Kambja valla ajalehe "Koduvald" koolilõpulisa 1998

Unipiha algkoolis on 5 lõpetajat:

Gerli Kähr Tõrvandi Algkool

Marina Liira Tõrvandi Algkool

Jaanus Mooses Otepää Gümnaasium

Kristi Punnison Tõrvandi või Otepää?

Helen Saar Tõrvandi Algkool

Õpetajad: Eha ja Lembit Jakobson

Kuuste koolis on 12 lõpetajat:

Eda Hermann Tartu Kunstigümnaasium

Jaak Järv Ülenurme Gümnaasium

Ave Kallastu Kuremaa Põllumajandustehnikum

Kuldar Lepik Tartu Ehitus- ja Kergetööstuskool

Urmo Ojasalu Tartu Tööstuskool

Lauri Palumets Hugo Treffneri Gümnaasium

Eiko Polikarpus Tamme Gümnaasium

Rene Prost Tamme Gümnaasium

Eva Rahv Ülenurme Gümnaasium

Tauno Rihter Võru Tööstustehnikum

Mare Silla Räpina Kõrgem Aianduskool

Kristi Väljaru Ülenurme Gümnaasium

Klassijuhatajad: Milvi Padjus, Mai Aavasalu, Kaido Mark

Kambja koolis on 17 lõpetajat:

Urve Eensaar Tartu Tamme Gümnaasium

Margit Eit Tartu Raatuse Gümnaasium

Kristjan Kivimaa Tartu Kommertsgümnaasium

Kairit Käsi Tartu Ehitus- ja Kergetööstuskool

Siiri Leppik Tartu Raatuse Gümnaasium

Silvia Moltsanova Ülenurme Gümnaasium

Merike Murumets Tartu Raatuse Gümnaasium

Taavi Muru Tartu Ehitus- ja Kergetööstuskool

Taisi Paade Tartu Karlova Gümnaasium

Virgo Rehk Tartu Tööstuskool

Jaanus Roos Väimela Põllumajandustehnikum

Heili Saage Tartu Ehitus- ja Kergetööstuskool

Tauno Suits Tartu Toidutööstus- ja Kergetööstuskool

Signe Tamm Tartu Ehitus- ja Kergetööstuskool

Esta Toomsoo Ülenurme Gümnaasium

Margo Uus Tartu Ehitus- ja Kergetööstuskool

Valdo Ventman Tartu Toidutööstus- ja Teeninduskool

Klassijuhatajad: Valve Keskpalu, Kadi Zoo, Mare Paidra, Tiiu Laane, Ene Laane, Marju Pehlak, Mait Rebane

Mare Silla: Elu aluseks on inimesel teadmised. Elu alustades peab kõvasti vaeva nägema. Algul tundub see veidi tüütu, käia koolis ja aina õppida.

Rene Prost Kui inimene on lõpetanud mingi kooli heade hinnetega, on talle kõik ohjad kätte antud. Kes on aga käest lasknud võimaluse alguses, näiteks põhikoolis õppida, on ennast ilma jätnud paljudest võimalustest. Ning seda aega enam tagasi ei saa.

Silvia Moltsanova Inimestega, kes on igast kandist targad ja käituvad mõistlikult, meeldib mulle kõige enam suhelda. Nad on tavaliselt väga edukad, nad kasutavad kavalust, kui vaja, aitavad teisi ja on igati silmapaistvad. Sellised inimesed on tõelised ohjakandjad- nad saavad kõigega hakkama ja neid vaadatakse alati hea pilguga.

Kel tarkus peas, sel ohjad peos

Oma unistuste täitumisel ei tohiks ära unustada, et ka teised inimesed olemas on. Kui muutud ükskõikseks teiste suhtes, siis võid tallata jalge alla ka oma edu, mille sa oled vaevaga püsti pannud.

Mare Silla

Rikkusega kaasneb ka võim. See tähendab, et rikka ja haritud mehe sõna jääb alati vaese ja lolli inimese sõnale peale. Rikkaid ja tarku inimesi eelistatakse alati rumalamatele. Ja kes selles süüdi on? Mitte keegi peale iseenda. Keegi ei ole kellelegi õppimist keelanud.

Taavi Muru

Unistan, et …

Õhtuti loeksin lastele kamina ees muinasjutte ning saadaksin neid magama. Õpetaksin oma lastele, kui tähtis on see, et kodus ja perekonnas valitseks armastus ning sõprus. Kindlasti oleks meil ka probleeme ja muresid, kuid neid lahendaksime me koos. Üheskoos oleksime me väga õnnelikud.

Eda Hermann

Tundsin, kuidas kuldpruun rannaliiv mu jalataldu kõditas. Lausa lust oli olla merekaldal; samas olin ka aru saanud, et just see paik on mulle armas, sest siin kasvavad minu unistused, suured ja ilusad. Kuidas küll tahaksin, et mul oleks oma unistuste maailm. Samal ajal justkui keegi hõikas: "Mõtle heale ja ilusale!"

Ave Kallastu

Olles väike tüdruk, unistasin, et olen juba suur ja iseseisev. Siis ma ju ei teadnud veel, et täiskasvanute maailm erineb nii palju väikese tüdruku maailmast.

Nüüd, kui olen juba suur ja piisavalt kokku puutunud igapäevaelu tõusude ja mõõnadega, mõtlen ma ennast taas väikeseks tüdrukuks.

Jõudes kaseni ja toetudes selle tüvele, meenub, et alati ei käinud ma siin üksi, vaid võtsin kaasa naabripoisi, sest üksi oli igav. Kuidas küll tahaks aega tagasi keerata, aga ei saa. Nüüd on naabripoiss suur ja me ei räägi enam teineteisega eriti. Seda on raske uskuda, sest kunagi oli ta mulle nagu vend, kellega sai koos kõik niidud ja metsad läbi kolatud.

Enne sadu ma siiski toani ei jõudnud. Veel läbimärjana mõtlesin, kui tore oleks lapsena pärast vihma porilompe mööda ringi kihutada ja teisi poriseks pritsida.

Eva Rahv

Minu lemmikunistus on siiski rikkaks ja targaks saada. Aga ühes asjas olen ma kindel, et ma oma rikkuse ja tarkusega uhkustama ei hakka. Ma aitaks neid, kellel on raske elu. Teeniks raha ametlikult ega hakkaks müüma keelatud asju või varastama.

Urmo Ojasalu

Mõnikord tahaks olla üks väikene mehike, kellel pole muresid, ja kes aitab teisi inimesi. Ma võiks olla umbes pöidla pikkune ja tark. Kui kellelgi abi vaja oleks, siis ma ilmuksin tema juurde ja aitaksin teda.

Minu arvates ei peaks oma unistusi peitma hingesügavusse, vaid ka teistega neid jagama.

Kairit Käsi

Peale Väimela Põllumajandustehnikumi lõpetamist prooviksin saada praktikale, näiteks Norrasse, sest seal olen ma käinud ja näinud selle maa loodust. Seal "ajaksin tööga kokku" palju raha, et saaksin luua oma talupidamise. Talu tahaksin pidada oma praeguses elukohas Kammeris. Ma suurendaksin talu piire, võtaksin juurde rohkem metsa ja karjamaad. Teenitud rahaga ostaksin uue traktori koos haakeriistadega.

Jaanus Roos

Kõigepealt ma paneksin kõik inimesed koristama. Kõige pimedamad nurgadki peavad korda saama. Maailm peab särama nagu päike. Kõik inimesed muudaksin ma sõbralikuks. Ma kaotaksin siit ilmast veel ära alkoholi ja suitsu, sest inimesed peaksid elama tervislikult. Kahjuks ma ei ole maailmavalitseja.

Urve Eensaar

Ma loodan, et minu unistused lähevad täide ja ma saan endale selle töö, maja, auto ja perekonna. Need unistused on kõik võimalik täide viia, on vaja ainult oma tahtmist.

Margo Uus

Mille üle olen elus rõõmu tundnud

Paljud kurdavad oma hirmsa elu üle. Et neil läks jälle üks asi valesti ja teisest ei tulnud midagi välja. Kuid ma ei usu, et nende elus ühtegi rõõmsat hetke ei ole. Ka minu elu ei ole ainult lust ja lillepidu, kuid ma püüan unustada halba ja tahan oma mälestustes säilitada ainult ilusaid hetki.

Mul on korralik perekond, toredad koolikaaslased ja täitsa normaalsed õpetajad. Paljud väidavad, et neile need ranged õpetajad ei meeldi. Kuid tänu nendele saab kõik poole paremini selgeks. Veel tunnen ma suurt rõõmu selle üle, et ma üldse siia kooli sattusin. Mulle meeldib see sellepärast, et ta on väga hubane väike maakool. Mul on kahju, et ma pean siit ära minema. Aga kõige rohkem teeb mulle rõõmu, et ma sattusin nii toredasse klassi. Selles klassis on väga lahedad õpilased.

Suurim õnn oli see, kui ma sain endale sõbranna, keda ma võin usaldada. Ma arvan, et kõige tähtsam sõpruses on usaldus.

Kui sul on elus olemas kõik see, mis mul, siis on elu peaaegu täiuslik.

Kristi Väljaru

Üle kõige olen ma rõõmu tundnud selle üle, et mul on perekond- ema, isa ja vend. Nemad on mind toetanud ka kõige raskematel aegadel, kui mul on midagi halvasti läinud. Koos perega olen ette võtnud igasuguseid asju: käinud matkamas ja pidudel, külastanud sugulasi jne.

Taisi Paade

Tihtipeale olen rõõmu tundnud selle üle, et olen veel siiani elus. Mul on elu jooksul olnud päris mitu momenti, kus olen napilt ellu jäänud. Näiteks olen ma mitu korda peaaegu ära uppunud, kuid mind on õnneks ära päästetud.

Elus peab olema optimist, olema õnnelik iga pisiasja üle, olgu see siis kasvõi hea hinde saamine, jäätise söömine või mis iganes.

Esta Toomsoo

Las jääda ükski mets…

Käesolev sajand on andnud inimkonnale hüvesid ja muutnud elu mugavaks. Leiutised ja avastused on parandanud töö- ja olmetingimusi. Hüvangu ja progressi käigus ilmnevad aga ka nähtused, millest üheks ohtlikumaks on metsade hävimine ja reostamine.

Tööstustoodang kasvab pidevalt ja energia tarbimine suureneb. Seepärast suureneb ka jääkainete kogus looduses ja tihtipeale on mets just see koht, kuhu need jääkained visatakse.

Jaak Järv

Harimata jäänud maadel hakkab kasvama võsa. Inimesed võiksid seda kütteks maha võtta, kuid suured puud on kallimad. Mõeldakse, et miks müüa odavat võsa, kui kallist puud saab ka müüa.

Linnadesse ja tehaste juurde peaks istutama parke ja tänavate äärde puid lisaks, sest automootori töötamisel lendab õhku süsihappegaasi. Nagu varem mainitud, muudavad puud süsihappegaasi hapnikuks.

Kui me metsi ei hoia, on Maal varsti "kopsud" läbi.

Kuldar Lepik

Kui metsa maha võetakse, tuleb ka puid istutada. Noored puud kasvavad väga kaua. Kui meie järeltulijad suureks saavad, on ka meie ajal istutatud puud suureks kasvanud.

Inimese tegevuse tagajärjel hävib palju okasmetsi. Tööstuse suitsust tekivad õhus happesademed ning need sajavad maha reostuskohast kaugemal. Happesademed mõjuvad kõige rohkem okaspuudele.

Eiko Polikarpus

Tuleb loota ja uskuda, et inimkond muutub ja avab silmad ning hakkab rohkem hoolima oma elukeskkonnast.

Tauno Richter

Raamat, mis on mulle tähtis

Eriti meeldivad mulle raamatud loomadest, eelkõige koertest. Alati, kui vaba aega leidub, otsin endale riiulist mõne loomaraamatu ning unustan ennast mõneks tunniks lugema.

Ma usun, et ka suureks saades on raamatud minu elus küllaltki tähtsal kohal.

Heili Saage

Esimene koolipäev

• Pidime aktusel käes hoidma väikseid küünlaid ning kuum küünlarasv tilkus mulle käe peale. Väga ebamugav tunne oli. Ma ei tahtnud üldse kooli minna, jonnisin hirmsasti. Aga kui juba mängima hakkasime, ei tohtinud enam ära minna. Kui ma läksin Merikese kõrvale istuma, hakkasime nii hirmsasti juttu ajama, et meid pandi kohe lahku istuma. Meid vist pandi poistega istuma, et mäleta. (Esta)
• Esimesest klassist mäletan seda, et pidin valima inimese, kes mind esimesse klassi viiks. Minuga juhtus üks naljakas lugu. Rongkäigu ajal käisin ma käpuli. Kõige hullem oli see, et inimene, kes mind viis, oli poiss ning mul oli nii häbi.

Lemmikõpetaja

• Lemmikõpetajaid ei ole, sest kõik õpetajad on võrdsed (meeldivad ühepalju).
• Mulle meeldib kõige rohkem Tiiu Laane, aga muidu on enamus õpetajaid päris lahedad. (Tauno)
• Minu lemmikõpetaja oli esimeses klassis Kadi Zoo, Mare Paidra, Tiiu Laane.
• Minu lemmikõpetaja oli minu esimese klassi õpetaja Kadi Zoo, minu 2.- 4. klassi klassijuhataja õp. Mare Paidra ning praegune lemmikõpetaja on Tiiu Laane. Need õpetajad meeldivad mulle sellepärast, et nad on väga abivalmid ja sõbralikud.
• Kambja kooli parim õpetaja on Tiiu Laane.
• Lemmikõpetajat pole olnud, aga kõige parem oli minu arust Valve Keskpalu.
• Minul lemmikõpetajat ei ole, nad kõik on omamoodi lahedad.

Imelikud juhtumised

• Meeldejäävaim sündmus on, kui ükskord õpetaja Toivo kallas Uue Margo pangetäie veega üle.
• Väike Pihelgas käis tüdrukute käsitöös.
• Läksime minema eesti keele tunnist! Istusin kapis vene keele tunnis! (Urve)
• Minule on meelde jäänud klassiõhtutest see, kui me Paavo ja Indrekuga ühe pudeli õunaveini ära jõime ja siis õpetajatega vaidlesime, et me jõime käärinud õunamahla, ja meid esmaspäeval direktori juurde viidi. (M.U)
• Mul on veel väga hästi meeles, kuidas ma oma kaheksanda klassi matemaatika eksami ära tegin. Marek Meus oli akna taga ja mina viskasin talle paberi ja ta kirjutas mulle ette. (M.U)
• See oli ükskord, kui ma olin sööklas korrapidaja. Merily ja Anne- Liis olid tülli läinud ning Anne- Liis kallas Merilyle kisselli pähe. Seejärel võttis Merily kisselliklaasi ja viskas selle vastu seina kildudeks. Gerli ja Helen (4.kl.)

• Koolis kõige naljakam sündmus oli see, kui me mängisime tennisepalliga kulli. Kui pall visati Petolai poole, siis Petolai ronis laua alla peitu ja pall põrkas vastu lauda ja tõi ühe lambikupli alla. Siis võttis Kaupo Keskpalu palli ära. Seda palli pole siiani nähtud.
• Väga naljakas tundub mulle praegu see, kui ma algklassides K. Paavoga kogu aeg kaklesin. Tema lõi mind, mina tagusin kohe vastu. Kuid tema oli ju maru suur, peaaegu alati sain mina lüüa (kaotasin) meie kaklustes. Mina aina sõimasin teda, ise üles vaadates, kuid tema aina naeris ja müksas vahel põrandaharjaga. (Silvia)
• Siis, kui poisid määrisid tooli kriidiga kokku ja Peeter R. sinna sisse istus. Kõik naersid tunnis. Ja õpetaja keeras oma tagumiku meie poole ja liigutas seda ning ütles: "Noh, vaadake siis!"
• Kui ma noorem olin, siis tõsteti mul seelikusaba üles. See tõstja oli K Paavo. Algul ma ei teinud sellest välja. Aga siis ma pöörasin ringi ja virutasin Paavole labakäega vastu molo.
• Ma mäletan (7.kl.), kui sööklas Merily K. ja Anne- Liis K. kaklesid: valasid teineteisele kisselli pähe ja lõhkusid klaase. Õudselt naljakas oli. (Esta)
• Siis mäletan veel seda, kui keegi poistest (eelmisel aastal vist) pani lukuauku tiku vms ning ust ei saanud võtmega lahti. Lõpuks tuli Tarmo ja murdis ukse maha. (Esta)
• Ma mäletan klassiõhtut 5. klassis, kui meie klassi poisid (Paavo, Kristjan, Indrek) jõid end käärinud õunamahlast purju ja hakkasid tüdrukuid käperdama. (Esta)

Kool ei ole meelakkumine

• Õudseim hetk oli, kui ma sain Kambja koolis tunnistusele esimese kahe, aga Unipihas oli neid tavaliselt tunnistusel palju.
• Toivo lõhkus mu joonlaua ära.
• Minu õudseim koolipäev oli see, kui ma kaheksandas klassis kooli tulin ja mul oli väga paha olla, sest üks päev enne olin ma ennast purju joonud (esimest korda).(M. U.)
• Minu õudseim hetk kooliajast oli see, kui ma Petolaiga kaklesin ja ühe lillepoti alla tõmbasin. Ja peale seda tuli kohtumine õppealajuhatajaga.
• Kui me tunnist jalga lasime ja pärast õppealajuhataja käest sõimata saime.
• Kui ma esimest korda direktori juures käisin sisejalanõude pärast.
• Eksamitulemuste ootamine.
• Õudseim hetk kooliajast on vast see, et mul oli käitumine mitterahuldav.

Enesekiitus- suurim saavutus või eneseületamine

• Suurim eneseületamine oli, kui eesti keel oleks võinud 4 tulla (peaaegu)
• Minu suurim eneseületamine kooli ajal oli see, kui ma olin ilukirja võistlusel enda klassi poistest kõige parem. (M.U)
• Meie Kambja kooli võistkond tuli jüriöö teatejooksul esimeseks.
• Perepäeval kostüümi eest esimene koht.
• Parveringi (jooksudistants kehalises kasvatuses- toim.) sel sügisel kogu aeg esimene.
• Suurim saavutus on vast see, et ma hakkasin ennast kontrollima ja ei ropenda enam nii palju.
• Suurim saavutus on vist olnud see, et pole üheski klassis tunnistusele kolme saanud: kõik aastad olen olnud 4- 5-line. (Esta)
• Olen jõudnud 9. klassi! Sain Tammesse kiitusega sisse! (Urve)

Unipiha kooli lõpuklassil, 4. klassil on suveplaanid tehtud. Kristi tahab minna Kristiina ema lillepoodi tööle, Kaisa matkama ja süüa palju jäätist. Helen tahab sõita hobusega, päevitada, matkata, ronida puu otsa ja otsida tööd. Gerli sõita koos oma emaga Rootsi, aga kui Rootsi ei saa ,siis ümber Eesti. Jaanus tahab suvel sõita võrriga ja palju tööd teha. Rainer kimada rattaga ja karjas käia. Marina tahab minna suvel koos emaga matkama.

Hiljuti lugesin Arved Viirlaiu raamatut "Ristideta hauad". See jättis minusse üsna sügava jälje.

Nagu suurem osa Viirlaiu romaanidest, käsitleb ka "Ristideta hauad" aega pärast Teist maailmasõda. Viirlaiu raamatud on kantud missioonitundest inimeste vastu, kes ei pääsenud nõukogude terrori eest pakku. Tema pääses ja püüdis oma raamatutega maailma üldsusele teada anda meie rahva ebaõiglastest kannatustest.

Teose peategelaseks on noor mees Taavi Raudoja. Raamat kirjeldabki peamiselt tema , tema perekonna ja lähedaste inimeste kannatusi okupatsiooni ajal. Sündmuste edasiandmisel on Viirlaid kasutanud hulgaliselt huvitavaid , kuid ka vastuolulisi tegelasi.

Üks vastuolulisemaid tegelasi oli Roosi August. Temast oli vahel päris raske aru saada, kas ta oli lihtne võõrvõimu tööriist või siiski eestimeelne mees. Tema elupõhimõtteks oli käitumine, mille eest ei poodaks praegu ega ka tulevikus, kui võim peaks vahetuma.

Kõige negatiivsemaks tegelaseks võib lugeda Roosi Augusti tütart Martat. See naine oli oma ambitsioonide teostamiseks valmis ükskõik milliseks inimsusevastaseks kuriteoks. Selleks, et võita endale Taavi, reetis ta Taavi naise koos poja ja poolesaja täiesti süütu inimesega NKVD-le. Kuid lõpuks maksis ka Martale saatus kätte. Ta ise jäi nõukogude korra hammasrataste vahele.

Viirlaid suhtub oma romaanis suure lugupidamisega eestlaste kindlasse meelesse ja tahtejõusse. Selle poolest paistavad silma eriti vanemad inimesed, kuid ka noored. Ei kaotatud usku ja lootust ka kõige raskemates olukordades.

Väga eredaks näiteks selle kohta on Tõnis. See oli vanamees, kes istus koos Taaviga NKVD vanglas. Seal anti nii vähe süüa, et sellest jätkus hädavaevalt enese elus hoidmiseks. Kuid see vanamees loovutas veel poole enda toidust Taavile. Tõnis oli iseenda sõnul "juba oma elu ära elanud" ja soovis, et Taavi ellu jääks, sest tal on veel elu ees. Kui ta vanglast ainult välja pääseks.

Ka Ignas, Taavi äi, oli põhimõtte- ja tahtekindel mees. Kui Ignas ja tema poeg Tõmm parasjagu küünis heinu hangusid, algas järsku punaväelaste haarang. Et päästa oma poega, kes oli metsavend, andis ta sellele oma hobuse põgenemiseks. Kattes poja taganemisteed automaadivalangutega, põles ta elusalt venelaste süüdatud küüni sisse.

Taavi ema Piskujõe Linda oli üksiku popsitalu omanik. Ülekuulamisel, kus sunniti teda reetma oma poega, ei ütelnud ta midagi. Isegi siis, kui tema kätele valati ülikanget hapet, ei tulnud tema suust piuksugi.

"Ristideta hauad" on raamat, mis õpetab ka meile isamaa-armastust, usku tulevikku ja tahtekindlust. Niisuguseid inimesi, kes oma isamaale ja vabadustahtele kindlaks jäid, on seal raamatus palju. Kogu raamatu kestel jäi kõlama mõte, et kaua niisugune Kurjuse Impeerium enam kesta ei saa. Nüüd, viiskümmend aastat hiljem on need sõnad teoks saanud.

See raamat aitab tunduvalt tõhustada meie noorte pisut hääbuma kippuvaid rahvuslikke tundeid. Kindlasti peaks "Ristideta hauad" olema kohustusliku kirjanduse hulgas üheksandas klassis või gümnaasiumis. Väga paljud noored ei teagi, mis üldse juhtus pärast Teist maailmasõda Eestis. See raamat aitab seda lünka täita.

"Ristideta hauad" on raamat, mis peab olema kuldsete tähtedega trükitud eesti kirjanduslukku.

Lauri Palumets