Kambja valla ajalehe Koduvald lisa Aprill 2001
 

• Kristlus Kambjas
• EELK Kambja koguduse ajalehe ilmumise puhul
• Kristlik kirjastus Logos on tegutsenud 10 aastat!
• Vahendada infot ja kuulutada Jumalasõna 
  Ajaleht Eesti Kirik on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ametlik häälekandja, mis arvestades ajalehe mahtu, ilmumissagedust ja trükiarvu omab Eesti ajakirjandusturul suurima vaimuliku väljaande staatust. Peatoimetaja Sirje Semm peab seda heaks eelduseks, et muutuda kiriku lehest enam kiriklikuks leheks, avatumaks ühiskonnaeluprobleemidele ning olla mitte ainult kiriku liikmete vaid ka kristlikke traditsioone pidavate inimeste nädalaleheks.
• Arvutiekraanil tutvustatakse kirikutes toimuvat
  Mittetulundusühingu Kompass peamiseks väljundiks on konfessioonidevahelise internetiportaali toimetamine. Meie eesmärk on kajastada erinevates kirikutes toimuvat nii Eesti- kui ka välismaal, jagades informatsiooni ja uudiseid Eesti Kirikute Nõukogusse kuuluvate kirikute elu-olust.
• Kuulutuspäevad 2001: 17. maist -20.maini
  “Mis see veel on?” küsis mu armsa abikaasa õde, kes kaugelt Keeniast meid väisama oli tulnud. Tõepoolest, “kuulutuspäevad” on mõneti kristlaste “kaananikeelne” nimetus, mis usklikele ütleb paljugi, teistele aga ilmselt võrdlemisi vähe. Ürituse eesmärgiks on tutvustada inimestele Jeesust Kristust, kui (nüüd tuleb jällegi pea kahetuhande aasta vanust “kaanani keelt”) ülestõusnud ja elavat Issandat ning Päästjat, kes oma laitmatu elu, ristisurma ja ülestõusmise kaudu on teinud kõigile soovijatele võimalikuks leida “rahu Jumalaga”, nagu apostel Paulus kirjutab, ning seeläbi ka rahu iseendaga.
• EELK Kambja koguduse poolt on lehelugejatele teatada, et jumalateenistused meie kirikus toimuvad pühapäeviti algusega kell 11.00.

Esmakordselt mainitakse Kambja kihelkonda 1330. aastal. Muistsel katoliku ajal oli kihelkonnas lisaks Kambja kirikule veel ka abikirik (kabel) Kuuste mõisas, mis aga 1634.a. hukka sai. Ka Kambja kirik ise on sõdade käigus mitmeid kordi hävinud ning hiljem uuesti (ning seejuures nähtavasti veelgi kaunimana) üles ehitatud.

Usun, te kõik olete näinud tema praegusi mõõtmeid ja seisukorda. Huvitav on mõelda sellele, et on olnud aegu, mil see kirik oli nõnda inimesi täis, et sinna hästi ära ei mahutud… Jah, nii on olnud.

Praegu on koguduses täisõiguslikke liikmeid (ehk siis neid, kes vähemasti kord-paar aastas armulaual käivad ja kiriku liikmemaksu maksavad) umbes kakssada. “Keskmisel” pühapäeval kohtab kirikus jumalateenistusel aga enamasti vaid kümne inimese ringis. Miks nii? Põhjusi on mitmeid. Üheks olulisemaks on kahtlemata aktiivse kirikutöö puudumine Kambjas viimastel aegadel. Pikka aega oli kogudus ilma kohapeal elava ja põhikohaga koguduse teenimisele pühendunud õpetajata. Ega praegugi olukord ideaalne pole – koguduse õpetaja kohuseid täitma on seatud Toomas Nigola, kes praktilise kirikutöö kõrvalt ka Tartu Ülikoolis teoloogiaõpingutega tegeleb ning sellele lisaks veel muidki kohustusi omab. Samuti on lood organistiga – Teele Nigola on EPMÜ-s maastikuarhitektuuri eriala üliõpilane. Inimese võimed on paraku piiratud, kuid kogemused näitavad, et kui Jumal kutsub mingile tööle, siis annab Ta ka jõudu ja juhatust selle tegemiseks.

Mis siis koguduses toimub?

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) liikmeskogudusena (luteriusulise kirikuõpetaja sai kogudus 1626.a.) on Kambja koguduse tegevuse eesmärkideks EELK põhikirja osundades: “Jumala Sõna kuulutamine ja sakramentide jagamine ning sellest tulenevalt elava usu ja armastuse edendamine, usulise, kõlbelise, haridusliku ja kasvatusliku töö tegemine, diakoonia-, misjoni- ja diasporaatöö korraldamine …” Kogu kiriku töö õpetuslikuks aluseks on “Vana ja Uus Testament, Apostlik, Nikaia ja Athanasiuse usutunnistus, Augsburgi muutmata usutunnistus ja teised usutunnistuskirjad, mis on kogutud Liber Concordiae’sse”.

Kuidas neid eesmärke täidetakse?

Igal pühapäeval algusega kell 11.00 toimuvad kirikus nädala peajumalateenistused, mille eesmärgiks on üheskoos palvetada, Jumala Sõnast õppida ja sakramendist osa saada (armulauasakramenti Kambjas praegu siiski igal pühapäeval ei jagata). Peale jumalateenistust toimub harilikult ühine teejoomine-küpsisesöömine. 27. mail lõpetab loodetavasti praegune leerikursus mis, tõsi küll, on õige väike – hetkel vaid kolm aktiivselt töös osalevat leerilast.
Jõudumööda ilmub igal pühapäeval (v.a. paar korda, mil tehnika meid alt on vedanud) koguduse ajaleht, mis sisaldab olulisemaid mõtteid jutlusest, infot nii koguduses kui ka maailmas toimuva kohta jne. Kogudusest on igal pühapäeval võimalik soodushinnaga (4 krooni) osta ajalehe Eesti Kirik värskeid numbreid ning tellida kristlikku kirjandust.

Arvate, et vähe toimub?

Mõneti õigustatult, sest töövõimalusi on palju kuid, nagu Jeesus ütleb: “Lõikust on palju aga töötegijaid vähe.” Siiski on plaanis aegamööda koguduseelu elavdada. Nimelt toimuvad, kui Jumal lubab, 17.-20. maini Kambja vallas kuulutuspäevad; mai lõpul aga tahame alustada Alfa kursusega, millest lähemalt saad teada kuulutuspäevade lehest või Internetist (http://www.alfa.ee). Kusagil suvel on koos kaplan Veljo Kapteiniga plaanis korraldada nn “meeste päev” (täpsem info siis, kui üritus läheneb). Samuti loodame jõudumööda alustada regulaarsete piiblitundidega ning korda seada koguduse kodulehekülje Internetis (http://www.eelk.ee/kambja; see juhtub aga ilmselt alles siis, kui koguduse kantseleisse püsiühendus “tuuakse”).

Kes rohkemat teada soovib, võib ju meiega kontakti võtta: koguduse kantselei tel. nr. 416 388, Toomas Nigola GSM 052 96 049, e-post kambja@eelk.ee.

Millega on tegu?

Tõepoolest, kui tänapäeva inimene leiab oma postkastist peamiselt usuasjust kirjutava ajalehe, siis on paljude jaoks esmareaktsiooniks tüdimusemaiguline ohe: “Jälle mingid usuhullud saadavad oma prahti!”

Ma pole küll hästi kursis olukorraga Kambja vallas, kuid linnas elades leidsin enamasti uusreligioonide poolt üllitatud usuteemalisi kirjutisi kandvat värvilist paberit oma postkastist küll sageli.

Rahu, kannatlikkust ja mõistmist! Käesolev leht pole suurem asi propaganda (vähemasti pole ta sellena mõeldud).

Mis ta siis on?

Kas teate, armsad vallaelanikud, kus asub Kambja kirik? Ilmselt teate, kukk torniotsast ju kaugele paistmas… Ent kas teate ka, millega seal kirikus peale surnuaiapühade ning jõulude tähistamise tegeletakse?

Kes teavad, neile Koduvalla käesolevatest lisalehtedest ilmselt erilist kasu ei ole. Ülejäänutele aga (ja ma arvan, et nood “ülejäänud” moodustavad vallarahvast enamiku) püüame järgnevatel lehekülgedel anda põgusa ülevaate mõnest kiriku töövaldkonnast.

Esmapilgul võib tunduda, et näiteks kristlikul internetiportaalil, kirjastusel või ajalehel Kambja kogudusega suuremat pistmist pole. Tegelikult on. Ja kui ka ei oleks, kas poleks siiski huvitav ka nende olemasolust ja tegemistest teada saada?

Huvitavat lugemist!

Kümme aastat tunnussõna “Logos” tähendab eelkõige suurt hulka uusi raamatuid, millega on kaasa aidatud eestikeelse kristliku kirjanduse ja keele taastamisele.

50 aastat oli kommunistlik reþiim sellelaadset trükisõna vaenulikuks pidanud. 1991. aastaks, kui oli mööda saanud vajadus illegaalseks kirjastustegevuseks ja lakkas kehtimast nõue Ministrite Nõukogu juures tegutseva usuasjade talituse tsensuuri järele, vallandus ka eestlaste huvi nende kultuurivarade vastu, mis peitusid sügaval eesti rahva kristlikus eneseteadvuses ning vajasid selgesõnalist väljendust.

Esimeseks “Logose” töörühma poolt kirjastatud raamatuks oli Osvald Tärgi “Kümme käsku”, mis trükiti 50 000 eksemplari ja mille väljaandjaks oli märgitud “Eesti Kristlik Kirjastus”.

Kristlik kirjastusselts “Logos” on seisukohal, et eesti rahval pole põhjust häbeneda oma seotust Õhtumaa elutunnetusega, et eesti rahva loomupäraste tarvete juurde kuulub kristlik mõttevaramu ning et postmodernsel nüüdisajal jääb rahva kandvaks elujõuks temale taas kättesaadavaks tehtav kristlik raamatutraditsioon. Kümmet aastat kristliku kirjanduse üllitamist jäävad tähistama eestindatud tippteosed: Aurelius Augustinuse “Pihtimused”, John Bunyani “Palveränduri teekond”, Blaise Pascali “Mõtted” ning “Logose” enim kirjastatud autori C. S. Lewise looming.

“Logose” sama tähtsaks eesmärgiks on olla pööratud ka kristlaskonna ja kristliku kiriku poole. Kristlikule usule on omane toetuda sõnale – olgu see siis kantslist kuulutatud või raamatusse kirjutatud. Ristirahvas ei saa läbi Piiblita. Piibel kui ülestähendatud usu ja ilmutuse kirjalik kogu inspireerib vaimulikke raamatuid, mille mõju kristlase usuelu kujunemisele on vaieldamatu.

“Logos” on teinud tähelepaneku, et see kogudus, kus toimub vilgas elu ning kristlased jagavad rõõmu väljapoole usklikeringi, väärtustab vaimulikku raamatut kõrgemalt kui soikuva traditsiooniga kogudus. Paljud kristlased tunnistavad, et nende vaimuliku isiksuse kasvamisele on oluliselt kaasa aidanud Oswald Chambersi breeviar “Kirkuse kütkes”, kuus jutlusteraamatu postilli eesti väljapaistvaimatelt jumalameestelt või “Vaimulikud loosungid” koostöös Eesti Evangeelse Vennastekogudusega.

Usuteaduses on jätkuvalt autoriteediks pigem kirjalik ürik kui juhuslikult poetatud mõtted. Seda “omapära” arvesse võttes näeb “Logos” töist väljakutset eestikeelse teoloogilise kirjanduse täiendamises, seda nii maailmaklassika tõlkimisel kui algupärase usulise mõtlemise edastamisel.

Senini on suurimaks eestikeelseks piiblikommentaariks tänuväärne Osvalt Tärgi “Markuse evangeeliumi seletus”.

Teoloogilise õppematerjali ettevalmistamisel jätkub koostöö EELK Usuteaduse Instituudiga, Kõrgema Usuteadusliku Seminariga, EMK Teoloogilise Seminariga ja teiste õppeasutustega.

Milline peaks olema “Logose” tulevikuprogramm järgmisel 10 aastal, kui võtta tõsiselt arvesse antiikaja Koguja üllatust – raamatute tegemisel ei tule lõppu!, apostel Pauluse igatsust näha raamatuid enese ümber ka vangikongis või hoopis Blaise Pascali aimust, et maailma hädade põhjustajateks võivad saada just raamatud? Koguja võiks siin tõepoolest olla julgustajaks jätkama sõna talletamist – ei oska ennustada, kas paberkandjatel või elektrooniliselt – kuni aegade lõpuni.

Apostel Pauluse lugemus võiks leida suuremat järeleaimamist ja panna lugejad mõtlema uute raamaturiiulite soetamisele kodudesse ja kiriklatesse. Ning kui Pascalil on õigus, siis tuleks raamatute põletamisiha asemel proovida esmalt paha raamatu kurja mõju väljaajamist ühe tõeliselt hea raamatuga. Järgmised aastad peaksid pakkuma rohkem eesti autorite loomingut; lõpule võiks jõuda “Narnia lugude” üllitamine; alustada tuleks piibliraamatute kommentaarisarja.

Suuremahulistest tegemistest hoolimata soovib “Logos” edeneda sel määral, et igal nädalal võiks ilmavalgust näha mõni õnnelik leid uue raamatu näol.

Ajaleht Eesti Kirik on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ametlik häälekandja, mis arvestades ajalehe mahtu, ilmumissagedust ja trükiarvu omab Eesti ajakirjandusturul suurima vaimuliku väljaande staatust. Peatoimetaja Sirje Semm peab seda heaks eelduseks, et muutuda kiriku lehest enam kiriklikuks leheks, avatumaks ühiskonnaeluprobleemidele ning olla mitte ainult kiriku liikmete vaid ka kristlikke traditsioone pidavate inimeste nädalaleheks.

Tänavuse Eesti Kiriku eelkäija ilmus aastail 1924-1940. Ajalehe peatoimetajateks olid Hugo Bernhard Rahamägi, Jaak Varik, Jakob Aunver, Albert Soosaar ja Anton Eilart. 1923. aastal ilmunud proovinumbris öeldi: Selles ükskord nädalas ilmuvas piltidega kaunistatud ajakirjas leiab lugeja hingekosutavaid artikleid, laule, mõtteteri, juhtkirju, ülevaateid sündmustest maailmas, kodumaa kogudustest, kirikuelust, seda ja teist. Eesti Kirik tahab usuelu äratajaks olla ja ebakosutavatest usuvaielustest hoiduda. Mitte kirikut purustada, vaid üles ehitada. Samu eesmärke kannab ajaleht Eesti Kirik ka täna.

Taasilmuva Eesti Kiriku esimene number tuli välja 4. märtsil 1990. Peatoimetaja Joel Luhamets soovis leheveergudel, et kirikulehe kaudu oleks võimalik üksteist enam tundma õppida, rõõmu ja muret jagada ja ristilöödud Kristust kuulutada. Mitte vähem tähtis oli anda infot kirikuelu sündmustest, pakkuda teavet koguduste elust, kirikuõpetajate tegemistest ja mõtetest. See annab Eesti Kirikule ka olulise rolli kirikuelu kroonikana.

EELK häälekandja ei saa eksisteerida eraldi, vaid peab tunnetama end osana Eesti luteri kirikust. Koostöö eeldab kõigi osapoolte laitmatut kooseksisteerimist ja funktsioneerimist. Eesti Kirik on ühendav lüli koguduste, koguduste liikmete, praostkondade ja kirikuvalitsuse vahel.

Infoühiskonnas elamine eeldab, et oma elu ja tegemisi kajastatakse ka leheveergudel. Inimesed ei saa hinnata koguduse tubli tööd, kui nad pole sellest midagi kuulnud. Kaastööd ajalehele on alati teretulnud. Samas on ka toimetuse töötajate soov minna inimeste sekka ja osaleda võimalikult palju üritustel.

Eesti Kirik püüdleb selle poole, et võimalikult palju asju öelda emakeeles ning teha teoloogiline keel lehelugejatele mõistetavaks. Lehenumbri sisu kokkupanekul jälgitakse, et materjalide geograafia oleks võimalikult lai, et lisaks ametlikule informatsioonile, mis on mõeldud eelkõige töötegijatele, oleks publitsistlikku ja õpetuslikku lugemist ka koguduseliikmeile, et ei kaoks side oma lugejatega ja et kajastamist leiaksid kõik kirikuelu töövaldkonnad. Ajaleht on välja kujundanud kindlad rubriigid, mis muudavad lehe stabiilsemaks.

Ajaleht Eesti Kirik on EELK häälekandjana avatud kõigile töötegijatele, koguduste liikmetele, lugejatele informatsiooni saamiseks ja informatsiooni vahendamiseks ning Sõna kuulutamiseks.

Mittetulundusühingu Kompass peamiseks väljundiks on konfessioonidevahelise internetiportaali toimetamine. Meie eesmärk on kajastada erinevates kirikutes toimuvat nii Eesti- kui ka välismaal, jagades informatsiooni ja uudiseid Eesti Kirikute Nõukogusse kuuluvate kirikute elu-olust.

Teadmatus ja tundmatus on teadagi parimaks pinnaseks eelarvamuste ja ka arusaamatuste tekkimiseks. Igal kirikul on piisavalt tegemist ning see hoiab kristlaste pilgud vaid oma asjade juures. Teistest suurt midagi ei teata ja kui teatakse, siis võib see informatsioon olla vägagi puudulik või suurel määral aegunud. Kristlike kirikutena soovime anda edasi ühte väga tähtsat sõnumit – evangeeliumit. Selle kõrval tahame aga ka teenida Eesti ühiskonda. Sotsiaalses ning heategevuslikus vallas suudamegi vaid ühiste jõupingutustega edasi liikuda. Seega tahame edendada tolerantsust, et oleksime võimelised täitma rolli, mis meie kanda on.

MTÜ Kompass asutajaliikmetena oleme hetkel kolme erineva konfessiooni liikmed: luterlased, baptist ja adventist. Ühiselt tahame tutvustada ka mittekristlastele seda, mis on kristlikus maailmas toimumas. Kirikuuksed on sageli asjatundmatuile veidi hirmutavad, kuid oma arvutiekraanil julgevad kõik vaadata seda, mis nende kirikuuste taga toimumas on. Meie koduleheküljelt on võimalik leida ka väga erinevate kristlike organisatsioonide linkide kogu, kust võib pääseda paljudele kristliku sisuga veebilehtedele. Püüame ennast jätkuvalt täiendada ning pakkuda infot oma lugejatele ning vaatajatele.

Internetiportaal Kompass, mis asub aadressil www.kompass.ee on värav, mille kaudu antakse suunised edasiseks liikumiseks ning kust võite leida orienteerumiskaardi, mis aitab jõuda just sinna, kuhu tahate minna. Kompass ei ütle, kas põhi on õigem kui lõuna või kas ida on läänest parem. Nii ei esita ka meie eelistusi, vaid püüame erapooletult näidata, kus need “ilmakaared asuvad”.

Head surfamist Teile!

“Mis see veel on?” küsis mu armsa abikaasa õde, kes kaugelt Keeniast meid väisama oli tulnud. Tõepoolest, “kuulutuspäevad” on mõneti kristlaste “kaananikeelne” nimetus, mis usklikele ütleb paljugi, teistele aga ilmselt võrdlemisi vähe.

Ürituse eesmärgiks on tutvustada inimestele Jeesust Kristust, kui (nüüd tuleb jällegi pea kahetuhande aasta vanust “kaanani keelt”) ülestõusnud ja elavat Issandat ning Päästjat, kes oma laitmatu elu, ristisurma ja ülestõusmise kaudu on teinud kõigile soovijatele võimalikuks leida “rahu Jumalaga”, nagu apostel Paulus kirjutab, ning seeläbi ka rahu iseendaga.

Keegi tuntud inimene (ei tulegi kohe meelde, kes nimelt) on öelnud, et igas inimeses on üks Jumala kujuline tühimik, mida ei saa täita kellegi ega millegi muuga kui vaid Jumala endaga. Seda ei tule mõista nõnda, nagu saaks Jumalat südamestimulaatori kombel inimesse opereerida, vaid selle mõte on, et kristliku usu järgi on inimene loodud elama lähedases suhtes oma Loojaga. Inimene ise on end aga vaimulikult Jumalast lahutanud (seda nimetatakse patuks) ja nii on ta läinud järjest enam rikki otsekui auto, mis töötab viletsa ja solgitud kütusega. Inimene ei pruugi seda puudujääki endale tunnistada, kuid ometi igatsevad kõik rohkem või vähem teadlikult midagi (või kedagi), ise teadmatagi, mis või kes see otsitav täpselt on. Heaks näiteks on kirjanik Lev Tolstoi elu. Oma “Pihtimuses” kirjutab ta, kuidas otsis oma elule mõtet ja eesmärki kuni miljonite inimeste kombel selle lõpuks Kristuses leidis.

Nõnda siis on kuulutuspäevade sisuks tutvustada inimestele, kes teda veel ei tunne, meest, kes 2000 aastat tagasi juutide ässitusel Rooma sõdurite poolt risti löödi, kuid keda miljonid inimesed veel tänapäevalgi väidavad olevat nende Päästja, Sõber ja Karjane.

Ürituse korraldajateks on EELK Kambja Kogudus ning Soome Rahvamisjon.

Mis? Kus? Millal?

Ürituste esialgne kava 20. aprilli seisuga.

Neljapäev 17. mai

• 18.00 kirikus
  Piiblitund: “Ristiusu ABC”, Mika Tuovinen
• 18.45 kirikus
  Kirikukohvik
• 19.15 kirkus
  Avakoosolek: Andres Jäätma, Ivar Tedrema, Joel Luhamets, Seppo Palonen

• Piiblibuss päeval Vana-Kuustes ja mujal, õhtul Kambjas kiriku juures.
• Päeval loodetavasti Vana-Kuustes Dr Raul Mardi loeng tervislikust toitumisest Piibli valgel.
• 18.00 kirkus
  Piiblitund: “Ristiusu ABC”, Mika Tuovinen
• 18.45 kirkus
  Kirikukohvik
• 19.15 kirikus
  Päeva peakoosolek: Maire Ivanova, Toomas Nigola, Tõnu Kuusemaa
• 21.00 kirikus
  Filmiõhtu noortele: film “Revelation”, Tõnu Kuusemaa

• Piiblibuss päeval Kambjas. Kiriku juures kirjastuse Logos raamatute soodusmüük.
• 14.00 kirikus
  Tartu Praostkonna vaimulik laulupäev
• 16.00 (ilmselt) vallamajas
  Dr Raul Mardi loeng
• 17.00 (loodetavasti) roheluses
  Välikontsert: ans Doxa, Leevi Reinaru, Pärnu Gospelkoor
• 18.00 kirikus
  Piiblitund: “Ristiusu ABC”, Mika Tuovinen
• 18.45 kirikus
  Kirikukohvik
• 19.15 kirikus
  Päeva peakoosolek: ans Doxa, Pärnu Gospelkoor, Leevi Reinaru
• 21.00 kirikus
  Filmiõhtu noortele: film “Tribulation”, Leevi Lillemäe

Pühapäev, 20. mai

• Piiblibuss hommikul Kambjas kiriku juures
• 09.00 kirikus
  Palvekoosolek
• 11.00 kirikus
  Armulauaga jumalateenistus, Kambja pasunakoor, Tartu Pauluse koguduse kammerkoor, Toomas Nigola, praost emer Paul Saar
• 12.30 kirikus
  Kirikukohvik laulude ja kõnedega

Nende vallaelanike jaoks, kes elavad Kambja alevikust kaugemal, kuid sooviksid näiteks kirikus toimuvatest kuulutuspäevade üritustest osa saada, loodame käima panna eribussi. Seda vajajad võiksid endast aga varakult kogudusse teada anda, sest nii on meilgi lihtsam asju organiseerida.

Info Toomas Nigola (052 96 049; toomas.nigola@eelk.ee) või Mika Tuovinen (051 29442 mika.tuovinen@eelk.ee)