Armas Kambja valla elanik!

Leib ja lilled – need olgu Su laual.

Õnn ja soojus – need olgu Su toas.

Üksmeel ja tervis – need olgu Su peres,

rahu ja rõõm olgu südames Sul!

 

Hingekosutavat jõulurahu! Meeleolukat aastavahetust!

Teguderohket, turvalist ja edukat uut aastat!

Kambja vallavalitsus ja vallavolikogu

 

Mida ütleks Jõuluvana?

Toomas Nigola: "Täna tahaksin sulle, hea lugeja, soovida rahu. Jumala rahu sulle!"

Lood vanast lõbusast jõulumehest, Sana Clausist, nagu teda inglise keeleruumis tuntakse, on saanud alguse ühest reaalselt elanud kristlasest, pühast Nikolausest. On üsna vähe, mida kindlalt tema kohta teame peale selle, et ta oli Myra linna piiskopiks Väike-Aasia lõunarannikul, tänapäeva Türgi aladel.

Pärimus räägib, et ta vangistati oma usu tõttu Rooma imperaator Diocletianuse valitsemisajal toimunud kristlaste tagakiusamise aegu, ning vabastati hiljem, kui valitsejaks sai Konstantinus Suur, kes ristiusu Rooma riigis ametlikult tunnustas ning ka ise usku pöördus.

Tuntuks saanud oma helduse ja kaastundlikkuse poolest, on püha Nikolaus eeskujuks jagamise ning abistamise vaimsusest.

Tema muutumine jõuluvanaks sai alguse Saksamaa protestantlikes ringkondades, hollandlastest väljarändajate kaudu levisid jutud ka Ameerikasse, kus hollandlaste Sint Nikolaasist või Sinter Klaasist sai peagi Santa Claus. Oma tänapäeval tuntuks saanud töökoha ja varustuse sai mees aga 19. sajandi algupoolel mitmete Ameerika kirjanike käest. Väide, et Jõulumees põhjanaba kanti kolinud on, annab Rootsile ja Soomele ilmselt veel pikkadeks aastateks vaidlemist teemal kumba riigi alam habemik siis ikkagi on.

Olgu kodakondsusküsimusega kuidas on, jõulude lähenedes tekib paljudel küsimus: kuidas olla Jõuluvanale meele järgi? Mis  talle meeldib?

Usun, et kui meil oleks võimalus küsida tolle “esimese” püha Nikolause käest, mida tema jõulude pidamisest arvab, võiksime mõndagi huvitavat kuulda.

“Christmas” või “X-mas”?

Inglise keeleruumis on jõulude nimetuseks olnud christmas , mis viitab sõnale Christ – Kristus. XX sajandil hakkas ent levima ka teine püha, mida peetakse küll jõuludega samal päeval, ent millel Kristusega midagi pistmist ei näi olevat: X-mas.

Kirjanik C. S. Lewisel on raamat pealkirjaga “Exmas ja jõulud” (“Exmas and Christmas”). Selle tegevus toimub saarel nimega Niatirb, mis tagurpidi lugedes on Inglismaa ingliskeelne nimi.

Talviti tähistasid niatirblased Exmasi nimelist tähtpäeva.

Igasuguse ilmaga täitsid rahvahulgad siis turuplatse valmistudes tähtpäevaks. Inimesed otsisid kingitusi oma sugulastele ja sõpradele. Kuid mida päevad edasi, seda enam hakkasid need ettevalmistused inimestele mõju avaldama. Paljud muutusid kahvatuks ning ilmutasid kurnatuse märke. Mõned koguni magasid püha enda maha, olles täiesti kurnatud muretsemistest ja ettevalmistustest või sattusid liigsöömise tagajärjel haiglasse.

Samale ajale langes aga ka üks püha, mida küll vaid vähesed pidasid – see oli rahu ja armastuse püha, kuid selle pidamine oli keerukas ümberringi valitseva exmas-sebimise tõttu.

Nii ei ole see mitte ainult muinasjutumaailmas, vaid ka reaalsuses tähistatakse ühel päeval kahte tähtpäeva, ning sageli kiputakse neid segi ajama.

Ameerikalik "jõuluevangeelium"

Ameerikalik “jõuluevangeelium” võiks kõlada umbes nõnda:

“Ja lapsed olid neis paigus ärkvel ja valvasid öösel oma sokke kamina kohal. Ja vaata, Jõuluvana tuli nende juurde ja nad kartsid üliväga. Aga Jõuluvana ütles: “Ärge kartke, sest vaata, ma kuulutan teile sõnumeid suurest rõõmust, mis saab osaks kõigile, kes suudavad selle eest maksta. Sest teile on täna saabunud koogi- ja kraamipühad. Ja see olgu teile tunnustäheks: te leiate kingitused, mähitud säravasse paberisse, lamamas elutoas kuuse all.” Ja äkitselt olid koos Jõuluvanaga suur hulk sugulasi ja sõpru kinkijat kiitmas ja ütlemas: “Suur aitäh sulle, just seda ma endale jõuluks igatsesingi!””

"Karjased olid seal paigus õitsil…"

Jõulud, mida Nikolaus tähistas ja mille sõnum teda armastusega täitis, tuletavad aga meelde ööd, mil “Karjased olid seal paigus õitsil ja valvasid öösel oma karja. Issanda ingel seisatas nende juures ja Issanda kirkus säras nende ümber ja nad kartsid üliväga. Aga ingel ütles neile: «Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus. Ja see on teile tunnustäheks: te leiate lapsukese mähitud ja sõimes magavat.» Äkitselt olid koos ingliga taevased väed Jumalat kiitmas: «Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu, inimestest hea meel!»”

Kirjutada võiks ju veel paljustki, armastusest, mis ei oota vastuteeneid, leppimisest ja pühendumisest, vaikusest ja kontemplatsioonist jne, kuid täna tahaksin sulle, hea lugeja, soovida rahu. Jumala rahu sulle!

Toomas Nigola,

EELK Kambja kogudus

 

 

---

Vihma käest telestuudiosse jõululauluvõistlusele

Mart Sander: "Ka kõige viletsamas külakirikus ei laulda nii kehvasti kui siin!"

Kambja koolipere esindus käis uudistamas, kuidas teleköögis küpsetati 22. detsembri õhtul eetrisse jõudvat populaarse muusikamängu "Tähed muusikas" järjekordset saadet.

Pereesindused võistlustules

On novembrikuu viimane teisipäev. Tibutab uduvihma. Ka päevasüdames on ilm hämar ja nukker. Näib, nagu hakkaks lauspilves taevas kohe - kohe puudutama Tallinna kõrgemate tornmajade katusetippe…

"Tähed muusikas" saate toimetaja Reet Linna nõjatub soojas ja valges telestuudios mugava elegantsusega klaverile ja annab publikule aimu saate salvestamise kodukorrast. Nagu muuhulgas lipsab toimetaja huulilt lause: "Täna teeme jõulueelset saadet, mida näidatakse 22. detsembril." Reibas hääl, tasane toon, kuid saadud sõnum mõjub kuulajaile siiski kummastavalt. Kuidagi võõrastav on kujutleda end hetke pärast meelde tuletamas ja laulmas jõululaule, kuigi esimene advendiküünal alles ootab süütamist. Lohutuseks sobib teadmine, et "Tähed muusikas" ajaloos on juhtunud sedagi, et jõulusaade tehti valmis juba augustis.

Jõulud kui üldtuntud perepüha on andnud saatetegijaile idee kutsuda sel korral võistlema isa ja tütar ning ema ja poeg. Esimesena saabub oma klaveri taha kapten Urmas Lattikas, kelle "muusikatähtedeks" on reipa laulu veteran Tõnu Kilgas ja tema tütar Hedvig Hanson. Antti Kammiste võistkonda kuuluvad mainekas dirigent, Tallinna Poistekoori hing Lydia Rahula ning tema poeg Tomi Rahula. See võistkond on võtnud kaasa ka abijõu: pealtvaatajate esimeses reas istuvad Lydia Rahula koori laulupoisid.

Kui lustakas mundris ja kaabuga mängujuht Mart Sander areenile astub, löövad pealtvaatajad tormakalt käsi kokku ning hüüavad tervitusi. Täpselt nõndamoodi, nagu Reet Linna ennist soovitas, menukas telemäng algabki.

Jõululaulud kodus kordamata

Peidetud lauluridadest hakkavad avanema esimesed sõnad, kuid mõistatatava laulu äratundmine ja ülesvõtmine läheb nii võistkondadel kui pealtvaatajail üle kivide ja kändude. Teadagi, eelmisest aastavahetusest lahutab pikk aasta ja kõigil asjaosalistel on raske end ühtäkki ennetähtaegselt jõululainele häälestada. "Mõned laulud olid nii tundmatud, et ma ei viitsinud kaasa laulda," tunnistab pärast saadet kuuendik Maris Ilves.

Laulu püütakse alustada küll nii- ja naamoodi, kuid päris hätta ei jääda ühegi laulu puhul. Eestikeelsed laulud edenevad tõesti paremini, inglise keeles laulmisega on rohkem muret. "Mina olen siin ainuke, kel kodutöö tehtud!" viskab kimbatusse aetud karismaatiline saatejuht kibedalt nalja.

Stuudioskäigult nopib Lilian Kuuslap vastuse ühele oma ammusele küsimusele: "Kodus teleri ees istudes olen sageli mõelnud, kuidas publik teab ja oskab kõiki neid laule. Aga nüüd sain ma sellest aru: stuudios on teler, mille ekraanil jooksevad õige laulu sõnad."

Kui "Tähed muusikas" eetrisse antakse, jagavad tüütult pikad reklaamipausid saate kolme ossa. Stuudios on hingetõmbeaeg sootuks lühem, kohvi- või suitsupausiks aega ei anta. Mart Sander kasutab puhkeviivu "muusikaliste tähtede" aktiivsusele virgutamiseks, et saade läheks elama. "Jõulupühad on vaikuse ja rahu aeg, ei sobi nii väga hüpelda," tõrjub Antti Kammiste saatejuhi ettepaneku. Hedvig Hanson lisab omalt poolt, et jõulud on ju mediteerimise aeg.

Et poistekoori lauljate hääl loodetust nõrgemaks jäi, teeb lennuka sõnaga Mart Sander mehepoegadele salvestuse vaheajal karmi hoiatuse: "Poisid, kui te nüüd korralikult laulma ei hakka, saate Lydia Rahulalt pärast saadet kõvasti keppi." Kas pidada nalja heaks või halvaks, kuid stuudios rõkatab kõlav naerupahvak.

Mis halvasti, see uuesti

Laulmise ja küsimustele vastuste nuputamise vahepalaks uurib saatejuht võistlejailt, kuidas on möödunud nende jõulueelne aeg. Lydia Rahula vuristab, et detsember tuleb poistekooril esinemiste tihe, kontsert siin ja kontsert seal… Mart Sander kuulab - kuulab heakskiitvalt, kuid ühtäkki tabab ära, et vastus peab kõlama minevikus, sest saade jõuab vaatajateni alles jõulude künnisel. Stuudios tekib taas lõbus elevus ning Lydia Rahula jõulukuuraport võetakse videolindile uues kuues.

Mustadel tiibklaveritel võbelevad küünlaleegid. Prožektorivalguses sädelevad kirev kard ja klaasmunad. Nende keskel loovad jõulumeeleolu vahvad päkapikumütsid, mida võistkondade kaptenid saatejuhi pealekäimisel küll korraks pähe tõmbasid, kuid seejärel kõrvale heitsid…

"Ka kõige viletsamas külakirikus ei laulda nii kehvasti kui siin!" hüüatab Mart Sander, kui muusikatähtede ja publiku ühislaul taas ilmetuks jorinaks tikub vaibuma. Tema hääles on ühtaegu nii teatraalsust kui meeleheidet. Juba tont teab mitmendat korda kustuvad kaamerate punased tulukesed ja saate salvestamisel tehakse pisike paus. Saatejuht peab välknõu toimetaja ja režissööriga, kuidas järjekordsest äpardumisest võimalikult elegantselt üle saada.

Laste jaoks ongi ilmselt kõige suuremaks üllatuseks, et kõik sassi läinud kohad tehakse ümber ning suured ebaõnnestumised jäävad televaatajatel nägemata. "Saade jäi pidevalt toppama, kuna külalised või Sander ei teinud midagi nii nagu vaja," kirjeldas Lilian Kuuslap saate kulgu.

Laulge kaasa!

"Inimesed, laulge ometi julgesti kaasa," õhutab Reet Linna publikut salvestamise vaheajal. "Eestlased on ju laulurahvas." Ehkki stuudionurkades näitavad monitorid suures kirjas esitatava laulu teksti, kostab enam kui sajasuulise publikukoori hääl tublisti vaiksemalt ja tuhmimalt, kui arvata võiks.

Tõsi mis tõsi, jõulutunne ei ole nagu prožektorivalgus, et lülitad sisse ja kohe särab. Novembrilõpu vihmasajust stuudiokuumusesse tulnud inimesed pingutasid, kuid ehedalt nad jõulurõõmu teeselda ei suutnud. Õnneks! Tõeline jõulurõõm ongi ju vaid see, mis kerkib esile inimese südamest ja meeltest, mitte kellegi tellimuse peale.

Lõpp hea, kõik hea

Kell tiksub omasoodu ja ühtäkki ongi käes hetk, kui saatejuht tänab võistlejaid lillekimbuga. Lilletamine õnnestub esimesel katsel ning tseremooniat ei pea kordama nagu seda mõnikord olevat vaja teha.

Kaamerate punased silmad kustuvad. Saatejuht Mart Sanderi jaoks on lahing lõppenud ning ta kustutab ägeda käeviipega küünlaleegid klaverikaanel. "Tähed muusikas" jõulusaate toormaterjal on videolindil ning läheb telekööki viimistlemisele. "Olge mureta, sellest saab teha hea saate," kõlab läbi rahvasumma saate toimetaja Reet Linna optimistlik hääl.

"Lahe saade oli," kiidab telestuudios nähtut kuuendik Kaisa Kurik. "Tahaks seda juba näha!"

Toivo Ärtis

---

Maa maksustamisel uued hinnad ja määrad

Kambja valla pensionäridele hüvitatakse maamaksusoodustuse kaotamisel tekkiv kulu

Detsembrikuu 13. päeval pidas Kambja valla volikogu oma selle aasta viimase istungi.

Vallavolinike seekordse koosistumise päevakorras oli neli arutlusteemat:

Detailplaneeringu kinnitamine

Vallavolikogu võttis vastu otsuse kehtestada Sulu küla Järveveere kinnistu detailplaneering. Kinnistu omanik soovib ehitada puhkekompleksi, millesse rajatakse ka turistidele mõeldud söögikoht (kalarestoran).

"Minu meelest on tervitatav, et Pangodi järve äärde tuleb kena ja korralik söögikoht ja vaba aja veetmise paik," kommenteeris volikogu esimees Mati Luik.

Kinnitatud detailplaneeringuga on võimalik tutvuda vallavalitsuse kantseleis.

Kambja vallavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitamine

Vallavolikogu vaatas läbi ning muutis Kambja vallavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu. Uuel aastal hakkab iseseisva struktuuriüksusena tegutsema vallavalitsuse sotsiaalosakond.

Vallavanem Ivar Tedrema mainis, et riik paneb alates järgmisest aastast toimetulekutoetuste maksmise täielikult kohalike omavalitsuste õlule. Seega suureneb uuest aastast valla- ja linnavalitsuste sotsiaalametnike vastutus.

Senine toimetulekutoetuste jagamise kord tähendas sisuliselt ju seda, et linna- ja vallavalitsused jagasid riigi nimel abivajajaile keskvalitsuselt saadud raha. (Riik on lubanud, et ka edaspidi antakse linnadele ja valdadele toimetulekutoetuste maksmiseks lisaraha.)

Vallasekretär Reet Kiuru hinnangul toetab iseseisva sotsiaalosakonna loomist seegi asjaolu, et kogu riigis on võetud suund muuta kohaliku omavalitsuse struktuur funktsioonipõhiseks.

Sotsiaalosakonna koosseisu hakkavad kuuluma sotsiaalnõunik Heli Jaamets ja autojuht- sotsiaalhooldustöötaja Guido Leib. Uusi ametnikke tööle ei võeta.

Kambja vallavalitsuse koosseisus on tegutsenud juba mitu aastat ka iseseisev maakorraldusosakond.

Kambja Vallavalitsuse struktuur ja teenistujad alates 1. jaanuarist 2002:

1.Vallavalitsus:

vallavanem                                       1

vallavalitsuse liige                          3

vallasekretär                                     1

majandusnõunik                              1

pearaamatupidaja                            1

raamatupidaja-kassapidaja            1

raamatupidaja                                  1

vanemspetsialist                             1

registripidaja-kaitseväe arvestaja 1

keskkonnanõunik                            0,5

vallaarhitekt                                     0,2

jurist                                                  0,2

vallaarst                                            0,2

informaatik                                       0,2

päästekorraldaja                              1

kultuuritöötaja                                 1

internetipunkti administraator       1

koristaja                                            1

2.Maakorraldusosakond

maanõunik                                        1

maakorraldaja                                   1

3.Sotsiaalosakond

sotsiaalnõunik                                 1

autojuht-sotsiaalhooldustöötaja  1

Maamaksu määra kehtestamine 2002. aastaks

Volikogu võttis vastu määruse nr 34, millega kehtestatakse maamaksu määr 2002. aastaks:

"1.Kehtestada 2002.aastal haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksu määraks 1,0 protsenti maa maksustamishinnast aastas.

2.Kehtestada 2002.aastal kõigil ülejäänud sihtotstarvetel (õue-aiamaa, metsamaa, muu maa) kasutatava maa maamaksu määraks 1,2 protsenti maa maksustamishinnast aastas."

Enne eeltoodud määruse jõustamist kuulasid rahvaasemikud valla maanõunik Arved Küngase ja vallavanem Ivar Tedrema selgitusi.

Riik muutis äsja maa maksustamishinda. Maksustamishinna muutmisel (valdavalt tõstmisel) võttis riik arvesse turuhindu, millega maad konkreetses tsoonis on müüdud - ostetud. Heas tsoonis (näiteks magistraalteede läheduses), kus maaga kauplemine on olnud elavam ja müügihind kõrgem, kallines seega ka rohkem maa maksustamishind.

Kui senini sõltus metsamaa maksustamishind sellest, kas metsa omanikuks oli saadud ostmise, tagastamise või erastamise teel (kõigil eelpooltoodud juhtudel oli erinev hinna algbaas), siis uuest aastast on metsamaal ühtne maksustamishind. Seetõttu on metsamaa maksustamishinna muutus igak omanikul väga individuaalne.

Õueaiamaa ruutmeetri maksustamise hinnaks Kambja vallas on nüüd kõikjal 12 krooni (varem oli ka tsoone, kus ruutmeeteri õueaiamaa maksustamis- hinnaks oli 10 krooni).

Et riik on tõstnud maa maksustamishindu, otsustas vallavolikogu langetada Kambja vallas õue-aiamaa, metsamaa ja muu sihtotstarvetel kasutatava maa maamaksu määra. Uuest aastast on maamaksu määraks 1,2 protsenti maa maksustamishinnast (praegu 1,3 %).

Volikogu otsustas, et uuest aastast kaob pensionäridele senini antud maamaksu soodustus. "Pensionäridel pole aga põhjust vähimakski muretsemiseks," toonitas vallavanem Ivar Tedrema. "Töötame praegu välja korda, kuidas hüvitame sotsiaalabi kaudu kõigile neile Kambja valda sisse kirjutatud pensionäridest maaomanikele selle summa, mille nad peavad maamaksu soodustuse kaotamise tõttu uuel aastal oma maa eest maksma."

Vallavolikogu pidas pensionäridele antud maamaksusoodustuse kaotamist õigeks, sest Kambja vallas omab maad nii Tartus kui mujal elavaid pensionäre, kellele tuli anda maamaksusoodustust Kambja pensionäridega võrdsetel alustel.

Valla 2002 aasta eelarve…

…läbis volikogus esimese lugemise. Et riigilt saadavate toetusrahade osas ei ole veel täit selgust, kirjutab vallaleht eelarvest põhjalikumalt uuel aastal.

Toivo Ärtis

---

"Tootsi taskutesse" kogutakse hetki lapsepõlvest

Head almanahhi kirjasõbrad!

Jõulupühad toovad kokku peresid, sugulasi, sõpru. Meenutatakse oma lapsepõlve jõule ja nääre.

Igas peres on tavapärased kuusk, küünlad, kingitused, aga paljud meenutavad ka midagi ainulaadset, omapärast, just neil traditsiooniks saanut. Seepärast ootamegi sel korral Kambja kooli almanahhi Teie kaastöid teemal “Lapsepõlve A&O”. Nagu tavaks saanud, ootame kaastöid kirjutama praegusi Kambja kooli õpilasi, nende vanemaid, vanavanemaid ja sugulasi; kooli vilistlasi ja kunagisi õpetajaid, kõiki Kambja kooli sõpru.

Tore oleks, kui Teie kirjatöö jutustaks mõnest alateemast pikemalt ja sisukamalt. Näiteks:

¨        Lapse sünniga seotud peretraditsioon (väikse õe või venna lisandumine perre, katsikud, ristimine, kust tulevad lapsed? jne)

¨        Esimesed mälestused (esimene jalgratta- või suusasõit, esimest korda teatris, rongis, laevas, autoroolis jne)

¨        Nime saamise lugu, hüüdnime tekkimine

¨        Kõnelema õppimise lugu, keelelised veidrused (näiteid naljakast lapsekeelest), släng

¨        Lastevahelised suhted

¨        Kasvamise rõõmud ja mured

¨        Vanavanemate roll laste kasvatamisel

¨        Kiitused, karistused, premeerimised

¨        Lemmikloomad lapsepõlves

¨        Eeskujud ja lemmikud

¨        Hirmud (kollid, tondid, pime tuba, üksiolek jms)

¨        Pahandused ("minu esimesed triibulised", "valel on lühikesed jalad" jms) ja halenaljakad äpardused

¨        Meeldejäävad või õpetlikud juhtumid

¨        Lapsepõlve ja täiskasvanuks saamise piirid (noortepeod enne ja praegu, pahed, "oma pea" loomise rõõmud ja mured jms)

¨        Peretraditsioonidest (sünnipäevade, pühade ja tähtpäevade kombestik kodudes) ja paljust muust, mis lapsepõlvest olulisena ja huvitavana meenub.

Lapsepõlvelugude illustreerimiseks ootame heameelega ka mõnd eriti vahvat, naljakat, omapärast fotot (ka ema - isa, vanaema - vanaisa lapsena!) Fotot peaks täiendama lühike jutuke sellest, millal, miks, kus ja kuidas on tehtud selline tore pildistus.

“Taskuid” hakkame täitma kohe pärast talvevaheaega. Ootame, et iga õpilane ja pere poetaks almanahhi lehekülgedele midagi huvitavat.

Seniks soovime nobedat sulge ja südantsoojendavaid jõulupühi.

“Tootsi taskute” toimetajad

Tiina Tiideberg ja Toivo Ärtis

 

Mida mäletate elust Nõukogude Eestis?

Kambja kooliajaloo uurijatel on igal aastal valminud uurimuslikud tööd, mis on leidnud ettekandmist kooli(ajaloo) konverentsidel, valla- ja kooliüritustel.

Eelmisel õppeaastal esitati vabariiklikule uurimistööde võistlusele 9.klassi õpilase töö, mida tunnustati president Lennart Meri tänukirjaga.

Ka käesoleval õppeaastal plaanime osaleda õpilaskodu- uurijate võistlusel. Võistlust toetavad Körberi sihtasutus Saksamaal, Eesti Vabariigi Presidendi kantselei ja Eesti Vabariigi Haridusministeerium.

Selle aasta teemaks on “Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik”. Elame juba 10 aastat iseseisvas Eesti Vabariigis, kuid ka kunagi Eesti NSV olnu vajab talletamist enne, kui see ajastu rahva jäädavalt tuhmub.

50 aastat ENSV-s on pikk aeg ühele inimpõlvele. Tollal sündinud lapsed on täiskasvanud, tööinimesed jäänud pensionile. On kasvanud uus põlvkond, kes ei oska ette kujutada elu Eestimaal enne 1991. aastat. On aeg koguda meenutusi, mälestusi, anda hinnang ENSV ajajärgule.

Ootame Kambja kooli endiste õpilaste, õpetajate, Kambja sovhoosi ja teiste siinsete ühismajandite töötajate mälestusi ja meenutusi kahel teemal:

1.) Koolielu nõukogude koolis.

Milline oli koolikorraldus? Mida ja kuidas õpetati? Abitööd kolhoosides- sovhoosides? Suhtlemine ja suhted õpetajatega? Oktoobrilapsed, pioneerid, kommunistlikud noored - head ja vead? Koolitoit? Vaba aja veetmine? Karistused ja kiitused?

2.) Milline oli elu Kambja sovhoosis?

Töökultuur? Tuntud tööinimesed ja majandijuhid? Majandi hoolitsus töötajate heaolu parandamiseks? Töödistsipliin? Ebaausus ja vargused? Tööjõupuudus? Palk? Töö kvaliteet ja plaanide täitmine? Töötajate premeerimine ja ergutamine? Tööst vaba aeg: teatrikülastused, ekskursioonid jms?. Majandi peod ja spordivõistlused? Töötajate elu- ja korteritingimused? Olmeolud? Ühismajandi saavutused? Majandi likvideerimine- õige või vale samm?

Oleme tänulikud, kui materjal laekuks ajalooõpetaja Marju Pehlakule (tel. 416 248) jaanuarikuu jooksul aastal 2002.

---

Mida ma ootan Euroopa Liidult Eesti jaoks

 

Mida ma ootan Euroopa Liidult Eesti jaoks

Mul oli hea meel, kui Eesti jälle iseseisvaks sai. Praegu on meil demokraatlik kord, igaüks võib suu puhtaks rääkida. Kahjuks hagelejaid leidub ka, kellel on agressiivse lapse kadedus.

Paralleele tõmmata endise Nõukogude Liidu ja Euroopa Liidu vahel on nagu öö ja päeva võrdlemine. Usun, et Euroopa Liit muutub rikkaks ja tugevaks ühenduseks. Skeptikute kahtlused, kartused on alusetud, Euroskeptikuid ei oskagi iseloomustada. Kas on see mingi foobia või alaväärsuskompleks. "Äripäev" hüüdis: Euroopa Liidu asemel kiire majanduslik areng! See on aksioom. Argument on see, et Euroopa Liit on olemas, laieneb ja protsess on tagasipöördumatu. Kas astuda Euroopa Liitu mõni aasta varem või hiljem, see ei ole küsimus. Liitutakse siis, kui ollakse valmis ja kui võetakse vastu. Euroopa Liidus olles oleme võrdsed oma õiguste ja seadustega, ning turvatunnegi tõuseb. Kaotada ei ole mitte midagi. Diskrimineerimist ja iseseisvuse kaotamist karta on rumalus. Euroopa Liit oleks meile suureks toeks.

Euroopa Liidust välja jäädes võib meil raskusi tulla. Inimesed on kõige uue vastu umbusklikud. Ega annekteerimist, vägivaldselt enda külge liitmist Euroopa Liit ei taotle. Euroopa Liit "põrsast" kotis ei osta ja Euroopa Liidu nõudeid täita on meil üsnagi raske. Praegu on küll Euroopa Liidul omad sisevastuolud ka, kuid need on ületatavad. Võidakse küsida, et kas Euroopa Liitu ongi vaja. On ikka vaja, et tugev olla. Kahjuks praegu on meil Euroopa Liidu kohta informatsiooni vähe.

Igas ühiskonnas on rikkaid ja vaeseid, noori ja vanu, tarku ja vähemtarku. See vastuolu oli, on ja jääbki nii. Paljud inimesed ei ole praeguse Eesti Vabariigiga rahul, kuid seda aega ei tulegi, et kõik inimesed oleksid oma eluga ja riigikorraga rahul. Valitsus on ikka peksupoiss ja teda nuheldakse. Olge lahked! Suud pruukida praegu võib. Rahvale võib küll meeldida, kui saab valitsuse üle valitseda, kuid see ei rahulda rahvast.

Ootan Euroopa Liidult Eesti jaoks majanduse stimuleerimist, kaubavahetuse elavnemist, töökohtade leidmist, kultuurivahetusi, head läbisaamist ja suhtlemist teiste Euroopa Liidu riikidega. Loodan, et Euroopa Liidus olles saab Eesti rikkamaks. Minu suhtumine Eesti ühinemisse Euroopa Liiduga on positiivne ja optimistlik. Suurem osa vanu inimesi on inertsed, tahavad omaette olla ja Euroopa Liitu astumine ei ole nende rida.

Johannes Lääne

(1923- 2001)

 

Kolm murdvargust + metsamaterjali vargus

Novembrikuu jooksul teatati kolmest murdvargusest ning ühest metsamaterjali vargusest Kambja vallas.

Käesoleva aasta märtsist kuni 27. oktoobrini on Kambja vallas Kavandu külas Matsi kinnistu metsast varastatud 100 tihumeetrit metsamaterjali.

Ajavahemikul 20. oktoober kuni 8. november on sisse murtud Kambja vallas OÜ’le Viirelaid kuuluvasse hoonesse. Varas on kaasa viinud kogu elektrijuhtmestiku ja tõstekraana trossi.

Ajavahemikul 4. kuni 10. november on sisse murtud Kambja vallas Lalli külas talu saun-elamusse. Varas on sisse pääsenud ukse lahtimurdmise teel ning varastanud 90 meetrit kaablit, antenni, tööriistu ja alkoholi.

Ööl vastu 28. novembrit on sisse murtud Kambjas Võru maanteel asuvasse OÜ Loredana Haava kauplusesse. Varas on sisse pääsenud aknaklaasi eemaldamise teel ning kaasa viinud tubakatooteid, alkohoolseid jooke, sigarette ja majapidamistarbeid.

Lugupidamisega,

Liina Pissarev

Tartu Politseiprefektuuri pressigrupp

 

Sitta kah!

Jõulude eel on iga inimese hing tundlikum kui tavaliselt. Inimlik väiklus ja madalus tundub ülla jõulurahu taustal eriti solvav ja mõistmatu.

Mõned päevad enne jõulusid helistas lehetoimetajale üks Kambja valla mees Olev ja kurtis: "Naabrinaine Ellen kandis sõnnikut laste kelgukünkale, otse ridaelamu akende alla, mõni meeter majast. Lehmasõnnikut on hirmus aknast vaadata, kuid kui tuleb sula, hakkab ka majaümbruses kole lõhn levima."

Olev tunnistab, et naabrite suhted on juba mõnda aega sassis. Põhjuseks Olevi eestvõttel tehtud ühissauna remont, mille kulusid teised naabrid Oleviga jagasid, kuid Ellen pole mingil juhul nõus raha andma.

Olev arvab, et kui naaber tahab, võib ta ju vimma ajada, kuid sõnniku ühismaja akna alla vedamine on liig mis liig.

Mida arvab lugeja?

Toivo Ärtis

---

Juubilarid ja eakad sünnipäevalapsed

Jaanuar 2002

30.01  Liine Puusemp      Aarike HK                             99.

13.01  Herta Raig             Ivaste                                     87.

19.01  Maria Varik            Vana-Kuuste                         87.

19.01  Ivan Teplov          Kambja                                   86

29.01  Linda Kanep         Lalli                                         85

03.01  Leida Sild               Pangodi                                 84.

09.01  Linda Grosman     Lalli                                         75.

01.01  Raissa Teder         Aarike HK                             75.

07.01  Jaak Rivis                              Aakaru                   75.

24.01  Karl Timmusk                        Kambja                   75.

01.01  Maie Kespre                         Pühi                        65.

27.01  Valentina Künnapuu           Kammeri 65.

06.01  Eve Alep                                Kodijärve HK        60.

06.01  Rein Kõrvel                           Tatra                       60.

18.01  Andres Läti                           Kaatsi                     60.

31.01  Silvi Rebane                          Pühi                        60.

Läbi roheliste okaste nõrgub

kuuma vaiku ja värvilist vaha.

Sel ööl on soovid ja õrnus

ajakurjuse põletand maha.

Igal peopesal võbelev valgus

enam endasse ära ei mahu,

iga küünal on alguste algus,

mille nimeks on lootus ja rahu.

Elle Are

 

Õnnitleme ja tervitame sünnipäevalapsi ning soovime kogu valla elanikele kauneid ja rahulikke jõule ning õnnelikku uut aastat!

Kambja vallavalitsus ja vallavolikogu

 

Maria Martin võitis esimese luuleauhinna

Luuleharrastaja Manivald Saarde on pühendanud Heiki Kortspärnale luuletuse

"Koduvalla" veergudel tuule luuletiibadesse saanud hobiluuletaja Maria Martin (kodanikunimega Heiki Kortspärn) on jõudnud esimese tunnustuseni ehk "Kuldse Kaselehe" luulekonkursi laureaadidiplomini.

Kui Kambja luuletaja Maria Martin kevadisel ülevabariigilisel luulevõistlusel osales, pidas ta suureks kordaminekuks teise vooru jõudmist. See andis innustust ja enesekindlust osaleda ka sügisesel luulekonkursil "Kuldne kaseleht".

Ehkki konkureerida tuli mitmesaja osavõtjaga, jõudis Maria Martin oma luuletusega "Toompeal" luulevõistluse kolmandasse vooru ehk finaali. Maria Martini tunnistab, et oli tegelikult väga üllatunud, kui teda võistluse lõputseremoonial diplomit vastu võtma kutsuti.

Uhkete kirjadega diplomilt võib lugeda: "Maria Martin on valitud luulekonkursi 2001 laureaadiks. Tallinnas, 8. detsembril 2001.a."

Luuletaja ja kirjaniku, luulevõistluste entusiastliku korraldaja Ingvar Luhaääre allkirja kandval diplomil on ka südamlik soovitus: "Kestku sügisel puhkenud luule Sinus ka talvel, kevadel, suvel!"

(Muide, kultuuriloolise meeldetuletusena sobib meenutada, et kolmkümmend aastat tagasi töötas Ingvar Luhaäär lühikest aega Kambja koolis inglise keele õpetajana.)

Heiki Kortspärna ootas tol Tallinnas- käigul veel üks suur üllatus. "Kuldse Kaselehe" luulekonkursil oli jõudnud kolmandasse vooru ka luuleharrastaja Manivald Saarde, kes on kirjutanud Heiki Kortspärnale pühendatud luuletuse "Ajaloolase kurbus": "Pühendatud Heiki Kortspärnale, Tartumaa mehele, kes rajas oma talumaale mälestusmärgi Vabadussõjalaste Liidule."

Tõsi, mis tõsi: ükski prohvet pole kuulus omal maal ...

"Kuldse Kaselehe luulevõistluse korraldajatel on kaunis tava avaldada auhinnatud luuletused eraldi raamatukesena. Sel korral on ära trükitud ka kaks luuletust. Maria Martinilt: "Toompea" ja "Presidendivalimiste sonett" (Koduvald nr 10/ 2001.)

"Presidendivalimiste sonett" on luuletus, mida mõni ajaleht pidas heaks, kuid avaldada ei soovinud. Autorile öeldi, et toimetus püüab hoiduda kohtuskäigust. Kardeti, et keegi presidendikandidaatidest tunneb end solvatuna..

"Koduvald" soovib Maria Martinile ja tema vaimsele isale Heiki Kortspärnale jätkuvat luulerõõmu ja rõõmu luulest ka algaval aastal.

Toivo Ärtis

 

---

Kuuste külaraamatukogu uues kodus

Elupõlise raamatukoguhoidja Saima Nemvaltsi tütar Heli jätkab ema tööd

Kuuste raamatukogule tõi aasta 2001 uue kodu ja perenaise.

Omandireform küüditas Kuuste külaraamatukogu vana töökoja külma ja kitsasse ruumi. Aastaid pidi raamatukogu juhataja Saima Nemvalts talvel jahedas ja suvel lämbes toas raamatusõpru teenindama. Ta sai sellega vapralt hakkama, mille tõestuseks olgu nimetatud vaid nn Padjaklubi regulaarsed kooskäimised. Ruumi ebamugavused korvas Saima südamlik ja abivalmis suhtumine lugejatesse.

Siiski riivas raamatukogu ajutise kodu kitsikus vallavanem Ivar Tedrema eneseuhkust ja ta otsustas luua Kuuste rahva kirjanduslike huvide rahuldamiseks paremad tingimused.

 

 

Vanarahva tarkus, et ühe õnnetus võib olla teise õnn, kehtib ka Kuuste-mail: seoses klassikomplektide arvu vähenemisega kohalikus koolis, tekkis võimalus majutada külaraamatukogu Kuuste kooli kahte endisesse klassiruumi. Nii algasidki selle aasta kevadest ümberehitustööd, millesse kõige suurema panuse andis kooli remondimees Aare Allekõrs.

Ehitustööde juhtimine neelas suure osa koolidirektor Rein Härmoja suvepuhkusest ja lisas tema näole murekurde, kui tööd ei kulgenud soovitud tempos.

14. detsembriks 2001 jõudis kätte kauaoodatud päev: raamatukogu liikuv vara (eelkõige raamatud) oli kolitud uutesse ruumidesse ja ootas lugejaid. Pidulikuks sündmuseks kogunesid kogu koolipere ja külalised alul saali, et tänada tädi Saimat ja kooliraamatukogu juhatajat Milvi Padjust kauaaegse kohusetruu töö eest. Tänukirjad andis üle Kambja vallavanem Ivar Tedrema. Oma ema tööd uues ühendatud raamatuvaramus jätkab Heli Nemvalts, kes lausus omakorda kiidusõnu vallavanemale, oma eelkäijatele, koolidirektorile, kolleegidele, töömeestele ja õpilastele.

Kordaminekuid uues ametis soovis Helile ka Tartumaa Keskraamatukogu juhataja Hele Ellermaa.

Lindi läbilõikamise tseremoonia järel said kõik vastse raamatukoguga tutvuda. Avar, valge, ruumikas, soe – need hinnangud kostusid lugejate huulilt, kes vanas asupaigas harjunud käima kirjasõna nõudlemas. “Külatee” projekti raames sai raamatukogu ka uue arvuti, lisaks kolib endisest koridorist kohandatud ruumi peagi Internetipunkt.

Kaido Mark