• Kambja kooli õpilased koguvad euroteadmisi

Tartumaa Euroinfo Keskuse konsultandid külastasid 17.aprillil Kambja kooli. Külastuse eesmärgiks oli juhatada põhikooli viimaste klasside õpilasi Euroopa Liidu alaste infoallikateni ning kummutada nii mõnigi väärarusaam Euroopa Liidust.
• Gaidlus on imeline…
• Vald saab volikogu loal europrügila aktsionäriks
• Vallavalitsuse tegevus märtsist maini
• Unipiha kooli lapsed uudistasid metsaelu

"Äge auto!" hindavad poisid 19.aprilli hommikul koolimaja ette parkinud Elva Metsamajandi kõrgete ratastega maastikuautot Suzukit. Reedeste tundide asemel said Unipiha lapsed metsa.
• Loomaarst annab teada
• Kambja valla turismipotentsiaal

Käesolev töö „Kambja valla turismipotentsiaal“ on minu koolitöö Pärnu Kolledþile maaturismi aines, kuid loodan, et see pakub huvi ka Koduvalla lugejatele.
• Unipiha meenutab Bullerbyd

Väikestele maakoolidele on kasulik, kui aeg-ajalt tulevad neile külla võõrad, inimesed väljapoolt Eestit. Ikka selleks, et lapsed saaksid aru, et maailm on suurem kui see, mida nad parasjagu oma silmade ja kõrvadega näevad ja kuulevad.
• Välejalgade viies võidujooks ümber Kambja järve

28.aprillil korraldas Kambja Spordiklubi juubelihõngulise Kambja V ümber järve jooksu. Osavõtjaid oli Kambja, Kuuste, Kammeri, Pangodi, Nõo, Põlva ja Tartu piirkondadest.
• Korvpallis Kambja õpilased õpetajate vastu

Kambja kool tähistas 315. aastapäeva. Aastapäeva puhul korraldatakse ikka mitmesuguseid üritusi. Toimus ka korvpallimäng, kus omavahel pistsid rinda kaheksanda ja üheksanda klassi poisid ning õpetajad.
• Liina Pissarev Tartu Politseiprefektuurist: Aprillikuus varastati põhiliselt metsamaterjali
• Raudteeamet jätab Laane rongipeatuse avamata
• Juubilarid ja eakad sünnipäevalapsed juunis
• Priidu Beier sai Juhan Liivi luuleauhinna

Luuletaja Priidu Beier saabus Juhan Liivi sünniaastapäeval Alatskivile, näpus pruun, veidi kuluma hakanud portfell - sellised on paljudel meestel. Kui luuletajahärra õhtupoolikul Tartusse tagasi pöördus, võis ta kaasa võtta koti, mida ei ole ega ei saa ka kunagi olema ühelgi teisel mehel ega naisel: Juhan Liivi luuleauhinnana antav traditsiooniline karjasemärss saab igal kevadel nahakunstnik Ülle Paabu tahtel uue teo ja näo.
• Tänuavaldus

Südamlik tänu kõikidele lastevanematele, kes üleeuroopalise Comeniuse projekti raames (5.-8. maini) Leedust, Sloveeniast, Itaaliast ja Rootsist tulnud laste eest hoolitsesid ja neid oma kodudes vastu võtsid.
Suurimad tänud ka Kambja vallavalitsusele ja vallavanem Ivar Tedremale ning Kambja koguduse õpetajale Toomas Nigolale, kes meie valla vaatamisväärsusi, töid ja tegemisi ning ettevõtmisi Euroopa õpetajatele ja lastele tutvustasid.
Unipiha Algkooli koolipere
• Tööpakkumine sporditöötajale
  Kambja spordihoone võtab tööle sporditöötaja, kelle põhilised töökohustused on: osalemine valla spordiürituste organiseerimisel; administraatori töö spordihoones tööpäeviti kell 17.00 – 22.00.
  CV saata hiljemalt 26. juuniks Kambja vallamajja.
• Teade: lille- ja tomatitaimede müük Kambjas
  Kambjas, Ülase tn. 3 saadaval lille- ja tomatitaimed. Alates 25. maist k.a on neid taimi võimalik osta ka Kambja kaupluse parklas kella 9.00 kuni 12.00. Info tel 416 422 või 051.
• ZZ Noortekas esitleb:
  Lastekaitsepäeval, 1. juunil 2002kell 18- 21.30 Kambja Spordihoones LASTEDISKO kõikidele koolilastele. Pilet 5 krooni.
  Laupäeval, 1. juunil 2002 kell 22- 1 Kambja Spordihoones NOORTEDISKO. Vanusepiirang 12 - 102 eluaastat. Pilet 10 krooni.
• Valla bussiring suvel ainult kolmapäeviti
  Tähelepanuks vallaelanikele! Alates 1. juunist kuni 31. augustini on valla bussiring ainult kolmapäeviti. Buss sõidab kolmapäeva hommikul kell 8 Kammeri ringile ning kell 9 Vana-Kuuste ringile. Tagasisõit toimub samas järjekorras - kell 12 Kammerisse ja kell 13 Vana-Kuustesse. Olge head ja tutvustage seda teadet ka oma tuttavatele, et ei tekiks arusaamatusi. 
  Kui teil on küsimusi, palume helistada Kambja vallamajja telefonil 416 205.
• Kambja kool ootab uusi õpilasi
  Kambja kool registreerib sügisel esimesse klassi astuvaid õpilasi kuni 21. juunini 2002. Kaasa võtta sünnitunnistuse koopia, 1 dokumendifoto õpilaspiletile. Avaldus kirjutatakse koolis. Vajalik eelnev meditsiiniline ülevaatus perearsti juures.
• Vastsündinud vallakodanik
  Elisabeth Tõnne, sündinud 16. märtsil 2002, Kambja
• 1. juunil 2002 algusega kell 10 toimuvad Kuustes XX Vooremäe mängud. Info tel. 051 00878
• Austet Koduvalla sõbrad! 
  Toimetus ootab järgmise lehe kaastöid 8. juunini 2002.

Kambja kool on seadnud eesmärgiks igati harida oma õpilaste silmaringi Euroopa Liidu teemadel.

Tartumaa Euroinfo Keskuse konsultandid külastasid 17.aprillil Kambja kooli. Külastuse eesmärgiks oli juhatada põhikooli viimaste klasside õpilasi Euroopa Liidu alaste infoallikateni ning kummutada nii mõnigi väärarusaam Euroopa Liidust.

Et saada ettekujutust sellest, mida 7.-9. klassi õpilased Euroopa Liidust üldse teavad, palus Euroinfo keskus kirjutada essee, teemadeks: "Mida ma tean Euroopa Liidust?", "Mida annab Euroopa Liiduga liitumine Eestile?", "Väike Eesti ja suur Euroopa Liit". Tartu maakonna koolidest võttis üleskutset kõige tõsisemalt Kambja Põhikool, kust saabus ligi 60 tööd. Kõige rohkem kirjutati teemal "Mida ma tean Euroopa Liidust?". Faktiline info selle kohta, millal loodi Euroopa ühendused, millised riigid ühinesid ning millised olid Euroopa ühenduste loomise motiivid, on kõigil õpilastel selge. Tuntakse Euroopa Liidu lippu ja ühist raha.

Samas puudutasid mõned huvitavamad tööd ka päevakajalisi sündmusi ja probleeme, mis teismelistel Euroopa Liiduga seoses kõrva on jäänud. Kõige enam valutati südant euronõuete ehk normide pärast, on näha, et teadmatus selles vallas on päris suur.

Esseede põhjal kokkupandud ettekannet "Mida ma tean Euroopa Liidust- kuuldused ja tegelikkus" käisidki Euroinfo konsultandid Kambja koolis pidamas. Toimus ka viktoriin, mille võitjad tunnustati Euroinfo Keskuse poolt raamatupoe kinkekaartidega. Lisaks said väikese meene ka parimate esseede kirjutajad. Maavalitsuse avalike suhete peaspetsialisti Siiri Sinijärve sõnul aitas nimetatud projekti finantseerida Soome Välisministeerium.

Maikuus osalesid Kambja kooli Tartumaa Euroinfo Keskuse poolt Tartu linna ja maakonna kooliõpilastele korraldatud Euroopa Liidu teemalisel viktoriinil, mis toimus traditsioonilise Euroopa Päeva, 9.mai puhul.

Internetiviktoriin viidi läbi juba kolmandat aastat järjest. Kambja kooli õpilased on alati viktoriinis aktiivselt kaasa löönud.

Euroteadmiste jagamist õpilastele korraldavad õpetajad Marju Pehlak, Tiina Tiideberg, Mare Mõisa ja kooli direktor Enn Liba.

Kambja gaidirühma päevikupidaja Erle Põder:

Gaidlus on imeline…

Need read on Kambja gaidide laulu sisse kirjutanud laulu autor Siim Laanesaar. Seda, et need sõnad tõele vastavad, näitab see, et meie üksus on muutunud juba 25-liikmeliseks. Gaiditarkusi õpivad sügisest meie nooremad liikmed hundud ja hellakesed, kes on juba osa võtnud ka suurematest üritustest.

Gaidide ettevõtmisi viimastel kuudel: *22.-24. veebruarini toimus Tallinnas Heade mõtete päev. Üritusest osavõtjad ööbisid Vabaõhumuuseumis. *Aprillikuu oli eriti sündmusterohke. 3.aprillil kell 16 algas Kambjas gaidide III järgu eksam *13.-14. aprillil toimus Paide lähedal metsas ellujäämiskursus. Kogunesime Paide Vallimäele. Seal pidime loovutama kõik söödava.

22.-24. veebruarini toimus Tallinnas Heade mõtete päev. Üritusest osavõtjad ööbisid Vabaõhumuuseumis. Esimesel õhtul olid Kolu kõrtsis avatud käsitöö tegevuspunktid, kus oli võimalik kogenud meistrite käe all valmistada võtmehoidjaid, siidimaale, paberit (millest tuli teha lipp) ning sai värvidega ka pudeleid, tasse ja taldrikuid. Käsitööga tegelesime õhtul kella kümneni.

Õhtul hoiatati meid Pauli eest, kes võib ka akendest sisse piiluda. Paul on põder, kes kõnnib aeg-ajalt Vabaõhumuuseumi territooriumil.

Teisel päeval jagati meid kolme rühma. Esimene rühm (sinna kuulusid ka Kambja väikesed gaidid) pidid kõigepealt külastama Soome saatkonda, siis Rootsi saatkonda. Teine rühm (kuhu kuulusid Kambja suured gaidid) külastas samu saatkondi, ainult vastupidises järjekorras. Kolmas rühm pidi minema Hiina saatkonda.

Soome saatkond asub erakordselt ilusates ruumides. Käisime seal giidi saatel ringi, isegi keldrikorruse saunaruumides saime ära käia. Viibisime ka rõdul, kust avanes fantastiline vaade linnale.

Rootsi saatkonna ruumid nägid välja pisut igavamad, kuid seal pakuti meile kommi ja limonaadi.

Enne lõunasööki käisime veel ka Raekoja platsil, kus pidi üles leidma koha, kust on näha korraga viit torni.

Pärast lõunasööki külastasime Tervishoiumuuseumit, kus räägiti raku ehitusest ja inimese siseorganitest. Peale seda anti meile ülesanne: välja selgitada, mitu muuseumit on Laial tänaval ja pidime ka ära käima Oleviste kiriku juures olevate usside juures.

Edasi suundus meie teekond Energiakeskusesse, kus oma silmaga näha, käega katsuda ja kõrvaga kuulda, mida huvitavat on öelda meile füüsikalistel nähtustel.

Õhtul kell seitse istusime kenasti Nukuteatris ja vaatasime etendust „Wohh, Wonn ja Wiida“. Hästi tore näidend oli. Laval oli 3 näitlejat, kes pidid nähtamatute asjadega näitlema. Lugu rääkis sõprusest.

See päev lõppes Vabaõhumuuseumis lõkkeõhtuga, kus iga rühm pidi esitama väikese katkendi sellest, kuidas sai alguse skautlus.

Järgmise päeva hommikul algas äratus juba mõne gaidi jaoks kell viis. Meie hulgast oli see õnnelik Liisa. Nii varane äratus viis meie hulgast linna need, kes pidid minema lippu heiskama. Kell 12.30 olid juba kõik gaidid Kaarli kirikus jumalateenistusel.

Nendest kolmest päevast on jäänud toredad ja meeldejäävad mälestused.

Gaidimuljete jätk juunikuu lehes.

Kambja vallavolikogu pidas viimati istungit 2. mail.

Päevakord:
1.Kambja valla osalemine Tuulemäe Jäätmekeskuse Aktsiaseltsis
2.Vallavara rendileandmine
3.Valla osalemine EMOLis ja valla esindajad Maapäevale
4.Vabade põllumajandus- ja metsamaade erastamise taotlejate nimekirja kinnitamine

Vald hakkab europrügila aktsionäriks 500 aktsiaga

Vallavolinikud tegid vallavalitsuse ettepanekul otsuse, et Kambja vald hakkab Tuulemäe Jäätmekeskuse Aktsiaseltsi aktsionäriks 500 aktsiaga. Tegemist on Nõo valda Lagujale rajatava Lõuna – Eesti prügilaga, mis vastab euronõuetele. Europrügila osanikuks olek annab vallajuhtide hinnangul vallale kindlasti soodsamad võimalused prügila teenuste kasutamisel, sest aktsionärid saavad osaleda hinnakujunduse protsessis jms.

Vallavara rendileandmine

Volikogu vaatas läbi Vahur Kudu avalduse, milles avaldatakse soovi võtta rendile ruumid Vana – Kuuste töökojas. Volikogu jättis esialgu nõusoleku andmata ja soovitas Vahur Kudul esitada korrektse äriplaani.

Volikogu võttis teadmiseks, et Avo Kolsar, kellele Vana- Kuuste töökoja ruumid hiljuti rendile anti, on loobunud äri alustamisest, sest ei saanud loodetud ettevõtlustoetust.

Valla esindajad Maapäevale

Eesti Maaomavalitsuste Liidu Maapäev toimus 8. mail Harjumaal. Kambja volikogu esindajana osales Maapäeval Heiki Kortspärn, vallavalitsust esindas Ivar Tedrema.

Vaba metsamaa erastajate nimekirja kandmisest keeldumine

Raido Lääne on esitanud 13. detsembril 2001 avalduse sooviga osaleda vabade metsamaade erastamisel. Kuna tema kui füüsilisest isikust ettevõtja tegevuskohaks oli märgitud Ülenurme vald, palus vallavalitsus tal esitada tõendid tema vastavuse kohta “Maareformi seaduse” § 232 lõikes 2 sätestatud vaba metsamaa erastamise õigust omava isiku tingimustele Kambja vallas. Raido Lääne ei ole tõendeid esitanud.

Seadusesätteile toetudes otsustas volikogu mitte kanda Raido Lääne't Kambja valla vabade põllumajandus- ja metsamaade erastajate nimekirja, kuna ta ei vasta maareformi seaduse § 232 lõikes 2 sätestatud vaba metsamaa erastamise õigust omava isiku tingimustele. Otsus jõustus 6.mail 2002.a.

2002. aasta märtsis - aprillis -mais oli kokku 3 vallavalitsuse istungit, millel anti 34 korraldust ja üks määrus:

*maade erastamisi 8;
*sotsiaalkomisjoni ettepanekul määrati hooldajad 5-le hooldust vajavale isikule;
*väljastati: 4 ehitusluba; 1 projekteerimisluba
*anti 2 korraldust õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise kohta ja 1 korraldus tagastamata maa eest kompensatsiooni maksmise kohta.
*väljastati 4 alkoholi jaemüügi tegevusluba.

Määrusega kinnitati 2002. eelarveaastal kooli õpilaskoha tegevuskulu arvestuslikuks maksumuseks:

Kambja Põhikoolis 6 705 krooni;
Kuuste Põhikoolis 11 063 krooni;
Unipiha Algkoolis 14 453 krooni.

Kambja Lasteaias
on 2002. eelarveaastal majanduskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulu arvestuslikuks maksumuseks ühe lapse kohta aastas 19 532 krooni.

Eve Kraaner - esimene kodumajutaja Kambja vallas

Vallavalitsuse 7. mai 2002.a korraldusega nr. 879 tunnistati Eve Kraaneri Hallivariku kodumajutus (Kullaga külas,tel.351 629) vastavaks majutusettevõtetele kehtestatud kohustuslikele nõuetele ja tunnustati teda kodumajutusena. Väljastati esimene majutusettevõtte tunnistus nr. 1.

Üleriigilise metsanädala (15. - 21. aprill), mille eesmärgiks oli kooliõpilastele tutvustada metsa kasutamise erinevaid võimalusi, üritustest võttis Unipiha Algkool osa esimest korda.

"Äge auto!" hindavad poisid 19.aprilli hommikul koolimaja ette parkinud Elva Metsamajandi kõrgete ratastega maastikuautot Suzukit. Reedeste tundide asemel said Unipiha lapsed metsa.

"Lastele kulub kevadel tavaliste koolipäevade vahelduseks metsapäev ära. Männikut ja puude kasvamist ning linnulaulu õppimist on palju parem õppida metsas kui makilindilt ja õpikute lehekülgedelt," leiab õpetaja Eha Jakobson enne metsanädala algust Elva Metsamajandisse helistades.

"Noh, kas oleme Ahjal?" küsib Elva Metsamajandi kauaaegne juht Rein Rinne, kui kolm sõiduautot Elva jõe ürgoru kõrgel kaldal Vitipalus peatuvad. Ürgorg ei jää tõepoolest milleski Ahja looduskaunist paigast maha. Ainult punast liivakivi pole. Poisid jooksevad mööda järsku liivast kallast alla, tüdrukud valivad esiotsa allaminekuks palgiotstest tehtud trepi. "25 meetrit on kallas kõrge" lisab meie matkajuht Rein Rinne uhkusega hääles.

"Poleks uskunudki, et Elva lähedal nii ilusaid paiku on," ütleb lapsevanem Merle Miilmann. "Elad ise siinsamas lähedal ega tea sellest midagi."

Valin ka ise allaminekuks trepi. Alles jõe ääres üles vaadates saad aimu, et kallas on tõepoolest kõrge. Poisid veeretavad end kaldast ennastunustavalt alla. "Eile jõudsid mõned Kolkja poisid otsaga vette," lisab Rein Rinne poiste lustimist pealt vaadates Täna õnneks keegi märjaks siiski ei saa.

Pärast esimest joovastushetke algab õppepäev metsas. Kõigepealt tutvustab meie giid puhkepaika Elva jõe järsul kaldal: näitab lõkkeaset, puudekuuri, prügikaste ja laudu, pinke. Koos arutatakse, kuidas teha suvisel ajal metsas lõket, millest tekib metsatulekahju ning kuidas matkata ning telkida. Vitipalus on Elva metsamajand selleks rajanud kolm erineva pikkusega matkarada. Ühte rada mööda hakkame meiegi astuma. Hommikune mets on laulurästa ja vindilaulu ning päikest täis. "Vaata õpetaja, see on nii vibu moodi kuusk!" hüüab äkki Tanel. Meie giid peatub ja seletab, et seda on teinud talvine sula lumi. "Sellest kuusest enam palgipuud ei saa," lisab ta.

Teel tutvustab ta ka meile põdra näritud kuusepuid, Eesti kõige mürgisemat põõsast - näsiniint. "Õisi ja lehti võib käega küll puutuda, kuid kätt hiljem suhu pista ei tohi," sõnab ta kõigile uudishimulikele.

Hommikuses metsas on veel külm. "Sipelgad ärkavad alles siis, kui päike nende pesa soojendama hakkab," ütleb ta sipelgapesa juurde seisma jäänud lastele.

Plusspuu männikus on üllatuseks ka õpetajatele. Rein Rinne edasisest seletusest selgub, et puude hulgast valitakse samuti välja kaunitarid, kelle oksi poogitakse noortele mändidele. Ikka selleks, et nendestki kasvaksid hiljem missid ja printsessid ning nad annaksid käbide näol ilusaid järglasi.

Kuusk saab raieküpseks 80-, mänd 100- aastaselt. "Metsamees oma istutatud metsa küpses eas ei näe. Tema töötab tuleviku heaks," seletab matkajuht Rein lastele tähendusrikkalt otsa vaadates. "Ühele hektarile istutame 3000 kuuse ja 6000 männitaime, raieküpseks saamisel on neist alles 400-800 puud."

Mõni kilomeeter autosõitu viib meid Elva metsamajandi territooriumil asuva Väikese Umbjärve äärde. "Suvel õitsevad siin vesiroosid ja pardid ujuvad järvel. Siin lähedal on ka loomade söömalaud. Vaatame, kes on seal käinud?" ütleb matkajuht Rein kavalalt.

Söömalauaks on maha saetud haabade võrad. Poisid leiavad näritud okste vahelt nii jänese kui kitse pabulaid. Edasi tutvutakse soo ja rabataimedega. Poisid leiavad möödunud suve pohli ja pistavad suhu.

Vaatame metsatulekahju jälgi männinoorendikus, õpime lugema puude okste "korruste" kaudu nende vanust, määrama kännul aastaringide järgi ilmakaari.

Viimaks jõuame nõiamaja juurde. "Kui te nüüd vaiksed oleksite, lendaksid linnud teie juurde," ütleb Rein Rinne ootusärevatele lastele. "Ei tea, kas nõid kah kodus on," küsib Kait pisut kahtlevalt.

"Nõid läks talveks ära lõunamaale," vastab matkajuht. "Siin on liiga külm." Sellise seletusega jäävad mõlemad pooled rahule ning jooksmine üle Laguja oja nõiamaja juurde algab.

Kui oldi küllalt pajuvitstest punutud kahekorruselist nõiamaja seest ja väljast uuritud, ronitud nöörredelil puu otsa ja kiigutud, said kõik soovijad proovida indiaanlaste moodi kahe puu vahele pinguli tõmmatud terastrossil rippudes ja hoogeldes oja ületada. "Jumalast vinge!" hüüab Rauno oma järjekorda ootavatele koolikaaslastele maandudes ning lippab uuesti järjekorda.

Koolipäev metsas lõpeb ühise vaarikavartest keedetud teejoomise ja pirukate söömisega lõkke ääres.

Rein Rinne kingib igale osavõtjale raamatukese "Ränduri aabits" ja metsanädala kleepeka. "Ema! Tuleme siia pühapäeval tagasi," lunivad Rauno ja Rannet Merle Miilmanni autosse istudes.

Edastan info erasektori lehmade piimaproovide võtmise, tuberkuliinimise, koerte ja kasside marutaudi vastu vaktsineerimise kohta 2002.aastal:

Esmaspäeval, 27.mail 2002

kell 10 Raanitsa
kell 12 Laksi
kell 14 Lubja
kell 15 Kikerpilli
kell 16 Poti
kell 17 Parve
kell 18 Laane talu

Teisipäeval, 28.mail

kell 10 Kopa
kell 12 Simpka
kell 14 Kaatsi
kell 15 Prangli
kell 16 Suure-Kambja
kell 18 Kambja alevik

Kolmapäeval, 29.mail

kell 10 Reinu tall
kell 11 Kiisa kontor
kell 12 Vana-Kiisa
kell 13 Virulase
kell14 Panksepa
kell 15 Erlich
kell 16 Visnapuu
kell 17 Anni talu
kell 18 Aarike

Esmaspäeval, 3.juunil

kell 10 Loku
kell 12 Kammeri
kell 14 Kungla
kell 16 Tõnniküla
kell 17 Pajosi talu

Teisipäeval, 4.juunil

kell 11 Vunni talu
kell 12 Puusepa
kell 13 Sooru
kell 14. Turm
kell 16 Tootsi talu
kell 17 Kivijärve

Loomapidajatel, kes vajavad loomade müügiks veterinaartõendeid, peab päritolu kari uuritud olema. Koerad ja kassid palun tuua kogunemiskohtadesse.

Koju sõidan ainult suurloomapidajatele, kellel on rohkem loomi. Kojusõidu eest tuleb maksta, uurimine toimub tasuta, samuti koerte ja kasside vaktsineerimine marutaudi vastu on tasuta.

Käesolev töö „Kambja valla turismipotentsiaal“ on minu koolitöö Pärnu Kolledþile maaturismi aines, kuid loodan, et see pakub huvi ka Koduvalla lugejatele. Ehk leiab nii mõnigi Kambja ettevõtja või talunik siit endale ideid edasiminekuks või olemasolevate ressursside rakendamiseks turistide heaks. Mõni minu poolt välja pakutud idee võib tunduda võõras või isegi võimatu, aga minu eesmärk selle töö koostamisel on välja tuua maaturismi võimalikult erinevad tahud ja tegevusvõimalused Kambja piirkonnas.

Alljärgnevalt avaldan oma töö lühendatud kujul koos selgitusega maaturismi mõistest.

Maaturism

Maaturismi mõiste on maapiirkondades asetleidev, kohalikel ressurssidel ja nende taluvusel baseeruv väikesemahuline turismialane majandustegevus. Maaturismi osadeks või tihedalt sellega seonduvad turismivaldkonnad on taluturism (turismielamus talukesk-konnast), agroturism (turismitegevus talus, kus toimub põllumajanduslik tootmine), loodusturism (aktiivne puhkus, seenel-marjul-käik, kalastamine ja paljud muud tegevused, mis on seotud turismiga looduskeskkonnas või maapiirkonnas). Turismivorme, mis on maaturismiga seotud, või üles loetleda veel mitmeid, kuid see pole antud töö eesmärk.

Maaturismi ressursid on loodus (maastik, ilmastik, floora ja fauna jne.); kultuur (rajatised, maal elamise viis, maatööd, rahvakultuur, käsitöö ja traditsioonilised toidud); kohalikud inimesed (nende ideed, õpivalmidus, teenindusvalmidus) ja tooted (suveniirid, käsitöö või konkreetse piirkonnaga seotud tarbeesemed, nagu puulusikad vms.); infrastruktuur (teed, viidad, elekter, vesi, kanalisatsioon, telefoniühendus jne). Infrastruktuur turismi kontekstis tähendab lisaks teedele, elektrile jne. ka korrastatud viidamajandust, infovõimalusi tanklate, pangaautomaatide, interneti, wc ja majutus-toitlustusvõimaluste kohta.

Maaturismi all võib eraldi välja tuua puhkamise vormid:

*Puhkus tootmisettevõttes pakub võimalusi tutvuda taime-, looma-, marja-, lille-, kalakasvatusega, mesindusega, käsitööga või metsandusega.

*Loodus- ja kultuuripuhkuse osaks on looma- või linnuvaatlus, loodusfotog-raafia, metsaandide korjamine ja hoidiste valmistamine, retked koos juhiga.

*Laste- ja perepuhkuse osaks on lastelaagrid, perele sobilikud majutus-kohad koos toiduvalmistamise võimalu-sega, mängunurgad lastele, lapsehoidmis-teenus ja tegevusvõimalused laste-vanematele.

*Tervisepuhkuse osaks on paastu-laagrid, taastusravid, sanatooriumid, tervislik toit, sportimisvõimalused ja saun.

*Aktiivse puhkuse osaks on seiklusturism, elamusturism, matkad, kalastamine, jahilkäik, teejuhid, instruktorid.

*Maaturismi kontekstis on sobilik rääkida ka seminaridest ja kokkutulekutest maakeskkonnas, mille toimimiseks on vajalikud sobivad ruumid, tingimused, tehniliste vahendite kasutamise võimalus, toitlustamis-võimalused ja meelelahutuse korraldus.

Maaturism on Eesti turismiettevõtjatele sageli lisasissetuleku allikaks, harva on Eestis maaturism teenistuseks aastaringselt.

(Allikas: Ardel, T. Maaturismi konspekt. Pärnu, 2002)

Lisaks võivad huvilised tutvuda erinevate internetilehekülgedega:

www.maaturism.ee

www.ecoturism.ee

www.tourism.ee

www.visitestonia.com

Turismi hetkeolukord Kambja vallas

Hetkeolukorra analüüsimisel kirjeldasin oma töös Kambja teeninduskohti, vaatamisväärsusi, loodus-maastikku, ajalugu jne. See informatsioon on väga hästi kättesaadav Kambja Valla koduleheküljel ning ma ei analüüsi teemat siin pikemalt. Küll aga peatuksin turismi hetkeolukorra analüüsil.

Hetkel toimib turism Kambja vallas nn. metsikul kujul. On olemas küll mõned matkarajad, aga need on viidastamata. Puuduvad korraldatud piknikuplatsid, majutuskohad ja muu vajalik turistide meelitamiseks sihtkohta. Puuduvad ka teeäärsed toitlustuskohad.

Kambja valla külastajad peatuvad tavaliselt kas siinsete tuttavate juures (sõprussidemed koolide ja seltsidega välismaalt) või on tegemist matkajatega, kes ööbivad telkides. Külastatakse enamasti Pangodi järve äärset ala ja Kambja alevikku. Pangodi järve ääres on Kiigemäele Kambja puiduettevõtjate abiga rajatud lihtsalt varustatud „olemiskoht“, kus on lõkkease, wc ja kus on võimalik telkida.

Kambja valla turismipotentsiaal

SWOT-analüüs

Selle peatüki lahtikirjutamisel võtan aluseks Kambja valla arengukavast SWOT analüüsist turismi seisukohalt tähtsamad punktid ning täiendan seda rida oma isikliku arvamusega, samas pakkudes välja võimalusi uute atraktsioonide ja turismiteenuste pakkumise loomiseks.

1. Tugevused ning nende rakendumine turismitegevuses

*Kambja on tõmbekeskus Tartumaa lõunaosas oma sobiva kaugusega teistest piirkondlikest keskustest (Tartu, Otepää, Elva, Põlva, Võru – kõik linnad jäävad vahemikku 20-35 km). Sobivate atraktsioonide või tegevusvõimaluste olemasolul ei saa kaugus sihtkohast takistavaks teguriks, pigem soodustab külastatavuse kasvu.

*Vallasisene teedevõrk on suhteliselt hästi korras ja kõik teed on kasutatavad. Valda läbivad tähtsamad maanteed (Tartu-Võru, Tartu-Põlva ja Tartu-Otepää maantee).

*Looduslikud tingimused on head, pakkudes vaheldust ning ilusaid vaateid, vald on rikkaliku muinsuskaitseliste traditsioonidega ning kultuuritraditsioonidega, mis on eeldus puhkemajanduse arendamiseks.

*Haridus- ja kultuuritraditsioonid on kinnistunud ning toimivad tänapäeva Kambjas.

*Agroturismi (nn. turism tootmistaludes) võimaluste pakkumiseks on olemas piisaval hulgal tootmistalusid.

Väikestele maakoolidele on kasulik, kui aeg-ajalt tulevad neile külla võõrad, inimesed väljapoolt Eestit. Ikka selleks, et lapsed saaksid aru, et maailm on suurem kui see, mida nad parasjagu oma silmade ja kõrvadega näevad ja kuulevad.

10.aprillil oli Unipiha lastel külas külaline Saksamaalt. Maarja Jakobsoni, praeguse Pärnu Endla teatri näitleja ja kooli vilistlase kutsel, käis Maarja lapsepõlvekooli uudistamas tema õpingukaaslane Berliini Kõrgemast Kunstikoolist, praegune Dortmundi linnateatri näitleja Johanna Marks.

Kui esialgsest kohmetusest suures klassitoas üle saadi ja üksteist natuke uudistatud oldi, kaardilgi Saksamaa üles leitud, hakkasid tulema küsimused. Missugused on koolid Saksamaal? Missugune on sinu meelislill, muusika, spordiala? Kui palju on elanikke Saksamaal? Missugused koduloomad sulle meeldivad? Kas Saksamaal on kevad kaugemal kui Eestis? Johanna andis kõigile neile küsimustele põhjaliku vastuse, nii et küsijate uudishimu oli üsna pea rahuldatud.

Lisaks neile küsimustele tahtis Toomas Roos (2. kl) teada, kas Johannal on tööd ja missugust "seepi" ta telerist vaatab.

Kui ma pärast Johannaga juttu ajasin, imestas ta kõige rohkem just Toomase töö pärimise küsimuse üle. Saksamaal pole ükski laps tema käest seda küsinud. "Ilmselt annab see tunnistust sellest, et meie lapsed puutuvad varem kokku töötuse ja sellest tulenevate probleemidega," selgitasin ma.

Telerit ei vaata Johanna üldse. See oli Toomasele mõningaseks pettumuseks, kes lootis, et Johanna samu "seepe" vaatab, mis tema.

"Mark meeldis mulle rohkem kui uued eurod, mis 1. jaanuarist Saksamaal markade asemel käibele tulid," tõdes Johanna, kui juttu tuli saksa rahast. "Kui teiegi ükskord oma kroonist ilma jääte, saate te aru, mida kaotasite," lisab ta.

Lisaks saksa keele kuulamisele, said meie lapsed esitada Johannale ingliskeelseid küsimusi, kasutada inglise keele tundides õpitut praktikas. Kohtumise lõpul esitasid kolmas ja neljas klass ingliskeelse lühinäidendi. Mõlemad näitlejad, nii Johanna kui Maarja, vaatasid laste esinemist suure põnevusega. "Nad on nii julged ja vabad ning loomulikud," leidsid nii Johanna kui Maarja pärast näidendit.

Küsimiste- vastamiste pooltunni lõpul tänas külaline Saksamaalt Unipiha õpilasi ning leidis, et meie kool sarnaneb väga Bullerby laste koolile Astrid Lindgreni juttudest. "Saksamaal kahjuks selliseid koole ei kohta," lisas ta ohates.

Pärast kohtumist jätkunud kodanikuõpetuse tunnis leidsid Tanel ja Steve, et sellised kokkusaamised erinevate maade inimestega aitavad paremini kaasa kaugete maade tundmaõppimisele ning tõestavad inglise keele õppimise vajalikkust. "Nii huvitav on käia reisimas, kui oskad inglise keelt," lisab omalt poolt neljas klass.

Euroopa kaart, mis ripub klassitoa seinal, on nüüd ühe riigi võrra pisut lähedasemaks saanud. Tal on Johanna nägu ning hääl. Maikuus tulevad üle-euroopalise Comeniuse projekti raames Unipiha lastele külla õpetajad ja õpilased Sloveeniast, Itaaliast, Rootsist ja Leedust.

28.aprillil korraldas Kambja Spordiklubi juubelihõngulise Kambja V ümber järve jooksu. Osavõtjaid oli Kambja, Kuuste, Kammeri, Pangodi, Nõo, Põlva ja Tartu piirkondadest.

Tillu- ja minijooksul osales 27 poissi-tüdrukut. Väikeste laste eesjooksjateks olid Mati Luik ja Indrek Roos. Iga lõpetaja sai pulgakommi, kleepsu ja õhupalli. 1600-meetrisel põhidistantsil said aja kirja 101 jooksuhuvilist vanuses 8 kuni 63 aastat. Absoluutselt kiireima aja saavutas Kuuste noormees Jaanis Brikkel (5,18). Jaanis on tugevat konkurentsi pakkunud neljal ümber järve jooksul.

2002. a. jooksu iga vanuserühma kolme parima osaleja tulemused:

P -7: Timmu Tollimägi (vanus: 7, tulemus: 1 koht), Kristjan Roos (7; 2), Siim Hovintalo (7; 3).
T -7: Birgit Põder (7;1), Merje Aavik (7;2), Terje Sangernebo (7;3).
P 8-9: Karel Künnapuu (9; aeg: 7,11), Rasmus Klaassen (9; 7,42), Rait Murumets (8; 8,07).
T 8-9: Merily Meedla (9; 7,06), Helena Päkk (9; 9,14), Annaliisa Rebane (9; 10,32).
P 10-11: Rauno Kiuru (11; 6,33), Jaanus Aavik (10; 6,37), Gelvin Palk (10; 6,4).
T 10-11: Egle Käsi (11; 7,13), Sille Assak (10; 7,2), Margot Sepp (11; 7,245).
P 12-13: Vahur Palk (13; 5,47), Mihkel Palk (13; 5, 42), Holger Sepp (13; 5,58).
T 12-13: Kätlin Päkk (12; 6,53), Lilian Kuuslap (12; 7,14), Annika Alliksaar (12; 7,215).
P 14-15: Reno Põder (14; 6,41). T 14-15: Kristi Kirs (15; 6,24), Liisi Roos (15; 7,01), Margit Ader (14; 7,18).
M 16-30: Jaanis Brikkel (18; 5,18), Indrek Roos (23; 5,23), Hannes Brikkel (17; 5,49).
N 16-30: Anneli Sepp (19; 8,05), Mari Oraste (17; 8,18), Kaari Helstein (20; 9,26).
M 31-40: Aare Ärmpalu (37; 5,57), Vello Tollimägi (37; 6,1), Andrus Pallon (37; 7,21).
N 31-40: Merle Palk (34; 7,5), Tiina Rebane (40; 8,58).
M 41-50: Jüri Jürgenson (45; 7,27), Matti Helstein (42; 7,28), Uno Tensmann (45; 7,52).
N 41- 50: Esta Palu (41; 7,29), Aili Loomus (42; 9,13), Helle Tensmann (42; 10,2).
M 51+: Heino Puri (60; 8,03).
N 51+: Valve Luha (63; 10,5).

Kes enda aega ja kohta ülaltoodud tabelist ei leidnud, saavad infot Kambja spordihoonest või spordiklubi kontakttelefonilt 416260.

Viiel korral on Kambja Ümber järve jooksul osalenud Mihkel Palk, Evelin Suits, Ketlin Päkk, Helena Päkk, Maarja Helstein, Kaari Helstein, Karin Helstein, Margit Ader, Mariann Rebane, Liisa Maata, Anneli Sepp, Janno Välja ja Sille Assak. Edaspidiseks väledaid jooksujalgu kõikidele, kes on osalenud ja osalevad edaspidi ümber järve jooksudel.

Sportlikku pühapäeva aitasid korraldada R. Härmoja, K. Pind, A. Part, J. Välja, T. Kiuru ja Co, perekonnad Helstein ja Kappet.

Auhinnalauda rikastasid sponsorid-toetajad: Vana-Kuuste Piimaühistu, Neoexpress OÜ, Kambja juuksur, kohvik Jäägripesa, OÜ Cambi, Avo Alliksaare kauplus, Pangodi kauplus, Tartu MSL, N. Erkmaa, R. Käsi, M. Luik, U. Aavik, L. Brikkel, A. Viigi.

Kambja kool tähistas 315. aastapäeva. Aastapäeva puhul korraldatakse ikka mitmesuguseid üritusi. Toimus ka korvpallimäng, kus omavahel pistsid rinda kaheksanda ja üheksanda klassi poisid ning õpetajad.

Ühe osalejana kirjutan oma muljetest. Õpetajatena läksime mängima, et õpilastele väärikalt kaotada. Kuid, oh imet!, nii hullusti see asi ka ei läinud. Kuigi väljak tundus hirmus pikk ja peale ühe korvi alla jõudmist pidi jälle teise korvi alla tagasi jooksma… See võttis päris võhmale. Aga mängida oli vaja ja kui ka õpetajate pallid korvi sopsatasid, siis tundus, et päris "pika puuga" nagu ka ei tahaks pähe saada.

Esialgu kippus mäng edasi-tagasi sebimiseks minema ja osavad koolipoisid võtsid võimust. Meie kapten Priit võttis taimaudi ja selgitas oma väsima kippuvale meeskonnale (või täpsemalt segakonnale) veidike mängu taktikat ja strateegiat. Sellest oli tõesti abi, sest suhteliselt hea kaitsemänguga suutsime edaspidi poiste rünnakuid vaos hoida.

Üllatajateks olid üheksanda klassi poisid, sest nemad viskasid ju kaugelt. Nende kolmepunktivisked muudkui sopsatasid korvi ja tekkis tunne, et hüva, nüüd võibki pillid kotti panna ja las minna… Õnneks ei arvanud nii meie kapten Priit, kes tõelise korvikütina suutis eduseisu hoida. Vastased rippusid tal rünnaku ajal lausa küljes, kuid korvid tulid ja vabaviskeid teenis ta samuti.

Meie, teised õpetajad ja kooli töötajad üritasime ka palli visata. Ja saimegi…, kuid enamasti mööda. Võitlusindu meil aga jätkus ja meie mängu kroonis edu. Põhitegijaks oli meil muidugi kapten Priit Kui ta treenerina oma kogemused meie korvpallipoistele suudaks anda, siis jäävad vastased hätta.

Arvan, et nii mänginud õpetajad, poisid kui ka pealtvaatajad said sellelt pallivõistluselt toreda elamuse.

Liina Pissarev Tartu Politseiprefektuurist:

Ajavahemikul 4. kuni 5. aprill on Kambja vallas Elva Metskonnas varastatud 25 tm männipalki. Kahju ulatub 12 000 kroonini.

10.aprillil avastati endise Kambja sovhoosi metsakvartalil ebaseaduslik metsaraie - maha on võetud 11 puud.

11. aprillil kell 00:10 pidas Tartu Püssirohukeldri turvamees kinni 19-aastase Kambja valla nooruki, kes oli põue peitnud õllekannu. Noormehele kirjutati protokoll.

15. aprillil avastati Kambja vallas Elva Metskonna metsakvartalil 14,9 tm metsamaterjali vargus. Kahju ligikaudu 23 000 krooni.

15. aprillil avastati, et Kambja vallas Kaatsi külas on ratastraktorilt varastatud starter.

Ajavahemikul 12.-21. aprill on Kambja vallas Raanitsa külas sisse murtud elamusse ning varastatud elektriarvesti. Abihoone tööruumist on kaasa viidud höövlivõll ja kruustang.

25. aprillil avastati 210 m õhukaabelliini vargus Kambja vallas Kullaga külas.

Kambja vallavalitsus saatis 12. märtsil 2002 kirja Eesti Raudteeametile:

Peale raudteeühenduse taasavamist Tartu - Orava suunal lülitati välja peatuste nimekirjast välja Laane peatus, mida kasutasid Kambja valla Kõrkküla (23 elaniku) ja Sirvaku küla (64 elaniku), samuti leidis Laane peatus kasutamist Põlva maakonna Vastse-Kuuste valla Vooreküla küla (71 elaniku), Lootvina (143 elaniku) ja Logina küla (51 elaniku) elanike poolt. Statistilistele andmetele tuginedes leidis Laane peatus intensiivsemat kasutust kevad-sügisesel perioodil.

Rongiliikluse sulgemisel Tartu – Orava liinil oli Vabariigi Valitsuse lubadus asendada see bussiliiklusega. Lubadus on osaliselt täidetud. Bussiliiklust tihendati Uhti – Põlva maanteel, kuid eelpool nimetatud külade elanike liikumisvõimalusi ühistranspordiga see ei parandanud kuna bussipeatused asuvad elukohast oluliselt kaugemal kui Laane raudteejaama peatus.

Meile teadaolevalt oli Laane peatus ärajätmise põhjuseks reisijate perrooni mittevastavus nõuetele.

Eeltoodud arvestades, palume Teie mõistvat suhtumist ja abi peatuse taastamiseks Laane raudteejaamas.

Lugupidamisega

Ivar Tedrema

vallavanem

Raudteeamet vastas Kambja vallavalitsusele 16. aprillil 2002:

Lugupeetud Ivar Tedrema

Raudteeamet vaatas läbi Teie kirja rongipeatuse taastamisest Laane peatuskohast ja teatab järgmist.

Me jagame Teiega seisukohti peatuse vajalikkusest Laanel, toetame ohutu ja kaasaegse rongiliikluse käivitamist. Samas peame arvestama infrastruktuuri valdajate ja raudteeoperaatorite rahaliste võimalustega tagada nimetatud peatuses ohutu reisirongi liiklus ja reisijate ohutus reisijate rongile pealeistumisel ja mahatulekul.

2000.a detsembrikuus, kui Laanel rongid peatusid, kasutas ronge ööpäevas keskmiselt 1,35 inimest, kes ostsid pileteid 17,73 krooni eest. Detsembris 2001 taastati Kambja vallavalitsuse palvel vallas asuv Rebase rongipeatuskoht. Jaanuaris ja veebruaris 2002 kasutasid nimetatud peatuskohta ööpäevas ainult 1,42 inimest. Sellise vähese reisijate arvu juures ei ole praegusel momendil võimalik avada Laanel rongipeatust, kuna see ei ole majanduslikult põhjendatud.

Lugupidamisega

Oleg Epner

Peadirektor

Koopia: Teede- ja Sideministeerium

“Nimekate kambjalaste” raamatukeses Kambja kirjakultuuri raudvara hulka arvatud Priidu Beier võitis sel kevadel Juhan Liivi luuleauhinna.

Luuletaja Priidu Beier saabus Juhan Liivi sünniaastapäeval Alatskivile, näpus pruun, veidi kuluma hakanud portfell - sellised on paljudel meestel. Kui luuletajahärra õhtupoolikul Tartusse tagasi pöördus, võis ta kaasa võtta koti, mida ei ole ega ei saa ka kunagi olema ühelgi teisel mehel ega naisel: Juhan Liivi luuleauhinnana antav traditsiooniline karjasemärss saab igal kevadel nahakunstnik Ülle Paabu tahtel uue teo ja näo.

Aprillikuu viimase päeva hommikupoolik, kell on saamas 11. Tartus Vanemuise tänaval asuva Eesti Kirjanduse Seltsi maja ette kogunevad Juhan Liivi sõbrad, et alustada ühist bussisõitu Alatskivile.

Auhinnatseremoonia asendas põllutööd

Liivi luuleauhinna laureaadi nime varjab enne väljakuulutamist alati tihe ja läbipaistmatu saladusloor, kuid Vanemuise mäest üles rühkiv Priidu Beier on reetlik märk sellest, kel on tänavu au saada Liivi luulepreemia. Beieri loomus on juba kord nii tagasihoidlik ja eraklik, et ta kipu seltskonnamelusse, kui pole 100% kindel, kes kilbiga, kes kilbil. Tagasisõidul selgubki, et Liivi auhinna võitmise tõttu pidi Priidu Beier ära jätma aprilli viimaseks päevaks kavandatud kartulite muldaaitamise ning sõitma autasustamistseremooniale.

Tartu kirjanikkonna juht Janika Kronberg on tuulanud Alatskivi luulepäeva eel innukalt lillepoodides ja otsinud Beierile kingituseks mõnd potilille, mille marjad meenutaksid tillukesi kartulimugulaid. Paraku tulutult. "Ju praegu pole nende aeg," nendib vembukavandaja, kel kombeks üllatada luulepreemia laureaate pilkupüüdvate lilleseadetega.

On see nüüd juhus või mitte, kuid Beierit on sattunud bussile saatma ka osake Tartu vaimust - skandaalne Matti Milius. Kirjandusavalikkus mäletab, kuidas need mehed üheksakümnendate aastate keskel jagelesid kurjalt Matti Moguci nimekuju kasutamise autoriõiguse pärast.

Luuletav õpetaja, õpetav luuletaja

Päevasüda. Alatskivi keskkooli mullu sügisel uue kuue saanud saal. Juhan Liivi 138. sünniaastapäeva aktus. Koorilaulud. Luuletused. Ülevad mõtted isamaaluulest ja Juhan Liivist. Saalis on tunda sõnulseletamatut ootusärevust…

Vaimne pinge saab lahenduse, kui vallavanem Maie Nisu kuulutab kokkutulnuile, et Liivi luuleauhinna laureaadiks on valitud Priidu Beier. Ehkki Liivi preemia on oma olemuselt vaimne auhind, mis laureaadi kaukasse kroone ei lisa, ulatab vallavolikogu esimees Uno Ainsoo Priidu Beierile võidu märgiks traditsioonilise karjasemärsi. Tänavune märss on silmatorkavalt muhe ja karvane, kunstnik Ülle Paap on materjaliks valinud mustavalgekirju vissi naha.

Juhanliiviliku luule auhinna 24. laureaadiks valitud Priidu Beieri tänukõne on napp ja vaoshoitud, kuid ka neist vähestest mõtetest peegeldub siiras rõõm ja rahulolu, mis auhinnasaaja meeltes pulbitseb. Ikkagi esimene luuleauhind!

"Olen kooliõpetaja, üks väheseid kirjanike seas," lausub ajaloolase-haridusega Beier, kes töötab kunstiõpetajana Hugo Treffneri gümnaasiumis. "Liivi luuleauhinna teeb eriti väärtuslikuks see, et ta on ainult vaimne auhind, millega ei kaasne raha. Nii jäävad sellest kaugele asjatud võitlused, siin on puhta loomingu vaagimine."

Kirjandustegelaste ja Alatskivi valla esindajatest koosnev þürii pidas eelmisel aastal esmatrükis ilmunud luule-loomingust kõige juhanliivilikumaks Priidu Beieri luuletust "Teele!" (Vikerkaar, nr 10). Þürii langetas oma otsuse salajase hääletamise teel küll juba aprilli alguses, valides seitsme kandidaat-luuletuse hulgast välja tänavust auhinda vääriv, kuid auhinna statuudi järgi tehakse laureaat avalikult teatavaks alles 30. aprillil keskpäeval.

Liivi väärikus ja liivilik väärikus

Alatskivi kalmistu. Küünlaleegid. Kevadised lilleõied. Juhan Liivi sünniaastapäeva tähistamine jätkub päevakangelase kalmul.

"Olin ehk kümneaastane, kui isaga, kelle kirjandushuvi pani aluse ka minu kirjaniku- ja luuletajateele, esimest korda siin käisin," meenutab Priidu Beier ja mõõdab nostalgiast küütleva pilguga Luuletaja auks Tartu lihtsate tehasetööliste rahaga püsti pandud ausammast. "Juhan Liiv oli vaene ja haige, kuid ta jäi väärikaks. Eesti rahvas on samuti vaene, kui võrrelda Euroopa riikide inimestega, kuid me pole siiski nii vaesed, kui arvame. Eestlastel peaks olema rohkem kodanikuväärikust."

Ilmselt on see Juhan Liivi lähedalolek, mis võimendab luuletaja ja koolmeister Beieri muresõnumit kõigi kuulajate meeltes. Eesti rahvast aitaks liivilik väärikus.

Oja talu. Musta laega kamber.

"Liivi luule ei olnud nii irooniaküllane kui minul," tõdeb Beier Liivide kodutalu musta laega toakeses. Äsja istus ta Juhan Liivi kirjutuslaua taga ning kirjutas oma käega tunnustuse pälvinud luuletuse liiviliku luule raamatusse. Luuletus ilmus paberile kui Pisa torn, sest kirjanikul on selline kirjaviis.

Beier möönab, et viimastel aastatel on hakanud tema luulesse tungima melanhoolia ja kurbus, kuid see ei ole küll taotluslik. Tegeliku põhjusena diagnoosib Beier ühe kroonilise terviserikkega kaasnevat pidevat peavalu, mis on teda alatihti kimbutanud. Seega on Beier nii oma loomingult kui elusaatuselt liivilik luuletaja. Mida oligi tarvis tõestada.