• Novembrimõtisklused isadest
• Õppur Ken Ird esindas Kambjat

Koolipoiss Ken Ird oli ainus kambjalane, kes osales Tartumaa koduraamatukogude konkursil. Ülenurme gümnaasiumi seitsmendas klassis õppiv noormees oli ka konkursi noorim osavõtja ja ainus koolinoor.
• Häid tatamiuudiseid
• Vallavolinikud soovivad Kambja valla säilimist

Vallavolikogu oli viimati koos 28.septembril.
Istungi päevakord:
1.Õpilaste toidupäeva maksumuse kinnitamine.
2.Kambja valla 2000.aasta lisaeelarve vastuvõtmine.
3.Vabade põllu- ja metsamaade erastajate nimekirja kinnitamine.
4.Haldusterritoriaalse korralduse muutmise ettepanekud.
5.Vastus järelepärimisele Soe talu hoonete tagastamise kohta.
• Kambja IV korvpalliturniir oli pinevusevaba

Laupäeva, 14.oktoobri hommikul olid Kambja spordihoonesse oodatud viis võistkonda. Kahjuks andsid end üles vaid kolm võistkonda: Kammeri, Kambja I ja Kambja II.
• SAPARDi ettevalmistused

Maaelu ja põllumajanduse arendamise programmi (SAPARD) eesmärk on aidata lahendada põllumajanduse ja maaelu probleeme Eesti liitumisel Euroopa Liiduga, sh. ELi seadusandlike aktide rakendamisel Eesti põllumajanduspoliitikas. Selle programmi kaudu on võimalik saada mitmeid investeeringutoetusi maaelu ja põllumajanduse arendamiseks.
• Ekskursioon Metsavenna tallu ja Mõnistesse

Septembri keskel teatas õppealajuhataja, et on võimalus sõita Mõnistesse ekskursioonile. Ootasin seda väga.
• Majutusettevõtete atesteerimisest Tartu maakonnas

Taluturismiks nimetatakse Eestis majutust ja hommikusööki maamajapidamises
• Mälestust matta ei saa…
• MEIE ELU ehk MELU PANEVAD KIRJA KAMBJA KOOLI VIIENDIKUD

Oksjon bussis * Isadepäev meie peres * Modellina moesõul * Mardipäeva meenutades * Kuttidega võistlemas * Pärast tunde korvpallitrennis * Mustkunstnikud koolis
• "Hea isa peab armastama minu ema!"

Kambja kooli õpilaste mõtisklusi ja arvamusi isadest, sest 12. novembril oli isadepäev
• Õnnitlused eakatele sünnipäevalastele
• "Koduvald" sai lugejalt kirja

... Omast elust ja tütremajast, kus elan ei taha enam mõeldagi. Ploomid läksid kõik raisku. Elu on siin lausa põrgu mul. ...
• Interneti püsiühendus Kambja aleviku kodudesse?
• Kodulehekülg www.kambja.ee ootab kambjalastelt teavet
• Raamatukogu kui iga kodu rikkus

Tartumaal "katsuti" esmakordselt koduraamatukogusid
• Valla keiser 
  Esmatrükk ajakirjas Looming 10 / 2000
• Teated

Novembrikuu on Eestimaal kõige sombusem, pimedam ja mõtlemapanev. Mitte asjata pole vanarahvas seda hingedeajaks ristinud. Põllu- ja aiatööd on tehtud, talveks ettevalmistused ka. Maarahval pole enam ruttu. Nüüd saab väikse vahemaa tagant meenutada suviseid reise ja sõpradega ühisolemisi. Nüüd on aega vaadata oma lähedastele silma ja rääkida südamest- südamesse. Nüüd on tekkinud soov heita pilk fotoalbumisse ja kõnelda mõttes oma lahkunud esivanematega. Nüüd tajume küünlasära kõige ehedamalt- olgu siis kodus laual või kabeliaia vaikuses. Nüüd on meie mõtte- ja jututeemadeks lapsed, vanemad, perekond, igavik…

Novembrikuus on ka isadepäev. Vaieldagu selle vajalikkuses kuipalju tahes- inimestele on vaja pühasid, ka nimelisi. Üllatusin, kui palju ja kui südamlikku oli isadest kirjutada õpilastel. Tahan lugejaga jagada vaid piskut. Enesestmõistetavalt on katkendid allkirjastamata. Lubasin seda lastele. Nime kannab vaid üks tunnis sündinud luuletus, aga see on seda väärt- uhke peaks olema nii isa kui tütar.

Koolipoiss Ken Ird oli ainus kambjalane, kes osales Tartumaa koduraamatukogude konkursil. Ülenurme gümnaasiumi seitsmendas klassis õppiv noormees oli ka konkursi noorim osavõtja ja ainus koolinoor.

Ken Ird ei soovinud pürgida auhinnakohtadele: ta vastas küll küsitluslehele, kuid ei pidanud vajalikuks, et þürii tema raamatukoguga põhjalikumalt tutvuks. Küsitluslehelt selgub, et Ken Irdi raamatukogu on kogu pere kasutada, sest selle kogumist alustasid tema vanemad umbes 1970. aastatel. Kodukogu ligikaudne suurus on 1000 trükist. Haruldasemad või unikaalsemad trükised Ken Irdi kogus: J. Parijõgi, T. Adamson "Möödunud ajad jutustavad" (1933); S. Rannamaa "Kadri. Kasuema" (1977), koos autori autogrammiga; suguvõsa kroonika ja sugupuu; Ansomardi "Jalgsemaa kitseeide muinasjutud (1926).

Tartumaa koduraamatukogude konkursist tehti kokkuvõtteid oktoobrikuu viimasel pühapäeval. Alustati Kirjandusmuuseumis, kus arhiivraamatukogu juhataja Heino Räim tutvustas hoidlaid ja unikaalseid raamatuid. Autasustamine toimus Tartu linnaraamatukogu saalis. Ettevõtlik ja raamatuusku Ken Ird pälvis tänukirja, kunstnik Juuro Kuusiku käega kujundatud eksliibrise ja paar trükist raamatukogu täienduseks.

Oktoober oli Kambja noortele judokadele võistlusterohke. Lääne-Virumaa ja Tartu B-klassi esivõistlustel osalesid edukalt Marina Loomus (kohad vastavalt II ja III koht) ja Mart Ilves (III ja V koht) ; Tartus võitis II koha Karin Helstein ja III koha Mariann Rebane.

21. oktoobril toimunud Eesti B-klassi meistrivõistlustel võitlesid pjedestaalikoha endale Kairi Kähr, Marina Loomus ja Karin Helstein. Nende laeks jäi seekord kõigil küll III koht, kuid tunnustuse on nad igati ära teeninud. Riigi tasandil on tähtis fakt ka see, et Kambja judotüdrukud on võimelised konkureerima edukalt selliste suurlinnadega nagu Narva ja Kohtla-Järve. Eesti meistrivõistlustel võistlesid veel Mart Ilves (9. koht) ja Mariann Rebane (7.koht).

2000.a. viimane judoturniir toimub Kambja spordihoones. Ootame kohalikke vaatama oma spordisangarite esinemist Kambja VII judoturniiril 9.detsembril algusega kell 12.00.

Vallavolikogu oli viimati koos 28.septembril.

Istungi päevakord:

1.Õpilaste toidupäeva maksumuse kinnitamine.
2.Kambja valla 2000.aasta lisaeelarve vastuvõtmine.
3.Vabade põllu- ja metsamaade erastajate nimekirja kinnitamine.
4.Haldusterritoriaalse korralduse muutmise ettepanekud.
5.Vastus järelepärimisele Soe talu hoonete tagastamise kohta.

Lisaeelarvega asi klaar

Vallavalitsuse pearaamatupidaja Raili Kruuse põhjendas volikogule, miks on tarvis täiendada kehtivat valla eelarvet lisaeelarvega. Tänavuse eelarve kinnitamise ajal ei teatud kõiki tulusid, eriti riigilt saadavaid toetussummasid (358 400 krooni toimetulekutoetuseks ja muudeks toetusteks sotsiaalministeeriumilt, 72400 krooni õpilaste koolisõidukulude hüvitamiseks, 5805 krooni statistilisteks töödeks rahandusministeeriumilt jms). Tulude ja kulude tasakaalustamiseks nähti tänavuses eelarves ette ka lühiajalise laenu võtmise võimalus, kuid nüüd on otsustatud, et aetaks läbi laenuta (tulude pool vähenes 159 774 krooni). Planeeritust 68000 krooni vähem käib valla kassast läbi lasteaia toiduraha, mida vanemad maksavad. Lisandumiste ja mahaarvamiste saldo on selline, et valla eelarvesse laekub 201 720 krooni rohkem, kui aasta algul osati prognoosida.

Raamatupidajate ettepanekul täpsustas volikogu ka vallaeelarve kulude poolt. Näiteks kulus suhteliselt leebe talve tõttu vallaasutustel mõnevõrra vähem raha kütmisele. Eelarvet täiendati mitmete uute kuluartiklitega: 40000 krooni lasteaiale uue aia tegemiseks, 1000 krooni Elistvere loomapargi toetuseks jms. (Täiendava rahasüsti sai ka vallaleht. Seega võib "Koduvald" ilmumist jätkata. Augustis tõdes pearaamatupidaja, et suur osa lehetegemiseks eraldatud rahast kulus juba esimesel poolaastal. Ilmselt on "süüdi" trükikulude kallinemine, sest lehetegemise eest makstav töötasu kehtib muutumatuna juba aastast 1997.)

Metsa- ja põllumaa erastamine

Maanõunik Taivo Prants esitas volikogule nimeliselt kinnitamiseks vabade põllu- ja metsamaade erastajate nimekirja, mis on kokku pandud järgides seadustes sätestatud protseduurireegleid. Volikogu nõustus ettepanekutega. Vabu metsa- ja põllumaad erastada soovijate nimekiri oli tutvumiseks väljas vallamajas.

Koolilõuna kallines

Volikogule laekus septembris mõlemast valla põhikoolist taotlus tõsta õpilaste poolt makstava koolilõuna hinda, sest toiduained on kallinenud. Vallavolinikud rahuldasid taotlused: lõunasöögi uus hind on Kuuste koolis 6 krooni, Kambja koolis 7 krooni.

Kambja vald võiks säilida!

Volikogu töö sumbus omapärasesse segadusse, kui hakati hääletama ettepanekuid, mida esitada maavanemale haldusreformi asjus. Ükski ettepanek ei saanud esimesel katsel volikogu koosseisu häälteenamust, sest volinikud ei mõistnud hääletamise korda. Teistkordsel hääletamisel leidis kõige rohkem pooldajaid (9 toetajat) ettepanek säilitada Kambja vald praegusel kujul. "Vald on nagu Kambja sovhoos, igavesti peab säilima," lausus volinik Mait Rebane sellise otsuse kommentaariks. Tema tegi nii sellel kui varasematel istungitel mitmesuguseid ettepanekuid haldusreformi asjus (näiteks suur Tartumaa vald koos Jõgeva ja Põlva maakonda liidetud kunagiste Tartumaa aladega; Lõuna- Tartumaa vald, kus on sümbioosis 5 valda jt.), kuid need ei leidnud poolehoidu. Ehkki Kambja vallavanem Ivar Tedrema esitas juunis Omavalitsuste Liidu koosolekul ettepaneku moodustada Tartumaal üks suur vald, ei toetanud Kambja volikogu Tedrema eraviisilist algatust.

Vastus järelpärimisele

Volikogu esimees luges ette ühe kodaniku kirja, kus esitati järelpärimine Soe talu hoonete tagastamise kohta. Arutelul jõuti seisukohale, et kirja läkitajale saadetakse küll vastus, kuid vald ei muuda oma otsuseid.

Laupäeva, 14.oktoobri hommikul olid Kambja spordihoonesse oodatud viis võistkonda. Kahjuks andsid end üles vaid kolm võistkonda: Kammeri, Kambja I ja Kambja II.

Loosi tahtel läksid esimeses mängus vastamisi võistkonnad Kammeri ja Kambja II. Kambja II võistkond läks juhtima kohe mängu alguses ning võitis mängu 73: 52. Kammeri võistkonda tabas ebaedu juba reede õhtul, kui üks nende põhimängijatest vigastas hüppeliigest.

Teine mäng, kus kohtusid Kambja I ja Kammeri, oli väga ühepoolne, sest Kambja I-s mängisid juba “vanad tegijad”. Kammeri kaotas mängu 23: 81.

Kolmanda mängu algus oli paljulubav, sest Kambja I ja Kambja II alustasid punkt- punkti mängu. Kuid juba I veerandaja lõpuks oli selge, et Kambja I läheb võiduteed. Mängu lõpuks oli nende edu 76: 50.

Võistkondade paremusjärjestus: I koht Kambja I; II koht Kambja II; III koht Kammeri.

Toon ära ka võistlejate visatud punktid: Aarne Mullonen 57p. (neist 3 olid kolmepunktivisked; Kambja I), Paavo Kiuru 39p. (Kambja II), Kurmet Paidra 37p. (5; Kambja II), Roland Pärli 29p. (1; Kambja I), Janek Suits 28p. (Kammeri), Väino Kiuru 23p. (Kambja I), Paavo Soodla 22p. (Kambja I), Aivar Pruuli 17p. (Kammeri), Indrek Ird 16p. (2; Kambja II), Janek Heitur 16p. (2; Kammeri), Urmas Uueküla 16p. (Kambja I), Joonas Plutus 13p. (1; Kambja II), Viljar Pihelgas 12p. (Kammeri), Silver Sepp 10p. (2; Kambja II), Jüri Juhanson 10p (Kambja I), Meelis Kaur 8p. (Kambja II), Tauno Suits 2p. (Kammeri).

Erinevalt eelmistest turniiridest, toimus seekord ka viskevõistlus, et mängijate meeli turgutada. Võistlejatel tuli aja peale sisse visata kolm viset. Üks vise korvi alt, teine vabaviske joonelt ning kolmas kolmepunktijoonelt (s.o. 6m).

Võistluse võitis Urmas Uueküla (ajaga 11,9 sek.), Jüri Juhanson (16,1), Roland Pärli (16,3), Paavo Soodla (18,0), Aivar Pruuli (19,6), Aarne Mullonen (21,5), Janek Heitur (22,7), Kurmet Paidra (24,0), Paavo Kiuru (26,9), Väino Kiuru (26,9), Viljar Pihelgas (31,6), Janek Suits (33,3).

Suured tänusõnad võistlejatele, kohtunikele, kaasaelajatele ning Kambja vallavalitsusele, kes aitasid ürituse kordaminekul. Järgmisel aastal ootame ka neid võistkondi, kes sel aastal tulemata jätsid, ning muidugi ootame ka uusi võistkondi.

Maaelu ja põllumajanduse arendamise programmi (SAPARD) eesmärk on aidata lahendada põllumajanduse ja maaelu probleeme Eesti liitumisel Euroopa Liiduga, sh. ELi seadusandlike aktide rakendamisel Eesti põllumajanduspoliitikas. Selle programmi kaudu on võimalik saada mitmeid investeeringutoetusi maaelu ja põllumajanduse arendamiseks.

Programmi käivitamise eeltingimused

SAPARDi käivitamise eeltingimusteks on: Maaelu Arengu Kava (MAK) heakskiitmine Euroopa Komisjoni poolt, akrediteerimise tingimustele vastav SAPARD-agentuur ja Riigikogu poolt sõlmitud ning Euroopa Komisjonis ratifitseeritud mitmeaastane rahastamisleping.

Eesti Maaelu Arengu Kava sai oktoobri viimasel nädalal heakskiidu EL liikmesriikide poolt ja Euroopa Komisjoni otsus tuleb lähinädalatel.

SAPARDi toetuste administreerimiseks loodi olemasolevaid riigiasutusi reorganiseerides Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), mille struktuuriüksused täidavad SAPARD-agentuuri funktsiooni, samuti administreerib PRIA riiklikke põllumajanduse otsetoetusi.

Rahvuslik Fond esitas Eesti SAPARD- agentuuri eelakrediteerimise raporti Euroopa Komisjonile. 16.-20. oktoobril viibisid Eestis Euroopa Komisjoni audiitorid, et hinnata PRIA SAPARD- agentuuri vastavust akrediteerimisnõuetele. Komisjon leidis, et PRIA senise tööga võib rahule jääda. Akrediteerimise jätkamiseks tullakse Eestisse detsembris, et vaadata üle Rahandusministeeriumi juures asuva Rahvusliku Fondi valmisolek toetusrahade administreerimiseks.

Programmi rahastamine

SAPARDi raames Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele antava abi kogumahuks on kavandatud 0,5 miljardit eurot aastas, mis jaguneb kandidaatriikide vahel olenevalt põllumajandussektoris töötavate inimeste hulgast, maaviljeluseks kasutatava maa pindalast, riigi sisemajanduse koguproduktist ja piirkondlikest iseärasustest.

Euroopa Komisjon võttis selle aasta juunis vastu otsuse, et aastani 2003 säilitatakse SAPARDi jaoks eraldatud toetussummad. See tähendab, et kui Eesti ja EL allkirjastavad 2000. aasta jooksul mitmeaastase rahastamislepingu, siis ei lähe 2000. aastaks eraldatud rahad kaotsi, vaid makstakse välja järgmisel aastal.

EL eraldab Eestile toetusteks 12,34 miljonit eurot (umbes 192 miljonit krooni) ja Eesti riik kaasfinantseerib 64 miljoni krooniga aastas.

SAPARD programmi raames on võimalik saada toetust järgmiste meetmete osas:

Esimene meede

Põllumajandustootmise investeeringutoetus,

Teine meede

Põllumajandus- ja kalasaaduste töötlemise ja põllu- ning kalatoodete turustamise parandamine,

Kolmas meede

Maapiirkondades alternatiivse majandusliku tegevuse arendamine ja mitmekesistamine,

Neljas meede

Maapiirkonna infrastruktuuri investeeringutoetus.

Programmi raames makstakse toetust kuni 50% ulatuses tehtud investeeringust, millest 25% finantseerib Eesti ja 75% Euroopa Liit.

Taotleja peab arvestama ka sellega, et toetust makstakse pärast investeeringu teostamist esitatud arvete alusel.

Infot saab internetist. SAPARDit tutvustav lehekülg asub aadressil www.agri.ee/SAPARD/ , kus on võimalik tutvuda näiteks:

• meetme raames toetatavate investeeringutega,
• toetuse taotlemisel esitatavate nõuetega,
• vajalike dokumentide nimekirjaga,
• toetuse piirmääraga taotleja kohta,
• meetmetega seotud seadusandluse loeteluga.

Esitamiseks vajalik taotluse ja äriprojekti vorm tuleb valitsuse poolt kinnitada ja seejärel on neid võimalik saada piirkondlike taotluste vastuvõtjate käest.

Seni on võimalik SAPARDit puudutavat infot saada internetist ja ajakirjanduse vahendusel.

Septembri keskel teatas õppealajuhataja, et on võimalus sõita Mõnistesse ekskursioonile. Ootasin seda väga.

3. oktoobri hommikul läks kõvaks saginaks, et bussis omale sobivat kohta leida. Viimaks olid kõik paigal ja reis võis alata. Sõitsime poolteist tundi. Sel ajal rääkis direktor meile mõned naljakad jutud, andis ühe arvutusülesande ja rääkis kohtadest, kust me mööda sõitsime.

Varsti jõudsime kohale ja saime kokku giidiga. Ta rääkis natuke metsavendadest ja näitas kaardil üheksa punkri asukohta, mis Mõnistes on. Ta küsis poistelt, et kes sooviksid metsavendi mängida. Silver ja Andres tahtsid. Me kõndisime natuke maad, kuni jõudsime ühe talu lähedale, mille õuel oli üks eakas naine. Giid ütles poistele, et nad jookseksid selle naise juurde ja too peidab nad ära. Nii sündiski. Meie jalutasime neile järele. Oli möödunud umbes paar minutit, kui me kohale jõudsime. Talu perenaine lausus, et poisid on selles väikeses aidas. Otsisime neid igalt poolt, aga asjata. Viimaks leidis üks pois nad üles, sest ta oli seinast laudu tõmbama hakanud. Kahe seina vahele oli jäetud väike vahe, kus nad peidus olid.

Seejärel kogunesime uuesti ja kuulasime, kuidas naine rääkis, et ka tema isa oli metsavend ja neil ei lastud rahulikult elada. Ta ise sai koolis käia ainult 6 klassi. Hüvastijätuks andis õppealajuhataja talle meie kooli eelmise aasta “Tootsi taskud”.

Edasi läksime metsa, kus vaatasime metsavendade punkreid. Üks punker oli nelja inimese jaoks ja ülejäänud 1- 2 inimese jaoks. Giid jutustas metsavendadest ja nende elus metsas.

Üle tee oli suur plats. Seal oli palju igasuguseid kiiki, mida me järele proovisime. Mõned said ka paadiga sõita. Kahjuks pidime varsti bussi peale minema, et jõuda Mõniste kooli.

See asus Mõnistest paari kilomeetri kaugusel. Seal sõime ja vaatasime uut koolimaja, mis oli kohe vana hoone kõrval. Väikestel lastel oli seal päevakeskus, kus nad said peale tunde olla. Seal oli ka puhkenurk.

Enne kojusõitu käisime ka Mõniste muuseumis. Õuel oli hästi palju vanu ehitisi. Nägime ka palju vanu esemeid. Kes oskasid klaverit mängida, need said ka harmooniumil oma oskusi proovida. Sellel sai ainult aeglasi lugusid mängida. Saime veel teada, et konni ei tohi kätte võtta, sest meie käte temperatuur on palju kõrgem kui konnade kehatemperatuur ja kui me nad kätte võtame, siis saavad nad kõrvetada. Proovisime ka vitsaga vett leida. Mõnede käes see ka töötas. Kahjuks ei olnud meil rohkem aega, pidime hakkama tagasi sõitma.

Bussijuht pani meile kuulamiseks kasseti, kus räägiti igasuguseid jutte võrukeeles. Tagasi sõites ei olnud me pooltki nii erksad kui tulles.

See ekskursioon oli väga tore!

Turism ja vaba aja veetmine on muutunud kogu maailmas üheks võimsaimaks majandusharuks. Turistide arv maailmas ulatub 600 miljonini.

Eestisse saabus 1993.aastal 1,6 miljonit väliskülalist ja 1999.aastal 3,2 miljonit, seega on kuue aastaga väliskülaliste arv kahekordistunud

Eesti võimalused maaturismi konkurentsis püsimiseks baseeruvad inimressursimahukate toodete ja teenuste pakkumises, nagu giidiga matkad, külastajate vaba aja sisustamine ja tervise eest hoolitsemine, kultuuri- ja spordiürituste korraldamine jms., aga samuti ökoturismi põhimõtetest lähtuva turismi arendamises.

Tartu maakonnas on teiste Lõuna-Eesti maakondadega võrreldes turismitalude osakaal majutuskohtade seas väga väike. Potentsiaalseid teenusepakkujaid eramajade omanike näol aga leidub mitmeid. Siinkohal tahamegi tutvustada majutuskohtade atesteerimise korda ja julgustada eraettevõtjaid uusi teenuseid pakkuma.

Taluturismiks nimetatakse Eestis majutust ja hommikusööki maamajapidamises. See erineb tavapärasest taluturismi mõistest, kuna muu maailma jaoks kaasneb talu mõistega põllumajanduslik tootmine. Tootmistaludes majutuse pakkumist tuleks nimetada agroturismiks.

Majutusettevõtete atesteerimise peaeesmärk on: tagada turistide õigused ja tervise kaitse. Atesteerimine toimub majandusministri 13.novembri 1998.aasta määruse “Majutusettevõtetele esitatavad kohustuslikud nõuded” alusel.

Sätestatud on, et atesteerimiskomisjoni koosseisu kuuluvad Turismiameti, maavalitsuse või kohaliku omavalitsuse, päästeasutuse ja tervisekaitsetalituse esindajad ning turismiala eksperdid, kokku kuni seitse liiget. Tartu maakonna atesteerimiskomisjoni esimees on Marika Kool ja komisjoni kuuluvad: Ellen Aunin, Kärt Leppik, Kalle Hansen, Sirje Raud, Gennadi Apevalov ja Eda Tagamets.

Majutusettevõtte atesteerimiseks esitab ettevõtja majutusettevõtte asukohajärgsele Turismiameti turismiinfokeskusele (Lõuna-Eesti Turismiameti Büroo, Raekoja plats 9, tel: 441756 või Tartu Turismiinfokeskusesse, Raekoja plats 14, tel: 432141) järgmised dokumendid: 1) täidetud ja kohaliku omavalitsuse poolt kooskõlastatud taotluse vorm koos lisadega, 2) ärakiri dokumentidest ettevõtja registreerimise kohta äriregistris.

Määruses on ära toodud kõikide majutusettevõtete jaoks kehtivad üldnõuded, aga samuti iga majutusliigi jaoks kehtivad erinõuded. Nõuetega on võimalik tutvuda samuti Turismiameti Lõuna-Eesti Büroos (Raekoja plats 9) või Tartu Turismiinfokeskuses (Raekoja plats 14). Nõuded on üleval ka Turismiameti koduleheküljel internetis: www.tourism.ee .

Tartu maakonnas on palju looduskauneid kohti ja majapidamisi, mis võiksid turistidele pakkuda hotellist privaatsemat ja omanäolisemat ööbimisvõimalust koos lisateenustega, mis just konkreetsele talule omased on. Loodame, et saate nõuetega tutvumisest julgust juurde ja peagi on võimalus Tartumaad külastavatel turistidel ööbida taludes, mis asuvad erinevates valdades ning ei pea piirduma ainult Tartu linnas pakutavate majutusvõimalustega. Tartu maakonnas juba atesteeritud majutusasutuste kohta saab informatsiooni Tartu linna koduleheküljelt www.tartu.ee turismiinfo lingi alt.

Tartu Turismiinfokeskus asub Raekoja plats 14, tel/ fax: 432141, E-mail: Kart.Leppik@raad.tartu.ee kodulehekülg: www.tartu.ee
 

Kodumajutus – füüsilise isiku valduses olevas talus, majas või korteris tema poolt pakutav majutusteenus, mis sisaldab hommikusöögi saamise võimalust.

Kodumajutuse üldkasutatavatele ruumidele ja teenustele esitatavad nõuded.

• Vastuvõturuum, mis on piisavalt suur külaliste vastuvõtmiseks
• Külaliste kasutuses kuni 5 majutusruumi (tuba)
• Pesemisruum – kuni 8 voodikoha kohta vähemalt üks, enama kui 8 voodikoha puhul täiendav pesemisruum
• Vähemalt üks WC kuni 8 voodikoha kohta. Täiendav WC enama kui 8 voodikoha puhul. Taludes lubatud ka kuivkäimla.
• Puhkeruum pindalaga vähemalt 12 m². Võib olla ühildatud söögitoaga.

Kodumajutuse majutusruumile (toale) esitatavad nõuded.

• Tubadesse eraldi sissepääs esikust või puhketoast.
• Uks peab olema lukustatav ja võti külalise käsutuses.
• Voodi suurusega vähemalt 80 x 190 cm, kaheinimese voodi puhul 140 x 190 cm
• Voodivarustus
• Kaitsemadrats
• Padi miinimumsuurusega 40 x 50 cm
• Tekk miinimumsuurusega 150 x 200 cm
• Voodipesu, sh. voodilina, tekilina või –kott ja padjapüür
• Voodipesuvahetus vähemalt üks kord nädalas või vajaduse korral sagedamini.
• Rätikud: inimese kohta kaks rätikut (käterätik ja vannilina)
• Rätikute vahetus vähemalt kaks korda nädalas või vajaduse korral sagedamini
• Vähemalt üks öökapp või –laud toa kohta.
• Riidekapp või nagid ja vähemalt 2 riidepuud voodikoha kohta.
• Vähemalt üks tool voodikoha kohta.
• Peegel, mis võimaldab kliendil end vaadata täisulatuses.
• Valgust mitteläbilaskvad aknakatted kogu akna ulatuses.
• Prügikast
• 220V pistikupesa, mis ei ole muuks otstarbeks kasutusel.

Oksjon bussis

Erle Põder:

Valla bussiga läheb iga päev koju päris palju inimesi. Alati on buss täis.

Valla bussis toimub iga päev midagi huvitavat. Hiljuti juhtus nii, et hakati oksjonit pidama. Peapidaja oli Sigmar Mägi. Kõige rohkem ostis Silver Siibak. Oksjon oli päris huvitav. Seal müüdi krõpse, juuksekumme ja muud pudi.

Tore on valla bussiga sõita. Soovitan teistelgi seda proovida!

Kaisa Kurik:

Kord oli meil bussis tore lõbu- Sigmar oli oksjonimees. Müüdi kõike, mida kätte saadi. Kahjuks oli Sigmar ka sõprade müüja. Ta müüs Hegne Supsile. Mind müüs ta ka, kuid kellele, seda ma ei kirjuta.

Sigmar Mägi:

Ükskord ma mängisin bussis oksjoni. Esmalt müüsin Kaisa Kuriku maha. Silver Siibak ostis 10 krooni eest. (Noh, meil olid mängurahad.) Oi, kus Kaisa läks närvi! Hegne Saksingu müüsin ma Rainer Supsile.

Bussis oli üks naine, kellele andsin 30 krooni. Mõtlesin, et ta ostab ka midagi, aga ta pani mänguraha hoopis taskusse ja viis oma väikesele lapsele.

Isadepäev meie peres
Helina Mats:

Meie peres tähistatakse isadepäeva vanaema pool olles. Sinna tulevad kokku lähisugulased, aga neid on meil palju.

Muidugi teeme isale ka kingituse. Ühel aastal kinkisime Lätist ostetud võtmehoidja ja rahakoti. Ema koos teiste õdedega teevad ka eraldi kingituse. Vanaema juures olles sööme võileibu ja vestleme.

Meie peres pööratakse siiski rohkem tähelepanu emadepäevale, mitte isadepäevale.

Tartus tegutsev kangamüügifirma Abachan korraldas 9.novembril neli moeetendust. Mina olin seal modelliks.

Proovid algasid juba teisipäeval, 7.novembril. Ma kartsin väga! Kolmapäevasel oli juba peaproov, millel ma enam eriti ei kartnud. Et Abachan tegi koostööd Tartu ehitus- ja kergetööstuskooliga, tuli väga palju selle kooli õpilasi peaproovile.

Neljapäeval, kui olid moeetendused, ei kartnud ma lavaleminekut peaaegu üldse. Kui etendus oli läbi, pildistati meid, anti igale modellile üks kommikarp ja lilled. Kõik kiitsid, et modellid olid olnud väga tublid, sest suutsid nii lühikese ajaga valmis saada vapustavalt ilusa etenduse.

Mulle meeldis laval kõndida. Sellel moeetendusel oli mul olla tore ja lõbus.

Mardipäeval käisime (Lilian, Maarja, Krista, Serili) marti jooksmas. Tegime end meesteks, kuigi tegelikult me ei näinud nende moodi välja.

Käisime väga paljudes kohtades. Kõikjale meid sisse ei lastud. Jooksime kolm ja pool tundi. Kogusime väga hea "saagi": saime raha, komme, küpsiseid, õunu jne. Suuresaagi põhjuseks oli meie hea laulu- ja naljasoon.

Kui meid enam kuhugi sisse ei lastud, tuiasime niisama ringi ja mõtlesime endilr nimed. Kui kusagil küsiti, kes me oleme, siis ütlesime, et Villu, Volli, Tiit ja Teet. See õhtu oli tore!

Evelin Suits:

Ma käisin marti jooksmas koos Getteri ja Kätuga. Meile anti sibulaid, kommi, küpsiseid, tomateid ja saiakesi. Kõige ägedam oli see, et meilt taheti asjad ära varastada. Aga me andsime kallaletungijaile nii kõvasti kottidega, et keegi ei saanud meilt midagi ära võtta.

Käisime ühes majas, kus oli pisike koer- umbes paarikuune. Kutsikas tahtis kõvasti mürada. Kui me ära hakkasime minema, tuli kutsikas kogemata kaasa ja hakkas väljas meid hammastega tirima. Meil läksid püksid katki. Oli see alles äge lugu!

Mari Enniko:

Läksime mardipäeval ka tädi Reeda juurde. Ajasime igasugust loba suust välja. Et toome jõukust ja rikkust ning tuleme põhjamaalt. Tädi Reet ütles: "Andke meile rikkust ja jõukust, ja meie anname teile kartulit, peeti ja kaalikat."

Aga pärast saime ikkagi tädi Reeda käest kommi ja õunu.

Olime kuttidega Nõos rahvastepalli võistlustel.

Meil oli neli kohtumist, nendest kaks võitsime. Olime üle Kõrveküla ja Rannu võistkondadest. Tõrvandi kuttidega läks ka hästi, oleksime peeaegu neid võitnud.

Kui Kambjasse tagasi jõudsime, olime uhked endi üle.

Igal neljapäeval on mul korvpallitrenn. Viimasel korral tegime igasuguseid palliviskeid, õpetaja õpetas meile ühed sammud..

Mängisime ka korvpalli. Kui tüdrukud viskasid palli korvist läbi, pidi ka õpetaja Priit viskama korvi. Kui õpetaja ei tabanud, pidi ta jooksma ümber saali. Õpetaja pidi jooksma ainult kaks korda, aga meie pidime jooksma vähemalt kakskümmend korda.

Korvpallitrennis käimine meeldib mulle väga- väga.

Sel esmaspäeval tuli meile kooli mustkunstitsirkus, mis andis toreda ja lõbusa etenduse. Esinesid abielupaar Tõnu ja Airi Ojavee. Nad tegid põnevaid ja raskeid trikke. Neil oli kavas palju kaarditrikke ja muud huvitavat. Nad esitlesid meile oma väikest sõpra merisiga.

Mustkunstnikud kutsusid lavale ka kedagi publikust, kellel oli võimalik võita auhind. Lapsi kutsuti lavale ka mustkunstnike kontrollima.

Mustkunstnik Airi andis oma kindad mustkunstnik Tõnu kätte. Pärast, kui ta tahtis neid kätte saada, olid kindad väiksed. Siis panid nad kindad oma uue leiutise- suurendusmasina sisse. Meie pidime viisteist korda nõidumisliigutust tegema. Peale seda olid need kindad kakskümmend kolm korda suuremad. Siis süüdistas mustkunstnik Tõnu meid selles, et me nõidusime kakskümmend kolm korda.

Kõige lõpuks tegid nad ühe triki oma meriseaga ning siis see etendus lõppes.

Minul on hea isa, kuigi ma näen teda ainult nädalavahetustel. Isaga võiks teha igasuguseid huvitavaid asju, käia reisimas, jooksmas vm. Mina käisin isaga möödunud suvel Saksamaal ja seal oli väga põnev.

Me võiksime isaga koos kaarte mängida või midagi muud. Ta peaks olema hell ja tark.

Hea isa peab andma raha, kui tahan. Ta ei tohiks palju sõimata (mina olen sõimata saanud siis, kui isa magab terve päeva ja on pahur). Ta narrib mind, et ma olen nagu poiske, tahan ära õppida autosõitu. Mootorrattaga ma juba oskan sõita.

Isa peaks lapsega tegelema. Ta ei tohiks kogu aeg iga väikese asja peale pahane olla. Ta peaks leidma oma tütrega ühiseid huvisid-näiteks teatris käia. Eriti tähtis on, et isa tegeleks lapsega siis, kui ta väike on.

Minu isa aitab ka mul õppida, aga ainult vene keelt. Õnneks ta ei joo. Ainuke asi, miks ma kurb olen, on see, et ta tahtis poissi rohkem kui tüdrukut. Minu isa on mulle ka õpetanud, et ma ei prooviks narkootikume. Me pole oma isaga midagi koos teinud. Tegelikult võiks käia reisidel. Mul on väga hea meel, et mul on isa, kes elab koos mu emaga.

Hea isa peab alati olemas olema (vähemalt telefoni teel). Kõige tähtsam on turvatunne, sest kui sa teda kardad, ei ole see õige. Ema juures on mul kindlam. Kui mu isa mulle külla tuleb, tundub, nagu oleks ta mu onu, ma kardan teda. Tahaks oma isaga olla lähedasem. Tundub, et mu vend on talle tähtsam.

Mina teeks koos isaga tuppa kiigu. Ma mängiksin temaga korvpalli. Meil on isaga palju ühist- ka tema on sportlik, kange iseloomuga ja nipsakas. Ta võiks mulle õpetada oma eriala. Ta võiks elada meie juures, aga mõnes mõttes mitte.

Minul on hetkel kasuisa. Ma vihkan teda, kuigi ta mind kasvatab. Ta tarbib alkoholi ja on liiga karm mu vastu. Ma tahaksin olla väga oma pärisisaga.

Minu isa on üks parimatest maailmas. Mõnedes peredes on nii, et ainult isa otsustab, sest ta on perekonna pea. Meil arvestab isa kõigi arvamusega. Kui ma väike olin, luges isa mulle õhtuti unejuttu. Mul on nii kahju, et ta nii vähe kodus saab olla.

Ma küsin alati mõlema vanema käest luba, kui tahan välja minna. Vahel saab isa asjadest paremini aru. Hea isa aitab alati, kuid ei käsuta. Vahel peaks ta olema ka karm, sest ilma selleta ei saa. Ma olen küll tüdruk, kuid ei räägi ainult emaga, isa mõistab mind vahel paremini ja leiab kiiremini lahenduse.

Minu isa on kuri ja karm- ta vihkab kasse. Ta peaks olema lahkem. Üldiselt oskab ta kõike, aga minu jaoks ei ole tal eriti aega.

Kes on teinud selle isa
Tema kõiges väga visa
Oskab laulda oskab juua
Oskab inimesi luua

Mina olen oma isaga väga rahul. Minu meelest on ta leidnud meie jaoks aega, kui me seda oleme vajanud. Ma pole oma isaga eriti paljust rääkinud.

Mu isa vihastab, kui ma tema teadmata täis joon või linnas käin.

Isa ei keela mul rallida, sest mul on olemas nii auto kui mootorratas. Me mängime temaga õhtuti kaarte või malet. Vahel viskab ta nalja. Mulle meeldib isaga koos olla, kuigi ta on mu kasuisa. Ma pean teda oma pärisisaks.

Minu arvates on hea isa see, kes kiidab oma last ja annab talle ka taskuraha, kui laps toob koju hea tunnistuse.

Kui aus olla, siis ma sooviks, et mu isal oleks teine töökoht, et ta saaks rohkem kodus olla. Saan isaga isegi paremini läbi kui emaga, kuigi ma olen tüdruk.

Tavaliselt olen ma oma isaga igal suvel koos kalal käinud. Kui ma isalt midagi küsin, siis oskab ta enamasti vastata, sest need on üldjuhul tehnika-alased küsimused ja neid ta jagab. Tavaliselt on mu isa heas tujus. Ma arvan, et mul on hea isa.

KÕIGE TÄHTSAM ON AGA SEE, ET HEA ISA PEAB ARMASTAMA MINU EMA. KÕIKIDE ISADE KÕIGE TÄHTSAMAKS ÜLESANDEKS ONGI EMADE ÕNNELIKUKS TEGEMINE. Võib-olla tõesti mu isa armastab mind, aga ta pole mulle kunagi seda öelnud. Heal isal võiks olla ka tasuv töökoht, et ta suudaks peret ülal pidada. Raha pole siiski tähtsaim, armastust see ei asenda. Nädalavahetustel võiks perega midagi huvitavat ette võtta. Tulevikus tahaksin olla lastele hea ema ja leida neile ka hea isa.

Kui mina isaks saan, siis ma ei laseks neil mitte mingil juhul teha samu vigu, nagu mina nooruses olen teinud. Suitsetasin ja napsitasin, õppisin halvasti, tegin kogu aeg mingeid pahandusi. Ma tean, kui halb siis vanematel on.

Hea isa peaks kõik kohe ära tegema, mis öeldakse. Mitte kolme nädala pärast.

Alkohoolikust isad pole mitte ainult vaestes peredes. Võib olla villa, aga isa ikka joob. Ilmselt on palju probleeme.

Korda peab mu isa alati, sest huligaane on niigi palju. Isa on ka tahtnud suitsetamist maha jätta, aga mina aru ei saa, miks see nii võimatu on. Mina küll suitsetama ei hakka, aga alkohol on sihuke asi, mida pidudel võib ikka natuke võtta. Isa peaks olema igas olukorras eeskujuks.

Arvan, et isal on ka mõju tütardele. Sageli võtavad nad oma tulevase abikaasa eeskujuks just oma isa. Hea isa peaks huvituma oma laste elust. Sünnipäevadel on isa mulle mu lemmiklilli- roose-kinkinud. Suviti käime reisimas. Isata oleksid need sõidud palju igavamad. Mu isal võivad olla väikesed vead, aga keegi pole täiuslik.

Ma ei tea, milline peaks olema muster- isa, ma olen sellegagi rahul. Saan nädalas piisavalt taskuraha, ei uurita pingsalt, kus ma käin, ainult hindeid tahetakse paremaid. Olen rahul, uut ei tahaks, järsku tuleb hullem.

Mõnele tundub, et isad ei veeda lastega piisavalt aega. Minu meelest arvavad nii lapsevanemad. Minule isiklikult käiks küll närvidele, kui isa minuga igal pool kaasas käiks. Hea isa "ei põe" liiga palju, ei helista ega muretse pidevalt. Ka ei meeldi hinnete pärast norimine, eriti kui isal endal olid hullemad hinded.

Isa peaks oskama lastega ümber käia, teha majapidamistöid, kui ema kodus pole, ta peaks olema tark ja oskama hästi suhelda. Ta ei suitseta ja see on väga hea. Alkoholi tarbib ta just parasjagu. Isa on mulle õpetanud , mis on hea ja mis halb.

Minul on ka mõnes mõttes hea isa, sest ta ostab mulle ka vahel õlut. Ta lubab mul autoga sõita ja pidudel käia. Mina oleks ka hea isa, lubaks kõike, mida nad tahavad, ainult narkotsi ei lubaks süstida.

Mina käin oma isaga igal pool reisimas ja rattaga sõitmas. Mulle meeldib temaga olla, sest siis ta jutustab mulle igasuguseid põnevaid asju. Ma olen ka saanud eeskuju selles mõttes, et ei tohi juua. Ma olen juba väiksena näinud teda purjuna ja ma tean, mida see endaga kaasa toob. Ma arvan, et mul on hea isa, kuigi tal on vead.

Isasid on mitut tüüpi: normaalseid (aitavad näiteks midagi parandada) ja igavaid (tulevad töölt, teevad mobiiliga paar kõnet ja kaovad siis arvuti taha tööd tegema). Ideaalsel isal on korralik töökoht, kõrgem haridus (minu isal on ka, kuigi see vahel välja ei paista), oskus asju parandada ja raha, et lapsele aeg-ajalt midagi osta. Minu isa on ideaalist kaugel, aga paar head omadust tal siiski on.
 
 

Kas poisid tõesti arvavad, et hea isa on see, kes pakub neile suitsu ja kellega koos saab juua? Arvan, et isal on mõju ka tütardele. Isaga saab teinekord palju normaalsemat juttu ajada kui emaga. Isa on ka heldem, tavaliselt emad koonerdavad. Mõned tüdrukud on võtnud ka eesmärgiks, et nende tulevane peab olema sama hea kui isa.

Eelkõige soovin, et isa oleks kohal, kui ma lõpetan klassi, keskkooli, ülikooli. Tahaksin näha teda igal üritusel, mis mulle on tähtis. Kui isa oleks hoolimatu oma pere suhtes, siis hakkaksin arvama, et kõik mehed on sellised.

Isa ei hellita mind ära, et kõike, mida tahan, ka saan. Kui mootorratas katki läheb, hakkan ma seda kohe parandama ja isa vaatab, mis ma teen ja kuidas. Ta vist usaldab mind ja teab, et ma mingit "käkki ei keera". Me käime koos maal koeraga metsas ja vahel tuleb ta minuga põllu peale võidu sõitma. Mina oleks samasugune isa. Et oma lastel ei oleks piinlik, kui isa kuskil vastu juhtub.

Toimetuselt: autori kirjaviis on jäetud muutmata, autori nimi on toimetusele teada.

Rõõm on lugeda, kuidas on ausse viidud Sipe kooli mälestus ja mälestusmärgi panek. Ka minul on seal sugulasi kooliharidust saanud.
Tänan Ainot, kes oli vist selle algataja. Ka Aino sünnikodu on seal lähedal. Soovin Ainole kodusoojust, pea oma kodust lugu nagu Sipe koolist.
Olge tublid ja tugevad Sipe kooli vilistlased.

Oli aeg, kunas oli Maidlas kõik nii puhas ja korras. Seal elas perekond Sütiste, kes olid lahked ja väga kenad inimesed. Vanemad on lahkunud. Tuli kolhoosiaeg oli "Valguse" keskus, hiljem "Vambola". Nüüd elavad inimesed.
Mööda minnes tuli vihmasadu, läksin trepi peale vihmavarju. Katus laskis vee läbi, laest tuli praht ja liiv selga. Kaua ta niiviisi laguneb ja kellele ta üldse kuulub?
Kas Kambja vald selliselt majal edasi laguneda laseb?

Miks Anne Välja enam ei tegele, miks lahti lasti? Omast elust ja tütremajast, kus elan ei taha enam mõeldagi. Ploomid läksid kõik raisku. Elu on siin lausa põrgu mul.

Toimetuselt: Kammeri elaniku Kalle Freibergi kiri jäi sellest lehest välja, sest otsustasime tõstatatud teemat terviklikumalt käsitleda.

Kambjat on peetud nii perifeeriaks kui ka eesrindlikuks kohaks. Mina isiklikult kipun pooldama viimast varianti. See asula on Tartuga liialt tihedalt seotud, et nimetada seda mahajäänuks või eemalejäänuks. Tuleks teha kõik, et see oleks nii ka edaspidi.

1998 veebruaris ja märtsis avati Avalikud Internetipunktid (AIP) Kambjas, Tõrvandis, Ülenurmel, Vana-Kuustes. Lisaks AIP-dele on internetivõrku ühendet Kambja Põhikool, Ülenurme Gümnaasium, Tõrvandi Algkool ja Vana-Kuuste Põhikool. Olgu tegijad ja toetajad kiidetud, aga sellest kõigest tõenäoliselt ei piisa juba täna Kambja elanikkonna internetivajaduste rahuldamiseks. Homme on internetiühendusel meie kõigi igapäevaelus veelgi olulisem tähtsus ja tähendus.

Võib arvata, et paljude Kambja elanikud, kel on arvutid kodus olemas, sooviksid interneti püsiühendust ning on tüdinenud modemiga telefoniliini otsas "rippumisest" ja hingehinna tasumisest.

Ma arvan, et Kambjas leidub võimalusi püsiühenduse loomiseks. See aga nõuab vajalikku hulka inimesi, kes on nõus selle nimel ka tegutsema. Esimeseks sammuks pakuksin välja endast teada andmise. Esmalt puudutaks see alevi paneelmajade elanikke. Kui kellelgi on huvi või tekkis huvi, siis võtke minuga ühendust:

• tel. (07)416 498 või (051)912 134
• e-mail: max[att]kambja.ee

Ja lõpetuseks: Kambja ei pea olema sugugi Ülenurmest mahajäänum!

 KOMMENTAAR:
Koduse püsiühenduse ehitamine on võimalik.

Praegu pääseb Kuustest ja Kambjast internetile ligi ainult Eesti Telefoni kõnetraatide kaudu. Kulud sellele võivad tõepoolest tunduda “hingehinnana”: tuleb osta modem - vähemalt 500-1000 krooni ja maksta ühenduse eest 24 senti minutis (soodusajal 18, öösel 8 senti). Kui internetiühendust kasutada keskmiselt tund aega päevas ja seda mitte öösiti, lisandub nii telefoniarvele igakuiselt 300- 450 krooni.

Isikliku püsiühenduse ehitamine käiks enamikule soovijatest üle jõu, kuid Kambja ja Vana-Kuuste alevikku on võimalik rajada kohalik arvutivõrk ja ühendada see internetiga – hulgi ostes saab odavamalt. Kulud ehitusele oleksid sõltuvalt soovijate arvust, sponsorite ja valla toetusest 500-1500 krooni kliendi kohta, hoolduskulud vastavalt 50- 100 krooni kuus. Kulud internetiühendusele (kuumaks) sõltuksid kliendist. Hetkel on vallas olemas ühendus EENetiga (Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk), mille kaudu on võimalik tasuta ühendada internetiga neid kliente, kellel on sõlmitud oma õppe- või töökoha kaudu EENetiga andmesideleping (haridus- ja teadustöötajad, teatud tingimustel ka üliõpilased). Ülejäänud võrgusoovijate jaoks tuleks valda ehitada kommertsinternetiühendus, mille kuumaks lisaks nende internetiarvele 200-300 krooni. Liites kõik eeltoodud numbrid kokku, selgub, et kulud kodusele püsiühendusele oleksid ligikaudu samad või väiksemadki kui kasutades sissehelistamisteenust tund aega päevas.

1997. aasta lõpul Ülenurme ja Kambja vallas läbi viidud koolide internetiühenduste ja internetipunktide projekt sai teoks tänu aktiivsetele vallakodanikele, Avatud Eesti Fondile ja sponsoritele. Külavõrgu valmisehitamiseks samadel alustel oleks vaja rohkem teotahtelisi inimesi ja suuremat valla või kohalike sponsorite toetust. On tore näha, et internetist huvitatud inimesi leidub.

Kambja valla interneti kodulehekülje koostas Sulev Kaasik kodanikualgatusena 19997. aasta sügisel, et osaleda Avatud Eesti Fondi konkursil. Kiirustades valminud vili sai nii küps, et tõi Kambjasse auhinna.

Kiiresti muutuval ajal on kolm aastat nii pikk periood, et praeguseks on Kambja valla kodulehekülg aegunud. Sestap pöördub vallalehe toimetus kõigi valla asutuste, firmade, baaride, kaupluste jne poole abipalvega: edastage vallalehe toimetusele teave, mida tahaksite enda tegevuse, teenuste jm kohta internetis teada anda.

Tartumaa on teadaolevalt ainus paikkond Eestis, kus käimasoleval raamatuaastal on püütud leida ja tunnustada parimate koduraamatukogude omanikke.

Konkursi võistlustulle kogunes 27 raamatuvaramut. Osalesid Tartu, Alatskivi, Ülenurme, Rannu, Rõngu, Mäksa, Puhja, Luunja, Kambja, Nõo valla ja Elva linna raamatufännid, kes bibliofiiliahuvilise professori Ülo Matjuse poolt koostatud ulatuslikule küsimustikule vastamisega andsid þüriile esmase ülevaate oma trükistekogust. Vastuste põhjal sõelus þürii 10 huvipakkuvamat kogu, millega oktoobri keskpaigas tutvuti.

Þürii töö oli keeruline, sest kõik kogud olid väga omanäolised, neist aimdus omaniku sügav raamatuarmastus ja huvitegevus. "Me ei saanud hinnata nagu spordivõistlusel, kus kõiki tulemusi võib mõõta" piltlikustas þürii esimees Ülo Matjus autasustamistseremoonial. Þürii otsustas iga raamatukogu puhul hinnata fondi eripära (seotus omaniku elukutsega või huvidega, ilukirjanduse osakaal jms) ja korrastatust (arvepidamine, kataloogid, raamatute paigutus jms); bibliofiilsete ehk vanade raamatute olemasolu. Tähtsaks peeti ka kodukandiga seotud kirjanduse ja infokandjate kogumist ning kasutamist koduloolises töös.

Kõige selgemalt vastasid eeltoodud hindamiskriteeriumitele kahe elupõlise koolmeistri - Luunja ja Tammistu koolis töötanud Mihkel Jürgensoni (73) ning Elva geograafiaõpetaja Kalev Päidi (64) - koduraamatukogud. Professor Matjuse hinnangul on võitmine nii Mihkel Jürgensonile kui Kalev Päidile justkui elutöö auhind, sest aastakümneid investeerisid mehed oma kasina palga haruldaste ja tuumakate raamatute kogumisesse.

Raamatukogu korrastamisest

Koduraamatukogude konkursi praktiline eesmärk oli tutvuda kodukogude hetkeseisuga ja anda raamatuvaramute omanikele nõu edasiseks tegevuseks. "Raamatud peaksid olema ruumis nähtaval kohal, avariiulitel, lahtistes kappides, omanikuga silmkontaktis," soovitas Ülo Matjus "koduraamatukoguhoidjatele". Pahatihti surutakse raamatud ruumipuudusel kinnistesse seinasektsioonidesse või peidetakse keldritesse, kuuridesse ja pööningutele. "Raamatud kogunevad koguja juurde, kuid koguja peab suutma valikut teha, mida hoida endale, mida anda teistele," soovitas Ülo Matjus. Ta pidas väga tähtsaks, et raamatud liigitataks süsteemselt ning igal kodukogul oleks inventaariraamat, tulmenimestik või kataloog, kus on kirjas elementaarsed andmed oma raamatute kohta (soetamise aeg ja viis, hind). Ülo Matjus avaldas kahetsust, et praegu pole müügil koduraamatukogu registreerimiseks mõeldud kontoriraamatuid, kuhu tema oma poisikesepõlves sai mugavalt kanda oma esimesi raamatuid. Võimaluse korral oleks hea oma raamatud arvutisse sisestada, sest siis saab teha mugavalt muudatusi ja täiendusi.

Köitmine muudab ajakirjad ja raamatud ühtlaseks, kuid Ülo Matjus soovitab olla selle tööga väga ettevaatlik, et põhjendamatult ei kaotataks raamatu eripära (tiitelleht, formaat). Eriformaadiliste raamatute / ajakirjade kokkuköitmine on eriti ohtlik ja ettevaatust vajav.

Taas on isikupärasuste raamatukogude aeg

Raamatuaasta peakomitee abiesimehe Peeter Tulviste mõtisklus keskendus sellele, kuidas ajapikku on muutunud eestlaste kodused raamatukogud ja suhtumine raamatutesse.

"Meie vanavanemate koduraamatukogud olid palju isikupärasemad, sest tol ajal ei suudetud osta kõiki ilmunud teoseid ja tuli teha valik," tõdes professor Tulviste. "Raha seab piirangu ka nüüd ning me oleme pidanud muutma oma ostmis- ja lugemisharjumusi - raamatud on ju kallid."

Nõukogude aja suured ja kiiresti täienenud, kuid väga ühenäolised koduraamatukogud on minevikku vajumas. Et tulevikus oleks uurijail ülevaade, milliseid raamatuid ostsid ja haritud nõukogude inimesed, soovitas Tulviste meil kõigil koostada nimekirja trükistest, mida punaajal omasime.

"Meie kultuurikiht tundub olevat õhuke ja noor. Mitmesugustel põhjustel ei ole maarahval tekkinud raamatukogusid, mis oleksid põlvest põlve pärandatud nagu baltisakslastel," üldistas Tartu ülikooli professor Ülo Matjus, kes juhtis koduraamatukogude konkursi þüriid. "Nägime Nõukogude Eesti haritud maainimese koduraamatukogusid, mis valdavalt on kogunenud ühe põlvkonna jooksul. Paljud raamatukogud saavutasid oma tipu ja lõpu 1990.aastatel. Praegu kurdetakse ruumi puuduse ja raamatute kalliduse üle - need on ohumärgid."

Koduraamatukogukonkurss väärtustas raamaturahvast

Raamatupoed, antikvariaadid, postikataloogid ja interneti kaubamajad on nüüd kirjasõnast pungil, kuid harva jõuab sealt täiendust hinges püsimise eest võitlevate maainimeste koduraamatukogudesse. Kõik konkursil osalenud raamatufännid pihtisid murelikena, et suudavad oma kogu väga harva täiendada või on loobunud rahapuudusel paljudest meelepärastest trükistest. Seda kosutavam oli kuulda, et koduraamatukogude omanikud ei müü kergel käel väärtuslikke köiteid (näiteks Taska poolt köidetud piiblid jms), ehkki talutööde korraldamisel oleks hädasti raha vaja ja ülesostjadki liiguvad ringi.

Raamatuaasta peakomitee liige Ülo Matjus mainis "koduraamatukoguhoidjate" autasustamisel kodukogude konkurssi kui üht kesksemat raamatuaasta üritust Tartumaal. Kui esimese raamatuaasta (1935) puhul väärtustati raamatut kui iga kodu rikkust, siis praeguses kultuuripildis on koduraamatukogul marginaalsem tähendus. Seltskonnaajakirjanduse kirevatele veergudele mahuvad (liba)prominentide vannitoad ja mullivannid, veinikeldrid ja koerte matused, kuid raamatukogudest uusrikaste puhul ei kirjutata / ei ole kirjutada.

Koduraamatukogude konkurss oli vajalik ettevõtmine, sest väärtustas aatelise raamaturahva aastakümnetepikkust huvitegevust praegusel raamatukultuuri muutumise ajastul.

NB! Korvpalli treeningud toimuvad E., K., R. kell 19.00 - 20.30

 

Tööd alustas ka tüdrukute korvpalli treening (vanus alates 14.a.) T: 17.30 - 18.30 ja R: 20.30 - 22.00

 

Ostan metsamaterjali. Raha kohe. Vedu meie poolt. Tel: 056625026.

 

Piljard Haava baaris igal õhtul kella 19ni ainult 10 krooni. Piljardi ettetellimine tel 053 962310.

 

Kutsun taas Kambja alevi loodussõbralikke ja ilumeelest lugupidavaid hingi osalema

 

 

METSAPARGI RAJAMISELE

Tänavu tuleme kokku kuni 16.detsembrini igal laupäeval ja pühapäeval kella 11-13ni
Võimaluse korral võtke kaasa vajalik tööriist ja hea tuju!
Anne Välja

Ostan oma osaühingu tarvis virtsatsisterni HTS 100.27 (Saksa). Tel: 05251391 või 05286246.