• Apteeker Karl Timmusk pälvis valla teenetemärgi
  Retsept teenekalt proviisorilt: "Haiglast või apteegist ei tohi mingi jutt välja minna
• Vallavolikogu
  
• Kolm väärikat kandidaati valla teenetemärgile
  Koduvald avaldab soovituskirjad, millega volikogu liikmed esitasid valla teenetemärgi kandidaadid.
• Osaühing Cambi - Kambja valla rõõm ja mure
• Vallavalitsuse jaanuarikuu teated
• Aasta 2001: kuritegevus Kambja vallas kasvas
  Registreeriti 92 kuriteosündmust, neist 83 olid salajased vargused ja 3 ärandamised
• Noorsoopolitsei aruanne aastast 2001
  2002. aasta on rõõmuhõisete ja raketipaukudega vastu võetud ja nüüd on aeg teha kokkuvõte möödunud aastast. Anname teada, kuidas see aeg sujus noorsoopolitsei andmetel.
• Jõulurõõmust Unipiha koolis ja Tõrviku seltsis
  Kõiki euronõudeid eirates toodi jõulupühade eelõhtul Unipiha algkooli ühte klassituppa õled põrandale maha.
• Teist korda "Sitta kah!"
• Koolipäev Päkapikumaal ja Pähni metsas
  Üleriigilise 2.-9. klassi õpilastele korraldatud metsaraamatute konkursil auhinnatute hulka valiti 205 kooli hulgast Tartumaalt ka Unipiha Algkool.
  Sagadi Looduskooli ja Eesti Ühispanga korraldatud konkursi auhinnaks oli talvepäev metsas.
• Comenius lähendab kaugeid maid
  Unipiha Algkoolil on sõpruskoole Rootsist Itaaliani. Nendega suheldakse inglise keeles Interneti vahendusel.
• Toimetulekutoetuse määramise ja maksmise kord Kambja vallas
  Kinnitatud Kambja vallavolikogu määrusega nr 36 24.01.2002
• Juubilarid ja eakad sünnipäevalapsed veebruaris
• Teateid loomakasvatajatele
• In memoriam
• VASTSÜNDINUD VALLAKODANIKUD
  

---

Apteeker Karl Timmusk pälvis valla teenetemärgi

Retsept teenekalt proviisorilt: "Haiglast või apteegist ei tohi mingi jutt välja minna."

Vallavolikogu otsustas, et sel aastal tunnustatakse valla teenetemärgiga apteeker Karl Timmuski elutööd. Proviisorihärra Timmusk ja tema abikaasa Silvia on hoolitsenud läbi pikkade aastakümnete selle eest, et kambjalased võiksid muretseda kiiresti ja mugavalt arstimeid oma ihu- ja hingehädade praavitamiseks.

Karl Timmusk pälvis teenetemärgi neljanda kambjalasena, ta on autasustatute nimistus esimene meessoo esindaja.

Juhus tahtis, et 24. jaanuaril, kui vallavolikogu valis teenetemärgi saajat, pidas Karl Timmusk oma 74. sünnipäeva. Suisa uskumatu, kuid Eesti vanima tegevapteekri staatus ei kuulu igati auväärsesse eluikka jõudnud Karl Timmuskile. "Olen seda asja tõesti uurinud, Suislepa apteeker on minust veel vanem," tõdeb Karl Timmusk. "Tegelikult on päris hea, et saan tööl käia. Tervisele mõjub paremini, kui tunned, et sinust on veel kasu."

Uue õppimine teritas vaimu

Karl ja Silvia Timmuski esimene tööpäev Kambja apteegis oli 7. detsembril 1955. Millalgi 1992. või 1993. aasta paiku käis Karl Timmuski peast küll korraks läbi uitmõte, et ehk lõpetaks nüüd töölkäimise. Toona oli ju kiirete muutuste aeg: Eesti ravimiturule paisati ühtäkki medikamente kõikjalt maailmast. "Pidin kogu oma teadmistepagasi ümber õppima, sest ravimid muutusid peaaegu 100 %, ehk 5 % ongi vanu veel jäänud," kirjeldab kogenud proviisor oma vaatevinklist elu tormilist arengut viimasel kümnendil.

Elul olevat heaks kombeks kõik probleemid ja mured aegapidi paika loksutada, usub Karl Timmusk ammust käibetõde. Eesti taasiseseisvumisele järgnenud muutuv aeg ja nõudmised ei kohutanud teenekat apteekrit: "Mõistus hakkas tasapisi tööle, uue õppimine teritas vaimu, hing läks nooremaks."

Veidi rohkem kui viis aastat juhtis Karl Timmusk Kambja apteegi tööd selle omanikuna. "Oma naise lasin esimesena lahti," meenutab Karl Timmusk iseseisva majandamise algust. "Nõnda oli lihtsam teistele töötajatele selgitada, et väike apteek ei suuda paraku üleval pidada nõukogudeaegset personali koosseisu."

Hea palgatööline peab käituma omanikuna

Kui Karl Timmusk 1. mail 1998 oma apteegi uuele omanikule müüs, arvestas ta, et jääb nüüd rahulikult pensionile. Elu kujunes siiski teistsuguseks: uue omaniku palvel oli elupõline Kambja proviisor veel poolteist aastat apteegi juhatajaks ning ka praegu vahendab ta igal teisipäeval ja neljapäeval ravimeid.

"Hea palgatööline peab suhtuma oma töösse kui omanik," arvab Karl Timmusk, kui küsida, kas on vahet, millist töist rolli apteegis täita. "Ka nõukogude ajal võtsin Kambja apteeki kui oma apteeki."

Apteegi uuel omanikul on kindlasti kasulik Karl Timmuskit tööl hoida, sest osa klientidest tuleb apteeki just aastakümnete jooksul omaseks saanud apteekri tõttu. "Osa rahvast käib tõesti minu pärast," nendib Karl Timmusk. "Sageli öeldakse, et lõpuks ometi juhtusin tulema sel päeval, kui sina oled tööl."

Rahva austus ja usaldus on küllap kõige suurem tänu igale ametikandjale. Karl Timmuski sõnul on usalduse võitmise retsept lihtne: "Haiglast või apteegist ei tohi mingi jutt välja minna. Mõistagi ei räägita sellest, mis inimesel viga või mida ta ostis, kuid ei tohi öelda ka seda, kas ta üldse apteegis käis."

Toivo Ärtis

---

Vallavolikogu keskendus sotsiaaltoetustele

Kambja valla pensionärid saavad varasemast suuremat maamaksusoodustust

Kambja vallavolikogu pidas selle aasta esimest istungit 24. jaanuaril.

Päevakord:

1. Täiendavate sotsiaaltoetuste suuruse kinnitamine.

2. Pensionäride maamaksutoetuse kinnitamine.

3. Toimetulekutoetuse määramise ja maksmise korra kinnitamine.

4. Kooli söögipäeva maksumuse kinnitamine.

5. Audiitori määramine.

6. Kambja valla teenetemärgi saaja otsustamine.

7. Mitteeluruumi rendile andmine.

Täiendavad sotsiaaltoetused vallaeelarvest

Määrusega nr 35 kinnitas volikogu vallaeelarvest makstavate täiendavate sotsiaaltoetuste suuruse. Toetustena antavad rahasummad jäävad paraku püsima eelmisel ja üle- eelmisel aastal kehtinud suuruses, sest tänavune vallaeelarve tõotab kujuneda väga pingeliseks ega võimalda toetusi tõsta.

Pensionärid hakkavad saama maamaksutoetust

Maamaksutoetuse maksmine Kambja valla elanike registris olevatele pensionäridele tuleneb vallavolikogu eelmisel istungil langetatud otsusest, mis lõpetas üleüldise maamaksusoodustuse pensionäridest elamumaa omanikele.

Uus maamaksusoodustuse kord näeb ette, et kõik pensionärid maksavad kogu maamaksu, kuid Kambja valla elanike registris olevad pensionärid- elamumaa omanikud saavad maamaksutoetust, mida makstakse pöördumisel vallavalitsusse. See toetus jääb saamata Tartus või mujal alaliselt elavatel elamumaaomanikest pensionäridel: nad peavad maksma maamaksu täies ulatuses. "Linnainimeste raha tuleb nüüd valda," nentis vallavanem Ivar Tedrema. "Seetõttu saame teha maamaksu toetust oma inimestele näpuotsaga suuremaks. Varem kehtis pensionäridele maamaksuvabastus kuni 100 krooni, nüüd maksame toetust maamaksu tasumiseks kuni 150 krooni. Et kompenseerida maamaksu tasumisega seotud pangakulud või muud kulud, antakse kõigile toetusesaajaile lisaks 25 krooni."

Vallavalitsuse maaosakonna poolt on juba koostatud tänavu maamaksutoetust saavate Kambja valla pensionäride nimekiri. Toetusraha kättesaamiseks tuleb tulla vallamajja. Maamaksutoetus makstakse välja maksuteatise esitamisel.

Toimetulekutoetusi määrab ja maksab vald

Toimetulekutoetus oli senini riiklik toetus, mis jõudis abivajajateni riigi poolt kehtestatud "mängureeglite" alusel linna- ja vallavalitsuste vahendusel. Tänavusest aastast alates otsustas keskvalitsus toimetulekutoetuste maksmise kohustuse täielikult üle anda omavalitsustele.

Sellest muudatusest tulenevalt kinnitas volikogu oma määrusega nr 36 Toimetulekutoetuse määramise ja maksmise korra (terviktekst avaldatud leheküljel 10-11).

Eha Pott valiti audiitoriks

Volikogu otsustas vallavalitsuse ettepanekul, et valla majandustegevust auditeerib aastate 2001 kuni 2003 osas audiitor Eha Pott, kes koostas ka 2000. aasta auditi.

Pearaamatupidaja Raili Kruuse pidas pikemat lepingut mitmeti soodsamaks: audiitor jõuab õppida valda tundma ning koostöö korralduslik külg sujub seetõttu ladusamalt. Pikaajalisema lepingu puhul on võimalik saavutada ka soodsamaid tingimusi audiitori töötasu osas.

Kuustes kallineb koolilõuna

Volikogu nõustus Kuuste kooli direktori Rein Härmoja ettepanekuga tõsta kooli söögipäeva maksumust. Koolilõuna hind on alates 1. veebruarist 7 krooni.

Koolitoidu kallinemine on tingitud üldisest hinnatõusust. Oma osa selles on ka eeskirjadel, mis keelavad näiteks ostutehingud Kuuste piimatööstusest. "Koolil pole eurokätt, millega tohiks lahtist piima tuua," naljatleti volikogu istungil.

Apteeker Karl Timmuskit tunnustati valla teenetemärgiga

Neljandat korda välja antava Kambja valla teenetemärgi kandidaatidena nägid vallavolinikud kolme teenekat kambjalast.

Kui valla teenetemärgi kanditaatide soovitajate kihutuskõned (avaldatud leheküljel 3 ja 4) kuulatud, asusid volinikud salajasel hääletusel oma valikut langetama. Endla Salmistu kogus 3, Uno Kondike 4 ja Karl Timmusk 6 toetajat. Et teenetemärgi pälvimiseks on vaja valimisprotseduurist osa võtvate volinike häälteenamust (sel korral 7 häält), tuli läbi viia ka teine hääletusvoor, kuhu pääsesid vastavalt teenetemärgi statuudile kaks enim hääli kogunud kandidaati. Uno Kondike kogus ka teises voorus 4 häält, kuid Karl Timmuski poolt andis toetuse 9 vallavolinikku. Seega pälvis tänavuse valla teenetemärgi auväärne apteeker.

Mitteeluruum Vana- Kuustes anti rendile

Vallavalitsus palus rahvaasemikelt kooskõlastust, et anda osa endisest Vana- Kuuste töökojast (nn treiruum) rendile Avo Kolsarile, kes soovib seal koos pojaga alustada puidutöötlemist. "Seda valla bilansis olevat hoonet ei ole juba aastaid korralikult kasutatud," mainis vallavanem Ivar Tedrema. "Avo Kolsarilt avalduse arutamisel arvas vallavalitsus selle ruumi osas, et kui me niiöelda ise ei söö, võiksime vähemalt selle teistele kasutada anda. Oleme Kolsariga kokku leppinud, et ta ehitab sinna sanitaarsõlmed ja hoiab korras töökoja ümbruse, mida senini on teinud Kuuste kool oma jõududega."

Volinikud toetasid vallavalitsuse ettepanekut anda osa Vana- Kuuste töökojast rendile Avo Kolsarile. Rendiraha asemel nõutakse rentnikult konkreetseid remondi- ja korrastustöid.

Toivo Ärtis

---

Kolm väärikat kandidaati valla teenetemärgile

Koduvald avaldab soovituskirjad, millega volikogu liikmed esitasid valla teenetemärgi kandidaadid.

Teenetemärgi kandidaat Endla Salmistu

Rahvaasemik Helve Tenno esitas teenetemärgi kandidaadiks oma õpetaja Endla Salmistu, keda ta iseloomustas väga nõudliku ja aktiivse koolmeistrina.

Helve Tenno: "Endla Salmistu on sündinud 21. juunil 1921 Kiidjärve vallas. Alghariduse omandas Vastse-Kuustes. Õpinguid jätkas ta Eesti Noorsookasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis, lõpetas Tartu 5. Keskkooli 7. juunil 1941. Siis algas sõda ning ülikool jäi unistuseks.

Tööle asus Endla Salmistu 16. novembril 1944 Vastse-Kuuste Mittetäielikus Keskkoolis õpetajana. Alates 1.septembrist 1945 oli õpetaja Reola Mittetäielikus Keskkoolis. Tulles 1. septembril 1948 koos abikaasa Karl Salmistuga Unipiha Algkooli õpetajateks, ei osanud Endla Salmistu ilmselt veel aimatagi, et jäävad siia n.ö. kogu eluks.

1947. aastal asus Endla Salmistu õppima Tartu Õpetajate Instituuti, mille lõpetas 1950. aastal bioloogia- geograafia õpetajana.

Endla Salmistu on olnud parteitu.

Algusaastad Unipiha Algkoolis olid üsna rasked, sest koolimaja vajas remonti ning kooli ümbrus oli korrast ära. Kuid trots ja nooruslik entusiasm aitasid raskustest üle saada. Remondi tegemisel tulid appi lastevanemad, sest õpetajad Salmistud võeti ümbruskonnas kohe omaks.

Kohe esimesel kevadel (s.o. 1949. a.) asuti kooliümbrust korrastama.

1953. aasta aprillis asuti rajama kooliaeda, mis on toonud palju kuulsust ja au Unipiha Algkoolile. 1956. aastal autasustas Üleliiduline Põllumajanduse Näituse peakomitee kooli väikese kuldmedali ning diplomiga.

Sõjajärgsetel aastatel oli Endla Salmistul ühiskondliku tööna range kohustus esineda agitaatorina, koguda elanikelt riigilaenu ning tegelda viljavarumisega. Need kohustused olid ilmselt üsna ebameeldivad.

Mina õppisin Unipiha Algkoolis õpetajate Salmistute “käe all” aastatel 1958 kuni 1961. Seega oskan isiklikest mälestustest meenutada, kui andunult õpetajad Salmistud oma töösse suhtusid. Kord oli väga range, mitte keegi ei söandanud tundi segada. Tol ajal ei osanud seda hinnata, kuid nüüd oleme me, kõik nende endised õpilased selle ranguse eest väga tänulikud.

Koolis oli isetegevus kõrgel järjel, igal õppeaastal oli kaks pidu Pikksaare rahvamajas – nääripidu ja kevadpidu. Kavas olid laulud-tantsud-luuletused ning kindlasti näidend, mis vahest oli õpetaja Karl Salmistu enda kirjutatud. Peod võeti soojalt vastu, saal oli alati rahvast täis, oma 300 – 400 vaatajat.

Unipiha Algkool võttis alati osa ülerajoonilistest ülevaatustest laulmises ning koolidevahelistest spordivõistlustest. Igalt võistlusest ning ülevaatuselt toodi kaasa ka auhinnalisi kohti.

Kogusime ravimtaimi, vanapaberit ja vanametalli.

Endla Salmistu on aktiivselt tegelnud kohaliku kultuurielu edendamisega, ta organiseeris laulukoori ja näiteringi. Õpitud kavadega esineti Pikksaare Rahvamajas ja käidi ka väljasõitudel.

Unipiha Algkooli ülesehitamine, kuulsakstegemine ja püsimajäämise eest võitlemine on olnud õpetajate Salmistute elutöö.

Aastaks 1986, mil õpetajad Salmistud pensionile jäid, oli nende käe alt läbi käinud ligikaudu 1500 õpilast. Suur tänu neile!

Kahjuks on õpetaja Karl Salmistu juba lahkunud manala radadele.

Endiste õpilaste ja ümbruskonna inimeste arvates väärib Endla salmistu aktiivse haridus- ja kunstielu edendamise eest tunnustamist Kambja valla teenetemärgiga."

Teenetemärgi kandidaat Uno Kondike

Vallavolinik Anne Välja ettepanekul vääriks valla teenetemärki Uno Kondike, kes on andnud kambjalastele eeskuju töömehena, pereisana, isetegevuslasena.

Anne Välja: "Uno Kondike sündis 13.novemril 1932 Valgamaal Helme vallas Linna külas Nopsi talus talupidaja perekonnas.

Kooliteed alustas Helme 6-klassilises Koolis, 1952. aastal lõpetas Tõrva Keskkooli. 1974. aastal lõpetas Väimela Sovhoostehnikumi põllumajanduse elektrifitseerimise täienduskursused. Tõstis erialast kvalifikatsiooni EPA elektrifitseerimise täienduskursustel.

Töömehetööd alustas Tartus Selelektrostrois, kus töötas brigadirina. Tööülesanded tõid Uno Kambjasse. Siin tutvus ta Ehalaine Matsiga ning nad abiellusid 1959. aastal.

Tööalane tegevus

1962. aastal asus Uno Kondike Kambja sovhoosi tööle. 60-ndate aastate algul olid paljud külad veel elektrifitseerimata. Enamik Kambja külade elanikest on tänulikud Uno Kondikesele, kelle töö tulemusena on ka nende kodudes elektrivalgus.

60- ndate aastate lõpul moodustati uue tehnika ja tehnoloogia juurutamise grupp, kus objekte elektrifitseeris Uno Kondike. Kambja sovhoosis valmisid suuremad kuivatid Laksil, Parvel ja Suure- Kambjas. U. Kondike oli nendes kuivatites tehniliste uuenduste sisseviijaks.

Elektrik pidi oma tööülesanded täitma iga ilmaga sõltumata ajahetkest. Lahendada tuli hädaolukorrad kõikides loomakasvatusfarmides ja kuivatites, operatiivselt likvideerida rikked vee- ja katlamajanduses. Appi tuli minna lasteaeda, kooli, haiglasse, samuti ootas teda pimedusse jäänud kodutarbija.

Uno Kondikese tööalast tegevust on alati kõrgelt hinnatud. 1986. aastal anti talle üle Eesti NSV Ülemnõukogu presiidiumi aukiri tööülesannete eduka täitmise eest. Maakondlikult on tema tööd aukirja vääriliseks peetud 1978.a., 1980.a., 1982.a. ja 1988.a. Uno Kondike oli rajooni autahvlil 1978.a. elektrikute kutseala võitjana. Kambja sovhoos on tema tööd tunnustanud 18 aukirja ja medaliga, ta on kantud autahvlile ja premeeritud ennastsalgava ning pikaajalise kohusetruu töö eest.

Uno Kondike valis endale elektriku elukutse, mis eeldas 24-tunnist valmisolekut. Ligi 40 aastat on ta olnud Kambja piirkonna oma ala professionaal. Kambjas hinnatakse Uno Kondikest kohusetundliku ja tubli töömehena, kes on oma alal kompetentne ja kellele võib loota ning kindel olla igas olukorras.

Vanaduspuhkusele jäi Uno Kondike 2000. aastal. Tema nõuandeid elektri alal vajatakse veel tänaselgi päeval.

Isetegevus

Uno Kondike on aastakümnete jooksul laulnud meesansamblis, meeskooris, segakooris. Ta osales mitmel laulupeol. Erinevatel aegadel on ta edukalt esinenud isetegevuskonkurssidel.

Üle veerandsajandi on U. Kondike mänginud puhkpilli nii pidulikel üritustel, kui ka kõige kurvematel hetkedel inimeste viimasele puhkepaigale saatmisel. Pillimänguarmastus on üle kandunud ka Uno kahele lapselapsele, kellega koos mängitakse Kambja puhkpilliorkestris.

Pereisa

Uno ja Ehalaine Kondike on üles kasvatanud neli poissi – Ülo, Ago, Sulev, Jaanus – kõik nad on valinud oma peredele kodukohaks Kambja valla. Kui pojad õppisid Kambja koolis, oli Uno lastevanemate komitee liige. Mitmel korral tunnustati Ehalaine ja Uno Kondikest laste kasvatamise eest, kes õppisid hästi ja olid tublid ühiskondlikus töös. 1999. aastal. tänas Kambja Vallavalitsus neid kodusoojuse, hoole ja armastuse eest laste kasvatamisel. Poegadest on sirgunud haritud ja tublid töömehed, kellele on ikka eeskujuks olnud nende isa. Uno on vanaisaks kuule lapselapsele, kellest kooliealised õpivad Kambja Põhikoolis.

69-aastase mehena töötab ta praegu Kambja lasteaias remonditöölisena. Abikaasaga osalevad Kambja kirikukoguduse tegevuses, koos ollakse aktiivsed pensionärideklubi Tammeke liikmed.

Uno Kondikesel on Kambja valla ees silmapaistvaid teeneid tubli töötajana, isetegevuslasena, pereisana.

Uno Kondikese läheneva 70-aasta juubeli eel teen ettepaneku austada teda 2002. aasta Kambja valla teenetemärgiga."

Teenetemärgi kandidaat Karl Timmusk

Volikogu liige, Kambja Ambulantsi pereõde Irma Drenkhan põhjendas Karl Timmuski kandidatuuri asjaoluga, et meditsiinisfäärist ei olnud veel ühtegi teenetemärgi laureaati ega ka kandidaati.

Irma Drenkhan: "Karl Timmusk sündis 24. jaanuaril 1928 Viljandimaal Pajusi vallas Kalana külas Veskissaare talus oma vanemate esimese pojana. Kokku oli peres neli poega.

Kooli läks Karl 1936. aastal naaberküla Lahavere 4-klassilisse algkooli. Koolis käis kaks venda korraga ühes klassis, nii oli odavam. Õpilasi oli terve kooli peale 30 ja üks õpetaja. Õpetaja oli väga tugev oma eriala spetsialist. Karl sai sealt tugeva põhja alla kogu edaspidisteks õpinguteks. Edukalt sooritatud eksamitega astus ta Viljandi Gümnaasiumi progümnaasiumi esimesse klassi.

Palju segadust tõi muidugi 1940. aasta vene okupatsioon, sõda ja sõjajärgsed aastad. Mitmekordse elukoha vahetusega õnnestus isal ja ka perekonnal pääseda küüditamisest. Isa kuulutati siiski algul rahvavaenlaseks ja hiljem ka kulakuks. Oli isegi ühe aasta vanglas kõrgendatud maksude mittetasumise tõttu. Vaatamata kõikidele raskustele õnnestus siiski kõigil neljal vennal kõrgkoolid lõpetada.

Viienda ja kuuenda klassi käis Karl Jõgeva Algkoolis. Edasi viis tee Tartusse Hugo Treffneri Gümnaasiumi. Selle kooli ta ka lõpetas 1947. aasta kevadel. Sama aasta sügisel astus Karl Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna farmaatsia osakonda. Noore Timmuski meelisteadusharuks oli keemia, kuid sellel erialal algas ülikoolis dokumentide vastuvõtt liiga hilja.

Korraga tal ülikooli siiski lõpetada ei õnnestunud: viimase kursuse lõpus 15. mail 1951. aastal eksmatrikuleeriti ilma motiveeringuta. Pärast Stalini surma avanesid uued võimalused. 1954. aasta kevadel lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli cum laude. Peale ülikooli lõpetamist sai esimeseks töökohaks Tallinna Tartu maantee apteegi juhataja amet.

1954. aastal abiellus Karl Silvia Alametsaga. Silvia oli ametis Tõnismäe apteegis. Perekonna oodatava juurdekasvu tõttu hakkasid nad otsima uut töökohta maale. Maal tagati ka korter. Neile pakuti 1955. aasta hilissügisel töökohti Kambjasse. Alates 7. detsembrist 1955 asus Karl tööle Kambja apteegi juhatajana. Abikaasa Silvia sai alul tööd assistendina, hiljem retseptarina. Nad kasvatasid üles kaks poega. Noorem poeg lõpetas ülikkoli füüsikuna ja töötab praegu Eesti Energia süsteemis.

Terve ülejäänud elu on Karl Timmusk töötanud Kambja apteegis meie kõigi silmade all. Noorena võttis ta osa näiteringi ja maleringi tööst. Ta on olnud aastakümneid rahvakohtu kaasistuja, külanõukogu seltsimeheliku kohtu esimees, samal ajal ka Kambja sovhoosi seltsimeheliku kohtu esimees.

Taasiseseisvumise järel 1992. aasta 1. detsembrist erastas ta Kambja apteegi. Aastad kulgesid aga omasoodu. Tuli mõelda töö lõpetamise peale. 1.mail 1998 müüs ta apteegi teisele omanikule. Peale müüki jäi ta veel poolteiseks aastaks juhatajana tööle ja edasi proviisoriks. Praeguseks ajaks on Karl töötanud Kambja apteegis 46 aastat. Elu apteegis on viimase 10 aasta jooksul tundmatuseni muutunud.

Kambja apteeker Karl Timmusk ja tema proua Silvia on läbi elu olnud kohusetruud ja oma töö spetsialistid. Tänu nendele on püsinud ka Kambja apteek."

Kui valla teenetemärgi kanditaatide soovitajate kihutuskõned kuulatud, asusid volinikud salajasel hääletusel oma valikut langetama. Endla Salmistu kogus 3, Uno Kondike 4 ja Karl Timmusk 6 toetajat. Et teenetemärgi pälvimiseks on vaja valimisprotseduurist osa võtvate volinike häälteenamust (sel korral 7 häält), tuli läbi viia ka teine hääletusvoor, kuhu pääsesid vastavalt teenetemärgi statuudile kaks enim hääli kogunud kandidaati. Uno Kondike kogus ka teises voorus 4 häält, kuid Karl Timmuski poolt andis toetuse 9 vallavolinikku. Seega pälvis tänavuse valla teenetemärgi austatud apteeker.

Toimetuselt: Teenetemärgi laureaadiks valitigi Karl Timmusk.

---

Osaühing Cambi - Kambja valla rõõm ja mure

Jälle on OÜ Cambil üks paljude muredega ja väheste rõõmudega aasta seljataha jäänud ...

Plusspoolele tooksin selle, et Kambja katlamaja on aasta jooksul paremasse seisu viidud: ülemöödunud aastal ei jätkunud tipptundidel sooja vett. Tänasel päeval ei tohiks sooja vee puudust ka tipptundidel olla. Loomulikult võib ette tulla avariisid, mis sooja(vee)tarbijat üldsegi ei rõõmusta. (Kõige värskem näide: jaanuari alguses hakkas lekkima üks kahest soojavee survemahutist. "Lihtsat" keevitust nõudev töö osutus aga ettearvatust raskemaks. Isegi nii raskeks, et kaalumisel on mahuti väljavahetamine, kui vajalikku litsentsi omava keevitaja töö osutub liialt kalliks).

Möödunud sügisel vahetasime puiduhakke tarnijat, kuna senine hakke kvaliteet läks iga aastaga üha halvemaks. Polnud harvad juhused, kui ma peotäie haket tilkuma suutsin panna! Leidsime uue tarnija Võrumaalt Suure Munamäe jalamilt ja siiani oleme rahul. Ja mis kõige olulisem: OÜ Cambi ei maksa enam puiduhakke kuupmeetri eest, vaid tegelikult toodetud soojahulga eest. Mis äraseletatult tähendab seda, et tarnijal ei ole kasulik märga ja madala kütteväärtusega haket vedada ...

Väga tähtis on seegi, et Kambja vallavalitsuse ja OÜ Cambi ühistöö tulemusena suutsime 2001.a. sooja tootmisel ühe megavatt-tunni omahinna viia alla 300 krooni! Täpsemalt 289 kroonini. Olgu siia juurde näitena toodud mõned teadaolevad arvud:

Tartu Tamme Soojus 334 krooni

Tartu Energia AS 354 krooni

Tallinna soojus 350 krooni

Ilmatsalu 528 krooni.

Siia juurde tuleb nii Kambja kui ka näidete puhul lisada riigi poolt sooja hinnale kehtestatud käibemaks 5%, kuid üldpilti see ei muuda.

Kahjuks pole head ilma halvata. Nagu kõik teavad, tõuseb elektri hind. Ka puiduhakke hind tõuseb. Puiduhakkeks vajalikku odavamat toormaterjali (küttepinnud, okas- ja lehtpuu) napib juba praegu. Isegi saepuru järgi on suurem nõudlus, kui pakkuda suudetakse. Mis kokkuvõttes tähendab seda, et sooja tootmiseks kuluva megavatt-tunni hind tõuseb.

Vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale seadusele peab soojatootja teatama tarbijale soojahinna tõusust 6 kuud ette. OÜ Cambi ja Kambja vallavalitsuse arvutuste põhjal tõuseb käesoleva aasta teisel poolel sooja hind 9,4 %. Loomulikult tahavad korteriomanikud teada, palju nad poole aasta pärast sooja eest maksma hakkavad:

1-toaline korter:

sooja hind praegu 255.- kr,

uus hind 278.15,

hinnatõus 23.15.

2-toaline korter:

sooja hind praegu 378.25 kr,

uus hind 412.65,

hinnatõus 34.40.

3-toaline korter:

sooja hind praegu 501.60 kr

uus hind 547.15

hinnatõus45.55.

4-toaline korter:

sooja hind praegu579.55 kr,

uus hind 632.20

hinnatõus 52.65.

Ikka ja jälle ei saa OÜ Cambi jätta puutumata võlglaste teemat. Vallalehes avaldatud nimekiri tõi Cambi kassasse rohkem raha, kui tavaliselt, kuid võlglasi on sellele vaatamata ikka veel liiga palju. Olgu siinkohal ära toodud need korteriomanikud, kes on oma võla päris kustutanud või on seda tunduvalt vähendanud: Juhan Ilves, Tiina Ott, Gabriel Vogelainen, Karin Appleine, Merje Kadak, Elvi Kuusik, Varvara Leib, Teet Daaniel, Maria Lipson, Toivo Koor, Katrin Ader, Marika Anton, Piret Toomsalu ...

Mõni võlguolev korteriomanik aga on minetanud igasuguse häbitunde ja esitanud väljakutse nii OÜ Cambile, kui ka teistele korteriomanikele. Oma avalduses Tartu Maakohtule kirjutab Teet Daaniel nii: "... leian, et Kambja vallalehes avaldatud OÜ Cambi juhataja poolt üürivõlglaste nimekiri sh. minu nimi Teet Daaniel on ebaõiglane ja näib topeltkaristusena. Seoses sellega on minu maine ja nimi määritud ja halvemal juhul võin jääda ilma oma töökohast..."

Ja kõigele krooniks kirjutab Teet Daaniel: "... kohtukulud soovin jagada OÜ Cambiga". Mis lahtiseletatult tähendab, et kuna OÜ Cambi omanik on Kambja vald vallavalitsuse näol, siis poole kohtukuludest peaksid kandma Kambja valla elanikud!

Millise mehega meil siis tegu on? 1999.a. ei tasunud ta 8 kuu arveid, 2000.a. ei tasunud ta 6 kuu arveid ja 2001.a. ei tasunud ta 9 kuu arveid! Sisuliselt kasutas ja kasutab Teet Daaniel OÜ Cambile kuuluvat raha oma äranägemise järgi ja null %-ga. Ja kurdab oma maine ja nime määrimise üle. Siinkohal pean tõdema, et tean veel ainult üht tõhusat vahendit, kuidas selliste arusaamadega mehele hästi kiiresti kõik selgeks saaks teha ...

Võlgu olla ei ole ju hea tunne. Erandkorras on OÜ Cambi nõus võlglase ettepanekul koostama maksegraafiku, et mingisugunegi arvestatav summa OÜ Cambi arvele igal kuul ikka laekuks. Küllalt lihtne on mõni kuu maksmata jätta, kuid väga raske hiljem suurt summat korraga tasuda...

Vallavalitsuse nõudel avaldan jälle suuremate võlglaste nimekirja (võlg üle 3000.- krooni) seisuga 25. jaanuar 2002.a.:

Võlg Võlgnik Aadress

14130.20 Merike Jalakas Männi 11-22

13635.10 Iry Sard Männi 17-4

10993.50 Toomas Tilga Männi 17-11

9100.90 Katrin Ader Männi 15-22

8869.65 Tiina Puusta Männi 11-12

8689.80 Kaido Toomsalu

8024.40 Maire Kolomainen Männi 9-23

7812.30 Karin Appleine Männi 17-6

6890.20 Helju Just

6635.75 Maria Lipson Kase 6-5

6556.20 Piret Toomsalu Männi 17-18

6082.15 Marika Anton Männi 15-24

5726.15 Teet Daaniel Kase 6-1

5293.30 Ülle Käsi Männi 9-15

5234.40 Meelis Kübe Kase 2-1

4697.30 Ljubov Leppik

4356.30 Piret Põder Männi 11-10

4046.40 Nadezda Vään Männi 15-7

3765.30 Jüri Mihkelson Männi 11-13

3660.05 Maarja Juske Männi 11-16

3577.05 Artur Ilmjärv Kase 2-5

3406.40 Toivo Koor Männi 15-8.

Lõpetuseks: Kambja aleviku väga tublil heakorrameistril Koit Paadel on edasi anda üks palve: kui mõni prügikonteineritest on täis, siis palun ärge valage prügi konteineri kõrvale maha, vaid viige "Kulbergi aia taha" konteineritesse. Seal on alati vaba ruumi...

Heiki Kortspärn,

OÜ Cambi juhataja

---

Vallavalitsuse jaanuarikuu teated

2002. aasta jaanuaris oli 2 vallavalitsuse istungit. Kokku anti 10 korraldust.

* kinnistu ostu-müügilepinguid vaadati läbi 4, vallavalitsus otsustas ostu-eesõigust mitte kasutada.

* maade erastamisi 1

* toimus üks kinnistu jagamine

* alkoholi müügi tegevusluba väljastati 2 ettevõtjale

* sotsiaalkomisjoni ettepanekul määrati hooldajad kolmele hooldust vajavale isikule

* seoses raamatukoguhoidja Jaanika Kutsari töölt lahkumisega kinnitas vallavalitsus Kambja Külaraamatukogu uueks juhatajaks Andres Madisson'i

* OÜ Cambi taotlusel kinnitati keskkütte ja sooja vee eest võetava tasu hinna tõus alates 1. augustist 2002.a 9,4% võrra. Seni kehtiv hind 2.89 krooni , uus hind 3.15 krooni 1m ³ köetava ruumi eest.

Detailplaneeringu algatamine

Vallavalitsuse 8. jaanuari 2002 korraldusega nr 790 algatati Lalli külas Lalli paisjärve detailplaneering, mille eesmärgiks on planeeritava alal sihtotstarbe muutmine ja õigusliku aluse loomine paisjärve projekteerimiseks ning ehitusõiguse määramine hüdroelektrijaama ehitamiseks.

Koostas: Hella Sule

Aasta 2001: kuritegevus Kambja vallas kasvas

Registreeriti 92 kuriteosündmust, neist 83 olid salajased vargused ja 3 ärandamised

Kurikaelad jõulupuhkusel?

Detsembrikuus 2001 registreeriti vaid üks Kambja vallas toime pandud kuritegu.

Ajavahemikul 14. –20. detsember on Kambja vallas Rebase külas uste kaudu sisse tungitud talumajja. Varastatud on kohvikeetja ja sõjaväeohvitseri vormiriietus.

Tartumaa kuritegevuse statistika 2001. aastal

Võrreldes 2000. aastaga on Tartu maakonnas eelmisel aastal kuritegevuse kasv pidurdunud: kui 2000. aastal tõusis kuritegevus 43%, siis 2001. aastal see langes 7,1%.

Tartu maakonnas registreeriti möödunud aastal kõige enam II astme kuritegusid - 1141 sündmust, mille hulk on 2000. aastaga võrreldes langenud 8,5%. Kõige raskemaid – I astme kuritegusid sooritati 22 – see on 37,5% rohkem kui üle-eelmisel aastal. Seevastu on aga I astme kuritegude avastamiseprotsent kõrge – 86%. I astme kuritegude eest määratakse raskeima karistusena tähtajaline vabadusekaotus üle kaheksa aasta või eluaegne vabadusekaotus. II astme kuriteo eest on maksimumkaristus kaheksa aastat.

Aastaga on suurenenud varguste, narkokuritegude ja huligaansuste osakaal. Korterivargused on kasvanud 32% ning sõidukitevargused 14%. Enamasti tegutsevad vargad salaja, kuigi salajaste varguste üldmaht on veidi langenud. Avalikke vargusi seevastu pandi toime 18, üle-eelmisel aastal 12. Narkokuritegusid oli 2000. aastal 1, eelmisel aastal aga 4. Samuti hoitakse tihedamalt ebaseaduslikult enda käes relvi – 23 juhtumit ehk 91% kasv võrreldes eelneva perioodiga.

Üldjoontes on aga kuritegevus vähenenud. Positiivse näitajana on vähenenud tahtlikud tapmised 14%. Isikuvastaste kuritegude avastamisprotsent on kõrge ning süüdlastele määrab karmi karistuse kohus. Röövimisi pandi eelmisel aastal toime 60% vähem, kelmusi 53% ja majanduskuritegusid 82% vähem kui 2000. aastal.

Linnas ja maakonnas kokku toime pandud kuritegude arv vähenes aastaga 2,3% ning maakonna kuriteod moodustasid koguarvust 24%.

Kuritegevuse statistika Kambja vallas 2001. aastal

Kambja vallas registreeriti aasta jooksul 92 kuriteosündmust. Enamuse moodustasid salajased vargused, mida oli 82 sündmust. Pandi toime ka 3 ärandamist. Aastaga on kuritegevus veidi kasvanud. Lugupidamisega,

Liina Pissarev

Tartu Politseiprefektuuri pressigrupis

---

Noorsoopolitsei aruanne aastast 2001

2002. aasta on rõõmuhõisete ja raketipaukudega vastu võetud ja nüüd on aeg teha kokkuvõte möödunud aastast. Anname teada, kuidas see aeg sujus noorsoopolitsei andmetel.

Tartu Politseiprefektuuri alaealiste õiguserikkujate andmepangas oli 31. detsembri 2001.a. seisuga arvel 4 alaealist Kambja vallast. Alaealine LU on vahepeal saanud täisealiseks ja seega on antud tema arvestuskaart arhiivi. See aga ei päästa teda kohtukulli küünte vahelt, sest kohtutee tuleb tal ikka läbi käia, mis sest, et vanust juba 18. Noormees JS on lisandunud Tartu Politseiprefektuuri alaealiste õiguserikkujate andmepanka seoses kahtlustatavaks tunnistamisega kuriteo sooritamises.

Kogu 2001. aasta jooksul oli noorsoopolitseiga tegemist 84 alaealisel lapsel (neist 7 tütarlast) ja 22 lapsevanemal. (I poolaasta jooksul oli noorsoopolitseiga tõsisem jutuajamine 52 Kambja valla alaealisel).

2001 aasta teisel poolel on koostatud haldusõiguserikkumise protokolle viiele alaealisele Kambja vallas:

25. augustil 2001 kella 23.10 ajal pani Kambja vallas elav 13-aastane neiu KK toime pisivarguse, varastades Tartus, Ujula tänava kauplusest 5 kleepsu ja korrektuuri rolleri summas 109.40 krooni eest. Haldusõiguserikkumiste seadustiku (HÕS) § 10 sätestab haldusvastutuse ea. HÕS § 10 lg2 annab teada, et isik, kes pani toime pisivarguse võetakse haldusvastutusele 13-15 aasta vanuselt. Seega neiu KK võeti haldusvastutusele. Talle koostati haldusõiguserikkumise protokoll HÕS õ 144¹ lg1 tunnustel ning karistati rahatrahviga 53 krooni suuruses summas. See on veel eelmise rahatrahvi määramise korra järgi. Muudatus seaduslikes aktides tõid kaasa ka muutused rahatrahvide arvutamises. Nimelt arvestatakse rahatrahvi nüüd trahviühikutes. Üks trahviühik on kindlaks määratud rahasumma - 60 krooni.

29. oktoobril 2001 kella 13.30 ajal suitsetasid alaealistena 15-aastane KK ja 14-aastane RK Tartus, Soola tänava maaliinide bussijaamas sigarette. Mõlemale noormehele koostati haldusõiguserikkumise protokoll HÕS § 152¹ lg1 tunnustel, mis keelab alaealise poolt tubakatoote tarbimise. Halduskaristuseks määrati mõlemale noormehele rahatrahv 1 trahviühik, s.o 60 krooni. Võimalik karistus selle teo eest on kuni 10 trahviühikut, s.o (10x60 krooni) 600 krooni. Seega Üks sigaret võib maksma minna 600 krooni!?

5. novembril 2001 juhtis Kambja valla 16-aastane noormees KK mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus t. Koostati haldusõiguserikkumise protokoll HÕS § 101 lg1 tunnustel ja karistuseks määrati rahatrahv 30 trahviühikut, s.o 1800 krooni.

Siinkohal võiks noortele meelde tuletada, et mootorsõidukiga on lubatud teil oma sõidukogemusi arendada ja -oskusi lihvida põllukamaral (kokkuleppel omanikuga) ning sõiduteele (siin on mõeldud ka kruusa- ja karjateed) liiklema võite minna alles vastava kategooria juhiloa olemasolu korral.

Ütlus, et “ega juhiload ei sõida” on muidugi õige, aga rahatrahv tuleb maksta ju Teil. Ning kes tagab lapse ohutuse liikluses…

9. novembril 2001 liikus pimeda ajal valgustamata teel (Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 189 km) kasutamata helkurit 16-aastane nooruk KV. Talle koostati haldusõiguserikkumise protokoll HÕS § 105 lg1 tunnustel ja karistati rahatrahviga 1 trahviühik, s.o 60 krooniga.

Näe ise ja ole nähtav!

Kas tõesti on siin tarvilik meelde tuletada helkuri vajadust pimedal ajal?

Karistuseks helkuri mittekandmise eest pimedal ajal valgustamata teel on seaduse alusel maksimum 10 trahviühikut, s.o kuni 600 krooni. Lihtne arvutus näitab, et sellise rahasumma eest on võimalik kogu perekonnale helkureid osta.

Paraku saab inimene helkuri vajadusest aru alles siis, kui ta ise istub autorooli taga. Siis ta kirub jalakäijaid, kelle ilmumine nägemisulatusse toimub sageli viimastel sekunditel.

Paraku jäetakse arvestamata aga enda ohutus ja vajadus kasutada helkurit, kui väljutakse sõidukist ning muututakse ise automaatselt jalakäijaks.

Loenguid ja üritusi on korraldatud 2001 aasta teisel poolel kõikides Kambja valla koolides.

Liiklusloengutega käidi külas kõikide koolide esimestes klassides kooliaasta alguses. Siis arutati lastega liiklemist kodust kooli ja tagasi. Teavitati neid ka helkuri kasutamise vajadusest pimedal ajal. Tuletati meelde õiged teeületamise kohad ja kord ning tutvustati liiklusmärke, mis on meie kodumajade juures liiklust reguleerimas.

Kõneldi muudestki probleeme tekitavatest asjadest. Õpetajate arvates on meie koolides kõige suuremaks probleemiks mitte kaasõpilaste kiusamine vaid suisa nende arutu peksmine. Pekstes püütakse lahendada omavahelisi probleeme, mis on juba hommikul kooliteel alguse saanud ning leiavad siis väljundi vahetundide ajal kas klassiruumis või kooliõuel. Ähvardamised jätkuvad ka peale tundide lõppu koduteel.

“Peatu, kuula, vaata” ja “NB! Sinu ees on sõidutee”

Kuuste Põhikooli õpilastega käidi 24. septembril 2001.a. Põlva maanteel Vana-Kuuste bussipeatuse juures ülekäiguraja ette märgusõnu kirjutamas. Nendeks oli “Peatu, kuula, vaata” ning “NB! Sinu ees on sõidutee” seda kõike tehti projekti “Vöötrada” raames. Maanteele sõnu kirjutama said vaid need 5.-6. klassi õpilased, kes kogusid enam punkte 19.septembri läbi viidud liiklusviktoriinis. Nendeks õpilasteks olid: Urmas Silm, Elerin Vesso, Lauri Kivimaa, Taavi Rossmann, Madis Polikarpus, Tarmo Rannik, Elise Sule, Anni Ojala, Victoria ja Germo. Šabloonide abiga teksti kirjutamine toimus kahjuks sombuse ilmaga ja värskelt märjaks sadanud asfaldi peale. Sellest tingituna on praeguseks ajaks see tekst ära kulunud. Loodan väga, et lastel on edaspidi ka ilma abistava tekstita meeles tee ületamise õige kord ja koht.

Loodame ka edaspidi meeldivale koostööle.

Nelly Ruuge,

kriminaalpreventsiooni- ja noorsootalituse nooremkonstaabel

Jõulurõõmust Unipiha koolis ja Tõrviku seltsis

Kõiki euronõudeid eirates toodi jõulupühade eelõhtul Unipiha algkooli ühte klassituppa õled põrandale maha.

“Vaevalt, et Euroopa Liidu tuhandete lehekülgede kaupa olevates direktiivides midagi selle kohta kirjas on. Maasika läbimõõdu ja kurgi painde kohta küll, kuid õlgede pikkuse ja kvaliteedi kohta ei maksa sealt ridu otsida,“ sõnas uudishimulikele õpetaja Eha Jakobson. „Euroopa Liidu maades tunti seda kommet taludes ehk enne sõda veel.“

Tavapärase jõulunäidendi asemel tutvusid lapsed seekord meie esivanemate jõulukommetega. Saalis olid seepärast jõuluvana kõrval ka Tahma-Toomas ning jõulusokud.

Miks just õled?

Minu kõige eredam jõulumälestus on seotud õlgede tuppa toomisega sügaval nõukogude ajal hulk aastaid tagasi ühes Saaremaa talus.

Nende õlgede lõhn ning kuldkollaselt läikiv värvus on midagi sellist, mis on seotud siiani tõelise jõulutundega.

Isegi metsast kuuse toomine ja küünalde süütamine hämaras ja salapäraseks muutunud toas pole seda tunnet suutnud varjutada.

Vast seepärast tulidki selle aasta viimasel koolipäeval Unipiha kooli ühe klassiruumi põrandale õled. Aastakümnete pärast meenutavad ehk tänased õpilased just neid jõule, kus nad õlgedel vägikaikavedu ja sõrmkooku said teha. Priid õppetükkidest, käskudest-keeldudest. Ees õhtu täis jõuluvana ootust ja kingitusi, pikk talvine koolivaheaeg.

Rukkiõlgede saamine osutus lihtsamaks

Üks kuu enne jõulupidu helistasin Vunni talu peremehele Ants Zeigole ja rääkisin talle oma ideest. Kui telefonitoru tükiks ajaks vakka jäi, arvasin, et ta vastab mulle keeldumisega. "Mul väga ilusaid ei ole," kostus siiski mõne hetke pärast kohmetunult teisel pool toru.

Hingasin kergendatult. "Nad on väljas kuhjas. Eks pea sealt ilusamaid otsima," lausus ta, nagu paludes andestust selle eest, et õled nii ilusad ei saa, kui soovin.

Pärast telefoni hargile panemist hämmastas mind kõige enam see, et ta ei imestanud selle üle, et klassituppa õlgi tahan saada.

„Väga vahva ettevõtmine,“ tänasid lapsevanemad vaadates kooli jõulupuul õlgedes hullavaid tüdrukuid-poisse. “Tahame edaspidigi teha nii, et iga laps saaks endale meie koolist kaasa just sellise jõulumälestuse,“ lubas emadele õpetaja Eha Jakobson.

Lapsevanematest osutus kõige söakamakas Merle Miilmann, kes vägikaikaveos kõiki soovijaid ühe käega üles tõmbas.

Lembit Jakobson

Teist korda "Sitta kah!"

Detsembrikuu Koduvalla ilmumise järel võttis peatoimetajaga nii telefonitsi kui näost näkku ühendust Ellen, kes naabrimees Olevi sõnade kohaselt olla kandnud sõnnikut tema laste kelgukünkale, otse ridaelamu akende alla.

Ellen palus kõnealuse vahejuhtumi kohta lehelugejaile teatada, et tema kandis sõnnikut maa väetamiseks ning mingit vihavaenu selles ettevõtmises ei olevat olnud. Ta oli pahane, et lehes avaldatud naabrimehe jutt seadis teda halba valgusesse ning pidas seda kõigiti põhjendamatuks. Naabrimees "tervitavat" teda nüüd hüüdega "Sitta kah!"

Ka ei vastavat sugugi tegelikkusele naabrimehe arvamused ridaelamu keldris asuva ühissauna remondi ja remondi eest tasumise asjaolude kohta.

Peatoimetajana olen öelnud nii Olevile kui Ellenile, et Koduvald ei mõista ega peagi mõistma kohut ega õigust. Tõde ja õiglust seavad jalule politsei ja kohus. Ajaleht avaldab siiski vaid toimetusse pöörduvate inimeste väiteid, kuid väidete õigsus sõltub konkreetsetest väitjatest.

Näikse, et kuulsate kirjanduslike naabrimeeste Oru- Pearu ja Mäe- Andrese kombed elavad edasi ka XXI sajandil.

Hea lugeja, ehk aitad toimetusel otsustada, kas eeltoodud vahejuhtumeid peaks leheveergudel peegeldama või sootuks maha vaikima?

Toivo Ärtis

---

Koolipäev Päkapikumaal ja Pähni metsas

Üleriigilise 2.-9. klassi õpilastele korraldatud metsaraamatute konkursil auhinnatute hulka valiti 205 kooli hulgast Tartumaalt ka Unipiha Algkool.

Sagadi Looduskooli ja Eesti Ühispanga korraldatud konkursi auhinnaks oli talvepäev metsas.

Mõniste Päkapikumaal

"Kas kõigil on kõhud putru täis," küsis õpetaja Eha pärast seda, kui Kammerist pealetulijad oma kohtadele olid istunud.

Esmaspäev algas seekord Unipiha kooli lastele tavatult: tundide asemel veedeti koolipäev hoopis Päkapikumaal ja Pähni metsas.

Pärast ligi kahetunnist bussisõitu, kus esimest korda Päkapikumaale sõitjad aeg-ajalt üle bussi hüüdsid: "Kus see maa ometi on?" ja aknast seda silmadega otsisid, jõudsime Pähni Loodusmajja.

Pärast väikest kehakinnitust ja üksteisega tuttavaks saamist joonistasime ja kirjutasime metsa kohta luuletusi. Need jäid loodusmajale kingituseks.

Mõniste Päkapikumaale oli Pähnilt poolt tundi bussisõitu. 82 päkapikku tegutsevad seal valgest pimedani, et lastele tutvustada eri maade jõulukombeid.

Saime teada, kuidas võetakse jõule vastu Udmurtias, Taanis, Ameerikas, Venemaal, Hiinas, Indias, Soomes, Aafrikas ja Eestis. Iga laps sai endale kaasa tulevaks aastaks kaitseingli, visata soovisaabast, maitsta jõululeiba ja piparkooke. Kõigile oli uudiseks, et uusaasta rakettide tulistamise komme pärineb Peeter Suurelt Venemaalt ning uus aasta algas enne Peeter I hoopis 1. septembril. Et Taanimaal käib lastele kinke jagamas mitte jõuluvana, vaid suure koheva sabaga jõulukass.

Kuna 2002. aasta loomaks on hobune, paitasime ja patsutasime India "hobust". Meie rahvalaul "Hobusemäng" meeldis talle aga nii, et ta hakkas rõõmust kepslema ning kaasa tantsima.

Ka eesti jõuluvanale meeldis meie rahvalaul "Tule vällä pääväkene!" Tänutäheks kinkis ta igaühele ilusa punase õuna.

Pärast seda, kui buss Päkapikumaalt liikuma hakkas, lausus neljanda klassi tüdruk Riina Org: "Ma oleksin tahtnud sinna jäädagi."

Lõke talvises metsas

Meie giidiks sel madalal talvepäeval oli vana metsamees Vello. Pärast Päkapikumaad ootasid meid ees metsavenna punkrid Vastse-Roosas ja lõke talvises metsas.

Poisid uurisid väga tähelepanelikult, kuidas punkrid ehitatud olid. Kuidas suits välja pääses ning kus metsavennad punkris magasid.

Lõkke tegemisega talvises metsas, kus kuivanud oksarisu maas vedelemas pole, said poisid üllatavalt hästi hakkama. Möödunud aasta kehalise kasvatuse tund, kus lõket talvises metsas tegime ja kartuleid küpsetasime, oli kõigil hästi meeles.

Sel ajal, kui meie giid teetermoste järel loodusmajas käis, oli meil lõke üles tehtud ning giidi tulles võis vorstide küpsetamine alata.

Oi, kuidas maitsesid talvises, pisut hämarduvas metsas lõkkel paistetatud vorstid!

Istusime ühel tuulest murdunud männitüvel ja nautisime lund, vaikust ning hämarduvat metsa. "Ärge kustutage veel lõket," hüüdis aeg-ajalt Kait. "Ma tahan seda nautida!"

Lõket me metsa siiski põlema ei jätnud, mis sest et ümberringi oli lumi.

Lembit Jakobson

Comenius lähendab kaugeid maid

Unipiha Algkoolil on sõpruskoole Rootsist Itaaliani. Nendega suheldakse inglise keeles Interneti vahendusel.

26.-30. novembrini. tähistati esimest korda terves Euroopas sõpruskoolides Comeniuse nädalat. (Comenius oli tšehhi õpetlane, kes elas üle 400 aasta tagasi ja rajas tänapäeval nii harjumuspäraseks saanud klassi ja tunnisüsteemi.)

Emakeele ja inglise keele tundides kirjutasime soovid, mis meilitsi ka teele läksid.

Riina Org 4. klassist soovis kõigile lastele häid hindeid tunnistusele, et nad iial õppimisele alla ei annaks, oleksid sõbrad ja ei vihkaks teisest rahvusest inimesi. Et nad teaksid, et me neile head soovime ning nende peale mõtleme.

Kait Krull tahtis, et nendes maades iialgi sõda ei oleks ning koolimajad pommide läbi mürsulehtriteks ei muutuks. Uku Künnapuu soovis, et nendes riikides elu läheks järjest paremaks ning õnnelikumaks.

Õpetaja, kas sa tead?

Kuna ainsana on kõiki sõpruskoole külastanud õpetaja Eha Jakobson jagus küsimusi talle küllaga. Kas Rootsi koolides on lastel söökla? Mismoodi nad riides käivad? Kas Itaalias on kuningas? Kas seal purskavad geisrid? Mis keeles tuleb Itaalias rääkida?

Fotosid ja pildiraamatuid vaadates panid kõige rohkem lapsi ahhetama palmid ja sini-sinine Vahemeri, apelsini- ja mandariinipuud, mis kasvavad Sitsiilias tänavate ääres.

"Ja keegi ei võtagi sealt apelsine," imestas 3.klassi poiss Steve. "Kas sa lendasid sinna lennukiga? Pealpool pilvi?" uudistas ta edasi.

Comeniuse nädala jooksul said Unipiha lapsed teada, et meie sõprusmaades elavad samasugused uudishimulikud poisid-tüdrukud, kes käivad koolis, on vahel rõõmsad, vahel kurvad Et ajaloos õpivad nad Eesti asemel Itaalia või Sloveenia ajalugu, aga matemaatika on sama, mis Unipiha kooliski.

"Kas asjad on kallimad kui meil?" tahtsid nad veel õpetaja Ehalt teada. "Jah, on. Ma ei ostnud sealt mitte midagi muud kaasa kui postkaarte mälestuseks".

Koos vaatasime kahe kooli- Unipiha Algkooli ja Löberödi Põhikooli- rootsi-eesti kokandusalast sõnaraamatut.

Uhke tunne tuli küll peale teadmisest, et meie tehtud kalender ja kokaraamat on laiali nüüd Euroopa kolides.

Comeniuse projekt jätkub selgi õppeaastal. Tänavu tutvume sõprusmaade laste tulevikunägemustega ja kodukoha kivimitega.

Lembit Jakobson

---

" Toimetulekutoetusest on õigus saada…"

Toimetulekutoetuse määramise ja maksmise kord Kambja vallas

Kinnitatud Kambja vallavolikogu määrusega nr 36 24.01.2002

Üldalused

1. Toimetulekutoetust on õigus saada Kambja valla elanike registrisse kantud üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast alalise eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri.

2. Toimetulekupiiri kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks.

3. Perekonna teise ja iga järgneva liikme toimetulekupiiri suurus on 80 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiiri suurusest.

4. Toimetulekutoetuse määramise aluseks on perekonna puhul kogu perekonna sissetulek, kusjuures perekonnaliikmeteks loetakse toetuse taotlejat, temaga abielus või abielulistes suhetes olevat, samas eluruumis elavat isikut, nende ülalpidamisel olevaid lapsi, vanemaid või teisi isikuid, kes kasutavad koos ühte või enamat sissetulekuallikat ja kellel on ühine majapidamine või sissetulekud.

5.Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonna koosseisu perekonnast ajutiselt eemalviibivad Eesti Vabariigi riiklike või Haridusministeeriumi koolituslubasid omavate õppeasutuste päevases õppevormis õppivad õpilased ja üliõpilased ning ajateenijad juhul, kui nende rahvastikuregistrisse kantud alalise elukoha aadressiandmed langevad kokku perekonna elukoha aadressiandmetega.

Toimetulekutoetuse taotlemine

6. Toimetulekutoetuse taotleja esitab jooksva kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks hiljemalt 20. kuupäevaks vallavalitsusele avalduse.

7.Taotleja märgib avalduses kõigi toimetulekutoetuse määramisel arvesseminevate isikute nimed ja isikukoodid või sünniajad.

8. Taotleja perekonnaliikmed, kes elavad alaliselt Kambja vallas, kuid kelle rahvastikuregistri järgne alaline elukoht ei ole Kambja vallas, esitavad registrijärgse omavalitsuse tõendi selle kohta, et ei ole taotlenud sealt toimetulekutoetust.

9. Toimetulekutoetuse saamise avaldusele lisab taotleja alljärgnevad dokumendid:

9.1. esmakordsel pöördumisel alalise eluruumi kasutamise õigust tõendav dokument;

9.2. üksi elava isiku või perekonnaliikmete eelmisel kuul saadud sissetulekuid ning sellest maha arvatud tulumaksu ja elatise suurust tõendavad dokumendid. Kui mõne sissetuleku liiki ei ole võimalik tõestada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja selle suurust oma allkirjaga;

9.3. saadud elatist tõendavad dokumendid;

9.4. jooksval kuul tasumisele kuuluvaid alalise eluruumi alalisi kulusid tõendavad dokumendid;

9.5. töötul töötu kaardi;

9.6. üle 16 aasta vanustel õpilastel kehtiv õpilaspilet või koolitõend iga aasta või õppesemestri (poolaasta) alguses või vastaval nõudmisel.

10. Sotsiaalnõunikul on vajadusel õigus nõuda toetuse taotlejalt, asjaomastelt asutustelt ja ametkondadelt täiendavaid andmeid ja dokumente perekonna sissetulekute ja vara kohta. Kui vajalikud dokumendid tähtajaks ei laeku, jäetakse taotlus läbi vaatamata. Kui viivituse on põhjustanud mõjuvad asjaolud (haigus vm.), võidakse taotlus läbi vaadata jooksva kuu viimasel tööpäeval.

11. Perekonna sissetulekute varjamise või valeandmete esitamise korral lõpetatakse toetuste määramine kogu eelarveaastaks ning alusetult väljamakstud summad nõutakse tagasi kohtu korras.

Toimetulekutoetuse arvestamise alused

12. Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, jooksval kuul tasumisele kuuluvad alalise eluruumi alalised kulud ning kehtestatud toimetulekupiir.

13. Perekonna toimetulekupiiri arvutamisel ei võeta arvesse töövõimelisi mittetöötavaid perekonnaliikmeid, kes mõjuvate põhjusteta on keeldunud pakutavatest töödest. Erandi moodustavad isikud, kes on:

13.1. kodus alla 3-aastase lapsega;

13.2. kodus nelja ja enama lapsega, kuni noorim laps lõpetab 1. klassi;

13.3. kodune alla 18-aastase invaliidiga;

13.4. ametlikult vormistatud hooldajaks järelevalvet või pidevat hooldamist vajavale inimesele.

14. Toimetulekutoetuse arvestamisel ei arvata üksi elava isiku või perekonna sissetuleku hulka:

14.1. ühekordseid toetusi, mida on üksi elavale isikule, perekonnale või selle liikmetele makstud riigi- või kohaliku eelarve vahenditest;

14.2. puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus ja hooldajatoetus;

14.3. riigi tagatisel saadud õppelaenu.

15. Igakuist regulaarset sissetulekut mitte omava isiku toimetulekutoetuse arvestamise aluseks võetakse toimetulekutoetuse taotlemisele eelneva kuue kuu keskmine sissetulek.

16. Toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse arvesse eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normid ning alljärgnevad alalise eluruumi alalised kulud:

16.1. tegelik korteriüür või hooldustasu vastavalt üüriteatisele, kuid mitte rohkem kui Kambja Vallavolikogu poolt kehtestatud üüri piirmäär eluruumi ühe ruutmeetri kohta kuus;

16.2. tarbitud vee ja kanalisatsiooniteenuste maksumus vastavalt arvele;

16.3. kütteks ja soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus:

16.3.1. tsentraalküttega elamutes vastavalt arvele;

16.3.2. kui eluruumi on võimalik kütta ainult elektriga, kütteks tarbitud elektrienergia maksumus vastavalt arvele, kuid mitte rohkem kui 12 krooni ühe elamispinna ruutmeetri kohta talveperioodil (01.oktoobrist 30.aprillini);

16.3.3. talveperioodil (01.oktoobrist 30.aprillini) elamu kütteks tarbitud tahkekütuse maksumus vastavalt arvele, kuid mitte rohkem kui 6 krooni ühe elamispinna ruutmeetri kohta;

16.3.4. tarbitud majapidamisgaasi maksumus vastavalt arvele, kuid mitte rohkem kui 30 krooni perekonnaliikme kohta;

16.4. tarbitud elektrienergia maksumus vastavalt arvele, kuid mitte rohkem kui 1 kroon elamispinna ruutmeetri kohta talveperioodil (01.oktoobrist 30.aprillini) ja 50 senti suveperioodil;

16.5. maamaksukulud, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind, vastavalt teatisele;

16.6. hoonekindlustuse kulud, mis on arvestatud kasutatavale eluruumile, kuid mitte rohkem kui 200 krooni.

17. Alalise eluruumi alaliste kulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust ei arvata toimetulekutoetuse määramisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate alalise eluruumi alaliste kulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse vahendite arvelt.

18. Toimetulekutoetust on õigus taotleda kuni 3 kuu eluasemekulude võlgnevuse korral juhul, kui taotleja on asunud võla likvideerimisele.

Toimetulekutoetuse määramine ja maksmine

19. Toimetulekutoetus määratakse jooksvaks kuuks. Eelnevate kuude eest toimetulekutoetust tagasiulatuvalt ei määrata.

20. Toimetulekutoetus määratakse pärast kõigi nõutud dokumentide esitamist sellises suuruses, et üksi elaval isikul või perekonnal oleks koos perekonnaliikmete sissetulekutega sissetulek toimetulekupiiri ulatuses, pärast käesolevas korras nimetatud ulatuses ja struktuuris eluruumi või elamispinna alaliste kulude tasumist. Üksikisiku või perekonna poolt jooksval kuul tehtud muid kulutusi toimetulekutoetuse määramisel arvesse ei võeta.

21. Toimetulekutoetuse määramist kontrollib vallavolikogu sotsiaalkomisjon. Kõik toimetulekutoetuse määramisel tekkinud eriolukorrad arutatakse sotsiaalkomisjonis läbi ning võetakse vastu otsus, millest teavitatakse toetuse taotlejat.

22. Toimetulekutoetuse määramisel võib täiendava kuluna arvesse võtta õppeasutuse poolt isikule ajutiselt kasutada antud elamispinna kulud õppetöö tegeliku toimumise kuul.

23. Toimetulekutoetuse võib jätta määramata, kui:

23.1. töövõimeline kaheksateistkümne-aastane kuni vanaduspensioniealine isik ei tööta ega õpi ja on korduvalt ilma mõjuva põhjuseta keeldunud pakutavast tööst või osalemast vallavalitsuse poolt korraldatavas iseseisvale toimetulekule suunatud rehabilitatsiooni- või õppeprotsessis;

23.2. isikule, kellel endal või kelle eestkostetaval on õigus elatist saada, kuid kes keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast;

23.3. kui sotsiaalkomisjon teeb otsuse, et isikul või perekonnal on toimetulekuks piisavalt vahendeid;

23.4. toetuse taotleja või tema perekonnaliikmed kasutavad toetusena saadud summasid mitteotstarbekohaselt (alkoholi tarvitamine vms).

24. Toimetulekutoetuse summadest võib ülekande korras tasuda taotlejale või tema perekonnaliikmetele osutatud teenuste eest (koolilõuna, lasteaia toidu- ja õppevahendite kulud, ravimiarved, eluruumide alalised kulud jms) juhul, kui toetuse taotleja esitab vastavasisulise kirjaliku taotluse koos toimetulekutoetuse taotlusega.

25. Arvestatud toimetulekutoetuse summa makstakse toetuse saajale pärast otsuse tegemist tema pangakontole, posti teel (saaja kulul) või sularahas, arvestades taotleja eelnevalt väljendatud soovi.

---

Juubilarid ja eakad sünnipäevalapsed veebruaris

26.02 Salme Parv Suure-Kambja 97.

27.02 Lilli-Alide Saar Kaatsi 96.

07.02 Charlotte Lööndre Kullaga 92.

18.02 Agnes Oks Raanitsa 92.

02.02 Aino Sirk Reolasoo 91.

28.02 Martin Polikarpus Vana-Kuuste 86.

03.02 Robert Kuiv Vana-Kuuste 81.

17.02 Linda Sai Sirvaku 81.

17.02 Arnold Kanep Vana-Kuuste 81.

16.02 Herta Hirvesoo Sipe 80.

18.02 Asta Sirelpuu Kambja 80.

28.02 Erna-Rosine Panksep Pühi 80.

20.02 Linda Suits Kambja 75.

25.02 Toivo Kiuru Kambja 75.

10.02 Rosine Müller Kaatsi 70.

23.02 Veera Raag Pühi 70.

25.02 Anna Roos Madise 70.

28.02 Vilve Saal Vana-Kuuste 70.

03.02 Heino Kiudma Kambja 60.

On suurde lumevaipa end mässinud maailm.

Ta midagi ei taipa, sest kinni on ta silm.

Ning lill ja loom ja rohi kõik magab sügavalt.

Vaid metsa magus nohin on kuulda teki alt.

Võib üle laia lauba tal jänes kapsata

ja ripsmeist pealekauba paar kõrtki napsata,

sest suurde lumevaipa on mässitud maailm.

Ta midagi ei taipa ja kinni on ta silm.

Ellen Niit

Kaunist talveaega, tervist ja õnne soovivad kõigile Kambja valla

veebruarikuu sünnipäevalastele

Kambja Vallavolikogu ja Vallavalitsus

Teateid loomakasvatajatele

Lugupeetud põllumajandusloomade omanikud!

Juhime Teie tähelepanu asjaolule, et alates 1. jaanuarist 2002 on: Toiduseaduse, Veterinaarkorralduse seaduse, Loomatauditõrje seaduse ja Loomakaitseseaduse muutmise seaduse (RT I 2001,93,566) § 54 lõige 1 kohaselt loomaomanik kohustatud koheselt teavitama põllumajanduslooma surmast, loomade ulatuslikust haigestumisest või hukkumisest veterinaararsti.

Füüsilised ja juriidilised isikud vastutavad seaduse nõuete mittetäitmise eest haldusõigusrikkumise seaduses (RT I 1992, 29, 396; RT I 1999, 41,496, 45 õiend) ja kriminaalkoodeksis (RT I 1992, 20,288; RT I 1999, 38,485) sätestatud korras.

Seoses eelpooltooduga palume loomaomanikel informeerida oma looma surmast vastavas piirkonnas töötavat veterinaararsti või antud piirkonna volitatud veterinaararsti.

Volitatud veterinaararstide kontaktandmed:

Kambja valla Vana-Kuuste piirkond:

Lembit Henno 055 675 337; 412 366

ülejäänud Kambja vald:

Ene Kiudma 055 696 932; 416 218.

Täiendav informatsioon Tartumaa Veterinaarkeskuse telefonilt: 40 05 50 või 0 50 53 393

Tartumaa Veterinaarkeskus

Lehmapidajatel on aeg toetust nõutada

Piimalehmatoetus on tulutoetus, mida makstakse põllumajandus-tootjatele selleks, et nad saaksid suurendada oma tootmise tasuvust ja sissetulekut.

Piimalehmatoetust saab taotleda füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing, kellel ei ole 1. veebruari seisuga riikliku maksu maksuvõlga.

Toetust saab lehmadele, kes on 1. veebruariks registreeritud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis ( PRIAs) põllumajandusloomade registris ja kuuluvad jõudluskontrolli alla.

Piimalehma kasvatamise toetuse taotlusi võetakse vastu 1.- 20. veebruarini PRIA piirkondlikes büroodes. Taotlusvorme saab nii PRIA büroodest kui ka koduleheküljelt www.pria.ee. PRIA Tartu büroo aadress: Kooli 13, Tartu tel (07) 42 15 62, avatud tööpäeviti kell 9- 15.

Kas loomapidaja soovib üleminekuperioodi?

10. jaanuaril 2004.a hakkavad Eesti Vabariigis kehtima Euroopa Liidu nõuded põllumajandusloomade pidamisele. Nõuete rakendamisel taotletakse ühinemisläbirääkimisel üle-minekuperioodi.

Seoses sellega palume põllumajandusloomade omanikel, kelle majapidamises kasvatatakse enam kui kuus vasikat laudas, mis on ehitatud enne 01.01.1998; kuus ja enam siga või viis ja enam emist põrsastega laudas, mis on ehitatud enne 01.01.1996.a, teatada 15. veebruariks 2002 Tartumaa Veterinaar-keskusesse, kas loomapidaja soovib kehtima hakkavate nõuete rakendamisel üleminekuperioodi või mitte.

Täiendav info Tartumaa Veterinaarkeskuse telefonil 40 04 40.

---

Aastal 2001 registreeriti Kambja vallas 30 lapse sünd, igavikku lahkus 32 kambjalast.

KSTIINA-MAI LUIK
27.10.2001, Kambja

STELLA-MARIA PÄRLI

21.12.2001, Kambja

KARDO TAMM

28.12.2001, Aakaru

RANDEL KOMPUS

29.12.2001, Pangodi

MELIISE TEDREMA

05.1.2002, Kambja

ANDRA PALLA

11.1.2002, Vana-Kuuste

LAURA NÄKK

15.1.2002, Kammeri

HENNO SILLASTE

16.1.2002, Rebase

KARL KURISOO

21.1.2002, Vana-Kuuste