Nr.5 (19) sügis 1997 

APTEEGIST SAAB IKKA ABI: Sügisel ja talvel, kui haigused inimesi armutult räsivad, paistab Kambja rohupood paremini silma- puud on raagus. (Foto: Peeter Ruuge) 

Liia Kaljurand

Kambjas ja Vana-Kuustes luuakse Avatud Eesti Fondi abiga internetipunktid

1997.aastal, sada aastat pärast seda, kui telefoni ots jõudis Jurjevist Kambjasse, hakatakse siin kasutama kiiremat ja kaasaegsemat infoliini- internetti.

Kohalikust infost muutuvad võrguväljaandena loetavaks näiteks ajaleht "Koduvald", vallavolikogu ja -valitsuse materjalid. Samas on võimalik hankida teavet kogu maailmast, kuivõrd andmesidekiirus saab olema piisav. Kohalik infoserver on avatud kaastöödele, mis võiksid kambjalastele või kaugemal elavatele inimestele huvi pakkuda.

Reedel, 3. oktoobril 1997. otsustas Avatud Eesti Fondi (AEF) nõukogu eraldada üle 2,34 miljoni krooni kuueteistkümne avalike Internetipunktide loomise konkursil osalenud projekti elluviimiseks. Rahastatavate objektide hulgas on ka Kambja ja Ülenurme valla ühisprojekt viie Internetipunkti loomiseks.

Kambja, Külitse, Tõrvandi, Vana-Kuuste ja Ülenurme internetipunkti ning Reola Viljasalves paikneva keskjaama ehitamiseks, samuti koolituseks ja infolehekülgede loomiseks saadi lisaks valdade ja sponsorite rahale 350000 krooni.

Kambja internetipunkt rajatakse vallamajja, Kuustes annab ruumi kool.

Reola Viljasalves asuva keskjaama kaudu saavad Internetiühenduse ka Kambja ja Vana-Kuuste kool. Selleks annavad EENet ja Tiigrihüppe Sihtasutus lisaks ligikaudu 25000 krooni

Mis on Internetipunkt?

Avalik internetipunkt on koht, kus iga soovija saab tasuta kasutada Interneti teel osutatavaid teenuseid. Internetipunktis on 2-4 arvutit, vajadusel püüame kohtade arvu suurendada. Et tänapäevased arvutiprogrammid on lihtsad kasutada, võib esmavajalikud oskused omandada poole tunniga. Algajaile on plaanis ka kursuste korraldamine. Kohapeal on kättesaadavad juhendmaterjalid, soovijaile jagatakse ka nõuandeid. Internetist leitud infot on võimalik mõõduka tasu eest välja trükkida.

Sulev Kaasik 

Vallavolikogu 14. augusti istungi olulisemad otsused: vald osaleb asutajaliikmena mittetulundusühingus Kambja Ambulants, Kambja lasteaial on uus põhimäärus, vald taotleb munitsipaalomandusse maa-ala Kambja Põhikooli uue hoone ehituseks.

• Vallaasutuste põhimäärused.

• Lasteaialaste toidupäeva maksumuse kinnitamine.

• Kambja Ambulatooriumi ümberkujundamine.

Vallavolinikud pidasid vajalikuks, et pärast ambulatooriumi likvideerimist hakkab Kambjas arstiabi korraldamisega tegelema mittetulundusühing Kambja Ambulants. Otsustati, et Kambja vald osaleb selles mittetulundusühingus asutajaliikmena.

Miks just mittetulundusühing, sest nüüd võivad arstid ka erapraksist proovida? "Aeg on heitlik, sotsiaalministeeriumis on suured segadused. Praegu ei ole mõistlik füüsilisel isikul kogu vastutust enda peale võtta," selgitas volikogus vallavanem Ivar Tedrema. Mittetulundusühing moodustati ka seetõttu, et "tulusid ei saaks ümber kantida".Vallavanema sõnul ei jagata Kambja Ambulantsi kasumit laiali, seda kasutatakse tegevuse laiendamiseks.

Doktor Victoria Ilves kinnitas rahvaasemike pärimisele vastates, et kõik inimesed, kes olid tööl Kambja Ambulatooriumis, jätkavad ka Kambja Ambulantsis. Ilvese sõnas, et asutuse likvideerimise tõttu saavad kõik töötajad tööseadusandlusest tulenevad koondamistasud.

• Maa munitsipaliseerimine.

Praegu riigile kuuluva maa tagastamist taotleb Kambja kogudus, kes ei ole tagastatava maatüki suuruses ja uue koolihoone asukohas (koolihoone varjab surnuaia juurest vaadet kirikule ja kiriku juurest vaadet surnuaiale ning häirib kalmisturahu) vallavalitsusega kokkuleppele jõudnud. Vallavanema sõnul on kogudusele pakutud asendusmaid.

Koolimaja ehituseks Kambja alevikus teist sovivat kohta ei ole, sest suur objekt vajab avarust. Koolimajale mõeldes on rajatud küttetrassid ja muud maa- alused torustikud ning kavandatud katlamaja võimsus.

• Aarike Hooldekodu munitsipaliseerimine.

Arutelul leiti, et lahtiriigistamine ei tohiks toimuda nii, et "me mingeid remondirahasid ei saaks". Aarike Hooldekodus on praegu nigelad pesemisvõimalused ja viletsad trepid, tubades on palju inimesi. 1957. aastal ehitatud punane telliskivihoone on sellises seisus, et peale buldooseri selle maja jaoks midagi vaja ei ole. "Me peame saama need hooned sellisena korda, et hoolealustel oleksid elementaarsed elamistingimused olemas," arvasid rahvaasemikud.

Volikogu otsustas, et Kambja vald nõustub Aarike Hooldekodu lahtiriigistamisega siis, kui vallavalitsuse ja sotsiaalministeeriumi vahel sõlmitakse konkreetsete kohustustega leping. Riik peaks katma hooldekodu lahtiriigistamiseks vajalikud investeeringud ja enne 1. jaanuari 1997 hooldekodusse paigutatud vanurite eest hakkama maksma iga- aastaseid hooldekulusid, mille suuruse määramisel arvestatakse inflatsiooni.

Inimesi, kes hooldekodus varjupaika vajavad, tuleb aina juurde. Kui varem oli seal Kambja vallast 5- 6 inimest, siis nüüd on neid juba 16. "Elu läheb karmimaks," kommenteeris Aarike Hooldekodu juhataja Elle Ott

• Kohalalgatatud küsimused.

Spordihoonesse võeti palgale teine töötaja, et mitte jätta kasutamata potensiaali, mida peidab endas äsja ülikoolis kehakultuuri teaduskonna lõpetanud kambjalasest judomeistersportlane Anne Välja.

Volinikud rahuldasid vallavalitsuse taotluse kanda maha kollane "Moskvitsh", mis on vana ja lagunenud. Majandusnõuniku uueks ametiautoks soovis vallavalitsus osta "Zhiguli" (piirmaksumus 30000 krooni).

Elvas asuva Tartumaa Muuseumi edasine tegevus on muutunud problemaatiliseks (ruumipuudus, halb ekspositsioon jne). "Võib- olla oleks sellel muuseumil õige koht Kambjas, sellega kaasneks palgaabi?" küsis vallavanem. Paar aastat tagasi kaalus ka eelmine volikogu, et Kambjasse võiks muuseumi rajada.

Rahvaasemikud lubasid vallavalitsusel kanda kulusid, et rajada vallamaja taha parki kõlakoda. "See on paarkümmend aastat vana idee," meenutas omaaegne sovhoosi ametiühinguliider Elle Ott. Vallavanem leidis, et laululava ehitus on üks väheseid kululiike, mis teenib kõigi vallaelanike huve. Ehitamise algatas volikogu kultuurikomisjon, sest järgmisel suvel toimub Kambjas kihelkonnapäev. On otsustatud, et tuleb ehitada selline laululava, mida saaks kasutada ka tantsu- ja palliplatsina.

Tänavu tehti samas pargis korda vana lehtla. Tänu Raimond Käsile on olemas ka 1886. aasta tuulelipp.

Toivo Ärtis 

25. septembri istungil kinnitasid vallavolinikud Kambja ja Kuuste külaraamatukogude põhimäärused. Ka Unipiha Algkool, Kambja Põhikool ja Kuuste Põhikooli said endale uue põhimääruse.

• Likvideeritud munitsipaalettevõtte Tasu arvel olnud korterid andis volikogu üle osaühing Cambile.
• Volikogu tegi muudatuse Kambja aleviku generaalplaanis, et moodustada juurde üks elamuehituskrunt järve äärde.
• Volinikud arutasid Neeme Hendriksoni avaldust, kes ei ole rahul selle variandiga, mille vallavalitsus pakkus välja

• Volikogu jättis avalduse rahuldamata, sest maaküsimuste lahendamisel tuleb arvestada kõigi naabrite huve ning paratamatult leppida kompromissidega.
• Volikogu määras kodanik T.T. kodanik H.S-i hooldajaks
• Volikogu arutas, kuidas suhtuda maade eelisostuõigusega erastamisse Pangodi ääres, kus eravaldused võivad hakata kahjustama kambjalaste suplus- ja puhkevõimalusi.

Vallavalitsus on eelmise lehe ilmumise järel oma istungeid pidanud 7. VIII, 19. VIII, 2. IX, 16. IX, 30. IX, 14. X, 28. X. Et samu teemasid ja probleeme on käsitletud mitmel korral, jätab "Koduvald" seekord kronoloogilise protokolli avaldamata. Küll aga toome lugejateni vallavalitsuse koosistumistel arutlusel olnud teemade loetelu:

• Mittetulundusühingu Kambja Ambulants põhikirja läbivaatamine. Doktor Victoria Ilvese poolt koostatud projektis tehti mõned muudatused: vajalikuks peeti juhatuse moodustamist (enne juhataja), täpsustati ühingu vara jne. Põhikirja projekt edastati volikogule. Valla esindajaks Kambja Ambulantsis on vallavanem Ivar Tedrema.
• Arutati vallamaja hoone ja inventari kindlustamist.
• Valla arhiivi korrastamiseks kinnitati komisjon, kuhu kuuluvad Raili Kruuse, Hella Sule, Marita Suits.
• Vallavalitsus toetas ettepanekut osaleda Avatud Eesti Fondi avalike internetipunktide konkursil. Internetipunktid võiks rajada Kambja vallamajja ja Kuuste Põhikooli.
• Arutati kirju, milles Neeme Hendrikson ja Andres Tein soovivad lahendust oma maaprobleemidele. Peeti õigeks, et probleeme peaks arutama ka volikogu.
• Otsustati teha Tarbusele taotlus, et EPT bussipeatusest saaks mõnedel liinidel ametlik peatus ja seni kell 16.50 Tartust väljuv buss hakkaks käima pool tundi varem.
• Volikogusse saadeti kinnitamiseks likvideeritava me Tasu ettepanek, et nende arvel olevad korterid antakse üle oü Cambile.

• Arutati koolilaste toitlustamise ja sõidupiletite kompenseerimise korraldamist.
• Vallavalitsus otsustas tasuda nende õpilaste internaadikulud, kes õpivad Ülenurme Gümnaasiumis.
• Volikogule suunati arutamiseks Einar Mägi avaldus, kes tegi ettepaneku muuta Kambja generaalplaani.
• Vallavalitsus pidas aru, kuidas korraldada maa erastamine kaardimaterjali alusel.
• Kinnitati hinnakiri, mille alusel saab spordihoones ruume rentida.
• Vallavalitsus arutas spordihoone töökorraldust. Anne Väljale vastates leidis vallavanem, et treeningud, millel osaleb vallarahvas, peaksid ka edaspidi olema tasuta.
• Vallavalitsus käsitles Kambja uue koolihoone ehitamisega seotud probleemistikku.
• Arutusel on olnud uue vallavalitsuse liikme kandidatuurid.
• Sageli on arutlusel olnud maade erastamised, tagastamised ja kompenseerimised, läbi on vaadatud vallaelanike avaldused (toetusetaotlused jne.).

Meil kõigil on miskit head ja suurt,

mis on olnud vaid meie päralt.

See maa peale siis ka veel elama jääb,

kui sulgub kord sinine värav.

Helgi Muller 

Amalia Kaiv 18.04.1913 - 04.08.1997 Aarike HK

Salme Mägi 19.02.1909 - 13.08.1997 Aarike HK

Herta Kirs 25.08.1921 - 16.08.1997 Vana-Kuuste

Aleksandr Kalinitšev 04.12.1932 - 18.08.1997 Vana-Kuuste

Maria Jõgeva 17.02.1928 - 31.08.1997 Kodijärve HK

Aadu Niilo 18.02.1907 - 13.09.1997 Aakaru

Alma Kadak 23.02.1910 - 14.09.1997 Palumäe

Heldor Puidak 23.10.1932 - 01.10.1997 Madise

Marta-Hildegard Laius 21.03.1921 - 08.10.1997 Virulase

Vello Nõmmemaa 17.01.1951 - 12.10.1997 Kõrkküla

Alide Kõrda 07.09.1911 - 14.11.1997 Kambja 

Vana-Kuuste rahval oli 10. novembri õhtul võimalus kohtuda vallavalitsuse ja volikogu liikmetega.

Et "Koduvalla" peatoimetajat kohtumisele ei palutud, on raske ettevõtmisest põhjalikumalt kirjutada. Kõnekoosolekul osalenud Vana- Kuuste elaniku hinnangul kogunes Kuuste kooli saali umbes paarkümmend kohalikku elanikku, teist niipalju oli vallavalitsejaid.

Vallavanem Ivar Tedrema sõnavõtu järel võisid inimesed ettepanekuid teha, oma muredest kõneleda. Jututeemadeks olevat olnud kehv tänavavalgustus, uue bussiootekoja ehitus, "Cambi" poolt halvasti kinni aetud auk, politsei töö, töötus, sotsiaalabi jne.

Vallavalitsus ja volikogu on otsustanud, et samalaadseid kohtumisi korraldatakse ka teistes valla piirkondades. Jälgigem eelinfot!

Toivo Ärtis 

Riigilipu seadus sätestab:

§ 1. Eesti riigilipp on sini- must- valge lipp.

§ 2. Eesti riigilipp koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge.

Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11; lipu normaalsuurus on 1050x 1650 millimeetrit.

Riigilipu seadus võeti Riigikogus vastu 23. märtsil 1993.a. 

KULMINATSIOON: Laulva revolutsiooni laineharjal ehtis kõiki eestlaste ettevõtmisi rahvuslipp, nüüd on kombed muutunud. 

Iga päevaga saab taasiseseisvunud Eesti riik vanemaks, küpsemaks muutub meie rahvas. Aeg on andnud eestlastele küllaga teadmisi ja oskusi, kuidas iseseisvat riiki rajada, äri edendada, rikkust jahtida... Kuid, olgem ausad, tasakaalu armastav aeg on röövinud meilt ka selle siiruse, millega me laulva revolutsiooni, Balti keti ja 1991. aasta ärevate augustipäevade ajal oma isamaalisi tundeid väljendasime. Kurb küll, kuid eestlased suhtuvad oma riigilippu ükskõiksemalt kui kunagi varem.

Kui mõnel riigipühal ükskõik millises Eesti külas või linnas ringi vaadata, siis jääb mulje, et eestlased ei hoia ega armasta oma riiki- nii vähe on lehvimas rahvuslippe.

Lipuuhkus on sedavõrd hääbunud, et tänavust koolinoorte laulupidu Tallinna lauluväljakul ehtis ehk kümmekond trikoloori.

Riigilipp ei lehvi ka enam Kambja vallamaja juures, sest eelmisel sügisel hakkas see kurikaeladele huvi pakkuma. Lipurüvetajad on senini leidmata.

Kui teise ärkamisaja laineharjal ilutses iga liinibussi armatuurlaual väike rahvuslipuke või -kleeps, siis nüüdseks on need päikesest pleegitatud sümbolid ära visatud. Asemele on tulnud moodsamad nipsasjakesed. Ühes "Tarbuse" bussis ripub esiklaasi kohal koguni must ja karvane noku, nii et naisreisijail, kes tunnevad end seksuaalselt ahistatutena, oleks põhjust bussijuht kohtusse kaevata ja temalt punastamise eest valuraha nõuda.

Eestis riigilipu heiskamata jätmise eest kedagi kohtu või kordnikuga ähvardada ei saa. Vabas ühiskonnas on igaühel õigus otsustada, kui kohusetundlik kodanik ta soovib olla.

Mõnikord põhjendatakse, et lipud jäävad heiskamata, sest inimesed ei ole rahul oma elujärje, Riigikogu, valitsuse, presidendiga. Öeldakse, et see ei ole see Eesti, mida igatseti. Tõesti, nii on kõige kergem oma suhtumist väljendada, kuid lipu lehvimine või mittelehvimine ei muuda Eesti olusid. Oma tõekspidamiste eest tuleb muudviisi seista.

Ma ei ole küll esimese Eesti Vabariigi ajal elanud, kuid usun, et tavainimeste elu oli ka siis probleemide- ja vaevarohke, sest millise võimu ajal ta seda ei oleks. Ometigi on memuaaride põhjal tekkinud arusaam, et tol korral suhtuti riigilippu lugupidavalt. Lippu võeti kui rahvuse ühisomandit, mille austamisest on igaühel õigus osa võtta, kuid mida igaüks peab ka hoidma ja kaitsma.

Sinimustvalget rahvuslippu ei unustanud eestlased ka kõige punasematel võõrvõimuaastatel. Oli neidki, kes selle hoidmise, valmistamise või heiskamise eest julgeolekumeestelt nahutada said. Veel kaheksakümnendate aastate keskel tampisid KGB Tartu kontori ja sõjakomissariaadi ametnikud nende Kambja noorukite ajusid ja ihusid, kes enne punaväkke minekut heiskasid ühel viiekordsel majal oma tüdrukute õmmeldud rahvusvärvides riidetüki. Ju keegi tundmatu (?) kambjalane, kes kartis, et nõukogude võim sellest riidetükist võib kokku variseda, kandis keelt, sest muidu ei oleks info nii kiiresti Tartusse jõudnud.

Nüüd võib sinimustvalge lipp vabalt ja karistamatult lehvida. Kahju küll, kuid praegu me ei oska või ei taha seda ajaloolist võimalust enda jaoks väärtustada. Ehk on aeg see, mis lipuhülgajad tagasi pöörab.

Ennast saab muuta ka igaüks ise.

Toivo Ärtis

TEATEID TEGELIKKUSEST:

Küsitlusele vastasid Kambja kooli õppurid
 

Elukoht	Kas riigipühal heisatakse lipp?	Kas teie perel on riigilipp?
Suur talumaja	Ei	Ja, meil on minilipp
Suur maja	Ja	On (väike ja suur)
Suur maja	Vahel ikka	Ei ole
Suur maja	Heisatakse küll	On (pisikesed)
Talumaja	Ei	Ja (pisike)
Suur maja	Ei	Ei
Talumaja	Ei	Jah (pisike)
Oma maja	Ei	Ei
Talumaja	Ei	Jah (väike)
Suur maja	Kui oli, siis heisati	On kuskil üks pisike
Talumaja	Ei heisata	Pisike riigilipp
Talumaja	Vahepeal	Ja (väike ja suur)
Ridaelamu	Ja	Ja
Talumaja	Ja	Ja (suur ja pisike)
Väike talumaja	Ja	On (pisike)
Talumaja	Ei	(pisike)
Suur maja	Vahepeal	Ei ole
Suur maja	Ja	Ja (väike ja suur)

Vabariigi Valitsuse määrusega on kinnitatud riigilipu kasutamise kord (avaldatud Riigi Teataja I, 1993, nr 40), millest "Koduvald" refereerib olulisemaid nõudeid:

Riigilipu heiskamise päevad (lipupäevad) on järgmised riiklikud pühad ning tähtpäevad:

1.jaanuar- uusaasta;

24.veebruar- Eesti iseseisvuspäev;

1.mai- kevadpüha;

maikuu teine pühapäev- emadepäev;

14.juuni- üldrahvalik leinapäev(lipud heiastakse leinalipuna);

23.juuni- võidupüha- Võnnu lahingu aastapäev;

24.juuni- jaanipäev;

16.november- taassünnipäev

Lipupäevadeks võidakse kuulutada ja teisi tähtpäevi, samuti anda korraldus heisata lipp mõne sündmuse puhul. Sellekohase korralduse annab Vabariigi Valitsus või maavalitsus- vastava maakonna territooriumi osas.

• Riigilippu võib rahvuslipuna heisata avalikel üritustel, samuti perekondlike sündmuste puhul.
• Riigilipp heisatakse suveajal kell 8.00, talveajal kell 9.00 ja langetatakse päikseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00, kui Vabariigi Valitsus või maavalitsus pole andnud muud korraldust riigilipu heiskamise ja langetamise muu kelleaja kohta.
• Riigilippu rahvuslipuna jaaniööl ei langetata.
• Riigilipp heisatakse:
  • Tallinnas Pika Hermanni torni- iga päev päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7.00; lipp langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00;
  • Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ning maavalitsuse hoonetel- alaliselt;
  • linnades ja muudes asulates vastava maavalitsuse otsusega ettenähtud kohtades- alaliselt;
  • Riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite ja asutuste, muude organite, ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide hoonetel, samuti elamutel- lipupäevadel.
• Riigilipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga (vastavasse hoidjasse) või lipumasti.
• Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest.
• Heisatud riigilipul jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.
• Leina tähistamiseks heisatakse riigilipp leinalipuna. Neil juhtudel kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 100 millimeetri laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad kuni lipukanga alumise servani, või heisatakse lipp poolde lipumasti.

Kambja spordihoones on hooaeg alanud. Spordiringide tegevus on organiseeritud nii, et kõik valla elanikegrupid imikutest pensionärideni peaksid leidma endale sobiva sportimisvõimaluse.

Juba antiikajal teati, et kehaline tegevusetus kahjustab inimesi kõige enam. Rohkem kui sissehingatava õhu, joogivee ja toiduainete saastatus, ohustab meid kõiki kurikuulus tähekombinatsioon TTD ehk tuhvlid, televiisor, diivan. Süsteemikindel kehaline aktiivsus on ainus vahend tervise tugevdamiseks. Öeldakse, et joosta pole raske, kuid raske on algul jooksukingi jalga panna. Kui aga sellest tõkkest mõne nädalaga suudetakse üle saada, kaob ka see raskus.

Vili on salves ja kartul keldris, maainimesel on taas hingetõmbeaeg. Nüüd tuleks mõelda sellele, kuidas eesseisvaid pimedaid sügis- ja talveõhtuid kasulikult veeta. Spordihoone pakub välja järgmised võimalused:

pallimängud

• algklasside pallimänguring teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval kell 15 (treener Katre Pind);
• korvpall põhiastme õpilastele esmaspäeval ja kolmapäeval kell 16 (Tiit Vau);
• korvpall meestele esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel kell 19;
• võrkpall meestele ja naistele teisipäeval ja neljapäeval kell 19 (Aivi Paomets);
• võrkpall vallavalitsuse töötajatele teisipäeval kell 17.30 (Aivi Paomets);

• judo esmaspäeval ja reedel kell 18.30 ning neljapäeviti kell 16. (Anne Välja);
• 4-8.aastaste laste spordiring neljapäeval ja pühapäeval kell 17 (Anne Välja);
• ema- laps võimlemine pühapäeval kell 18 (Anne Välja)
• naiste võimlemine neljapäeval kell 19 ja pühapäeval kell 18 (Anne Välja);
• male teisipäeval ja reedel kell 15 (Assar Luha).
• Soovijate olemasolul on võimalik alustada sumomaadluse treeninguid.

Unipihas ja Kuustes on kavas kaks korda kuus läbi viia teoreetilis praktiline tund väikelaste emadele.

Samuti on võimalik alustada soovijate olemasolul sumotreeninguid.

Tervise säilimise kõige olulisemaks komponendiks on rahuldustunne eneseteostamisest, seda ei suuda asendada muud vahendid. Seepärast oleks tore, kui iga kambjalane leiaks väljapakutu hulgast endale "obaduse", millest kinni hakates suudaks ta midagi tervisele kasulikku korda saata.

Infot saab telefonidel:

416 347 (spordihoone)

416 260 (Anne Välja)

416 422 (Aivi Paomets)

Anne Välja

Kambja spordihoone juhataja

Sel aastal "maandusid" Forseliuse Seltsi suvekoolist osavõtjad Võrumaal, Eesti suurimate tippude läheduses. Meid võttis lahkelt vastu Vastseliina Keskkool. Maitsva ja rikkaliku söögi eest kandis hoolt erakohvik "Saialill".

Suvekool algas rivistusega, kus Vastseliina vallast rääkis vallasekretär. Õhtul saime osa ajaloolisest vaatemängust, sest kohale olid jõudnud Eha ja Lembit Jakobson Unipiha algkoolist oma etendusega "Vabadust toomas". Peale näidendit tutvustasid koolide esindajad oma koole. Kes luuletuse või näidendiga, kes lihtsalt oma koolist rääkides. Tutvustamise ajal sõna võttes jagas Vastseliina Kooli direktor välja oma kooli märgid.

Bussiekskursiooni ajal sõideti mööda Vastseliina kirikust ja nn. "veisevanglast", Venemaa projekti põhjal ehitatud veisefarmist, kus veistele piisavalt õhku ega ruumi ei jätkunud. Nägime ka teeristi, kus Toomas Nipernaadi oli seisnud ja mõelnud, kuhupoole minna (filmi "Nipernaadi" võttepaik). Bussis oli kuum ja lämbe. Seda kuumust sai minetada ainult ujumisega Kirikumäe järves.

Käisime ka Piusa koobastikus. Sealsed koopad on nii suured ja avarad, et sinna võib kasvõi terve rügemendi sõdureid peita.

Ennast öösel välja puhanud, algas matk Kolereino külla ja sealt natuke maad eemal asuvasse puhkekeskusse. Nägime ka metsarüpes "kunstigaleriiid" ja "terviseveeallikat". Seekord värskendasime end turbaaugust tehtud tiigis, kuhu teps mitte kõik ei tulnud. Õhtupoolikul käisime Võrus veidi ringi ja vurasime siis Eesti kõrgeime tipu juurde- Munamäele. Võru koduloomuuseumi kunstinäitusel oli päris huvitavaid ja ilusaid töid, kuid ajalooekspositsioon oli mõistagi huvitavam. Pärast F.R.Kreutzwaldi majamuuseumi külastamist käisime Tamula järve ääres.

Kui olime Munamäelt tagasi, algaski uurimustööde lugemine. See kestis üsna kaua, sest vahepeal vaadati veel videot Vastseliina laadast. Mina esitasin koos klassivenna Oliver Otsaga kokkuvõtte meie kevadel valminud uurimuslikust küsitlusest "Kambja koolilaste nimelood". Pärast tööde kuulamist võtsid sõna Madis Linnamägi ja mõned õpetajad. Räägiti, mida võiks järgmistel kordadel paremini teha ja kiideti paremaid töid.

Iga suvekool on mulle meeldinud, kuigi sõit kuumas ja lämbes bussis meeldib mulle kõige vähem. Aga, et näha maailma ja seal midagi saavutada, tuleb tuua ohvreid.

Valmar Kuristik

Kambja kooli VII kl.õpilane 

Laupäeval, 27. septembril käisime õpetaja Sirlega Endla rabas.

Kui Tartusse jõudsime, ootasime natuke teist bussi. Buss oli nii täis, et pooled meist pidid püsti seisma.

Kui me Jõgevale jõudsime, läks buss katki ja me pidime tund aega teist bussi ootama. Jõgeval oli ka raudteejaam, kus me oma viimased sendid raudtee peale panime. Kuid buss sõitis enne ära, kui mõni rong meie sentidest üle oli jõudnud sõita.

Kui me Endla rabasse jõudsime, kutsus õpetaja giidi. Giid näitas meile kaitseala kaarti. Me kõndisime ümber järve, kuni jõudsime rabani. Rabas läksime mööda laudteed umbes pool tundi, kuni nägime vaatetorni. Selle tippu jõudes silmasime punakaskollast raba, kus kasvasid umbes meetrikõrgused puud.

Torni juures sõime ja jõime natuke ning Tarmo viskas Mardi kalakotleti laukasse. Peale söömist läksime ruttu tagasi bussijaama, kuna kõik tahtsid WC- sse minna. Bussijaamas oli üks majake, kus sai bussi oodata, aga see oli väga katki, ning me parandasime seda pannes puu tükke akende ette. Kui meil sellest isu täis sai, lõhkusime jälle kõik ära.

Ekskursioon oli tore ning kõik jäid rahule.

Tarmo Kiuru

Paul Unt

Mart Ilves

Andmete puudumise tõttu ei saanud "Koduvald" eelmises numbris avaldada infot Kuuste kooli tänavuste lõpetajate edasise koolitee kohta. Nüüd on info olemas:

Mari Hermann Ülenurme Gümnaasium

Rünno Nemvalts Ülenurme Gümnaasium

Erkki Kolsar Tartu Ehitus- ja Kergetööstuskool

Mihkel Järv Tartu Ehitus- ja Kergetööstuskool

Taivo Päll Tartu Ehitus- ja Kergetööstuskool

Vahur Kudu Tartu Ehitus- ja Kergetööstuskool

Martti Lääts Tartu Ehitus- ja Kergetööstuskool

Jaanika Nool Tartu Ehitus- ja Kergetööstuskool

Aale Rätte Tartu Ehitus- ja Kergetööstuskool

Leko Rätte Tartu Toidutööstus- ja Teeninduskool

Jürjo Lokk Tartu Tööstuskool

Kuldar Rulli asus tööle

Janno King asus tööle

Date: Tue, 21 Oct 1997 12:20:40 +1000

From: Heldor Lemming

<hlemming@harveynorman.com.au>

To: toivo@kambja.edu.ee

Subject: Tervitusi Austraaliast.

Lugupeetud hr. Ärtis.

Sain Kambja "Koduvald" nr.3 k.a. numbri yhe sugulase kaudu ja otsustasin Teile kirjutada, sest peaaegu minu terve pere on Kambja kihelkonnast pärit. Isa syndis 1868. aastal Lalli veski lähedal ja ema tuli Kure talust Haaslava Kurepalu juurest. Ema kaheksast lapsest kasvasid yles 6 ja kõik käisid leeris Kambjas, mina ja noorim õde 1942. aastal pastor Oskar Eritsa juures. Minu vanaisa maeti Kambja kalmistule 1897. aastal, seega 100 tagasi. Seal puhkavad veel minu vanaema, ema, isa ja neli velle, viimane neist maeti k.a. mais.

Kuidas saab veel kallimat kohta olla kui esivanemate viimane puhkepaik!

Minu synnikoht oli Sepa talu Vana- Kuuste, ehk hiljem Kuuste vallas vastsyndinud Eesti Vabariigi pinnal juunis 1920. aastal. Koolihariduse sain Tartus Treffneri Gymnaasiumis ja hiljem Tartu Ylikoolis, aga sõjakeeris takistas õpingute lõpetamist. Lõpetasin Tondi Sõjakooli ja olen reservlipnik, ning kui kylastasin kodumaad 1994. aastal, siis taastasin oma Kaitseliidu liikmeks oleku Tartu Maleva ridades.

Sepa talu sai kuulsaks minu ema poolt alustatud Shevioti tõugu lammaste sugulava kaudu. Alma Lemming oli selle tõu pioneer Eestis. Olen isiklikult praegu ka yhenduses Tartus asuva ELas'i juhtkonnaga e- maili kaudu.

Tervitan kõiki Teie kolleege Kambjas ja eriti hr. Heiki Kortspärna ja soovin agaratele Kaitseliitlastele energiat Oma Vaba Riigi säilitamisel! Olen ylirõõmus, et meie pisirahvas on jälle peremees Omal Vabal Maal...

Ootan Teie peatsest vastust,

Heldor Lemming.

E-mail: hlemming@harveynorman.com.au

From: Toivo A'rtis <toivo@kambja.edu.ee>

To: hlemming@harveynorman.com.au

Subject: Tervitusi koduvallast.

Härra Heldor Lemming,

oli ütlemata tore Teie elektronkirja saada. Olen "Koduvalla" peatoimetajaks olnud juba terve aasta, kuid pean tunnistama kurba tõde, et ei lähemad ega kaugemad kambjalased ei vaevu toimetuse kirjasõbraks hakkama. Sellest on kahju, sest lugejakirjad tooksid leheveergudele uusi mõtteid, arvamusi ja uudiseid.

Uppuja haaravat kinni ka õlekõrrest- sestap teengi Teile ettepaneku, et võiksite hakata meie toimetuse elektronkirjasõbraks. Usun, et Teil on mälestusi, mida sobiks tänaste kambjalastega jagada. Andsite teada, et käisite mõne aasta eest Eestis- küllap tekitas seegi retk võrdlusi ja muljeid, millest saaks kirjutada. Siin karge põhjataeva all oleks meil tore lugeda ka sellest, kuidas elatakse soojas Austraalias.

Teie kirjasõbraks hakkamine annab ehk head eeskuju teistelegi. Heiki Kortspärn, kellele tervitusi läkitate, on hea sulejooksuga kirjamees. Ta saadab lugejakirju "Postimehele", kuid ei ole kahjuks "Koduvalla" püsiautor.

Kui vallavolikogu mind aasta eest ametisse kinnitas, kostus hääli, et leht võib muutuda liiga Kambja- ja koolikeskseks. Kahju küll, kuid nii on see ka läinud, sest põhitöö kõrvalt ei ole võimalik lehetegemisele keskenduda. Napib aega, et mööda valda ringi liikuda ja infot koguda. Eks seepärast on lehtki teemavalikult tasakaalust väljas: ametlike uudiste kõrval aina kool, kultuur ja kodulugu.

Peatoimetaja ametit vastu võttes arvasin lihtsameelsena, et minu osaks jääb vallarahvalt laekunud käsikirjade avaldamiseks valimine, lühendamine, täpsustamine jms. toimetav tegevus. Tegelikkus näitab, et lehepinna täitmisel võin suuresti loota ainult iseendale. Enam kui aasta jooksul olen saanud vaid paar tellimusevabalt tulnud kirjakest ja ühe telefonikõne. Juhtub sedagi, et võimalike kaasautoritega sõlmitud kokkulepped "ei pea vett".

Eeltoodut arvestades ei julge lubada, et Kambja leht edaspidigi kindla intervalliga ilmuma hakkab. (Augustikuu lehes lubasime järgmist numbrit oktoobris, nende ridade kirjutamise ajal näitab kalender 13. novembrit). Jätkaksime tulevikuski ehk nii, nagu tohtrid söögi, joogi ja seksi osas soovitavad: nii tihti kui võimalik ning nii tihti kui vajalik.

Muidugi on võimalik, et selle appikarje peale hakkab ohtralt kaastöid laekuma. Toimetaja saab teateid ja uudiseid aktsiaseltsidelt, osaühingutelt, talupidajatelt, kauplustelt, poodidest, peredelt….Mõnes kollektiivis on teenekal töötajal juubel, teises laiendati tootmist või avati uued ruumid, Kammeris tabati varas ja Sirvakul aitasid lapsed üksikul vanainimesel puid lõhkuda- see kõik on vallalehe jaoks väärt teave. Peatoimetajana olen lahkesti nõus kõiki, nii lühemaid kui pikemaid kirjatükke lugema, kohendama, täpsustama ja lehte panema. Uskuge mind, vaid nii sünniks kõiki valla inimesi ja kaugemaid kambjalasi huvitav leht.

Vabandage, et hakkasin Teile lehetegemise murepoolt kurtma- "Koduvalla" toimetajale on lugejakirja saabumine tõesti tähtis päev. Nagu arvata võite, jään lugejate nimel Teie ja kõigi teiste lähemate ja kaugemate kambjalaste kaastöid ootama.

Toivo Ärtis

Internetipunktist on võimalik saata ja lugeda elektronposti. Elektronposti erinevus tavapostist on see, et kirjutamiseks ei kulu paberit ja saatmiseks marki. Samas jõuab kiri- juhul, kui võrk töötab- mistahes maailma punkti sekunditega.

Internetist on võimalik saada nii tasuta kui tasulist informatsiooni. Kui mõni aasta tagasi moodustas põhiosa tasuta teabest arvutitega seonduv, siis tänapäeval on arvuti kaudu võimalik lugeda ajalehti ja raamatuid, kuulata muusikat jne. Interneti teel vahendatav info on enamasti paberile trükitust kiirem. Näiteks "Postimees" on loetav võrguvariandina juba kella 12 paiku öösel.

Saadaoleva info mitmekülgsust iseloomustab väljavõte aadressil http://www.ee/www/ asuvast Eesti webikataloogist:

Regioonid: Turism Kaitsealad Tallinn Tartu ...

Haridus: Koolid Kursused Instituudid Ülikoolid ...

Riik: Seadused Ministeeriumid Omavalitsused Ametid ...

Harrastused: Lemmikloomad Sport Üritused ...

Teadus: Erinevad teadusvaldkonnad Instituudid ...

Kultuur ja ühiskond: A-Y (eraisikud) Kirjandus Kunst Muuseumid ...

Teatmematerjalid: Andmebaasid Raamatukogud Sõnastikud ...

Meelelahutus: Jututoad Huumor Muusika Mängud Restoranid Teater Kino Kontsert ...

Meedia: Ajalehed Ajakirjad Disain Messid TV Raadio Uudised…

Organisatsioonid: Korporatsioonid Mittetulundus Parteid Projektid Seltsid Usk ...

Äri: Arvutid Autod Internet Kinnisvara Pangad Raamatupidamine Side Väärtpaberid

Võõrkeelset infot on saadaval tunduvalt rohkem.

Sulev Kaasik

septembris:

20.09 Emilia Kasper Sirvaku 91.

14.09 Rosalie Krigolson Talvikese 90.

29.09 Erna Alilender Ivaste 84.

04.09 Valleria-Minna Kask Aarike HK 84.

17.09 Leida Kana Ivaste 83.

01.09 Erna Suits Visnapuu 82.

05.09 Hilda Karlis Kambja 81.

07.09 Amanda Kähr Kambja 70.

17.09 Alma Suits Kambja 70.

18.09 Gustav Pala Riiviku 65.

27.09 Elve Pihu Kambja 60.

13.09 Ljubov Ikkonen Pühi 60.

19.09 Vissarion Konstantinov Aarike HK 60.

23.09 Arni Koosa Rebase 60.

oktoobris:

4.10 Aleksander Kruus Kambja 88.

16.10 Salme Kavald Aarike HK 88.

15.10 August Reidolf Palumäe 87.

13.10 Luise Karv Aarike HK 86.

14.10 Ida Eilsen Sipe 85.

12.10 Milli Valdm Oomiste 84.

16.10 Johannes Vään Rebase 84.

3.10 Alfred Kade Rebase 82.

12.10 Hilda Mettis Aarike HK 81.

26.10 Linda Sööde Palumäe 81.

29.10 Rudolf Rattik Aarike HK 80.

9.10 Natalja Kartofeleva Lalli 75.

19.10 Jevgenia Kusnetsova Kaatsi 75.

23.10 Aida Laine Tatra 75.

28.10 Marta Kivirand Aakaru 75.

26.10 Oskar Võsu Pühi 70.

14.10 Karl Vään Lalli 65.

16.10 Elsa Jaama Sirvaku 65.

21.10 Helju Murde Vana-Kuuste 65.

8.10 Liidia Piir Vana-Kuuste 60.

novembris:

05.11 Liine Muttik Lalli 90.

03.11 Leida Jürgenson Sipe 85.

14.11 Luise Sell Kullaga 84.

19.11 Helmi Klauks Aarike HK 84.

02.11 Johannes Huul Kodijärve 84.

04.11 Leida Kahre Talvikese 82.

05.11 Tatjana Allmere Kaatsi 80.

04.11 Paul Trei Madise 75.

22.11 Aino Kolsar Lalli 75.

08.11 August-Eduard Konts Sirvaku 75.

08.11 Oskar Sell Lalli 70.

03.11 Karl Zirk Sirvaku 70.

16.11 Ella- Miralda Tamm Pühi 70.

13.11 Uno Kondike Kambja 65.

18.11 Laine Zeigo Sulu 60.

Olgugi tuul vahel vastu,

aastate koorem ei loe

kui reipana edasi astud,

ei nukrus siis hinge sul poe

Las halle juukseid paitab aja käsi,

sest aastad mööduvad kui linnulend.

Pea vastu elutormis, ära väsi,

me soovime, et hästi tunneksid sa end.

Õnne ja tervist kõigile sünnipäevalastele soovivad Kambja vallavalitsus ja vallavolikogu

Et sul jätkuks püsimatust,

rõõmsat meelt ja kasvuks pikkust,

pähe tarkust, meeleerksust,

koerustükke igaks juhuks!

RISTO RIIVES 17.07.1997 Sirvaku

MELERI MELSER 24.07.1997 Kambja

KRISTI MURUMETS 26.07.1997 Kaatsi

CETLIN NURMEOJA 01.08.1997 Mäeküla

KAROLA HIIEMÄE 01.08.1997 Vana-Kuuste

MAARJA RANNIK 03.08.1997 Rebase

ANGELIIS PALLON 04.08.1997 Kambja

MEELIS KALJUMÄE 04.08.1997 Ivaste

MADLI LEHISTE 03.09.1997 Kambja

VILLU SONDBERG 15.09.1997 Sipe

SILVESTER ORG 19.09.1997 Kammeri

MARLEEN TAMMEORG 23.10.1997 Kambja 

koosneb kuuest värvilisest postkaardist ning vallasümbolite- ja tutvustusega ümbrisest. Komplekt, milles on ka kirikuvaatega jõulupostkaart, maksab 10 krooni. Kambjas hakkab komplekti, mis sobib suurepäraselt jõulukingiks, müüma Haava kauplus 1.detsembril (mujal korraldatakse erimüük). 

Kambja valla mälumängusarja esimene õhtu oleks võinud lõppeda aupaukudega- võitjaks tuli esmakordselt osalenud Kambja Kaitseliidu võistkond. Teise koha said Kuuste õpetajad, nende Kambja kolleegid jäid kolmandaks.

Mälumänguõhtu huvipakkuvad ja leidlikud küsimused koostas Kaupo Keskpalu, võistluse korrektsele läbiviimisele aitasid kaasa Valve Keskpalu ja Hilja Neumann.

Avaõhtul osales teinegi uus võistkond - RAMA.