Kambja sügis 2002
Maria Martin, 26. september 2002.a.

Vaata maailma! Ka Kambjast!
Sihtasutus Vaata Maailma õpetab tasuta arvutit ja Internetti kasutama neid inimesi, kes pole varem arvutiga kokku puutunud. Kambjas hakkab arvutiõpet läbi viima õpetaja Tiiu Laane. Tunnid toimuvad nädalavahetustel, konkreetne aeg kokkuleppel alates novembrist 2002.

Tule kindlasti valima!
20. oktoobril 2002 valitakse kolmeks aastaks Kambja vallavolikogu uus koosseis

Vallavolikogu kolm sisukat ja töötihedat aastat
Volikogu esimees Mati Luik: Kambja valla areng on olnud rahulik, töökas ja stabiilne

Valimistest valimisteni: kolm aastat Kambja vallas
Vastab vallavanem Ivar Tedrema, küsib ajalehe Koduvald peatoimetaja Toivo Ärtis

Lõpusirgele jõudnud vallavolikogu on toimekas
Ametist lahkuv volikogu pidas oma volitusteaja eelviimase istungi 26. septembril.

Kambja Hoiu- Laenuühistul kümnes tegevusaasta

Vastsündinud vallakodanikud

In memoriam

Juubilarid ja eakad sünnipäevalapsed novembris

Noortetoas "Akvaarium" alustati remonti

Kuidas ma esimest korda veskil käisin
Kui ma septembrikuu ühel neljapäeval kooli tulin, olin väga ärevil. Tahtsin teada, milline on Hellenurme vesiveski, tema perenaine ja millise maitsega on jahu.

Kambja kiriku uued kellad on valatud
Oktoobrikuu esimese päeva esimesel pooltunnil saabus Saksamaalt tagasi koju Kambja koguduse delegatsioon, kes osales Kambja kirikule uute tornikellade valamise tseremoonial. Nagu asjaosaliste muljetest selgus, said kellad kenasti valatud. Kellade pühitsemistalitus on planeeritud 1. detsembrile. Kõik, kel soov ning võimalus annetada kellade heaks, võivad seda teha kas ülekandega koguduse arveldusarvele Eesti Ühispangas nr 10220006249017 või sularahas koguduse kantseleisse. Lisainfo telefonil 051 876 02.

Tänu! 
Suur aitäh kõigile oma valla abivalmis ja tublidele töömeestele (Erstu, Veski, Mägi ja teised), vallavanem Tedremale, majandusnõunik Soodlale, firma Cambi juhatajale Kortspärnale, kes panid tööle Suure - Kambja pumbamaja.
Olge tänatud! Nüüd saab jälle elada - on vett ja sooja.
Maret Palu Suure - Kambjast

On kujunenud kombeks, 
et vallalehte toimetatakse Kambjas vallavolikogu valimistest vallavolikogu valimisteni. Seega lõpetab käesolev lehenumber järjekordse toimetamistsükli.
Suur tänu kõigile toimetuse liikmeile, kaasautoreile ja abilistele. Aitäh lugejaile, kiitjaile ja arvustajaile.
4. 10. 2002 Peatoimetaja Toivo Ärtis

Sihtasutus Vaata Maailma õpetab tasuta arvutit ja Internetti kasutama neid inimesi, kes pole varem arvutiga kokku puutunud. Kambjas hakkab arvutiõpet läbi viima õpetaja Tiiu Laane. Tunnid toimuvad nädalavahetustel, konkreetne aeg kokkuleppel alates novembrist 2002.

Koolitusprojekt kestab kaks aastat ja algõppe saavad 100000 inimest üle Eesti. Koolitused toimuvad kõigis maakondades ja inimestel on võimalik valida endale lähim õppepaik. Nelja tunni jooksul õpitakse tundma arvutit ja nelja tunni jooksul Internetti. See on piisav aeg algõppeks. Kursuse lõppedes saab igaüks kaasa 80-leheküljelise õppematerjali ja tunnistuse. Neil, kel puudub kodus arvuti kasutamise võimalus, saavad seda edaspidi teha Avalikes Interneti- punktides (AIP), mida on Eestis umbes 500.

Kursusele saab registreerida iga päev kell 8 - 20 telefonil (0) 669 6222 (tavatariif). Registreerumisel peab ütlema oma nime, isikukoodi ja kontakttelefoni.

Mis on nendel valimistel uutmoodi ja kuidas valimised toimuvad?

Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht, see on elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, asub Kambja vallas. Hääletamisõigus on samuti välis-maalasel, kes elab Eestis alalise elamisloaga ja on valimispäevaks elanud seaduslikult vähemalt viis viimast aastat Kambja vallas. Hääleõiguslik ei ole isik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks.

Valijate arvestust peetakse rahvastikuregistris. Hiljemalt 1.oktoobriks saatis rahvastikuregister igale valijale valijakaardi. Kui Te pole valijakaarti saanud või on valijakaardile kantud andmetes vigu, palume pöörduda vallasekretäri poole. Valijate nimekiri koostatakse rahvastikuregistri 20.septembri seisu alusel. Pärast seda kuupäeva toimunud elukohamuudatusi ei arvestata. Valijate nimekirja viiakse sisse vaid isikuandmete parandusi.

Erandina kantakse valijate nimekirja juurde vaid isikud, keda ei ole üheski valijate nimekirjas ja kellel on seaduse kohaselt õigus valimistest osa võtta. Selleks tuleb esitada vallasekretärile või jaoskonnakomisjonile rahvastikuregistrisse kandmise avaldus. Vallasekretär kontrollib rahvastikuregistris andmed ja registreerib elukoha ning valija kantakse elukohajärgsesse valijate nimekirja ja ta saab hääletamisest osa võtta.

Eelhääletamine toimub 14. kuni 16. oktoobrini

Eelhääletamine toimub 14. - 16. oktoobril kõigis valimisjaoskondades kella 12.00-20.00. Eelhääletamine on mõeldud nendele valijatele, kes valimis-päeval ei saa või ei soovi valima tulla.

Eelhääletamise ajal on võimalik Kambja valimisjaoskonnas hääletada ka valijatel, kes ei ole kantud Kambja valijate nimekirja. Valida on võimalik ka nendel mitte Kambja valla valijate nimekirja kantud valijatel, kes ei saa terviseseisundi tõttu ise valimisjaoskonda hääletama tulla. Neil on võimalus hiljemalt 16.oktoobril kella 16.00-ks esitada kirjalik taotlus Kambja jaoskonnakomisjonile valija asukohas hääletamiseks. Sel juhul tulevad jaoskonnakomisjoni esindajad valija asukohta kogu valla territooriumil.

Sama korra kohaselt saavad hääletada ka need Kambja valla valijate nimekirja kantud valijad, kes on ajutiselt Kambjast eemal. Eelhääletamise päevadel saavad nad hääletada oma asukohajärgse oma-valitsuse selles valimisjaoskonnas, kus toimub väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamine.

Hääletamine valimispäeval ja kodus hääletamine

Hääletada saab elukohajärgses valimisjaoskonnas valimispäeval 20.oktoobril 2002.a kella 9.00 – 20.00.

Valimispäeval saab ka kodus hääletada. Kui valija terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse tõttu ei saa hääletada valimisjaoskonnas, võib esitada kirjaliku taotluse kodus hääletamiseks. Rõhutan veelkord, et kodus hääletamiseks tuleb esitada kirjalik taotlus kas jaoskonna-komisjonile või vallavalitsusele. Taotlust võib esitada ka varem, vallavalitsus võtab neid juba praegu vastu. Taotluse esitamise viimane aeg on valimiste päeval kell 16.00. Kirjalike taotluste alusel korraldab jaoskonnakomisjon hääletamise valimis-päeval Teie kodus.

Hääletama tulles tuleb kaasa võtta ja jaoskonnakomisjonile esitada kehtiv riigiasutuse poolt välja antud isikut tõendav dokument, milleks on näiteks Eesti kodaniku pass, isikutunnistus, välismaalase pass, kaitseteenistuse tunnistus, juhiluba, pensionitunnistus. Kui valija on saanud hääletamissedeli, siis annab ta selle kohta allkirja.

Hääletamissedel tuleb täita selleks ettenähtud kabiinis. Valija täidab sedeli ise, kirjutades hääletamissedelile selleks ettenähtud kohta ühe oma valimisringkonna kandidaadi registreerimis-numbri, kelle poolt ta hääletab.

Kui valija rikub hääletamissedeli, on tal õigus saada jaoskonnakomisjonilt uus sedel. Sellisel juhul peab valija rikutud hääletussedeli valimiskomisjonile tagastama.

Peale valimissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ning annab selle jaoskonnakomisjoni liikmele. Viimane paneb kokkumurtud hääletamissedeli välis-küljele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi. Valija laseb hääletamissedeli valimiskasti ise.

Eelhääletamine toimub analoogiliselt hääletamisega valimispäeval.

Valimistulemuste kindlakstegemine

Valimispäeval peale hääletamise lõppemist avab jaoskonnakomisjon hääletamiskastid ja teeb nendes olnud hääletamissedelite arvu järgi kindlaks hääletamisest osa võtnud valijate arvu ja kandidaatidele antud häälte arvu ning kannab need vormikohasesse protokolli. Kõik valimiste dokumendid pakitakse ja edastatakse viivitamata valla valimiskomisjonile.

Saadud dokumentide alusel teeb valla valimiskomisjon kindlaks valimistulemused vallas. Seejuures peab valla valimiskomisjon saadud tulemust kontrollima hääletamissedelite ülelugemise teel.

Valla hääletamistulemuste kohta koostab valimiskomisjon vormikohase protokolli. Peale hääletamistulemuste kindlaks tegemist teeb valimiskomisjon kindlaks ka valimistulemused vallas.

Valimistulemuste kindlakstegemine toimub kahes etapis. Kõigepealt arvutatakse lihtkvoot, mis saadakse vallas antud kehtivate häälte arvu jagamisel mandaatide arvuga. Valituks osutub kandidaat, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne. Lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse nimekirjade vahel, mille kandidaadid kogusid vallas vähemalt 5% kehtivatest häältest, proport-sionaalsuse põhimõtte alusel, mis tähendab, et nimekirjade poolt saadavad kohad on vastavuses nendele antud häälte arvuga. Valimistulemuste kohta koostab valla valimiskomisjon protokolli. Valimistulemuste kindlakstegemine on avalik.

Peale valimispäeva on kolme päeva jooksul kõigil, kes leiavad, et nende õigusi on jaoskonnakomisjoni või valla valimiskomisjoni toimingu või otsusega rikutud, õigus esitada kaebus maakonna valimiskomisjonile.

Valla valimiskomisjon registreerib valitud volikogu liikmed oma otsusega pärast seda, kui kaebuste esitamise tähtaeg on möödunud või kui kaebuste kohta on tehtud lõpliku otsused. Peale valimistulemuste välja kuulutamist kutsub valla valimiskomisjon hiljemalt seitsmendal päeval kokku valitud volikogu.

Selleks, et uus volikogu saaks selline, millisena Sina seda näha tahad, tule kindlasti valima!

Pühapäeval, 20. oktoobril 2002 liigub vallabuss järgmise graafiku alusel:

Kell 9.00 Kambja – Vissi – Kammeri – Loku – Pangodi – Kodijärve – Pangodi – Petolai – Kiisa – Nõo teerist – Aarike – Kambja.

Kell 11.00 viib valijad tagasi eelnimetatud marsruudil.

Kell 12.30 Rebase pood – Liiva – Külma – Kõrkküla – Rebase – Küti – Reola raudteejaam – Vana-Kuuste.

Kell 14.00 Vana-Kuuste – Reola raudteejaam – Küti – Rebase – Kõrkküla – Külma – Liiva – Kaatsi – Suure-Kambja – Prangli – Raanitsa – Kambja.

Kell 15.45 Kambja – Suure-Kambja – Prangli – Raanitsa – Kambja.
 
 

Iga kolme aasta järel toimuvad kohaliku omavalitsuse valimised.

Nii oli see ka 1999. aasta sügisel, kui Kambja valla rahvas valis endi hulgast aktiivsemaid ja teotahtelisemaid valla-kodanikke.

Olgu ära toodud tegevust lõpetava volikogu liikmed, kes viimase kolme aasta jooksul on mõjutanud oma otsustega Kambja valla elu: Avo Alliksaar, Irma Drenkhan, Anne Palumets, Alar Palla, Jüri Erkmaa, Anne Välja, Helve Tenno, Mare Mõisa, Mait Rebane, Tormas Tuulik, Gunnar Ots, Anton Kruuse, Heiki Kortspärn, Õie Köösel, Mati Luik.

Terane lugeja juba märkas, et nimesid loetledes ei ole ma eristanud volinikke selle järgi, millisesse valimisnimekirja nad kuulusid. Niisamuti ei ole ma vahet teinud nende kolme sisuka ja töötiheda aasta jooksul. Leian, et kõik valitud rahvaesindajad pidid ja peavad andma oma parima, et vallarahval hästi läheks.

Mida Kambja vallavolikogu praegune koosseis on korda saatnud oma tegevuse kolme aasta jooksul?

Olen kuulnud siin-seal räägitavat, et “mis nad seal volikogus ikka teevad, tulevad kokku , tõstavad paar korda kätt ja lähevadki jälle laiali”.

Selles jutus on tõesti terake tõtt, kuid hästi väikene terake - kätt tõstetakse volikogu koosistumistel tõepoolest.

Tegelikult on arutatud volikogu istungitel Kambja valla rahva jaoks olulisi küsimusi ja probleeme. Igast päevakorra-teemast peab volikogu liige aru saama ja oskama hinnata küsimuse tähtsust ja võimaliku lahenduse kasulikkust Kambja vallale.

Võin siinkohal rahuldustundega öelda, et kõik 15 volikogu liiget said aru ja oskasid lahendada nende ette kerkinud küsimusi ja probleeme.

Viimaste aastate jooksul erutas paljude Kambja valla elanike meeli suurt kära tekitanud haldusterritoriaalne reform, mis tänaseks on just kui rahunenud ja ohud näivad olevat möödas. Tean, et see rahu on lühike ja õige varsti alustatakse valdade “vabatahtlikku ja sunniviisilist” liitmist uue hooga.

Praegune volikogu on leidnud, et Kambja vald peab igal juhul säilima ja kui naabervaldade mõne küla rahvas tahab meiega liituda, siis meie ei ole vastu. Siinkohal olgu öeldud, et me oleme olnud valdade igasuguse vägivaldse liitmise-lahutamise vastu.

Volikogu on nende aastate jooksul vastu võtnud mitmekümneid otsuseid ja määruseid. Vastu on võetud Kambja valla arengukava kuni 2008.aastani. Heakskiidu on saanud mitu detailplaneeringut. Muudetud ja täiendatud on valla põhimäärust. Vastu on võetud planeerimis- ja ehitusmäärus. Praeguse volikogu koosseisu ajal alustati vabade põllumajandus- ja metsamaade erastamist.

Tahan ära märkida, et tõsist tööd on teinud vallavolikogu komisjonid, mis moodustati koheselt peale 1999. aasta oktoobrivalimisi. Tegutses 6 komisjoni: revisjonikomisjon; vallaplaneeringu- ja heakorrakomisjon; korrakaitsekomisjon, keskkonnakaitse- ja heakorrakaitse-komisjon; kultuuri- ja hariduskomisjon, sotsiaal- ja tervishoiukomisjon.

Minule on olnud südamelähedane heakorrakomisjoni poolt ellu äratatud ja läbi viidud ilusate kodude tunnustamise kampaania. Igal aastal lisandub ju Kambja valda palju maitsekalt kujundatud ja hästi hooldatud kodusid.

Sotsiaal- ja tervishoiukomisjon on püüdnud aidata võimaluste piires iga abivajajat. Mulle tundub, et see on päris hästi õnnestunud, sest komisjoni liikmed teavad, mis on kaastunne, mõistmine, abivalmidus ja õiglus.

Kuna riigipoolne hoolitsus rahaliste vahendite näol on jäänud kesisemaks, on volikogu koostöös vallavalitsusega oma otsuste kaudu suutnud suurendada vallapoolseid toetusi.

Kultuuri ja hariduskomisjon aitas kaasa mitmete kultuuriürituste organiseerimisele ja läbiviimisele ning oli tõhusaks abiliseks kogumiku “Nimekaid kambjalasi” välja andmise juures. Vahetult enne valimisi ilmus juba selle kogumiku III osa. Loodan, et uus volikogu jätkab eelkäijate tööd.

Asjalik oli volikogu korrakaitse-komisjoni esimehe arusaam: vähem koosolekuid, rohkem tegusid. Koos konstaabliga ja kohalike kaitseliitlastega on ta käinud palju kordi öisel ajal vallal silma peal hoidmas.

Nende kolme aasta jooksul olen pidanud tähtsaks ka seda, et oleme suutnud volikogust eemal hoida nn. suure poliitika ja sellega kaasneva “mudamaadluse”.

Võib-olla just tänu sellele on olnud Kambja valla areng rahulik, töökas ja stabiilne. Loodan, et nüüdseks toimunud parteistumine ei hakka siiski ohustama Kambja valla arengut.

Kokkuvõtet tehes püüdsin jääda hästi napisõnaliseks, sest kõik volikogu tööd-tegemised- otsused on leidnud ju kajastamist Kambja valla ajalehes “Koduvald”. Ja kõike olnut või tehtut üle korrata ei pidanud ma vajalikuks.

Tähtis on see, et Kambja vald ei ole pehmel pinnasel, vaid seisab täna kindlalt maa peal. Rahuloluks ei tohi aga liigselt aega võtta, sest ees on tõesti palju tööd. Seda jätkub veel paljudele volikogu koosseisudele pikkade aastakümnete jooksul.

Lõpetuseks tahaksin tänada Kambja Vallavalitsust, keda volikogu on usaldanud, Kambja valla asutusi-ettevõtteid. Eriti sooviksin tänada Kambja Vallavolikogu liikmeid ühiselt tehtud töö eest.

Õige varsti on jälle ees uued valimised ning rahvas otsustab oma äranägemise järgi, kes on need 15 tublit vallakodanikku, kes Kambja valla arengut kõige paremini jätkata suudavad.

Kolm aastat tagasi, 28. oktoobril 1999 jagati vastvalitud vallavolikogu esimesel istungil viieteistkümnele volikogu liikmele välja bülletäänid, et valida vallavanem. Kas mäletad, mitu volikogu liiget olid sinu valimise poolt?

Kõik 15 olid poolt. Mäletan sedagi, et ka volikogu esimeheks valitud Mati Luik ja aseesimeheks valitud Alar Palla said samuti 15 häält. See lõi head eeldused tulemuslikuks koostööks vallavalitsuse ja volikogu vahel.

Ilmselt mäletad sedagi, mitu häält said sa volikogusse kandideerides Kambja rahvalt kolme aasta eest?

Jah, ka see number on mul meeles: 233.

See oli ülekaalukalt parim tulemus eelmistel valimistel. Sestap oli igati loogiline, et volikogus esitati sind taas vallavanema kandidaadiks ja sa saidki jälle vallavanemaks - juba kolmandat ametiaega.

Soovisin enne volikogu valimisi, et mul oleks vallavanema ametis jätkamiseks rahva toetus ja selle ma ka sain.

Öeldakse, et vallavolikogu ja vallavalitsus peavad ühiselt töötama vallarahva heaks. Kuidas Kambjas omavaheline koostöö välja näeb?

Kõik vallavalitsuse koosolekud, toimetamised ja otsused on olnud läbipaistvad. Enamgi veel: kui igal volikogu koosolekul osaleb vallavanem, siis igal vallavalitsuse koosolekul osaleb volikogu esimees, kes samuti saab oma seisukohti avaldada ja näeb, milliseid otsuseid vastu võetakse.

Vastavalt ettenähtud korrale pannakse kõik otsused ka valla teadete tahvlile vallarahvale tutvumiseks ning avaldatakse valla ajalehes.

Vallavalitsus on ju valla "mootor" ja koosolekud ei toimu lihtsalt formaalselt, vaid toimub valla elu puudutavate punktide arutelu, mis nii mõnigi kord on päris äge. Kõik otsused ei saa kõigile meeldida, kellegi huve võidakse riivata ning eks siit tulekski otsida vahel esinevate nurinate põhjusi.

Kas juhid valda üksinda või kuulad-arvestad ka teiste arvamustega?

Üksinda ei tee enam midagi ära. Tänapäeval on ainumõeldav meeskonna-töö ja ma pean seda Kambja stabiilse arengu võtmeks. Iga meeskond koosneb isiksustest, kes oma arvamuse otse välja ütlevad. Et vallale võimalikest parimat lahendust leida, ei saa sedagi välistada, et arutelu ja kaalutlemine võib mingil hetkel vägagi tuliseks muutuda.

Kui meenutada möödunud kolme aasta paljusid töid - tegemisi, siis mida tahaksid kõige olulisemana esile tuua?

Kambjas anti käiku 2,5 miljonit krooni maksnud puurkaev koos puhta joogivee ettevalmistamise jaamaga. Oluliselt paranes Kambja aleviku elanike joogivee kvaliteet ja kõigi tarbijate veega varustamine.

Sel suvel rekonstrueeriti Kambjas ka suures ulatuses elektrivõrku. Kõrge- ja madalpinge õhuliinid asendati kaabel-liinidega. Selleks kulus 1,3 miljonit krooni, kuid iga väiksemgi tuuliil ei suuda nüüd enam elektriavariid põhjustada ning ka Kambja välisilme muutus kenamaks.

Koostöös Tartumaa keskkonnateenis-tusega on korrastatud Pangodi maastikukaitseala, rajatud on parklaid, puhastatud järvekallast võsast, organi-seeritud prügi koristus ja äravedu. Loodan, et sellest kujuneb juba lähiaastail ka meie valla inimestele meelispuhkepaik.

Läbi aastate on jätkunud valla teede korrashoid. Kaasaegse tehnikaga on hakatud teepervi maha ajama, on raiutud teeäärset võsa, teedele on veetud uut kruusakihti. Küllaltki palju on kulunud raha lumetõrjele. Kokku kulutati kolme aasta jooksul teede korrastamisele ligi miljon krooni.

Teedest kõnelemine rännutas mõtte neile Kambja valla elanikele, kelle kodud on väljaspool Kambja alevikku. Kas külad elavad?

Elujõuliste külade ja külaelu säilitamine on olnud vallavalitsuse sihiks. Kambja vallas töötavad edasi kõik koolid, ehkki Eestis on hakatud kaotama õpilaste arvu vähenemise tõttu väikekoole.

Koolid toovad ju küladesse elu. Kui kaob kool, hakkavad lahkuma ka inime-sed. Näiteks Kammeri piirkonna iga-päevaelus on kindel koht Kammeri koolil. See on küll riigikool, kuid seda juhib energiline mees Peep Puusepp, kes on tublisti kooli arendanud ja seal ehitanud.

Olulisteks asutusteks on ka hoolde-kodud Kodijärvel ja Aarikel. Vald on hakanud korraldama neis asutustes või nende asutustega koostöös kultuuriüritusi. Meil on idee, et igasuvine memme- taadi pidu võiks eaka rahva kokku tuua valla erinevates külades. Seda pidu on peetud juba Kambjas, Aarikel ja Vana- Kuustes, järgmisel suvel kavatseme eakad kokku kutsuda Kammeris.

Eakamaile vallakodanikele mõeldud ettevõtmisi on ilmselt rohkemgi?

Oleme valla eelarve rahaga toetanud näiteks eakate klubi Tammeke ettevõtmisi ja suhtlemist naabervaldade eakatega, korraldanud ekskursioone, sõidutanud huvilisi teatrisse. Vald hoiab käigus ka kohalikke bussiliine, et vanemad inimesed saaksid postkontorisse, apteeki ja arsti juurde.

On täheldatud, et pärast poesabade ja piimapukkide kadumist on üks osa rahvast hakanud varasemast rohkem kokku saama raamatukogudes või teistes kultuuriasutustes.

Läinud sügisel kolisime Vana - Kuustes raamatukogu korralikesse ruumi-desse koolimajas ja laiendasime interneti-punkti, nii et selle piirkonna rahval avardusid kooskäimisvõimalused küll kindlasti.

Kambjas on olnud sportlikule rahvale kasulikuks kohtumispaigaks spordihoone, kus kulutasime rohkem kui 100 tuhat krooni, et remontida katust ja paigaldada korralik sisevalgustus. Bussiga tuuakse Kambjasse sportima nii Kuuste spordisõpru kui Unipiha kooli lapsi.

Kambja vallas on siin-seal näha erinevat sorti varemeid-tondilosse, mis kindlasti valda ei kaunista. Miks vald midagi ette võtnud ei ole?

Vallavalitsus on varemete küsimusega pidevalt tegelenud, teinud omanikele ettepanekuid ning pakkunud välja kompromisse, et need tondilossid vallast kaoksid. Kahjuks ei võimalda seadused praktilises elus omanikke piisavalt mõjutada.

Leheveergudele on jõudnud mõnede vallakodanike nurin kohaliku firma OÜ Cambi vastu. Firma kehtestavat omatahtsi hindu ja korteriomanikel puuduvat alternatiiv. Mida kostad?

Omatahtsi OÜ Cambi hindu tõsta ei saa, kuna tema omanik on Kambja vald Kambja vallavalitsuse näol.

Kõik hinnatõusud peavad olema põhjendatud ja vallavalitsuses läbi arutatud enne, kui need kinnitatakse. Ja hinnad on olnud nii vallavalitsuse kui Kambja elanike huvisid kaitstes võimalikult madalad.

OÜ Cambi erakätesse andmine hindu ei vähenda, kuna põhilised hinna-komponendid on kütus ja elekter. Praeguse kütuse puhul on leitud soodne variant hinna ja kvaliteedi suhtes, seetõttu on OÜ Cambi poolt toodetav soojuse hind praegu üks madalamaid Tartumaal.

Soojamajanduse korrastamiseks on vald otsinud ja saanud ligi veerand miljonit krooni tagastamatut abi, mis on aidanud kütte hinda madalamal tasemel hoida ja soojatootmise probleeme lahendada.

Igal aastal antakse valla eelarvest raha kohaliku päästeteenistuse "elushoidmiseks". On see mõistlik, kui häda korral saab appi kutsuda riigi ülalpidamisel olevad päästeteenistused?

Olen veendunud, et on küll mõistlik. Osa vahendeid annab ikka riik ka, ülejäänu lisab vald omalt poolt. Tõsi, Tartumaal on Kambja päästeteenistus üks väheseid allesjäänuid. Leian, et päästetöödel loeb iga minut ja inimestele on kasulik, kui kiiresti abi saab.

Olgu näitena toodud, et ainuüksi käesoleva aasta 9 kuuga sõitsid Kambja mehed välja 53 korral. Oli ju kuum, kuiv suvi. Võrdluseks olgu öeldud, et kogu eelmise aasta jooksul oli vaid 14 väljakutset.

Et pritsimeste tööd lihtsamaks ja tulemuslikumaks muuta, rajati sel sügisel Kambja alevikku tuletõrje veevõtukoht.

Kuuldused reisirongiliikluse välja-suretamisest on osutunud õnneks enneaegseiks. On ilmselt õige väita, et rongiliikluse säilimises on teeneid ka Kambja valla juhtidel?

Sai võideldud senikaua, kuni Rebase jaama tehti rongipeatus tagasi. Vana-Kuustes käib praegu reisijate platvormi ehitus. Laane raudteejaamas praegu rong ei peatu, kuna raudteeplatvorm ei vasta nõuetele. Kuigi see on Põlva maakonnas asuv jaam, on ta Kambja valla rahvale vajalik. Praegu "sõdime" Edelaraudtee ja Raudteeametiga, et nad rajaksid nõuetekohase reisijate platvormi.

On kuulda kurtmisi, et Kambja lasteaias ei jätku enam lastele kohti?

Tõepoolest see on nii. Siinjuures on uue kooli kiire valmimine eriti tähtis, sest siis vabaneksid ruumid, mida praegu kasutavad Kambja kooli 2. ja 3. klassi õpilased.

Millal uus koolimaja ükskord valmis saab?

See on hea küsimus. Koolimaja valmimine on justkui Tallinna linna ehitamine.

Tallinnaga on veel niipalju seost, et sealt tuleb raha koolimaja ehituseks. 2000. aastal koolimaja ehitus seisis, kuna riik ei eraldanud raha. Mullu ehitati 2 miljoni krooni eest välisfassaadi. Selleks aastaks. eraldatud 5 miljoni krooniga viidi välisfassaadi ehitus lõpuni, paigaldati aknad, rajati välistrassid ja alustati staadioni ehitusega.

Praeguseks on koolimaja ehituseks kulutatud üle 20 miljoni krooni, lisaks veel valla omafinantseering - pool miljonit. Tulevaks aastaks on riigil eelarve projektis Kambja kooli ehituseks planeeritud 9,65 milj. krooni.

Kas tuleval sügisel saavad lapsed minna uude kooli?

Suuri summasid nõudev ehitus võtab Eesti riigil ka mujal kaua aega. Olgu siin näiteks kasvõi Tartu H. Treffneri Gümnaasium, mida on ehitatud-remonditud üle kümne aasta. Selleks, et Kambja valla lapsed uude kooli saaksid, on praegune riigi poolt lubatud 9,65 milj. krooni tarvis korrutada 2,5-ga! Vald omalt poolt annab ka, kuid meie summad on kooli lõpetamiseks liiga väikesed. Loodame parimat ja tegutseme selle nimel.

Vallakassast tuleb kindlasti raha leida ka olemasolevate õppeasutuste ja hoonete tarvis?

Kolme aastaga on kulunud Unipiha, Kambja ja Kuuste koolides ning Kambja lasteaias mitmesugusteks remondi- ja korrastustöödeks veidi rohkem kui üks miljon krooni. Selle tulemusena on näiteks Unipiha kooli söökla nüüd sellisel tasemel, et tervisekaitsjate niinimetatud euronõuded on täidetud ja võib rahulikult lapsi toitlustada.

Lehetoimetusse laekunud info põhjal tean, et vallavalitsus on asunud toetama uut vormi noorsootöös - avatud noortekeskust.

Noortele kulutatud raha läheb kindlasti asja ette, sest selle abil kujundame nii meie valla kui rahva tulevikku. Vald on olnud tõesti abiks neile inimestele, kes algatasid Kambja noortetoa loomise.

Tegelikult on laste ja noorte arengut toetatud ka varasematel aastatel. Ehkki meie valla koolides töötavad huviringid, on hüvitatud nende õpilaste sõidukulud, kes käivad mujal treeninguil, kunsti- või muusikakoolis.

Pärast seda, kui kutseõppeasutustest kadus süsteemne sõidukulude hüvitamine, on vald püüdnud noori osaliselt abistada, ehkki seaduse järgi pole vallale ette nähtud seda kohustust ja ka vastavaid rahalisi vahendeid.

Millal kirik valmis saab?

Eesti riigi ja Kambja valla rahadega on kiriku hoone viidud sellisesse seisu, et ta on katuse all ja kasutatav. Suurematest töödest on tänaseks tegemata põranda plaatimistööd, kiriku aed ja puudub kiriku sisustus. Kui algas uue koolimaja ehitus, siis kandus põhirõhk sellele objektile.

Tahaks rõhutada, et Kambja Koguduse juhatus eesotsas härra Kalev Laane-saarega on otsinud ja ka leidnud spon-oreid vajalike tööde finantseerimiseks. Kõige suurema, poole miljoni krooni suuruse annetusena on veel tänavu Saksamaalt oodata uute tornikellade päralejõudmist ja paigaldamist.

Vanarahvas pidas kirikut õigustatult hingeharimise paigaks ja sauna ihuharimise paigaks. Küllap nõustud, et Kambja on õnnelik maakoht, kus need asutused olemas?

Nii on see tõesti. Kiriku oleme suutnud kümnekonna aasta jooksul taastada ning ka sauna oleme säilitanud, ehkki ümbruskonnas ja kogu Eestis on palju kunagisi majandisaunu ning isegi väiksemate linnade saunu majanduslikel põhjustel kinni pandud.

Ehkki Kambja saun tegutseb väga kesistes tingimustes, on seda asutust inimestele väga vaja. Saunas käijaid on ka nende seas, kes elavad kõigi mugavustega korterites. Ka mina ise käin meie saunas juba aastaid kõigil neil laupäevadel, kui kodus olen. See on alati heaks lõõgastuseks pärast pingelist töönädalat.

Oled oma elust kinkinud juba rohkem kui 15 aastat Kambjale. Mille poolest on Kambja Sinu arvates eriline elu- ja töökoht?

Kambja rikkus on paljude põlvkondade loov töö ja tegutsemine, millest on sündinud käega katsutavad ja silmaga nähtavad talud, ehitised ja muu maine vara, kuid ka külluslik vaimne kapital ja kultuuritraditsioonid.

Enam kui kolmesada aastat kestnud kooliõpetuse traditsioon ja enam kui kakssada aastat mitmehäälselt laulnud koor on saavutused, mille üle kambjalased võivad uhkust tunda ka 21. sajandil.

Kambja valla inimestes on ka täna tunda tahet, tarkust ja tarmukust elada ja tegutseda nõnda, et tulevased põlved meid mäletaksid. Soovin kõigile kambjalastele jõudu ja tervist oma tegudevao ajamiseks.

Ametist lahkuv volikogu pidas oma volitusteaja eelviimase istungi 26. septembril.

Päevakord:

• Kambja valla põhimääruse muutmine (esimene lugemine)
• Kambja Vallavolikogu 29.05.1997.a määruse nr 10 "Haldusõiguserikkumisete seadistiku rakendamine" kehtetuks tunnistamine
• Kambja Vallavolikogu 18.12. 1998.a. määruse nr 11 "Kambja valla korra eeskirja kehtestamine" kehtetuks tunnistamine
• Kambja Vallavolikogu valimiste jaoskonnakomisjonide moodustamine
• Lalli küla Lalli paisjärve detailplaneeringu kehtestamine
• Riigivara võõrandamise taotlus
• Üürilepingu alusel kasutatava eluruumi kinnitamine
• Kambja Vallavolikogu 24.01.2002. a. määrusega nr 36 kinnitatud "Toimetulekutoetuse määramise ja maksmise kord Kambja vallas" täiendamine.
• Nõusoleku andmine maa müügiks välismaalasele.

Valimise jaoskonnakomisjonide moodustamine

Lähtudes vallasekretäri Reet Kiuru ettepanekust, moodustas volikogu eelseisvateks volikogu valimisteks jaoskonnakomisjonid.

Kambjas töötava jaoskonnakomisjoni nr 1 koosseisu nimetati Marita Suits (komisjoni esimees), Airike Feirik, Valve Keskpalu, Esta Kivimaa, Raimond Käsi, Marju Lattik, Kuido Leib, Eha Paade, Anne Välja (komisjoni asendusliikmed: 1. asendusliige Ellen Soodla, 2. asendus-liige Tarmo Teder).

Vana - Kuustes töötava jaoskonna-komisjoni nr 2 koosseisu nimetati Edda Lints (komisjoni esimees), Eha Alliksaar, Hele-Mall Klaassepp, Kaido Mark, Heli Nemvalts, Milvi Padjus, Eino Viskus (komisjoni asendusliikmed: 1. asendus-liige Tiiu Sumberg, 2. asendusliige Liidia Piir).

Komisjonide koosseisudesse on arvatud Rahvaliidu ja Ühenduse Vabariigi Eest - Res Publica esindajad.

Muudatused valla põhimäärusesse

Eesti riigis on seadused pidevas muutumises, mistõttu tuleb aeg- ajalt muuta ka valla põhimäärust. "Kena oleks, kui uus volikogu saaks hakata tööle seadusega kooskõlas oleva põhimääruse järgi," selgitas põhjendas vallasekretär Reet Kiuru valla põhimääruse muutmise vajadust. Ta andis ülevaate seadustest tulenevatest muudatustest, mis tuleb põhimäärusesse sisse viia.

Volinikud otsustasid, et 10 päeva jooksul enne volikogu selle koosseisu viimast istungit võivad nad esitada valla põhimäärusesse täiendavaid ettepanekuid.

Kehtestati Lalli paisjärve detailplaneering

Volikogu võttis vastu otsuse nr 78, millega kehtestati Lalli küla Lalli paisjärve detailplaneering.

Eluruum üürilepingu alusel kasutatavaks

Vallavalitsuse taotlusel tegi volikogu otsuse, et Aakaru külas Ani elamu korter nr 3 kinnitatakse erastamisele mitte-kuuluvaks eluruumiks, kuna see jääb üüri-lepingu alusel kasutatavaks eluruumiks.

Kõikjal Eestis üks Karistusseadustik

Eestis Vabariigis hakkas 1. septembril 2002 kehtima uus Karistusseadustik, millega on loodud uus ja ühtne karistuste ja karistamise süsteem kogu riigis. Karistusseadustiku rakendamise seadus nägi ette, et kohalikud volikogud peavad tunnistama kehtetuks oma varasemad määrused Haldusõiguserikkumisete seadistiku rakendamise ja korra eeskirja kehtestamise kohta.

Metskonna ja Pumbajaama kinnistud Kambja vallale?

Volikogu otsustas taotleda riigivara valitsejatelt kahe Suure - Kambja külas asuva riigivara registrisse kantud kinnistu (Metskonna kinnistu üldpinnaga 14,31 hektarit ja Pumbajaama kinnistu üldpinnaga 1000 ruutmeetrit) tasuta üleandmist Kambja valla munitsipaal-omandisse.

Riigivara valitsejad on võtnud suuna, et enampakkumisel müüakse Suure- Kambjas asuvad kinnistud, mis kuulusid kunagisele Kambja metskonnale. Kambja vallale taotletava Metskonna kinnistu näol on tegemist paisjärve ümber jääva maaga ning Pumbajaama kinnistul asub pumbajaam, mis varustab nelja klienti veega.

Täiendavate toimetulekutoetuste määramine ja maksmine

Sotsiaalnõunik Heli Jaamets tuli volikogusse murega, et riik on seadnud toimetulekutoetuste maksmiseks nii karmid tingimused, et mõni kuu enne lõppu on ligi pool riigieelarvest toimetulekutoetuste maksmiseks saadud rahast veel alles.

Heli Jaamets tegi ettepaneku täiendada toimetulekutoetuste määramise ja maks-mise korda uue peatükiga "Täiendava toimetulekutoetuse määramine ja maks-mine" (avaldatud lk 8), et tekiks alus abi andmiseks ka neile hädasolijaile, kelle sissetulek ametlikus toimetulekupiirist (perekonnapea sissetulek alla 500 krooni kuus, tema pereliikmete sissetulek alla 400 kr kuus) mõne krooni võrra suurem.

Volikogu välismaalasele maa müügi vastu

Kambja vallavolikogu otsus nr 81: "Mitte nõustuda Aarne Steinbach´ile kuuluva Mütta kinnistu üleandmisega välis-maalasele, kuna see kahjustab valla avalikku huvi säilitada oma maad rahvusliku pärandina ja tagada selle strateegiline puutumatus.

Aarne Steinbach´i soovi müüa talle kuuluv kinnistu välismaalasele arutati ka eelmisel volikogu istungil. Kui toona jäi rõhuv osa volinikest maa müügiks loa andmisel erapooletuks, siis sel korral oli maa müümise vastu 9 vallavolinikku ning poolt 1 volinik.

Enne hääletamist võttis sõna volinik Heiki Kortspärn, kes arvas, et on kurb, kui Eestimaa vallutatakse mõõga või täägi abil. Kuid siis andvat rahvale jõudu lootus oma maa ükskord jälle vabaks võidelda. "Veelgi kurvem on aga see, kui me ise vabatahtlikult oma maa maha müüme," tõdes Kortspärn "Ma ei näe seda rikkust, et kalli hinna eest oma isade maa uuesti tagasi osta."

Vallavanem Ivar Tedrema luges volikogule ette ühe Mulgimaa vallavoli-kogu otsuse, milles ei lubatud maa müümist välismaalasele. "Olgu see tekst teile minu poolt spikriks," muheles valla-vanem. Tema luureandmetel nõustuvat praegune siseminister volikogu otsusega, kui selles keeldutakse luba andmast maa müügiks välismaale. Eelmised sise-ministrid olevat sellisel juhul jätnud volikogu soovitusliku tähendusega otsuse tähelepanuta ning maamüügi tehingud aetud siiski korda.

Vallavolikogu selle koosseisu viimane istung pooleliolevate küsimuste lahendamiseks ja kolm aastat kestnud tööperioodist kokkuvõtte tegemiseks toimub neljapäeval, 10. oktoobril 2002.
 

NB! Kambja vallavolikogu täiendas 26. septembril 2002 määrusega 44 toimetulekutoetuse määramise ja maksmise korda Kambja vallas (kinnitatud Kambja vallavolikogu 24.01.2002.a määrusega nr 36), lisades korrale täiendava peatüki “Täiendava toimetulekutoetuse määramine ja maksmine”.

Täiendava toimetulekutoetuse määramine ja maksmine

26.Täiendavat toimetulekutoetust võib maksta juhul, kui toimetulekutoetuse rahalisi vahendeid on kasutatud vähem, kui jooksva aasta kuu keskmine toimetulekutoetuste summa võimaldab.

27.Täiendava toimetulekutoetuse arvestamise alused, määramise ja maksmise kord on sama, mis toimetulekutoetuse määramisel ja maksmisel.

28. Täiendavad toimetulekutoetused on järgmised:

28.1. kuni 100% kooli ja lasteaia toiduraha peredele, kelle sissetulek ühe pereliikme kohta kuus on vähem kui 1000.- krooni;

28.2. kuni 100% koolisõidukuludest neile kutse- ja üldhariduskoolide õpilastele, kelle pere sissetulek ühe pereliikme kohta on vähem kui 1000.- krooni;

28.3. kuni 800.- krooni prillide ja abivahendite muretsemiseks, rehabilitatsiooni- või raviteenuste eest tasumiseks neile elanikele, kelle pere sissetulek ühe pereliikme kohta kuus on vähem kui 1000.- krooni.

28.4. kuni 75% lapse huvikooli või -ringi kuludest perele, kelle sissetulek ühe pereliikme kohta kuus on vähem kui 1000.- krooni.

Kambja Hoiu-Laenuühistu moodus-tamisest möödub 19. oktoobril kümme aastat.

Eesti Vabariigis tegutseb ametlikult vastavalt seadusandlusele kümme hoiu-laenuühistut (HLÜ).

Täna ei ela nad kuigi jõukat elu, kuid efektiivselt juhitud ja organiseeritud HLÜ-d pakuvad maapiirkondades vajalikke finantsteenuseid nii talu-pidajatele, mini-, väikese ja keskmise suurusega tootmisettevõtetele, samuti ka eraklientidele.

Kambja HLÜ asutamisleping sõlmiti 19. oktoobril 1992. Asutajaliikmeid oli üheksa füüsilist ja seitse juriidilist isikut.

Kambja HLÜ tegevusalad:

• rahaliste hoiuste vastuvõtmine oma liikmetelt;
• laenude andmine oma liikmetele tagatise olemasolu ulatuses;
• ülekannete ja väljamaksete sooritamine HLÜ-s peetavatelt arveldus-kontodelt;
• vahendusteenuste osutamine;
• väärtpaberite ost, müük ja muud nendega sooritatavad tehingud;
• konsultatsioonide andmine.

Kambja HLÜ olulisemad finantsnäitajad seisuga 1. september 2002 on järgmised:

• liikmeid: eraisikuid 132 ja juuriidilisi isikuid 8;
• bilansimaht 1,86 miljonit krooni;
• välja antud laenude maht 1,83 miljonit kr;
• laenulepinguid 116 tk;
• hoiuseid summas 116,4 tuh.kr;
• omakapitali suurus 718,3 tuh. kr.

Kambja HLÜ pakub nii elanikonnale kui ka asutustele soodsaid tingimusi vabade rahaliste vahendite paigutamiseks tähtajalise ja säästuhoiusena.

Tähtajaline hoius

Hoiuse summa 1000-49999 EEK:

1 kuu kuni 12 kuud - intress 6%
2 aastat - intress 6,25%
3 aastat - intress 6,5%

Hoiuse summa 50000-99999 EEK:

1 kuu kuni 12 kuud - intress 7%
2 aastat - intress 7,25%
3 aastat - intress 7,5%

Hoiuse summa 100000 EEK ja üle selle:

1 kuu kuni 12 kuud - intress 7,25%
2 aastat - intress 7,5%

Sissemakse hoiuseks on 1000 krooni. Tähtajalise hoiuse lepingu katkestamisel on aasta intressimäär 2%.

Säästuhoius:

6 kuud kuni 12 kuud - intress 5%
2 aastat - intress 5,5 %
3 aastat - intress 6%.

Minimaalne sissemakse määr puudub kuid intresside maksmist alustatakse alates 1000 kroonisest hoiusest.
Intressimäärad kehtivad alates 1.09.2002.a
Tähtajaline hoius sobib inimestele, kes soovib oma elu ette planeerida ja väldib mõttetut raha kulutamist.

Kambja HLÜ pakub elanikonnale ning ettevõttele veel järgmisi teenuseid:

• liikluskindlustus (väga populaarne teenus);
• panga ülekannete sooritamine;
• arveldusarvete avamine;
• laenude andmine oma liikmetele.

Põhjalikumat informatsiooni hoiuste tingimuste ja intresside kohta kui ka teiste pakutavate teenuste kohta telefonil 07 416 237 või 05096186
Kambja HLÜ Nõukogu ja juhatus soovivad oma liikmeskonnale 10. aastapäeva puhul meeldivat koostööd.

02.11 Johannes Huul Kodijärve 89. 20.11 Armilde Tart Aakaru 84. 05.11 Aurelie Rähni Vana-Kuuste 83. 09.11 Adele Klekner Lalli 82. 04.11 Jaan Käärd Ivaste 80. 22.11 Aino Kolsar Lalli 80. 03.11 Karl Zirk Sirvaku 75. 08.11 Oskar Sell Lalli 75. 16.11 Ella - Miralda Tamm Pühi 75. 13.11 Uno Kondike Kambja 70. 18.11 Laine Zeigo Sulu 65. 07.11 Jekaterina Soll Kodijärve 60.

Akna taga tuuleiilid raevused pillutavad porri lehelaevukest, painutavad latvu puude põlvini, tuuseldavad pilvi taevavõlvil nii, et meil vaja vihmakuube varjuda, sääriku ja sügismoega harjuda. Meelest läinud meeliskuude mahe tuul, praegune lööb röövlivilet korstnasuul. Kuid ei siis se`st nukrust hinge poe, kui sul ahi köeb ning südamel on soe. Sügistervitused kõikidele novembri sünnipäevalasteleKambja Vallavolikogult ja vallavalitsuselt.

Augustikuu “Koduvallas” oli juttu, et Kambjasse rajatakse Noortetuba.

Siinkohal pean küll suured tänusõnad ütlema Kambja vallavalitsusele, kes on meid igati toetanud ja toimetanud imekiiresti kohale suurema osa remondiks vajalikust materjalist. Noored, kui te juhtute hr. Enno Soodlat kohtama, tehke talle kindlasti pikk pai - selle eest, et ta on nii abivalmilt Noortetoa avamisele kaasa aidanud. Tüdrukud võivad vabalt pai teha ka Marko Uuele, kes on käinud oma vabast ajast abiks noortetoa remonditöödel. Suuremad tüdrukud lubasid tulla appi aknaid värvima. Tore, et paljud saavad aru, et me teeme ju noorte endi jaoks seda tuba ja kandikul kõike ette ei tooda. Kui käed-jalad terved, tulge tegutsema!

14.septembril toimus spordihoones lastele ja noortele kaks diskot, mille tulu läheb Noortetoa arvutimängude ostmiseks. Lapsi oli küll vähem, kui suvisel diskol, kuid kahe arvutimängu raha saime siiski kokku. Tänu poksija Tambet Leetsi turvamisele möödusid peod ilma kaklusteta ja politseita. See, et peo lõpul oli maja ees prügikastis tühi liitrine viinapudel, ei tähenda seda, et poisid sealt joomas said käia. Asi oli hoopis selles, et peole ilmunud võõras seltskond mehi pidi pealt vaatama oma kalli joogikraami asfaldile valamist ja pudeli lendu prügikasti. Ei maksa ikka sellise turvamehe ees oma väge näidata, arvasid lõpuks ka need mehepojad. Tambetile suur tänu, temaga kohtume kindlasti ka järgmisel üritusel!

Spordihoonega seoses veel üks asi. VARGAD! ÄRGE KIPPUGE SINNA! Sealt ei ole ju midagi võtta. Kas teid endid ei hakka juba ära tüütama?! Selle õnnetu arvuti eest, mis seal on, ei saa nurga taga enam paarisadat kroonigi. Seni, kuni Noortetoas puudub valvesignalisatsioon, ei too me sinna ka mingit tehnikat. Nii et magage rahulikult!

Noortetoa ukse loodame lahti teha juba millalgi oktoobris. Et seal tööle hakkav noorsootöötaja saab oma kohale asuda alles jaanuarikuus, peame seni hakkama saama meie MTÜ liikmete ja vabatahtlikega. Ehk on Kambjas mõni lapsevanem või täisealine noor inimene, kes oleks nõus olema mõnel päeval nädalas õhtuti noortetoas?. Üks kena noor inimene juba oma abi pakkunud.

Noortetuba peaks lahti olema tööpäeviti kell 14 kuni 20. Vabatahtlikud abilised võivad seal olla ka mõne tunni kaupa, kui tervet õhtut olla ei saa. Pole mõtet ju uue aastani oodata, kui toas remont tehtud ja õues kõle sügis. Kelle huvi tekkis, võtke ühendust telefonidel 353 868 või 051 921 636 Annelyga.

Kui ma septembrikuu ühel neljapäeval kooli tulin, olin väga ärevil. Tahtsin teada, milline on Hellenurme vesiveski, tema perenaine ja millise maitsega on jahu.

Kui kohal olles veskit bussi aknast nägin, tahtsin kohe teda vaatama minna. Tore oli kohtuda veski perenaisega. Tal oli selline lahke ja rõõmus nägu peas.

Veskisse sisse minnes tuli trepist alla mölder. Ta tõmbas üht nööri ja nüüd tuli ülevalt august alla lift. See oli eestpoolt vaadates suure paksu L tähe moodi Mölder pani tõstukile koti ja tõmbas selle tagasi üles.

Läksime veskisse sisse. Ronisime treppidest üles vaatama, kuhu see paksu L tähe moodi tõstuk koos jahukotiga läks. Kott koos suure L tähega oligi ülal. Vaatasime alla, kust kott üles tuli. See oli hirmuäratavalt pikk tee!

Üleval korrusel oli terve kott jahvatamata otra. Kallasime mõlema peoga vilja ühte kasti ning vudisime trepist üles järgmisele korrusele vaatama, kuhu lift selle vilja viib.

Ülakorrusel on üks kandiline toru ja sees kolmnurkne auk, mille eest veski perenaine luugi eest ära võttis. Nüüd tulid jahvatamata viljaterad välja.

Läksime teisele poole. Ka seal oli samasugune viltune ja kandiline toru, millel oli all luuk. Kui see lahti teha ja käsi alla pista, siis toksivad kätt viljaterad. Osa teri pudenes isegi maha.

Käisime ka mannamasina juures. Manna masina ees oli kandiline toru, millel oli tolmune aken. Kui me selle ära võtsime, siis nägime metall-laudu, millel oli küljes pikali nelinurgad.

Veski perenaine oli meie külaskäigu puhuks küpsetanud värskeid odrakakke. Küll need maitsesid hästi koos maapiimaga.