Ajaleht Koduvald

 

eelmine leht Nr. 2 (55) veebruar 2002 järgmine leht
Selles lehes:


 

Eesti iseseisvuspäeva pidulik tähistamine toimub laupäeval, 23. veebruaril kell 12 Kambja vallamaja saalis.

* Valla teenetemärgi laureaadi Karl Timmuski austamine

* Kogumiku "Nimekaid kambjalasi II" esitlus

* Medalite "Wastne Testament 1686" kätteandmine

Iseseisvuspäeval, 24. veebruaril kell 10 mälestushetk Kambjas Ausambamäel.

 

 


Eesti Vabariik tänab omariikluse kindlustajaid

Presidendilt said Valgetähe V klassi teenetemärgi Ivar Tedrema ja Madis Linnamägi

 

Vabariigi president Arnold Rüütel andis 4. veebruaril 2002 seoses iseseisvuspäevaga ning riigile ja rahvale osutatud teenete tunnustamiseks Valgetähe V klassi teenetemärgi Kambja vallavanem Ivar Tedremale kui omavalitsustegelasele.

Riikliku autasu sai tänavu 400 inimest nii kodu- kui välismaalt. Teadaolevalt on Ivar Tedrema kaasaegsetest kambjalastest esimene, kes pälvis teenetemärgi kui väga kõrge riikliku tunnustuse.

Valgetähe V klassi teenetemärgi sai ka kunagine Kambja kooli direktor, Forseliuse Seltsi tegevesimees Madis Linnamägi kui hariduselu edendaja.

 

Valgetähe teenetemärk

"Valgetähe teenetemärk on asutatud 1936. aastal Eesti rahva vabadusvõitluse mälestamiseks. Valgetähe teenetemärk antakse Eesti kodanikule riigiteenistuse või kohaliku omavalitsuse alal osutatud teenete tunnustamiseks ja välismaalasele Eesti riigile osutatud teenete eest," sätestatakse Riigikogu poolt 11. detsembril 1996 vastu võetud Teenetemärkide seaduses.

Esimesed 7 Valgetähe teenetemärki anti Eesti kodanikele 1937. aasta võidupühal. Nendega autasustati politseiametnikke, kes olid 8.detsembril 1935 paistnud silma vabadussõjalaste vandenõu mahasurumisel. 1937.-1940. aastani anti välja 2378 Valgetähe teenetemärki.

Valgetähe teenetemärk taastati 5. mai 1994.aasta teenetemärkide seadusega. Esimesed taastatud Valgetähe teenetemärgid anti 1995.aasta 16.mail 80le Soome kodanikule seoses president Meri riigivisiidiga Soome. Eesti kodanikud said esimesed taastatud Valgetähe teenetemärgid 1997.aasta veebruaris iseseisvuspäeva puhul.

Valgetähe teenetemärgil on seitse klassi: üks eriklass – Valgetähe teenetemärgi kett; viis põhiklassi – I, II, III, IV ja V klass; üks medaliklass.

Valgetähe teenetemärgi idee tuleneb lumehelbest kui põhjamaise puhtuse ja ilu sümbolist.


Haridusfoorum 2001 osavõtja pilguga

Kaks Kambja valla koolimeest käisid Viljandis eesti haridust edendamas

 

Haridusfoorum 2001 tööst võtsid toimkonna liikmetena osa Kambja põhikooli direktor Enn Liba ja Unipiha algkooli õpetaja Lembit Jakobson.

 

 

7.-8.detsembril Viljandis kokku tulnud Haridusfoorum 2001 delegaadid tõdesid, et eesti ühiskonnas on hakanud levima Õpi-Eesti ideed. Selle projekti tegusaks käivitamiseks aga napib nii seadusandlust, raha kui ühtseid arusaamu.

Kolm aastat tagasi alanud Õpi-Eesti ühiskonnamudel on tänaseks levinud küll poliitikute ja haridusametnike, edukate suurfirmade seas, kuid pole muutunud üldrahvalikuks väärtushoiakuks.

Õpi-Eesti

Novembris valitsuse poolt heaks kiidetud ja Riigikokku saadetud Õpi-Eesti strateegiaga on Haridusfoorum tegelenud juba kolm aastat.

Miks on saanud selline ühiskonnamudel, mille Haridusfoorum koos Haridusministeeriumiga välja töötas, endale nimeks mitte Heaolu-, vaid Õpi-Eesti?

Järjest kiiremas ja muutusterohkemas maailmas on nii üksikinimesel kui tervel ühiskonnal võimalik jääda ellu ning olla jätkusuutlik ainult siis, kui üksikinimene ja ühiskond  on orienteeritud eluaegsele õppimisele. Erinevalt sotsialismist on turumajandus selline majandusvorm, mis ei garanteeri automaatselt kindlustunnet aastakümneteks ette. Tänased edukad firmad võivad homme olla pankrotis, tooted kaduda turult.

Ainult pidev õppimine ja valmisolek etteennustamatuteks muutusteks aitavad nii üksikinimest kui ühiskonda jääda ellu, kohaneda tulevikuga.

Tööhõive osas sarnaneb Eesti üha rohkem Euroopa teistele riikidele. Kuni 25- aastastest noortest on nii üle lahe kui meil veerand töötud. Hirm tuleviku ees kummitab suurt osa gümnaasiumi lõpuklassi õpilastest. Selle ületamiseks aitab kaasa teadmine, et üksnes hea haridus ja pidev õppimine annavad eelduse elus eetiliselt toime tulla.

Suur kool kui konveier

Viis aastat tagasi õpetajate kongressil Viljandis kõlanud üleskutse laste arvukuse vähendamiseks linnakooli klassides on tänaseni jäänud hüüdjaks hääleks kõrbes.

Foorumi lõppdokumendis juhiti järjekordselt Haridusministeeriumi ja Riigikogu tähelepanu sellele, et 36 õpilasega klassid on ebanormaalne nähtus Euroopa haridusruumis.

Eriti sobimatud on nad algklassides, kus laps oma esimestel kooliaastatel vajab eriliselt õpetaja hoolt ja tähelepanu. 36 õpilase puhul klassis jätkub õpetajal ka kõige parema tahtmise korral iga õpilase jaoks aega igas tunnis keskmiselt alla ühe minuti. Koolipäeva jooksul seega maksimaalselt 5-6 minutit.

Missugusest individuaalsest lähenemisest lapsele saame sel puhul rääkida, kui õpetaja kogu aur kulub miinimumteadmiste äraõpetamisele ja distsipliini hoidmisele tunnis? Ometi on selline ilus mõte kirjutatud Riikliku Õppekava üldossa sisse.

Ilus ja hea idee, mis on aastaid jäänud ja jääb ilmselt ka lähitulevikus tegelikkuses realiseerimata.

Nelja lapse isa ja Foorumi toimkonna liige Jüri Ginter on Õpetajate Lehes ja oma arvukates avalikes esinemistes pidevalt muretsenud selle üle, et just suurtes klassides kaob laste  loomulik uudishimu ümbritseva maailma vastu. Algkooli lõppedes ei oska ega taha lapsed esitada enam küsimusi, väljendada end suuliselt. Kool töötab konveierina nagu saapavabrik.

Targemad ja aktiivsemad lapsed rabelevad sellisest koolisituatsioonist välja, tagasihoidlikumate vaimsete võimetega lapsed kipuvad jääma aga koolielu hammasrataste vahele. Suuresti just seepärast jätabki igal aastal Eestis üle 1400 lapse põhikooli pooleli.

Ka Kristiine Teeninduskooli direktor Jüri Kaljuvee kinnitas foorumil noorte inimeste eneseväljendusoskuse vähest võimet. „Meil kulub kaks-kolm  kuud selleks, et õpetada äsja gümnaasiumi lõpetanud noori inimesi suhtlema. Nad ei oska end suuliselt korralikult väljendada, siduda lauseiks oma mõtteid. Tulevasele teenindustöötajale on aga viimane hädavajalik.“

Sedasama leidis Tartu Decartes`i Lütseumi direktor Jaan Reinson. „Aeg on sealmaal, et ka linnakoolid peavad muutuma väiksemateks. Üle tuhande õpilasega koolides tekib anonüümsus ja väheneb vastutus- ja turvatunne.“

Senine arusaam, et ainult suur kool on hea, on hakanud murenema. Foorumi kuluaarides tõdeti korduvalt, et seniste mammutkoolide asemel peavad ka linnades olema lapsesõbralikumad ja väiksema klassitäituvusega koolid. Jää on hakanud liikuma.

Õppekava arendus

Koolides toimiv õppekava on kõikide tänapäeva ühiskondade vundament. Temast sõltub see, missugust inimest ühiskond tahab kasvatada, näha homme „elu teatrilaval“ tegutsemas.

Usuõpetuse pealetung islamimaailmas on oluliselt muutnud koolide õppekava Araabiamaades. Vähenenud on teadusainete osakaal tunniplaanis, suurenenud usuõpetuse tundide arv.

Millises suunas liiguvad läänemaailma koolid?

USA leiab, et juba algklassidest alates tuleb senisest enam panna rõhku lugemis- ja arvutioskustele. Just viimased annavad ameeriklaste arvates võimaluse edukaks toimetulekuks edaspidises elus.

Eesti tööandjad heidavad tihti  koolidele ette seda, et nad ei valmista ette noori inimesi, kes tunnevad kella, oskavad teha meeskonnatööd, kes on ausad, leidlikud, täpsed.

Uus riiklik õppekava, mis peab rakenduma 2007. aastal, püüab ühitada nii tööandjate, lastevanemate, õppurite kui ühiskonna ootusi ja huve.

Haridusfoorum 2002 toimkond koos Haridusministeeriumi ja Riigikogu Kultuurikomisjoniga püüavad jälgida seda, et uus õppekava vastaks tuleviku väljakutsetele. Et noored inimesed, kes selle järgi õppima hakkavad, oleksid jätkusuutlikud ja eetilised.

Katkenud haridustee

Igal aastal katkestab ligi 1400 noort inimest põhikooli, samapalju on  äratulijaid ametikoolidest ja gümnaasiumidest. Üle 3000 noore inimese langeb igal aastal välja oma eale loomulikust keskkonnast-õpikeskkonnast.

Haridusfoorum 2002 toimkond hakkabki uurima põhjusi, miks see niimoodi toimub ja mida annab teha, et selliste väljalangejate arvu viia miinimumini.

Iga lapsevanem ja õppur peab endale teadvustama, et helget tulevikku ei tuua talle kätte kandikul, vaid selle saavutamiseks tuleb näha vaeva ning valu.

Ühinemine Euroopa Liidu ja NATO-ga, juhul muidugi kui rahvahääletus otsustab liitumise kasuks, muudavad meie maailmapilti senisest veelgi enam. Ka selleks tuleb olla valmis.

HF 2002 toimkonna liige

Lembit Jakobson


Lasteaednikele erandkorras palgatõus kuni 10%

Valla pearaamatupidaja Raili Kruuse: "Head eelarveaastat kõigile!"

 

Kambja vallavolikogu istung toimus sõbrapäeval, 14. veebruaril 2002.

Päevakord:

1. Kambja valla 2002.aasta eelarve teine lugemine.

2. Kambja katlamaja soojusenergia hinna kinnitamine.

3. Kuuste Põhikooli põhimääruse muutmine.

 

 

Vallakassas 19 miljonit krooni

Volikogu arutas teist korda tänavuse vallaeelarve tulusid ja kulusid. Pearaamatupidaja Raili Kruuse andis ülevaate tähtsamatest muudatustest, mis on tehtud eelarve eelnõus pärast esimest arutelu. Näiteks vähendati vallavalitsuse sõidukite ülalpidamiskulusid 18000 kr. Päästekomandole anti 12000 kr voolikute ostmiseks jms.

Ehkki käesoleval aastal vallakassast palka saavate töövõtjate palgad ei suurene, leidis vallavalitsus erandliku võimaluse suurendada lasteaia palgafondi 10%. "Vallavalitsus ei näinud ette, kelle palka ja millises ulatuses tõstetakse, see jääb mõistagi lasteaia hoolekogu ja juhataja otsustada," selgitas pearaamatupidaja Raili Kruuse.

Valla tulud:

Eelarve tulupool on kosunud riigieelarvest saadavate toetuste ja sihtotstarbeliste eraldiste võrra (näiteks toimetulekutoetuseks 320000 kr). Aasta jooksul peaks vallakassast läbi käima 19,03 miljonit krooni (sealhulgas Kambja uue koolihoone ehitusraha: riigieelarvest eraldatud 5 miljonit kr + 1 miljon kr pangalaenu).

Tulumaks füüsilistelt isikutelt ehk kõigilt töövõtjatelt toob vallakassasse 3,55 miljonit kr, maamaks 0,8 miljonit kr, reklaami- ja kuulutusemaks 12800 kr. Riigilõivuna kogutakse 1300 kr, kantseleiteenuste tasult 6120 kr. Tulu toovad ka vee erikasutus - 11000 kr, maavarad - 4000 kr, jahirent - 2000 kr, varade rentimine - 26000 kr. Pangakonto intresse loodetakse koguda 4747 kr. Riigieelarve toetusfondist saab Kambja vald 4,34 miljonit kr. Riik eraldab hariduskuludeks 2,69 miljonit kr, õppelaenude kustutamiseks 30330 kr, sõjaväeliseks arvestuseks 16800 kr… Eelarve kulude katteks suunati ka eelmise rahandusaasta jääk 0,58 miljonit kr.

Et vallaeelarve tulupoolel on 19,03 miljonit kr, saab ka kulutusi täpselt samas summas planeerida.

Valla kulud:

Vallavolikogu tegevus nõuab 170600 kr, oktoobris toimuvate vallavolikogu valimiste korralduskuludeks eraldati 44820 kr. Vallavalitsuse tegevuseks on eelarves 1,39 miljonit kr. Tartumaa Omavalitsuste Liidu liikmemaksuks kulub 59000 kr. Politsei tegevuse toetamiseks annab vald 18650 kr, päästeteenistusele kulub 85900 kr.

Kambja valla hariduskulud on 13,59 miljonit kr. Lastepäevakodu vajab 1,65 miljonit krooni. Kolme kooli tegevuseks kulub 5,34 miljonit kr: Kambja põhikool saab eelarvest 2,87 miljonit kr, Kuuste põhikool 2,14 miljonit kr ja Unipiha algkool 326700 kr.

Õpilasveo korraldamiseks läheb 590000 kr, sellest 140000 kr sõidusoodustusteks. Kambja uue koolihoone ehituseks on 6 miljonit kr (sellest 1 kr miljon pangalaenu).

Vallaarhiiv saab eelarvest 13400 kr.

Raamatukogude tegevust toetatakse 246710 krooniga, sellest 130650 kr Kambja raamatukogule ja 116060 kr Kuuste raamatukogule.

Nn rahva- ja kultuurimaja (valla kultuuritöötaja jm) kuludeks annab eelarve 193640 kr. Muudeks kultuurikuludeks on ette nähtud 222470 kr: Internet - 88670 kr, vallaleht 78600 kr, Laulu- ja Mänguselts 15000 kr, Kuuste naiskoor 10000 kr, pensionäride klubi Tammeke 6000 kr, Kuuste kohvikklubi 22200 kr, valla teenetemärk 22200 kr.

Spordihoone ja kehakultuuri kuludeks on vallaeelarves 603190 kr.

Tervishoidu toetatakse 50060 krooniga: sihtotstarbeline ülekanne ambulatooriumile 25000 kr, vallaarsti tegevuskulud 15060 kr, ravikindlustuseta elanike ravikulud 10000 kr.

Sotsiaalhoolekandele läheb eelarvest 1,28 miljonit kr: halduskuludeks (töötasud, maksud, sõidukid, inventar, kantseleikulud) 145200 kr, kodu-teenusteks 158900 kr, üldhooldekodudele 350000 kr, toimetulekutoetuseks 320000 kr, Tsernobõli toetuseks 7200 kr, sotsiaalabiks 300000 kr.

Heakorra loomiseks on võimalik kulutada 234700 kr (tänavavalgustus 70000 kr, haljastus 54700 kr, kalmistu 77000 kr, prügivedu 33000 kr). Vallateede korrashoiuks läheb 260000 kr. Maakorraldusega seotud kuludeks on eelarves 233940 kr. Metsamajanduse sõidukite ülalpidamiseks antakse 1500 kr. Loodus- ja keskkonnahoiuks eraldati eelarvest 67460 kr.

Pikaajaliste laenude tagastamiseks ja intresside tasumiseks kulub aastas 27600 kr. Sihtotstarbelisteks ülekanneteks teistele omavalitsustele annab eelarve 70000 kr.

Vallakassa reservfondi (määratlemata kulud) jättis eelarve 160000 kr.

Kulude katteks suunamata aasta alguse jääk on 20320 kr.

Valla pearaamatupidaja lausus oma vallavolikogus peetud sõnavõtu lõpetuseks: "Head eelarveaastat kõigile, kui muidugi eelarve vastu võtate!". Volinikud olid heatahtlikud ning andsid eelarvele nobedasti oma poolthääle.

Soojusenergia ja vesi kallineb

Vallavolikogu võttis vastu määruse nr 39, millega kinnitati Kambja katlamajast väljastatava soojusenergia ja sooja vee hinnakaks 3.15 krooni 1m3 köetava ruumi eest. Määrus jõustub 1.augustil 2002.a.

"Kui tahame Kambja katlamajast sooja saada ka kahe aasta pärast, peab nüüd kõrgema hinna kehtestama," selgitas valla majandusnõunik Enno Soodla. "Igasuguseid hinnatõuse on tulemas: kevadel tõuseb elektrihind, sügisel kallineb puiduhakke hind."

Enno Soodla pidas oluliseks rõhutada, et uus hind aitab katlamajal küll ots- otsaga kokku tulla, kuid tuleviku jaoks selle arvelt raha korjata pole võimalik. Tema sõnul on soojusenergia Kambjas praegu ja ka pärast hinnatõusu odavam kui linnas, kus tarbijate suurema arvu tõttu võiks hind olla madalam.

Kütte hinnas on suur osa soojal veel, tõdes Enno Soodla.

Eelmine soojahind kehtestati Kambjas 25. juulil 2000.

Iluravi Kuuste kooli põhimäärusele

Tartu maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna inspektorite ettepanekul muutis volikogu Kuuste kooli põhimäärust. Et kooliraamatukogu ühines külaraamatukoguga, kaotati põhimääruse tekstist kooliraamatukogu olemasolu. Veel täpsustati põhimääruse vastuvõtmise ja muutmise korda; ka kinnitati mustvalgel, et koolil on oma eelarve (mitte "alaeelarve", nagu oli varem kirjas). Täpsustatud põhimääruses on fikseeritud, et Kuuste kooli õppekava väliseks tegevuseks on kooli saali-aula, ruumide ja spordiväljakute üürimine.

Toivo Ärtis


Vaiki Agarmaa elu lugu

"Lapsepõlv kujundab sinus mõiste aususest, õiglusest, kodu- ja isamaa armastusest."

 

Kauaaegne Kambja raamatukogu- ja vaimsusehoidja Vaiki Agarmaa kirjutas kogumiku "Nimekaid kambjalasi II" koostajate palvel ülevaate "Minu eluloost".

Nimekate kambjalaste raamatukeses oli trükipinna nappuse tõttu võimalik avaldada paraku vaid osake huvitavaid ajaloolisi detaile ja siiraid emotsioone talletavatest meenutustest. Et Vaiki Agarmaa elu lugu väärib kindlasti trükis jäädvustamist ning on temast noorematele põlvkondadele õpetlik ja aateid vormiv lugemisvara, ilmutab vallaleht Koduvald kõnealused mälestused järjeloona.

 

 

 

Kõik algab lapsepõlvest. Lapsepõlv on aeg, mis annab sulle eluks põhimõtted, kujundab sinus mõiste aususest, õiglusest, kodu- ja isamaa – armastusest. Seda kõike võimaldas mulle lapsepõlvekodu – isatalu, mis asus Virumaal, Vao vallas, Avispea - Võnnusvere külas. Kodu, see oli isa August Saage, ema Elisabeth Saage ja nende kuus last: neli õde ja kaks venda, kelle nimed vanuse järjekorras olid Endel, Laine, Vello, Valve, Leia ja Vaiki (mina sündisin 1929.a.)

Taluelu – see oli elamislaad, mis perele ei toonud sisse erilist rikkust. Siin hariti põldu, kasvatati loomi ja koolitati lapsi. Et talu püsiks kindlatel jalgadel, selleks ehitati juurde hooneid ja osteti põllutööriistu. Isa ei tahtnud midagi laenata, ta tahtis, et kõik oleks talul olemas. Mõnegi masina (traktor, viljapeksumasin) ostmiseks tehti pangalaenu ja hakati seda kohe tasuma.

Lapsepõlv – see oli kooliskäimine talvel ja töötegemine suvel isatalus. Talulastele ei olnud vaja välja mõelda mingit töökasvatust. Kõigile jätkus tööd vastavalt vanusele, sest meie talus ei peetud ei teenijaid ega sulaseid. Minule ja õde Leiale jätkus karjapõlve kõige pikemaks ajaks, sest olime kõige nooremad.

Käisime karjaga riigimetsas. Karjamaad oli palju, kuus lanki. Seda territooriumi oli vaja tundma õppida, et mitte metsa ära eksida. Võibolla sellest ongi minus suur metsa- ja üldse loodusearmastus. Loomadel oli vaja kõndida üle 5 km päevas – see oli neile kõva sporditegemine, seejuures pidid nad veel piima ka andma. Praegu hakkab silma suur rohumaade küllus, mis loomadest puutumatuna lume alla jääb ja kevadel tuleroaks langeb.

Mäletan aega, kui meil suurendati marja- ja puuvilja-aeda. Piirdeaed tõsteti kaugemale ja istutati päris palju noori õunapuid. Mõne aasta pärast (1939.-40. talv) külmusid kõik puud, nii vanad kui noored. See oleks olnud nagu suure hävingu alguseks, mis ootas tulevikus meie talusid.

Meie, lapsed, oleme käinud kõik Avispea 6-klassilises algkoolis, kus juhatajaks oli 40 aastat August Lepik, kes oli õpetajaks ka minu emale. Isa õpetajaks oli Jakob Liiv. Avispea 6-kl. algkoolis oli alati kolm õpetajat. Peale August Lepikut sai koolijuhatajaks Endel Vaiksalu, kellest sai minu õemees ja kellel tuli läbi teha vangilaagri elu Siberis. Talle määrati 17 aastat. Mina käisin Avispea algkoolis kolme valitsuse ajal, need olid eesti, vene ja saksa valitsus.

Minu kodus armastati väga laulda. Minu emal ja ema õel, tädi Annil, olid väga head lauluhääled. Ema oli alt ja tädi Anni väga ilus sopran. Oma musikaalsuse pärandasid nad mõlemad oma lastele. Laululusti jätkus meile kõigile. Laulsime metsas karjas käies, pidupäevadel ja kohe niisama, ilma põhjuseta. Kõige kaunimad laulud kõlasid meil jõulude ajal. Olime õppinud neid laule koolis mitmehäälselt, nii me neid ka esitasime endi ja vanemate rõõmuks. Meie isale meeldis laulu kuulata, aga ise ta ei pidanud viisi.

Jõulud olid meil väga armastatud pühad. Jõulude eel tehti üks suur kraamimine, kõik nurgad niiöelda käidi üle. Tore oli metsas jõulupuu otsimine, kojutoomine ja ehtimine. Jõululaulude laulmine andis jõuludele erilise sära. Kui laulud said lauldud, siis tundsid, et selleks aastaks on midagi kordumatut möödas. Meil ei tehtud kodus kunagi jõulukingitusi. Jõulupuu, jõulutoidud ja see, et pere sai koos olla, oli üsnagi suur kingitus. Sõja ajal ja peale sõda, kui küünlaid ei olnud saada poest, valmistasime neid ise lambarasvast. Meie majas näärisid ei tunnistatud, oli vana-aasta õhtu ja uusaasta, mis olid omaette pühad.

Ülestõusmisepühad olid ka pikad pühad, neid oli tervelt kolm päeva (saksa valitsus näpistas ühe päeva vähemaks, vene valitsus keelas päris ära). Ülestõusmispüha laupäeval ehk vaiksel laupäeval ütles ema, et homme hommikul päike mängib, aga millegipärast ei näinud me kunagi seda mängu.

Riigilipp (sinimustvalge) heisati meil kaks korda aastas: 24. veebruaril ja 23. juunil. Oma kodu ja isamaa-armastus tulid sinu sisse iseenesest. Seda polnud vaja kellelgi sinu sisse taguda. Koolis peeti aktus Eesti Vabariigi aastapäeva auks. Koolijuhataja pidas kõne ja me langesime Vabadussõjas langenute auks laulu “Puhake paremad pojad”.

“Suure kodumaa” armastust ei suudetud sinusse taguda ei punase värvi ega vägivallaga. Kohe kui vene valitsus sisse tuli, hakkasid levima pilkelaulud ja vemmalvärsid. Seda vene värki võeti naljana. Ka uusmaasaajaid arvestati nagu ajutist nähtust, mida see ka oli.

Väike-Maarja Keskkooli (või gümnaasiumi, mis nime all ta kunagi oli) lõpetasime Saage lastest neljakesi: Endel, Vello, Leia ja mina. Laine ja Valve õppisid kodumajandust. Valvest pidi saama meie Liiva talu pärija. Valve suri poja sünnitamisel 1957. aasta lõpul Väike-Maarja haiglas. See oli juba peale Siberist tagasisaamist.

Mina lõpetasin Väike-Maarja Keskkooli 1948.a. Andsime terve lõpuklassiga tõotuse, et meist ei saa kommuniste. Sellel ajal oli meil terve kooli peale kolm komnoort.

1946. a. veebruaris tabas minu peret ränk katsumus, arreteeriti minu vanem vend Endel, kes oli peale keskkooli lõpetanud ka sõjakooli ja politseikooli ja kes oli sõdinud valitseva korra arvates valel poolel. Endlile määrati kümme aastat vangilaagrit. Endel oli füüsiliselt ja vaimselt tugev mees, ta tuli sealt eluga tagasi ja on jäänud kindlaks oma põhimõtetele tänapäevani.

 

 


Kas priitahtlikud pritsimehed? Ei, üldsegi mitte…

 

Kambja valla päästekorraldaja Jüri Toomiste püüab hästi lühidalt tutvustada päästeteenistuste tööd ja probleeme nii linnas, maakonnas kui vallas.

 

 

Tulekustutus- ja päästetööd - mis tööd need on?

Tulekustutus- ja päästetööd on inimeste ja vara päästmiseks ning keskkonna kaitsmiseks tulekahjude kustutamisel, avariide, loodusõnnetuste, katastroofide, plahvatuste, liiklus- ja muude õnnetuste korral ning nendega kaasnevate ohtude ja tagajärgede likvideerimisel tehtavad tööd.

Mõned näited.

*Läksite postkastist posti tooma ja tagasi tulles avastasite, et snepperlukk on kinni klõpsatanud, kuid Te elate kõrgemal kui esimesel korrusel. Kui te ise ei saa hakkama ukse avamisega, tuleks lihtsalt üles otsida lukksepp või mõni muu tuttav asjamees.

*Läksite posti tooma, kuid snepperlukk sulges ukse. Enne väljumist olite pannud supi pliidile soojenema ja jätnud pesutriikimise korraks pooleli, mistõttu hakkab peagi korterist immitsema kanget kärsahaisu. Kui te korterisse ei saa või saate, aga ei tule toime sealse kriisiolukorraga, helistage igal juhul telefonil 112.

*Juhtub nii, et tee on libe ja sõidate autoga teelt välja - põmdi kraavi! Kui keegi ei saanud viga, Teie auto ei ohusta teisi liiklejaid, autost ei voola välja kütust jms, siis sellisel juhul helistage politseikorrapidajale (110) ja täitke nendepoolset korraldust.

*Juhtub aga nii, et auto uksed on kinni kiilunud, kellelgi on vigastusi, teie või keegi kaasreisijaist on ohus, siis helistage telefonil 112. Päästeauto tuleb igal juhul kohale. Tegelikult võite te õnnetuste korral alati helistada häirekeskusesse: kui olukord on meie poolt lahendatav, on meie mehed kohal, Info, kuidas toimida, saate 112lt.

*Laps ronis nii kõrgele puu otsa, et ei saa või ei julge alla tulla… Sõidame kohale, toome alla.

*Kass on puu otsas… Noh, toome ka alla, kuigi …!?

Veelkord, kõike saaks ja võiks teha, aga igal tegemisel on hind. Kõiki tegemisi ei suuda meie ametkond kinni maksta.

Tulekustutus- ja päästetööd Tartu linnas ja maakonnas

Linna teenindab keskkomando, nimetatakse ka A-komandoks. Maakonda teenindavad tugikomandod, meie vald asub Tõrvandi tugikomando väljasõidupiirkonnas.

Linnal on neli põhiautot ja seega ka neli mehitatud meeskonda. Ühe põhiauto täiskoosseisulises meeskonnas on kuus meest.

Tõrvandi tugikomandol on kolm põhiautot, samuti ka kolm meeskonda. Keskkomando peab olema väljasõiduks valmis kuni ühe minuti jooksul, tugikomando kuni viie minuti jooksul.

Tulekustutus- ja päästetöödele suunab autod häirekeskus (112) vastavalt vajadusele ja olukorra raskusastmele, olenemata sellest, kas tegemist on kesk-, tugi- või abikomandoga või kelle väljasõidupiirkonnas õnnetus juhtus. Õnnetuskohale suunatakse objektile lähemal asuv tulekustutus- ja päästemeeskond + alati ka julgestus - ja varumeeskond.

Tuletõrje abikomando vaid kuuel Tartumaa vallal

Kambja Vallavalitsus omab ühte tulekustutus- ja päästeautot, mille meeskonna põhikoosseisu kuulub neli tõrjujat-päästjat.

Valdade komandosid nimetatakse abikomandodeks, ehk lühidalt B-komandodeks (väljasõiduvalmidus kuni kümme minutit). Meeskonna pealiku töö tasustatakse Tartumaa Päästeteenistuse poolt vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele.

Meeskonna teised liikmed tasustatakse väljakutsete neil kordadel, kui nende kohaletulek mahub väljasõiduaja piiridesse. Neil ei ole kohustust kohale tulle häirekeskuse väljakorralduse korral sel lihtsal ja ainumal põhjusel – ei ole raha!

Kas Kambja komando on jätnud seepärast ka väljakutsele sõitmata?

Vastan – ei ole!

Mis vägi või hirm sunnib neid mehi kohale tulema? Olge head, küsige neilt endilt!

Ühe auto, inventari, meeskonna ülalpidamiskulud ei ole vallal kerge kanda ja seepärast on Tartumaal veel ainult kuus valda, kes püüavad ja tahavad komandosid tegevuses hoida, nendeks valdadeks on: Rõngu, Rannu, Nõo, Laeva, Konguta ja Kambja vald.

Kes sobib tõrjujaks- päästjaks?

Kes võiksid olla tõrjujad-päästjad, millised on eeldused ja tingimused?

See on väga lihtne.

*Sul peab olema vähemalt keskharidus.

*Sa pead olema EV kodanik, mitte alla 18 eluaasta.

*Sa pead läbima tervisekomisjoni.

*Sa pead sooritama füüsilised katsed (need on natuke raskemad, kui noorsõduritel).

*Sa pead läbima ja edukalt lõpetama tõrjuja-päästja lühiajalised kursused (100 tundi) Tõrvandi õppekeskuses.

*Sul peab olema tahtmist seda tööd teha.

*Sa pead tahtma töötada tagasihoidliku tasu eest.

Kuidas siis ikkagi Kambjas jätkata?

Valla komando väljasõiduvalmiduse parandamiseks tuleks leida täiendavaid summasid isikkoosseisu valvekordade korraldamiseks ja üle vaadata materiaal-tehniline baas.

Võiks lõpetada lepingu Tartumaa Päästeteenistusega: jääks järele selle teenistuse ülalpidamiskulud.

Tööd samamoodi edasi teha ja leppida sellega, et selle raha eest kahjuks rohkem ei saagi.

Lõppkokkuvõttes on ka tuletõrje- ja päästeteenus kaup, mille kvaliteedi väärtus sõltub sinna investeeritud raha hulgast!

Kümme minutit määrab materiaalse kahju suuruse

Tulekahju avastamisel algstaadiumis on kõige määravamaks ajaks esimesed kümme minutit. Teie tegevusest või tegevusetusest sõltub objekti kahjustuse suurusjärk. Mida rohkem aega kulub ja mida hiljem tuletõrjujad kohale jõuavad, seda suuremad on materiaalsed kahjud. Siis ei aita enam oleksid, tuleksid!

Käige rahulikult oma valdused läbi, hinnake kriitiliselt olukorda, usaldage julgesti oma sisetunnet ja tehke õige otsus. See tähendab, et otsustage, kui palju raha oleks vaja välja käia selleks, et oleks tagatud minimaalne tuleohutus- turvalisus.

Parimaks individuaalseks tulekustutus- vahendiks on kindlasti pulberkustuti. Tulekustuti toimib vahemikes –30 C kuni + 60 C. Kui te ei võta näppu päästikult ära, siis 12 – 15 sekundiga saab 6 kg kustuti tühjaks. Maksumus 580 –750 krooni.

Head käesolevat aastat teile kõigile, parimate soovidega valla päästekorraldaja

Jüri Toomiste

 

 


Pensioni taotlemise võimalused

Sotsiaalnõunik: Hea lugeja, mõtle, äkki leidub Sul võimalus varem pensionile saada

Järjest kasvavate hindade pinge alla jääb üha enam inimesi, kellel vanust 50....60 aastat. Suurem enamik tööandjaid peavad isegi 40-aastast inimest vanaks, mis siis rääkida veel vanematest, kelledel pealegi pole nõutavat eriharidust.

Tööhõiveamet korvab tööta jäänutele üheksa kuu jooksul mõningal määral (400 krooniga kuus) osakese nende muredest, edaspidine tööhõiveametit enam ei huvita. Valitsus eeldab, et rahva olukord on iga aastaga paranenud, toimetulekutoetuse summad vähenevad pidevalt ning arvatakse et iga omavalitsus peab oma hädalistega ise toime tulema.

Viimasel aastal on ilmnenud mitu juhtu, kus pensionieelses eas inimesed ei tea kõiki võimalusi pensionile pääsemiseks ning seetõttu on olnud oma toimetulekumuredega kimpus kauem kui see just möödapääsmatu oleks olnud. Seetõttu püüan lühidalt ja ülevaatlikult selgitada ja kommenteerida neid võimalusi.

Eesti Vabariigis neli riikliku pensioni liiki

Riikliku pensionikindlustuse seaduse viimane redaktsioon võeti vastu 5. detsembril 2001.a ja kinnitati Vabariigi Presidendi poolt 20. detsembril 2001. Lisaks eelpoolnimetatule kehtib meie vabariigis veel Soodustingimustel vanaduspensionide seadus, mis nägi ilmavalgust 1993. aastal ning on teinud nende aastate jooksul läbi 13 redaktsiooni.

Riikliku pensionikindlustuse seaduse järgi on Eesti Vabariigis neli riikliku pensioni liiki: vanaduspension, töövõimetuspension, toitjakaotuspension ja rahvapension. Seaduse järgi on inimesel võimalik mitme riikliku pensioni saamise õiguse korral valida neist endale sobivaim.

Töövõimetus- ja toitjakaotuspensioni puhul mitmeti mõtlemist ei ole – töövõimetuspensioni hakkab inimene saama ainult läbi arstliku komisjoni, toitjakaotuspensioni aga siis, kui perekonna toitja on jäädavalt lahkunud.

Vanaduspension on mitmeharulisem:

*vanaduspension

*ennetähtaegne vanaduspension

*soodustingimustel vanaduspension

*edasilükatud vanaduspension

2002. aastal saavad vanaduspensionile mehed, kes on saanud 63-aastaseks ja naised, kes on sündinud 1944. aastal ning kelle vanus on 58 aastat ja 6 kuud (1943. aastal sündinud naised peaksid juunikuuks kõik pensionil olema). Meeste pensionilemineku iga enam ei muudeta, naistel aga pikendatakse poole aasta kaupa kuni 2014. aastani, see tähendab, et 2003. aastal saavad pensionile naised, kes on sündinud 1944. aasta teisel poolel, 2004. aastal need, kes on sündinud 1945. aastal ja nõnda edasi kuni 63. eluaastani välja. See, kes tahab kätte saada kogu oma elu jooksul teenitud pensioni, peab omama vähemalt 15 aastat Eestis saadud tööstaazi ja ettenähtud vanuseni vastu pidama.

Ennetähtaegsest vanaduspensionist

Kui majandustingimused on väga rasked ja keerulised, on võimalik minna ennetähtaegsele vanaduspensionile. Selline võimalus on kolm aastat enne vanaduspensioni ikka jõudmist (see tähendab, et kui 1946. aastal sündinud naised saavad seaduse järgi pensionile 59 aasta ja 6 kuu vanuselt ehk 2005 või 2006. aastal, on neil ennetähtaegsele pensionile võimalik minna kõige varemalt 2002.a. juulikuus). Pensioni taotleja peab arvestama, et tema eeldatavat vanaduspensioni (tsitaat seadusest) "vähendatakse 0,4 % võrra iga kuu ja sellest lühema perioodi eest, mis on jäänud isiku vanaduspensioniikka jõudmiseni". Seda klauslit rakendatakse ka sel juhul, kui vanaduspensionini on jäänud vähem kui üks kalendrikuu. Niisiis vähendatakse kolm aastat varem pensionile minejal vanaduspensioni (0,4 % x 36 kuud) 14,4 % võrra.

Ennetähtaegne vanaduspension määratakse eluajaks ning vähemalt praegu kehtiva seaduse järgi ei arvutata seda hiljem ümber ei vanaduspensioniks ega ka soodustingimusel vanaduspensioniks. Seepärast soovitan pensioniootel inimestele enne ennetähtaegse pensioni taotlemist uurida võimalusi soodustingimustel vanaduspensioni taotlemiseks.

Soodustingimustel vanaduspensionist

Soodustingimustel vanaduspensioni on võimalik taotleda mitmel juhul (kui on olemas vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaaz):

1) emal, isal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat alla 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last või viit või enamat last – viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist

2) emal, isal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat nelja last – kolm aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist

3) emal, isal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat kolme last – üks aasta enne vanaduspensioniikka jõudmist

4) isikul, kes võttis osa Tsernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest – viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist

5) rehabiliteeritud isikul, kes õigusvastaselt represseerituna on viibinud kinnipidamiskohas või asumisel – üks aasta enne vanaduspensioniikka jõudmist iga kinnipidamiskohas viibitud täisaasta kohta, ent mitte rohkem, kui viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist

6) hüpofüsaarse kääbuskasvuga isikul – 45-aastaselt

Tuleb meeles pidada, et mõlemad ühe pere vanematest ei saa suure laste arvu tõttu soodustingimustel vanaduspensionile minna. Erandi võib teha juhul, kui vanemad lepivad omavahel kokku ja tõendavad kirjalikult, mitme lapse arvelt saadavad pensioniaastad kummalegi vanemale kuuluvad (näiteks kui peres on üles kasvatatud kümme last, on soodustingimustel viis aastat varem vanaduspensionile minemise võimalus mõlemal vanemal).

Soodustingimustel vanaduspensionide seadusest

Riiklikus pensionikindlustuse seaduses esitatud soodustuse võimalused on sellega ammendatud. Küll aga on olemas veel eelpoolnimetatud Soodustingimustel vanaduspensionide seadus, mille järgi on soodustingimustel vanaduspensioni õigus saada:

*1. isikutel, kes on töötanud tervist eriti kahjustavatel ja eriti raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr. 1 järgi:

1) meestel, kellel on vähemalt 20-aastane pensionistaaz ja vähemalt 10 aastat on töötatud nendel töödel

2) naistel, kellel on vähemalt 15-aastane pensionistaaz ja vähemalt 7 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel

Nendel inimestel on õigus minna pensionile 10 aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist.

*2. isikutel, kes on töötanud muudel tervistkahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr. 2 järgi:

1) meestel, kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaz, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötatud nendel töödel

2) naistel, kellel on vähemalt 20-aastane pensionistaaz, millest vähemalt 10 aastat on töötatud nendel töödel

Nendel inimestel on õigus minna pensionile 5 aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist.

Mõlemates seadustes on veel täiendavaid klausleid, neid on võimalik uurida siis, kui asute kontrollima pensionilesaamise võimalust.

Tervistkahjustavate tööde nimekiri on pikk ja seda ma siinkohal tooma ei hakka, kuid kui kellelgi siinsetest lugejatest tekib huvi, kas tema kunagistest töödest mõni võib kuuluda sellesse nimekirja, on seda võimalik pensioniameti kaudu kontrollida. Kui tööraamatusse on märgitud konkreetne tegevus (mürgiste ainetega töötamine, metsaraietööd eritingimustes vms) on uurimine lihtsam, kui nii täpset kirjeldust ei ole, on inimesel võimalik taotleda sellekohast tõendit tollasest töökohast.

Rahvapensionist

Rahvapensioni on õigus saada sellel 63- aastasel inimesel, kes ühel või teisel põhjusel (peamine on puuduv tööstaaz) teist liiki pensioni ei saa. Vanusenõue kehtib nii meeste kui ka naiste kohta. Rahvapensioni määramisel on kõige olulisem see, et inimene oleks elanud Eestis (või omanud tähtajalist elamisluba) vähemalt viis aastat enne pensionile minekut. Rahvapensioni ennetähtaegselt võimalik taotleda ei ole, seepärast on inimestel, kelle tööraamat on hävinud või mõnel muul moel kadunud, õige käia läbi endised töökohad või arhiivid, et ennistada tööstaaz ja taotleda siis vanaduspensioni.

Pensioni määramise alused (baasosa, aastahinne ja rahvapensioni määr) on igal aastal mõnel määral erinevad ja kehtivad 1. aprillist kuni järgmise aasta 31. märtsini. Need määratakse vabariigi valitsuse poolt. Näiteks 2002. aasta 31. märtsini on pensioni baasosa suurus 410 krooni, aastahinne 27.85 krooni ja rahvapensioni määr 800 krooni.

Pensionäridel, kes töötavad, ei ole enam vaja töökohast pensionistaazi lisamiseks tõendit tuua vaja, need andmed saab pensioniamet iga aasta 1. aprillil otse maksuameti kaudu.

Hea lugeja, kui oled eelpoolkirjutatuga tutvunud, mõtle hoolega järele, äkki leidub Sul võimalus varem pensionile saada.

Veebruar 2002

Heli Jaamets,

vallavalitsuse sotsiaalnõunik

 

 

Noored ja haigekassakaardid

Tähelepanu, noored, kes te olete saanud või saate 18-aastaseks!!!

Palun teid veelkord, kui te õpite, viige või saatke postiga oma õppeasutusest võetud tõend Tartumaa Haigekassale, et teie haigekassakaart kehtivust ei kaotaks. Kambja vallavalitsus ei ole kohustatud tasuma teie raviarveid.

Heli Jaamets,

Sotsiaalnõunik

"Tähed muusikas" - viimane võimalus uudistada

Esmaspäeval, 18. märtsil salvestatakse Eesti Televisioonis selle hooaja viimased  saated sarjast "Tähed muusikas".

Kambja kool ja OÜ Noobel Reis korraldab sel puhul ekskursiooni Tallinnasse (päevakavas kahe saate salvestused - kell 14 ja 17, tutvumine telemajaga, ringkäik vanalinnas, kuulsa WC uudistamine jms, teel Tallinnasse põigatakse Põltsamaa lossi varemetesse ja veinikeldrisse).

Väljasõit kell 8 Kambjast, tagasi kell 18.30 Tallinnast. Sõidu maksumus 100 krooni.

Osalema oodatakse eelkõige täiskasvanuid (see on televisiooni soov!) kui tulla võivad ka lapsed!

Info ja registreerimine tel 055 696719, Toivo Ärtis või 416 457, Tiiu Laane.

 

 


Juubilarid ja eakad sünnipäevalapsed märtsis

02.03        Salme Voore                      Vana - Kuuste         96.

16.03        Darja Pisukova                 Aarike HK                90.

25.03        Alfred Laurits                   Raanitsa                   90.

03.03        Armin Rebane                   Suure - Kambja        89.

27.03        Marie Sirge                        Aakaru                      89.

07.03        Hugo Saar                         Kullaga                     87.

11.03        Maria Suurkütt                 Kodijärve HK          86.

05.03        Anna Võsu                        Kambja                     84.

12.03        Maria Kruus                      Pangodi                    81.

22.03        Linda Sildre                       Kõrkküla                   81.

24.03        Zinaida Kusma                 Vana - Kuuste         80.

18.03        Eduard Kuldkepp             Vana - Kuuste         70.

24.03        Helga Hummal                  Rebase                      70.

02.03        Oskar Jürgenson              Kambja                     65.

06.03        Kalju Mikk                         Kodijärve                 65.

28.03        Ants Zeigo                        Sulu                           65.

07.03        Luule Vaher                       Kambja                     60.

11.03        Tiiu Õunapuu                   Rebase                      60.

18.03        Heino Suits                       Kammeri                   60.

21.03        Voldemar Erstu                 Riiviku                      60.

 

Lõpuks lumetu talve tolmust

peseb märtsikelluke pead.

Kõiketeadvas kevadevihmas

mõtleb mõnuga meelespea:

kõik kusagil kunagi kordub -

kogub eideke vahtrate vett,

kasevarbaile päkapikk pillab

sinilillede sinist mett.

Elle Are

 

Päikeselist kevadet soovivad kõigile märtsikuu sünnipäevalastele

Kambja Vallavolikogu ja Kambja Vallavalitsus

 

 

Vallaleht saadetud trükikotta 18.veebruaril 2002. Toimetus ootab järgmise lehe kaastöid 15.märtsini 2002.


Astroloogilises ajaarvamises algas hobuseaasta

"Meie perel ei ole olnud kunagi hobust, kuid ma väga tahaksin."

Hobusel on armsad kurvad silmad

Mulle meeldivad väga hobused. Nad on ilusad suured loomad. Hobustel on ilus pikk lakk ja pikk saba. Veel on neil armsad kurvad silmad. Eriti ilusad on tumepruunid hobud, kellel on helepruun lakk.

Minu vanaisal ja vanaemal oli ka hobune. Ta oli pruun ja tal olid nagu valged sokid jalas. Mulle meeldis teda sööta ja paitada. Ratsutada temaga ei saanud, sest ta oli tööhobune. Kahjuks müüsid mu vanavanemad hobuse maha, kuna nad ei jõudnud teda enam kasvatada. Mul oli väga kahju, sest ta oli hea hobu.

Ma olen saanud mitu korda hobusega sõita. Natuke hirmus oli, hobune oli kõrge ja õõtsutas palju. Poniga oli julgem sõita, kuna see ei õõtsuta nii palju. Muidu on hobusega tore sõita - mulle igatahes meeldib.

Margot Sepp,

5. klass

Mulle meeldivad igasugused hobused

Mulle meeldivad väga hobused. Minu unistuste hobune oleks lumivalge ja süsimusta lakaga, aga sellist hobust, ma arvan, ei ole olemas.

Mina olen ise hobuse aastal sündinud ja olen selle üle väga uhke.

Hobusega pole ma küll ratsutada saanud. Mul on olnud selleks küll mitu võimalust, aga ma ei ole neid kasutanud. Ma ei tea, miks see nii on läinud.

Mina olen ainult niimoodi sõitnud, et hobune ees ja käru või saan taga.

Meie perel ei ole olnud kunagi hobust, kuid ma väga tahaksin. Veel enam meeldiks, et mul oleks päris oma hobune, ja muidugi valget värvi. Tegelikult meeldivad mulle igasugused hobused - ükskõik, mis värvi või sorti.

Silva Teder,

5. klass.

Hobused on targad loomad

Minul on hobusega seoses palju kogemusi, sest mu paps ostis hobuse Luude. Olen hobusega sõita saanud nii reel, vankris kui ratsa ja see oli meeldiv.

Hobused on targad loomad, sest nad oskavad oma peremeest kiusata joostes ta eest ära. Oli äge vaadata, kui mu isa kruusateed pidi Luudet taga aias.

Hobuste hooldamine on päris raske, sest nad saavad mustaks. Meie hobune kadus vist ära või midagi sellist.

Hobused on inimestega ammustest aegadest koos elanud. Inimesed hakkasid hobuseid kodustama, et hõlbustada oma tööd põllul. Hobustel on peatud sõdasid ja võistlusi. Aga kui leiutati masinad, siis hobuste väärtus kadus.

Tulevikus näeb vist hobuseid ainult loomaaias.

Erich Erstu,

6.klass

Vanaema hobune joob õlut ja sööb peaaegu kõike

Väiksena ma kartsin hobuseid, sest nad olid minu jaoks nii suured. Isegi praegu on nad minu jaoks väga suured.

Minu vanaemal on hobune, aga tema on tööhobune. See hobune, kes minu vanaemal on, see joob õlut ja sööb peaaegu kõike. Tal on pruun karv ja tume pruun lakk. Mulle hobused meeldivad.

Ühel suvel käisin ma koos oma sõbrannaga Saaremaal ja seal oli ka hobusefarm. Seal sai hobustega ringi sõita ja mina ka sõitsin. Alguses hoiti nöörist kinni, aga pärast sõitsin üksi. See oli päris äge, mulle meeldis.

Enam ma eriti hobustega ei tegele. Kunagi ma tahtsin endale koju hobust, sest hobused meeldisid mulle väga.

Ma olen oma sugulasega ka ratsatrennis käinud. Me pidime terve päeva hobustega tegelema, sest ühtegi vanemat inimest ei olnud. Õhtul pidime hobused talli ka ajama ja üks hobune pidi ääre pealt mu alla ajama. Mul siiski vedas! Koju minnes mõtlesin ainult hobustele.

Gerda Meedla,

6.klass

 

Toimetus ootab lugejailt kaastöid: uudiseid, sõnumeid, fotosid, teateid, arvamusi, küsimusi, kodu-uurimusi, omaloomingut…

Peatoimetaja

Toivo Ärtis (tel. 416 457, 055 696719)

Toimkond:

Hella Sule, Kaido Mark, Peeter Ruuge, Tiiu Laane, Kaari Helstein, Sulev Kaasik.

Post: 62001 Kambja sjk., nõudmiseni või

e-post toivo@kambja.edu.ee

Trükk: BürooDisain, tiraaz 900 eksemplari.

Võrguväljaanne: http://www.kambja.ee