend korda on Alatskivil liivilikuma luuletuse autorit valitud. Laureaatide sekka kuulub ka Rein Sander, tiitli sai ta 1985. aastal luuletuse "Elujoon…" eest. Luuletuse kirjutamise ajal oli bioloog Rein Sander veel Kambja valla mees, töötas Vana- Kuuste puukooli juhatajana (aastatel 1977- 85).

Tänavugi oli Liivi- auhinna kandidaatide nimistus luuletaja, keda võib kaudselt Kambjaga seotuks tunnistada. 1956. aastal Tartus kunstnike pojana sündinud Indrek Hirv kosis mõned aastad tagasi endale kaasaks Vana- Kuuste neiu Kati Lindströmi.

"Koduvald" vahendab Alatskivi vallalehest Indrek Hirve auhinnale konkureerinud luuletused koos põhjendusega, miks neid auhinnaväärilisteks peeti:

Õhk tujutu ja niiske- kuulan heli

Üht kõrget puhast loomiseelset nooti

Jään seisma- kuulan võbisevi seli-

On vaiki- ja siis tuleb jälle hooti

Kui olen sealpool- sealpool niiskust nimelt-

Kui hõrenen… ja udu viib mu siit

Saan toonikõrguse selt ilamimelt

Ja tulen teen su akna taga: viiiit!

25.9.97

(Looming nr. 11, 1997)

Need Indrek Hirve luuleread avavad juhanliivlikult lihtsalt ja sõnaseletamatult veenvalt iga inimese- looja õnnehetke- sõbrad, mul on teile sõnum! Lugedes Juhan Liivi, teades tema elusaatust, oleme end tabanud mõttelt- kuidas see sündis?

Nüüd on sellele kaunis üldistus.

Raivo Nisu

Liivi muuseum

Maret Rätsep

Alatskivi vald

* * *

kas elan tõesti- kas on tõesti nii

et surm ka mul on pääsematult kukil

maa hingab- taevas heitnud külili…

kuid süsi vait on härmatunud tukil

liig roheline- põhjatusest jõudnud-

et uskuda et olen asjalik

öö juba on mu tähelepanu nõudnud…

öö- ütle öö- kas olen vajalik

30.9.97

(Looming nr. 11, 1997)

See Indrek Hirve luuletus on liivlikult sügavmõtteline, mitmetähenduslik, samas sõnulseletamatult lihtne, haakudes eelkõige oma tundetooni poolest Juhan Liivi vahetute, peamiselt isiklikust elutraagikast kantud ahastav- murelike luuletustega ("Tule, öö pimedus", "Jätke mind", " Sina ja mina", "Lauliku talveüksildus" jt.). Ajaliku inimese ajatud probleemid- surma ja elu vahelise paratamatu seose tunnetamine; elumõtte otsinguist tulenev masendus, üksildustunne, kahtlemine enda olemasolu vajalikkuses- leiavad sarnast käsitlemist nii moodsa I. Hirve kui J. Liivi loomingus. J. Liivil läbielatule toetudes isiklikumal, I. Hirvel üldistatumal kujul.

Tähendusrikas on, et mõlemad luuletajad kasutavad surma (mure, nukrus) sümbolina ööd. J. Liiv kirjutab:

Tule, öö pimedus,

Võta mind sülle!

Minu päike ei tunne mind,

Öö jäänud mulle.

* * *

Ma olen laulnud, siis kui oli pime,

Ja hüüdnud öödesse- sääl ei olnud

Häält

Öö- suur ja võimas jõud, ühteaegu

Hirmutav ja abistav.

Indrek Hirve luuletus on igati sobilik kandideerimaks J. Liivi luulepreemiale.

Alatskivi keskkooli luulesõbrad

Peatoimetaja repliik:

Liivi- auhind on Alatskivi kuulsaks teinud. Linnakauge ja viletsate põldudega paikkond on osanud oskuslikult eksponeerida oma suurmehe Juhan Liivi elu ja tööd. Traditsiooniliselt toimuv sündmus on loonud kultuuriüldsuses kindla tundmuse, et Alatskivi rahvas on vaimselt rikas, kui ta oma luuletajat nii püsivalt ja südamlikult austab.

Ka Kambja on auväärse kultuurilooga paikkond, kus on korraldatud viimaselgi aastakümnel aukartustäratavaid ettevõtmisi. Pidevat ja püsivat traditsiooni, mis koduvallast kaugemale kajaks, meil siiski ei ole. Ehk oskab keegi ideid pakkuda?

Tartumaal Kambjas alustas perekond kevadhommikut pealesunnitud veretööga: peremees pidi elu võtma lambalt, kellel varas püüdnud kõri läbi nüsida, tagatipuks kintsu küljest lõigata.

"Hirmus näljane pidi see inimene olema," arvab pereproua Maimu kurjategijast, kes looma nüri noaga piinas.

Ilveste elamine asub kiviviske kaugusel Kambja alevikust, naabritega on silmside. "Meil on jahimees ja püss majas, seda ümbruskonnas teatakse," tutvustab Maimu Ilves oma kodu turvakorraldust. Õues valvab koer, kelle haukumine lõi pererahva kell neli maast lahti. "Oli tunda, et koer haugub, nagu oleks inimene õues. Mees läkski vaatama."

Ainsatki hingelist maja ümbruses näha ei olnud, kuid lammaste varjualuse uks oli lahti ja ruum tühi. Üks villakandjatest saadi kätte garaazi juurest, teist hommikupimeduses ei märgatudki. Kadunuks jäänu leiti hiljem verise ja lõõtsutavana kaugemalt heinakuhja juurest.

"Lammas oli suur ja rabeles, ju ei jõutud teda autosse kanda," arvab perenaine, kes päevavalges leidis kartulimaalt värsked autojäljed. "Pealegi oli lambal pikk vill, sügisel jäi niitmata, ning kell ka kaelas. Kui kõri ei saadud seetõttu läbi lõigata, ssis oli hakatud kaasavõtmiseks tagumist jalga nüsima, kuid seegi pooleli." Esialgu arvas pererahvas, et looma vigastused on väiksemad ja ta jääb elama. Põhjalikuma ülevaatuse järel otsustati loom edasistest vaevadest säästa ja ta tapeti.

Pikka aega Eesti Kindlustuse agendina töötanud Maimu Ilves teab, et ümbruskonnast on ka varem loomi varastatud. "Lehmad viiakse lausa põllult minema. Sakummiks on vaja, nälg on nii suur. Kõik tahavad juua tööd ei viitsi otsida."

Seda, et tema neljajalgseid hakatakse himustama, ei osanud Maimu Ilves karta. Sestap olid tal oma loomad kindlustamata.

Politseisse Maimu Ilves vahejuhtumist ei teatanud. "Kiire oli ja ega sellest kasu niikuinii ei ole." Siiski on Kambja niivõrd väike, et kahjukannataja oskab süüdlast kahtlustada, kuid midagi tõestada on võimatu. Kahtlusalust olla nähtud rahva seas liikumas isegi veristes riietes.

Toomas Tõelemb

Kuller 11. mai 1998

Peaparanduseks tarviliku paari pudeli õlle järgi sõitnud noormees sattus autoohjamisel nõnda hoogu, et vajas pärast rasket avariid hoopis asjatundlikumat pearavi Tartu Maarjamõisa kliiniku neurokirurgia osakonnas.

Tartumaal Kambjas ei saanud majaremondil appi palgatud noormees Kaido tööpäeva alustada, sest piduööst hell pea tuletas end pidevalt meelde. Kaido nuias peremehelt pohmeluse leevenduseks mõnd lahjemat kraadijooki, kuid võõras mure jättis tööandja ükskõikseks. Ta ei võtnud vaevaks, et sõita paari kilomeetri kaugusele jäävasse poodi soovitud kesvamärjukese järele.

Hädaline oma tahtmist ei jätnud, ta otsustas end ise aidata. See ei olnudki keeruline, sest majaõuel seisis peremehe Ford Sierra, millel uksed lahti ja süütevõti ees.

Ostnud Kambjast kaks pudelit õlut, asus juhiloata Kaido kibekähku tagasiteele. Pärast Tartu- Võru maanteelt kehvale kruusateele keeramist kaotas sõiduk peagi ülemäärase kiiruse tõttu juhitavuse ja rullus üle katuse. Omavoliliselt rooli taha istunud 25-aastasel mehel oli kuratlikult õnne, ta ei jäänud katuseluugist välja lendamise järel autorusude alla, vaid maandus neist veidi eemal. Kaidoga kaasa sõitnud vennanaine pääses õnnetusest hoopis kergemalt, ta ei vajanud vähestki haiglaravi.

Maarjamõisa kliiniku tohtrite hoole all saab Kaido koljuvigastus peagi terveks, korralikuks vrakiks sõidetud autoga ei ole enam midagi mõistlikku teha. Omanikule ei jäänud suguvõsa kalleimast autost mälestuseks isegi mitte äsja ostetud tagavararatast. See varastati õnnetuspaigast enne, kui kannatanu veri maapinda nõrgus.

Toomas Tõelemb

"Koduvald" on korduvalt teatanud, et Kambja kooli 7. klassi õpilane Aron Ott oli üks paljudest kodukaunistamiskirjandi autoreist, kes pääses auhinnatute hulka, presidendi vastuvõtule ja Rootsi- reisile. Maikuus paljastas Tartus ilmuv ajaleht "Kuller" tõsiasja, et edu oli kaunis juhuslik ja oleks võinud klassijuhataja hajameelsuse tõttu olemata jääda. Kollaste uudiste lehekülg avaldab "Kulleri" artikli lühendatult:

President Lennart Meri, kes Vabariigi aastapäeval tuli valutult toime 800 inimese kätlemisega, pani end esimesel lihavõttepühal uut moodi proovile: riigipea kirjutas järjepanu pühendused kuuekümnesse raamatusse. Suurt kirjatööd palusid presidendilt kodukaunistamiskirjandite konkursil meisterkirjutajateks tunnistatud koolilapsed, keda riigipühal Kadrioru lossist üheks päevaks Rootsi preemiareisile saadeti.

1200 võistukirjutaja seast kuuekümne esiletõstetu nimistusse sattumine oli kindlasti suur juhus, kuid Tartumaal Kambja koolis õppiv Aron Ott pääses valitute hulka eriti halenaljakalt. Aroni võidule lisab salapärasuse ja kummalisuse vürtsi tõik, et tema võistlustöö oleks jäänud peaaegu Kadriorgu saatmata. "Pärast tähtsa ja tähitud ümbriku teeleläkitamist leidsin suure ehmatusega oma töölaual laiutavast paberilasust Aroni kirjandi, mille südamerahustuseks siiski kirjandite laekumispäeva hommikul Tartust lihtviisil postitasin," pihib lohakust Aroni klassijuhataja Toivo Ärtis. Lõpp hea- kõik hea.

.

Südasuvi, südasuvi! Aasta lõõskav lõunatund.

Kuuma päeva rammestuses käin kui keset kaunist und.

Vaikus üle halja oru. Kõikon pidulik ja tumm.

Ainus rohus tasast joru ajab hoolas mesimumm…

August Sang

Tugevat tervist, päikeselisi päevi ja jätkuvat elurõõme soovivad kõigile hällipäevalistele Kambja vallavalitsus ja volikogu

Reedel, 19. juunil 1998. algusega kell 19 toimub Kambja vallamajas Kambja Laulu- ja Mänguseltsi üldkoosolek eelmise aasta majandusaruande kinnitamiseks ja uute sihtide seadmiseks. Vaatame ka Kambja kultuuriloolisi videofilme. Kõigi seltsiliikmete kohalolek (kvoorumi saavutamiseks!) väga vajalik.

Laupäeval, 20. juunil kell 11 (kogunemine Kambja kooli juures) viib selts soovijad kultuuriloolisele bussiekskursioonile Kambja kihelkonna põhjaossa. Vajalik riietus ja jalanõud, millega saab käia soos. Täiendav info telefonil 416- 416 (Hilja Neumann).

LMS -i juhatus

Kambja Laenu-Hoiuühistu juhatus võtab vastu kodanikke

igal kolmapäeval kell 9.00 - 12.00. vallamaja II korrusel tuba nr. 17

- antakse informatsiooni

- võetakse vastu uusi liikmeid

- vormistatakse (tingimuste täitmisel), laene ning teostatakse teisi finantsoperatsioone.

LHÜ juhatus

Toimetus ootab lugejailt kaastöid: uudiseid, sõnumeid, fotosid, teateid, arvamusi, küsimusi, kodu-uurimusi, omaloomingut…

Peatoimetaja Toivo Ärtis (tel. 416 457)
Toimetus: Hella Sule, Kaido Mark, Peeter Ruuge
Tehniline toimetus: Tiiu Laane, Kaari Helstein, Priit Kiuru, Sulev Kaasik.
Toimetuse postiaadress: EE 2432 Kambja sjk., nõudmiseni või e-post toivo@kambja.edu ee
Trükk: AS Tartumaa, trükitud 900 eksemplari.
Võrguväljaanne: http://www.kambja.ee/