Kambja valla ajalehe "Koduvald" kaasanne Nr.4 Aprill 1998  

• Ajakirjanikud koolis 
• Inglise keele päev
• Kambja lastel sportlik kevad
• Kuuste õpilased aineolümpiaadidel ja võistlustel
• Olümpiaadid Kambja koolis 
• Unipiha lapsed kevadmatkal
• Seitsmes Meel
• TASEMETÖÖ: Suvi- kas õnn või õnnetus, mure või muretus
• REISIKIRI: Põltsamaa- Juuru- Paide
• PERSOON NR. 1: vallasekretär Reet Kiuru vaatab seebikaid harva
• PERSOON NR.2: Sotsiaalnõunik Heli Jaamets oli hea õpilane

28. ja 29. aprillil külastasid Unipiha kooli Mati Narusk ETV-st ja Sirje Pärismaa "Maalehe" toimetusest. Nendega oli kaasas ka fotograaf.  

Ajakirjanikud jälgisid meie koolielu ning tunde. Esimesel päeval pärast kolmandat tundi oli õpetaja kutsunud kooli meie vana tuttava hobuse, kelle nimi on King Lear. Pärast hobusega ratsutamist käisime järvel vaatamas, kuidas naerukajakad pesa Väikese saare lähedale ehitasid. Mõnes pesas oli juba tumepruun imearmas muna. Ajakirjanikud filmisid kõike seda. Siis, kui koolipäev läbi sai, sõitsid nad ära.  

Järgmisel hommikul tulid nad koos meiega võimlasse ning uudistasid meie sportimist. Pärast esimest tundi jooksime koos Kopsumäge vaatama. Kui me kooli tagasi jõudsime, laulsime kevadlaule ning oma kooli laulu. Telemees Mati Narusk võttis selle kõik filmi peale. Peale õpetajate võtsid ajakirjanikud Mati ja Sirje intervjuu ka Margotilt, Marguselt, Marinalt ja Kristilt. Selles küsisid nad palju meie kooli kohta. Mida täpselt? Seda saate teada, kui loete juuni alguse "Maalehte" ja vaatate telekast saadet meie koolist (oli eetris 7.juunil- toim.). Veel filmis Mati puude ladumist kooli kuuri ja koolikella helistamist enne tundide algust. Enne äraminekut palusid ajakirjanikud meil mõelda meie kooli tutvustavale saatele pealkiri ja saata see neile. 

Me loodame, et neile meeldis meie kool. 

4. klassi õpilased Kristi, Marina, Jaanus  

Inglise keele õpetaja Thor- Sten Vertmann üllatas lapsi külalisega- klassi ette tuli Texase osariigist pärit noormees Brad Carey, kes jaanuarist peale õpetab Tartu Õpetajate Seminaris ja mitmel pool mujalgi inglise keelt. Ta tutvustas pisut ennast ja kodu osariiki ning siis said kuulajad kasutada oma keeleoskust ja küsida kõike, mis huvi pakkus. Aktiivsemad olid Vahur Liira ja Astrid Mats 5.klassist. Keerulisemad küsimused aitas õpetaja tõlkida. Külaline ise oskas eesti keeles vaid mõnda sõna, eriti hästi tuli välja "kartulisalat". 

Keeleüritus jätkus viktoriiniga. Õpetaja üllatas ka sponsorite abil muretsetud auhindadega- pakkus võimalust McDonald'sist tasuta hamburger saada, kinno "Titanicut" vaatama minna või (ja) terve kast jogurtit süüa (viimane võimalus avanes kahele parimale- noorematest Mart Ilvesele, vanematest Kadi Vojevodovale). Soovijad said külaliselt autogrammi ja juuresolevat fotot tellida. 

Mina mõtlesin kui väga sellised üritused lastele "ära kuluvad", sest õppetunnist ja filmivaatamisest saab enamasti passiivset keeleoskust. Keelt on aga vaja ju suhtlemiseks.

• Igal kevadel toimuvad Elvas Tartumaa koolinoorte meistrivõistlused murdmaajooksus. Sellel aastal osales võistlustel 26 õpilast meie koolist. Võisteldi 300m, 500m, 1000m ja 2000m jooksus. Parimaks tulemuseks oli Steve Appleine III koht 1000m jooksus ajaga 3.43,5. 
• Kambja kooli aastapäeva ürituste raames (24. aprillil), korraldati õpilastele ja vilistlastele spordiprogramm. 

Veel toimus täpsusvõistlus korvpalli palli viskamises väljaku keskjoonelt. Visketehnika võis iga võistleja ise valida. Igal võistlejal oli ainult üks vise. Kolmekümne viiest võistlejast osutus ainult üks, Kurmet Paidra õnnelikuks tabajaks ning võitis võistluse. 

Viimasena peetud ägeda korvpalli kohtumise koolilaste ja vilistlaste vahel võitis õpilasvõistkond tulemusega 22:19. 

• Kambja Põhikooli kevadine spordipäev toimus 12. mail Ülenurme kooli staadionil. On kujunenud traditsiooniks igakevadised koolisisesed kergejõustiku võistlused. Õpilased võistlevad 30m, 60m, 400m, 800m jooksus (vastavalt vanusele), palliviskes, kaugushüppes ja pendelteatejooksus. 

Katre Pind, kehalise kasvatuse õpetaja 

Geograafiaolümpiaadi eelvoorus osalesid Lauri Palumets ja Rene Prost 9. klassist; Ragnar Brikkel, Jaanis Birkkel ja Rauno Lints 7.klassist ning Ago Tamm ja Kristjan Radnikov 6. klassist. 9. klassi õpilaste hulgas saavutas Lauri Palumets esikoha ning ülevabariigilises lõppvoorus Jüri gümnaasiumis oli tema koht neljas. 

Bioloogiaolümpiaadi eelvooru paremuselt kuues kirjalik töö viis Lauri lõppvooru, kus ta parandas tunduvalt oma kohta ja edestas kõiki. Sama olümpiaadi 7. klasside arvestuses sai Ragnar Brikkel eelvoorus 15. koha ja lõppvoorus 12. koha. 

Loodusõpetuse võistlusmängult Lähte ühisgümnaasiumis võitsid osa 4. klassi Riin Palumets ja Halja Silm ning 5. klassi Kristi Kirs ja Kaarli Kivimaa. 

Maakondlikul matemaatikaolümpiaadil osalesid õpetaja Marju Orioni juhendamisel 5. klassi õpilased Kristi Kirs, Karit Miina ja Kaarli Kivimaa. Järelkasvuolümpiaadil käisid neile lisaks Anari Snetkov 5. klassist ja Innar Nemvalts 8. klassist. 

Maakonna inglise keele olümpiaadil käis Alvar Täht 6. klassist. 

Laeva põhikoolis nelja kooli solistide konkursil esinesid Tarma Rannik 2. klassist, Riin Palumets 4. klassist ja Kairi Vaht 8. klassist. 

Innukalt käidi ka spordivõistlustel. Elvas Tartumaa koolinoorte meistrivõistlustel murdmajooksus saavutas tüdrukute D-klassi 300 m jooksus Kristi Kirs 3. koha. Jaanis Brikkel tuli poiste C-klassi 500 m jooksus 2. Ja poole pikemal distantsil 3. koha. 

Maakonna koolinoorte kergejõustikuvõistlustel Ülenurmes sai Jaanis 800 m jooksus 2. koha. 

Meie kooli 6. - 8. Klassi poiste jalgpallivõistkond pidas Varal sõpruskohtumise kohaliku kooli eakaaslastega ja kaotas napilt 2:3. 

Kaido Mark 

Õppeaasta II pool on alati sisustatud lisaks õppetööle ka olümpiaadidel osalemisega. 

Kambja kooli õpilased on tublilt esinenud maakondlikel olümpiaadidel ja konkurssidel. 6. ja 7. klassi õpilased Kristiina Tiideberg (II koht), Hellis Hamunen (VI koht), Eva Unt (III koht), Mairit Paidra (V koht), Valmar Kuristik (IX koht) olid tublid maakondlikul ajaloo- olümpiaadil. Koolisisesel konkursil Eesti ajaloo tundmises näitasid kõige paremaid teadmisi 9. klassi õpilased Esta Toomsoo, Urve Eensaar ja Kristjan Kivimaa. 

Integreeritud loodusainete võistlusel Lähte Ühisgümnaasiumis saavutas kõige rohkem punkte VII klassi õpilane Eva Unt (I koht). 

IV klassi loodusõpetuse olümpiaadil saavutasid Liisa Maata ja Kati Hiir 5. koha 25 võistkonna hulgas. 

Matemaatika viktoriinil "Nuputa" oli III koha vääriline V- VI klassi võistkond koosseisus Kuido Kondike, Kristiina Tiideberg, Mart Ilves ja Tarmo Kiuru. 

Kooli eest oldi väljas matemaatika olümpiaadil, kus märkimisväärseid tulemusi saavutasid Astrid Mats (V klass), Kristiina Tiideberg (VI klass), Mairit Paidra (VII klass), Eva Unt (VII klass), Aron Ott (VII klass), Kristjan Kivimaa (IX klass). 

Valdo Ventman ja Jaanus Roos olid tublid füüsika olümpiaadil (9.-12. koht), Kristjan Kivimaa ja Esta Toomsoo keemia olümpiaadil (7.-8. koht), maateaduse olümpiaadil Hellis Hamunen ja Kristiina Tiideberg (13.-14. koht), Eva Unt (4. koht). 

Maakonna inglise keele olümpiaadil käisid Kristiina Tiideberg (VI klass) ja Kadi Vojevodova, Karmen Murumets (VIII klass). 

Õpilasi valmistasid olümpiaadideks ette õpetajad: Marju Pehlak, Mare Mõisa, Mait Rebane, Tiiu Laane, Aigi Kikkas, Mare Paidra, Thor-Sten Vertmann. 

Olümpiaadidel, konkurssidel ja võistlustel osalemine on tõsine jõuproov teiste maakonna koolidega, arvestades seda, et enamik osalejaid tuleb keskkoolidest ja gümnaasiumidest. Kool on kindel, et toimetulekuks järgmises kooliastmes on sellised jõuproovid olulised, sest õpilased omandavad iseseisva töö oskused (töö kirjandusega, teatmeteostega jne.) ning koguvad täiendavalt programmiväliseid teadmisi. 

Marju Pehlak 
õppealajuhataja 

Tahtsime näha, missugused taimed õitsevad, mis linnud on tagasi tulnud, milliseid põllutöid tehakse. Teel Kivijärve poole nägime, kuidas talumees Jaak Sööt külvas kaera. Kuulsime ja nägime veel pääsukesi, lõokesi, lehmalüpsjat, peoleod, metsvinti, kiivitajat, sookurge, parti ja kajakaid. Metsas nägime õitsemas sinililli ja ülaseid, oja ääres varsakapju, aedades krookuseid.  

Poisid ja mõned tüdrukud käisid kruusaaugus. Tore oli vanas kruusakarjääris jaheda ja niiske liiva sees hullata, kruusaaugu kõrgetest nõlvadest tagumikul alla lasta. Pärast söömist-joomist vaatasime, et meie puhkepaik puhtaks jääks. Et meist ühtegi paberit ega pudelit maha ei jääks.  

Asusime otsima Kivijärve ja Pangodi järve ühendavat oja. Leidsime selle peagi üles. Saime nüüd, mitte enam kaardil vaid looduses, näha, kuidas need kaks järve omavahel ühenduses on ning arutada selle üle, miks vesi Pangodi järvest Kivijärve ei voola. Oja kaldal nägime kollaseid varsakapju ning vees kaane. Margus eksis oma kambaga korraks ära ja sattus kobraste poolt tekitatud soosse. Õnneks hakkas ta appi hüüdma ning me leidsime ta peagi üles.  

Tagasiteel said Anne, Liisi ja Kärt pettuse osalisteks. Nad arvasid, et Hurda lahel ujub pärisluik, aga tegelikult oli see puust. Kahju, et vesi oli järves veel külm ning me ei saanud ujuda.  

Kristel ja Anne, 3. klassi õpilased 

Miks suvi on hea? 

Aron: Suvel puhkab koolilapse aju. Laps saab end välja magada. Laps saab tööd tehes raha teenida. 

Piret: Rohkem vaba aega. Siis on soe.  

Mairit: Õpsidest saab puhata. Ei pea klassi koristama. 

Liina: Suvel saab palju jäätist. Ei pea õppima. Saab ujuda. Suvel on soe. Saab kaua magada. 

Indrek: Suvel saab sooja ilmaga mootorrattaga sõita ja ujumas käia. Suvel saab alati kuskil kontserdil käia, kuuma ilmaga on hea õlut juua. Maalapsena saad ka suvel tööl käia, see on hea, sest töö eest saab raha. Veel on hea kuttidega pidu panna. Kui valmivad puuviljad, saab ka neid raksutada. Eriti mõnus on veel rannas poolalasti naisi ja tüdrukuid vaatamas käia. 

Eva: Suvel ei pea mitte midagi tegema, lihtsalt logeled. Võib igal pool ringi reisida. 

Einar: Suvel saab kaua õues olla. Sajab harva vihma. Õhemalt riides tibid kõnnivad ringi. 

Miks suvi on halb? 

Piret: Ei näe häid õpetajaid. Ei saa poisse kiusata. 

Liina: Ei saa suusatada, uisutada, üle jää minna, kelgutada.  

Aron: Laps unustab osa koolis õpitud asju. Ei saa lumesõda mängida. Suvel ei pea talvemütsi kandma. Kasvab laste tuletegemise himu ja sellega ka tulekahjude arv. 

Indrek: Ei leia head töökohta.  

Eva: Suvel on liiga palju sääski ja vahel on liiga palav. Suvi lõpeb liiga ruttu ära. 

Mairit: Arvutitunde pole. Õpse ei saa taga rääkida. Ristot ei näe. Üldse poisse ei näe. 

Millega tahaksid suvel tegeleda? 

Mairit: Suvel tahaks tööle minna ja palju raha korjata, et endale ratas osta. Tahaks hästi, hästi, hästi, hästi, hästi, hästi palju ujuda. 

Einar: Tahaks tööl käia ja raha teenida. 

Liina: Tahaksin koos pere või sõpradega kuhugi minna. Tahaksin teha palju asju, ka seda mida pole võimalik. 

Eva: Ma kavatsen suvel tööle minna ja hästi palju ujuda ning raha teenida. Päikest tahaks ka võtta. Tallinnasse lähen kindlasti. Suve algul lähen veel Peedule maalilaagrisse. 

Indrek: Suvel tahaksin tegeleda, kas raske tööga, mille eest palka saab või siis niisama kuskil järve ääres lõbutseda. 

Aron: Mina tahan suvel kasvatada oma kapsaid, kartuleid, kurke, tomateid jne. Veel tahan ma käia loomaaias ja lõbustuspargis. Loomulikult tahan käia ka kuskil reisimas. Käin ka läbi oma sõpradega. 

Oliver: Tahan hästi palju puhata ja tööl ning ujumas käia. Tahan ka välismaale sõita ning mööda Eestit reisida. 

Merle: Kõigega, mis mulle meeldib. Kui ei meeldi midagi, siis ei saa midagi teha. 

Mina, suvi ja töö 

Oliver: Mina tahaks kindlasti suvel tööle minna (mind on ka tööle kutsutud). Sel suvel tahaks teenida 2000- 3000 krooni. 

Indrek: Tahan suvel just sellist tööd, kus saab midagi rasket tõsta. Tööpäev peab olema pikk. Palk peab olema mitte vähem kui 200 krooni päevas. 

Aron: Mina suveks tööd otsima ei pea, sest mul on seda koduski küllaga.  

Einar: Mina tahan suvel tööle minna, et raha teenida ja midagi suuremat osta. Mul on päris mitu kohta juba, kuhu tööle minna. 

Merle: Tahaks küll tööl käia, sest muidu võib mõni päev lihtsalt raisku minna. 

Eva: Arvan, et lastel pole lihtne suvel tööd leida, sest tööle tahtjaid on nii palju. Mulle meeldib küll endale ise taskuraha teenida. 

Liina: Arvan, et suvel lähen ma marju korjama. Saan seal kergesti käia, kuna koht on mulle ligidal. Mõnes mõttes ma tahan suvel tööd teha, sest siis saab raha, aga mõnes mõttes ei taha, sest see kulutab palju vaba aega.

20. mail käisime klassiga ekskursioonil Põltsamaal Felix'i tehases, Raplamaal Juuru mõisas Mahtra sõja toimumise paigas ja veel ka Paides vallitornis. 

Kõige rohkem meeldis mulle Felix'i tehases ja Paide vallitornis.  

Felix'i tehases seletati kõik ära (tehase tekkimine, tooted ja tütarettevõtted. Paide vallitornis oli ka äge. See oli väga kõrge ja seal oli väga palju treppe. 

Aga mulle ei meeldinud Mahtra sõja toimumise paik. Seal oli väga ülbe giid ja ta ei seletanud ka midagi (ütles: "Ah, pärast seletan...", aga seda seletamist ei tulnudki). Ja selle pooliku jutu eest tahtis ta 7 krooni. Mulle isiklikult see giid ega muuseum ei meeldinud. 

Buss oli väga kena ja bussijuht oli ka armas. Buss oli väike, aga see- eest mugavustega.  

Mulle ekskursioon meeldis. 

Kertu Toomsoo

Küsimused esitas Geily Tensmann 

Kellena töötate? 

Vallasekretärina. 

Kus ja millal olete sündinud? 

Tallinnas, 19.06.59. 

Vanemad? 

Leili ja Raimond Pärismaa 

Kus koolis te käinud olete? 

Tartu 5 KK, EPA, Eesti Haldusjuhtimise Instituut. 

Lemmiktunnid kooli ajal? 

Reaalained (matemaatika, keemia, füüsika) ja joonestamine. 

Kelleks tahtsite noorena saada? 

Ei mäleta, et oleks mingit kindlat tahtmist olnud. 

Kas olete elanud kogu elu Kambjas? 

Ei ole. 

Kas olete abielus? 

Jah, Raivo Kiuruga. 

Millal abiellusite? 

1980. aastal 

Kas teil on lapsi? 

Jah, pojad Priit, Paavo, Tarmo, Rauno. 

Mis on teie harrastused? 

Näitlemine, aiandus, võrkpall. 

Kas teil on õdesid või vendi? 

Vend Rein. 

Kas te olete noorest peale spordihuviline? 

Ja. 

Mis on olnud teie suurim sportlik saavutus? 

Eesti meistrivõistlused käsipallis, 1976. aastal tulin Tartu koolinoortemeistriks VTK talvises mitmevõistluses. 

Millal telekat vaatate ja mida? 

Kui aega jääb, siis uudiseid, vahel laupäevaõhtuti ka meelelahutussaateid, "Kuulus ja kummaline", seebikaid maruharva. 

Mida te arvate alkoholist ja suitsetamisest? 

Vahel harva ei tee alkohol paha, alkoholist sõltuvaks muutumine laostab inimese. Suitsetamine on iseenda teadlik mürgitamine. 

Kus olete reisinud? 

1986.aasta kevadel Norra, läinud aasta detsembris nädalane koolitus Rootsis, 1977. aastal Austria ja Itaalia. 

Kas olete oma praeguse eluga rahul? 

Rahulolu tähendab seisakut, Ei ole rahul See omakorda tagasiminekut. 

Uudishimutses: Erki Siimpere 

Mis aastal olete te sündinud? 

1947. 

Kus kohas on teie sünnikodu? 

Virumaal. 

Kus te praegu elate? 

Kahekorruselises majas, kus on 12 korterit. 

Mis teile Kambjas kõige rohkem meeldib? 

Loodus. 

Mis erialasid olete õppinud? 

Loomakasvatust. 

Kas olite hea õpilane? 

Jah. 

Mis keeli te oskate? 

Vene, soome, pisut inglise ja saksa keelt. 

Kuna te abiellusite? 

1970.a. 

Kui palju teil praegu lapsi on? 

2. 

Mis teie hobideks on? 

Sport ja muusika. 

Olen kuulnud, et te tegelete näiteringiga? 

Jah. 

Mis on teie lemmiktoit? 

Hernesupp. 

Kas teile meeldib "Kodus ja võõrsil?" 

Vaatan seda väga harva, kuid tundub, et on kena film. 

Mis kuu teile meeldib? 

Juuni- mai 

Kas teile meeldib iseenda töö? 

Kui näen, et suudan kedagi ka rõõmsamaks teha, siis küll. Töö on iseenda valitud ja selle kohta ei ole päris õige öelda- meeldib, ei meeldi. 

Millisena näete Kambja tulevikku? 

Rahuliku, rõõmsa ja turvalisena.