Ajaleht Koduvald

eelmine leht Nr. 4 (57) aprill 2002 järgmine leht


Selles lehes:
  • Õiguskantsler Allar Jõks külastas Kambja valda
    Kõrge riigiametniku sõnutsi on suureks probleemiks see, et inimesed ei tea oma õigusi. “Mul jäi Kambja vallast positiivne mulje!” nentis õiguskantsler Allar Jõks Kambja koolimajas. “Mitte igal pool ei tunta muret, kas lapsed saavad kvaliteetse hariduse.”
  • Unipiha koolilapsed kevadet otsimas
    Lembit Jakobson: 4. märtsil alustasime terve kooliperega kevade otsimist. Jooksime võimlemistunnis Petasmäele ning vaatasime, kas kevad ei paista kusagilt. Järv oli üleni jääs ning kaskede võrad punetasid. Kevadet polnud kusagilt näha. Polnud kuulda ei lõokest ega kuldnokka. Tulime kooli juurde tagasi ning vaatasime kraadiklaasi. See näitas null kraadi. Temperatuuri mõõtmine jäi mitmeks nädalaks meie ainsaks kevade otsimise ülesandeks.
  • Kuulutuspäevad 2002: 16. – 19. mail Kambjas
    Möödunud aasta kevadel toimusid Kambja koguduse ja Soome Rahvamisjoni eestvõttel Kambja vallas evangeelsed kuulutuspäevad. Külas oli piiblibuss, mitmeid muusikuid ja jutlustajaid. Et tookord vihmastest õhtutest hoolimata tore tundus, plaanime sel kevadel midagi samalaadset ette võtta. Kuupäevadeks on seekord 16.-19. mai, toimumiskoht jääb laias laastus samaks.
  • Aare Kimmel – põllumehest kirikuõpetajaks
    Käesoleva aasta kuulutuspäevade peakõnelejaks on lubanud tulla EELK Rannamõisa Koguduse õpetaja Aare Kimmel. Mis inimene ta on? Selle teadasaamiseks esitasingi talle paar küsimust ning saadud vastuseid olen valmis ka lehelugejatega jagama.
  • Kambja kiriku taastamistööd jätkuvad
    Võiksite kaaluda kirikuehituse toetamist nii eestpalvete kui rahaliste vahenditega
  • Kambja saab eksperimentaalse reoveepuhasti
    Kambja vallavolikogu viimane istung toimub neljapäeval, 4.aprillil 2002.a. vallamaja saalis.
  • Vaiki Agarmaa elu lugu
    Kambja teeneka kultuurikandja Vaiki Agarmaa mälestuskildude algus ajalehes Koduvald nr 2/ 2002.
  • Metsakaitse: kahjustuste äratundmine ja vältimine
  • Vastsündinud vallakodanikud
  • Juubilarid ja eakad sünnipäevalapsed mais
  • Arsise kellade ansambel esineb Kambja kirikus
    Pühapäeval, 28. aprillil tuleb Arsise kellade ansambel Lõuna-Eestisse. Antakse kaks kontserti Viljandimaal ning üks kontsert Tartumaal Kambjas.
  • Kolmsada aastat ammu täitund…
    Kambja kool kutsub oma vilistlasi, kunagisi töötajaid ja sõpru 315. aastapäeva tähistamisele reedel, 26. aprillil 2002:
  • Interneti püsiühendusest Tartumaal
  • Kambja Laulu- ja Mänguseltsi fotovõistlus. Võistlustööd esitada 10. juuniks 2002.
    Teemad:
    “Käed”
    “Kümme aastat Eesti iseseisvust”
  • “Nimekaid kambjalasi II”
    Kogumikku “Nimekaid kambjalasi II” saab osta vallamajast asjur Hella Sule käest. Kambja vallavalitsus andis Hilja Neumanni poolt koostatud üllitise välja veebruaris. Raamatuke maksab 25 krooni.
  • Muudatus bussiliikluses
    Alates 1.aprillist väljub Otepää – Tartu buss pühapäeviti Otepäält kell 18.40 (varem 18.10), Kodijärvelt 19.01, Pangodist 19.05, Kiisalt 19.12, Kambjast 19.20. Buss jõuab Tartusse 19.50. Teistel nädalapäevadel endine graafik. Liini teenindab Viljandi ATP (varem Tarbus).

Õiguskantsler Allar Jõks külastas Kambja valda

Kõrge riigiametniku sõnutsi on suureks probleemiks see, et inimesed ei tea oma õigusi

“Mul jäi Kambja vallast positiivne mulje!” nentis õiguskantsler Allar Jõks Kambja koolimajas. “Mitte igal pool ei tunta muret, kas lapsed saavad kvaliteetse hariduse.”

Õiguskantsler Allar Jõks viibis 20.- 21.märtsil koos oma nõunikega töölähetuses Tartu maakonnas.

Töölähetusel oli kaks eesmärki, millest esimene oli õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse kontroll. Selleks külastas õiguskantsler Tartu maavalitsust, Tartu linnavalitsust, Elva linnavalitsust, Kallaste linnavalitsust ja viite vallavalitsust – ka Kambja vallavalitsust. Teiseks hinnati inimeste põhiõiguste ja vabaduste tagamist.

Pikemat aega on probleemiks omavalitsuste vahelised tasaarveldused juhul, kui õpilane siirdub õppima teise omavalitsuse halduses olevasse kooli. See on tekitanud pingeid eriti linna- ja maakoolide vahel, kuna õpilaskoha arvestuslik maksumus võib neis olla väga erinev. Õiguskantsler ja haridusminister Mailis Rand otsustasid moodustada komisjoni, mis hakkab tegelema seaduse parandamise ettevalmistamisega.

Kambjas oli õiguskantsler Allar Jõksil tõhus töönõupidamine valla- ja koolijuhtidega. Pärast lõunasööki kohtus kõrge riigiametnik põgusalt Kambja õpetajate ja lõpuklassi õpilastega, et tutvustada õiguskantsleri kui ühe põhiseadusliku institutsiooni tegevust. Allar Jõks möönis, et suur osa rahvast kahjuks ei tea, milliste ülesannete täitmiseks on seatud ametisse õiguskantsler: “Minu ema küsib, mida sa teed. Ka 11-aastane poeg küsib, mida sa teed – kas kehtestad seadusi või mõistad kohut.“ Allar Jõksi sõnutsi on suureks probleemiks see, et inimesed ei tea oma õigusi.

Vallasekretär Reet Kiuru hinnangul olid õiguskantsleri nõunikud enne külaskäiku põhjalikult tutvunud Kambja valla õigusaktidega. “Küsimused, mida meile esitati, olid konkreetsed ja asjatundlikud.” Reet Kiuru andmetel jäid õiguskantsleri nõunikud rahule Kambja vallas kehtestatud õigusaktidega.

Toivo Ärtis

Unipiha koolilapsed kevadet otsimas

Lembit Jakobson:

4. märtsil alustasime terve kooliperega kevade otsimist.

Jooksime võimlemistunnis Petasmäele ning vaatasime, kas kevad ei paista kusagilt. Järv oli üleni jääs ning kaskede võrad punetasid. Kevadet polnud kusagilt näha. Polnud kuulda ei lõokest ega kuldnokka.

Tulime kooli juurde tagasi ning vaatasime kraadiklaasi. See näitas null kraadi. Temperatuuri mõõtmine jäi mitmeks nädalaks meie ainsaks kevade otsimise ülesandeks.

Õpetaja Lembit tuletas meile loodusõpetuse tunnis meelde, et enne linnulaulu ja õite kevadet tulevad valguse, vete ning pungade ja rohu kevad.

Valguse kevade tunneme ära sellest, et toad on korraga päikest täis ning õhtul on kauem valge. Vete kevad algab sulanud lumest tekkinud nirede voolamisega mäe nõlvadelt alla. Kui nired kraavides võimsalt kohisedes Pangodi järve poole voolavad, on vete kevad alanud.

12. märtsil kuulsime esimest korda põldlõokest ja kuldnokka. Lõokest ennast hästi ei näinud, kuldnokka aga küll. Tema tegi koolimaja kase otsas naerukajaka häält. Küllap oli talve veetnud kuskil koos kajakatega.

Koolivaheajal leidsid Kait ja Uku esimesi sinililli.

23. märtsil tulid meile tagasi kiivitaja ja koovitaja.

25.märtsil uurisime luubiga kooli juures kasvavatel sarapuudel nende õisi ning tikkasime kaske. Joome nüüd iga päev värsket kasemahla. Selgetel ja kargetel kevadhommikutel hakkab pärast päikesetõusu ja loojangut järvel jää kumisema. Jää laulab, ütlevad kohalikud inimesed.

26. märtsi hommikul kell 6.30 nägi õpetaja Lembit bussipeatuses hallhaigrut. Ta tegi sellist haraka moodi kärisevat häält. Ilmselt oli läbilennul. Ta tiirutas kuusenoorendiku kohal ja laskus aeg-ajalt noorendiku kõrval asuvale sonnile.

Haned ja luiged lendasid pärast keskpäeva üle Pangodi. Ikka mere äärde.

Kuulame hommikuti lindilt meile saabuvate rändlindude hääli. 28. märtsil kuulasime sookure luikamist. Hommikuringis vaatasime, et kümme päeva tagasi vaasi toodud vahtraokstel on puhkenud õied. Miks ei tule vahtral algul lehed nagu kasel? Kust said õied oma puhkemiseks toitaineid? Nendele küsimustele saime vastused loodus-õpetuse tunnis.

Värvisime terve kooliperega munadepühade puhul sibulakoortega mune. Tulid ilusad küll.

1. aprillil oli mul ütlemata hea meel, kui Kait tuli lihavõttepühade järgsel hommikul kooli ja ütles: "Õpetaja! Ma kuulsin eile sookurge." Riina aga lisas hommikuringis, et ta nägi esimest õitsvat paiselehte ning metsvinti.

Linnud ja taimed, mis meid ümbritsevad, pole nende jaoks enam nimetud ja võõrad, vaid neil on oma nägu ning hääl. Suurel vahetunnil vaatasime möödunud suve siilipoega, kes magas vahtralehtede hunnikus. Kükitasime hunniku kõrvale maha ning jälgisime vaikselt, kuidas väike okaskera kerratõmbununa hingas. Kui olime isu täis vaadanud, panime vahtralehed tasakesi talle uuesti peale.

Võimlemistunnis jooksime Käsipuu-trepi mäele, et näha, kas mets juba rohetab. Ei rohetanud. Talunik Ants Zeigo libistas lohistiga hoopis põldu tasaseks. Meid nähes peatas ta traktori ning lubas poistel lohistit katsuda ja tõsta.

Uurisime ka talve üle elanud rukkiorast. See haljendas. Pea kohal trillerdas kõrgel lõoke. Taevas oli sini-sinine. Edasi jooksime vaatama, kus oja , mis Pangodi järve voolab, alguse saab. Algust ei näinud. Küll aga seda, kuidas põldude lumevesi tema kaudu järve voolab.

4.aprill. Eile õhtupoolikul olid Toomas, Uku, Riina ja Kristjan abis Kammeris kulu põlemist kustutamas. Tuhanded putukad said jälle surma. Õnneks ei süttinud kuritahtlikust süütamisest mets ja elumaja.

Siilipoeg magab endiselt vahtralehtede all punase vahtra läheduses. Aeg-ajalt käib vahetunnis üks ja teine laps teda ettevaatlikult uudistamas. "Nina paistab," ütleb Sandra söögivaheajalt tulles teistele.

Loodusõpetuse tunnis räägime kulu põletamisest ning konnade, siilide ja putukate hoidmisest. Nad on pere, kellega me koos elame. Hea, kui oskame suurte ja tugevamatena neid hoida.

5.aprill - vireda tuulega hall aprillipäev. Otsime õitsvat paju. Jookseme mitme tiigi juurde, aga paju ei õitse veel. Üksnes paiselehtede kuldkollased kokkutõmbunud õienutid paistavad kulu seest välja. Kait proovib üht. "Täitsa magus!" lausub ta teistele.

Pokumätastele hüppamine meeldib poistele väga. Sööti jäetud põldudele on hakanud kasvama kasevõsa. Küsin lastelt, miks kask siia kasvama on hakanud. "Noh, neid põlde enam ei harita," vastab Tanel. Neile ei tee see tuska, mulle küll.

Järjekordselt Petasmäelt Pangodi järvele alla vaadates õhkab Kait: "Nii ilus on!" On tõesti ilus: kasemets punetab ja pajude urvad on hakanud rohetama. Mets ise on aga veel raagus.

Põlenud söödilt leiab Rauno söestnud lõokese pesa. Toon selle kaasa ja näitan klassis teistele, kes seda ei näinud. Kulupõletamine toob tuhandete putukate hukkumise. Söestunud lõokesepesa on ehe näide sellest, mis juhtub ka lõokese pesaga. "Hea, et tal tiivad on," lausub Riina söestunud pesa nähes. Steve uurib pesa ja ütleb korraga: "Nii kerge on seda teha!"

Teised vastavad: "Eks sa proovi endale käteta maja ehitada."

Küsin lõunalauas, kuidas oskab lõokene ilma koolis käimata endale pesa ehitada, inimene aga maja mitte. Tanel teab vastust ja seletab seda teistele. Mul on hea meel. Nii käibki õppimine ja kasvatamine ilma õpetaja abita.

Unipiha Algkooli kevadeotsijate nimel

Lembit Jakobson

Kuulutuspäevad 2002: 16. – 19. mail Kambjas

Piiblitunde viib läbi ja peakoosolekutel jutlustab Aare Kimmel Rannamõisast

Möödunud aasta kevadel toimusid Kambja koguduse ja Soome Rahvamisjoni eestvõttel Kambja vallas evangeelsed kuulutuspäevad. Külas oli piiblibuss, mitmeid muusikuid ja jutlustajaid.

Et tookord vihmastest õhtutest hoolimata tore tundus, plaanime sel kevadel midagi samalaadset ette võtta. Kuupäevadeks on seekord 16.-19. mai, toimumiskoht jääb laias laastus samaks.

Eelmisest aastast erinevalt on seekordsetel kuulutuspäevadel igal õhtul piiblitunde läbi viimas ning peakoosolekutel jutlustamas üks ja sama inimene – Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel (kae ka pilti ja intervjuud temaga!). Tartu Pereraadio kuulajad on ilmselt juba tuttavad selle mehe toredate juttudega saatest “Algtõed”.

Ürituste täpsem kava selgub mai alguseks, ent üldjoontes saab toimuma samuti kui eelmisel aastal – päeval on külas (või alevikus) piiblibuss, õhtul kell 18.00 algab kirikus piiblitund ning kell 19.15 kirikus või kirikuaias päeva peakoosolek muusika ja sõnumiga. Võimalikud on veel ka hilisõhtused noorteüritused (näit filmivaatamine) jms. Kuulutuspäevad lõpevad 1. nelipüha armulauaga jumalateenistusega, mis algab pühapäeval kell 11.00 kirikus.

Saame näha...

Toomas Nigola

Regulaarsed üritused Kambja kirikus:

Pühapäeviti kell 11.00 jumalateenistus

Teisipäeviti kell 9.00 hommikupalvus

Aare Kimmel – põllumehest kirikuõpetajaks

“Jumala leidnud inimene näeb ja julgeb mõelda varasemast hoopis kaugemale.”

Käesoleva aasta kuulutuspäevade peakõnelejaks on lubanud tulla EELK Rannamõisa Koguduse õpetaja Aare Kimmel.

Mis inimene ta on? Selle teadasaamiseks esitasingi talle paar küsimust ning saadud vastuseid olen valmis ka lehelugejatega jagama.

Teadaolevalt pole ükski inimene sündinud kirikuõpetajana, ega vist Sinagi?

Ega tõesti. Olen sündinud Raplamaal Kehtna vallas Kalbu külas. Niisiis olen maainimene, nagu mu vanemadki. Lõpetasin Kehtna 8-klassilise kooli ning seejärel Räpina Sovhoostehnikumi. Poole oma elutööst olen teinud sovhoosis-kolhoosis aednik-traktoristina töötades.

Jumalakartust olen õppinud oma vanematelt. See on tulnud mu ellu loomulikult, ilma sunduseta. Osa tegi vahel ka kiriklikke talitusi, näiteks saatis surnuid kodunt ära. Ta on olnud mulle eeskujuks oma selge ja kindla usuga Jumalasse, mida ta oskas hästi väljendada ja põhjendas ka külameestega juttu ajades.

Kuna tehnikumis käisin nõukogude ajal, tuli seal õppida ka ateismi aluseid. Seda tuleb pidada tõukeks mu isiklike usuliste otsingute algusele, sest tekkis küsimus: olen harjunud lapsest saadik uskuma, et Jumal on olemas, aga huvitav, kuidas siis tegelikult on? Pidin sisimas endale tunnistama, et ei tea, kuidas on tegelikult.

Hakkasin hiilima Räpina kirikusse, et kuulda, mida seal räägitakse, ning võrdlema seda koolis kuulduga. Sealtpeale hakkas kasvama sisemine veendumus, et Jumal peab olemas olema. Poole aasta pärast oli see küsimus mulle absoluutselt selge. See veendumus ei põhine üksnes mõistuslikel argumentidel, kuigi Jumala olemasolu ja ristiusu sisu on minu jaoks ka väga loogilised ning ma ei mõista hästi neid, kelle jaoks usk on vastuolus mõistuse või teadmistega.

Pärast tehnikumi lõpetamist hakkasin Rapla kirikukooris laulmas käima ja seetõttu olin igal pühapäeval kirikus. Usu sisu sai üha selgemaks. Hakkasin ka ise palvetama. Ja siis ühel päeval kõnetas mind Jumal, juhtides meeleparandusele. Alles sealtpeale võin end tegelikult usklikuks pidada. Sellest kõigest lähemalt rääkimiseks jäägu aga pigem kevadine kuulutusüritus...

Kiriku töös lõin aktiivselt kaasa alates oma pöördumisest. Kodukirikuks kujunes Tallinna lähedal asuv Rannamõisa, kus oli väga aktiivne muusika- ja noortetöö. Täitsin seal ka organisti kohuseid. Kui eelmine õpetaja Reinaru aastal 1992 pensionile jäi, tuli hakata kogudust tõsisemalt teenima. Sinnani polnud ma mõelnud kirikuõpetajaks saada. Alles aasta hiljem hakkasin Usuteaduse Instituudis ameti juurde kuuluvat haridust omandama. Kirikuõpetajaks sain aastal 1998 ja Rannamõisa kogudust teenin tänini.

Millise sõnumiga loodad Kambjasse tulla?

Kambja valla rahvale tahaksin öelda, et iga normaalne inimene mõtleb oma tulevikule – seega ka igavikule. Usk Jumalasse pole teadmatuse, rumaluse või harimatuse tagajärg. Jumala leidnud inimene näeb ja julgeb mõelda varasemast hoopis kaugemale. Kui on küsimusi ja kahtlusi, tuleb need esitada – uskuda ei maksa mingil juhul pimesi ja alusetult. Kes läheneb Jumalale ausalt, saab ka ausad vastused. Kohtumiseni!

Küsis Toomas Nigola

Kambja kiriku taastamistööd jätkuvad

Võiksite kaaluda kirikuehituse toetamist nii eestpalvete kui rahaliste vahenditega

Kumb valmib enne – kool või kirik? Küllap see küsimus on andnud nii mõnelegi kambjalastele mõtlemisainet.

Kuidas koolimajaga lood, ei oska ma öelda, ent kiriku taastamisega on lootust ka sel aastal tubli sammu edasi liikuda. Nimelt on saanud valmis esmased projektid kooriruumi ning altari kujunduse kohta, targad on arutanud asju nii- ja naapidi ning lootus on juba sel suvel ehitama hakata. Nagu juuresolevalt pildilt näha, on ka kooriruumi osas toredasti ühendatud vana ja uus, endis- ning kaasaegne. Siinsel kooriruumi kavandil pole näha kantslit, mis on planeeritud umbes pooleteise meetri kõrgusele põrandast altari poolt vaadates paremale. Altarivõre ja kantsel tulevad plaanide kohaselt samas stiilis rõdude piiretega, materjalidena kasutatakse metalli ja tammepuud.

Kirikut ehitades teeme seda arvestusega, et “ehitame sajanditeks”, nagu üks koguduse nõukogu liige seda hiljuti väljendas. Teiste sõnadega on meie sihiks leida mitte võimalikult odavad, vaid võimalikult kvaliteetsed lahendused.

Kõlab priiskamisena? Kindlasti leidub neidki, kes nõnda arvavad. Miks peaksime tänase päeva mugavusi vähendama millegi püsivalt kauni vastu?

Kes aga asjasse teisiti suhtuvad, võiksid kaaluda kirikuehituse toetamist nii eestpalvete kui võimalusel ka rahaliste vahenditega. Viimase tarvis on kirikus omaette korjanduskarp, samuti võib teha piiramatus koguses ja summades ülekandeid EELK Kambja Koguduse arveldusarvele Eesti Ühispangas numbriga 10220006249017.

Toomas Nigola

Kontakt: EELK Kambja Kogudus Männi 9-25 62001 Kambja; tel (07) 416 388, 052 96 049;

e-post kambja@eelk.ee ; Internetis http://www.eelk.ee/kambja

Kambja saab eksperimentaalse reoveepuhasti

Kambja vallavolikogu viimane istung toimub neljapäeval, 4.aprillil 2002.a. vallamaja saalis.

Valla koolide pedagoogide töötasustamise aluste ja palgamäärade muutmine

Volikogu muutis 22. 02 2001 kinnitatud määrust nr 27 “Kambja valla koolide pedagoogide töötasustamise alused”. Sisuliselt tähendas see pedagoogide palga alammäärade tõstmist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tasemele.

Maa munitsipaliseerimine

Volikogu otsustas taotleda munitsipaalomandisse Kambja vallas Pühi külas Kiisa ridaelamu nr 2 munitsipaalomandis oleva korteri nr 3 aluse ja seda teenindava maa suurusega 14 341 ruutmeetrit. Otsus tuli langetada seetõttu, et eelnimetatud korteri üürnik, hoolimata vallaametnike korduvatest ettepanekutest, ei ole suutnud või ei ole tahtnud korda ajada korteri erastamisega seotud ametlikke protseduure. Et ridaelamu üks korter on erastamata, ei saa teised korteriomanikud maad erastada. Pärast maa munitsipaalomandisse saamist paneb vallavalitsus nimetatud korteri enampakkumisele. 

Kambja aleviku reovee puhastamise projekti tutvustus

Majandusnõunik Enno Soodla ja maakorraldaja Taivo Prants tutvustasid vallavolinikele projekti, mille raames rajatakse Madise külla Eesti Põllumajandusülikooli teadlaste toetusel ning Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnahoiurahadega Kambja aleviku eksperimentaalne reoveepuhasti (pajuvõsapuhasti). Juba järgmisel kevadel on plaanis istutada Madise külla 20 hektarit pajuvõsa.

Kinnisvara ostmine

Reoveepuhasti (pajuvõsapuhasti) rajamiseks peab Kambja vald omandama Kambja aleviku reovee biotiikide juures asuva Urmas Kuusk’ele kuuluva tagastatud kinnistu, mille suuruseks on 6,63 ha. Omanik soovib saada ühe hektari maa eest 10000 krooni.

Volikogu andis vallavanem Ivar Tedremale volituse sõlmida ülaltoodud ostu-müügileping. 

Toivo Ärtis

Vaiki Agarmaa elu lugu

“Kui ma Siberist tulin, elas minu kodus kolm võõrast perekonda...”

Kambja teeneka kultuurikandja Vaiki Agarmaa mälestuskildude algus ajalehes Koduvald nr 2/ 2002.

Saabus aasta 1954. Hakati vabastama alaealisi lapsi ja ka meile õega saabus aasta teisel poolel vabastustõend. Meie ema laskis kirjutada ühel vene keelt valdaval endisel kooliõpetajal Moskvasse avaldusi meie vabastamiseks. Kuna meil jäi kool pooleli, siis Moskval oli see võim lubada õpinguid jätkata.

Imekombel tuli see vabastus meile samal aastal kui alaealistele lastele. Tuli muretseda pass ja asuda koduteele, mida ma ka väikese kõhedustundega tegin. Õel oli laps väike, seepärast ei söandanud ta külmaga nii pikka reisi ette võtta. Leiale tuli peigmees Eestist järele kui vaba mees, nii et temal oi juba oma perekond. Mulle anti Eestisse viimiseks kaasa kaks võõrast last, poiss ja tüdruk.

Siberist tuli koju sõita oma raha eest, ehkki “riigi kulul” toodi. Õmblesime natuke raha riiete alla taskusse, et oleks millegi eest riideid selga osta. Tulin Siberi kasukaga, lubjavildid jätsin Habakani. Sõitsin teravilja koorma otsas umbes 100 kilomeetrit, kuid ma ei saanud mitte nohugi. Lapsed olid veomasina kabiinis. Habakanis istusime rongi peale.

Jõudsime Eestisse aasta lõpul. Lapsed sai antud nende sugulastele, mina tulin Avispeale. Sain peavarju õde Laine juures. Laine noorem tütar oli paar kuud minust varem Eestisse jõudnud. Laine vanemal tütrel õnnestus küüditatute rongist maha jääda. Laine oli ka küüditatavate nimekirjas, lapsed üks ühe, teine teise vanaema pool, mõlemad vanaemad viidi ära. Laine ise pages Tartusse. Koju tagasi tulles leidis ta eest tühja korteri.

Kui ma Siberist tulin, siis elas minu kodus kolm võõrast perekonda. Olin ilma koduta, vanemateta ja ilma tööta.

Ma millegipärast tahtsin tööd raamatutega. Sellise töökoha ma ka sain. Minu koduküla lähedale Triigi sovhoosi keskusesse oli Väike-Maarja keskraamatukogul kavatsus rajada raamatukogu. Triigi oli mõis, kuid siin ei olnud kooli ega raamatukogu. Mind võeti tööle 1955. a. sügisel. Vajangu raamatukogu, mis läks likvideerimisele, kolisime veomasinatega Triiki. Raamatukogu sai asukohaks rahvamaja tegelastetoa, mis oli läbikäidav ruum. Raamatuid oli vähe ja nad mahtusid kappidesse, ainult Lenini ja Stalini teosed olid hästi nähtaval, ukse kõrval. Vaatamata sellele, et ruum oli raamatukoguks sobimatu, ei kadunud sealt ükski raamat. Tegin läbi ka raamatukogunduse kursused Tallinnas.

Hiljem tegin ka rahvamaja tööd. See rahvamaja tuli mulle niimoodi kaela, et õppisime kirjandusõhtuks näidendeid ja mängisime neid päris edukalt. Siis öeldi mulle, et sa teed seda tööd nii kui nii, me maksame sulle palka ka. Me õppisime ja mängisime neid näidendeid päris himuga. Õppisime järgmised lood: “Kosjakased”, “Kroonu onu”, “Kaks + kolm”, “Soovin tutvust”. Kõik olid kerged jandid. Vahepeal käis meid juhendamas Rakverest Jullo Talpsepp, kes tõi ka näidendi ise kaasa.

Nii see elu seal käis kuni 1959. a. sügiseni, mil tuli minu ellu suur muutus. Tuli suur armastus ja abielu Eero Agarmaaga, kes oli tol ajal Triigi sovhoosi zootehnik- selektsionäär. Vahepeal jõudsid Siberist koju minu vanemad ja kaks õde (1955.a. suvel). Vend Endel ja õemees Endel Vaiksalu vabastati natuke hiljem. Mõlemad jõudsid eluga tagasi ja elasid unenägudes läbi oma vangielu. Õemees karjus öösiti läbi une.

Peale abiellumist algasid meie elu rännuaastad. Eero, kes oli pärit Pangodist, tahtis töökohta Lõuna-Eestisse. Peale viit aastat tööd Triigi raamatukogus, lahkusime Triigist. Eero sai zootehniku koha Pühajärve (Kommunisti) sovhoosi. Mina läksin sinna esimest korda 1960.a. maikuus. Läksin sinna oma väikese poja Peetriga, kes oli samal kuul Tartus ilmale tulnud. Elasime järvede ja mägede keskel Palu talus. Otepääl sündis mul ka tütar Kadri - aastal 1961.

Kolisime samal aastal kahe väikese lapsega Viljandimaale, kus Eero sai tööd “Kalevi” kolhoosis zootehnikuna. Elasime ühe Siberis olnud perega talumaja teisel korrusel.

Järgmine kolimine oli meil 1964.a. jaanuaris Põlva rajooni “Külvaja” kolhoosi. Linna meelitas meid elama kolmetoaline korter vastvalminud majas. Meie kolimiste peamisteks põhjuseks oligi parema korteri otsimine. Eerole sai jälle peazootehniku koht. Sellel aastal suri minu isa. Ta oli väga hea inimene. Ma ei kuulnud kordagi, et meie isa oleks häält tõstnud kellegi vastu. Siberist saabudes õnnestus isal ja emal oma maja tagasi saada. Isa unistuseks oli ikka veel talu tagasi saada. Oma rohkearvulisi hooneid hakkas ta otsast põletama. Ei olnud jõudu neile uusi katuseid peale panna. Ka õde Valve elas isakodus kuni oma surmani 1957.a.

Elu läks meil edasi Põlva rajoonis, Põlgastes. Ma töötasin ühe aasta Põlgastes raamatukogus, andsin raamatukogu juhatajale dekreetpuhkust. Pidasime loomi ja kasvatasin lapsi. Võtsime Eeroga osa ka sealsest kultuurielust. Mängisime näidendeis (Tammsaare “Kõrboja peremees”, “Peigmees üheks päevaks”), me käisime neid ka väljaspool mängimas. Sai ka lauldud, sest Põlgaste rahvas armastas laulda. Elasime Põlgastes üle üheksa aasta. Järg lk.5

“Olin nõus Kambjasse tulema ühel tingimusel – see oli töökoht raamatukokku.”

Meie rännud lõppesid otsaga Kambjas. 1973.a. Eero tahtis kangesti tulla ligemale oma Pangodi sünnikohale, nende kodumaja oli ära põlenud sõja ajal. Eero tuli Kambja sovhoosi tööle 1.aprillist 1973.a.- majandi zootehnikuks. Meie: mina ja lapsed ei tahtnud sugugi Kambjasse tulla. Mina olin nõus tulema ühel tingimusel, see oli töökoht taasloodavasse raamatukokku Kambjas, mille ma ka läbi raskuste sain. Eero läks 1979.a. tööle hobuste tõulavasse, kust ta ka pensionile läks. Minu ema suri Kambjasse kolimise aastal (1973).

Meie kohanemine Kambjas võttis aega paar aastat. Peale sõbralikku Põlvamaad sattusime nagu külma vette. Siin tundus kõik nii külm ja ebasõbralik. Tagantjärele tundub see isegi naljakana: lapsed ei tulnud kaks päeva toast välja.

1974.a. algul algas Tamsa raamatukogu kolimine Kambjasse. Pikksaare raamatud olid juba Kambjas. Mõlemad raamatukogud likvideeriti. Tamsal ei olevat lugejaid olnud. Mind ootas ees lai tööpõld. Raamatukogu asukohaks sai vana kivimaja. Tollases raamatukogu ruumis teevad koolipoisid praegu puutööd. Kooli lähedus ja raamatukogu soodne asupaik lõid soodsa pinna edukaks tööks. Lugejaid ja laenutusi tuli aasta - aastalt juurde.

Et inimese hing vajab peale lugemisnaudingu veel omavahelisi kokkutulemisi , siis hakkasime korraldama kirjandusõhtuid. Need õhtud koondasid kirjandushuvilisi inimesi nagu ühiseks ringiks. Meid külastas päris palju kirjanikke. Neil kohtumistel rääkisime mitmetel teemadel. Peale kirjanduse olid meie õhtutel arutusel ka ühiskondlikud küsimused. Ma ise vajasin neid õhtuid ja tahtsin neid pakkuda ka oma lugejatele. Need olid õhtud, kus ei lauldud halleluuja’t kommunistlikule parteile.

Osa kirjanikest olid stagnaajal progressiivne jõud. Me lugesime neid ja otsisime nende raamatute ridade vahelt sõnumit, mida me ka leidsime. Sellel ajal tegutsenud ja Kambjat külastanud kirjanikest on meeldejäävad Lehte Hainsalu, Arvo Valton, Enn Vetemaa, Mats Traat, Ain Kaalep, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Aivo Lõhmus, Rein Saluri, Teet Kallas, Raimond Kaugver, Mihkel Mutt, Juhan Viidng, Astrid Reinla, Boris Kabur. Samal ajal sai toodud Kambja kooli lastekirjanikke.

Väga palju kirjandusõhtuid korraldasime koos minu venna Vello Saagega , kes oli Tartu 8. Keskkoolis kirjandusõpetajaks. Vello lõpetas ülikooli kaugõppe teel ajal, kui me olime Siberis. Et ülikool lõpuks lõpetatud saaks, mõtles ta endale välja uue eluloo (isa ja ema), päris perekonna salgas maha. Meie perekond oli üks paljudest Eesti perekondadest, keda tabasid stalinlikud repressioonid. Meilt võeti kõik, mida võtta andis.

Vello Saage oli Kambjas armastatud lektor. Vahel tõi ta koolist kaasa ka oma kõnekoori. Kambja rahvas võttis neid õhtuid väga hästi vastu. Kirjandusõhtud olid üks osa Kambja kultuurielust. Need õhtud tõid vaheldust igapäevaellu ja olid vabad kommunistlikust propagandast.

Elu oleks nagu keenud kogu aeg. Raamatukogu külastasid ajakirjanikud Maie Kalamäe (1982) ja Tõnu Sokk (1993). Martin Viirand Eesti Raadiost tegi Saate “Õhtu raamatukogus”. Kambja raamatukogu on tunnistatud kuuel korral (1977, 1981, 1982, 1983, 1984, 1986) parimaks raamatukoguks Tartu rajooni raamatukogude hulgas. Mind nimetati Tartu rajooni parimaks kultuuritöötajaks 1983.a., Tartu rajooni parim raamatukogutöötaja olin 1986.a. 1983.a. tunnistati mind teenetemedali vääriliseks, mida anti raamatukogunduse arendamise eest. Seda autasu ma hindan kõige rohkem.

Üks huvitav preemia, 500 rbl, oli kultuurifondi preemia, mida anti mulle eestimeelsuse hoidmise eest kunagi nõukogude korra lõpuaastail Tallinnas. Et ma kutset õigel ajal kätte ei saanud, siis kanti see raha minu arvele.

Tuli uus eesti aeg. Ajalugu pööras uue lehekülje. Me ei vaja enam seda isamaalist kosutust. Kõik on vaba ja kättesaadav. Ükski raamat pole keelatud. Raamatukogud on saanud välismaal ilmunud Eesti kirjanike teoseid. Päev päevalt ilmub ikka rohkem tõlkekirjandust, kuid raamat läheb ikka kallimaks.

Töötasin raamatukogus 2000.a. 1.aprillini.

Olen ka kuigipalju reisinud. Peale Venemaa, Ukraina ja Valgevene on uuel Eesti - ajal saanud käia Lätis, Leedus, Poolas, Tðehhoslovakkias, Austrias, Soomes, Rootsis, Norras, Saksamaal, Luksemburgis, Prantsusmaal, Belgias ja Hollandis. Nõukogude korra ajal olen reisinud mööda Venemaa kirjanduslikke paiku Krimmis. /Lõpp/

Metsakaitse: kahjustuste äratundmine ja vältimine

Tugevad tuuled viimastel aastatel on nõrgestanud meie metsi, esineb rohkesti tuuleheidet- ja murdu. Enim on kahjustatud kuusikud kui tuulehellemad.

Nii on meie kuusikud nõrgestatud ja on tekkinud soodne olukord üraskite levikuks kuna üraskid asustavad valdavalt nõrgestatud puid. Eriti soodsate ilmastikutingimuste korral (soojad kuivad suved, varajased kevaded) võib üraskite levik olla massiline ja seega ka metsade kahjustused suured. Enam levinuks on meil kuuse-kooreürask.

Kahjustatud puit on aga suure osa oma väärtusest kaotanud ja ka märgatavalt odavam. Suurema kahju ärahoidmiseks tuleks oma mets üle vaadata, eriti kuuskede osas, kus on märgata tuulekahjustusi.

Kuidas kahjustust ära tunda?

Võimalikud kahjustused võivad esineda tuule poolt kahjustatud metsas, kus on märgata kuivanud puid ning millistel on nähtavad iseloomulikud üraskikäigud koore all. Üraskite poolt värskelt asustatud puud tunneb ära koores olevate sisenemisavade ning juba kaugelt nähtava kollakaspruuni näripuru järgi puude juurekaelal, koorerõmedes või puude tüvedel olevates ämblikuvõrkudes. Samuti võib esineda tüvedel värskeid vaigupisaraid. Uued üraskikolded tekkivad eelkõige eelmisel aastal asustatud ja kahjustatud puude läheduses.

Kuidas toimida, kui on karta kahjustust? 

Üraskite ülemäärase sigimise vältimiseks on tähtsaim hoida mets puhas tormimurrust, värskest okaspuu metsamaterjalist ning haigetest ja nõrgestatud puudest. Üraskites sigimiseks sobiv materjal tuleb metsast eemaldada enne üraskite lendluse algust – hiljemalt 1. maiks. Värskeltasustatud puude (nn üraskipuude) õigeaegne väljaraie ja eemaldamine metsast on üks tähtsamatest üraskitõrje võtetest. Ajaliselt peaks see toimuma enne vastsete nukkumist – esimese põlvkonna puhul mai lõpus või hiljemalt juuni esimesel poolel. Juuli alguses rajatud teise põlvkonna tõrjeks tuleb värskeltasustatud puud üles töötada ja metsast eemaldada hiljemalt augusti lõpuks. Tõrjetööde hilinemisel saavutatakse soovitule vastupidine tulemus – pinnases talvituvad üraskid jäävad metsa ja surnud puude koore all talvituvad üraskitest toituvad kasulikud röövputukad hävitatakse.

Soovitav on kahtluse korral pöörduda valda teenindava piirkondliku metsaspetsialisti poole, et koos leida sobivaid lahendusi kahjustuste vältimiseks.

Vello Raadik,

Tartumaa KKT peaspetsialist

Vastsündinud vallakodanikud

ROBI ILVES

16. 3. 2002, Kambja

PATRICK PLUTUS

27. 3. 2002, Kambja

KEIO PAIDE

2. 4. 2002, Paali

Juubilarid ja eakad sünnipäevalapsed mais

23.05, Jelizaveta Nikolajeva, Kodijärve, 87.
22.05, Ehala-Romalda Teppan, Sirvaku, 83.
16.05, Endel Pehap, Kambja, 82.
18.05, August Kiisler, Kambja, 82.
06.05, Aleksandra Malahhova, Aarike HK, 81.
28.05, Leida Uri, Kaatsi, 81.
09.05, Salme Laanbek, Suure - Kambja, 80.
19.05, Endla Liivat, Sipe, 80.
05.05, Linda Toom, Kodijärve, 70.
19.05, Jaan Laanesaar, Kambja, 70.
25.05, Elli Int, Vana - Kuuste, 70.
01.05, Tamara Lubja, Talvikese, 65.
02.05, Taavi Luik, Pulli, 65.
28.05, Tiiu - Reet Puri, Kullaga, 60.


Kevade, sa vaata ette!
Ära jaga õisi kätte!
Lugemata neist saab lõkkeid!
Suudad sa siis teha tõkkeid?
Kustutada taevatuld?

Anna Haava

Kambja vallavolikogu ja vallavalitsus õnnitlevad kõiki
maikuu sünnipäevalapsi ning soovivad toomeõitelõhnalist
ja õunapuuõievärvilist kevadet!

Arsise kellade ansambel esineb Kambja kirikus

Pärast edukat kontserttuuri USAs rõõmustab Arsis kodupublikut uue kavaga

Pühapäeval, 28. aprillil tuleb Arsise kellade ansambel Lõuna-Eestisse. Antakse kaks kontserti Viljandimaal ning üks kontsert Tartumaal Kambjas.

Arsise kellade ansambel saabus mõni aeg tagasi kontsertturneelt, mis leidis aset Ameerika Ühendriikides. Ansamblil oli võimalus juba seitsmendat korda lennata üle ookeani, et taas kord rõõmustada ameeriklasi veel külastamata paikades ja linnades.

Et Arsis just käesoleva aasta algul mainitud turnee korraldas, selleks oli olemas oma kindel põhjus. Nimelt aasta tagasi korraldas Ameerika Inglise Käsikellade Mängijate Gild (AGHER) konkursi professionaalsetele käsikella-ansamblitele osalemaks festivalil Pinnacle 2002 (tähendaks tõlkes Tippude kogunemist).

Kandideerimaks festivalile, tuli lähetada üsna mahukas promomaterjal(näit. CD, video), mis vaadati läbi spetsiaalselt moodustatud komitee poolt. Ja rõõm oli suur, kui 2001 aasta augustis saabus Arsise’le ametlik kutse mainitud festivalil osalemiseks.

Saanud innustust edukalt õnnestunud kontserttuurist, on ansambel nüüd uute projektide näol Eesti publikut rõõmustamas. Nii astubki Arsis rahva ette uue kavaga, mis sisaldab seadeid klassikalise muusika põhjatust varamust, kuid ka tuntud palasid eesti heliloojate sulest.

Oma väikest kevadkontsertide tuuri alustab Arsise kellade ansambel (Lemme-Liis Elp, Marge Saarela, Aivar Mäe, Margus Bubert, Vahur Soonberg, Heli Vilu, Mart Schifrin, Tiina Kodumäe) keskpäeval Kolga-Jaani kirikust. Edasi minnakse Tarvastusse ning päev lõpeb õhtuse kontserdiga Kambja kirikus.

Tiina Kodumäe,

Arsise mänedþer

Pilet Arsise kontserdile: täiskasvanu- 50 krooni, laps- 30 krooni, sülelapsed tasuta.

Kambja kirikuõpetaja Toomas Nigola on alustanud piletite eelmüüki. Pileti saab osta ka enne kontserdi algust kirikus.

Kolmsada aastat ammu täitund…

Kambja kool kutsub oma vilistlasi, kunagisi töötajaid ja sõpru 315. aastapäeva tähistamisele reedel, 26. aprillil 2002:

Kell 8.15

Õpilaskonverents “Lapsepõlve A & O”: ettekanded lapsepõlvega seotud teemadel ja ainealased uurimistööd.

Kell 9.45

Õpilastööde näituse avamine koolimajas.

Kell 10

Klassijuhatajatund: Kambja kooli lugu.

Kell 10.45

Rongkäik kooli eest rahvakooli memoriaali juurde.

Kell 11

Aastapäeva aktus rahvakooli memoriaali juures (halva ilma korral kirikus). Sõnailu ja pildivara kogumiku “Tootsi taskud” VII aruande esitlus. Tublimate ainetundjate, huvitegevuses osalejate ja almanahhi kaasautorite tunnustamine. Õpilastaidlus.

Kell 12.30

Kooli sünnipäevakringli söömine Rahvakooli memoriaali juures.

Kell 13.15

Mälestushetk Kambja kalmistul Kambja kooli endiste õpetajate ja õpilaste kalmudel. Kogunemine kalmistu peaväravas.

Kell 14.30

Vallavanema vastuvõtt kooli töötajatele ja kutsetega külalistele vallamaja saalis.

Kell 18

Perepidu vallamaja saalis: näidendi “Kuri kuningatütar” esietendus kooli näiteringilt; kooli laste- ja noorteorkester.

Koolis on avatud kunsti- ja käsitöönäitus.

Info: 07 416 248, 07 416 457; e-post: kool@kambja.edu.ee

Interneti püsiühendusest Tartumaal

Tartumaalastel üks interneti püsiühenduse saamise võimalus lisaks. 

Tartumaa raamatukogude internetiseerimise projekti raames on tänasest ka Tartumaa elanikel ja firmadel interneti püsiühenduse saamise võimalus. 10. aprillil allkirjastasid Tartumaa Omavalitsuste Liidu ja AS Kernel esindajad võrgu haldamise koostöölepingu. Püsiühenduse kuutasu on seatud sõltuvusse pakutava teenuse kiirusest: erafirma 256 kbps 850 kr, 128 kbps 500 krooni kuus; eraisik 256 kbps 400 kr, 128 kbps 250 krooni kuus. Ühenduse ehituskulud sõltuvad kohapealsetest tingimustest. Täpsem info: As Kernel www.kernel.ee , telefon 420234, info@kernel.ee 

Tartumaa raamatukogude internetiseerimise lepingu sõlmisid kultuuriministeerium, TOL ja Eesti Informaatikakeskus eelmise aasta 20.märtsil. Kultuuriministeerium andis projekti finantseerimiseks 1 962 000 krooni, Tartumaa omavalitsused kokku 500 000 krooni. 

Siiri Sinijärv, 

Tartu maavalitsuse avalike suhete peaspetsialist 

Toimetus ootab lugejailt kaastöid: uudiseid, sõnumeid, fotosid, teateid, arvamusi, küsimusi, kodu-uurimusi, omaloomingut…

Peatoimetaja Toivo Ärtis (tel. 416 457, 055 696719)

Toimkond: Hella Sule, Kaido Mark, Peeter Ruuge, Tiiu Laane, Kaari Helstein, Sulev Kaasik.

Toimetuse postiaadress: 62001 Kambja sjk., nõudmiseni;

e-post: toivo@kambja.edu.ee

Trükk: Büroo Disain, tiraaþ 900 eksemplari.

Võrguväljaanne: http://www.kambja.ee