• Emale - Maria Martin
• "Valla keiser" võib tuua Priidu Beierile auhinna
  Kambjaga seotud luuletaja Priidu Beieri kaksikluuletus "Valla keiser" kandideerib koos Hando Runneli, Mari Vallisoo, Julius Ürdi ja Elo Viidingu loomeviljadega sel korral Juhan Liivi luuleauhinnale.
• 2001. aasta põllumajandusloenduse üldinfo
  15.–29. juulini 2001 korraldatakse taasiseseisvunud Eesti esimene põllumajandusloendus.
• Tasub teada: meeldetuletusi loomaomanikele
  Tänavusest aastast on loomaomaniku oma mure, et ta loomad oleksid kantud põllumajandusloomade riiklikusse registrisse.
• Kuidas võidelda salaalkoholiärikatega?
• Lapsepõlvemälestused ja eredad elujuhtumid
  Valla teenetemärgi laureaatide mõtteid värskest koolialmanahhist "Tootsi taskud".
  Noorteajakiri X lõpetas ilmumise aastavahetusel. Pärast küünlapäeva kustus jäädavalt noorteleht Meie Meel… Sel kurval ajal, kui kaela kasvatav põlvkond on jäänud häälekandjata, võivad Kambja kooli õpilased rõõmsamalt hingata: iga- aastane sõnailu ja pildivara kogumik "Tootsi taskud" püsib kindlalt tänu Kambja vallavalitsuse ja volikogu poolt antavale rahaabile.
• MEIE ELU
  MEIE ELU ehk MELU PANEVAD KIRJA KAMBJA KOOLI VIIENDIKUD
• Heiki Kortspärn nimekatest kambjalastest
• Eakad sünnipäevalapsed mais 2001
• "Me oleme tark ja tugev kool"
  Just nii lausus Margot Sepp, Unipiha Algkooli 4. klassi õpilane, pärast 7. aprillil toimunud Tartumaa algklasside folklooripidu Puhja kultuurimajas.
• 23.juuni - Kambja aleviku päev
  Kambja Vallavalitsus, Kambja Vallavolikogu kultuurikomisjon, Kambja Laulu- ja Mänguseltsi juhatus otsustasid korraldada KAMBJA ALEVIKU PÄEVA 23. juunil 2001. a.
• Luulenurk
• Vastsündinud vallakodanikud
• In memoriam
• Teated

Kambjaga seotud luuletaja Priidu Beieri kaksikluuletus "Valla keiser" kandideerib koos Hando Runneli, Mari Vallisoo, Julius Ürdi ja Elo Viidingu loomeviljadega sel korral Juhan Liivi luuleauhinnale.

Juhan Liivi luuleauhind on vaimne auhind, mis antakse eelmisel aastal esmatrükis ilmunud silmapaistva eestikeelse ja liivilikku vaimsust kandva luuletuse eest. Auhinnasaaja kuulutatakse välja 30. aprillil, Juhan Liivi sünniaastapäeval.

Priidu Beieri kandidatuuri esitas Eesti Kirjanduse Seltsi poolt Janika Kronberg:

"Priidu Beieri luuletus erineb seni Juhan Liivi luuleauhinnale kandideerinud tekstidest kõige enam ehk peiarliku maailmasuhtumise ja mängulusti tõttu. Juhan Liivi poolt arendatud eesti isamaaluules, mille traditsiooni Beier nii oma siin-ses kui ka mitmes teises luuletuses järgib, on selline laad sügavalt isikupärane. Tõsimeelsusele, hardusele, publitsistlikule stiilile või ühiskonnakriitikale – ehkki viimane Beieri luules ei puudu! – lisandub siin eesti luulepilti rikastav rahvalik vemmalvärsilikkus, milles võib näha ühendavat lüli Hando Runneli varasema isamaaluule ja Contra päevakajaliste värsside vahel."

Janika Kronberg märgib, et Beier valdab meisterlikult pastiðði ja kasutab kartmatult seda järelärkamisaegset poeetilist võttestikku, kliðeesid ja sõnavara, mille keskel 19. sajandi lõpus kujunes ka Juhan Liivi luule. "Tollasele võimukandjale ja keisririigile osutavad viited on Beier aga pisendanud oma kodusele Kambja vallale – samahästi võinuks see olla Alatskivi! –, mille kujutamine on suguluses Liivi eile nähtud Eestimaale.

Armastus väikse maa vastu ühtaegu kurvas ja samas enese üle ironiseerida võtvas võtmes on jõulise poeetilise enesetunnetuse märk, mille arhetüübina kangastub maailmakirjandusest tuttav Pierrot’ – ühes silmas pisar, teises naer või pilge.

Maata keisri motiiv tuletab aga meelde Jaan Kaplinski tuntud luuletust ja muidugi ka lugu Poolamaa kuningaks kippunud meelehaigest Juhan Liivist endast."

Janika Kronbergi soovitus: Priidu Beieri luuletuse valimise kasuks kõnelevad nii teksti vormilised iseärasused kui ka kauge seos Juhan Liivi elukäiguga.

Koduvald hoiab Priidu Beierile pöialt.

15.–29. juulini 2001 korraldatakse taasiseseisvunud Eesti esimene põllumajandusloendus.

Eelmine põllumajandusloendus oli Eestis 1939. aastal, järgmine FAO soovituste alusel ja kooskõlas arenenud riikide praktikaga eeldatavalt 2010.–2011. aastal.

Põllumajandusloenduse korraldamise vajadus Eestis sajandivahetusel tuleneb Vabariigi Valitsuse 10.09.1996. aastal kinnitatud Eesti statistikasüsteemi arendamise põhisuundadest, Vabariigi Valitsuse määrusest nr 229 ja rahvusvaheliste organisatsioonide (Eurostat, FAO) soovitustest.

Põllumajandusloenduse eesmärgid

12.04.2000. aastal vastu võetud põllumajandusloenduse seaduse järgi on põllumajandusloenduse eesmärk saada:

• andmeid loenduse objektide majandustegevuse ja majandusseisundi, tootmise tüübi, peamiste sissetulekuallikate, tootmisressursside, asukoha, õigusliku seisundi, juhtimise ja juhtide kohta;
• koondandmeid majapidamiste põllumajandusliku tegevuse põhinäitajate dünaamika analüüsimiseks loendustevahelisel ajal;
• koondandmeid haldusüksuste põllumajandusliku seisundi kohta;
• andmeid statistiliste vaatluste valimite moodustamiseks.

Põllumajanduslik majapidamine on ühtse majandusliku ja tehnilise juhtimisega tootmisüksus, mille põhitegevusala on põllumajandus ja kus on:

• vähemalt üks hektar põllumajandus- või metsamaad või 0,3 hektarit kalatiike või
• vähem kui üks hektar põllumajandus- või metsamaad või 0,3 hektarit kalatiike või need puuduvad ja kus toodetakse põllumajandussaadusi peamiselt (üle poole) müügiks.

• 50 ruutmeetrit köögiviljamaad või kolm viljapuud või kuus marjapõõsast või
• 10 küülikut, 10 kodulindu või teisi põllumajandusloomi või
• kolm mesipuud.

Loenduse vahetu korraldamine

Põllumajandusloenduse ettevalmistamisel on oluline roll täita ka kohalikel omavalitsustel, kes on koostanud põllumajandusloenduse objektide nimekirjad, mida nad 2001. aasta juunis koostöös loendustöötajate ja Statistikaameti töötajatega veel kord täpsustavad.

15.–29. juulini 2001 korraldatakse taasiseseisvunud Eestis esimene põllumajandusloendus. Põllumajandusloenduse eelringkäik on 7.–13. juulini. Eelringkäigu ajal lepib loendaja objekti valdajaga kokku loendamise täpse aja ja koha. Loendus viiakse läbi kas loendatava vara asukohas või omaniku elukohas. Loenduse kvaliteedi kontrollimiseks on 30.juulist 13.augustini valikuline järelküsitlus.

Riik vajab põllumajandusloendust, et saada põllumajanduse kohta põhjalikke ja täpseid andmeid.

Loendus hõlmab kõik põllumajanduslikud majapidamised ja kodumajapidamised, kaasa arvatud maal ja linnas asuvad viljapuid ja köögiviljaaedu omavad kodumajapidamised, sest nende osatähtsus põllumajandustoodangus on suur. Linnas elavad ka paljud maapiirkondades asuvate majapidamiste ja kodumajapidamiste valdajad.

Põllumajandusliku majapidamise põhitegevusalaks on põllumajandus ja seal toodetakse põllumajandussaadusi peamiselt müügiks. Põllumajanduslikus kodumajapidamises toodetakse põllumajandussaadusi peamiselt oma tarbeks.

Loendusel on küsitletavaks isikuks põllumajandusliku majapidamise või põllumajandusliku kodumajapidamise valdaja või tema esindaja. Loendatakse samal põhimõttel nagu rahva ja eluruumide loendusel. Iga loendusobjekti (põllumajanduslikud majapidamised ja kodumajapidamised) kohta täidab loendaja loenduslehed. Loenduslehtede vormid on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 13. juuli 2000. a määrusega nr 229 “Põllumajandusloenduse loenduslehtede vormide ja loenduseeskirja kinnitamine ning loendusmomendi, loendusperioodi ja järelküsitluse määramine”.

Loendusandmeid kasutatakse ainult statistilistel eesmärkidel. Neid ei avalikustata ega anta üle kolmandatele isikutele. Loendusandmete kaitse korraldamisel juhindutakse põllumajandusloenduse seadusest, isikuandmete kaitse seadusest, andmekogude seadusest ja riikliku statistika seadusest.

Statistikaamet avaldab esialgsed loendustulemused üheksakümne päeva jooksul pärast järelküsitluse lõppu, põhjalikud statistilised tabelid aga kahe aasta jooksul pärast loendusperioodi. Loendustulemused on vastupidi loendusandmetele avalikud ja kõigile kättesaadavad.

Tänavusest aastast on loomaomaniku oma mure, et ta loomad oleksid kantud põllumajandusloomade riiklikusse registrisse.

Põllumajandusloomade riiklikusse registrisse kantakse loomade ja loomaomaniku andmed ning loomadega toimuv: sünd, märgistamine, liikumine ühest karjast teise ja surm.

Registriandmete esitaja on loomaomanik.

Loomaomanik peab esitama andmed registrisse vormikohasel blanketil 7 tööpäeva jooksul arvates looma märgistamise, omandamise, karjast välja viimise või surma päevast.

Kõigi registreeritud loomade kohta väljastab PRIA registreerimistunnistuse loomaomaniku kirjaliku avalduse alusel.

PRIA aadress on Kreutzwaldi 1, Tartu 51014.

Kõrvamärke on võimalik osta Jõudluskontrolli Keskusest (aadress Kreutzwaldi 48A) või tellida helistades telefonil 07/387762. Tellitud kõrvamärgid saab loomaomanik kätte lähimast postkontorist.

Märgistamisele kuuluvad kõik veised, kes on vanemad kui 20 päeva või kes liiguvad enne 20 päeva vanuseks saamist ühest karjast teise.

Kõrvamärgi kadumisest tuleb teatada Jõudluskontrolli Keskusesse ühe tööpäeva jooksul ja Jõudluskontrolli Keskus saadab loomaomanikule asendusmärgi 20 päeva jooksul peale tellimuse esitamist.

Veterinaar- ja Toiduamet teostab järelvalvet põllumajandusloomade märgistamise ja registreerimise üle, teostab loomade ja loomsete saaduste siseriikliku liikumise veterinaarkontrolli.

Loomaomanik on kohustatud:

• võimaldama järelvalveametnikul ja volitatud veterinaararstil takistamatult teostada järelevalvetoiminguid;
• võimaldama järelevalveametniku ja volitatud veterinaararsti juurdepääs vajalikule informatsioonile ja dokumentatsioonile;
• informeerima kohe veterinaararsti looma äkksurmast, loomade ulatuslikust haigestumisest või hukkumisest;
• teavitama järelevalveametnikku või volitatud veterinaararsti metslooma rünnakust talle kuuluvale loomale;
• pidama kinni nõuetest loomataudide ennetamisel ja tõrjel ning järgima loomataudi esinemise tõttu kehtestatud kitsendusi.

Politsei soovitab:

1.Mitte osta teadmata päritolu ja kvaliteediga alkoholi.

2.Kui peres on selline inimene, kes ilma alkoholita elada ei saa, siis tuleks osta tema jaoks alkohol kauplusest ja anda seda jao pärast. Nii loome olukorra, et alkoholi ei minda otsima "monopolist".

3.Kõige tõhusamalt saab "monopolile" lõpu tegemisele kaasa aidata nii, et inimene läheb ja ostab "monopolist" pudeli salaalkoholi ning peale seda pöördub politsei poole. Politseis koostatakse seletus- avaldus, millel märgitakse salaalkoholi ostmise aeg ja müüja andmed. Alkoholi kohta teostatakse vajadusel ekspertiis.

Kui nõnda toimida, on kohtunikul alust alkoholi hoidmise ja müümise eest määrata karistus vastavalt Haldusõiguserikkumise seadustikule (paragrahv 137 lõige 4, mille järgi karistuseks võib olla rahatrahv 20 kuni 200 päevapalga määra s.o 1060 kuni 10600 krooni või haldusarest 7 kuni 30 ööpäeva).

4.Suurema koguse salaalkoholi vedamise või ladustamise kohta võiks selle märkamisel helistada telefonil 110 ja anda täpselt teada auto number, värvus, mark, vahejuhtumi toimumise koht jms. Avaldaja andmete anonüümsus tagatakse politsei ja kohtu poolt vastavalt seadusele.

Toimetus andis eelmises lehenumbris lubaduse, et käsitleb põhjalikumalt salaviinaäri. Palusime lugejailt ausat ja kontrollitud informatsiooni, et ülevaade oleks täpsem ja elulähedasem.

Kalendrikuu on piisavalt pikk ajaühik, kuid toimetus ei saanud ainsatki vihjet. Kas võib järeldada sellest, et "monopolid" on lõpetanud tegevuse? Vaevalt!!!

Et salaviina leviku tõkestamise teema lugejat ei joovastanud, siis lõpetab toimetus sel korral viinaärikate otsimise.

Kaasaja ajakirjanduse tunnuseks on soov lugejat ðokeerida. Et olla moodne, avaldab Koduvald kambjalaste seas suust- suhu liikuva kumu Kambja- lähedasest "majutusasutusest", kus olevat nii hea teenindus, et abivalmis töötaja toovat salaviina soovijale voodisse.

Ehk on see valeinfo?

Avameelselt salaviinaärist

Eesti politsei ootab telefonil 110 infot salaviinaärikate tegevuse kohta.

Noorteajakiri X lõpetas ilmumise aastavahetusel. Pärast küünlapäeva kustus jäädavalt noorteleht Meie Meel… Sel kurval ajal, kui kaela kasvatav põlvkond on jäänud häälekandjata, võivad Kambja kooli õpilased rõõmsamalt hingata: iga- aastane sõnailu ja pildivara kogumik "Tootsi taskud" püsib kindlalt tänu Kambja vallavalitsuse ja volikogu poolt antavale rahaabile.

Künnipäeva eel läks "taskute" käsikiri Tõravere trükikotta ja juba enne jüripäeva sõidutas koolijuhataja ja almanahhiidee algataja Enn Liba trükivärvilõhnalised "taskud" Kambjasse.

Tänavustesse "taskutesse" on kogutud mitme põlvkonna jutud ja pildid reisimisest, probleemidest, tööst ja elukutsetest. Kooli-ja kultuuriloo aabitsa lehekülgedel vastavad küsimustele valla teenetemärgi laureaadid.

"Tootsi taskute" küsimusi- kostmisi laenab oma veergudele ka vallaleht.

Lapsepõlvest on kindlasti eredalt meelde jäänud mõni sündmus?

Endla Langel: "Kasvasin üles Tähtvere vallas Kandikülas. Olime noorema vennaga kahekesi kodus, kui algas tugev äike. Teised kodused ei olnud kaugelt Kärevere luhast heinatöölt veel koju jõudnud. Jooksin vennaga naabertallu tuttavate poole, oli õhtu. Perenaist polnud toas ja kui tuli, imestas, kes on need kaks valgepäist last. Nende majas oli ka ühel perel kaks last, kuid tumedate juustega. Varsti tundis perenaine meid ära."

Milvi Padjus: "Olen sõjaaja laps ja kõik meeldejäävam on seotud suure pommitamisega. Elasin tookord vanaema juures Tapa lähedal. Hakati pommitama sealset tähtsat raudtee sõlmpunkti, aga tuul kandis taevasse lastud valgustusraketid kümmekond kilomeetrit eemale ja pommisadu tuli meie küla põldudele. Maja aknad viis ära esimene õhulaine pärast plahvatust. Iga järgneva paugu järel vahetasime toas oma asukohta ja mina leidsin lapsemeeles kindlama koha suure piimanõu taga. Julgem oli kindlasti olla suletud silmadega."

Evi Isak: "Olles viieaastasena Tallinnas külas, varastasin siidist nukuteki. See tegu lasus aastaid mu südametunnistusel."

Suurimad mõjutajad lapsepõlves?

Evi Isak: "Mu vanemad ja raamatud - olin nimelt lugemishull."

Milvi Padjus: "Minu vanaema, sest kõik suved elasin tema juures. Tegime koos rasket kolhoositööd sõnnikulaotamisest kevadel kuni rukkivihkude sidumiseni. Siis tulin koju linna, et kooli minna."

Endla Langel: "Suurimateks mõjutajateks lapsepõlves olid ema ja isa, sest nad nõudsid lastelt töötegemist. Tuli teha kõiki maatöid maast-madalast. See kasvatas minus vastupidavust, töökogemusi. Olen oma vanematele tänulik."

Kelleks soovisite saada lapsepõlves?

Evi Isak: "Soovisin saada lauljatariks. Ent kaotasin 13-aastasena kroonilise kurgukatarri tõttu hääle, nii et mu unistus muutus teostamatuks."

Endla Langel: "Lapsepõlves oli soov saada sisse seminari algkooli, et õppida õpetajaks. Kooli sissesaamiseks olid katsed. Esimesel aastal ma sisse ei saanud. Ema tahtis mind sisse kirjutada Tartus Näituse tänaval asuvasse algkooli, kuid ma tõrkusin vastu. Olingi aasta kodus ja järgmise aasta katsetel saingi sisse Tartu Õpetajate Seminari algkooli."

Milvi Padjus: "Kas õmblejaks või juuksuriks. Esimene oli isa eeskujul, sest 13- 14- aastaselt õmblesin tema juhendamisel endale riided. Isa suri, aga õpetusest oli palju kasu. Juuksuri amet oli seotud ühe kindla tädiga, ema sõbrannaga, kes laskis oma pea kallal tuuseldada ja soenguid seada, välja arvatud kääre kasutada."

Tore vahejuhtum või tänaseni meelde jäänud sündmus täiskasvanuaastatest?

Endla Langel: "Eredalt on meelde jäänud lindude tundmaõppimise päev 15. aprillil 1959 Kambja metoodilise piirkonna õpetajatega, kui Suure- Kambja Peedaoja kõrgest kaldast lendas välja jäälind või kui sootihane pesaauku puusse raius. Teine meeldejäänud üritus oli seeneteadlase Erast Parmastoga seente õppimine Kambja kooli töötajatega Prangli laanes.

Südantsoojendavad on olnud kokkutulekud mu esimese juhatada olnud klassiga. See lend lõpetas 1946. aastal. 22 aastat hiljem tegid nad esimese kokkutuleku, kus 24st lõpetajast oli kohal 17; järgmisel kokkutulekul 19. Sel koosviibimisel esitasid kokkutulnud samu ettekandeid, mis olid kavas 10. märtsil 1946 nende klassipeol. Oli tore!"

Milvi Padjus: "Kõige huvitavam aeg minu elus oli kaugõpe Tallinnas 1976- 81. Üks talvine "sess" oli nii külm, et hakkas segama õppimist. Öömaja saime "Kungla" hotellis. Tuul lehvitas kardinaid. Ladusime aknalauale Lenini teoseid, et kardin paigal püsiks. Toateenindus pani raamatud päeval jälle õigesse kohta ja tuba sai jälle tuult täis. Põgenesime siis vannituppa. Laskime vanni kuuma vett. Jalad vannis ja villane tekk ümber, püüdsime endid targaks teha. Kuid terve tuba sai nii tihedalt auru täis, et halb oli lugeda. Aga püsivus viib sihile - vaatamata tuulele ja "udule" tulime koju võlgadeta kooli ees."

Harrastused, mis on paelunud Teid?

Milvi Padjus: "Igasugune käsitöö. Kooli ajal sport - kergejõustik eriti. Lisandus võrkpall, õpetajaks õppimise ajal ka laulmine ja pillimäng."

Endla Langel: "Meelistegevuseks on olnud näitemängude lavastamine õpilastega ja täiskasvanutega.

Teiseks harrastuseks on ekskursioonide läbiviimine Eesti loodus- ja kultuuriväärtustega tutvumiseks.

Et mind huvitab eesti kultuurilugu, siis täiendan end sel alal, et siis raamatukogus käijatele oma teadmisi edasi anda. Ka tundmatute taimede määramine rahuldab mind."

Evi Isak: "Lugemine, teater, kino, hiljem televisioon, laulmine, ujumine."

Naljad esimesel aprillil

Erle Põder:

Esimene aprill on üks hiiglama tore päev. Siis tehakse palju nalju.

Mulle on tehtud väga palju erinevaid ja huvitavaid nalju. Kord äratas vanaema mind hommikul üles naljaga "Vaata, mis sul pihus on!" Mina tegin silmad lahti ja vaatasin, kuid vanaema ütles mulle "Aprill!". Siis olin ma väga pettunud, kuid siiski õnnelik aprillinalja ohver.

Selle aasta esimesel aprillil tegin ma kaks nalja isale ja kaks nalja kassile. Isale ütlesin, et "vaata, mis sul õlal on" ja "ma sain aru, kuidas see ülesanne lahendub", kuid tegelikult ei saanud mitte tuhkagi aru.

Kassile tegin nalja nii, et "vaata, mis sul käpal on" ja "vaata, mis ma sulle kaussi panin". Kass jäi kõike uskuma, aga ma ei usu, et ta minu naljadest hästi aru sai.

Aprillikuu esimesel ja viimasel päeval peab olema väga ettevaatlik, sest kes teab, milliseid nalju sulle tehakse.

Aprillinaljatleja võib saada sõimata

Helina Mats:

Mina tegin ka oma vanematele ja õele aprillinalju ning läksin ühe oma õe nalja peale haneks. Ta kutsus meid koos oma klassikaaslastega sööma, aga välja tuli hoopis niimoodi, et söök ei olnud valmis. Ma jätsin sellepärast telekamängu pooleli.

See, et ma oma vanematele nalja tegin, ei olnud eriti kasulik, sest neil olid meeled kurvad ja murelikud.

Mu õde tegi mu teisele õele aprillinalja, aga vastutasuks õde sõimas ta läbi. Talle lihtsalt ei meeldinud, et tema kulul nalja tehti.

Aprillinali isale võttis pikalt aega

Henri Zeigo:

Esimesel aprillil tehti meie peres palju nalja.

Sain teha aprilli oma väiksele vennale ja emale. Isale ei saanud ma üldse nalja teha. Ma proovisin kõiki tõsiseid nalju, aga ükski neist ei õnnestunud. Kui vanemad ja vend olid televiisori ees, mõtlesin, et saan teha praegu hea nalja. Ma hõikasin: "Lund hakkab sadama!" Kõik vaatasid aknast välja. Lõpuks ometi sain ma isale ka nalja teha ja ma olin selle üle väga õnnelik.

Aprilli naljad kergeusklikule vanaemale

Kaisa Kurik:

1.aprillil tehakse palju nalju. Ka mina tegin aprillinalju vanematele ja vanaemale. Vanaema jääb ikka kõike uskuma!

Palju pulli sai siis, kui vanaema jäi uskuma, kui ma rääkisin, et üks mu sugulane on haige. Vanaema oli üllatunud, et ma sain talle aprillinalja teha.

Ma tegin ka teistele nalju, kuid keegi peale vanaema ei uskunud mind.

"Ärka! Auto põleb! Aprill!"

Maris Ilves:

Eile hommikul ei olnud mul üldse meeleski, et esimene aprill on. Pärast tuli see mulle muidugi meelde.

Teen ma oma sõpradele ägedaid nalju ja nemad mulle ka. Tänavu aga ma ei viitsinud oma sõpradele mingit erilist nalja visata. Ega mulle ka mingit ägedat nalja ei tehtud. Tavaliselt, kui esimene aprill on käes, siis äratatakse mind nii: "Ärka üles, maja ees auto põleb, aprill!" See ajab mind väga vihaseks, sest mulle ei meeldi kui mind ilma asjata üles aetakse.

Mammuti skelett ja telefoninali

Siim Erkmaa:

Mina tegin aprillinalju telefoniga. Helistasin igasugustele ja tegin nalju.

Ühele inimesele ütlesin, et Tartu zooloogia muuseumist on varastatud mammuti skelett. See inimene aga vastas, et ta ei tea sellest midagi. Ütles, et ta ei käi väljas, ei loe ajalehti ja telekas läks ka puru- ta ei tea midagi.

Muud huvitavat ei juhtund aprillinaljapäeval. Mulle nalju ei tehtud.

Naljatlemine ununes pooleks päevaks

Kristiina Koor:

Kui ma üles ärkasin, siis ma ei pannud üldse tähelegi, et oli esimene aprill. Märkasin seda alles siis, kui pool päeva oli möödas. Kellelegi teisele ei tulnud ka pähe, et täna on esimene aprill. Esimesena tuli see pähe mu suurel vennal ja siis hakkasin mina ka nalja tegema.

Suurele vennale ja emale mul nalja teha ei õnnestunud, sest nad said kohe sellest aru. Isale ma ei proovinudki nalja teha, sest temale nalja teha pole üldse võimalik. Ainult oma väikevendadele õnnestus mul nalja teha.

Ühena Kambja vallavolikogu kultuurikomisjoni paljudest liikmetest olin kogumiku NIMEKAID KAMBJALASI esimese vihiku sünni juures.

Nagu teisedki, tegin ka mina ettepanekuid, et vihik võimalikult hästi välja tuleks. Kultuurikomisjon palus vallarahval samuti teha ettepanekuid, keda võiks ja peaks valla nimekate inimeste hulka arvama. Kahjuks rahvas (peale mõne üksiku inimese) jäi ükskõikseks. Muuseas, veelgi hullem lugu juhtus Kambja aleviku päeva läbiviimise suhtes rahva ettepanekuid - arvamusi küsides: ei huvitanud seegi kedagi. Kui aga korraldajate hoole ja vaevaga ettevalmistatud aleviku päev ükskord möödas on ,- alles siis ilmuvad välja "tõelised" kambjalased, kes korraldajate tööd veel kaua pahatahtlikult kritiseerivad.

Probleem on selles, ollakse aastakümnetega harjutud kõiki ja kõike kritiseerima. Ükskõik, kui hästi keegi midagi korda saata püüab, saab ta otsekohe hävitava kriitika osaliseks. Õnneks pole neid pahatahtlikke inimesi palju, kuid see on justkui tilgake tõrva, mis rikub ära potitäie mett .

Olen nõus, et kriitikat on vaja teha, et asja (elu) edasi viia. Kuid ma pole nõus sellega, et kriitika tegemisel lähtutakse asjasse mittepuutuvatest teguritest. Ja alati olgu kritiseerijal varuks parem lahendus või isegi mitu lahendust. Kerge on kõiki ja kõike hukka mõista, palju raskem on lihtsalt mõista! Just selle poole tuleks püüda...

Tunnen kaasa kriitikuile, kes on rahulolematud, et esimesse vihikusse ei mahtunud tuhat (kümme tuhat ?) Kambja mail elanud-töötanud inimest. See, et nimekiri on kogu aeg avatud, jäeti üldse tähelepanuta!

Samas pean tunnistama vähemalt üht kriitikanoolt: on palju väga nimekaid inimesi, kes Kambjast läbi sõitnud või siin isegi ööbinud või siit abikaasa leidnud või korra kirikus käinud... kuid kahjuks ei saa ( ei tohi) neid nimekate kambjalaste hulka arvata.

Ütlesin selle seisukoha välja vihiku koostamisel, kuid jäin hüüdja hääleks.

Mul oli teinegi nõudmine: vihik tuleb välja anda (kirja)vigadeta! Toonitasin seda nõuet pidevalt. Tulemuseks aga olid kümned olulised ja kümned vähemolulised vead. Süüdlaste otsimine ei vii edasi. Tuleb ebaõnnestumistest õppust võtta.

Peale esimese vihiku ilmumist tegin kultuurikomisjonile ettepaneku: hiljemalt käesoleva aasta lõpuks peab ilmuma teine vihik. Seda silmas pidades ma Kambja rahva poole pöördungi ...

NIMEKATE KAMBJALASTE esimeses vihikus otsisin üles ja panin kirja (arvatavasti) kõik Kambja kihelkonnast pärit Vabadusristi kavalerid. Nüüd jätkan ülejäänud sõjameeste saatuste uurimist ja kirjapanemist. Praegu aga vajan hädasti Kambja rahva abi: järgnevas nimistus on sõjameeste lühiandmed. Kui keegi teab nendest lähemalt, siis palun kirjutage mulle, et saaksin uues vihikus lühidalt need elulood avaldada.

(Ka võiksite juba avaldatud Vabadusristi kavaleridest lähemalt kirjutada. Samas ootan teavet (meenutusi) 1939-1944 Kambja- mail ja eriti Kambjas asetleidnud sõjaga seotud sündmustest...)

EHRLICH, Eduard, sünd. 27.11.1890 Kambja v. Võttis osa Vabadussõjast, oli tegev Kambja Põllumeeste Seltsis. Omas talu 1920. a-st.

EINALO, Rudolf, sünd. 11.01.1871 Pangodi v. Võtnud osa Vene-Jaapani sõjast. Talu omas 1922.a.

ERITS, Oskar sünd. 21.08.1903 Kolga-Jaani alevikus. Kambja kirikuõpetaja, oli tegev Kaitseliidu Kambja Malevkonnas. Talu omas 1920.a.

HURBOLA, Juhan sünd. 01.03.1883 Krüüdneri v. Võttis osa Vabadussõjast. Talu omas 1938.a.

HURT, Rudolf sünd. 27.01.1894 Kuigatsi v. Võttis osa I Maailmasõjast ja Vabadussõjast, kaitseväe veebel. Läti Karutapja orden, Läti 10. aastapäeva mälestusmedal, Eesti Vabariigi aastapäeva mälestuseks Presidendilt hõbekell. Talu omas 1930.a.

HÖÖK, Johannes sünd. 12.05.1885 Võrumaal. Osales Vabadussõjas, talu 1932.a.

IPSBERG, Oskar sünd. 12.09.1892 Kambja vallas. Osales I Maailmasõjas ja Vabadussõjas. Talu omas 1931.a.

JAAMA, Kusta sünd. 15.04.1885 Rasina v. Osales I Maailmasõjas ja Vabadussõjas, kaitseväe kapral, tegev seltsides. Talu omas 1922.a.

KATTAI, August sünd.26.04.1899 Kooreste v. Osales Vabadussõjas. Talu omas 1921.a.

KEVEND, Albert sünd. 20.01.1883 Kambja v. Osales I Maailmasõjas ja Vabadussõjas. Oli 3-nda Riigikogu liige, tunnustatud seltskonnategelane. Omas Kaitseliidu Kotka ja Valgeristi. Talu omas 1920.a., mis oli eeskujulikumaid Tartumaal.

KISTER, Johan sünd. 16.01.1891 Meeri v. Osales Vabadussõjas, talu omas 1901.a.

KOLK, Mihkel sünd. 08.06.1877 Luke v. Osales Vabadussõjas. Talu omas 1910.a.

KOMPUS, Arnold sünd. 21.02.1892 Uderna v. Osales Vabadussõjas. Talu omas 1915.a.

KRIGOLSON, Gustav sünd. 23.12.1902 Kiidjärve v. Osales Vabadussõjas, oli tegev vallavolikogus.

KÕLLAMETS, Eduard sünd. 10.08.1880 Kambja v. Osales I Maailmasõjas ja Vabadussõjas. Talu omas 1892.a. Oli vaestelastekodu esimees.

LAANESAAR, August sünd. 29.09.1897 Kambja v. Osales Vabadussõjas. Talu omas 1931.a. Oli Põllumeeste Seltsi ja Kindlustusseltsi juhataja.

LALL, Daavet sünd. 17.02.1885 Vastse-Kuuste v. Osales I Maailmasõjas ja Vabadussõjas, sõjaväe kapral. Talu omas 1931.a.

LEISMAN, Johannes sünd. 22.03.1900. Kambja v. Osales Vabadussõjas. Talu omas 1925.a.

LEITU, Juhan sünd. 29.03.1877 Meeri v. Osales Vene-Jaapani sõjas. Talu omas 1891.a.

LOKK, August sünd. 13.11.1895 Kambja v. Osales Vabadussõjas. Talu omas 1921.a.

LOOMUS, Peeter sünd. 30.11.1890 Kambja v. Osales I Maailmasõjas ja Vabadussõjas, sõjaväe kapral. Omas Vabadussõja mälestusmedalit, talu omandas 1937.a.

LUIK, Arnold sünd. 18.01.1893 Kambja v. Osales Vabadussõjas, sõjaväe kapral. Talu omas 1929.a.

LUIK, Johannes sünd. 14.05.1899 Kambja v. Osales I Maailmasõjas ja Vabadussõjas, sõjaväe kapral. Talu omandas 1931.a.

MÄELOOG, Juhan sünd. 18.06.1882 Kodijärve v. Osales I Maailmasõjas ja Vabadussõjas. Talu omandas 1921.a.

MÄNDMETS, Karl sünd. 05.04.1892 Unipiha v. Osales I Maailmasõjas ja Vabadussõjas, noorem allohvitser. Talu omandas 1931.a.

PADAR, Eduard sünd. 05.05.1892 Vastse-Kuuste v. Osales Vabadussõjas. Talu omandas 1918.a.

PANKSEPP, Johan sünd. 04.10.1882 Kodijärve v. Osales I Maailmasõjas. Talu omandas 1922.a.

PEEDEL, Juhan sünd. 03.05.1883. Osales Vabadussõjas. Talu omandas 1934.a.

PETOLAI, Peeter sünd. 15.12.1872 Vana-Kuuste v. Osales Vene-Jaapani sõjas ja Vabadussõjas. Talu omandas 1908.a.

PETULAI, August sünd. 28.02.1893 Vana-Kuuste v. Osales I Maailmasõjas ja Vabadussõjas. Sõjaväe kapral. Oli tegev seltsides. Talu omandas 1927.a.

PUIDAK, Julius sünd. 08.01.1886 Kambja v. Osales I Maailmasõjas ja Vabadussõjas. Sõjaväe vanem- allohvitser. Talu omandas 1918.a.

PÄÄSUKE, Karl sünd. 22.08.1902 Kuigatsi v. Osales Vabadussõjas vabatahtlikuna. Oli tegev seltsides. Kambja rajooni konstaabel.

RAUKAS, Julius sünd. 23.08.1895 Kurista v. Osales Vabadussõjas. Talu omandas 1929.a.

SAVO, Jaan sünd. 28.03.1880 Kambja v. Osales I Maailmasõjas. Talu omandas 1930.a.

SÖÖDE, Eduard sünd. 29.04.1896 Kodijärve v. Osales I Maailmasõjas ja Vabadussõjas. Talu omandas 1933.a.

SÖÖT, Johan sünd. 17.09.1897 Pangodi v. Osales Vabadussõjas. Oli tegev seltsides. Talu omandas 1932.a.

SÜTISTE, Peeter sünd. 28.06.1877 Lõve v. Osales I Maailmasõjas. Sõjaväe vanem- allohvitser. Talu omandas 1932.a.

TAMBRE, Johan sünd. 12.10.1898 Kambja v. Osales Vabadussõjas. Talu omandas 1932.a.

TARK, Karl sünd. 25.11.1889 Kodijärve v. Osales I Maailmasõjas ja Vabadussõjas. Talu omandas 1934.a.

TOOMISTE, Eduard sünd. 18.01.1893 Kambja v. Osales I Maailmasõjas ja Vabadussõjas. Kambja vallakohtu liige. Talu omandas 1920.a.

TROSSIK, Johannes sünd. 13.11.1896 Kambja v. Osales Vabadussõjas. Oli tegev Kaitseliidus, Põllumeeste Seltsis. Talu omandas 1915.a.

TÄKKER, Johannes sünd. 02.10.1887 Kambja v. Osales Vabadussõjas. Talu omandas 1926.a.

URI, Jaan sünd. 19.09.1875 Kambja v. Osales I Maailmasõjas ja Vabadussõjas. Juhtiv seltskonnategelane. Talu omandas 1894.a.

URM, Reinhold sünd. 29.01.1885 Kambja v. Osales Vabadussõjas. Oli tegev Kaitseliidus. Talu omandas 1923.a.

VIKS, Ernst sünd. 25.11.1892 Vaimastvere v. Osales Vabadussõjas. Sõjaväe noorem- allohvitser. Talu omandas 1929.a.

VILLEMSON, Aleksander sünd. 27.08.1885 Pangodi v. Osales Vabadussõjas. Talu omandas 1914.a.

VÕSU, Karl sünd. 20.03.1880 Unipiha v. Osales I Maailmasõjas ja Vabadussõjas. Sõjaväe lipnik.

Veel tahaks teada:

LÄTI, Voldemar sünd. 05.07.1905 Võrumaal. Sepp Kambjas. Tegev Kambja tuletõrjes.

MOOSTE, Johan sünd. 06.09.1908 Viljandimaal. T.E.Majandusühisuse Kambja osakonna ärijuht. Tegev Kambja kultuuriüritustel ja tunnustatud seltskonnategelane.

NEUMANN, Eduard sünd. 16.03.1906 Valgjärve v. Tegev Põllumeeste Seltsis, Haridusseltsis, näiteringis, tuletõrjes, Kambja Kaitseliidus. Talu omandas 1938.a.

PASS, Aleksander sünd. 24.08.1906 Tähtvere v. Kambja piirkonna teemeister, tegev tuletõrjes ja Kaitseliidus.

PIND, Kaarli sünd. 14.07.1904 Võrumaal. Loomaarst Kambjas. Oli Kaitseliidu Kambja Malevkonna veterinaariapealik.

REPSON, Kalju sünd. 13.06.1914 Kambja v. Eriharrastuseks viljasortide arendamine oma talus. Talu omandas 1938.a. Tegev Rahvaraamatukogu Seltsis.

SANG, Hans sünd. 21.02.1889 V.-Suislepa v. Kambja proviisor.

TART, Johannes sünd. 18.01.1913 Kambja v. Talu omandas 1934.a. Kambja põllumeeste konv. maanoorte vanem .

UIBO, Osvald sünd. 30.09.1892 Pilkuse v. Talu omandas 1933.a. Omas savitööstust Kambjas (?). Oli tegev Kaitseliidus ja seltside juhatustes.

VARIK, Daavet sünd. 15.04.1893 Võnnu v. Oli tegev Kaitseliidus ja Kambja kiriku köster-organist !!! Talu omandas 1930.a.

OSTRA-OINAS, Alma sünd. 04.09.1886 Vastse-Kuuste v. Poliitiline tegelane, kirjanik. Romaan "Aino" 1923.a.

Teateid ootan aadressil: 62001 Tartumaa, Kambja, Järve tn. 2, e- mail: hk52@hot.ee

Just nii lausus Margot Sepp, Unipiha Algkooli 4. klassi õpilane, pärast 7. aprillil toimunud Tartumaa algklasside folklooripidu Puhja kultuurimajas.

Unipiha kooli lapsed tõid koju peolt kaheksa medalit. Esikohad saavutati mõistatuste mõistatamisel ja kõnekäändude lahti seletamisel (Margot Sepp, Helen Altement, Riina Org ja Sandra Nukk). Neljanda klassi poiste vägikaikaveos sai esikoha Kristjan Roos.

Tanel Altement, Rannet ja Rauno Miilmann tegid ära teomeeste eksami- looga alt läbi ronimise nii, et selg vastu põrandat ei puutunud.

Nagu ikka kevadel matkisid lapsed oma esinemistes järgi meile kevadel saabunud linde, helletasid karjaselaule ja lustisid niisama oma rõõmuks.

Esimest korda paljude aastate jooksul oli aga üllatuseks, et laste folklooripäevadesse oli sisse tulnud rikaste ja vaeste teema. Kui ma Puhja Lastepäevakodu folkloorirühma juhendaja Triin Palli käest hiljem küsisin, miks nende esinemiskavas on mäng “Rikas mees”, vastas ta mulle: “Lapsed mängivad seda hea meelega. Kuna vaene selles mängus võidab rikast, tunneb ka see, kes muidu on vaene, pärast mängimist ennast hästi.” Vahepeal ära ununenud vastuolu rikaste ja vaeste vahel, mida üldiselt laste lastefolklooripidudel polnud, on uuesti jõudmas reaalsusest ka laste mängudesse.

Unipiha lapsed laulsid ja näitasid teistele lastele tantse "Bingo” ja “Rits-Rats-Rundipumm”, mida väga hästi tunnevad nende õpetajad ja emad.

“Eks nende õppimine nõudis küllalt palju vaeva. Eriti Bingo, kus tuleb osata vahetada õigeaegselt kätt ning liikuda kindlas suunas,“ sõnas tantsude ja laulude juhendaja õpetaja Eha Jakobson peaproovil.

Tartumaa algklasside folklooripidu sai teoks tänu Puhja vallavalitsuse ja Puhja Seltsimaja rahvatantsurühma Opsala aktiivsele toetusele. Unipiha Algkool võttis sellest peost osa viiendat korda.

Suur aitäh vallavanem Ivar Tedremale ja Kambja vallavalitsusele, kõigile lastevanematele, kes Unipiha laste osalemisele Puhja folklooripeost kaasa aitasid.

Kambja Vallavalitsus, Kambja Vallavolikogu kultuurikomisjon, Kambja Laulu- ja Mänguseltsi juhatus otsustasid korraldada KAMBJA ALEVIKU PÄEVA 23. juunil 2001. a.

Päeva korraldus näeks esialgse kava põhjal välja järgmine:

11.00 surnuaiapüha;

13.00 Kambja aleviku ajalooalane konverents vallamaja saalis;

15.00 jalutuskäigud vallamajast konverentsi ettekannetega seotud paikadesse;

20.00 isetegevuslaste esinemine, kontsert lõkkeplatsil;

22.00 jaanitule süütamine.

Ajalookonverentsil rääkida ja juhtida huviliste jalutuskäiku oma asutusse on lubanud järgmised isikud:

Endla Langel- Mõisahoone (vallamaja) ajaloost; Hella Sule- Kaubanduse korraldusest; Helga Mägi- Side korraldusest; Marju Pehlak- Koolikorraldusest; Irma Drenkhan- Arstiabi korraldusest; Vaiki Agarmaa- Raamatukogu tööst; Toivo Traksmaa- Kiriku taastamisest; Madis Linnamägi- Mälestuskivide püstitamisest; Endla Langel- Kambja kalmistul puhkajatest; Heli Jaamets- Ühis- ja talumajandusest; Hilja Neumann- Kultuuri- ja seltsielust; Priit Lõhmus- Sporditööst; Heiki Kortspärn- Poliitikast ja vabadusvõitlusest; Jüri Toomiste- Tuletõrjest päästeametini.

Kuulutatakse välja Kambja aleviku elu- olu ja inimesi tutvustav fotokonkurss. Aleviku päeval paneb autori poolt allkirjastatud ja alusele kleebitud fotod välja Marika Lehiste. Esitatud fotode seast valib korralduskomisjon välja auhinnatööd.

Pangodi- Kambja suusamatka kordaminekule aitas kaasa lahke sponsorina Kambja toidutare Mumm, kuid jäi kahjuks tunnustamata tänuavalduses (Koduvald 3/2001).

Palume alandlikult vabandust toidutare Mumm perenaiselt Aili Paalilt.

Toimetus vabandab, et ei ole suutnud tagada kirjavigade täielikku tõrjet. Leht saadeti trükkimisele 25. Aprillil 2001. Järgmise lehe kaastöid oodatakse enne 6. maid 2001.
 

Kambja valla spordipäev peetakse laupäeval, 12. mail 2001 Kuuste kooli staadionil.
 

Kambja näitering tänab Kambja kooli õpilast Kaija Pillerit, kes viimasel esietendusel kinkis kõigile näitlejaile kaunid lilleseaded. Aitäh!
 

Meeleolukas lastekaitsepäev

Lastekaitsepäeva (reede, 1. juuni 2001) õhtupoolikul korraldab Kambja lasteaed oma territooriumil toreda peojuhiga pereürituse kõigile soovijaile.

Täpsem info enne üritust kuulutuste tahvlitelt või telefonil 416 201.