Selles lehes:

Jõuluõhtul  Maria Martin

Maamaksu määrad aastaks 2001 on kehtestatud
Volikogu kinnitas valla esindamise korra ja vabade maatükkide erastajate nimekirja

Mälestust matta ei saa…

Priidu Maria Martin

Põllumajandusloomad tuleb kanda registrisse
Loomaarst Ene Kiudma jagab infot loomade märgistamisest ja registreerimisest

Tartu Talunike Liit annab teada 
TTLi infolehest võetud teadete autoriks on Jaan

Kambja koorilaulu tee kaebelaulust võidulauluni
Hilja Neumann: "Kambjas on mitmehäälsed laulud kõlanud juba 1794. aastal."

MEIE ELU
MEIE ELU ehk MELU PANEVAD KIRJA KAMBJA KOOLI VIIENDIKUD

Mõtteid, soove ja muresid Unipiha kooli lastelt

Koolialmanahh "Tootsi taskud" kutsub kaastööle
Kambja kooli iga-aastase sõnailu ja pildivara kogumiku "Tootsi taskud" kuuendas väljaandes ulatuslikumalt käsitletavateks teemadeks on elukutsevalik ja tegelik töö; Eesti ja eestlaste probleemid, mis puudutavad õpilasi; reisimine.

Lugejakirjad "Koduvalla" toimetusele

Õnnesoovid eakatele sünnipäevalastele

Judoturniir tõi Kambjasse 60 noort võistlejat

Kammja miis ja temma kammja kiil  Maria Martin

Teated

Vallavolikogu tuli viimati kokku 23.novembril. Et vallalehe toimetaja oli seotud muude ettevõtmistega, tutvustab seekordne istungiülevaade volinike poolt vastu võetud otsuseid ja määrusi vaid "kuivas kantseleikeeles", selgitusi ja kommentaare ei ole võimalik lisada.

Maamaksu määra kehtestamine 2001. aastaks

Maamaksu määr kehtestati volikogu määrusega nr 24:

"Võttes aluseks “Maamaksuseaduse” (RT I 1993, 24, 428; 1996, 41, 797, 89, 1589; 1997, 82, 1398; 89, 1589; 1999, 27, 381; 95, 840) § 5 ja 11 ning vallavalitsuse ettepaneku, Kambja Vallavolikogu

m ä ä r a b :

1.Kehtestada 2001.aastal haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksu määraks 1,0 protsenti maa maksustamishinnast aastas.

2.Kehtestada 2001.aastal kõigil ülejäänud sihtotstarvetel (õue-aiamaa, metsamaa, muu maa) kasutatava maa maamaksu määraks 1,3 protsenti maa maksustamis-hinnast aastas.

3.Kehtestada 2001.a astal vanadus- ja invaliidsuspensioni saajatel maamaksuvabastuse summaks ühe maakasutaja kohta 100 krooni.

4.Määrus jõustub 1.jaanuarist 2001.a.

5.Käesolev määrus avaldada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus.

Vabade põllu- ja metsamaade erastajate otsustamine

Vallavolikogu otsusega nr 38 kinnitati järjekordne vaba põllumajandus- ja metsamaa erastajate nimekiri (erastajateks Jaak Uri,. Aleks Rumjantsev, Taivo Prants, Tiiu Laine, Jaan Riives, Uno Rehk, Ülo Drenkhan, Edgar Tartu, Ivar Tedrema). Otsuse tegemisel lähtuti Maareformi seadusest ning võeti aluseks vallavolikogule esitatud kokkulepped ja volikogu otsused.

Maa munitsipaliseerimine

Lähtudes Maareformi seaduse § 28 lõike 1 punktist 1 ning vallavalitsuse ettepanekust, otsustas Kambja vallavolikogu taotleda munitsipaalomandisse Kambja vallas Kambja alevikus Võru mnt 2d maaüksus kui Kambja vallale kuuluva rajatise alune maa.

Valla esindamise korra kinnitamine

Vallavolinikud võtsid vastu määruse nr 23, millega kinnitati Kambja valla esindamise kord:

I ÜLDSÄTTED

1.Käesoleva korraga sätestatakse Kambja valla omavalitsusorganite, nende ametiisikute ja kolmandate isikute õigus ja pädevus Kambja valla esindamiseks suhetes Eesti Vabariigi riigivõimuorganitega, teiste omavalitsusüksuste ja nende liitudega, juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal. Esindamise õiguslikeks alusteks on seadused, Kambja valla põhimäärus, käesolev kord, teised volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid ja lepingud.
2. Oma pädevuse piires esindavad Kambja valda:
2.1. vallavolikogu;
2.2. vallavallavalitsus;
2.3. vallavolikogu esimees;
2.4. vallavanem;
2.5. vallavalitsuse ametnikud.
3. Kolmandad isikud esindavad Kambja valda nendega sõlmitud lepingute alusel ja piires.

II VALLA ESINDUSFUNKTSIOONI TÄITMINE
4. Vallavolikogu esindab Kambja valda:
4.1. seadustega volikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel;
4.2. suhetes Riigikoguga;
4.3. suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega.
5. Vallavolikogu esimees esindab Kambja valda:
5.1. suhetes Eesti Vabariigi Presidendiga;
5.2. suhetes Riigikogu esimehe ja tema asetäitjatega;
5.3. suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega nii Eesti Vabariigis kui välismaal;
5.4. muudel juhtudel, arvestades teise osapoole esindatust;
5.5. ja vallavolikogu vastavalt seadusega antud pädevusele.
6. Vallavalitsus esindab Kambja valda:
6.1. seadustega ja vallavolikogu määruste ning otsustega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel;
6.2. suhetes Riigikoguga;
6.3. suhetes Eesti Vabariigi Presidendiga;
6.4. suhetes Vabariigi Valitsusega;
6.5. kohtus;
6.6. muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks.
7. Vallavanem esindab Kambja valda:
7.1. suhetes Eesti Vabariigi peaministri ja teiste ministritega;
7.2. suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis ja välismaal;
7.3. suhetes Tartu Maavalitsusega.
8. Avalikel üritustel esindavad Kambja valda vallavolikogu esimees, vallavanem, vallavalitsuse liikmed ja vallasekretär.

III VALLA ESINDAMINE KOHTUS
9. Kohtus esindab Kambja valda vallavalitsus. Kohtukutse esitatakse vallavanemale, kes annab asja lahendamiseks vallasekretärile või volitab selleks teisi isikuid.
10. Vallavalitsuse osalemise üle kohtuvaidlustes peab arvestust ja teostab järelevalvet vallasekretär.

IV VALLA ESINDAMINE LEPINGULISTES SUHETES
11. Valla esindamine lepingulistes suhetes toimub seadustes, Kambja valla põhimääruses ja Kambja vallavara eeskirjas ning teistes volikogu ja vallavalitsuse õigusaktides sätestatud korras.

Teadmiseks loomaomanikule:

Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr. 184 asutati 1. oktoobrist 2000. a. põllumajandusloomade riiklik register. Registri volitud töötleja on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (aadress: Tartu 51014 Kreutzwaldi 1). Registri asutamise ja kasutuselevõtmise eesmärk on luua põllumajandusloomade identifitseerimise ja registreerimise ning põllumajandusloomade liikumise kontrolli nõude rakendamiseks korrastatud andmetekogu ning selle kaudu ennetada ja likvideerida loomade nakkushaigusi ning kaitsta inimest loomadega ühiste ja loomade kaudu levivate haiguste eest. Põllumajandusloomade registreerimine riiklikus registris on üheks eelduseks põllumajandustootjatele otsetoetuste maksmisel.

Registrisse kantavad andmed on:

• põllumajanduslooma omaniku nimi, elu- või asukoht, postiaadress;
• loomaomaniku äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri registrikood või isikukood;
• märgistatud põllumajanduslooma andmed;
• põllumajanduslooma liikumise andmed;
• põllumajanduslooma kõrvamärgi asendamise andmed;
• andmed põllumajanduslooma tapmise või surma kohta.

Põllumajandusloom tuleb märgistada 20 tööpäeva jooksul arvestades tema sündimise päevast. Juhul kui loom liigub päritolukarjast teise karja või päritolukarjast tapamajja enne 20-päevaseks saamist, tuleb ta märgistada enne 20-päevaseks saamist.

Loomaomaniku kirjaliku taotluse alusel väljastab töötleja põllumajandusloomade registrisse kandmise kohta registreerimistunnistuse.

Põllumajandusloomade märgistamise ja registreerimise üle teostab järelvalvet Veterinaar- ja Toiduamet, kelle esindajateks Kambja vallas on Lembit Henno (Vambola) ja Ene Kiudma (ülejäänud osa vallast).

Loomadele esitatavad veterinaarnõuded

Ühest karjast teise üleviidavale ja tapamajja tapmiseks lähetatavale loomale esitatavad veterinaarnõuded on kehtestatud 26. juunil 2000 põllumajandusministri määrusega nr 46.

Ühest karjast teise viidava või tapamajja tapmiseks lähetatava looma päritolukari peab olema läbinud loomatauditõrje eeskirjadega kehtestatud kohustuslikud uuringud ja menetlused karja loomatervishoiualase staatuse määramiseks. Lahtikirjutatult tähendab see seda, et kohalik volitatud veterinaararst ei tohi välja anda ühtegi nn. tauditõendit enne, kui selle inimese karjas on kõik loomad kollaste numbrimärkidega, nad on uuritud nakkushaiguste suhtes (leukoos, brutselloos, tbc) ning loomaomanikul on arstile ette näidata põllumajandusloomade registrisse kandmise kohta registreerimistunnistus.

Tänavu oli arusaamatusi inimestega, kes ei lasknud enda loomi suvel uurida ja pärast tahtsid müüa tõumullikaid. Need, kelle kari oli uuritud, said seda teha, kelle oma mitte, ei saanud seda. Palun täitke neid Vabariigi Valitsuse määrusi ja ärge olge pahased volitatud veterinaararstide peale, sest meie peame juhinduma oma töös ettekirjutustest.

Uueks aastaks head vilja- ja karjaõnne soovides

Planeeritakse soodsat väetiste ühisostu

Liikvel on kuuldused, et ammooniumsalpeetri hinnad Venemaal tõusevad kevadeks kuni kaks korda. Ühistu Eesti Teravili plaanib koos põllumajandusministeeriumiga soodsat väetiste hulgiostu. 

Praegu pole tingimused veel selged, kuid räägitakse võimalusest kaasata krediteerimisse PKMF ning võimalusest tasuda väetiste eest viljaga.

Käib esialgsete ostusoovide väljaselgitamine, hiljem võib nendest ka loobuda. Kes asjast huvitatud, andke taluliitu järgmised andmed oma vajaduste kohta: ammooniumsalpeeter, kompleksväetised, Roun–dup, muud taimekaitsevahendid, seeme.

Mida kuulukse kaualubatud SAPARDi toetustest?

Põllumehed on nagu taevamannat oodanud valitsuse poolt juba selleks aastaks lubatud SAPARDi toetust, mis leevendaks meie investeerimisnälga.

Nüüd on SAPARDi tingimused osaliselt selgunud ja muutused on seal kardinaalsed, võrreldes sellega, mida räägiti aasta tagasi Kuna on veel palju ebaselget, peatuksin ainult mõnel probleemil.

Kui põllumehe rahataotluse projekt rahuldatakse, peab ta ise tasuma 100%, tagasi saab ta 30% alles kahe kuu pärast. Põllumajandusmeetme all on piirangud tehnika ostmiseks, traktorit näiteks tohib osta, kultivaatorit aga mitte. Praegu pole selge ka see kuupäev, millal hakatakse taotlusi vastu võtma. Kui valitsus võtab vastu kõik SAPARDI rakendusotsused, korraldame oma liikmetele kindlasti õppepäeva.

Tänu Hoiu-laenuühistute Liidu ja selle esimehe Aldo Tamme heale tööle, on juba enne aastavahetust võimalik sõlmida kindlustuslepinguid paarkümmend protsenti tavahinnast soodsamalt. Esialgu alustatakse liikluskindlustusest, hiljem lisanduvad ka teised kindlustustooted. Neid lepinguid hakatakse tegema hoiulaenuühistutes ja erandina ka meie taluliidus.

Nii et - kellel liikluskindlustuslepingu sõlmimine veel kannatab, oodake ära, varsti saab seda taluliidus odavamalt teha!

Põllumeestel on võimalus laenutähtaegade pikendamiseks

Kõigil, kes on võtnud PKMFi vahenditest kevadtööde laenu, võivad seda pikendada kuni aasta. Selleks tuleb minna panka ja teha avaldus. Seda tuleb teha kindlasti vähemalt kaks nädalat enne, kui kätte jõuab järjekordne laenuosa tagasimakse tähtaeg. Pank ei tohi sealjuures nõuda laenulepingu pikendamise tasu, mis tavaliselt on 500 krooni.

Kambja laulukoori 205. sünnipäeva tähistati novembrikuu esimesel reedel Kambja vallamaja saalis. Forseliuse Selts üllatas tähtpäeva puhul 60 lauljat eesti koorilaulu 200. aastapäeva medaliga (võeti kasutusele aastal 1994, kui Kambjas peeti suurt laulupüha).

Sünnipäevapeol esitas koori vanem Hilja Neumann lühiülevaate koori ajaloost:

Muusikateadlase Karl Leichteri teose “Seitse sajandit eestlaste lauluteed” põhjal on teateid eestlaste laulust säilinud alates 12. sajandist.

Need olid võõra ikke alla sattunute kaebelaulud raske elu- olu üle (naistelaulud) ja sõdalaste laulud endi julgustamiseks enne lahingut (meestelaulud).

14.-15. sajandil püüti rahvast allutada kirikus võõra usuteenistuse ja vaimuliku lauluga, mida õpetati kiriku- ja kloostrikoolides. Rahvas ei võtnud vastu kirikukoraale, vaid säilitas visalt põlist pärandust - rahvalaulu.

Vennastekogudus edendas laulu

18. sajandi 30-ndatel aastatel kandus Eestisse vennastekoguduslik liikumine. Evangeelne vennastekoguduse kirik tekkis Saksamaal Herrnhuti linnas - siit selle usuliikumise rahvusvaheliselt tuntud nimetus- hernhuutlus. Vennastekoguduse kirikuteenistus oli tihedalt põimitud lauluga.

Mitmehäälse koorilaulu arengut hoogustavaks asjaoluks oli 1637. a. ilmunud Stahli lauluraamatu II osa ilmumine, millel oli juures ka väike noodilisa. 1685. a. ilmus Adrian Virginiuselt "Tarto-Ma Kele Lauluraamat" samuti noodilisaga lõpus.

EELK Usuteaduste Instituudi kirikuajaloo professor Voldemar Ilja uurimuste põhjal Herrnhutis Evangeelse Vennastekoguduse kiriku keskarhiivi käsikirjadest teame, et Kambjasse tõi hernhuutluse ja laulu 1737. a. Kambja pastor Albrecht Sutori koduõpetaja Michael Morgner. Morgner oli andekas jutlustaja ja hea laulja-lauluõpetaja. Seetõttu läks rahvas vennastekoguduse liikumisega meelsasti kaasa. Kambja kihelkonnas oli kuus vennastekoguduse palvemaja ja liikumise kõrgperioodil kuni 1300 koguduseliiget.

Johann Renniti (Kambja pastor aastatel 1899 - 1900) poolt Kambja kirikuraamatute põhjal koostatud kokkuvõtlikust broðüürist "Mis räägivad Kambja kirikuraamatud Kambja kirikust ja kogudusest" saame teada, et siin tegutsesid luteriusu- ja vennastekogudus sõbralikult koos. Prof. Ilja uurimuste põhjal on viibinud Kambjas ka hernhuutlaste suur lauluisa Christian Gregorjan, kelle koraalilooming on tänapäeval saksa koorides väga populaarne.

Ajavahemikul 1754 - 1764 elas ja töötas kolm aastat Kambjas hernhuutlik kirjamees Christoph Michael Königsöhr, kes koostas ja andis välja lauluraamatu "Mõnne illusa vaimolikko laulu" (1759), mis sisaldas 276 lõuna- eestikeelset laulu laulutekstide ja viisikatketega.

Rudolf Põldmäe, Eesti kirjandusteadlane ja folklorist, kelle keskne huviala oli eesti vanem kirjandus- ja kultuurilugu, on korduvalt toonitanud hernhuutlaste tähtsust kogu Eesti ja sealhulgas Kambja rahva vaimuelu kujundajana 18. sajandil.

Nõukogude võimu päevil jõudis üldsuseni teave hernhuutlusest ja selle progressiivsest osast eestlaste laulukultuuri arengus R. Põldmäe teose "Eesti esimene üldlaulupidu 1890" põhjal. Ülalmärgitud teose 9. leheküljel esineb fakt, et Kambjas on mitmehäälsed laulud kõlanud juba 1794. aastal. Allikmaterjaliks on R. Põldmäe uurimus "Vennastekoguduse muusikalisest tegevusest meie maal". Käsikiri asub Teatri- ja Muusikamuuseumis Tallinnas.

Kui arvestada seda, milline tolle aja kohta suurte laulumeeste plejaad oli eelnevalt läbinud Kambjat ja siia oma panuse teinud, suudame mõista, kuidas ja miks just siin suudeti 18. sajandi lõpuaastatel teha mitmehäälset laulu.

Ilus "mitme õrre peal" laulmine

Järgmine märge Kambja lauluelu kohta on aastast 1810. 1810- 1820 on õpetanud Kambja kirikus koorilaulu eestlasest hernhuutlane raamatuköitja Georg Beck (Beek). Tema õpetus sisaldas peale laulmise nooditundmist, noodilugemist, instrumentaariumi ja orelimängu. (Kambja kirikusse ehitati esimene orel 1772.a.). Märge Kambja koguduse väga ilusa “mitme õrre peal” laulmise kohta pärineb kiriku “katsujatelt" aastatest 1836 ja 1843. 1843-1846 juhatas koori ja õpetas laulu ka Kambja kihelkonnakoolis Johann Tarrask.

19. sajandi kahekümnendail aastail algas koolmeistrite poolt pastorite soosimisel laulukooride asutamine väljaspool kirikukogudust, et koorilauluga tõsta kirikuteenistuse mõju. Seoses külaühiskonna muutumisega 1860. aastaist tekkis Eestis arvukalt ilmalikke koore ja lauluseltse. Nii sai ka Kambja kirikukoorist kihelkonnakoor. Lauldi vaimulikke kui ka ilmalikke laule. Viimased tekkisid kooride repertuaari alles 19. saj. II poolel.

Esimesest laulupeost tänasteni

Seoses Eesti esimese üldlaulupeoga 1869. a. sai eesti koorilaul tuntuks ka väljaspool kodumaad. Selleks ajaks oli Kambjas lauldud mitmehäälseid s.t. koorilaule juba paari põlvkonna vältel. Moraalsetel kaalutlustel ei peetud I üldlaulupeo eel võimalikuks meeste ja naiste üheaegset osavõttu laulupeost (s.t. segakooride osavõttu). Nagu mujalgi, nii ka Kambjas moodustati segakoori meeslauljatest meeskoor, kes sammus laulupeo rongkäigus 36. Palamuse koori järel. Üldlaulupeost saadi innustust, esineti nii mees- kui segakoorina kirikus, valla ja mõisa tähtpäevadel. Mehi ja naisi lubati koos laulupeole alles 1891. aastal IV laulupeol.

Kambja segakoori on juhendanud köster-koolmeistrid Eduard Hermann Eichhorn, Carl Weber (1879-1907), Eduard Kondt (1907-1909), Mihkel Jagailo Ratassepp (1909-1914), koolijuhatajad Johannes Pütsepp (1915.1920), Karl Kirss (1920-1940). Sõja-aastail vaibunud laulu võttis üles koolijuhataja Jaan Aia (1944-1962), kelle käe all oli koor suur (50 liiget) ja heakõlaline.

Peale J. Aia surma sai dirigendiks Uno Koppel (1963-1970). Tema järglased olid Jaan Sütt (1970-1974), Ülle Keerberg (1973-1979), Sirje Nooska (1979-1982 ja 1999-2000), Anne Vilt (1982-1990). 18 aastat lauldi koos Tartu raudteeklubi segakooriga (ühine dirigent). Eestvedajaks oli tolleaegne klubijuhataja Leida Urm.

Pärast 1990. aasta üldlaulupidu hakkas koor tegutsema jälle iseseisvalt noorte koorijuhtide Nelly Ruuge ja Marika Lehiste juhatamisel. Kahe dirigendiga oli kooril õnn laulda 1996. a. sügiseni, mil Marika Lehiste lahkus segakoorist.

Kooli lastekoori juhatasid eelpoolnimetatud koolijuhatajad. Neist viimane oli J. Aia, kes võttis lastekooriga osa kõikidest pealesõjaaegsetest laulupidudest kuni 1962. a. koolinoorte laulupeoni.

1962-1977 oli lastekoori juhatajaks kooli muusikaõpetaja Hilja Neumann, kes rajas 1964. a. kooli ka poistekoori ja korraldas 1970. a. Kambja Laulukoori 175.aastapäeva tähistamise.

Peale 1977.a., kui senine koorijuht siirdus teise kooli, on Kambja lastekoori juhatanud Anu Ird, Marika Lehiste, Taisi Mängel, Nelly Ruuge. Praegu juhatab lastekoori Marika Lehiste.

Kambja toimunud laulupeod ja –päevad: 1868- laulupüha e. vaimulik laulupäev, 1934- vaimulik laulupäev, 1935- ilmalik laulupäev, 1994- laulukoori 200. aastapäeva tähistamine Kambja kirikus 20 kollektiivi osavõtul 485 tegelasega, 1995- Valga praostkonna vaimulik laulupäev 108 kirikukoori lauljaga, 1998- kihelkonnapäevade raames toimunud laulupidu 16 koori osavõtul 332 lauljaga.

Praegu laulab koor Nelly Ruuge ja Janne Haljaku juhendamisel.

Me ei nimeta end Eesti vanimaks kooriks, sest pole suutnud uurida koorilaulu ajalugu terve vabariigi ulatuses. Meil pole sellekohast dokumentaalset tõestust, nagu on kõikide eelpoolmärgitud faktide kohta.

Olles kaasa elanud kõik riigi taasiseseisvumisega seotud mured ja rõõmud, oleme läbi aegade jõudnud kaebelaulust võidulauluni…

Ma kirjutasin jõuluvanale

Erle Põder:

Paljud lapsed on kirjutanud päkapikkudele ja jõuluvanadele. Ka kirjutasin jõuluvanale.

Meil oli koolis ükskord teadetetahvlil jõuluvana aadress. See jõuluvana elas Soomes. Selle kirja panin ma posti detsembris ja vastuskiri tuli kohale alles kahe kuu pärast. Kui ma kord trennist tulin, oli mu vanaema väga lõbusas tujus. Ta ütles, et sulle tuli kiri. Ma kiirendasin oma toiminguid et saaks minna kirja lugema. Eriti tahtsin teada, kellelt see kiri on. Kui ma tuppa läksin, nägin laua peal ilusat jõuluvanaga ümbrikut. Ma ei tulnud selle peale, et see on jõuluvanalt. Tegin ümbriku lahti ja sealt avanes ilus pilt Kui ma kirja läbi lugesin, siis sain aru, et see ilus kiri oli jõuluvanalt. Seda, mis seal sees oli, ma ei avalda.

Päkapikkudele jälile saamine

Laur Kaasik:

Ühel hommikul ärkasin hästi vara üles. Läksin vaatama, kas päkapikud on mulle midagi toonud. Ei olnud. Läksin tagasi voodisse. Natukese aja pärast, kui ma veel magama ei olnud jäänud, läks ema kuhugi. Luurasin, kuhu ta läks. Nägin, et ta võtab kapist midagi. Siis käis ta õe toas. Jooksin kähku voodisse ja teesklesin, et magan. Ema läks aknalaua juurde ja jäi mulle vahele.

Ma ei rääkinud seda vennale, sest tema uskus siis veel päkapikkudesse.

Päkapikkude külaskäigud

Tauri Põder:

Minu peres käivad päkapikud, kuigi mina neid ei usu. Nad käivad minu õe pärast. Mina sain päkapikkudele jälile nii, et ema hakkas hommikul kommipakki akna peale panema ja mina ärkasin just üles. Aga kui ma olin umbes viiene, siis istusime köögis ja suure toa uks oli lahti. Järsku märkasime, et kardin liikus. Läksime vaatama ja kommipakk oli akna peal. Kõik aknad olid kinni! Ja kes hull oleks teisele korrusele redeliga üles roninud. Nii et mina ei usu päkapikke.

Kui veab, lähen jõulumaale

Siim Erkmaa:

Kui veab, lähen ma sellel vaheajal Soome jõulumaale. Tahan väga sinna minna ja loodan ka päris jõuluvana. On ainult üks probleem- mul pole fotoaparaati.

Päkapikkudesse on lõbus uskuda

Henri Zeigo:

Ma ei usu päkapikkudesse. Ma olen näinud, kui ema paneb sussi sisse komme.

Päkapikkudesse on lõbus uskuda- nad on vahvad ja põnevad. Kui ma saladuse teada sain, siis ema rääkis, et on lõbus siiski uskuda päkapikkudesse ja jõuluvanasse.

Ema jäi päkapikuna vahele

Lilian Kuuslap:

Meie peres on käinud päkapikud igal aastal. Mina sain päkapikkudele jälile päris varakult. See juhtus nii, et ühel õhtul, kui ma olin voodis ja parasjagu pikutasin, et magama jääda, tuli ema. Ma teesklesin, et magan.

Ema läks akna laua juurde ja pani sinna kommi. Järgmisel päeval, kui ema kodust ära läks, hakkas suur kappides tuhnimine. Järgmisel päeval, kui päkapikk käis, siis oli sussi sees palju tuttavaid asju, mida olin kapis näinud….

Nojah, eks nii siis minu ema jäigi mulle vahele……

Jõulukalendrist üllatusmunani

Helina Mats:

Mulle ei ole veel päkapikud vahele jäänud.

Päkapikud toovad tavaliselt esimese asjana jõulukalendri. Kõige viimasena toovad üllatusmuna. Mõnikord olen leidnud ema taskust asju, mis järgmisel hommikul on sussi sees. Aga näinud ei ole, kui ema on sussi sisse asju pannud. Päkapikke minu arust pole olemas, sest mul on olnud emaga liiga palju kokkusattumisi.

Kaval jõuluvana kinkis endalegi

Kristina Koor:

Minu olen kirjutanud jõuluvanale, kes on loomulikult vanemad, aga ma ei ole seda kirja ära saatnud, sest mul tuli midagi ette, mida ma enam ei mäleta. Mul on käinud ka jõuluvana- minu enda onu. Ta mängis jõuluvana nii kavalalt, et tegi isegi endale kingituse.

Päkapikkude salakülaskäik

Erich Erstu:

Umbes viie aasta eest, kui ma väike olin, ärkasin hommikul ja katsusin, kas sussi sees on midagi. Suss oli tühi. Ma pugesin teki alla ja jäin sussi vahtima. Korraga läks suss paksuks ja hakkas liikuma. Ma vaatasin, mis sussi sees on ja nägin, et suss oli komme täis.

Teised küll ei usu seda lugu, aga mina tean, et see oli tõsi.

Jõulud võiksid juba kätte jõuda!

Aule Tensmann:

Jõulud meeldivad mulle väga. Jõulude ajal on iga pere koos. Jõulud on head, sest jõuludel saame me igasuguseid asju kingiks. Ma soovin et kõik oleksid jõulude ajal heas tujus, et keegi ei ole pahane.

Eelmisel aastal käisin ma õe juures ja sain jõuludeks suure koera. Sel aastal ma soovin endale mobiili. Kui see soov täituks, oleksin ma õnnelik.

Jõulud võiksid juba kätte jõuda. Mulle meeldib väga jõulude ajal komme ja muud näksida. Ka näiteks rasvaseid toite.

Mitte ainult kommi!

Janno Välja:

Minule toovad päkapikud tavaliselt komme, aga mina tahaks midagi muud ka.

Luke pargis on palju vanu puid

Septembri ühel päeval tulime kooli ebatavaliselt , mitte bussiga ega jalgsi, vaid jalgratastega.

Tahtsime sõita Luke mõisaparki . Hommikul selgusid mõned äpardused : Taneli rattakumm läks eelmise päeva õhtul katki, Helenil kooli jõudes, aga 1. klass tuli üldse ilma ratasteta . Kui oli me natuke sõitnud, leidis Riina, et ratas on talle liiga suur ja keeras otsa ringi.

Parki sõita oli hästi lihtne, sest teel oli palju mägesid, kust oli hea alla sõita. Paljudel tuli kahjuks ratastel kett maha ja mõned isegi kukkusid natuke. Poole tunni pärast jõudsime Luke mõisa parki. Kõigepealt imetlesime väga imeliku kujuga puid ja pärnadest kasvanud labürinti. Pärast seda sõime mõisa õunaaias õunu ja vaatasime aedniku maja. Veel käisime sillal, valitseja majas ja kiikusime suurel külakiigel. Valitseja majas oli pärast sõda kool, aga praegu on sellest järel ainult varemed.

Tagasi sõita oli raskem, sest nüüd tuli sõita suurtest mägedest üles. Varsti jõudsime kooli.

Olime väsinud, aga rõõmsad . Meil oli tore matk! Kõige põnevam oli valitseja maja teiselt korruselt alla vaadata. Ajas ikka hirmu nahka küll.

Seekordsest kadrikarnevalist Unipiha Algkoolis ei võtnud osa piraadid, Pipi Pikksukk, Lumivalgeke ega Punamütsike, vaid sügisene loodus ise.

Kaks nädalat enne karnevali arutasime emakeele ja kodulootunnis, milleks ja kelleks end kostümeerida.

Oi seda elevust, kui kadripäeva eelõhtul pärast kolmandat tundi tulid Kadriko laulu saatel saali Päike, Päev ja Kuu, Öö ja Õhtu, seened, karumõmm, siil, kolm põrsakest ning vihm.

Nii põnev oli tunda end seekord mitte Helenina, vaid Hommiku ja Päikesena, kes valgustab ja soojendab maad, äratab hommikul lapsi üles ja saadab nad kooli; Päevana (Kristjan Org), kes aitab lastel õppida, lõhkuda ahjude tarvis puid, viib nad pärast tunde jalutama ning annab väsinutena Õhtule (Tanel Altement) üle.

Vaadata ja kuulata, millest räägivad sügisel vihm (Steve Mägi) ning tuul (Sandra Nukk), Öö (Toomas Roos) ja Kuu(Rannet Miilmann), kuidas õpivad loodusloo tunnis seeni tundma Kolm Põrsakest (Rauno Miilmann, Jarmo Järvekülg, Riina Org), jäävad talveunne Karupoeg Puhh (Kait Krull) ja Siil Sille (Margot Sepp).Jänes Jänksule (Uku Künnapuu), kes sündis alles eelmisel kevadel, oli see aga esmakordne kokkupuude talveunne jääjate Puhhi ja siil Sillega.

Kadrikarneval koolis lõppes suure trallimise ja laulmisega. Järgmisel päeval seisis ees põnev kadrisandiks olemine, jooksmine mööda oma koduküla.

Suur aitäh kõikidele lastevanematele, kes nõu ja jõuga karnevali ettevalmistamisel abis olid.

• Suurte inimestena elame me oma täiskasvanute maailmas ega pane tähelegi ,et meie kõrval asub laste hiiglasuur maailm, millest aruharva osutub meil osa saada. Milliste rõõmude ja hirmude, murede ning lootustega elavad meie lapsed päevast päeva meie kõrval ,võime vaid aimata.
• Suurena ei saa enam koolis käia, peitust mängida, mürada. Pead kogu aeg tööl käima.
• Kui ma suureks kasvan, siis surevad mu ema ja isa ära. Praegu nad hoiavad mind, ka mina saan neid aidata. Suurena pean hakkama elama omaette, ise endale elatist teenima.
• Kui jään nooreks , siis ei sure mu vanemad kunagi ära.
• Tahan kõik kooliajad ära käia. Suurena ma seda ei saa. Pean hakkama raha teenima.

• Mulle meeldivad väga loomad. Suurena saan ise lehmi lüpsta. Praegu ema mulle seda veel ei luba. Tahan saada ohvitseriks. Kindlasti lähen ma Eesti sõjaväkke.
• Ei pea ema-isa käest kogu aeg limpsiraha kerjama.
• Tahan järgi proovida, kas suurte inimeste elu on nii raske, kui ema-isa kõnelevad. Suurena ei saa vanemad enam meie probleemidesse sekkuda Saame need ise ära lahendada.
• Siis saab teha, mida ise tahad. Keegi ei käsuta sind enam.
• Tahan olla lindprii, vaba mees.
• Saab tööl käia ja ise endale raha teenida.
• Tahan üks päev olla suur, teine päev väike.

• Neil ei ole vist midagi muud teha. Nii saavad nad end lõbustada.
• Nad trimpavad vist sellepärast, et oma muresid unustada ja et neil oleks niimoodi lõbus.
• Joovad sellepärast, et see on neile meeldima hakanud ning nüüd on nad sellest sõltuvuses.
• Neil on juba lapsest saadik olnud janu viina, õlle, narkootikumide ja suitsu järele .
• Sellepärast, et osa neist tuhnib prügikastides ja neil on igav elada.
• Sest neil on perekonnatülid ja pole tööd.

Kambja kooli iga-aastase sõnailu ja pildivara kogumiku "Tootsi taskud" kuuendas väljaandes ulatuslikumalt käsitletavateks teemadeks on elukutsevalik ja tegelik töö; Eesti ja eestlaste probleemid, mis puudutavad õpilasi; reisimine.

Iga õpilane sai jõuluvaheajaks ülesande küsitleda eelpoolnimetatud teemadel oma vanemaid, vanavanemaid ja teisi kambjalasi. Et õpilased ei jõua kõigi kambjalasteni, ilmub küsimustik ka vallalehes.

Elukutse: Millised ametid olid Teie nooruses populaarsemad? Kas ja kuidas jagati kutsevalikualaseid teadmisi ja soovitusi? Millal ja kuidas valisite edasiõppimiseks kooli? Missugust nõu anti kutse- ja koolivalikuks kodust, sugulaste poolt? Kas elukutse valimine oli seotud hobiga või koolivaheaegadel tehtud tööga? Kas tehtud kooli- või kutsevalik sobis või tuli ette raskusi, pettumust? Jutustage Teie ametiga seotud erilistest juhtumistest. Mida mäletate esimesest omateenitud palgast? Kui kaua olete valitud erialal töötanud? Kas muutused ühiskonnas sundisid ümber/ juurde õppima või kadus töökoht hoopiski? Kas olete jaganud oma kogemusi järeltulijaile? Kas olete õpitud ametiga rahul? Kas inimene peaks õppima kogu elu?

Noorte probleemid: Kas perekonnad ja peresuhted on muutunud võrreldes Teie lapsepõlve ja noorusega? Millised on suuremad muutused? Kas erinevad põlvkonnad peaksid elama koos? Miks? Teie arvamus vägivallast, mõnuainetest jms. Vaba aja veetmise enne ja nüüd. Ühiskondlik aktiivsus ja kodanikujulgus enne ja nüüd. Autoriteedid ja eeskujud enne ja nüüd. Kas noorus on rohkem/ vähem hukas kui Teie nooruses? Miks?

Reisimine:

Meenutage reisi, matka, ekskursiooni, mis

*andis suuri elamusi loodusest, arhitektuurist, kunstiväärtustest, kohalikest elanikest ja kommetest;

*võimaldas meeldivalt puhata kogu perega;

*pakkus muljetejagamiseks palju ainet või üllatas;

*oli teie elus esimene või kõige erakordsem.

Lisaks nendele teemadele on iga Teie kaastöö (ka luuletused, muinasjutud jms) teretulnud.

Miihh Volli!

Vaadates TV “Hopladi” saateid kuuekümnendatest, mõtlesin, miks mitte kirjutada inimestest, kellega koos alustasin töömeheaastaid Kambja sovhoosi Paali osakonnas Raanitsas. Seda osakonda juhtisid vägagi kordanõudev, sõbralik Voldemar Org ja brigadir, rahvaarmastaja Ilme Hõim. Alustasin selles sõbralikus peres põllutöölisena, hiljem töötasin traktoristina.

Vollil oli sel ajal väga kõrge austus tööliste vastu. Tema käsustiilis oli rohkem palumist, et see töö ära teha, mitte käskimist. Meie vastasime samaväärselt. Niimoodi töötades oli alati rõõmu küllaga- nii tööl, sünnipäevadel, jõulupidudel, ekskursioonidel, kus ei puudunud Volli oma sõbralikkuse, pillilugude, lauluga.

Mõtlen, kas mujal ikka oli selliseid töölisi nagu tollal Vollil? Meenuvad raudmehed: Ruudolf Ilves, Elmar Pirnak, Albert Parkel. Naistest töökas Vaike Luik (Ilves), väike Linda Ilves, rõõmsameelne Virve Laurits, korda nõudev Loreida Soo, Adeele Paulus, Agnes Oks, Alfred Laurits. Tallimees, abivalmis Elfride Toom. Laomees, pidude õllepruulija Evald Pariad. Ristikukülija, hoburakmete remontija invaliid Julius Toom. Remonttöödel pensionär Julius Ennist. Väga rahulik loomaarmastaja, hobuserautaja Märt Oks. Puhvetipidaja, leiva- saiaga varustaja Karl Allas. Ei saa märkimata jätta noorkarjatalitajat Ruudolf Tennebergi, kelle talitada oli 45 looma, kusjuures toit veeti tollal hobustega.

Mäletan traktoristide sotsialistlikku võistluse tabelit, kus kõik masinaklassi esikohad olid Paali osakonna käes: linttraktoritel Vladimir Kallas, T-16l Fridrich Pihu, MTZil Voldemar Prill, T-20l Raimond Siimenson. Nemad olid tollal väga töökad mehed, kellest nii mõndagi seadsin endale eeskujuks.

Olles ise palju kordi Volli külaline, ei puudunud seal kunagi Volli ema poolt pakutav toit ja ütlus: "Ei miihh Volli naist võta!"

Võttis küll. Elab praegugi küllaltki töökas talus. Kui ei usu, minge vaadake ja veenduge, et Matsi talu põllud on haritud nagu kuuekümnendatel, rohetavad taliteravilja all, ning peremees tunneb rõõmu nii enne kui praegu tehtu üle.

Au nendele inimestele, kes tegid sohvoosi ajal seda rasket tööd. Soovin sulle, Volli, kogu Raanitsa rahva nimel palju jõudu, sära silmadesse nagu vanasti ja häid jõule.

Endine põllutööline, traktorist;

praegune OÜ "Kaljumets" juhatuse esimees

Vahel ka midagi head

On aasta kõige pimedam aeg. Vaevu saab hommik koita, kui õhtu hämarus haarab meie väikese kodumaa jälle oma embusesse. Enamuse ajast peame viibima seinte vahel ja küll on siis mõnus, kui keegi hoolitseb selle eest, et meie kodudes oleks soojus. Kui tore on hommikul ärgates leida eest soe, vahel isegi kuum vesi, mida igaüks oma äranägemise järgi võime kasutada. Nagu näha, on mõnes korteris toasooja nii palju, et võib seda akna kaudu väljagi lasta, ja tõepoolest on seegi hea- tuba täitub värske õhuga. On ka neid, kelle korterid soojaks ei lähe, kuid siin on juba muud probleemid.

Me ei mõtlegi alati sellele, et ajal, kui meie mõnuleme oma soojas toas, on keegi, kes meie toasoojuse eest hoolt kannab. Tahan siinkohal avaldada tänu, soovida häid jõule ja kaunist uut aastat meie katlamaja tublile kollektiivile ja nende juhile Heiki Kortspärnale, kes alati on abivalmis meie muresid lahendama. Ka omalt poolt saaksime neid aidata, kui püüaksime tasuda oma korteri kommunaalteenuste eest. Siis on kindel, et neil on võimalik kütet muretseda ja meile soe tuba kindlustada.

Kambja kahe-, kolme- ja viiekorruseliste majade elanikud, mõtleme sellele ja teeme endist oleneva, on ju vana tõde: võlg on võõra oma ja see tuleb ära tasuda.

Olge veelkord tänatud, lugupeetud katlamaja tööpere! Loodan, et teil jätkub jõudu ka edaspidi meie eest hoolitseda. Oleme selle eest tänulikud.

 Kambja vallavolikogu ja vallavalitsus soovivad kõigile detsembri- ja jaanuarikuu sünnipäevalastele tervist ja õnne algaval eluaastal ning rahulikku ja tasakaalukat uut aastat.

Roheline vöö välja teenitud

Kambja judokad Paul Unt, Mart Ilves, Mariann Rebane, Marina Loomus ja Karin Helstein sooritasid edukalt 3 kyu eksami ja neil on õigus edaspidi kanda oma valgel kimanol ROHELIST VÖÖD.

Laupäeval, 9.detsembril kogunes Kambja spordihoonesse 60 noort judokat kuuest Lõuna-Eesti judoklubist. Esindatud olid kaks Tartu judoklubi (Zen ja Do); Elva Spordikool, Äksi Condor, Võru Rei ja Kambja Spordiklubi.

Turniiril ütles tervitussõnad Kambja valla volikogu esimees Mati Luik, kes soovis võitlusindu kõigile kohaletulnud judokadele ja avaldas lootust, et Kambja judoturniiri traditsioon jätkub ka järgnevatel aastatel.

Turniiri parima tehnikaga judokaks ja ühtlasi Kambja parimaks valiti Paul Unt; noortest poistest näitas parimat maadlust Imre Purret (Tartu Zen ). Tüdrukutest anti auhind parima tehnika eest Karin Helsteinile ja noortest Anni Lipingule (Võru Rei).

Kambja judokadest saavutasid I koha Reno Põder, Mart Ilves, Paul Unt, Epp Objartel, Karin Helstein, Marina Loomus ja Martiina Tiideberg. II koha saavutasid kohalikest Rauno Kiuru, Mariann Rebane, Liisa Unt ja Sandra Sard.

Klubide arvestuses saavutas kokkuvõtteks esimese koha Kambja Spordiklubi, teine koht kuulus Elva Spordikoolile ja kolmas koht Võru Reile.

Tänan pöidlahoidjatest pealtvaatajaid ja lapsevanemaid, kes elasid oma lastele tatami äärel aktiivselt kaasa. Tänusõnad kõigile neile, kes aitasid kaasa turniir ettevalmistamisel ja läbiviimisel.

Kambja judoturniiri korraldamist toetas Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp.

Vallasekretär Reet Kiuru teatas detsembri keskpaigas Koduvallale, et sel aastal on Kambja vallas registreeritud 24 lapse sünd. Aasta 1999 oli tunduvalt titerohkem- sündis 38 last; 1998.aastal kogunes 28 sündi.