• Vallavolikogu uus koosseis valitakse 20. oktoobril
  Valla- ja linnavolikogude uued koosseisud saavad valijailt volituse 20. oktoobril toimuvail kohaliku omavalitsuse volikogude valimisel. Uue vallavolikogu valimise ettevalmistused on alanud ka Kambjas.
• SAPARDiga saab külmkapi või nõudepesumasina
  SAPARDist on räägitud kui Euroopa Liidu poolt Eesti põllumajandusele antavast abist. Vähem teatakse seda, et toetust on võimalik saada ka neil maapiirkonna ettevõtjail, kes ei tegele põllumajandusega. Investeeringutoetust antakse ka maapiirkonnas alternatiivse majandustegevuse arendamiseks, seda toetusliiki nimetatakse SAPARDi kolmandaks meetmeks.
• Ühe suvise tööpäeva lugu vallafirmas Cambi
  Kui piltlikult väljendada, viskas Koduvalla peatoimetaja mõni aeg tagasi Heiki Kortspärnale kinda: olgu ta hea ja rääkigu, õigemini kirjutagu oma igapäevatööst, sest vähe on kambjalasi, keda Cambi tegevus ei puudutaks või ei huvitaks.
• Kambja valla turismipotentsiaal
  Kambjalase, Pärnu Kolledþi üliõpilase Jane Jakobsoni artikkel Kambja turismipotentsiaalist algas maikuu Koduvallas.
• Konstaabel Nelly Ruuge vastab telefonil 416 - 247
• SUVI ON SOOJUS(TAMIS)E AEG
  Suvi on soodsaim aeg nii kasvamiseks, arenemiseks, mõtlemiseks, mõistmiseks, arusaamiseks, õigete järelduste tegemiseks ja otsuste elluviimiseks, vajadusel ka põhjalikeks muutusteks; seda kõike erinevalt kevadest, mis on pelgalt ilutsemise ja paljunemise aeg. Suvi annab põhialused sügiseseks tibudelugemiseks nii otseses kui kaudses mõttes.
  Võimul on endistest komparteilastest koosnev Ajutine Valitsus. Reformierakond näitab Keskerakonnaga koostööd tehes oma tõelist nägu.
  Lugupeetud vallakodanikud! Kasutage suveaega oma eluruumide soojustamiseks.
• Vastsündinud vallakodanikud
• Juubilarid ja eakad sünnipäevalapsed augustis
• "Kohvriteater" kingib eheda teatrielamuse
  Tõelisest teatriimest on jäänud ilma need lapsed, aga ka täiskasvanud, kes pole juhtunud nägema näitlejatest abielupaari Heino Seljamaa ja Külli Palmsaare "kohvriteatri" mõnd etendust. Väga nappide vahenditega luuakse professionaalne vaatemäng, mis suudab puudutada küllap iga osasaaja tundekeeli.
• Kambja postkontoril suvised lahtiolekuajad
  Kambja alevikku ja suuremat osa vallast teenindav Kambja postkontor läks alates 1. juulist üle suvisele graafikule. Postkontor on avatud 1. juulist kuni 31. augustini esmaspäevast reedeni kell 8-15; laupäeval 8-13.

Valla- ja linnavolikogude uued koosseisud saavad valijailt volituse 20. oktoobril toimuvail kohaliku omavalitsuse volikogude valimisel. Uue vallavolikogu valimise ettevalmistused on alanud ka Kambjas.

Kambja vallavolikogu 27. juuni istungil moodustati Kambja valla valimiskomisjon. Vallasekretär Reet Kiuru ettepanekul nimetati valimiskomisjoni liikmeteks Pilvi Juhanson, Tõnis Paas, Esta Palu ja Meeli Paulson. Komisjoni esimeseks asendusliikmeks nimetati Maria Lipson, teiseks asendusliikmeks Sirje Hurt. Volikogu otsustas lugeda komisjoni esimeheks vallasekretär Reet Kiuru.

Kambja valla volikogu järgmise koosseisu liikmete arvuks määrati 15. Ka praegu on meie vallas 15 vallavolinikku. Volikogu liige Anne Välja tegi istungil ettepaneku vähendada liikmete arvu, sest sageli on volikogu töös osalenud vaid 11 liiget. Heiki Kortspärna arvates ei aita mitte volinike arvu vähendamine, vaid kõik volikogusse valitud isikud tuleb tööle rakendada.

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseks moodustati Kambja vallas üks valimisringkond.

Rahvastikuregistri andmete põhjal oli Kambja vallas käesoleva aasta 1. juunil 2514 elanikku, neist 1894 valijat.

Infot kohaliku omavalitsuse volikogu valimistest

*Kandideerimisõigus on hääleõiguslikul kodanikul, kelle püsiv elukoht, st elukoht, mille aadressiandmed on kantud rahvastikuregistrisse, asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil selles vallas või linnas.

(Riigikogus 27. märtsil 2002 vastu võetud kohaliku omavalitsuse valimise seadus lubas kodanikel volikogusse kandideerida ainult erakondade nimekirjades või üksikanditaatidena. Riigikohus tunnistas kohaliku omavalitsuse valimise seaduse põhiseaduse vastaseks osas, mis ei võimalda kodanike valimisliitude osalemist kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel. Kuidas ja millises vormis Riigikogu valimisliidud uuesti seaduslikuks muudab, selgub lähinädalail.)

21. august - 10. september - 60. päeval enne valimispäeva algab kandidaatide registreerimiseks esitamine. Kandidaatide registreerimiseks esitamine lõpeb valimispäevale eelneval 40. päeval kell 18.00.

Hiljemalt 5. september - erakond esitab hiljemalt 45. päeval enne valimispäeva valla- või linnasekretärile ühe jaoskonnakomisjoni liikmekandidaadi iga jaoskonnakomisjoni kohta.

Hiljemalt 15. september - valla või linna valimiskomisjon registreerib registreerimiseks esitatud isikud hiljemalt 35. päeval enne valimispäeva. Kandidaat võib loobuda kandideerimast kirjaliku avalduse alusel, mille ta võib esitada kolme päeva jooksul pärast registreerimist.

Täpsem info vabariigi valimiskomisjoni koduleheküljelt Internetis: http://www.vvl.ee.
 
 

Vallavolikogu nõustus vallapiiride muutmisega

Kambja vallavolikogu nõustus vabariigi valitsuse 6. juuni korraldusega algatatud Kambja valla piiride muutmisega.

Valitsus tegi ettepaneku liita Kambja vallaga Põlvamaa Valgjärve valla Krüüdneri, Maaritsa ja Vissi külad.

"Meil sellest midagi võita ei ole, ütlen ausalt," kommenteeris liitumisotsust vallavanem Ivar Tedrema. "Saame vallavalitsusele tööd juurde: piirkond suureneb, teedevõrk suureneb, sealsete inimeste probleemid vajavad lahendamist. See on meiepoolne vastutulek nende inimeste soovile, kes selles piirkonnas on tahtnud Kambja vallaga liituda ja on pöördunud valitsuse poole."

Memme - taadi pidu peetakse Vana - Kuustes

Pühapäeval, 4. augustil kell 12 algab Vana - Kuustes pargis memme - taadi pidu, mille korraldamise valla sotsiaalnõunik Heli Jaamets on muutnud kauniks traditsiooniks.

Peo eeskavas saab muuhulgas nautida teatrietendust "Väike Illimar" (näitlejad Heino Seljamaa ja Külli Palmsaar Tallinnast) ja Kambja naisansambli laulu.

Vana - Kuuste tavaline bussiring algab kell 11. Kell 11.45 viiakse Kambja apteegi juurest Vana - Kuustesse Kambja eakad peolised. Täiendavad sõidusoovid Kammerist, Aarikelt ja mujalt esitada sotsiaalnõunikule telefonil 416 205.

Kas te teate, et maaturismiga tegelevad ettevõtjad saavad poole külmkapi või nõudepesumasina hinnast SAPARDi toetuse näol tagasi? Ei teadnud?

SAPARDist on räägitud kui Euroopa Liidu poolt Eesti põllumajandusele antavast abist. Vähem teatakse seda, et toetust on võimalik saada ka neil maapiirkonna ettevõtjail, kes ei tegele põllumajandusega. Investeeringutoetust antakse ka maapiirkonnas alternatiivse majandustegevuse arendamiseks, seda toetusliiki nimetatakse SAPARDi kolmandaks meetmeks.

Selle meetme eesmärk on toetada uute töökohtade loomist ja maapiirkonna üldist majandustegevust. Toetus on mõeldud maaturismi ja sellega seotud tegevustesse, käsitööndusesse, teeninduslikku ettevõtlusesse, vähi- ja kalakasvatusse ning väikeettevõtetes toiduainete töötlemisse tehtavate investeeringute kompenseerimiseks. Tänavu saab selleks kasutada üle 143 miljoni krooni. Toetust saavad külades, alevikes ja alevites tegutsevad ettevõtjad. Kindlaks määratud tegevusi ja investeeringuobjektide soetamist toetab SAPARD kuni 50% ulatuses.

Mille jaoks toetust saab?

Maaturismi toetus

Kui ettevõtjal on soov hakata tegelema maaturismiga ja ta plaanib teha turistide majutamiseks korda mõne kõrvalhoone ning tahab rajada oma metsa matkaraja või laagriplatsi, siis on tal selle jaoks võimalik toetust saada. SAPARDi toetust saab nii turistide majutamiseks kui ka toitlustamiseks vajalike hoonete ehitamiseks või rekonstrueerimiseks. Ka spordiväljakute, matkaradade ja laagriplatside rajamiseks kuluvast rahast pool on võimalik toetusena tagasi saada.

SAPARD toetab ka majutus- ja toitlustusettevõtetele esitatavate nõuete täitmiseks vajalike seadmete muretsemist. Siia alla kuuluvad näiteks veeboilerid ja sanitaartehnika, köögiseadmete osas külmkapid, nõudepesumasinad, kohvimasinad, praeahjud, pliidid, mikserid, grillid, rösterid jne. Kõiki seadmeid ei jõua siinkohal üles lugedagi.

Vähi- ja kalakasvatuse toetus

Ka vähi- ja kalakasvatamisest huvitatutel on SAPARDi toel võimalik rajade kalatiike või –basseine ning soetada kalade söötmis-, puhastus- ja temperatuuri reguleerimise seadmeid. Toetus on ette nähtud ka kalahoidlate, haudemajade ja sisekasvatushoonete ehitamiseks või rekonstrueerimiseks.

Käsitöö toetus

SAPARDi toetust saavad ka käsitöö tegijad kudumismasinate, kangastelgede, käärpuude ja vokkide ostmiseks ning puusepad puidutööriistade muretsemiseks. Toetatakse ka käsitööks vajalike hoonete ehitamist ning rekonstrueerimist. Keraamikutel on võimalik saada tagastamatut abi keraamikaahjude ja –tööriistade ostmisel.

Teenindusliku ettevõtluse toetus

SAPARD toetab ka teenindusliku ettevõtluse arendamist. Näiteks kui remondimees tahab rajada töökoda, kus ta hakkab ümberkaudsete talunike põllu- ja metsatehnikat remontima, siis on tal võimalik saada toetust nii diagnostika- ja remondiseadmete soetamiseks kui ka vajaliku hoone ehitamiseks või korrastamiseks.

Teenindusliku ettevõtluse raames toetatakse ka näiteks kartuli- ja kapsahoidlate ehitamist ning sinna vajalike seadmete soetamist. Siin kehtib aga nõue, et SAPARDi toetuse abil rajatud laos või hoidlas tuleb teenuse korras hoida ka teiste tootjate põllumajandussaadusi.

Toetust on võimalik saada ka eralasteaiaga alustamiseks ning selle tarbeks näiteks korteri rekonstrueerimiseks ja mänguväljaku rajamiseks.

Üheks alternatiivse tegevuse võimaluseks on grillsöe ja puiduhakke valmistamine ja toetust saab selle jaoks vajalike seadmete muretsemiseks.

Väikeettevõtetes toiduainete töötlemise toetus

Ja kõige viimase, kuid mitte sugugi vähemtähtsa tegevusena toetatakse kolmanda meetme raames ka toiduainete töötlemist ettevõtetes, kus on kuni 9 töötajat. Kümne ja rohkema töötajaga piima-, liha- ja kalatööstused saavad toetust SAPARDi teise meetme raames. Kui on aga tegemist väikese pagaritöökoja või jogurtivalmistajaga, siis on tootmishoonetesse, toidu töötlemise ja pakendamise seadmetesse ning ka külmutusseadmetesse investeeritud rahast pool võimalik toetuse näol tagasi saada.

Lisaks sellele saavad küla territooriumil tegutsevad SAPARDi IV meetme toetuse abil parandada infrastruktuuri – ehitada või teha korda juurdepääsutee, rajada kanalisatsioon või liituda internetiga.

Valikuvõimalus on üpris suur ja toetatavaid tegevusi väga mitmeid. Antud teema kohta saab rohkem teavet internetist www.agri.ee/SAPARD või lähimast PRIA büroost, mis asuvad igas maakonnas. Büroodes on saadaval spetsiaalselt ettevõtjate jaoks koostatud abimaterjal, kus on kõik toetuse saamise tingimused lahti seletatud.

SAPARDi taotluste vastuvõtt kestab tänavu 27. septembrini, seega jõuab veel plaane teha ja projekte esitada.

Kui piltlikult väljendada, viskas Koduvalla peatoimetaja mõni aeg tagasi Heiki Kortspärnale kinda: olgu ta hea ja rääkigu, õigemini kirjutagu oma igapäevatööst, sest vähe on kambjalasi, keda Cambi tegevus ei puudutaks või ei huvitaks.

On teada, et Heiki Kortspärn ei ole laisk kirjamees, kuid sel korral pani tema lohepikk lugu peatoimetaja tõsiselt kukalt kratsima, sest lehepind on ju paraku väga napp. Kärbitud kujul ja tavalisest väiksema kirjasuurusega jõuab omanäoline ja ühe firma igapäevatöö telgitaguseid avav looke siiski lehelugejateni.

Heiki Kortspärna kirjutisega avab Koduvald oma veergudel uue rubriigi: toimetus hakkab ootama lugejailt kaastöid nii nende palga- kui kodutöö kohta. On ju nõnda, et oma tööd väärtustades väärtustame ennast, teiste tööd tundes õpime teisi tundma.

Heiki Kortspärn
 

Kell on 7.55. Vallamaja kõrval keset teed seisab valla majandusnõunik Enno (SOODLA) nagu põrguvürst ja ei kavatsegi mind õigeks ajaks tööle lasta.

Teretame viisakalt. Selgub, et hommikul on vaja töömehi vallamajja radiaatoreid maha võtma ja san. tehnilisi töid tegema. Männi 15 katuselt tuleb praht alla loopida, antennid korralikult kinnitada. Kase 2 katusel tuleb lähipäevil enne tõrvameeste tulekut õhutuskorstnad uuesti laduda. Uues pumbajaamas tuleb käia dosaatorit vaatamas...

Kell 8.05 jõuan katlamajja. Kõik mehed on kohal. Aastate jooksul on välja kujunenud nii, et pool kuni kolmveerand tundi on kõik töötajad koos. Kõigepealt räägime töödest, mis on pooleli ja tuleb lõpetada. Siis räägime plaanilistest töödest (ennetus- ja hooldustööd). Loomulikult on põgusalt kõne all ka külauudised ja päevapoliitika.

 Loomulikult on põgusalt kõne all ka külauudised ja päevapoliitika. Praktika näitab, et hommikuse pooltunni jooksul võib OÜ Cambi tööde päevaplaan küllalt sageli muutuda kasvõi 999 kraadi!

Telefon heliseb, keegi koputab…

Juba tulebki esimene teade, et Parve kanalisatsioonitrass, kus voolab aleviku solgivesi, on ummistunud ja ajab üle.

Keegi koputab. Üks proua teatab alandlikult, et tema korteri vannitoas kraanid tilguvad ja vanni äravoolutoru lekib ning uputab alumisi naabreid… Kui uputab, siis järelikult on kiiret abi vaja.

Telefon heliseb. Üks kuri hääl tahab teada, kui kaua Männi 9 keldris solk ja sitt ujuvad. Olgu kohe korda tehtud, või muidu kaevatakse vallavanemale. Ja kui see ei aita, siis pannakse ajalehte. Samas katkestab kuri helistaja ühenduse. Tahtsin talle öelda, et ega vallavanem ei tule torusid lahti võtma ja ajalehega ähvardamine mind ei ehmata.

Kõik need kaheksa aastat olen püüdnud OÜ Cambi võimaluste piirides inimeste probleeme lahendada ja päris tihti rohkemgi, kui oli minu kohus. Tean sedagi, et nurisemist-kirumist ja ähvardusi on ikka ja alati. Jõudu ja energiat saan siis, kui mõni inimene vahel ka tänulik on ja mõne hea sõna kas siis minu või mõne minu töötaja kohta poetab…

Aga nüüd on jälle kiiret sekkumist vajav probleem. Alles nädal tagasi oli Männi 9 kanalisatsioon kinni. Torud olid kartulikoori, laste mänguasju, riideesemeid ja kaltse täis... Ju on täna sama lugu. Keda korrale kutsuda, kui asjadel nimesilte küljes pole? Kuidas enesekindlatele ja pretensioonikatele elanikele (ühiselu)kultuuri õpetada? See oleks nagu tuuleveskitega võitlemine...

Koputatakse. Sisse astub saunatädi Velli (BEIER). Kurdab, et jälle naiste poolel veekraanid ei pea ja vesi muudkui niriseb. Meeste poolel on käsiduði kõri ära lõhutud. Vaatan Miki (VESKI) poole. Too hüppab püsti ja vannub. Kevadest saati iga nädal on ta naiste poolele uued kraanid pannud ja iga kord keeratakse nad üle. Selleks on vaja hästi palju toorest jõudu. Lubab edaspidi akna taha piiluma minna, et näha, kes nii toore jõuga kraane lõhub. Teooria on meil selge: kui kraan keeratakse kinni, siis alati toimub mingisugune vee järeljooks. Ju naisterahvas arvab, et veevool peab lõppema otsekohe peale kraani kinnikeeramist. Aga midagi niriseb veel. Ja siis keeratakse kõvemini ja siis nii kõvasti, kui jõutakse. Ja ongi tihend kutu ja vahel isegi kraanisüdamiku metallosad deformeerunud. Ütlen Mikile, et saunapäevaks olgu jälle remonditud. Tegelikult on Miki mul elektriku ametis. Väga kompetentne mees väga kõvade paberitega. Annab vahel isegi Ennole silmad ette! Käib Tartust ja on meil kõige kõrgema palgaga töötaja. Kui elektritööd on korras, siis aitab teistel aladel.

Telefon heliseb pidevalt. Keegi tellib fekaalipütti ja keegi tahab ühte koormat kruusa…

Öise vahetuse katlakütja Margus (ERSTU) teatab, et hakketõstukil "läks pump lõhki". Hea, et tagavarapump oli meil olemas. Tunnikene tööd ja sai edasi kütta. Et rahvas ikka sooja vett saaks. Nüüd pean ruttu linnast uue pumba tagavaraks tooma. Ka hakketõstuk hakkab iga päevaga üha rohkem lagunema. Tal läheb varsti juba üheksas aasta. On teist remonditud ka omajagu. Uut oleks vaja. Täna maksab see 104 tuhat. Kust see raha võtta? Õnneks on katlamaja renoveerimise laenusummad varsti tagasi makstud. Ilma tõstukita ei mängi välja. Vaja Ennoga ja Ivariga (TEDREMA) nõu pidada…

Katlamajja tulevad elektrikaabli paigaldajad ja tahavad teada, kust lähevad sooja- ja veetrassid. Saadan Valdeko (ERSTU), keda mugavuse pärast kutsume Valduks, näitama, sest tema teab trasside paiknemisest kõige rohkem.

Männi 3 maja ette on kogunenud kümnemeheline seltskond võõraid töömehi ja ülemusi. Vaieldakse. Pool alevikku on üles songitud. Enno vaidleb ja seletab. Ei ole rahul tehtud tööga. Nõuab parandamist ja ümbertegemist. Võõrad mehed nurisevad. Aga Enno ei jäta! Õigesti teeb. Valdu teatab, et ärge katlamaja telefonikaablit läbi lõigake. Võõras ülemus küsib, et kust kaabel jookseb. Valdu näitab. Võõras ülemus käratab, et sidemehed vaatasid oma aparaatidega ja pole seal mingit kaablit. Siinkohal sekkun ka mina ja ütlen, et on küll kaabel (mis mõne aasta eest ka läbi lõigati). Võõras ülemus vaatab, et minusuguse Koljati vastu vist ei saa ja astub eemale. Enno ütleb, et eks ise teavad. Kui lõhuvad, siis parandavad ka …

Töö keeb katusel ja kraavis…

Nüüd siis tööde jaotus kiiresti paika. Kõigepealt Männi 9 ja siis suure kanalisatsioonitrassi avarii.

Helistan Vellole (TOLLIMÄGI), kes on tegelikult talupidaja, kuid Cambi hingekirjas. Ta teeb töid väljakutse peale OÜ Cambile kuuluva JUMZ-kopaga. Vello proua võtab toru ja teatab, et Vello on turul midagi (maasikaid? kartuleid?) müümas ja tuleb tagasi lõuna paiku. Palun edasi öelda, et oleks siis nagu õlitatud välk kohe koos kopaga katlamajas …

Käin avariikohal. Kaevud on täis, ajavad üle. Väikese tiigi suurune solgirinne ähvardab alevirahva aiamaid. Arvutan. Kui kella 13 paiku kaevama hakata, saab ehk õhtuks trassi jooksma. Homseni oodata kindlasti ei kannata.

Mõne tunniga on Miki ja Valdu Männi 9 keldris kanalisatsiooniummistuse likvideerinud ja ühe vanaproua vannitoas torud-kraanid korda teinud. Nüüd saadan nad vallamaja radiaatorite kallale.

Matti (HELSTEIN), Tolik (Anatoli ROOS) ja Aldur (KATTAI) on teist päeva Männi 15 katusel koristustöödel.

Jüri (TART), kes katlakütmisest vabadel päevadel palgale lisa teenib (samamoodi teenib lisa ka Tolik), suundub jalgsi piki kanalisatsioonitrassi Parve biotiikide poole vaatama, kas kõik kaevud on korras ja vajadusel resti ära puhastama. Mõne tunni pärast on Jüri tagasi ja teatab, et kaevud on korras ja resti puhastas ära. Aga Parve asulas jäi mitu kaevu vaatamata, kuna Vahur Palgi proua ei lubanud. Ütles, et on tema maa ja Cambi töötajatel ja tehnikal ärgu olgu tema maade peale asja. Kui aru ei saa, lubas koerad kallale lasta … Helistan Ennole. Too lubab asja uurida ja lahendada.

Ronin Männi 15 katusele. Töö käib. Teisest otsast ruberoidikleepijad juba tulevad. Tundub, et koristustöödega jõuame täpselt. Ei jää neile jalgu. Uurime antennide kinnitusi. Üks "tarkpea" on oma suure antenni heinapallinööriga kinnitanud. Kui see kaadervärk remonditud katusele kukub, on kahju suur. Tuleb kibekähku linnast trossid-klambrid tuua...

Sõidan vallamajja. Juba autost väljudes kuulen valjuhäälset juttu. Miki, Valdu ja Enno vaidlevad. Kõik on kanged. Miki ja Valdu on ühel meelel ja Enno vähemuses. Aga alla ei mõtlegi anda. Astun lähemale. Kuulan. Mõtlen kaasa. Tundub, et minu meestel ei ole õigus, aga nad ajavad oma joru edasi. Astun juurde ja pööran asja naljaks. Miki ja Valdu seletavad üksteisevõidu, kui rumal on Enno. Too naerab. Enamgi veel: lausa irvitab. Otsustan pärast isekeskis mehi noomida. Keel ei paindu avalikult Ennole õigust andma. Et mis ta, kuramus, irvitab minu meeste üle. Mis sest, et tal õigus on.

"Meil olevat alevikus koristaja olemas, kes kõik ära koristab!"

Enne lõunat jõuavad mehed Kase 2 katusele. Sõidan ka sinna. Jägermeistri baari juures teel kõnnivad kolm ca kümneaastast tütarlast ja keskeas naisterahvas. Näen, kuidas kaks jäätisepaberit teepervele maha visatakse. Üks oli seal kümmekond meetrit varem maas. Peatan auto ja ütlen karmilt tütarlastele, et võtku paberid üles ja viigu prügikasti. Naisterahvas kargab mulle harja, et miks ma hurjutan tüdrukuid. Meil olevat alevikus koristaja olemas, kes kõik ära koristab. Vaat sihukene suhtumine meil Kambjas…

Mis puutub alevi koristamist, siis on nii minul, kui terve alevi rahval vedanud: teist sellist kohusetundlikku ja tublit töötajat, nagu on Koit (PAADE), annab kaua ja kaugelt otsida! See aga ei tähenda kaugeltki seda, et igaüks võib igale poole prahti maha loopida. Jälle taban enese mõttelt: mida lastele koolis ja kodus küll õpetatakse? Kas üldse õpetatakse?

Sõidan mõnikümmend meetrit edasi ja näen: kaks plikakest kõnnivad soojatrassi torude ruberoidkatte peal. Ikka prõks ja auk järel.

Peatan auto ja hüüan, et marss torude pealt maha. Tüdrukud hüppavad maha ja pistavad jooksu. Jumal nendega. Sügisel, kui kool algab: vaat siis hakkab see õige soojatrassi peal kõndimine ja lõhkumine pihta.

Jõuan lõpuks Kase 2 katusele. Vaatan olukorda luugist nagu laeva komandör kaptenisillalt. Katusel kasvanud võsa on ruberoidimehed juba ära koristanud. Keegi majaelanik on kunagi oma telekaantenni kinnitamiseks kaks ventilatsioonikorstent ära lõhkunud ja saadud kividega antenni kinnitanud. Huvitav, kas ta teiste majaelanike peale ka mõtles, kui kive võttis? Vaevalt. Muuseas, ka Männi 15 katusel olid mõned antennipanijad nõnda toiminud.

Lisaks katuse loomulikule kulumisele oli kõikjal näha aastate jooksul katusel käinute (poisikesed? joodikud?) lõhkumistööd. Nüüd tuleb kõik ventilatsioonikorstnad kas täielikult või osaliselt uuesti laduda. Hea on see, et seoses remondiga saavad Männi 15 ja Kase 2 katuseluugid ketti ja lukku pandud. Küsisin ruberoidimeestelt, kui kaua parandatud katus vastu peab? Vastatakse, et vähemalt 10 aastat. Kui keegi katust tallamas-lõhkumas ei käi.

Miki helistab ja teatab, et kähku on vallamajja igasugu kuulkraane, muhve, nipleid, kontramutreid jms. vaja. Kõike Kambja poodidest ei saa. Tegin nimekirja, saatsin mehed ära lõunale ja võtsin suuna Tartu poole. Vana Tirsi juures mõõdavad politseinikud kiirust. Lasin parajasti 75-ga. Minu ees sõitnud Mersu peeti kinni. Pääsesin. Sõidan edasi õigesti ja ausalt... Igal pool viirastuvad mulle luuravad politseimasinad.

Kõik mehed solgitrassile!

Kell on 13. Vello helistab, et on valmis kopaga startima. Ütlen, et mingu kohe Parve trassi peale ja oodaku. Helistan katlamajja: kõik mehed parve trassile! Lasen 120-ga Kambja poole. Sõidan mõnest mööda ja mõni sõidab minust mööda. Oskan õnneks oma võimeid hinnata ja sõidan oma sõitu edasi.

Jõuan meeste juurde. Kopp kaevab ja fekaalipütt proovib survega trassi lahti saada. Proovitakse plastmasstoruga ja pika sarrusrauaga. Tulemusteta. Kaks aastat tagasi oli sama koha peal sama jama. Kunagi on kanalisatsioonitrass keraamilistest torudest lups ja lups kokku pandud ja allee põlispuude juured kasvasid torude jätkukohtade vahelt läbi. Tookord kutsusin linnast meistrimehed võimsa tehnika ja freesidega. Freesist polnud nii jämeda toru puhul abi. Võimas tehnika aga vajus porri ja autol purunes üks latern. Tõmbasime linnamehed välja ja saatsime Tartusse tagasi. Nüüd võtamegi vanad kohad lahti. Torud on puujuuri tihedalt täis. Mehed lõikavad noaga ja lõhuvad pikkade peitlitega. Üks toru jäetakse terveks, teisele auk sisse ja puhastama. Ja nii edasi. Kopp muudkui kaevab. Viiskümmend meetrit puujuure-puhmakaid täis trassi… Tuleb varsti see trassijupp välja vahetada…

Sõidan kodu poole. Kell saab 14. Järve ääres on "laulupidu" lahti. Vähemalt kümmekond purjus noort meest istuvad-ukerdavad-lällavad järve kaldal. Mõnda tunnen nägupidi. Purjutajate hulgas on hiljuti Kambja kooli lõpetanud noormehi. Enamikku neist näen peaaegu iga päev Kambja vahel tuigerdamas. Küll on neil hea elu: ainus mure, kust peatäit saada... Või peaks neile kaasa tundma? Kurat! Kambjas oleks neile jõukohast tööd küll ja küll anda. Millest nad elavad? Abirahadest? Peaks volikogus küsimuse tõstatama, et abiraha saamiseks tuleks kasvõi 1, 5, 10 või 20 tundi kuus tööd teha. Purjutajatest mõni meeter eemal päevitavad-suplevad noored emad oma lastega. Nii need lapsed õpivadki…

Jõuan koju. Söön, sirvin Postimeest. Helistab Enno ja küsib, et miks Miki ja Valdu ühe radiaatori valepidi seina tagasi on pannud. Vastan, et ei tea. Et uurin järele. Sõidan tagasi Parve trassile. Küsin, et miks üks radikas valepidi seina pandi. Miki ja Valdu vastavad, et sai õigetpidi ja et Enno ei tea tuhkagi radikate paigaldamisest. Mobla heliseb. Vallavanem küsib, et miks üks radikas valepidi tagasi pandi. Vastan, et uurin asja. Vallavanem vastu, et pole siin midagi uurida, olgu õigetpidi tagasi pandud.

Miki ja Valdu vannuvad kurja Ütlevad, et ka vallavanem ei tea tuhkagi. Miki arvates ei saavatki seda radikat valepidi tagasi panna! See tundub tugeva argumendina. Aga siiski on raske uskuda, et Enno ja Ivar on võhikud. Istun autosse ja sõidan vallamajja vaatama. Enno astub ligi ja muigab ... Ei! Lausa nurrub! Vaa-tan, uurin. Kurradi kurrat! Ja ongi valepidi sei-nas! Tänane seis on juba 0:2 Cambi kahjuks.

Nagu tavaliselt, ilmub nagu maa alt vallavanem ja kutsub "vaibale". Mõtlen, et jälle mingi jama lahti. Aga ei. Viie minuti jooksul viiakse mind kurssi Rahvaliidu volikogu viimaste otsustega. Et tuleb lõpetada see Eestimaa mahamüümine välismaalastele. Jutt jumala õige. Ütlen, et kirjutasin sellel teemal Postimehes juba 5 aastat tagasi, aga keegi ei võtnud kuulda. Mulle öeldakse, et nüüd hakkame jälle allkirju koguma. Et elektrijaamad said sedasi ju päästetud…

Ise mõtlen, et see kõik on tuuleveskitega võitlemine. Kõik on ostetav ja müüdav. Kõik oleneb summa suurusest. Nii oli ju ka metsaga. Õige metsaomanik hoiab oma metsa praegugi ja lõikab nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Südametu ja iseloomutu müüs ammu metsa koos maaga maha… Kambja vallas loen Eesti patrioote üles kõigest kahe käe sõrmedel…

Tumm telefon, vaikivad pumbad, minestanud arvutipult

Mobla helistab. Kuri hääl küsib, et kas see vee-jama lõpeb ära või ei? Küsin, et mis lahti. Vett ei ole ega tule. Käratab mulle, et tema maksab ja peab vett saama, või muidu … Vabandan ja luban asja uurida. Helistan katlamajja, et teada saada, palju manomeeter näitab. Kinnine toon. Ajame Ennoga juttu tööteemadel. Jutu sekka pilkab ta minu mehi. Neelan selle mõru pilli alla. Helistan jälle katlamajja. Ikka kinnine toon. Vihastan. Sõidan katlamajja. Uue vahetuse katlakütja Aare (ILLUS) istub laua taga ja täidab katlaþurnaali. Käratan, et miks nii pikalt ametitelefoniga räägitakse. Tema vastu, et telefon on tumm. Küsin lihtsameelselt, et miks tumm? Tema vastu, et kaabel lõigati läbi. Vaat kus lops! Valdu ütles, et on kaabel. Mina ütlesin, et on kaabel. Kuhu me oma õigusega nüüd peaksime minema? Vaatan manomeetrit. See näitab nulli. No ei saagi majades vett olla. Sõidan pumbamajja. Vaikus. Pumbad seisavad ja arvutipult on minestanud. Kui on tavaline viga, saan hakkama. Kui ei, tuleb Enno appi kutsuda. Vahel tuleb Tartust spetsialistid tuua.

Seekord saan ise hakkama ja vesi läheb …

Lähen Parve trassile. Ütlen Valdule ja Mikile, et radikas on tõesti valepidi. Viimase trumbina öeldakse mulle, et mis vahet seal on, kumba pidi radikas ripub. Vastan, et tehnilise poole pealt ei olegi vahet, aga praegu on lihtsalt inetu vaadata. Tõstku ümber. Kraavi-pervelt manitsen mehi: edaspidi ärgu nad hakaku enne vaidlema, kui oma õiguses 110 % kindlad ei ole. Liiga sageli jääte kaotajaks...

Mobla heliseb. Üks mees juhib tähelepanu sellele, et vesi on pruun. Vastan, et oli elektrikatkestus ja küllap varsti muutub selgemaks. Seepeale öeldakse, et päris tihti on pruun. Vastan, et mitmel korral on filtripesusüsteem alt vedanud ja roostene vesi otse reservuaari jooksnud. Enne ei muutu midagi, kui reservuaar on tühjaks saanud ja puhas, filtreeritud vesi asemele tulnud...

Uus kõne. Ärritunud hääl teatab, et jälle pole vett. Lendan pumbamajja. Vaikus. Klõpsutan lülitit: laelamp ei põle. Voolu netu. Helistan Ennole. Too ei vasta. Sõidan katlamajja. Ahi köeb, tuled säravad, pumbad seisavad. Mida sa pumpad, kui pumbamajast vett ei tule. Terve alevik on võõraid elektrimehi täis. Neid jätkub maa sisse, maa peale ja taevassegi (postide otsa). Juba kaugelt näen, et pumbamajas tuli põleb. Olin lahkudes meelega lüliti sisse jätnud. Üks minut ja kõik pumbad töötavad taas. Jätan tule põlema, et eemalt oleks näha, kas voolu on või ei ole.

Kell hakkab saama 17. Ütlen meestele, et asja homseks jätta ei tohi. Mehed saavad aru. Kõik on ammu higised, porised, sitased. Elu on selline. Kuigi vahel lohakad, äkilised ja kiiresti solvuvad, on nad täna tublid olnud. Eriti Matti, Tolik ja Valdu. Nemad saavad kõige suuremat vatti. Vastuvoolu kaevates ollakse jõudnud viimase umbes kaevuni. Üks noaliigutus ja solk pääseb nagu paisu tagant valla. Matti jääb ühe juurepuhma haaramisega hiljaks, jõuab aga kraavist välja hüpata. Vool on tugev, kuid samas aeglustub. Jälle on tropp ees. Traadi- ja torumehed hakkavad lükkama. Tulemusteta. Valdu laseb surve trassi. Ei midagi… Tropikoht tehakse kindlaks ja võetakse lahti. Kätte saadakse mitu ämbritäit tihedaid juurepahmakaid ja ... igasuguseid asju, mis ei tohiks korteritest kanalisatsiooni sattuda. Valdu ütleb, et ega täna enam radikat ümber tõstma küll ei tahaks minna. Ütlen, homme hommikul tehke ära. Katkistele torudele pannakse kaaned peale, labidaga väike mullakiht peale ja Vello lükkab buldooseriga kraavid täis. Mehed lähevad väsinutena koju. Käin pumbamajast läbi ja kustutan tule. Pumbad töötavad korralikult. Katlamajas hakkekatel mühiseb nagu tavaliselt ja rahvas saab sooja vett. Aare ütleb, et sidemehed käisid ja parandasid kaabli ära, aga telefon on ikka tumm. Eks homme vaatame. Jõuan koju, kui kell saab 20.

Käin duði all, söön, võtan õlle ja istun arvuti taha. Kella 21 paiku tuleb mõte teha ühe päeva reportaaþ. Mis sest, et tänane päev oli natuke erandlik. Tavaliselt jõuan ikka 17 paiku koju. See-eest olen küll ja küll öösiti väljas käinud "Cambi asja ajamas". Lisaks veel vallavolikogu korrakaitsekomisjoni esimehe kohustused. Aga see on juba teine lugu ...

Kambjalase, Pärnu Kolledþi üliõpilase Jane Jakobsoni artikkel Kambja turismipotentsiaalist algas maikuu Koduvallas.

4. SWOT- analüüs: ohud

*Laenuvõimaluste raske kättesaadavus maaoludes ehitamiseks ja ettevõtluse loomiseks. Siin aitab võimalustes märgitud valla poolne nõustamine projektide kirjutamiseks ning rahaliste vahendite taotluste edukaks kirjutamiseks.

*Energiahinna tõus ületab rahva ostujõu ning see saab takistuseks arengule. Minu poolt välja pakutud sihtgrupp (siseturistid Tartumaalt) eelistab kindlasti odavaid reise ja reisipakette. Kuna nn. toormaterjali hinnad (elekter, kütus, toidukaubad jne.) on tarbijale suures osas ette öeldud, peab kulusid kokku hoidma muude kuluartiklite pealt, kasutades kohalikelt ostetud toiduaineid toidu valmistamiseks ja kohalike õmblejate, puidutöötlejate tööd hoonete sisustamisel ja rajamisel. Turist hindab väga seda, kui talle pakutakse „kohalikku“, millest ta kogeb konkreetse sihtkoha aurat.

*Metsade ülemäärane ja mittesihi-pärane raie. Vältida sarnaseid juhtumeid, nagu tänavu talvel, kui rajatavas Kambja metsapargis korraldati „hooldusraie“, aga oksad ja praht vedeles veel kevadel jalgradade peal ning põõsaste all.

*Looduskeskkonna reostamine suunamata inimtegevuse aktiviseeri-misega. Vältida massiturismi teket ja loodusliku ning ka turistliku taluvusvõime ületamist konkreetses kohas. (Looduslik taluvusvõime – konkreetsel loodus-maastikul lubatud inimtegevuse piir; turistlik taluvusvõime – taluvuspiir, millest alates võib piirkonda nimetada ülerahvastatuks.)

Turismitegevuse positiivsed ja negatiivsed mõjud

Turism toob sisse raha ja loob uusi töökohti. See loosung on küll õige, kuid võib tekitada valearusaama, et igale poole, kuhu ta jõuab, tekib kullaauk. Maaturismis kehtib reegel, et keskmiselt loob iga uus voodikoht ühe uue töökoha. Maaturismi majutusettevõtted on aga enamasti väikesemahulised ja tihtipeale pereettevõtted. Nii et kuni 10 uut töökohta lisaks saada oleks reaalne tulemus turismitegevuse arendamisel Kambja vallas. Sissetulekud turismist statistika järgi tunduvad olevat tõesti nagu oleks leitud kullaauk. Eesti turismiteenuste eksport oli aastal 2001 11,6 miljardit krooni, külastajaid 3,23 miljonit. Tundub, nagu tooks üks turist sisse miljoneid, aga nii see päris ei ole. Siin ilmneb raha multiplikatsiooniefekt – et raha eest, mille turist ühte hotelli jätab, ostab hotellipidaja tööjõudu, kaupu ja teenuseid, misjärel see raha läheb omakorda veel ringlusse, kuni väheneb nullini. Siinkohal on riigile tähtis just maksude laekumine, sest igalt teenuselt või tootelt makstakse makse.

Kohalike elanike seisukohalt on turismitegevuse positiivsed ja negatiivsed mõjud suhtelised, sest mõju olemus sõltub eelkõige kohalike elanike suhtumisest ja avatusest turistidesse ning turismiette-võtjatesse. Eestlaste tuntud kadedus ja vähene koostöövõime võib nii mõnegi positiivse asja negatiivseks keerata. Samas võib edukas koostöö luua üha uusi hästi toimivaid teenuseid ja atraktsioone.

Kui analüüsida konkreetselt minu poolt toodud ettepanekuid ja võimalusi, mida turismi tegevuseks ära kasutada, siis toob turism kindlasti kaasa vallale palju positiivset:

*tuntuse ümbruskonnas
*turismi (ja inim)tegevuse koordinee-rituse, mis vähendab isetekkinud turismi ja ühtlasi ka prahihunnikuid ning hulga probleeme
*luuakse uusi töökohti
*investeeringud aitavad kaasa kohaliku majanduskeskkonna ning elukvaliteedi parandamisele
*koolitatakse turismiettevõtjaid ja teenindajaid
*vald saab juurde maksudelt laekuvaid tulusid
*võimalus on osaleda rohkemates projektides, mida pakub Euroopa Liit.

Negatiivsed mõjud võivad avalduda:

*ka kohalikele elanikele mõeldud teenuste hinnataseme tõusus
*konfliktid kohalike elanike ja turistide vahel
*konfliktis kohalike elanike endi vahel (koostöövõime puudumine)
*investeeringute kasvus, mis tasuvad ennast ära võib-olla alles pikema aja peale (muuseumi rajamine, toitlustuskohtade ja majutuskohtade ning vaba aja veetmise võimaluste rajamine).

Kambja valla tulevikuplaanid turismi arendamisel

Kambja valla arengukava sisaldab turismi seisukohalt järgmist tuleviku-nägemust:

Kambja kui inimsõbralik, loodust säästva keskkonnakasutusega puhke- ja turismipiirkond

Koos keskkonnakaitsega tuleb pöörata tähelepanu ökoloogiliselt puhtale põllumajandussaaduste tootmise propa-geerimisele. Tänu keskkonna puhtusele ja ökoloogiliselt puhta põllumajandus-saaduste tootmisele luuakse eeldused turismi- ja puhkemajanduse arenguks.

Eeldused sellele arengusuunale on:

*mitmekesine loodus,
*talumajanduse olemasolu.

Vajalikud tegevused:

*keskkonnakaitse meetmete ulatuslik rakendamine
*ökoloogilise põllunduse ja puhke-majanduse arendamise propageerimine

Kambja kui soodsa ettevõtlus-kliimaga elanike potentsiaali ära-kasutav mitmekesine piirkond.

Valda on koondunud erineva profiiliga ettevõtted. Tänu soodsale kohalikule investeerimis-kliimale, mis sisaldab välja-arenenud infrastruktuuri (maanteed, side- ja telekommunikatsioonid, interneti ning arvutivõrk, koolisüsteem), vallavalitsuse toetavat tegevust ja rahvusvahelist avatust, luuakse tingimused ettevõtete mitmekesisusele.

Looduskeskkonda säästvate meetmete ja tehnoloogia rakendamine võimaldab viia saastemaksu miinimumini, mistõttu see on eelis investeeringute valda paigutamisel. Soodustavad on haridus-keskne ja edasiarendav õhkkond vallas. Vajalik on valla teadvustamine väljas-pool, olemasolevate potentsiaalide propa-geerimine.

Eeldused sellele arengusuunale on:

*inimeste loodussõbralik elustiil
*omavalitsuse soodustav tegevus.

Vajalikud tegevused:

*valla teadvustamine väljaspool,
*elanike potentsiaali edendamine ja nende teadmiste tõstmine.

Kambja valla strateegilised põhieesmärgid:

*loodushoiu ja säästva arengu propageerimine;
*kommunikatsioonide sh. kohaliku teedevõrgu korrastamine;
*koostöö stimuleerimine riigi-, oma-valitsuse-, era- ja mittetulundussektori vahel;
*kohaliku ettevõtluse toetamine tegevusalade mitmekesistamise ja tege-vuse kõrgema väärtustamise suunas;
*tööhõive kasvu stimuleerimine;
*äritegevuse muutmine rahvusvahe-liseks, uute tegevusvaldkondade välja arendamisele kaasaaitamine arendus- ja innovatsiooni, transiitliikluse teenin-damise, puhke- ja turismialal ja põllumajanduse mitmekesiste võimaluste ärakasutamise alal;
*valla maine tõstmine, valla kui piirkonna laialdane tutvustamine;
*ettevõtluse arenguvõimaluste tutvus-tamine potentsiaalsetele klientidele ja investoritele kodu- ja välismaal.

Soovitused omavalitsusele ja turismiettevõtjatele

Vald turismitegevuse arendajana

Tänapäeval ei ole omavalitsuse ülesan-deks rajada uusi ettevõtteid ja hoida neid käigus. Selle teevad ära ettevõtjad. Valla rollina näen ma soodsa investeerimis- ja ettevõtluskeskkonna kujundamist. Sellele aitavad kaasa stabiilne ja erakonda-dest/poliitikutest sõltumatu vallavalitsus ning eelkõige tahe aidata ettevõtjaid oma nõu ja jõuga. Mida tähendab soodus ette-võtluskeskkond? Eks ikka lõpetatud maa-reformi (et ettevõtja ei pea oma ettevõtet rajama maale, mille ümber käib vaidlus), konkreetseid rendilepinguid, eelarva-mustevaba ja toetavat suhtumist olema-solevatesse või rajatavatesse ettevõtetesse.

Suurt negatiivset efekti kaasa toovate turismiettevõtete rajamist peaks valla-valitsus piirama või kontrollima (pikniku-platside jt. üldkasutatavate avalike kohtade korrashoid, turismiettevõtete rajamine selleks mittesobivatesse kohta-desse, seksiturismi tekkimise vältimine odavates majutuskohtades jne.).

Valla rolli turismimajanduses näen eelkõige:

*ettevõtjate toetamises, soodsate ettevõtlustingimuste loomises ja tutvus-tamises (kasvõi koduleheküljel);
*ühingute, seltside, klubide tegevuse arendamisel külastajate vastuvõtmiseks, oma toodete pakkumiseks (suveniirid, käsitööd, kultuurielamused jne.);
*turismiettevõtjate nõustamises ja soodsa koolituse (klienditeenindus, maaturismi alused) pakkumises;
*kohalikele elanikele mõningate dotatsioonide pakkumises. Doteeringud oleksid vajalikud noortele aktiivse puhkuse võimaluste soodsamalt pakkumisel, kuna Kambja valla noortel on vähe tegevusvõimalusi oma kodukandis ning vaesematele peredele või pensio-näridele soodustusega saunapiletite pakkumisel, kui saunapileti hind peale ümberehitusi tõuseks.

Soovitusi ettevõtjatele

Uute turismiteenuste pakkumisel tuleb alati arvestada konkurentsiga. Kui läheduses on olemas majutusettevõte, siis tuleks endalt küsida, et kas on mõtet rajada uut samasugust, või tasuks leida toode, mis huvitaks neid läheduses ööbivaid turiste. Koostöö on maapiir-konnas toimiva turismitegevuse põhimärksõna.

Parim tulemus turismiteenuste edukaks pakkumiseks on:

*koostöö väikeettevõtjate vahel;
*kogu turismitegevuse vastavusse seadmine valla arengukavale;
*reklaami suunamine konkreetsetele sihtturgudele, mitte kõigile (oluline kulude kokkuhoiu võimalus) ja konkreetsetes kohtades, st. seal kus sihtturg liigub.

Turisminäitajad Eestis on olnud aastaid pidevas kasvusuunas ja tõusevad ka lähiaastatel. See loob soodsad tingimused oma tegevuse laiendamiseks või arendamiseks. Samas aga peab arvestama, et turism Eestis on hooajaline, kusjuures enamuses Eestis on turismi kõrghooaeg ainult maist septembrini, kuid Lõuna-Eestis võib täheldada kahte hooaega – talv ja suvi. Turismitegevusega on soovitav alustada vahetult enne hooaega (reklaam siiski varem, umbes pool aastat enne hooaega), see vähendab võimalust kohe tegevuse alguses kahjumit kannatada.

Maaturismi ettevõtja peaks kuuluma vastavatesse organisatsioonidesse, et teisi näha ja ennast näidata. Organisatsioonid pakuvad ka mitmesugust abi toodete väljatöötamisel, turu uurimisel ja koolitusel.

Turismiteenuste pakkumisel on vaja tegevus korraldada kliendi seisukohast lähtudes, st. mitte pakkuda asju, mis meile endale meeldivad, vaid mis on atraktiivsed turistidele. On väga tore kui need kaks valdkonda kattuvad, kuid müügi edu seisneb ikka selles, kas kliendile pakutav toode või teenus meeldib ning kas ta on selle eest nõus küsitud hinda maksma.

Kasutatud kirjandus:

*Ardel, T. Maaturismi konspekt. Pärnu, 2002
*http://www.kambja.ee. 30.04.2002
*http://www.tourism.ee 12.05.2002
*Trükis Kambja Vald
*Ärmpalu, R. Kambja valla arengu-kava. 1998
 

Artikli autor Jane Jakobson on registreerinud end füüsilisest isikust ettevõtjaks. Turismiedendajad Kambjast ja kaugemaltki saavad tema käest paluda ametlikku nõustamisteenust: telefon 051 944 067, e- post janeliine@hot.ee.

Tähelepanelikud, olge valvel!

Pealtnägijate abiga on võimalik kiiremini kuriteod avastada, politseil on võimalik kiiremini tegutsema asuda ja kurjategijad tabada. Oma tähelepanekutest võiksid inimesed julgelt politseile rääkida, vajadusel garanteeritakse ka anonüümsus.

Tähelepanelike inimeste kõnesid, kõikvõimalikku infot nii oma kahtluste kui varastatud asjade kohta ootab kohalik konstaabel vastuvõtuaegadel telefonil 416-247.

Kambja valla konstaabel Nelly Ruuge vastuvõtuajad vallamajas: teisipäeval ja neljapäeval kell 9.00-11.00.

Juunikuu must kroonika

9. juuni õhtul või ööl vastu 10. juunit on Kambja vallas Visnapuu külas sõiduautost varastatud mobiiltelefon Motorola. Avatud akna kaudu avanes vargal selleks hea võimalus.

Ööl vastu 14. juunit on Kodijärve küla talu hoovist Þiguli alt varastatud üks ratas.

Ööl vastu 20. juunit on Kambja vallas Männituka kinnistul Pangodi järvelt varastatud valget värvi plastikust sõudepaat Manni. Paati kinni hoidnud kett oli lõhutud.

24. juuni varahommikul viibisid kaks alaealist Kambja elanikku joobes olekus alevikus. Noorukid võeti haldus-vastutusele, kuid esialgu piirduti hoiatu-sega, karistust ei järgnenud. Raha-trahv alkoholijoobes avalikus kohas viibimise eest võib olla maksimaalselt 600 krooni.

Ööl vastu 25. juunit on sisse murtud Kambja valla Lalli küla garaaþi ning sealt varastatud tööriistu, mootorsaag Stihl, akulaadija ja ketaslõikur.

Mai lõpus - juuni alguses kasutasid kohalikud noorukid parve ehitamiseks Suure - Kambja järve ääres oleva sauna uksi. Käesolevaks ajaks on noor-mehed oma teo tagajärjed likvideerinud. Uksed on järvest välja õngitsetud ning need pannakse oma kohale tagasi.

Suvi on soodsaim aeg nii kasvamiseks, arenemiseks, mõtlemiseks, mõistmiseks, arusaamiseks, õigete järelduste tegemiseks ja otsuste elluviimiseks, vajadusel ka põhjalikeks muutusteks; seda kõike erinevalt kevadest, mis on pelgalt ilutsemise ja paljunemise aeg. Suvi annab põhialused sügiseseks tibudelugemiseks nii otseses kui kaudses mõttes.

Möödunud aastast meenub kahjuks esimene tõsine vasakpööre taasiseseisvunud Eestis – Karl Vaino töö- ja võitluskaaslase kerkimisega Eesti Riigi presidendiks. Selgus, et neid inimesi, kellele endine vangimaja seepärast armas, kuna seal on ninaesine olemas ning öeldakse, mida peab, tegema, on ohtlikult palju.

Võimul on endistest komparteilastest koosnev Ajutine Valitsus. Reformierakond näitab Keskerakonnaga koostööd tehes oma tõelist nägu. Ei saa mainimata jätta Keskerakonna raskusi ministrite leidmisel, samuti Rahvaliidu loobumist valitsuses osalemisest, kuna karjapoiste hulgast pole ju ministreid võtta. Rahvaliitlaste küündimatust riigivalitsemise tasemel ilmestab 33-biljonikroonise riigilaenu Tühja Musta Auku surumise idee, mille tagajärgede likvideerimine Eesti Valitsuse poolt võtaks kordades kauem aega, kui Siimanni-valitsuse populistlik pensionitõstmine. Raha peab tegema raha – ülalnimetatud laenuga saaks saartele püstitada hulga mainimisväärse koguvõimsusega tuuleelektrijaamu.

Ajalooõpetajate tegemata töö tulemus pole mitte holokausti vähene propageerimine Eestis, vaid hoopis Eesti Riigi (lähi)ajaloo vale tõlgendamine ja õpilasteni viimine. Tagajärjeks on poliitiliselt kirjaoskamatute noorte pimesi Keskerakonda tormamine ning isegi neofeodaalses Rahvaliidus osalemine! On kummaline, et keskerakondlastest tudengid on nõus loobuma õppetoetusest pensionäride kasuks. Aino Järvesoo väide on õige, et eesti pensionäridel pole häda midagi ning projekti TOETADA IGA EESTI LAST 1000 KROONIGA KUUS tuleb mitte ainult pooldada, vaid see peab saama ka reaalsuseks, olles üheks teguriks eestluse säilitamisel. Nii mõnedki kambjalastest ühelapsevanemad võiksid meedias ilkumise asemel eestlaste kui rahvuse säilimise üle hoopis omapoolset pereinitsiatiivi üles näidata, samuti LE nõudeid täita- mõnigi “Lada” laguneks vähem... 1000 krooni saagu iga laps, olgu ta rikkuri või prükkari järeltulija. Igasugune teistmoodi jaotamine viib jällegi sotsialistliku poolvägisi “võrdsustamiseni”. Kõigile meeldivat ühiskonda pole olnud, ei ole ega tulegi, sest kõik ei saa ega peagi võrdsed olema. Elu viib edasi vaid ameerikalik kadedus. Kadestagem Raua-Robertit (Lepiksoni), kellel õnnestus olla õigel ajal õiges kohas, utiliseerida mittevajalikku tootvate veneaegsete tehaste metallosad ja luua näiteks ruumi kultuurikeskustele. Nõugudest pensionäride nutulaulule (“Meie lõime selle kõik, mis peale taasiseseisvumist hävitati! Miks riik meile tänulik pole?”) saateks ütlen: ENDISES EESTI NSV-s EI VALMISTATUD ÜHTEGI LÄÄNE-TASEMEL TOODET.. .Venemaa poolt kümmekond aastat tagasi eesti kaubale kehtestatud topelttollid olid (ja on siiani) lausa süllekukkunud õnn, mis sundis nii tööstust kui ka põllumajandust ennast revideerima, uuendama, Lääne-tasemele ümber korraldama; esimeses eeskätt kaasaegset tehnoloogiat rakendades ning kapitalistliku turumajanduse reegleid arvestades; teises eesti sortide/tõugude asemel jõudsamaid Lääne-analooge kasutades. Saateks liigse ning suutmatu tööjõu koondamine. Ärgu asjasepuutuvad pangu pahaks tõsiasja – Eesti Riigis ei ole tööpuudust, vaid krooniline tööjõupuudus. Vene-tüüpi kadedus ei vii kuhugi. Kui näiteks vähendada Riigikogu liikmete arvu 50 võrra, saaks vabaneva raha arvel iga EV pensionär igakuist pensionilisa vaid 3 krooni...

Mõned kodanikud avaldavad arvamust, et kõigi Eesti Riigi hädades on põhisüüdlaseks Isamaaliit. Vastupidi: Eesti Riigi areng võlgnebgi tänu vaid sellele, et Isamaaliit on ajaliselt kõige enam riigitüüri juures olnud. Erinevalt teistest erakondadest, kes on keskendunud mingitele sotsiaalsetele gruppidele, näeb Isamaaliit oma ülesannet riigi kui terviku ülesehitamises. Vaid nõnda on ellu viidud vajalikud kapitalistlikud reformid: eraomanduse taastamine, ettevõtete erastamine, haridussüsteemi kaasajastamine. Õnneks ei mindud 10 aastat tagasi “turukaitse” teed. Koos “turukaitsega” kannaksime siiani Kommunaari tuntud “kvaliteedis” kingi. Ja “kaitseta” jäänud Kommunaari kunagised kingsepad polegi tänapäeval tööta, vaid teevad seda, millest kasu on. Nad saavad oma TÖÖ eest palka, mitte almust kinnise turu puhul hiidkõrgete hindadega rahvalt võetud lisarahast. Ka sünnib rahvuslik julgeolek konkurentsivõimelisest tootmisest, mitte läänepiiride sulgemisest. Loodan, et Eesti Energiagi normaalse omaniku leiab, kes vanaraua hinda väärt elektrijaamad kaasajastab ning viib näiteks gaasi- või tuumaküttele. Miks kaitstakse tossavaid korstnaid ja tuhamägesid? Mõnede arvates saabub Eesti täielik iseseisvus alles siis, kui piir on importelektrile kinni... Erastatud Eesti Raudtee on teinud juba tubli hüppe edasi – Tamsalu –Jõgeva-lõigul on teostatud ulatuslik remont, millises mahus töid pole Eestis toimunud 1931.a.alates, kui ehitati Tartu-Petseri liin.

Vaadakem Eesti Asja mitte oma mätta otsast, vaid üldriiklikes mõõtmetes. Arenguruumi on veel tohutult. Ajale jääb jalgu ka Eesti valdade väiksus, mis tuletab meelde keskaegse Euroopa feodaalset killustatust. Sõnades väidetakse vallaametnike poolt, et sotsialism on otsa saanud, tegelikult valitseb Lõuna-Eesti valdades ürgkogukondlik kord. Enamikes on võimul sotsialistliku suurpõllunduseaegne Ürgkari, mille eesotsas on Karja Juht. On ka feodalismiilminguid – iga koolilaps näiteks on sissekirjutusjärgses haldusüksuses kohustatud käima piirkondlikus põhikoolis... Täielik pärisorjus! Ka sotsialismietapp oma käsi-peseb-kätt-tutvuste süsteemiga tuleks vahele jätta – unustada, sest kapitalismi ajal see ei toimi. Samuti tasuks vallaametnike arvu vähendada. Mõned vallad nurisevad, et 9 ametnikku on paljuvõitu...

Lugupeetud vallakodanikud! Kasutage suveaega oma eluruumide soojustamiseks. Kasuta novembrikuises “Koduvallas” minu poolt soovitatud varianti, sest see on 8...10 korda odavam välisest soojustamisest.(NB! Vahtplast paiguta tihedalt vastu seina. Õhuvahedeta!).Toppimata akendega, kuid soojustatud seinte ja lagedega korter 5.korrusel on –20oC välistemperatuuril 5...6oC võrra soojem kui tihendatud akendega, kuid soojustamata 1.korruse korter samas majas. Läbi külmub välissein niikuinii! Lisage julgesti radiaatoritele ribisid. Väide, et küttesüsteemi tasakaal seetõttu kannatab, ei pea paika, sest enamik Kambja aleviku soojussüsteemi mahust paikneb hirmpikkades trassides, mitte majade sisesüsteemides. Imetlege näiteks talv läbi haljendavat muru! Jäägu vallavalitsuste “spetsialistide” arvamus nende endi lahata. Mõistusega korteriomanikud igatahes monopolistlikule Camby- halduslepingule alla kirjutada ei kavatse, sama kehtib ka remondialaste kooskõlastuste kohta vallavalitsuse “spetsialistidega”.

Igasuguste eelnevate ja ka järgnevate kommentaaride kommentaariks lisan, et eelkirjutatu väljendab enamike eestlaste, kaasa arvatud suurema osa kambjalaste mõtteid ja arvamusi.

Kõigile jätkuvalt isamaalist parempoolsust soovides

Mait Rebane, Isamaaliidu toetaja 1992.aastast.
 

Soojustamise teemal loe ka Koduvalda 11/ 2001:

*Toad soojaks! Mait Rebane jagab isiklikku kogemust paneelmaja korteri seestpoolt soojustamisel.
*Ehitusinsener Vaino Ristmäe ekspertarvamus: "Taunitav ja täielikult lubamatu on hoonete välisseinte seestpoolt soojustamine."

Tõelisest teatriimest on jäänud ilma need lapsed, aga ka täiskasvanud, kes pole juhtunud nägema näitlejatest abielupaari Heino Seljamaa ja Külli Palmsaare "kohvriteatri" mõnd etendust. Väga nappide vahenditega luuakse professionaalne vaatemäng, mis suudab puudutada küllap iga osasaaja tundekeeli.

Teater Kohvris on püsiva palgatööta jäänud näitlejatepaari eraalgatuslik miniteater. Näitlejad valivad sobiva reper-tuaari, otsivad lavastajad, muretsevad rekvisiidid, lepivad kokku esinemised koolides, lasteaedades, hoolekandeasutus-tes jm. Sageli võtavad teatritegijad oma pikkadele turneedele kaasa ka "valve-vaataja" - oma kolmeaastase poja Ormi.

Näitlejate poega kasvatab teater

Pisipõnn on üllatavalt väsimatu ja suudab päevas mitmel korral jälgida- nautida oma emme- issi ühte vaatemängu. "Me pole teda keelanud ega käskinud. Ta on vististi ise aru saanud, et meie teeme tööd, mida teised lapsed vaatavad ning seetõttu ei tohi vahele segada," põhjendab Heino Seljamaa väikese Ormi paipoisilikkust. Vaid siis, kui ema- isa etenduse ajal vaatajaile küsimusi esitavad või arvamusi tahavad kuulda, kipub Orm enne teisi vastuseid kilkama. "No kuidas sa temal rääkida keelad, kui teistel on lubatud," tunnistab papa Seljamaa mõningast kimbatust.

Kui väike Orm ema- isaga Kambja kooli etendust andma saabus, küsis ta juba saaliuksel: "Kus lapsed on?". Ja vastas samas: "Lapsed praegu puhkavad." Väike lapsepea ei saa veel aru, et etendus on töö vaid tema vanematele, keda vaadates lapsed lustides puhkavadki.

Tarkuseteri on Orm teatritekstidest tublisti kogunud. Etenduste pideva vaatajana on ta juurde õppinud palju sõnu ning suhtleb võõristuseta endast vanemate lastega. Heino Seljamaa arvab naljatlemisi, et Orm oli vist meie päevil ainus kahe-aastane laps, kelle sõnavarasse kinnistus arhailine mõiste "kosjaviin". Poiss kuulis lustakat sõna etenduses "Väike Illimar" ning tõi selle agara pruukimisega täiskasvanute sekka palju elevust.

"Väikese Illimari" nostalgiline taassünd

Friedebert Tuglase viimastel aastakümnetel aina rohkem unustusehõlma vajuv lapsepõlvelugu "Väike Illimar" on üks lavastusi Teater Kohvris repertuaaris "Palusime lavastajaks kunagise Nukuteatri peanäitejuhi Rein Aguri - see oli õige valik," nendib näitlejatepaar. Artistid ei salga, et lavatüki tegemise ajal oli palju sõnelemist, vihastamisi, kuid see kõik tuli etendusele kasuks. "Tahtsime esile tuua seda olustikku, milles elasid ja sirgusid lapsed enam kui sada aastat tagasi," tutvustab Heino Seljamaa miniteatri taotlusi. "Püüdsime tõlkida kõigile arusaadavasse teatrikeelde selle sõnumi, mis on peidetud Tuglase raamatusse."

Rahvakirjanik Tuglase "Väike Illimar" on jäänud raamatuna praegustele teismelistele paraku kaugeks ja võõraks, kuid omaaegset eluolu nostalgiliselt esile toovale lavaloole elatakse kõikjal kaasa tähelepaneliku huviga.

Teater Kohvris on külastanud paljusid lasteasutusi. Et Kultuurkapital on andnud toetust, avatakse meeleldi "teatrikohver" neiski paikades, kus vaatajaid vähe. Näitlejad on seadnud sihiks, et "Väikese Illimari" lugu mängitakse kindlasti Ahjal, kus möödus kirjanik Tuglase lapsepõlv. Külli Palmsaar on kindel, et seal mõjub etendus hoopis teistmoodi kui ükskõik kus mujal Eestis.

"Kohvriteater" kasvatab publikut

"Iga etenduse algul saab kohe aru, kui enne meid on käinud selles koolis või lasteaias trupid, mis on oodanud lastelt kärtsu- mürtsuga kaasaelamist," tõdeb Heino Seljamaa, kes aastaid nukunäitlejana tegutsenud. "Sellisel juhul on tõesti algul raske saali kätte saada, sest paljud filmid ja etendused on harjutanud lapsed ootama kaklusi ja kraaklemisi."

Heino Seljamaa ja Külli Palmsaare "kohvriteatris" lastele pakutavad etendused püüavad väärtustada headust ja igavikulisi väärtusi. Näitlejad soovivad, et noored vaatajad saaksid etenduselt kaasa mõtteid, teadmisi ja probleeme, mille üle pikemalt mõtiskleda. Isemajandava teatri-trupi puhul on selline taotlus imetlusväärne, sest paljud lasteasutustes trallivad näiteseltskonnad püüavad läbi lüüa pelgalt "odava laadanalja", komejantide ja märuliga. Ersatsetendused ei anna sirguvale põlvkonnale siiski täit teatriarmastust.

Heino Seljamaa ja Külli Palmsaar toimetavad oma "kohvriteatris" sootuks sügavama missioonitundega, kinkides paljudele lastele esimese tõelise teatrielamuse.

Eeltoodud lookest ajendas kirjutama Heino Seljamaa ja Külli Palmsaare õnnestunud külaskäik Kambja kooli.

Pühapäeval, 4. augustil 2002 on Teater Kohvris taas Kambja - mail: lapsepõlvenostalgiarohket "Väikesest Illimari" etendatakse Vana- Kuustes Kambja valla memme - taadi päeval.