eelmine leht Nr. 2 (55) veebruar 2002
järgmine leht
Selles lehes:
Eesti iseseisvuspäeva pidulik tähistamine toimub laupäeval, 23. veebruaril
kell 12 Kambja vallamaja saalis.
* Valla teenetemärgi laureaadi Karl Timmuski austamine
* Kogumiku "Nimekaid kambjalasi II" esitlus
* Medalite "Wastne Testament 1686" kätteandmine
Iseseisvuspäeval, 24. veebruaril kell 10 mälestushetk Kambjas Ausambamäel.
Eesti Vabariik tänab omariikluse kindlustajaid
Presidendilt said Valgetähe V klassi teenetemärgi
Ivar Tedrema ja Madis Linnamägi
Vabariigi
president Arnold Rüütel andis 4. veebruaril 2002 seoses iseseisvuspäevaga
ning riigile ja rahvale osutatud teenete tunnustamiseks Valgetähe V klassi
teenetemärgi Kambja vallavanem Ivar Tedremale kui omavalitsustegelasele.
Riikliku
autasu sai tänavu 400 inimest nii kodu- kui välismaalt. Teadaolevalt on Ivar
Tedrema kaasaegsetest kambjalastest esimene, kes pälvis teenetemärgi kui
väga kõrge riikliku tunnustuse.
Valgetähe
V klassi teenetemärgi sai ka kunagine Kambja kooli direktor, Forseliuse Seltsi
tegevesimees Madis Linnamägi kui hariduselu edendaja.
Valgetähe teenetemärk
"Valgetähe teenetemärk on asutatud 1936. aastal Eesti
rahva vabadusvõitluse mälestamiseks. Valgetähe teenetemärk antakse Eesti kodanikule
riigiteenistuse või kohaliku omavalitsuse alal osutatud teenete tunnustamiseks
ja välismaalasele Eesti riigile osutatud teenete eest," sätestatakse Riigikogu
poolt 11. detsembril 1996 vastu võetud Teenetemärkide seaduses.
Esimesed 7 Valgetähe teenetemärki anti Eesti kodanikele
1937. aasta võidupühal. Nendega autasustati politseiametnikke, kes olid 8.detsembril
1935 paistnud silma vabadussõjalaste vandenõu mahasurumisel. 1937.-1940.
aastani anti välja 2378 Valgetähe teenetemärki.
Valgetähe teenetemärk taastati 5. mai 1994.aasta teenetemärkide
seadusega. Esimesed taastatud Valgetähe teenetemärgid anti 1995.aasta 16.mail
80le Soome kodanikule seoses president Meri riigivisiidiga Soome. Eesti kodanikud
said esimesed taastatud Valgetähe teenetemärgid 1997.aasta veebruaris iseseisvuspäeva
puhul.
Valgetähe teenetemärgil on seitse klassi: üks eriklass
– Valgetähe teenetemärgi kett; viis põhiklassi – I, II, III, IV ja V klass;
üks medaliklass.
Valgetähe teenetemärgi idee tuleneb lumehelbest kui põhjamaise
puhtuse ja ilu sümbolist.
Haridusfoorum 2001 osavõtja pilguga
Kaks Kambja valla koolimeest käisid Viljandis eesti
haridust edendamas
Haridusfoorum
2001 tööst võtsid toimkonna liikmetena osa Kambja põhikooli direktor Enn
Liba ja Unipiha algkooli õpetaja Lembit Jakobson.
7.-8.detsembril Viljandis kokku tulnud Haridusfoorum
2001 delegaadid tõdesid, et eesti ühiskonnas on hakanud levima Õpi-Eesti
ideed. Selle projekti tegusaks käivitamiseks aga napib nii seadusandlust,
raha kui ühtseid arusaamu.
Kolm aastat tagasi alanud Õpi-Eesti ühiskonnamudel on
tänaseks levinud küll poliitikute ja haridusametnike, edukate suurfirmade
seas, kuid pole muutunud üldrahvalikuks väärtushoiakuks.
Õpi-Eesti
Novembris valitsuse poolt heaks kiidetud ja Riigikokku
saadetud Õpi-Eesti strateegiaga on Haridusfoorum tegelenud juba kolm aastat.
Miks on saanud selline ühiskonnamudel, mille Haridusfoorum
koos Haridusministeeriumiga välja töötas, endale nimeks mitte Heaolu-, vaid
Õpi-Eesti?
Järjest kiiremas ja muutusterohkemas maailmas on nii
üksikinimesel kui tervel ühiskonnal võimalik jääda ellu ning olla jätkusuutlik
ainult siis, kui üksikinimene ja ühiskond on orienteeritud eluaegsele õppimisele.
Erinevalt sotsialismist on turumajandus selline majandusvorm, mis ei garanteeri
automaatselt kindlustunnet aastakümneteks ette. Tänased edukad firmad võivad
homme olla pankrotis, tooted kaduda turult.
Ainult pidev õppimine ja valmisolek etteennustamatuteks
muutusteks aitavad nii üksikinimest kui ühiskonda jääda ellu, kohaneda tulevikuga.
Tööhõive osas sarnaneb Eesti üha rohkem Euroopa teistele
riikidele. Kuni 25- aastastest noortest on nii üle lahe kui meil veerand töötud.
Hirm tuleviku ees kummitab suurt osa gümnaasiumi lõpuklassi õpilastest. Selle
ületamiseks aitab kaasa teadmine, et üksnes hea haridus ja pidev õppimine
annavad eelduse elus eetiliselt toime tulla.
Suur kool kui konveier
Viis aastat tagasi õpetajate kongressil Viljandis kõlanud
üleskutse laste arvukuse vähendamiseks linnakooli klassides on tänaseni jäänud
hüüdjaks hääleks kõrbes.
Foorumi lõppdokumendis juhiti järjekordselt Haridusministeeriumi
ja Riigikogu tähelepanu sellele, et 36 õpilasega klassid on ebanormaalne
nähtus Euroopa haridusruumis.
Eriti sobimatud on nad algklassides, kus laps oma esimestel
kooliaastatel vajab eriliselt õpetaja hoolt ja tähelepanu. 36 õpilase puhul
klassis jätkub õpetajal ka kõige parema tahtmise korral iga õpilase jaoks
aega igas tunnis keskmiselt alla ühe minuti. Koolipäeva jooksul seega maksimaalselt
5-6 minutit.
Missugusest individuaalsest lähenemisest lapsele saame
sel puhul rääkida, kui õpetaja kogu aur kulub miinimumteadmiste äraõpetamisele
ja distsipliini hoidmisele tunnis? Ometi on selline ilus mõte kirjutatud
Riikliku Õppekava üldossa sisse.
Ilus ja hea idee, mis on aastaid jäänud ja jääb ilmselt
ka lähitulevikus tegelikkuses realiseerimata.
Nelja lapse isa ja Foorumi toimkonna liige Jüri Ginter
on Õpetajate Lehes ja oma arvukates avalikes esinemistes pidevalt muretsenud
selle üle, et just suurtes klassides kaob laste loomulik uudishimu ümbritseva
maailma vastu. Algkooli lõppedes ei oska ega taha lapsed esitada enam küsimusi,
väljendada end suuliselt. Kool töötab konveierina nagu saapavabrik.
Targemad ja aktiivsemad lapsed rabelevad sellisest koolisituatsioonist
välja, tagasihoidlikumate vaimsete võimetega lapsed kipuvad jääma aga koolielu
hammasrataste vahele. Suuresti just seepärast jätabki igal aastal Eestis
üle 1400 lapse põhikooli pooleli.
Ka Kristiine Teeninduskooli direktor Jüri Kaljuvee kinnitas
foorumil noorte inimeste eneseväljendusoskuse vähest võimet. „Meil kulub kaks-kolm
kuud selleks, et õpetada äsja gümnaasiumi lõpetanud noori inimesi suhtlema.
Nad ei oska end suuliselt korralikult väljendada, siduda lauseiks oma mõtteid.
Tulevasele teenindustöötajale on aga viimane hädavajalik.“
Sedasama leidis Tartu Decartes`i Lütseumi direktor Jaan
Reinson. „Aeg on sealmaal, et ka linnakoolid peavad muutuma väiksemateks.
Üle tuhande õpilasega koolides tekib anonüümsus ja väheneb vastutus- ja turvatunne.“
Senine arusaam, et ainult suur kool on hea, on hakanud
murenema. Foorumi kuluaarides tõdeti korduvalt, et seniste mammutkoolide
asemel peavad ka linnades olema lapsesõbralikumad ja väiksema klassitäituvusega
koolid. Jää on hakanud liikuma.
Õppekava arendus
Koolides toimiv õppekava on kõikide tänapäeva ühiskondade
vundament. Temast sõltub see, missugust inimest ühiskond tahab kasvatada,
näha homme „elu teatrilaval“ tegutsemas.
Usuõpetuse pealetung islamimaailmas on oluliselt muutnud
koolide õppekava Araabiamaades. Vähenenud on teadusainete osakaal tunniplaanis,
suurenenud usuõpetuse tundide arv.
Millises suunas liiguvad läänemaailma koolid?
USA leiab, et juba algklassidest alates tuleb senisest
enam panna rõhku lugemis- ja arvutioskustele. Just viimased annavad ameeriklaste
arvates võimaluse edukaks toimetulekuks edaspidises elus.
Eesti tööandjad heidavad tihti koolidele ette seda,
et nad ei valmista ette noori inimesi, kes tunnevad kella, oskavad teha meeskonnatööd,
kes on ausad, leidlikud, täpsed.
Uus riiklik õppekava, mis peab rakenduma 2007. aastal,
püüab ühitada nii tööandjate, lastevanemate, õppurite kui ühiskonna ootusi
ja huve.
Haridusfoorum 2002 toimkond koos Haridusministeeriumi
ja Riigikogu Kultuurikomisjoniga püüavad jälgida seda, et uus õppekava vastaks
tuleviku väljakutsetele. Et noored inimesed, kes selle järgi õppima hakkavad,
oleksid jätkusuutlikud ja eetilised.
Katkenud haridustee
Igal aastal katkestab ligi 1400 noort inimest põhikooli,
samapalju on äratulijaid ametikoolidest ja gümnaasiumidest. Üle 3000 noore
inimese langeb igal aastal välja oma eale loomulikust keskkonnast-õpikeskkonnast.
Haridusfoorum 2002 toimkond hakkabki uurima põhjusi,
miks see niimoodi toimub ja mida annab teha, et selliste väljalangejate arvu
viia miinimumini.
Iga lapsevanem ja õppur peab endale teadvustama, et
helget tulevikku ei tuua talle kätte kandikul, vaid selle saavutamiseks tuleb
näha vaeva ning valu.
Ühinemine Euroopa Liidu ja NATO-ga, juhul muidugi kui
rahvahääletus otsustab liitumise kasuks, muudavad meie maailmapilti senisest
veelgi enam. Ka selleks tuleb olla valmis.
HF 2002 toimkonna liige
Lembit Jakobson
Lasteaednikele erandkorras palgatõus kuni 10%
Valla pearaamatupidaja Raili Kruuse: "Head eelarveaastat
kõigile!"
Kambja vallavolikogu istung toimus sõbrapäeval, 14. veebruaril 2002.
Päevakord:
1. Kambja valla 2002.aasta eelarve teine lugemine.
2. Kambja katlamaja soojusenergia hinna kinnitamine.
3. Kuuste Põhikooli põhimääruse muutmine.
Vallakassas 19 miljonit krooni
Volikogu arutas teist korda tänavuse vallaeelarve tulusid
ja kulusid. Pearaamatupidaja Raili Kruuse andis ülevaate tähtsamatest muudatustest,
mis on tehtud eelarve eelnõus pärast esimest arutelu. Näiteks vähendati vallavalitsuse
sõidukite ülalpidamiskulusid 18000 kr. Päästekomandole anti 12000 kr voolikute
ostmiseks jms.
Ehkki käesoleval aastal vallakassast palka saavate töövõtjate
palgad ei suurene, leidis vallavalitsus erandliku võimaluse suurendada
lasteaia palgafondi 10%. "Vallavalitsus ei näinud ette, kelle palka ja
millises ulatuses tõstetakse, see jääb mõistagi lasteaia hoolekogu ja juhataja
otsustada," selgitas pearaamatupidaja Raili Kruuse.
Valla tulud:
Eelarve tulupool on kosunud riigieelarvest saadavate
toetuste ja sihtotstarbeliste eraldiste võrra (näiteks toimetulekutoetuseks
320000 kr). Aasta jooksul peaks vallakassast läbi käima 19,03 miljonit krooni
(sealhulgas Kambja uue koolihoone ehitusraha: riigieelarvest eraldatud 5 miljonit
kr + 1 miljon kr pangalaenu).
Tulumaks füüsilistelt isikutelt ehk kõigilt töövõtjatelt
toob vallakassasse 3,55 miljonit kr, maamaks 0,8 miljonit kr, reklaami-
ja kuulutusemaks 12800 kr. Riigilõivuna kogutakse 1300 kr, kantseleiteenuste
tasult 6120 kr. Tulu toovad ka vee erikasutus - 11000 kr, maavarad
- 4000 kr, jahirent - 2000 kr, varade rentimine - 26000 kr.
Pangakonto intresse loodetakse koguda 4747 kr. Riigieelarve
toetusfondist saab Kambja vald 4,34 miljonit kr. Riik eraldab hariduskuludeks
2,69 miljonit kr, õppelaenude kustutamiseks 30330 kr, sõjaväeliseks
arvestuseks 16800 kr… Eelarve kulude katteks suunati ka eelmise rahandusaasta
jääk 0,58 miljonit kr.
Et vallaeelarve tulupoolel on 19,03 miljonit kr, saab
ka kulutusi täpselt samas summas planeerida.
Valla kulud:
Vallavolikogu tegevus nõuab 170600 kr, oktoobris
toimuvate vallavolikogu valimiste korralduskuludeks eraldati 44820
kr. Vallavalitsuse tegevuseks on eelarves 1,39 miljonit kr. Tartumaa
Omavalitsuste Liidu liikmemaksuks kulub 59000 kr. Politsei tegevuse
toetamiseks annab vald 18650 kr, päästeteenistusele kulub 85900 kr.
Kambja valla hariduskulud on 13,59 miljonit kr.
Lastepäevakodu vajab 1,65 miljonit krooni. Kolme kooli tegevuseks
kulub 5,34 miljonit kr: Kambja põhikool saab eelarvest 2,87 miljonit kr,
Kuuste põhikool 2,14 miljonit kr ja Unipiha algkool 326700 kr.
Õpilasveo korraldamiseks läheb 590000 kr, sellest
140000 kr sõidusoodustusteks. Kambja uue koolihoone ehituseks on 6
miljonit kr (sellest 1 kr miljon pangalaenu).
Vallaarhiiv saab eelarvest 13400 kr.
Raamatukogude tegevust toetatakse 246710 krooniga,
sellest 130650 kr Kambja raamatukogule ja 116060 kr Kuuste raamatukogule.
Nn rahva- ja kultuurimaja (valla kultuuritöötaja
jm) kuludeks annab eelarve 193640 kr. Muudeks kultuurikuludeks on
ette nähtud 222470 kr: Internet - 88670 kr, vallaleht 78600 kr, Laulu- ja
Mänguselts 15000 kr, Kuuste naiskoor 10000 kr, pensionäride klubi Tammeke
6000 kr, Kuuste kohvikklubi 22200 kr, valla teenetemärk 22200 kr.
Spordihoone ja kehakultuuri kuludeks on vallaeelarves
603190 kr.
Tervishoidu toetatakse 50060 krooniga: sihtotstarbeline
ülekanne ambulatooriumile 25000 kr, vallaarsti tegevuskulud 15060 kr, ravikindlustuseta
elanike ravikulud 10000 kr.
Sotsiaalhoolekandele läheb eelarvest 1,28 miljonit
kr: halduskuludeks (töötasud, maksud, sõidukid, inventar, kantseleikulud)
145200 kr, kodu-teenusteks 158900 kr, üldhooldekodudele 350000 kr, toimetulekutoetuseks
320000 kr, Tsernobõli toetuseks 7200 kr, sotsiaalabiks 300000 kr.
Heakorra loomiseks on võimalik kulutada 234700
kr (tänavavalgustus 70000 kr, haljastus 54700 kr, kalmistu 77000 kr, prügivedu
33000 kr). Vallateede korrashoiuks läheb 260000 kr. Maakorraldusega
seotud kuludeks on eelarves 233940 kr. Metsamajanduse sõidukite ülalpidamiseks
antakse 1500 kr. Loodus- ja keskkonnahoiuks eraldati eelarvest 67460
kr.
Pikaajaliste laenude tagastamiseks ja intresside
tasumiseks kulub aastas 27600 kr. Sihtotstarbelisteks ülekanneteks teistele
omavalitsustele annab eelarve 70000 kr.
Vallakassa reservfondi (määratlemata kulud) jättis
eelarve 160000 kr.
Kulude katteks suunamata aasta alguse jääk on
20320 kr.
Valla pearaamatupidaja lausus oma vallavolikogus peetud
sõnavõtu lõpetuseks: "Head eelarveaastat kõigile, kui muidugi eelarve vastu
võtate!". Volinikud olid heatahtlikud ning andsid eelarvele nobedasti oma
poolthääle.
Soojusenergia ja vesi kallineb
Vallavolikogu võttis vastu
määruse nr 39, millega kinnitati Kambja katlamajast väljastatava soojusenergia
ja sooja vee hinnakaks
3.15 krooni 1m3 köetava ruumi
eest. Määrus jõustub 1.augustil 2002.a.
"Kui tahame Kambja katlamajast
sooja saada ka kahe aasta pärast, peab nüüd kõrgema hinna kehtestama," selgitas
valla majandusnõunik Enno Soodla. "Igasuguseid hinnatõuse on tulemas: kevadel
tõuseb elektrihind, sügisel kallineb puiduhakke hind."
Enno Soodla pidas oluliseks
rõhutada, et uus hind aitab katlamajal küll ots- otsaga kokku tulla, kuid
tuleviku jaoks selle arvelt raha korjata pole võimalik. Tema sõnul on soojusenergia
Kambjas praegu ja ka pärast hinnatõusu odavam kui linnas, kus tarbijate suurema
arvu tõttu võiks hind olla madalam.
Kütte hinnas on suur osa
soojal veel, tõdes Enno Soodla.
Eelmine soojahind kehtestati
Kambjas 25. juulil 2000.
Iluravi Kuuste kooli põhimäärusele
Tartu maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna inspektorite
ettepanekul muutis volikogu Kuuste kooli põhimäärust. Et kooliraamatukogu
ühines külaraamatukoguga, kaotati põhimääruse tekstist kooliraamatukogu olemasolu.
Veel täpsustati põhimääruse vastuvõtmise ja muutmise korda; ka kinnitati
mustvalgel, et koolil on oma eelarve (mitte "alaeelarve", nagu oli varem
kirjas). Täpsustatud põhimääruses on fikseeritud, et Kuuste kooli õppekava
väliseks tegevuseks on kooli saali-aula, ruumide ja spordiväljakute üürimine.
Toivo Ärtis
Vaiki Agarmaa elu lugu
"Lapsepõlv kujundab sinus mõiste aususest, õiglusest,
kodu- ja isamaa armastusest."
Kauaaegne Kambja raamatukogu- ja vaimsusehoidja Vaiki Agarmaa kirjutas kogumiku
"Nimekaid kambjalasi II" koostajate palvel ülevaate "Minu eluloost".
Nimekate kambjalaste raamatukeses oli trükipinna nappuse tõttu võimalik avaldada
paraku vaid osake huvitavaid ajaloolisi detaile ja siiraid emotsioone talletavatest
meenutustest. Et Vaiki Agarmaa elu lugu väärib kindlasti trükis jäädvustamist
ning on temast noorematele põlvkondadele õpetlik ja aateid vormiv lugemisvara,
ilmutab vallaleht Koduvald kõnealused mälestused järjeloona.
Kõik algab lapsepõlvest. Lapsepõlv on aeg, mis annab
sulle eluks põhimõtted, kujundab sinus mõiste aususest, õiglusest, kodu-
ja isamaa – armastusest. Seda kõike võimaldas mulle lapsepõlvekodu – isatalu,
mis asus Virumaal, Vao vallas, Avispea - Võnnusvere külas. Kodu, see oli
isa August Saage, ema Elisabeth Saage ja nende kuus last: neli õde ja kaks
venda, kelle nimed vanuse järjekorras olid Endel, Laine, Vello, Valve, Leia
ja Vaiki (mina sündisin 1929.a.)
Taluelu – see oli elamislaad, mis perele ei toonud
sisse erilist rikkust. Siin hariti põldu, kasvatati loomi ja koolitati lapsi.
Et talu püsiks kindlatel jalgadel, selleks ehitati juurde hooneid ja osteti
põllutööriistu. Isa ei tahtnud midagi laenata, ta tahtis, et kõik oleks talul
olemas. Mõnegi masina (traktor, viljapeksumasin) ostmiseks tehti pangalaenu
ja hakati seda kohe tasuma.
Lapsepõlv – see oli kooliskäimine talvel ja töötegemine
suvel isatalus. Talulastele ei olnud vaja välja mõelda mingit töökasvatust.
Kõigile jätkus tööd vastavalt vanusele, sest meie talus ei peetud ei teenijaid
ega sulaseid. Minule ja õde Leiale jätkus karjapõlve kõige pikemaks ajaks,
sest olime kõige nooremad.
Käisime karjaga riigimetsas. Karjamaad oli palju,
kuus lanki. Seda territooriumi oli vaja tundma õppida, et mitte metsa ära
eksida. Võibolla sellest ongi minus suur metsa- ja üldse loodusearmastus.
Loomadel oli vaja kõndida üle 5 km päevas – see oli neile kõva sporditegemine,
seejuures pidid nad veel piima ka andma. Praegu hakkab silma suur rohumaade
küllus, mis loomadest puutumatuna lume alla jääb ja kevadel tuleroaks langeb.
Mäletan aega, kui meil suurendati marja- ja puuvilja-aeda.
Piirdeaed tõsteti kaugemale ja istutati päris palju noori õunapuid. Mõne
aasta pärast (1939.-40. talv) külmusid kõik puud, nii vanad kui noored. See
oleks olnud nagu suure hävingu alguseks, mis ootas tulevikus meie talusid.
Meie, lapsed, oleme käinud kõik Avispea 6-klassilises
algkoolis, kus juhatajaks oli 40 aastat August Lepik, kes oli õpetajaks ka
minu emale. Isa õpetajaks oli Jakob Liiv. Avispea 6-kl. algkoolis oli alati
kolm õpetajat. Peale August Lepikut sai koolijuhatajaks Endel Vaiksalu, kellest
sai minu õemees ja kellel tuli läbi teha vangilaagri elu Siberis. Talle määrati
17 aastat. Mina käisin Avispea algkoolis kolme valitsuse ajal, need olid
eesti, vene ja saksa valitsus.
Minu kodus armastati väga laulda. Minu emal ja ema õel,
tädi Annil, olid väga head lauluhääled. Ema oli alt ja tädi Anni väga ilus
sopran. Oma musikaalsuse pärandasid nad mõlemad oma lastele. Laululusti jätkus
meile kõigile. Laulsime metsas karjas käies, pidupäevadel ja kohe niisama,
ilma põhjuseta. Kõige kaunimad laulud kõlasid meil jõulude ajal. Olime õppinud
neid laule koolis mitmehäälselt, nii me neid ka esitasime endi ja vanemate
rõõmuks. Meie isale meeldis laulu kuulata, aga ise ta ei pidanud viisi.
Jõulud olid meil väga armastatud pühad. Jõulude eel
tehti üks suur kraamimine, kõik nurgad niiöelda käidi üle. Tore oli metsas
jõulupuu otsimine, kojutoomine ja ehtimine. Jõululaulude laulmine andis jõuludele
erilise sära. Kui laulud said lauldud, siis tundsid, et selleks aastaks on
midagi kordumatut möödas. Meil ei tehtud kodus kunagi jõulukingitusi. Jõulupuu,
jõulutoidud ja see, et pere sai koos olla, oli üsnagi suur kingitus. Sõja
ajal ja peale sõda, kui küünlaid ei olnud saada poest, valmistasime neid
ise lambarasvast. Meie majas näärisid ei tunnistatud, oli vana-aasta õhtu
ja uusaasta, mis olid omaette pühad.
Ülestõusmisepühad olid ka pikad pühad, neid oli tervelt
kolm päeva (saksa valitsus näpistas ühe päeva vähemaks, vene valitsus keelas
päris ära). Ülestõusmispüha laupäeval ehk vaiksel laupäeval ütles ema, et
homme hommikul päike mängib, aga millegipärast ei näinud me kunagi seda mängu.
Riigilipp (sinimustvalge) heisati meil kaks korda aastas:
24. veebruaril ja 23. juunil. Oma kodu ja isamaa-armastus tulid sinu sisse
iseenesest. Seda polnud vaja kellelgi sinu sisse taguda. Koolis peeti aktus
Eesti Vabariigi aastapäeva auks. Koolijuhataja pidas kõne ja me langesime
Vabadussõjas langenute auks laulu “Puhake paremad pojad”.
“Suure kodumaa” armastust ei suudetud sinusse taguda
ei punase värvi ega vägivallaga. Kohe kui vene valitsus sisse tuli, hakkasid
levima pilkelaulud ja vemmalvärsid. Seda vene värki võeti naljana. Ka uusmaasaajaid
arvestati nagu ajutist nähtust, mida see ka oli.
Väike-Maarja Keskkooli
(või gümnaasiumi, mis nime all ta kunagi oli) lõpetasime Saage lastest neljakesi:
Endel, Vello, Leia ja mina. Laine ja Valve õppisid kodumajandust. Valvest
pidi saama meie Liiva talu pärija. Valve suri poja sünnitamisel 1957. aasta
lõpul Väike-Maarja haiglas. See oli juba peale Siberist tagasisaamist.
Mina lõpetasin Väike-Maarja Keskkooli 1948.a. Andsime
terve lõpuklassiga tõotuse, et meist ei saa kommuniste. Sellel ajal oli meil
terve kooli peale kolm komnoort.
1946. a. veebruaris tabas minu peret ränk katsumus, arreteeriti
minu vanem vend Endel, kes oli peale keskkooli lõpetanud ka sõjakooli ja
politseikooli ja kes oli sõdinud valitseva korra arvates valel poolel. Endlile
määrati kümme aastat vangilaagrit. Endel oli füüsiliselt ja vaimselt tugev
mees, ta tuli sealt eluga tagasi ja on jäänud kindlaks oma põhimõtetele tänapäevani.
Kas
priitahtlikud pritsimehed? Ei, üldsegi mitte…
Kambja valla päästekorraldaja Jüri Toomiste püüab hästi lühidalt tutvustada
päästeteenistuste tööd ja probleeme nii linnas, maakonnas kui vallas.
Tulekustutus- ja päästetööd - mis tööd need on?
Tulekustutus- ja päästetööd on inimeste ja vara päästmiseks
ning keskkonna kaitsmiseks tulekahjude kustutamisel, avariide, loodusõnnetuste,
katastroofide, plahvatuste, liiklus- ja muude õnnetuste korral ning nendega
kaasnevate ohtude ja tagajärgede likvideerimisel tehtavad tööd.
Mõned näited.
*Läksite postkastist posti tooma ja tagasi tulles avastasite,
et snepperlukk on kinni klõpsatanud, kuid Te elate kõrgemal kui esimesel
korrusel. Kui te ise ei saa hakkama ukse avamisega, tuleks lihtsalt üles
otsida lukksepp või mõni muu tuttav asjamees.
*Läksite posti tooma, kuid snepperlukk sulges ukse.
Enne väljumist olite pannud supi pliidile soojenema ja jätnud pesutriikimise
korraks pooleli, mistõttu hakkab peagi korterist immitsema kanget kärsahaisu.
Kui te korterisse ei saa või saate, aga ei tule toime sealse kriisiolukorraga,
helistage igal juhul telefonil 112.
*Juhtub nii, et tee on libe ja sõidate autoga teelt
välja - põmdi kraavi! Kui keegi ei saanud viga, Teie auto ei ohusta teisi
liiklejaid, autost ei voola välja kütust jms, siis sellisel juhul helistage
politseikorrapidajale (110) ja täitke nendepoolset korraldust.
*Juhtub aga nii, et auto uksed on kinni kiilunud, kellelgi
on vigastusi, teie või keegi kaasreisijaist on ohus, siis helistage telefonil
112. Päästeauto tuleb igal juhul kohale. Tegelikult võite te õnnetuste korral
alati helistada häirekeskusesse: kui olukord on meie poolt lahendatav, on
meie mehed kohal, Info, kuidas toimida, saate 112lt.
*Laps ronis nii kõrgele puu otsa, et ei saa või ei julge
alla tulla… Sõidame kohale, toome alla.
*Kass on puu otsas… Noh, toome ka alla, kuigi …!?
Veelkord, kõike saaks ja võiks teha, aga igal tegemisel
on hind. Kõiki tegemisi ei suuda meie ametkond kinni maksta.
Tulekustutus- ja päästetööd Tartu linnas ja maakonnas
Linna teenindab keskkomando, nimetatakse ka A-komandoks.
Maakonda teenindavad tugikomandod, meie vald asub Tõrvandi tugikomando väljasõidupiirkonnas.
Linnal on neli põhiautot ja seega ka neli mehitatud meeskonda.
Ühe põhiauto täiskoosseisulises meeskonnas on kuus meest.
Tõrvandi tugikomandol on kolm põhiautot, samuti ka kolm
meeskonda. Keskkomando peab olema väljasõiduks valmis kuni ühe minuti jooksul,
tugikomando kuni viie minuti jooksul.
Tulekustutus- ja päästetöödele suunab autod häirekeskus
(112) vastavalt vajadusele ja olukorra raskusastmele, olenemata sellest,
kas tegemist on kesk-, tugi- või abikomandoga või kelle väljasõidupiirkonnas
õnnetus juhtus. Õnnetuskohale suunatakse objektile lähemal asuv tulekustutus-
ja päästemeeskond + alati ka julgestus - ja varumeeskond.
Tuletõrje abikomando vaid kuuel Tartumaa vallal
Kambja Vallavalitsus omab ühte tulekustutus- ja päästeautot,
mille meeskonna põhikoosseisu kuulub neli tõrjujat-päästjat.
Valdade komandosid nimetatakse abikomandodeks, ehk lühidalt
B-komandodeks (väljasõiduvalmidus kuni kümme minutit). Meeskonna pealiku
töö tasustatakse Tartumaa Päästeteenistuse poolt vastavalt pooltevahelisele
kokkuleppele.
Meeskonna teised liikmed tasustatakse väljakutsete neil
kordadel, kui nende kohaletulek mahub väljasõiduaja piiridesse. Neil ei ole
kohustust kohale tulle häirekeskuse väljakorralduse korral sel lihtsal ja
ainumal põhjusel – ei ole raha!
Kas Kambja komando on jätnud seepärast ka väljakutsele
sõitmata?
Vastan – ei ole!
Mis vägi või hirm sunnib neid mehi kohale tulema? Olge
head, küsige neilt endilt!
Ühe auto, inventari, meeskonna ülalpidamiskulud ei ole
vallal kerge kanda ja seepärast on Tartumaal veel ainult kuus valda, kes püüavad
ja tahavad komandosid tegevuses hoida, nendeks valdadeks on: Rõngu, Rannu,
Nõo, Laeva, Konguta ja Kambja vald.
Kes sobib tõrjujaks- päästjaks?
Kes võiksid olla tõrjujad-päästjad, millised on eeldused
ja tingimused?
See on väga lihtne.
*Sul peab olema vähemalt keskharidus.
*Sa pead olema EV kodanik, mitte alla 18 eluaasta.
*Sa pead läbima tervisekomisjoni.
*Sa pead sooritama füüsilised katsed (need on natuke
raskemad, kui noorsõduritel).
*Sa pead läbima ja edukalt lõpetama tõrjuja-päästja lühiajalised
kursused (100 tundi) Tõrvandi õppekeskuses.
*Sul peab olema tahtmist seda tööd teha.
*Sa pead tahtma töötada tagasihoidliku tasu eest.
Kuidas siis ikkagi Kambjas jätkata?
Valla komando väljasõiduvalmiduse parandamiseks tuleks
leida täiendavaid summasid isikkoosseisu valvekordade korraldamiseks ja üle
vaadata materiaal-tehniline baas.
Võiks lõpetada lepingu Tartumaa Päästeteenistusega:
jääks järele selle teenistuse ülalpidamiskulud.
Tööd samamoodi edasi teha ja leppida sellega, et selle
raha eest kahjuks rohkem ei saagi.
Lõppkokkuvõttes on ka tuletõrje- ja päästeteenus kaup,
mille kvaliteedi väärtus sõltub sinna investeeritud raha hulgast!
Kümme minutit määrab materiaalse kahju suuruse
Tulekahju avastamisel algstaadiumis on kõige määravamaks
ajaks esimesed kümme minutit. Teie tegevusest või tegevusetusest sõltub objekti
kahjustuse suurusjärk. Mida rohkem aega kulub ja mida hiljem tuletõrjujad
kohale jõuavad, seda suuremad on materiaalsed kahjud. Siis ei aita enam
oleksid, tuleksid!
Käige rahulikult oma valdused läbi, hinnake kriitiliselt
olukorda, usaldage julgesti oma sisetunnet ja tehke õige otsus. See tähendab,
et otsustage, kui palju raha oleks vaja välja käia selleks, et oleks tagatud
minimaalne tuleohutus- turvalisus.
Parimaks individuaalseks tulekustutus- vahendiks on kindlasti
pulberkustuti. Tulekustuti toimib vahemikes –30 C kuni + 60 C. Kui te ei
võta näppu päästikult ära, siis 12 – 15 sekundiga saab 6 kg kustuti tühjaks.
Maksumus 580 –750 krooni.
Head käesolevat aastat teile kõigile, parimate soovidega
valla päästekorraldaja
Jüri Toomiste
Pensioni taotlemise võimalused
Sotsiaalnõunik: Hea lugeja, mõtle, äkki leidub Sul
võimalus varem pensionile saada
Järjest kasvavate hindade pinge alla jääb üha enam inimesi,
kellel vanust 50....60 aastat. Suurem enamik tööandjaid peavad isegi 40-aastast
inimest vanaks, mis siis rääkida veel vanematest, kelledel pealegi pole nõutavat
eriharidust.
Tööhõiveamet korvab tööta jäänutele üheksa kuu jooksul
mõningal määral (400 krooniga kuus) osakese nende muredest, edaspidine tööhõiveametit
enam ei huvita. Valitsus eeldab, et rahva olukord on iga aastaga paranenud,
toimetulekutoetuse summad vähenevad pidevalt ning arvatakse et iga omavalitsus
peab oma hädalistega ise toime tulema.
Viimasel aastal on ilmnenud mitu juhtu, kus pensionieelses
eas inimesed ei tea kõiki võimalusi pensionile pääsemiseks ning seetõttu
on olnud oma toimetulekumuredega kimpus kauem kui see just möödapääsmatu
oleks olnud. Seetõttu püüan lühidalt ja ülevaatlikult selgitada ja kommenteerida
neid võimalusi.
Eesti Vabariigis neli riikliku pensioni liiki
Riikliku pensionikindlustuse seaduse viimane redaktsioon
võeti vastu 5. detsembril 2001.a ja kinnitati Vabariigi Presidendi poolt
20. detsembril 2001. Lisaks eelpoolnimetatule kehtib meie vabariigis veel
Soodustingimustel vanaduspensionide seadus, mis nägi ilmavalgust 1993. aastal
ning on teinud nende aastate jooksul läbi 13 redaktsiooni.
Riikliku pensionikindlustuse seaduse järgi on Eesti Vabariigis
neli riikliku pensioni liiki: vanaduspension, töövõimetuspension, toitjakaotuspension
ja rahvapension. Seaduse järgi on inimesel võimalik mitme riikliku pensioni
saamise õiguse korral valida neist endale sobivaim.
Töövõimetus- ja toitjakaotuspensioni puhul mitmeti mõtlemist
ei ole – töövõimetuspensioni hakkab inimene saama ainult läbi arstliku komisjoni,
toitjakaotuspensioni aga siis, kui perekonna toitja on jäädavalt lahkunud.
Vanaduspension on mitmeharulisem:
*vanaduspension
*ennetähtaegne vanaduspension
*soodustingimustel vanaduspension
*edasilükatud vanaduspension
2002. aastal saavad vanaduspensionile mehed, kes on
saanud 63-aastaseks ja naised, kes on sündinud 1944. aastal ning kelle vanus
on 58 aastat ja 6 kuud (1943. aastal sündinud naised peaksid juunikuuks kõik
pensionil olema). Meeste pensionilemineku iga enam ei muudeta, naistel aga
pikendatakse poole aasta kaupa kuni 2014. aastani, see tähendab, et 2003.
aastal saavad pensionile naised, kes on sündinud 1944. aasta teisel poolel,
2004. aastal need, kes on sündinud 1945. aastal ja nõnda edasi kuni 63. eluaastani
välja. See, kes tahab kätte saada kogu oma elu jooksul teenitud pensioni,
peab omama vähemalt 15 aastat Eestis saadud tööstaazi ja ettenähtud vanuseni
vastu pidama.
Ennetähtaegsest vanaduspensionist
Kui majandustingimused on väga rasked ja keerulised,
on võimalik minna ennetähtaegsele vanaduspensionile. Selline võimalus on
kolm aastat enne vanaduspensioni ikka jõudmist (see tähendab, et kui 1946.
aastal sündinud naised saavad seaduse järgi pensionile 59 aasta ja 6 kuu
vanuselt ehk 2005 või 2006. aastal, on neil ennetähtaegsele pensionile võimalik
minna kõige varemalt 2002.a. juulikuus). Pensioni taotleja peab arvestama,
et tema eeldatavat vanaduspensioni (tsitaat seadusest) "vähendatakse 0,4
% võrra iga kuu ja sellest lühema perioodi eest, mis on jäänud isiku vanaduspensioniikka
jõudmiseni". Seda klauslit rakendatakse ka sel juhul, kui vanaduspensionini
on jäänud vähem kui üks kalendrikuu. Niisiis vähendatakse kolm aastat varem
pensionile minejal vanaduspensioni (0,4 % x 36 kuud) 14,4 % võrra.
Ennetähtaegne vanaduspension määratakse eluajaks ning
vähemalt praegu kehtiva seaduse järgi ei arvutata seda hiljem ümber ei vanaduspensioniks
ega ka soodustingimusel vanaduspensioniks. Seepärast soovitan pensioniootel
inimestele enne ennetähtaegse pensioni taotlemist uurida võimalusi soodustingimustel
vanaduspensioni taotlemiseks.
Soodustingimustel vanaduspensionist
Soodustingimustel vanaduspensioni on võimalik taotleda
mitmel juhul (kui on olemas vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaaz):
1) emal, isal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal,
kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat alla 18-aastast keskmise, raske
või sügava puudega last või viit või enamat last – viis aastat enne vanaduspensioniikka
jõudmist
2) emal, isal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal,
kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat nelja last – kolm aastat enne vanaduspensioniikka
jõudmist
3) emal, isal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal,
kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat kolme last – üks aasta enne vanaduspensioniikka
jõudmist
4) isikul, kes võttis osa Tsernobõli aatomielektrijaama
avarii tagajärgede likvideerimisest – viis aastat enne vanaduspensioniikka
jõudmist
5) rehabiliteeritud isikul, kes õigusvastaselt represseerituna
on viibinud kinnipidamiskohas või asumisel – üks aasta enne vanaduspensioniikka
jõudmist iga kinnipidamiskohas viibitud täisaasta kohta, ent mitte rohkem,
kui viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist
6) hüpofüsaarse kääbuskasvuga isikul – 45-aastaselt
Tuleb meeles pidada, et mõlemad ühe pere vanematest
ei saa suure laste arvu tõttu soodustingimustel vanaduspensionile minna.
Erandi võib teha juhul, kui vanemad lepivad omavahel kokku ja tõendavad kirjalikult,
mitme lapse arvelt saadavad pensioniaastad kummalegi vanemale kuuluvad (näiteks
kui peres on üles kasvatatud kümme last, on soodustingimustel viis aastat
varem vanaduspensionile minemise võimalus mõlemal vanemal).
Soodustingimustel vanaduspensionide seadusest
Riiklikus pensionikindlustuse seaduses esitatud soodustuse
võimalused on sellega ammendatud. Küll aga on olemas veel eelpoolnimetatud
Soodustingimustel vanaduspensionide seadus, mille järgi on soodustingimustel
vanaduspensioni õigus saada:
*1. isikutel, kes on töötanud tervist eriti kahjustavatel
ja eriti raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava
tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr. 1 järgi:
1) meestel, kellel on vähemalt 20-aastane pensionistaaz
ja vähemalt 10 aastat on töötatud nendel töödel
2) naistel, kellel on vähemalt 15-aastane pensionistaaz
ja vähemalt 7 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel
Nendel inimestel on õigus minna pensionile 10 aastat
enne vanaduspensioniikka jõudmist.
*2. isikutel, kes on töötanud muudel tervistkahjustavatel
ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava
tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr. 2 järgi:
1) meestel, kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaz,
millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötatud nendel töödel
2) naistel, kellel on vähemalt 20-aastane pensionistaaz,
millest vähemalt 10 aastat on töötatud nendel töödel
Nendel inimestel on õigus minna pensionile 5 aastat
enne vanaduspensioniikka jõudmist.
Mõlemates seadustes on veel täiendavaid klausleid, neid
on võimalik uurida siis, kui asute kontrollima pensionilesaamise võimalust.
Tervistkahjustavate tööde nimekiri on pikk ja seda ma
siinkohal tooma ei hakka, kuid kui kellelgi siinsetest lugejatest tekib huvi,
kas tema kunagistest töödest mõni võib kuuluda sellesse nimekirja, on seda
võimalik pensioniameti kaudu kontrollida. Kui tööraamatusse on märgitud konkreetne
tegevus (mürgiste ainetega töötamine, metsaraietööd eritingimustes vms) on
uurimine lihtsam, kui nii täpset kirjeldust ei ole, on inimesel võimalik
taotleda sellekohast tõendit tollasest töökohast.
Rahvapensionist
Rahvapensioni on õigus saada sellel 63- aastasel inimesel,
kes ühel või teisel põhjusel (peamine on puuduv tööstaaz) teist liiki pensioni
ei saa. Vanusenõue kehtib nii meeste kui ka naiste kohta. Rahvapensioni määramisel
on kõige olulisem see, et inimene oleks elanud Eestis (või omanud tähtajalist
elamisluba) vähemalt viis aastat enne pensionile minekut. Rahvapensioni ennetähtaegselt
võimalik taotleda ei ole, seepärast on inimestel, kelle tööraamat on hävinud
või mõnel muul moel kadunud, õige käia läbi endised töökohad või arhiivid,
et ennistada tööstaaz ja taotleda siis vanaduspensioni.
Pensioni määramise alused (baasosa, aastahinne ja rahvapensioni
määr) on igal aastal mõnel määral erinevad ja kehtivad 1. aprillist kuni
järgmise aasta 31. märtsini. Need määratakse vabariigi valitsuse poolt. Näiteks
2002. aasta 31. märtsini on pensioni baasosa suurus 410 krooni, aastahinne
27.85 krooni ja rahvapensioni määr 800 krooni.
Pensionäridel, kes töötavad, ei ole enam vaja töökohast
pensionistaazi lisamiseks tõendit tuua vaja, need andmed saab pensioniamet
iga aasta 1. aprillil otse maksuameti kaudu.
Hea lugeja, kui oled eelpoolkirjutatuga tutvunud, mõtle
hoolega järele, äkki leidub Sul võimalus varem pensionile saada.
Veebruar 2002
Heli Jaamets,
vallavalitsuse
sotsiaalnõunik
Noored
ja haigekassakaardid
Tähelepanu,
noored, kes te olete saanud või saate 18-aastaseks!!!
Palun teid
veelkord, kui te õpite, viige või saatke postiga oma õppeasutusest võetud
tõend Tartumaa Haigekassale, et teie haigekassakaart kehtivust ei kaotaks.
Kambja vallavalitsus ei ole kohustatud tasuma teie raviarveid.
Heli Jaamets,
Sotsiaalnõunik
"Tähed muusikas" - viimane võimalus uudistada
Esmaspäeval, 18. märtsil salvestatakse Eesti Televisioonis
selle hooaja viimased saated sarjast "Tähed muusikas".
Kambja kool ja OÜ Noobel Reis korraldab sel puhul ekskursiooni
Tallinnasse (päevakavas kahe saate salvestused - kell 14 ja 17, tutvumine
telemajaga, ringkäik vanalinnas, kuulsa WC uudistamine jms, teel Tallinnasse
põigatakse Põltsamaa lossi varemetesse ja veinikeldrisse).
Väljasõit kell 8 Kambjast, tagasi kell 18.30 Tallinnast.
Sõidu maksumus 100 krooni.
Osalema oodatakse eelkõige täiskasvanuid (see on televisiooni
soov!) kui tulla võivad ka lapsed!
Info ja registreerimine tel 055 696719, Toivo Ärtis
või 416 457, Tiiu Laane.
Juubilarid ja eakad sünnipäevalapsed märtsis
02.03 Salme Voore Vana -
Kuuste 96.
16.03 Darja Pisukova Aarike HK
90.
25.03 Alfred Laurits Raanitsa
90.
03.03 Armin Rebane Suure -
Kambja 89.
27.03 Marie Sirge Aakaru
89.
07.03 Hugo Saar Kullaga
87.
11.03 Maria Suurkütt Kodijärve
HK 86.
05.03 Anna Võsu Kambja
84.
12.03 Maria Kruus Pangodi
81.
22.03 Linda Sildre Kõrkküla
81.
24.03 Zinaida Kusma Vana - Kuuste
80.
18.03 Eduard Kuldkepp Vana - Kuuste
70.
24.03 Helga Hummal Rebase
70.
02.03 Oskar Jürgenson Kambja
65.
06.03 Kalju Mikk Kodijärve
65.
28.03 Ants Zeigo Sulu
65.
07.03 Luule Vaher Kambja
60.
11.03 Tiiu Õunapuu Rebase
60.
18.03 Heino Suits Kammeri
60.
21.03 Voldemar Erstu Riiviku
60.
Lõpuks lumetu talve
tolmust
peseb märtsikelluke
pead.
Kõiketeadvas kevadevihmas
mõtleb mõnuga meelespea:
kõik kusagil kunagi kordub -
kogub eideke vahtrate vett,
kasevarbaile päkapikk pillab
sinilillede sinist mett.
Elle Are
Päikeselist kevadet
soovivad kõigile märtsikuu sünnipäevalastele
Kambja Vallavolikogu ja Kambja Vallavalitsus
Vallaleht saadetud trükikotta 18.veebruaril 2002. Toimetus ootab järgmise
lehe kaastöid 15.märtsini 2002.
Astroloogilises ajaarvamises algas hobuseaasta
"Meie perel ei ole olnud kunagi hobust, kuid ma väga
tahaksin."
Hobusel on armsad kurvad silmad
Mulle meeldivad väga hobused. Nad on ilusad suured
loomad. Hobustel on ilus pikk lakk ja pikk saba. Veel on neil armsad kurvad
silmad. Eriti ilusad on tumepruunid hobud, kellel on helepruun lakk.
Minu vanaisal ja vanaemal oli ka hobune. Ta oli pruun
ja tal olid nagu valged sokid jalas. Mulle meeldis teda sööta ja paitada.
Ratsutada temaga ei saanud, sest ta oli tööhobune. Kahjuks müüsid mu vanavanemad
hobuse maha, kuna nad ei jõudnud teda enam kasvatada. Mul oli väga kahju,
sest ta oli hea hobu.
Ma olen saanud mitu korda hobusega sõita. Natuke hirmus
oli, hobune oli kõrge ja õõtsutas palju. Poniga oli julgem sõita, kuna see
ei õõtsuta nii palju. Muidu on hobusega tore sõita - mulle igatahes meeldib.
Margot Sepp,
5. klass
Mulle meeldivad igasugused hobused
Mulle meeldivad väga hobused. Minu unistuste hobune
oleks lumivalge ja süsimusta lakaga, aga sellist hobust, ma arvan, ei ole
olemas.
Mina olen ise hobuse aastal sündinud ja olen selle üle
väga uhke.
Hobusega pole ma küll ratsutada saanud. Mul on olnud
selleks küll mitu võimalust, aga ma ei ole neid kasutanud. Ma ei tea, miks
see nii on läinud.
Mina olen ainult niimoodi sõitnud, et hobune ees ja
käru või saan taga.
Meie perel ei ole olnud kunagi hobust, kuid ma väga tahaksin.
Veel enam meeldiks, et mul oleks päris oma hobune, ja muidugi valget värvi.
Tegelikult meeldivad mulle igasugused hobused - ükskõik, mis värvi või sorti.
Silva Teder,
5. klass.
Hobused on targad loomad
Minul on hobusega seoses palju kogemusi, sest mu
paps ostis hobuse Luude. Olen hobusega sõita saanud nii reel, vankris kui
ratsa ja see oli meeldiv.
Hobused on targad loomad, sest nad oskavad oma peremeest
kiusata joostes ta eest ära. Oli äge vaadata, kui mu isa kruusateed pidi
Luudet taga aias.
Hobuste hooldamine on päris raske, sest nad saavad mustaks.
Meie hobune kadus vist ära või midagi sellist.
Hobused on inimestega ammustest aegadest koos elanud.
Inimesed hakkasid hobuseid kodustama, et hõlbustada oma tööd põllul. Hobustel
on peatud sõdasid ja võistlusi. Aga kui leiutati masinad, siis hobuste väärtus
kadus.
Tulevikus näeb vist hobuseid ainult loomaaias.
Erich Erstu,
6.klass
Vanaema hobune joob õlut ja sööb peaaegu kõike
Väiksena ma kartsin hobuseid, sest nad olid minu
jaoks nii suured. Isegi praegu on nad minu jaoks väga suured.
Minu vanaemal on hobune, aga tema on tööhobune. See
hobune, kes minu vanaemal on, see joob õlut ja sööb peaaegu kõike. Tal on
pruun karv ja tume pruun lakk. Mulle hobused meeldivad.
Ühel suvel käisin ma koos oma sõbrannaga Saaremaal ja
seal oli ka hobusefarm. Seal sai hobustega ringi sõita ja mina ka sõitsin.
Alguses hoiti nöörist kinni, aga pärast sõitsin üksi. See oli päris äge,
mulle meeldis.
Enam ma eriti hobustega ei tegele. Kunagi ma tahtsin
endale koju hobust, sest hobused meeldisid mulle väga.
Ma olen oma sugulasega ka ratsatrennis käinud. Me pidime
terve päeva hobustega tegelema, sest ühtegi vanemat inimest ei olnud. Õhtul
pidime hobused talli ka ajama ja üks hobune pidi ääre pealt mu alla ajama.
Mul siiski vedas! Koju minnes mõtlesin ainult hobustele.
Gerda Meedla,
6.klass
Toimetus ootab lugejailt kaastöid: uudiseid, sõnumeid, fotosid, teateid,
arvamusi, küsimusi, kodu-uurimusi, omaloomingut…
Peatoimetaja
Toivo Ärtis (tel. 416 457, 055 696719)
Toimkond:
Hella Sule, Kaido Mark, Peeter Ruuge, Tiiu Laane, Kaari Helstein, Sulev Kaasik.
Post: 62001 Kambja sjk., nõudmiseni
või
e-post toivo@kambja.edu.ee
Trükk: BürooDisain, tiraaz 900 eksemplari.
Võrguväljaanne: http://www.kambja.ee