Nr. 2 (22). Aprill 1998
eelmine leht

• UUENDUSED KAMBJA POSTKONTORITES
• VÄRSKEIM UUDIS KODUVALLAS:esimesed kevadekuulutajad jooksurajal
• VALLAVOLIKOGU KROONIKA
• PEATOIMETAJA REPLIIK:
• Aeg voolab ja murdub ja kaob… Meie hulgast on lahkunud:
• VALLAVALITSUSE JUTUTEEMAD
• "Suured vaimud" vallamajas
• SpordiVäljaAnne
• Loodi Kambja Spordiklubi
• MÕTTEID IV SPORDIKONGRESSILT
• KOOLISPORT: Sport võimaldab tõsta üldist koolielu
• Spordiuudiseid Kuustest ja Unipihalt
• Taluniku tarkvara:
• ÜLESKUTSE: Eesti Põllumajandusmuuseum kogub infot ja annetusi
• LASTEROHKED EMAD- ISAD KAMBJA VALLAS
• Vastsündinud vallakodanikud
• Mõtteid Kambja alevi arengukava koostamiseks
• 25. aprill -kodukaunistamise suurpuhastus
• Kambja kihelkonnapäevade ajakava
• Kihelkonnapäeva fotokonkurss
• Eesti Vabariigi 80. aastapäeva tähistamine Pangodis
• EAKAD SÜNNIPÄEVALAPSED
• UUDISED JA TEATED

Uus aeg nõuab uusi laule. Varsti ei sobi ümiseda: Uhke postipoiss sõitis kord maanteel…, sest Eesti Postil on käsil kirjade, ajakirjanduse jms laialiveo- ja kojukandesüsteemi muutmine. Kui lauluandeline inimene soovib viisi veeretada, võib ta peagi täiel rinnal rõkatada: Uhke postipoiss taas sõidab maanteel…

Maasidejaoskondade tegevuse ümberkorraldamisest, kahjumiga töötavate postiasutuste sulgemisest ning sellega seonduvast probleemistikust on ajakirjanduses palju juttu olnud. "Koduvalla" peatoimetaja käis Kambja postkontoris uurimas, kuidas muudatused meie valla sidejaoskondasid puudutavad. Selgus, et tegin seda täiesti õigel ajal, sest Tartu Postkontori juhid on otsustanud Kambja ja Rõngu valla jaoskondades reforme alustada just aprillis.

Kambja sidejaoskonna juhataja Helga Mägi ja operaator Astrid Vojevodova kinnitasid, et inimestel ei ole tarvis muudatusi karta: postiteenuste osutamine jätkub samas mahus kui ennegi. Kõige valusamini puudutab reform postiljone, kelle töö praegusel kujul lõpeb, nad koondatakse.

Esialgsetel andmetel hakkab peagi Kambja vallas töötama vaid 2 postiljoni, kes veavad posti laiali isikliku autoga. Nõupidamistel olevat räägitud, et postiringi pikkus peaks olema vähemalt 100 kilomeetrit. Praegu Kambja, Vana- Kuuste ja Kavandu postiljonide poolt jalgsi, jalgrattaga või ka oma autoga läbitavad marsruudid mõõdetakse üle ja jagatakse uuteks kandepiirkondadeks.

Uued postiljonid võtab tööle Tartu Postkontor. Kanditaatidel peavad olema keskharidus, juhiload ja isiklik auto. Arvatavasti eelistatakse inimest, kes suudab paremini tõestada, et ta korraldab postiveo ka oma haiguse või auto remondi ajal (näiteks on perekonnas teine auto, juhilubadega abikaasa või usaldusväärne tuttav). Postiljoniga sõlmitakse leping, millistel tingimustel ta peab oma tööd tegema. Teada on, et bensiin ning auto hooldus- ja remondikulud tuleb katta palgast. Töötasuks pakutakse 5000- 6000 krooni (tulumaks 26% maha arvestada!), palk sõltub töö mahust ja kandepiirkonna suurusest.

Astrid Vojevodova, kes ise on postiljonina töötanud, peab autopostiljoni ametit raskeks: külateed on viletsad, pidevalt tuleb peatuda ja autost välja tulla… Ajakirjanduse, kirjade ja elatusrahade kättetoimetamise kõrval hakkavad autopostiljonid ka kõiki teisi postiteenuseid osutama: markide ja ajakirjanduse müük, tellimused, autokindlustus jne. Uus amet sobib arvatavasti rohkem meestele, sest kui auto kodust kaugel katki läheb, võib naine hätta jääda.

Helga Mägi lisab, et kirjakandja amet on ka praegu raske ja eluohtlikki: "Postiljoni tööd ei peeta selliseks nagu ta on." Ehkki lehti käib praegu tublisti vähem kui odaval nõukogude ajal, teevad kriitpaberil kataloogid ja teised reklaamtrükised postikoti hirmraskeks. Unustada ei saa sedagi, et rahamaiad kurjategijad võivad postiljoni üksildases kohas varitseda ja rünnata. Mõni aasta tagasi võeti Põlvamaal postiljonilt elu tühise rahasumma pärast. Ka autopostiljoni elu jääb kindlasti ohtlikuks.

Kambja postitöötajad paluvad kõigil, kes on huvitatud autopostiljoni tööst, teatada endast Kambja, Vana- Kuuste või Kavandu postkontorisse. Millal uued inimesed ametisse võetakse, ei ole täpselt teada. Kambja postkontori praegused postiljonid ei ole teatanud, et sooviksid konkursil osaleda.

Pärast uue töökorralduse rakendamist jäävad avatuks ka kõik kolm meie valla sidejaoskonda, kuid autopostiljonid suhtlevad ainult Kambja kontoriga, kuhu post Tartust tuuakse.

Kambjas, nagu mujalgi, suhtlevad postitöötajad sageli kurbade inimestega, kes ei jõua endale enam soovitud ajalehti - ajakirju tellida. Nüüd saavad vähemalt Kambja ja Vana- Kuuste inimesed internetipunktides soodsalt ajakirjandusega tutvuda. Postirahvale valmistab see heameelt, sest nii säilib rahva lugemisharjumus, ja kui rahadega lahedamaks läheb, hakatakse uuesti ajalehti- ajakirju koju tellima.

19.aprillil kella 12-ks oli nn. tuletõrjeplatsile kogunenud hulgaliselt spordihuvilisi ja lihtsalt uudistajaid. Kambja Spordiklubi eestvedamisel viidi läbi Kambja I ümberjärve jooks. Ühisstart saatis teele 75 inimest vanuses 3- 60 aastat. Ringi ümber järve läbisid kõige kiiremini 15- aastane Marek Meus (ajaga 5,40);23- aastane Lauri Orgse (ajaga 5,42) ja 14- aastane Jaanis Brikkel (ajaga 6,04).

Raja pikkus (veidi rohkem kui 1 km) osutus kõigile jõukohaseks ja finishijoone ületasid kõik startijad. Jooksjate paremusjärjestus selgitati kuueteistkümnes vanuseklassis

Üritusele aitasid kaasa: Kambja vallavalitsus, AS Raidor, Vana- Kuuste Piimaühistu, Haava pood, Doksi baar, OÜ Cambi, OÜ Oomiste, Elva Tarbijateühistu, Kalda-Lubja talu ja Kambja Spordiklubi. Täneme teid pika ja sisuka auhinnalaua eest. Soovime edaspidiseks kõigile osalejatele ja toetajatele sportlikku koostööd.

Vallavolinikud olid viimati koos 24. märtsil. Istungi päevakord:

1. Kambja valla 1997. a. eelarve täitmise aruande kinnitamine

Kui pearaamatupidaja Raili Kruuse oli eelmise aasta kuludest ja tuludest kokkuvõtte teinud, leidsid volinikud, et raha on korrektselt kasutatud ning kinnitasid eelarve täitmise aruande. Läinud aastal kulutas Kambja vald 13, 01 miljonit krooni.

Seadus näeb ette, et ka volikogu revisjonikomisjon peab valla rahaasjadel silma peal hoidma. Seetõttu kõneles kaasvolinikele komisjoni esimees Mati Luik, kes tutvustas revisjoni käigus koostatud protokolli. Mati Luik tõi rõõmustavana esile, et eelarvesse laekus planeeritust rohkem raha. Puudusena mainis ta, et Kambja vald ja mittetulundusühing Kambja Ambulants ei ole jõudnud sõlmida endise ambulatooriumi vara kasutamise lepingut. Samuti soovitas ta lootusetu võlgnevusena kuludesse kanda Enn Palgile antud laenu (10,5 tuhat krooni), kuid jätkata Täitevameti kaudu selle tagasinõudmist.

2. Tartu Maakohtu kohtukaasistujate valimine

Praeguste kohtukaasistujate volitused lõpevad aprilli viimasel päeval, mistõttu kõik omavalitsused peavad viieks järgmiseks aastaks uued inimesed ametisse valima. Paraku ei olnud 24. märtsil veel teada, mitu inimest Kambja vallast soovitakse. Ivar Tedrema oli Riigi Teatajast lugenud, et Tartu Maakohtu juures on kokku 180 kaasistujakohta, mis jaotatakse valdade ning Elva ja Kallaste linna vahel elanike arvu järgi.

Ehkki volikogus ei saanud kavandatud valimisisprotseduuri läbi viia, luges Ivar Tedrema ette kümme isikut, kelle kandidatuuri vallavalitsus Tartu Maakohtule esitas: Avo Alliksaar, Aimur Kruuse, Jaak Kuus, Kaido Mark, Hilja Neumann, Mart Polikarpus, Iive- Ann Saame, Helve Tenno, Küllike Uueküla, Rein Ärmpalu.

Kohtukaasistujate valimised lükkusid volikogu aprilliistungile. Siis selgub ka, kas need isikud, kes kaasistujaks olemise ajal saavad 65- aastaseks, võivad üldse kandideerida (sest kaasistuja ei tohi olla vanem kui 65 aastat).

3. Alatise korrakaitse- ja heakorrakomisjoni koosseisu muutmine

Komisjoni esimehe Rein Ärmpalu ettepanekul valiti Heino Viskuse asemel korrakaitse- ja heakorrakomisjoni koosseisu politseinik Toomas Härmson.

4. Kohalalgatatud küsimused

Päevakorravälise jutuainena oli volikogu esimehel välja pakkuda Rõngu vallavolikogu kiri Lõuna- Eesti vallavalitsustele, milles tehti ettepanekuid Riigikogu valimisseaduse ja teiste poliitiliste probleemide lahendamiseks. Pikk kiri liikus volinike seas ringi, kuid Priit Päkk seda ette lugema ei hakanud. "Valige mind maha, kuid poliitikat ei ole vaja vallavolikogusse tuua! Meil on oma asjad" - nii võib kokku võtta tema põhjenduse. Volinikud olid oma juhiga päri.

Mõningaid arvamusi Eesti päevapoliitika kohta siiski poetati- need olid väga vastukäivad. Pikemal arutelul oleks võinud kergesti tekkida sama olukord, mis valitseb Toompeal või Tallinna linnavolikogus- kõik on kõigiga tülis. Seda ei ole tõesti vaja, vallavolinik korraldagu elu oma mätta ümbruses. Kes tahab kangesti riigiasju seada, püüdku pääseda Toompea- künkale…

Nagu eelmises lehes välja hõigatud, käisid volikogu ja vallavalitsuse liikmed 12. märtsil Unipiha koolis rahvaga kohtumas. Kahjuks oli inimesi, kelles valla elu huvi äratab või küsimusi tekitab, napilt kohale tulnud. Nagu ikka…

Eelmises vallalehes avaldatud arengukava arutamise üleskutse ei ole toonud ühtegi vabatahtlikku arvamust. Nagu ikka…

Vallavalitsus kutsub arengukava arutamise koosolekutele nimeliste kutsetega suure jõugu mõttetalgulisi, kohale ilmub aina vähem huvilisi. Nagu ikka…

14. märtsil peeti spordihoones pasunapidu, kuhu kohalik orkester oli esinema palunud kaks külaliskollektiivi. Kuulajaid- vaatajaid oli vähem kui esinejaid. Nagu ikka…

Kuu aja jooksul ei ole keegi vallalehele helistanud ega kirjutanud. Nagu ikka…

Kambja aleviku seitse monopoli tegutsevad pankrotiohtu kartmata. Nagu ikka…

Kodused viinapoed rõõmustavad rahvast ka kõige kaugemas ääremaa külas. Nagu ikka…

Kraadijooke trimbatakse januselt nii peenes baaris kui ehedas punkris. Nagu ikka…

President Lennart Meri algatatud kodukaunistamisliikumine alustab maiskuus emadepäeval teist aastaringi, kuid maanteekraavid ja rentslid on peost poetatud kõntsa täis. Nagu ikka…

…

Kurtmist oskab igaüks jätkata.

Nagu ikka… on vähem neid, kes midagi muuta tahaksid- suudaksid. Kuid, nagu ikka, tõdeb iidne elutõde: muuda end ja maailm muutub .

Head muutmise suutmist meile kõigile soovides

P. S. Eelmised read lõin arvutisse pühapäeval kell 11.45. Poolteist tundi hiljem lisan juurde, et alati ei ole siiski nagu ikka. Hea mulje ja tuju tekitas Kambja I ümber järve jooks: huvilisi ja pealtvaatajaid oli üllatavalt palju.

Maailm muutub. Ka Kambjas!

Sel aastal on vallavalitsus pidanud kuus istungit: 16. ja 20. jaanuaril, 3. veebruaril, 3. ja 17. märtsil ning 1. aprillil. "Koduvald" annab päevakorras olnud teemadest põgusa ülevaate:

• Valla päästekorraldaja Aare Illusa ettepanekul kinnitas vallavalitsus tuletõrjeautoga tehtavate teenustööde hinnakirja. Kõigil, kes tahavad ulatuslikku või hoonete naabruses toimuvat kulu- ja prügipõletamist ette võtta, on võimalik nüüd tellida Kambja tuletõrjujad tuleohutust jälgima ja tagama. Võimaliku õnnetuse ennetamiseks kohale tellitud tuletõrjeauto väljakutsetund maksab 100 krooni, iga sõidukilomeetri eest tuleb tellijal tasuda 6 krooni. Vallavalitsuse määrus jõustus 10. aprillil 1998.
• Edelaraudtee palus vallavalitsuselt kooskõlastust reisirongide uuele sõiduplaanile. Vana- Kuuste rahva palvel tegi vallavalitsus raudteejuhtidele ettepaneku, et hommikune Tartu rong väljuks umbes pool tundi hiljem. Praegu jõuab raudruun linna juba kell 7, õppurite jaoks liiga vara. Ülenurme gümnaasiumis õppivatele noortele on rong aga ainsaks sõiduvahendiks, sest hommikune AS SEBE buss ei peatu Tõrvandis, ehkki vallavalitsus on seda taotlenud.
• Tartumaa Päästeteenistuse direktor Eeri Rebane teavitas vallavalitsust, et valla territooriumil on volitatud teostama tuleohutusjärelvalvet Tartumaa Päästeteenistuse vaneminspektor Aare Lõhmussaar (tel. 251 62129). Vallavalitsus otsustas, et Aare Lõhmussaarel palutakse vähemalt kord kuus vallamajas kodanikke vastu võtta.

Tuleohutusjärelvalve inspektori põhilisteks ametikohustusteks on:

• füüsilistele ja juriidilistele isikutele kuuluvate objektide tuleohutusülevaatuse teostamine nendes tuleohutust käsitlevate õigusaktide täitmise kontrollimiseks;
• ehitusprojektide läbivaatamine ja arvamuste andmine neis tuleohutusnõuete järgimise kohta;
• objektide tuleohutusalase ülevaatuse teostamine tegutsemis- või kauplemislubade koostamisel, tegevuse sobilikkuse suhtes arvamuse andmine;
• tulekahjude tekkepõhjuste selgitamine ja analüüs.
• Vallavalitsus on oma istungitel kavandanud 1998. aasta eelarvet ning vaadanud läbi 1997. aasta eelarve täitmise aruande ja volikogu revisjonikomisjoni protokolli.
• Valla arengukava koostamise hetkeseis on vallavalitsuses mitmel korral kõneteemaks olnud. Vallavanem Ivar Tedrema loodab, et vallavolinik Rein Ärmpalu juhtimisel koostatav dokument valmib enne suvepuhkusi, et seda saaks volikogus arutama hakata.
• OÜ Cambi tegi vallavalitsusele avalduse, milles paluti luba tõsta saunapileti hinda, sest eelmisel aastal jäädi kambjalaste saunatamisel kahjumisse. Ka sel aastal on majanduskulud kasvanud (ja kasvavad veelgi), mistõttu piletihinna "külmutamine" ei olnud vallavalitsuse hinnangul võimalik. OÜ Cambi kehtestas uued hinnad 1. aprillil.

Tavaliselt käib Kambja saunas umbkaudu 30- 40 inimest. See ei olegi väga väike arv, sest vallavanem Ivar Tedrema teada külastab ka Otepää linnasauna ainult poolsada inimest. Kambja saun vajaks remonti, kuid seni ei ole selleks raha jätkunud.

• Vallavalitsus on saanud mitmeid rahataotlusi, mida jõudumööda on toetatud. Ansamblile anti 200 krooni. Edukalt tõstmisega tegelev Jaanus Kutsar sai 1200 krooni võistlustel käimiseks. Haaslava meeskoorile, kus osaleb 4 meest Kambja vallast, eraldati 1000 krooni tegevustoetust. Et Kambja judolapsed saaksid maikuu lõpul Hollandis võistelda, eraldati judoklubile 5000 krooni. Valla abiga maksti ka Eesti Judoliidu sisseastumis- ja aastamaks… Toetatud on lapsevanemaid mitmesuguste koolikulude (ööhoid, õppemaks) tasumisel.
• Mitmel vallavalitsuse istungil on arutatud koolide, laste ja lastevanematega seotud probleeme (Unipiha kooli inspekteerimisakt, vanemate poolt hüljatud laste lastekodusse paigutamine, noor alkoholisõber, kelle tegevus otsustati valla lehe vahendusel avalikustada).
• Maa erastamine, tagastamine ja kompenseerimine annab vallavalitsusele tööd pidevalt. Protokolliraamatut lugedes saab aimu, et mõnikord läheb enne ametlikku otsust naabrite vahel tõeliseks maajagamiseks.

Kolmandat hooaega tegutseval Kambja näiteringil oli 17. aprillil järjekordne esietendus: publiku ette toodi J. Orgusaare "Suured vaimud". See on naljamäng kolmes järgus. Mängimise koht: Saalva talus 1888. aasta ümber.

Mõni minut enne esietenduse algust arvas lavastaja Jaan Aitaja, et õhkkond on töiselt närviline. Lavatööd ei saakski tuimalt teha, siis ei oleks vaatajail midagi nautida. Suuremaid äpardusi, millest tagantjärgi tore pajatada, sel korral ei juhtunud. Vallasekretär Reet Kiuru, kes kehastas Saalva koha omaniku naist Kärti, meenutas vaid, et tema mees, seda nii tegelikkuses kui näidendis, ei tulnud õigel hetkel lavale. "Algul tuli mul teda tagaselja tänitada, siis pidi ta ise lavale tulema. Tänitan ja tänitan, aga oodatavat ei tule, " jutustas harrastusnäitleja Reet Kiuru. "Kaua sa ikka oskad tänitada, läksin ja tõin Peedu/ Raivo lavale ning etendus sai jätkuda. Vaevalt, et publik vahejuhtumist aru sai, nemad arvasid, et nii peabki olema."

Näidendis "Suured vaimud" löövad kaasa Reet ja Raivo Kiuru, Anita Part, Margus Kriiva, Peeter Ruuge, Iry Sard, Aare Kappet ja Eero Agarmaa. Reet Kiurul on see esimene osatäitmine Kambja näiteringis.

Etenduse küpsetamisel tegid kunstnikutööd Eva Kuiv ja Mare Paidra, heli ja valguse eest hoolitses Märt Jaamets, rekvisiidid muretsesid Peeter Ruuge ja Märt Jaamets- tema on ka etenduse juht.

"Suured vaimud" on esimene etendus, mida vallamaja saalis mängitakse korraliku eesriidega. Pruun sametriie teeb kujutletava lava tunduvalt soliidsemaks- mõtle veel, et pisiasjadel ei ole elus tähtsust.

Kambja valla ajalehe "Koduvald" kehakultuurilisa Nr.1 Aprill 1998

Kambja spordielu edendamise seisukohalt tuleb tähtsaks päevaks pidada 11.märtsi k. a., mil toimus Kambja Spordiklubi asutamiskoosolek. Kambja SK on mittetulundusühinguna tegutsev vabatahtlik ühendus, mis ühendab spordi vastu huvi tundvaid, spordiga tegelevaid ja spordi arendamisest ning toetamisest huvitatud füüsilisi ja juriidilisi isikuid. Klubi tegevuse eesmärkideks on klubi liikmete ühistest huvidest lähtudes sportlik- tervistav tegevus, sportimiseks ja vaba aja veetmiseks soodsate tingimuste loomine, spordi arendamise kaudu tipp-, võistlus- ja rahvaspordi tasemel sportlike eluviiside propageerimine ning spordi propaganda.

SK põhisõnumiks ja peamiseks eesmärgiks on sportimisvõimaluse tagamine kõigile soovijatele. Rõhutada tahaks liikumisrõõmu, naudingu ja enesehinnangu tõstmise võimalusi sportimisel ning omaalgatuslikkust.

On palju küsitud- milleks seda spordiklubi üldse vaja on? Lisaks sellele, et riiklikul tasandil on spordielu korraldamise ja edendamise "algrakukeseks" spordiklubi, annab SK olemasolu võimaluse hankida täiendavaid vahendeid spordielu edendamiseks fondidest, annetajatelt, toetajatelt; laieneb liikmete huvitatus oma tegevuseks vahendite leidmisel. SK plussideks võib pidada ka seda, et harjumuste ja eelduste kujunemisel tegevuseks lähtutakse ühistest huvidest ning tegevus spordiklubis võimaldab kogu elu kestvat liikumisharrastust ja sportimist. Klubi olemasolul on võimalik kuuluda vastavate spordiliitude liikmeskonda.

Kambja SK asutamiskoosolekul valiti 4- liikmeline juhatus koosseisus Heiki Kortspärn, Rein Härmoja, Mart Jaamets ja Anne Välja. 14.aprilli seisuga kuulub spordiklubi ridadesse 25 sportimisest ja spordi edendamisest huvitatud isikut.

Kes on huvitatud Kambja SK tegevusest seadke sammud Kambja spordihoonesse või küsige infot telefonil 416- 347.

4. aprillil k.a. oli Viljandisse teater "Ugala" saali kogunenud spordi arenguga seotud ja sellest huvitatud ligi 400- liikmeline seltskond- Eesti spordikongress. Tartumaalt sõitis kongressi tööst osa võtma 7 inimest.

Spordikongressil kõlama jäänud mõtteid:

• Eesti spordipüramiid: tipud on meil olemas, püramiidi aluspõhi (koolisport) on küllaltki tugev, kuid keskelt on küljed sisse vajunud;
• Rahvuslikus spordipoliitikas tunnistada kõige prioriteetsemaks suunaks laste ja noorte liikumisharrastuse ja sportimise edendamine;

• Kohaliku spordi arengu aluseks lugeda spordiklubide olemasolu ning toetada igakülgselt nende asutamist ja tegevust;
• Laiendada üldist liikumisharrastust läbi rahva- ja tervisespordi. Kavandada ja korraldada rohkem tervisespordi üritusi;
• Luua (koostöös kohaliku omavalitsusega) paremad tingimused spordi edendamiseks ja spordi sotsiaalse tähtsuse suurendamiseks.

Arvestades spordiliikumise aina suurenevat tähtsust tänapäeva ühiskonnas, võib konstateerida, et vaba aeg, sport ja tervis on üksteisega tihedalt seotud. Üha rohkem on tunnetatav sportliku tegevuse kasulik mõju inimese heaolule. Praegusel murrangulisel perioodil oleneb meist endist, kas suudame valida õige suuna ja sihi tulevikuks.

Spordikongressil osales Kambja spordihoone juhataja

Sport algab eelkõige noortest- nendes huvi äratamisest, liikumisvilumuste- ja oskuste kujundamisest, õigest treeningmetoodikast ning rahulduse saamisest esimestel võistlustel.

Suurte muutuste aeg ühiskonnas on toonud muudatusi ka koolielus, andnud noortele enam vabadust, mis eeldab ka suuremat iseseisvust. Iseseisvusega võivad kaasneda liigsed pinged, mida on võimalik ja vajalik maandada kehalise aktiivsuse kaudu. See omakorda on vastukaaluks üha enam levivale kehalisele lodevusele, suitsetamisele, alkoholismile ja narkomaaniale. Arstide hinnangul õpilaste tervislik seisund halveneb, kaitseväkke kõlblike noorte leidmisega on probleeme, täiesti terveid lapsi leidub vaid üksikuid.

Koolil on elutähtis ülesanne tagada kehalise kasvatuse ja spordi kaudu tasakaal kehalise ja vaimse tegevuse vahel. Sport võimaldab tõsta üldist koolielu kvaliteeti.

Programmiline kehaline kasvatus koolis loob eeldused esmasteks teadmisteks ja oskusteks sportimises, kuid kehalise kasvatuse tundide piiratud arv ei rahulda õpilaste eale vastavat liikumisvajadust. Koolil tuleks mõjutada kohalikku omavalitsust, et see näeks kooli spordiringis parimat võimalust kaasata kõiki lapsi ja noori sportimisele ning arvestama seda ka koolile vahendite eraldamisel. Kooli spordiring pakub täiendavaid võimalusi liikumisharrastuseks ja ka võimalust tegelda omal valikul teatud spordialadega. Spordiringide töö on aluseks koolidevahelisele võistlussüsteemile.

Erinevate spordi organiseerimise vormide rollid ja ülesanded:

• programmiline kehaline kasvatus koolis- spordi algõpetus, spordihuvi tekitamine;
• kooli spordiring- sportimise võimaldamine kõigile;
• spordikool- õppe- metoodiline sportlik tegevus, spordialane koolitus;
• spordiklubi- sportlik treening+ võistlemine, sotsialiseerumine.

Kambja kooli spordiringide tööst võtab praegu osa 73 õpilast ehk 37 % õpilastest. Kõige aktiivsemad ringides osalejad õpivad I- V klassis- igast klassist osaleb keskmiselt 12 last ühe või mitme spordiringi tegevuses. Kurvastab see, et alates VI klassist huvi sportliku tegevuse vastu järsult langeb. Kõigist VI- IX klassi õpilastest osaleb spordiringides vaid 11 noort- see tähendab, et igast klassist on keskmiselt vaid 3 õpilast leidnud endale sobiva spordiharrastuse.

Kooliõpilaste sportlikud tulemused:

1. märtsil osalesid 9 noort judokat Võru III rahvusvahelisel judoturniiril Kevad '98. Pjedestaali kõrgemale astmele tõusis Marina Loomus (I koht, võistluskaal kuni 33 kg), II koha saavutas Kerli Kulberg. Neljanda koha vääriliselt esinesid Liisa Unt ja Mariann Rebane. Osavõtuga pidid seekord leppima kõik 5 võistelnud poissi.

Praegu valmistuvad Kambja judolapsed 3.- 4.mail toimuvateks Eesti C-klassi meistrivõistlusteks. Tublimatel judokatel seisab ees ka üks kaugem võistlusreis- maikuu viimastel päevadel osaletakse rahvusvahelisel turniiril Hollandi Kuningriigis.

26.- 27. märtsil toimusid Väätsal Sprite Cup '98 korvpalliturniiril finaalkohtumised maakoolide 8.- 9.kl. poistele. Kambja poistel tuli pärast tasavägised mänge kolmel korral vastu võtta napid kaotused. Kohtumine Keeni Põhikooliga võideti tulemusega 22: 19 ja kokkuvõttes saavutati 41 maapõhikooli arvestuses igati tubli 7. koht.

9. aprillil korraldasime 6.- 7. klassi õpilastele ühise spordipoolpäeva Rõngu korvpallipoistega. Korvpallilahingu võitis Rõngu koondvõistkond. Kambja võistkonna resultatiivsemateks punktitoojateks olid Tarmo Kiuru, Oliver Ots ja Mairit Paidra (neiu poiste hulgas!). Saalibändis võitsid 7.klassi tüdrukud 6. klassi tulemusega 4:0. Vabaviskevõistluses osales kolm poiste ja 2 tüdrukute võistkonda. Oli sportlikke elamusi pakkuv pärastlõuna.

Spordiuudiseid Kuustest ja Unipihalt

Neid ridu kirjutades näen silmanurgast karikate rida, mis annab tunnistust Kuuste kooli jõumeeste edukast tegutsemisest lamades surumise vallas. Sellest spordialast, mis koolinoorte hulgas visalt populaarsust kogub, oli lähemalt juttu ühes varasemas "Koduvallas".

Järjekorras neljas lamades surumise võistlus peeti märtsikuu viimasel päeval Kõrvekülas. Neljandat korda tuli üldvõit meie kooli! Võidurõõmu maitsesid Kermo Käärst, Hannes Brikkel, Alvar Täht, Ago Tamm, Kristjan Radinkov, Rauno Lints, Eiko Polikarpus, Lauri Palumets ja nende õpetaja Rein Orrin.

Jaanuaris võõrustas meie kool lauatennisehuvilisi õpilasi Vara ja Ilmatsalu põhikoolidest. Korraldajate rõõmuks said Kuuste meeskonnad koguni kaksikvõidu. Masendavast üleolekust oli asi siiski kaugel ja pealtvaatajad võisid nautida sportlikult pingelist pärastlõunat.

Veebruaris Tartumaa koolinoorte meistrivõistlustel sisekergejõustikus olid edukad Jaanis Brikkel (esikoht poiste C- vanuseklassi 600 m jooksus ja Ragne Õunapuu (teine koht tüdrukute D- klassi sama distantsi jooksus).

Hoolimata pingelisest õppetööst lõpuklassis, ei ole Lauri Palumets unarusse jätnud oma maadlustreeninguid. Nii saavutas ta kõrgetasemelisel Jaan Jaago mälestusturniiril kreeka- rooma maadluses. Lauri on ka selle aasta kadettide (15- 16 aastaste) Eesti meister.

Poisid:

1.-2. Rainer Kuusik, Margus Mooses; 3. Martin Saar

Tüdrukud:

1. Marina Liira; 2. Liisi Roos; 3. Gerli Kähr

Diplom Pangodi Suurjärve ületamise eest…

• uiskudel: Rainer Kuusik, Jaanus Mooses, Kristi Punnisson, Marina Liira, Liisi Roos, Helen Saar, Gerli Kähr.
• suuskadel:Margus Mooses, Martin Saar, Kristjan Roos, Halar Punnison, Tarmo Kosk.

Teadmiseks loomaomanikele

Lugupeetud loomaomanik! Tänavune lehmade diagnostiline uurimine algab mai lõpupoole. Lehmade uurimine on kohustuslik piimamüüjatele. Samaaegselt toimub koerte ja kasside vaktsineerimine marutaudi vastu.

Sel aastal on kõik teenused tasulised. Veiste diagnostiline uurimine:

1-10 looma (iga loom) -15kr; 10-20 looma (iga loom) -10kr; üle 20 looma (iga loom) -5kr.

Koerte ja kasside vaktsineerimine marutaudi vastu a'20kr.

Ajagraafik: 25.-26.mai -endine Parve osakond, 27.mai -endine Kiisa osakond, 2.juuni -Kammeri, Pangodi, Kodijärve. Kuupäevade järgi kohad ja kellaajad panen välja poe juurde, sidesse, vallamajja, katsun ka postiga koju saata, samuti palun piimavedajat, et ta annaks teated piimatoojatele edasi. Kuulutused saavad väjla peale 10. maid. Kui vajate informatsiooni, võite helistada tel. 416-218.

1998.aastaks põllumajandustootjatele otsese toetuse maksmise korrast

Tera- ja kaunviljade, rapsi, rüpsi ning seemnelina otsest toetust makstakse taotlejale juhul, kui :

• taotlejal on teravilja koristuspinda vähemalt 5 ha;
• taotleja täidab agrotehnika ja taimekaitse nõudeid.

Juhul, kui taotleja on rikkunud või täitnud mittenõuetekohaselt agrotehnika nõudeid ja põldude umbrohtumise tase on üle 20% kultuurtaimede arvust, jäetakse taotlus rahuldamata;

Toetuse vormikohased taotlused tuleb esitada Tartu Maaparandusbüroole (Tartu, Kooli tn. 13) 10.juuniks 1998.a.

Kambja vallamajas võtab Tartu Maaparandusbüroo töötaja Jaak Kask taotlusi vastu 3.juunil 1998.a. kell 9.00 - 12.00.

Lisaks taotlusele peab taotlejal olema kaasas:

• maakasutusplaan sortide järgi 0,1 ha täpsusega;
• sordi kohta tõend;
• maksuameti tõend seisuga peale 01.mai 1998.a.
• pass;
• hoiuarve number (uus).

Täiendav info: Tartu Maaparandusbüroost, tel. 422-840, hr. Jaak Kask

Marjakasvatustalu müüb:

• kultuurpohlade taimed (pottides ja pottideta hulgi; sordid "Koralle", "Erntekrone", "Erntesegen")
• kultuurmustikate taimed (pottides ja kilerullides; "kõrge", "madal")
• mesimuraka taimed (kogused piiratud)
• mustsõstra ja tikri hübriidide istikud (sordid "Josta", "Kroma")
• rohelise mustsõstra istikud (sort "Vertti")
• mustsõstra istikud (sügisel ka hulgi; sort "Öjebyn")
• energiavõsa (tootmispõldude rajamiseks istutusmaterjal- pistoksad, 7 erinevat klooni Rootsist. NB! 1ha tootmispõllu rajamiseks kulub 18000 pistoksa!)

Tartumaa talujuhi täiendõpe ja praktika Saksamaal

Sihtgrupp: Põllumajandusharidusega noor.

Teemad: Saksa keele täiendõpe 100 õppetunni ulatuses 3- päevaste tsüklitena veebruarist maini 1999.

Suhtluskeel + erialasõnavara taime- ja loomakasvatusest ning tehnikast.

Praktiline töö taludes kestvusega kuni 1 aasta.

Lektor: Malle Ploovits

Maksumus: 2000 krooni.

Registreerimine: Kuni 25. november 1998 tel. 27/421 891. Meie a/a 6522002742 Eesti Maapank Tartu kood 765, kursuse kood 272.

Lisaks pakume tõlketeenust eesti keelest saksa keelde ja vastupidi: *loengute järeltõlked, *keeleabi külaliste vastuvõtul, *dokumentide tõlge ja notariaalne kinnitus, *keeleõpe kohapeal.

Hinnad kokkuleppel, teatada tel. 27/421 891

Lugupeetud kaasmaalane!

Põllumajanduslik tootmine koos riistade, masinate ja tehnoloogiatega muutub kaasajal kiiresti. Vanad tööriistad ja masinad jäävad tootmisest kõrvale ja hävivad, aegunud tootmistehnoloogiad jäävad unarusse. Kuid oma kodu ja kodumaa tundmaõppimise, noorte kasvatamise ning ajaloolise tõe tutvustamise seisukohalt on neil ka edaspidi täita oluline osa.

Tänase põllumajanduse paremaks mõistmiseks ning põllumajanduse arenguloost ja põllumajanduses kasutatavatest tootmisvahenditest ülevaate saamiseks on vajalik nii endisaegsete kui ka praeguste tööriistade- masinate kogumine, säilitamine ja eksponeerimine. Alles oma silmaga nägemisel ja võrdlemisel saab mõistetavaks uute tööriistade- masinate ja tehnoloogia efektiivsus ning majanduslik kasulikkus.

Seepärast on meil siiras palve kõigile Tartumaa inimestele- kui Teil on kodudes põlluharimisriistu nii sotsialismiajast kui ka varasemast perioodist ja kui Te olete nõus neid muuseumile kinkima, võtke meiega ühendust.

Lisaks esemetele tunneme huvi varasema põllumajandusalase kirjanduse vastu. Oleme huvitatud alljärgnevatest trükistest:

• Eesti. Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus

I Tartumaa, ilmus 1925. aastal

II Võrumaa, 1926

VI Saaremaa, 1934

• Loomakasvataja- 1929, 1931
• Põllumajandus- 1941
• Eesti Talu- 1937, 1940
• Põllumees- 1895, 1897, 1900- 1902, 1904, 1905- 1912, 1933- 1935, 1937
• Talu- 1926, 1935

Muuseumis on avatud püsinäitused teraviljakasvatusest, aiandusest, mesindusest, linakasvatusest, linnukasvatusest, talupoja veovahenditest ja põllumajandustehnikast. Puudub aga korralik näitus loomakasvatusest: 19. sajandi II poolel mõisates ja 20. sajandi algul taludes sai peasuunaks loomakasvatus, eriti piimakarjandus. Selle lünga tahame likvideerida sügiseks. Näituse eesmärgiks on tutvustada karjamajandust umbes 100 aastat tagasi. Paralleelselt tahame ära märkida ka sovhooside- ja kolhoosideaegset perioodi.

Seoses näituse koostamisega tunneme huvi esemete, fotode ja dokumentide vastu, mis kajastavad veise-, sea-, lamba- ja hobusekasvatust, samuti või, juustu ja kohupiima valmistamist.

Meie aadress: tartumaa, Ülenurme, Tõrvandi sjk. EE 2430, tel. 412 397.

Nii arvab Rõngu vanasõna. Sotsiaalnõunik Heli Jaametsa koostatud nimekiri, mida "Koduvald" täna ja järgmistes numbrites avaldab, tunnustab Kambja vallas elavaid lasterohkeid emasid- isasid. Et selliste nimekirjade koostamine on keeruline ja aeganõudev tegevus, võib olla ka ebatäpsusi. Palume juba ette vabandust, kui keegi on kogemata nimekirjast välja jäänud- ebatäpsusi saab alati parandada, andke neist kiiresti teada.

Ühtlasi tervitab toimetus kõiki emasid ja vanaemasid, sest maikuu teisel pühapäeval on jälle emadepäev.

MARILI VASSILJEV sünd. 06.03.1998 Mäeküla

HENDRIK HERMANN sünd. 15.03.1998 Lalli

BRENDA SIMENSON sünd. 01.04.1998 Rebase

Kuidas luua uusi võimalusi ettevõtluse arendamiseks?

1. Kambja peaks tulevikus rohkem rõhuma transiidile. Otepääle ja Võrru sõitjaid tuleb meelitada Kambjast läbi sõitma ja siin peatuma. Nii suvel, kui ka talvel toimub Lõuna-Eestis mitmeid üritusi ja Kambja peaks muutma ennast atraktiivsemaks, ennast tutvustama, et neid inimesi siin teenindada.

2. Lõuna Eesti elatub hetkel suures osas metsa müümisest. Töötlemata palgid müüakse välismaale. Töökohti saaks luua, kui jõutaks arusaamisele, et tasuvam on müüa töödeldud puitu ja isegi valmistoodangut. Minu teada on praegune pakkumine mööbliturul kontorimööblile suunatud, kuna tavainimene pole veel nii maksujõuline. Aga küll jõuab ka tema nii kaugele, et oma elamisse uut mööblit ostma hakata. Ta võiks eelistada siis kohalikku toodet. Kõik eeldused selliste ettevõtete arendamiseks on olemas. Kuid kindlasti tuleb teha enne turu-uuringuid ja reklaami, et asi õigesse kohta jõuaks. Kui Kambjas on juba olemas puidufirmasid, siis võiks vald neid reklaami ja turu-uuringute osas toetada.

Kuidas hoogustada puhkemajandust ja turismi kui ettevõtlust?

Lõuna-Eestit külastavate puhkajate ja kultuuri- ning spordihuviliste arv aina kasvab. Esialgu veel siseturistide arvelt, kuid mõne aasta pärast saab juba kindlasti ka välisturistide külastuste kasvust rääkida. Et neid teenindada, oleks juba praegu õige aeg vastavaid asutusi looma hakata. Mina pakuks nendeks asutusteks välja majutuse, mis oleks keskmisele rahakotile suunatud, suurem söögikoht (40-66 inimesele), kus pakutakse rahvustoite ja korralik saun, kus ka möödasõitjad ennast pesta saaksid. Ujumiskohast ühes turismipiirkonnas ei saa üle ega ümber. Praegune Kambja järvede olukord ei meelita isegi kohalikke ujuma. Seda kõike annaks korraldada, kuid ainult laenu abil pole see võimalik. Enne, kui ettevõte hakkab ära tasuma (3-5 aasta pärast), on vaja juba suuri summasid panka tagasi maksta. Oleks vaja investeerijaid, kes oleks nõus kapitali pikemaks ajaks ja kergematel tingimustel nende ettevõtmiste alla panema. See oleks küll suur risk, kuid vald võiks aidata neid investeerijaid leida ning olla ka nendele garantiiks.

Kambja kui magala

Kindlast on teretulnud inimeste suundumine linnadest maapiirkondadesse elama. Praegune elamuehitus on seiskunud, sest rahvast pigem väheneb kui rohkeneb. Mõne aja pärast aga tekib kindlasti vajadus uute korterite järele, sest noori, kes oma peret hakkavad looma, on küll. Miks mitte neid linnast välja (kuid mitte väga kaugele) meelitada, sest siin on elu ka odavam.

Suurem asula tekitab rohkem tarbimist, arendab ettevõtlust ja juurde tuleb uusi töökohti.

Millal oleks õige elamuehitusega peale hakata? Vastus: praegu. Kes peaks kulud katma? Ei tea.

Kambja valla arengus peaks käsikäes liikuma teeninduse (ka turismi arendamine) ja uute elamute ehitamine.

Valla hariduselu

Pöördumises (vaata Rein Ärmpalu artiklit eelmises "Koduvallas"- toim.) mainiti, et eesmärk on suunata enamus noori gümnaasiumidesse, mis omakorda on suunatud edasiõppimisele ülikoolis. Mina arvan, et maal on kutseoskusega rohkem peale hakata kui akadeemilise haridusega. Tegelema peaks kutsenõustamisega, et noor suudaks juba varakult oma tööalase kutsumuse ära tunda, ega peaks teda hiljem ümberõppele saatma. Vanemate seas peaks ümberõpet küll korraldama.

Kindlasti on vaja täiendkoolitust ja seda kogu Lõuna-Eestis. Miks mitte mõelda täiendkoolituskeskusele Kambjas? See ei pea ju tingimata suurlinnas asuma.

Alustada võiks täiskasvanute arvutikoolitusest. Ilma arvutioskuseta ei taheta inimesi tööle võtta. Kambjas on arvutiklass olemas, õpetaja samuti.

Sotsiaalolud

Arvutikoolitus on ka üks punkte, mis vähendaks sotsiaalseid pingeid. Inimesed, kes on arvutit õppinud, on enesekindlamad ja neil on kergem tööd saada. Eraldi peaks tegelema nende inimestega, kes pole mingil sotsiaalsel põhjusel tööd tegema, või kes ei tahagi tööd teha.

Sotsiaalseid pingeid aitab ära hoida ka see, et noortega pidevalt tegeleda. Mingil juhul ei tohi kaduda need huviringid, mis juba töötavad.

Kadriorus 7.aprillil 1998

Kodukaunistamise Peakogu pidas nõu

Kodukaunistamise peakogu arutas täna 25.aprillil Tallinnas toimuvat kodulinna suurpuhastust. Peakogu pidas oluliseks, et selles ettevõtmises osaleks kogu linnarahvas ning vajalikuks, et aktsioon ei piirneks üksnes Tallinnas toimuvaga, vaid et üle Eesti võimalikult paljud inimesed korrastaks oma koduümbrust, ja koolilapsed koolimajade ümbrust, näiteks. Tallinna linna esindaja kodukaunistamise Peakogus Tõnu Karu ütles, et Eesti ei tohi minna Euroopasse pesemata akendega.

Eelmisel aastal otsustati, et 1998. aasta suvel korraldatakse Kambjas teist korda kihelkonnapäev (traditsioon algatati 1989. aastal). Algselt kavandati ettevõtmine ühepäevasena, kuid nüüd on programm sedavõrd kosunud, et kambjalased saavad osa kahest sisutihedast kodukandipäevast.

Kihelkonnapäevade eesmärgiks on Kambja aja- ja kultuuriloo teadvustamine. Ettevõtmisele lisab tuumakust hariduskonverents "Eesti kool- juured ja tänapäev", mille alasektsioon tuleb kokku Kambjas. (Hariduskonverentsist kirjutatakse põhjalikumalt selle "Koduvalla" kaasandena ilmunud Kambja kooli lehes "Vahetund").

Ajakava:

28. august 1998

10.00- Tähtpäevakonverents "Kambja kihelkond"

*Kambja kihelkonna üldiseloomustus: praeguste valdade vallavanemad I. Tedrema, A. Kalvet, V. Tartes, M. Pleksner

*Kambja kihelkonnakiriku ajaloost: H. Tammur, J. Stepanov

*Väljapaistvaid isikuid Kambja kihelkonnast: H. Neumann

*Kohvipaus

*Uurimused üksikisikutest

14.00- Lõunaaeg

15.00- Mälumäng

17.00- Spordivõistlused spordihoones

1. august 1998

11.00- Hariduskonverentsi "Eesti kool-juured ja tänapäev" sektsioonide töö Kambja vallamajas ja koolimajas

14.00- Lõunaaeg

15.00- Uue koolimaja nurgakivi panek. *300-aastaste koolide austamine *Hariduskonverentsi kokkuvõtted. *Uue õppeaasta avamine

17.00- Laulupidu.

19.00- Rahvapidu ansambliga

Kambja kihelkonnapäeva korraldustoimkond kuulutab uuesti välja fotokonkursi, sest detsembris avaldatud üleskutse ei leidnud vastukaja Osalema oodatakse nii noori kui ka juba kogemustega pildistajaid.

Isegi hallis ja ilmetus argipäevas leidub midagi, mis jääb silma neile, kes tavatsevad maailma vaadata ka läbi fotoobjektiivi. Midagi erilist, midagi ainulaadset, midagi vaid sellele paikkonnale omast. Sageli saab sellisest ülesvõttest pärl isiklikus fotoalbumis või kaunistus toaseinal. Ent mõnikord on foto nii hea, et sobib postkaardiks või koguni raamatupildiks.

NÄIDISFOTO: Pildistada võib kõike, fotol Doksi baar Kambjas. Foto: Peeter Ruuge.

Fotovõistluse tingimused:

• konkursil osalemiseks sobib igasugune Kambja kihelkonda kajastav foto (kõige sobivam formaat on 10x 15),
• tabava allkirja ja autori varjunimega varustatud fotole lisada ümbrik, mis sisaldaks andmeid võistlustöö autori või/ ja omaniku kohta,
• foto võib olla ka must- valge ja pärineda möödunud aegadest,
• konkursile saadetavaid fotosid eksponeeritakse kihelkonnapäeval korraldataval näitusel,
• sobivaid fotosid kasutatakse Kambja kihelkonda kajastava postkaardikogumiku väljaandmisel ja teiste trükiste illustreerimisel,
• parimaid fotosid auhinnatakse,
• võistlusfotod saata auhinnakomisjonile enne 1.augustit 1998.
• võistlustööd tuleb saata või toimetada käsipostiga kihelkonnapäeva korraldustoimkonna usaldusisikule Margus Kriivale (aadress: Margus Kriiva, Aakaru küla, Kambja sjk, Tartumaa EE2432)

Haridusseltsi "Tõrvik" eestvedamisel toimus 23. veebruari õhtul Unipiha Algkooli ruumes Eesti Vabariigi 80. aastapäeva pidulik tähistamine.

Peo perenaisteks olid õpetaja Eha Jakobson, Julia Punnison, Maarika Mooses, Karin Rahnoja ja Anneli Altement. Avakõne, milleks oli kindral J.Laidoneri lahkumiskõne Vabadussõjast osavõtnud ohvitseridele ja sõduritele, pidas Erlend Sild.

Piduliku toosti langenud kangelaste auks lausus sõjaveteran Kalju Maasik. Tema meisterdatud on ka iga- aastane pärg Pikksaare ausambale. Tänavu lisandus sellele ka Kambja Kaitseliidu oma.

Pidulikult kaetud laua taga, kus ei puudunud rosinatega kringel ja shampuski, meenutati kohvitassi taga möödunud aegu. Haridusseltsi "Tõrvik" esinaine Eha Jakobson tutvustas kokkutulnutele regionaalprogrammi raames kavandatavat projekti internetipunkti võimalikust avamisest Unipiha Algkooli ruumes. Kõik pidupäevast osavõtjad leidsid selle vajaliku olevat.

Peoõhtut ilmestasid Kambja segakoori ansambli poolt esitatud isamaalised laulud ja akordionist Juhan Sakur. Laulu ja jalakeerutust jätkus terveks õhtuks. Pidu lõppes alles pärast südaööd.

aprillis 1998

mais 1998

Helgi Muller

Tervist, õnne ja kaunist looduse ärkamise aega soovivad Kambja vallavalitsus ja vallavolikogu.

UUDISED JA TEATED

Suvel lastelaagrisse

Majandusraskustes perede kuni 12. aastased (kaasaarvatud) lapsed saavad tasuta tuusiku. Luunja lastelaagrisse (juuni lõpus- juuli alguses) soovist teatada sotsiaalnõunikule tel. 416 205 15. maiks.

Internetiuudised

Kambja internetipunkt on avatud E,T,K,R 11-16 ja N 16-21. Kuuste internetipunkti lahtiolekuaegu saab teada Kuuste koolist.

Internetipunktis on soovijail võimalik vastava avalduse täitmisel saada isiklik e-posti aadress.

Must-valge teksti väljatrükk A4 formaadis maksab vallavalitsuse otsusel 3 krooni leht, pildi trükkimise eest küsitakse poole rohkem.

Maikuus on kavas soovijaile korraldada internetiteenuste algkursusi.

Briketi soodusmüük

Briketti (AS Sangla) saab soodsalt osta kuni 30. aprillini. Hind: 399 krooni tonn. Kui korraga tuuakse 6 konteinerit (a' 2 tonni), siis on veotasu umbes 50 krooni tonni kohta. Kui briketti tuuakse autoga, millele mahub ainult 2 konteinerit, on veotasu 100 krooni tonni kohta. Briketisoovist teatada vallamajja sotsiaalnõunikule 25. aprillini.

Kuuste naiskoor pidutseb

1. aprillil 1998. a. algusega kell 17 korraldab Kuuste naiskoor (dirigent Tiiu Voort) oma 45. sünnipäeva auks Vana-Kuuste koolimajas kontserdi. Õhtul toimub tujuküllane pidu, millel tantsuks mängib Ülenurme rahvamuusikaansambel.

Kambja Laulu- ja Mänguselts viib laupäeval, 20.juunil soovijad Kambja kihelkonna põhjaossa kultuuriloolisele ekskursioonile. Sobiva suurusega bussi tellimiseks vajalik eelnev registreerimine telefonil 416-416. (Hilja Neumann)

Kambja Laulu- ja Mänguselts on alustanud liikmekaartide välja jagamist. Fotod (3x4 cm) tuua Eha Paadele (oü Cambi, vallamaja teisel korrusel, tuba 19).

Proua Sirje Sakur tänab Heiki Kortspärna ja Enno Soodlat, kes organiseerisid väga kiiresti Rebase külas teede lagunemise tõttu läbipääsmatuks muutunud tee korrastamise.

Tänan südamest Kambja vallavalitsust, volikogu, laulukaaslasi segakoorist (ka endisi), kes õnnitlesid mind südamlikult 85. sünnipäeval ning võtsid osa mu juubeliõhtust.

Suur tänu ka ajaleht "Koduvald" peatoimetajale hr. Toivo Ärtisele, kes avaldas minu kultuurivallas tehtud memuaarid "Oli kord…" rubriigis.
Armin Rebane

Toimetus ootab lugejailt kaastöid: uudiseid, sõnumeid, fotosid, teateid, arvamusi, küsimusi, kodu-uurimusi, omaloomingut…

Peatoimetaja Toivo Ärtis (tel. 416 457)
Toimetus: Hella Sule, Kaido Mark, Peeter Ruuge
Tehniline toimetus: Tiiu Laane, Kaari Helstein, Priit Kiuru, Sulev Kaasik.
Toimetuse postiaadress: EE 2432 Kambja sjk., nõudmiseni või e-post toivo@kambja.edu ee
Trükk: AS Tartumaa, trükitud 800 eksemplari.
Võrguväljaanne: http://www.kambja.ee/