Selles lehes:

• Jutlustaja Toomas Nigola pühitseti diakoniks

Palmipuudepühal (13. aprillil 2003) pühitseti vaimulikku ametisse - diakoniks - EELK Kambja koguduse senine jutlustaja Toomas Nigola.
"Ordineerimisteenistus sujus kenasti küllaltki rõõmsas meeleolus," nendib Toomas Nigola talle omase muheduse ja mahedusega, kui meenutab palmipuudepüha jumalateenistust, millel teenisid EELK peapiiskop Jaan Kiivit, Tartu praostkonna praosti kt õp Peeter Paenurm, vanglate peakaplan õp Igor Miller, Tartu Vangla kaplan pastor Olavi Ilumets jt.
• Kohtumine musträstaga

Ühel aprillikuu alguse pakaselisel hommikul tuli koolimaja akna taha üleni must, kuldnokast veidi suurem, erekollase nokaga lind. Ikka selleks, et näha oma silmaga, kuidas tuleb seekord Eestimaale kevad. Tunda rõõmu tagasi saabuvatest lindudest, üles ärganud liblikatest ja konnadest, kaskede tüvedes voolama hakanud mahlast, esimestest hiirekõrvul lehtedest. Üleriigilises projektis „Tere, kevad!“ osaleb Unipiha Algkool viiendat aastat.
• Kambja valla eelarve aastal 2003
• Vallavolikogu vaagis korrakaitse probleeme

27. märtsil 2003 peetud vallavolikogu istungi päevakord:
1. Kambja aleviku eksperimentaalse reoveepuhasti maa-ala detailplaneeringu kehtestamine
2. Ülevaade korrakaitsealasest tööst Kambja vallas
3. Keskkonna- ja korrakaitsekomisjoni põhimääruse kinnitamine
4. Kambja valla muuseumist.
• In memoriam
• Ettevaatust kulupõletamisel!

Kevad on kulu põletamise aeg, kuid seda tuleb teha võimalikult ohutult. Kuna kulu on suhteliselt kuiv, siis ei ole suurt sädet vajagi, et tuuleiil tule edasi kannaks. Siinkohal meeldetuletuseks mõned lihtsad tõed.
• Teeme kodu tühjaks ohtlikest jäätmetest

Kambja Vallavalitsus korraldab keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel elanikkonnalt keskkonnaohtlike jäätmete (mida ei või viia koos tavajäätmetega prügilasse) kogumisaktsiooni laupäeval, 24. mail 2003.a .
• Jaanus Välja esimene reisikiri

Esindades Brüsselis valitsusväliste organisatsioonide Euroopa tuumaenergeetika probleeme käsitleval koosolekul Eesti Rohelist Liikumist, sattusin keskkonda, mis ajendas mind oma muljeid kirja panema. Allpool on toodud minu esimene reisikiri, mille ma saatsin e-postiga oma sõrpadele-tuttavatele.
• A-kliinik pakub abi sõltuvusprobleemide korral
• Algas esimene piimakvoodiaasta

Esimesel aprillil algas esimene piimakvoodi rakendamise aasta. Kvootide suuruse ja vajalikkuse üle on ka ajakirjanduse veergudel mitmeid tuliseid vaidlusi peetud.
Mida piimakvoot endast kujutab ja kaasa toob, sellest kirjutasin artikli vallalehtede jaoks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) pressinõunik Heli Raamets, et ka kohaliku lehe lugejad selle teemaga kursis oleksid.
• Turismi alused – nii õpik kui öökapiraamat

Eelmisel sügisel ilmus trükist Jane Jakobsoni raamat Turismi alused, mis on mõeldud õppevahendiks turismi õpetatavatele kutsekoolidele, aga see on sobiv ka turismiala ettevõtjatele enesetäiendamiseks või öökapi lugemiseks teemast huvitatuile.
Turismi alused räägib üldjoontes lahti kõik turismiga seonduvad küsimused.
• Kui lapse tervis ei võimalda koolitee alustamist…

Teadmiseks tänavu kooliealiseks saavate laste vanematele koolipikenduse taotlemisest
2003. aastal loetakse kooliealiseks saanuteks need lapsed, kes 30. septembriks 2003 on saanud 7-aastasteks ja kes ei ole veel kooli õppima läinud.
• Teated
• Vastsündinud vallakodanikud
• Juubilarid ja eakad sünnipäevalapsed mais 2003
• Tartumaa lapsed tähistasid Kreutzwaldi - aastat

2.aprilli keskpäeval kajas Tartu vallamaja ligi seitsmekümne lapse vadistamisest ning kihinast. Nimelt toimus seal Friedrich Reinhold Kreutzwaldi 200.-le juubelile pühendatud lasteraamatupäev, mille korraldasid Vedu, Äksi ja Kõrveküla raamatukogud.

Palmipuudepühal (13. aprillil 2003) pühitseti vaimulikku ametisse - diakoniks - EELK Kambja koguduse senine jutlustaja Toomas Nigola.

"Ordineerimisteenistus sujus kenasti küllaltki rõõmsas meeleolus," nendib Toomas Nigola talle omase muheduse ja mahedusega, kui meenutab palmipuudepüha jumalateenistust, millel teenisid EELK peapiiskop Jaan Kiivit, Tartu praostkonna praosti kt õp Peeter Paenurm, vanglate peakaplan õp Igor Miller, Tartu Vangla kaplan pastor Olavi Ilumets jt.

"Vaimuliku amet on kolmeastmeline: piiskop, preester (ehk meie mail õpetaja) ja diakon," selgitab Toomas Nigola kirikuhierarhiat ülalt alla. "Jutlustajad ja igasugused kohuste täitjad ei ole veel päris vaimulikud. Normaalne on vaimulikul olla preestri ehk õpetaja seisuses, diakon on justkui eelaste sellele meie kirikus."

Toomas Nigola on jutlustajana Kambja kogudust teeninud enam kui kaks aastat. Noor mees on olnud oma ametis igati toimekas ja ettevõtlik.

Diakoniks pühitsemise eeltingimuseks on, et kandidaat peab olema läbinud teoloogiastuudiumist arvestatava osa. Koguduses vaba koha ja diakoniks sobiva (end tõestanud) inimese olemasolul teeb praost selle kohta kirikuvalitsusele ettepaneku ja asjaosaline kutsutakse peapiiskopi poolt eksamikomisjoni ette.

"Diakonina on mulle antud armulaua seadmise õigus, mida mul enne polnud ning samuti saab diakonile anda laulatuse läbiviimise luba," iseloomustab vastne Kambja diakon oma tegevuspõllu laienemist.

Preestriks ehk õpetajaks saamiseks peab Toomas Nigola omandama kõrghariduse, läbima aastase pastoraalseminari ning sooritama konsistooriumi juures vajalikud eksamid.

Üleriigilises projektis „Tere, kevad!“ osaleb Unipiha Algkool viiendat aastat. Ikka selleks, et näha oma silmaga, kuidas tuleb seekord Eestimaale kevad. Tunda rõõmu tagasi saabuvatest lindudest, üles ärganud liblikatest ja konnadest, kaskede tüvedes voolama hakanud mahlast, esimestest hiirekõrvul lehtedest.

Ühel aprillikuu alguse pakaselisel hommikul tuli koolimaja akna taha üleni must, kuldnokast veidi suurem, erekollase nokaga lind. Vaatas tükk aega uurivalt ja pisut kahtlustavalt klassiakende poole ning asus siis nokaga hekipõõsaste alla visatud külmunud laste poolt näritud õuna toksima.

Oli parasjagu emakeele tund. Tõusime kõik püsti, läksime tasakesi akna juurde ja vaatasime vaikselt, kuidas lind talve jooksul pruuniks läinud õuna sõi. Iga kord, kui ta nokatäie kätte oli saanud ja selle alla neelas, vaatas ta ärevalt ringi.

Lapsed arvasid algul, et see on kuldnokk, kuid ei leidnud tema sulestikust täppe. Kuna samasugune lind oli talv otsa mu kodu juures viirpuuhekist ja metsviinapuu väätidest marju söönud, ütlesin neile, et see on musträstas.

Kui läbi akna fotoaparaadiga pilti tahtsime teha, tõusis ta õhku ja lendas minema. “Kahju,“ mõtlesime pinkidesse tagasi minnes.

Televisiooni ja arvutiekraani poolt tekitatud „maailma“ asemel oli kohtumine musträstaga midagi uut ja ehedat. Midagi seesugust, millest ükski poiss või tüdruk lapsepõlves ilma jääda ei tohiks. Nagu ka kasemahlast, mida Unipiha kooli lapsed mitu nädalat juua said. Ikka selleks, et neil ka suurtena kevade õige maitse kunagi meelde tuleks. Selle maitse pärast linnast maale sõidaksid.

27. märtsil 2003 peetud vallavolikogu istungi päevakord:

1. Kambja aleviku eksperimentaalse reoveepuhasti maa-ala detailplaneeringu kehtestamine
2. Ülevaade korrakaitsealasest tööst Kambja vallas
3. Keskkonna- ja korrakaitsekomisjoni põhimääruse kinnitamine
4. Kambja valla muuseumist.

Volikogu istungi algul tegi volinik Heiki Kortspärn ettepaneku, et edaspidi oleks volikogu päevakorras punkt, mis lubaks volinikel operatiivselt esitada küsimusi või algatada arutlusteemasid.

Detailplaneering reoveepuhasti maa-alale

Volikogu kehtestas Kambja aleviku eksperimentaalse reoveepuhasti maa-ala detailplaneeringu.

Korrakaitsealasest tööst Kambja vallas

Ülevaate korrakaitsealast tööst esitas volinikele konstaabel Nelly Ruuge, kelle tööpiirkonnaks on Kambja vald alates 10. juulist 2002. Oma esinemist alustas Nelly Ruuge tõdemusega, et kuigi konstaabli peamiseks tööülesandeks peaks olema rahva hulgas liikumine ja nõustamine, on tegelikkuses kujunenud olukord, mis nõuab konstaablilt uurimistööd. "Konstaabel täidab tegelikult uurija kohustusi, kes peab viima uurimise kohtuni välja."

Kuritegevuse statistikat analüüsides tõi Nelli Ruuge välja rõõmustava fakti: registreeritud kuritegude arv on Kambja vallas vähenenud, võrreldes varasemate aastatega jääb iga viies kuritegu tegemata.

Kuritegevus väheneks veelgi, kui inimesed oleksid tähelepanelikumad ja annaksid politseile teada kahtlastest ilmingutest. "Politsei pressiesindaja palub sageli valla lehes, et mõne vahejuhtumi pealtnägijad võiksid endast teada anda. Arvake ära, mitu inimest on reageerinud? Mitte ükski!" Nelly Ruuge tõi väga kurioosse näite kaaskodanike ükskõiksusest: suures korterelamus oli laip 2 kuud korteris ning lehk ei häirinud kedagi. "Kuidas inimesed suutsid küll seal elada?" imestas Nelly Ruuge.

Konstaabel Ruuge mainis, et metsaomanikud on pahatihti väga ükskõiksed oma valduste säilimise suhtes. "Kui metsaomanik elab Tallinnas või mujal, võiks paluda naabritel jälgida, mis nende metsavalduses toimub."

Konstaabli andmetel on viimase aja levinumaks vargusliigiks Kambja vallas mobiilivargused.

"Kus on emade-isade või naabrite silmad?" küsis konstaabel Nelly Ruuge, kui jutt kandus ohjeldamatule alkoholipruukimisele. "Imetlen nende inimeste tervist, kes pidevalt joovad ning näevad ainult selles ajaviidet."

Konstaabli hinnangul peaks Kambja vald kasutama seadusandluses sätestatud võimalust, et ühel vallaametnikul on õigus trahvida avalikus kohas alkoholi manustajaid jt patuseid. "Sel juhul jääks trahviraha vallaeelarvesse, kui trahvi määrab politseinik, rändab raha riigikasasse," soovitas Nelly Ruuge.

Vastates volinik Toomas Sepa küsimusele, nentis konstaabel, et tema andmetel Kambja vallas narkootilisi aineid ei müüda, kuid kahjuks on juba noori, kes on tunnistanud nende hukatuslike ainete proovimist.

Kinnitati keskkonna- ja korrakaitsekomisjoni põhimäärus

Keskkonna- ja korrakaitsekomisjoni esimees Heiki Kortspärn esitas volikogule kinnitamiseks komisjoni põhimääruse eelnõu, mis pärast arutelu ja parandusettepanekuid heakskiidu pälvis.

Valla muuseum taas päevakorral

Volinik Lembit Jakobson tõstatas volikogu istungil taas vajaduse luua Kambja valla muuseum. Ettepaneku esitaja andmetel asutati Eestis läinud aastal 22 muuseumi. Volikogu jätkab valla muuseumi asutamise teemat ühel järgmistest istungitest.

Vallavalitsuse teated

Detailplaneeringute algatamine:

*Vallavalitsuse 1.4.2003 korraldusega nr 158 algatati detailplaneering Kodijärve külas Andrese kinnistul suvilate ehitamiseks.
*vallavalitsuse 15. 4.2003 korraldusega nr 175 algatati detailplaneering Pangodi külas Mäekülje kinnistul palkmajade ehitamiseks.

Kevad on kulu põletamise aeg, kuid seda tuleb teha võimalikult ohutult. Kuna kulu on suhteliselt kuiv, siis ei ole suurt sädet vajagi, et tuuleiil tule edasi kannaks. Siinkohal meeldetuletuseks mõned lihtsad tõed.

Tuleohutuse ABC kulupõletamisel

• Kui tehakse tuld oma krundil, siis tuleb hoonete lähiümbrus risust puhastada ning tuletegemise kohaks valida võimalikult lage paik.
• On parem, kui kulu ja prahti põletataks võimaluse korral väikese hulga kaupa. Nii välditaks lõkke liiga suureks minemist ja endal on kergem tuld kontrolli all hoida.
• Ka kerge tuulega tuleb jälgida tuule suunda – hooned ja mets ei tohiks jääda allatuult. Kui on võimalik, siis põletada kulu ja prahti tuulevaikse ilmaga, et vähendada tuulest tingitud tule levimise ohtu. Ja alati tuleb arvestada sellega, et kevadine tuul on väga puhanguline ja võib kiiresti ning ootamatult oma suunda muuta.
• Põldudel on otstarbekas põletada kulu ajal, kui heinamaad on juba lumest sulanud, kuid metsaäärtes on veel lund. Selleks, et tuli kontrolli alt ei väljuks, on soovitav põletada osade või siilude kaupa, mitte kogu põldu korraga.
• Põletamise juures peab olema piisaval hulgal inimesi ning neil peab olema võimalus õnnetuse korral kutsuda kiirelt abi.
• Kui märgatakse väikest tuld, mille juures kedagi ei viibi, siis on vaja kõigepealt kindlaks teha, kas saab ehk ise tule kustutatud. Kui tuli on väike, siis on parim kustutamise viis materdamine. Tuld võib summutada nii selle peal tammudes (kui tuli on tõesti väike), kuuseokste või auto porimattidega materdades. Tuld kustutades peab ise olema pealttuult.
• Kunagi ei tohi tehtud tuld jätta järelevalveta. Ohutuna tunduv tuli võib äkilise tuule suuna muutumise tõttu kontrolli alt väljuda ja kiiresti levima hakata.
• Kui tuli on siiski kontrolli alt väljunud ja oma jõududega selle ohjamisega hakkama ei saada, siis tuleb kohe helistada telefonil 112.

Et kulupõletamine ei kahjustaks tervist…

Võib juhtuda, et kulu põletamise ajal vingu kätte jäädes kaotab inimene teadvuse. Siis tuleb ta kohe suitsu käest eemale viia, külili asetada ja jahtumise vältimiseks alt ning pealt kinni katta. Suits tekitab hingamisteede ja silmade limaskesta ärritust. Suitsus on sageli ka tahma, mis samuti sadeneb silmadesse ja hingamisteedesse. Sel juhul aitab silmade veidi jaheda veega loputamine ja rahustavad kompressid.

Ohtlikum on vingugaasi mõju. Organismis, sealhulgas ajus, tekib hapnikupuudus. Vingugaas ühineb veres oleva hemoglobiiniga ja ei lase hapnikku verre, kuigi sissehingatavas välisõhus võib olla hapnikku piisaval hulgal. Vingumürgistuse sümptomid on iiveldus, südamepekslemine, üldine nõrkus, “pea käib ringi” ja õhupuuduse tunne, raskematel juhtudel võib silme eest mustaks minna, inimene võib olla küll näiliselt teadvusel, kuid hakkab “segast” juttu ajama. Võimalusel tuleb püüda kannatanuga kontakti saavutada ja seda säilitada kuni abi saabumiseni.

Mitte mingil juhul ei tohi kannatanut kiirabi saabumiseni üksi jätta. Teadvusehäirega kannatanul võib selili asendis keel kurku vajuda, mis raskendab veelgi hingamist ja halvimal juhul võib järgneda isegi lämbumine.

Olgem tähelepanelikud ja kiired reageerima, sest igaüks meist saab palju ära teha selleks, et meie kodukoht oleks kevadel rõõmus ja turvaline.

Lugupidamisega

Kambja Vallavalitsus korraldab keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel elanikkonnalt keskkonnaohtlike jäätmete (mida ei või viia koos tavajäätmetega prügilasse) kogumisaktsiooni laupäeval, 24. mail 2003.a .

Keskkonnaohtlike jäätmete kogumisaktsiooni marsruut 24. mail 2003:
 

• Aarike Hooldekodu juures 10.00 – 10.10
• Kiisal 10.20 - 10.30
• Kodijärve Hooldekodu juures 10.40 – 10.50
• Pangodi (vana meierei juures) 11.00 – 11.15
• Kammeri teeristil 11.20 – 11.30
• Paalil tee ääres parklas 11.40 – 11.50
• Kambjas vallamaja ja  "Jäägripesa" vaheline parkla 12.00 – 12.30
• Maidla teeristil (Tartu-Põlva teel) 12.40 – 12.50
• Vana-Kuuste koolimaja vastas 13.00 – 13.15

Soovitan varakult valmis panna kogumispunkti viimiseks taskulambi patareid, vanad õlid, õlifiltrid, värvid, seisma jäänud taimekaitsevahendid, päevavalguse lambid, aegunud ravimid, akud, külmkapid ja televiisorid.

Arvestada tuleb, et edaspidi on taoliste aktsioonide teostamiseks raha saamine raskendatud ja seetõttu nende korraldamine ei ole kindel. Arvestades eeltoodut ärge unustage kogumisaktsiooni kuupäeva ja kellaaega nagu paljudel juhtus eelmisel aastal.

Toon siinjuures ära ka eelmise aasta kogumisaktsiooni tulemused: pliiakud (644 kg); värvi jäätmed (87 kg); vana õli (35 kg); õlifiltrid (12 kg); ravimid (1 kg); päevavalguse lambid (137 tk); televiisorid (6 tk).

Head kevadist koristustööd soovib

Esindades Brüsselis valitsusväliste organisatsioonide Euroopa tuumaenergeetika probleeme käsitleval koosolekul Eesti Rohelist Liikumist, sattusin keskkonda, mis ajendas mind oma muljeid kirja panema. Allpool on toodud minu esimene reisikiri, mille ma saatsin e-postiga oma sõrpadele-tuttavatele.

Brüssel, 20. märts 2003

Tere!

Juhtumisi on minu esimene reisikiri kirjutatud sõja esimesel päeval. See kõlab väga ilukirjanduslikult ja tundub kuidagi kauge ning ajalooline. Aga eks ajaloos käsitletaksegi sõdasid kui ajaloo verstaposte, nii on vähemalt mulle koolis õpitust mulje jäänud.

Nüüd saab siis minu esimene reis Lääne-Euroopasse ka "ajaloolist kaalu" omava mälestuse külge. Hommikul kuulutasid enamus telekanaleid, et sõda Iraagis on alanud. Hotelliaknast välja vaadates oli aga hommik nagu hommik ikka. Minnes Europarlamendi hoone juurde, kus meie EURATOMi koosolekust osavõtjad kogunema pidid, nägin aga ka Brüsseli linnamaastikul sõjaajale viitavaid märke: Euroopa Nõukogu hoone ette paigaldati okastraattõkkeid. See oli minu jaoks parajalt üllatav vaatepilt. Hiljem nägin ka okastraadiga piiratud USA saatkonna hoonet.

Päev möödus, nagu ka sellele eelnev, EURATOMi teemaliste arutelude õhkkonnas. Tänaseid arutelusid ilmestas aga samateemalisest Europarlamendi istungist osavõtmine. Istungi alguses paluti käega märku anda, kas saalis viibib keegi, kes soomekeelset sünkroontõlget kuulab. Saalisolijatest keegi ei reageerinud. Olin ainus, kes käega märku andis ja seetõttu pidi kolmeliikmeline soome tõlkide meeskond oma tööd jätkama.

Peale istungit Europarlamendis suundusime majja, kus olime koosolekut pidanud ka eelmisel päeval. Samas majas asub ka Friends of the Earth Europa - FoEE kontor. Kaks päeva väldanud arutelule kokkuvõtteid tehes koostati lähinädalate ja -kuude tööplaan ning jagati ülesandeid koosolekust osavõtjatele. Majas levitati uudist, et õhtul toimub USA saatkonna ees sõjavastane meeleavaldus ja FoEE ning Greenpeace liikmed on ka sinna minemas. Sellega said õhtuks plaanid tehtud.

Olles pisut keha kinnitanud, seadsin sammud USA saatkonna poole. Meeleavaldus oli juba täies hoos. Kogunenud oli päris palju rahvast. Kogu tänav kihas okastraadiga piiratud saatkonnahoone ees. Kohal olid ka vastavad politseiüksused. Politseinikud, kes olid varustatud pleksiklaasist kilpide, kumminuiade, gaasimaskide ja balloonidega, olid rivistatud saatkonnaesise tänavalõigu otstesse. Saatkonna ees okastraatpiirete taga oli lisaks politseinikele ka veekahuritega varustatud eriautod. Kõik oli just nii nagu eestimaalane on näinud telerist.

Paar tundi lubati rahval möllata ilma oluliste takistusteta, aga siis paluti rahval laiali minna. See ajas niigi lärmaka rahupooldajate massi veelgi enam kihevile ja sellele järgnes veekahurite rünnak. Vett purskavad eriautod olid selleks ajaks meeleavaldajate pillutud värvipommidest küllalt kirjuks muutunud. Demonstrandid jooksid korraks veejugade eest põigeldes eemale, kuid kogunesid peagi taas okastraatpiirete taha.

Gaasimaskides politseinike read liikusid lähemale, surudes meeleavaldajate ala kitsamaks. Korraks, keset möllu kerkinud pilvede, kisapahvatuse ja rättidega nägusid katvate inimeste järgi otsustades, lasti käiku ka gaas. Jäi mulje, et kõik see käibki asja juurde ja enamus inimesi naudib seda neile osutatavat tähelepanu.

Tegin meeleavaldusel ka mõned pildid - küllap saan nende abil elavamalt edasi anda seda meeleolu, mis oli sellel minu esimesel rahudemonstratsioonil esimesel sõjapäeval esmakordsel viibimisel Brüsselis.

Selleks korraks lõpetan!
Tervitan kõiki!

• Alkohol- ja ravimsõltuvuse ravi ja nõustamine, koduvisiidid
• Muude psüühikahäirete ravi (depressioon, stress, unehäired)
• Pereliikmete ja lähedaste nõustamine
• Joomasööstu katkestamine ja võõrutusseisundi ravi
• Ravi alkoholi liigtarvitamisest vabanemiseks Sinclair’i meetodil
• Alkoholist täielik loobumine ravimi disulfiram abil
• Hasartmängurluse ravi
• Narkootikumide testimine uriinis
• Soovi korral täielik anonüümsus

A-kliinik Riia 13, Tartu

Info ja registreerimine E-R 9-18 telef. 07/427888

Info ja esmaabi tellimine E-R 18-22; L,P 10-22 telef. 055613446

Kodulehekülg: www.akliinik.ee

E-mail: akliinik@hot.ee

Esimesel aprillil algas esimene piimakvoodi rakendamise aasta. Kvootide suuruse ja vajalikkuse üle on ka ajakirjanduse veergudel mitmeid tuliseid vaidlusi peetud.

Mida piimakvoot endast kujutab ja kaasa toob, sellest kirjutasin artikli vallalehtede jaoks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) pressinõunik Heli Raamets, et ka kohaliku lehe lugejad selle teemaga kursis oleksid.

Selleks, et põllumehed saaksid toodangu eest kõrgemat hinda, on Euroopa Liidus juba üle kümne aasta kasutusel tootmiskvoodid.

Tänavu 1. aprillil alanud kvoodiaastal rakendatakse süsteemi lihtsamal kujul kui ELis. Kvoodi ületamise korral ei määrata trahve ja kvoote ei ole võimalik osta ega müüa. Kvootide jaotamise, andmete kogumise ja kontrollimisega tegeleb Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA).

Tootmiskvoot jaguneb otseturustuskvoodiks ja tarnekvoodiks. Tarnekvoot on toorpiima kogus, mida põllumees tohib kvoodiaasta jooksul piimatööstusele müüa. Otseturustuskvoot kehtib piimale ja piimatoodetele, mida lehmapidaja müüb otse tarbijale, näiteks naabritele või lähimas asulas korrusmajade elanikele. Tootjal, kellele ei ole kvooti määratud, ei ole õigust toodetud piima turustada.

Kes sai kvoodi?

Piimakvooti on vaja ainult neil loomapidajatele, kes piima turustavad. Kui lehmapidaja ei turusta omatoodetud piima, vaid tarvitab selle oma majapidamises ära, siis tal ei ole piimakvooti vajagi.

Piimakvoodid määrati 14. veebruaril. Tootmiskvoodi sai 2666 tootjat 110 964 looma kohta ja piimakvoodi suuruseks kujunes kokku 645 675 tonni. Sellest 95,6% ehk 617 tuhat tonni moodustab tarnekvoot ja ülejäänud 28 tuhat tonni on otseturustuskvoot.

Esimene kvoodiaasta

Esimene kvoodiaasta algas 1. aprillil 2003 ja kestab 31. märtsini 2004. Selle aja jooksul turustatud piima kohta tuleb PRIA-le aru anda.

Need tootjad, kellel on ainult tarnekvoot ja kes müüvad piima tööstustele, ei pea aruandeid esitama, sest seda teevad nende eest piimatöötlejad. Tööstustel tuleb kord kuus esitada PRIA-le aruandlus kokkuostetud piima kohta tootjate lõikes.

Kui tootjal on nii tarnekvoot kui ka otseturustuskvoot, siis tuleb tal esitada aruanne ainult otseturustatud piima ja piimatoodete kohta. Tööstusele tarnitud piima kohta esitab aruande piimatööstus.

Neil loomapidajatel, kellel on otseturustuskvoot, tuleb arvestust pidada kogu toodetud piima kohta. Kirja peab saama nii oma pere poolt joodud piim kui ka müüdud piim ja kohupiim ning piimatoodete laoseis. Tarbitud piima kohta peab jääma aruandlus kohapeale, et seda oleks vajaduse korral võimalik kontrollida.

Otseturustuskvoodi omanik peab esitama PRIA-le pärast iga kvartali lõppu kvoodi täitmise kohta vormikohase aruande. Aruandes peavad olema kirjas otseturustatud toorpiima ja piimatoodete kogused toodete kaupa.

Uus tootja

Ettevõtjal, kellel ei ole kvooti, kuid kes soovib alustada lehmapidamist ja/või piima turustamist, saab PRIAst piimakvooti taotleda. Seda on praeguseks teinud 89 loomapidajat. PRIA arvutab uuele tootja kvoodi suuruse, korrutades tootjale kuuluvate jõudluskontrolli all olevate piimalehmade arvu 5591 kiloga.

Nagu iga uus asi, vajab ka piimakvoot harjumist ja selleks esimene kvoodiaasta ongi. Euroopa Liidus olles tuleb täies ulatuses kasutusele võtta sealne piimakvoodi süsteem.

Eelmisel sügisel ilmus trükist Jane Jakobsoni raamat Turismi alused, mis on mõeldud õppevahendiks turismi õpetatavatele kutsekoolidele, aga see on sobiv ka turismiala ettevõtjatele enesetäiendamiseks või öökapi lugemiseks teemast huvitatuile.

Turismi alused räägib üldjoontes lahti kõik turismiga seonduvad küsimused.

Õppevahendis on käsitletud teemasid turismi olemusest; turismi ajaloost ja tulevikust; sellest, mis on reis ja miks inimesed reisivad; kuidas turismi liigitatakse (maaturism, mereturism, loodus- ja ökoturism jne.) või reise jagatakse (puhke-, äri- ja lühireis); räägitud on turismiala ettevõtetest – reisibüroodest, reisikorraldajatest, majutusettevõttetest ning turismiinfokeskustest.

Üks mahukamaid peatükke on reisitranspordist, lugeda võib huvitavaid fakte lennundusest, aga tutvuda ka näiteks Läänemerel opereerivate laevakompaniidega. Samuti leiab raamatust reisimist mõjutavad piirangud, mida läheb igal reisijal vaja teada – kuidas registreeruda lennule, kui palju võib kohvreid kaasa võtta, milliseid dokumente nõutakse välismaale sõitmiseks jne. Internetihuvilistele ja seljakotiränduritele on õppevahendi lõpus toodud hulk internetilehekülgi, kust on võimalik leida mitmesugust infot odava majutuse või transporditeenuste kohta.

Turismi aluste tiraa? oli 500 eksemplari ja see ilmus Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse Kirjastuses. Tiraa? on sisuliselt läbi müüdud, järel on veebruari lõpu seisuga vaid 23 raamatut. Kirjastusest on veel võimalik raamatut endale ka tellida, raamatu hind on 105 krooni. Tartus on raamat müügil näiteks Tartu Ülikooli raamatupoes või Greif raamatukauplustes, kuid kindlasti kõrgema hinnaga. Sügisel on oodata õppevahendi kordustrükki.

Jane Jakobson on Kambja alevi elanik, hetkel tegutsemas füüsilisest isikust ettevõtjana, Kambja Kihelkonna Arengukoja asutajaliige ja kaheaastase poja Freddy ema.

Rohkem on õppevahendist võimalik teada saada e-aadressil: janeliine@hot.ee või telefoni teel 051 944 067.

2003. aastal loetakse kooliealiseks saanuteks need lapsed, kes 30. septembriks 2003 on saanud 7-aastasteks ja kes ei ole veel kooli õppima läinud.

Mõnedel juhtudel tekib lapsevanematel lapse koolisaatmisega probleeme, kui lapse tervis ei võimalda koolitee alustamist. Sellisel juhul on võimalik lapse kooliminekut ühe aasta võrra edasi lükata, kui last raviv arst annab kirjaliku otsuse lapse tervisliku seisundi kohta. Nimetatud tõend tuleb esitada Tartu maakonna nõustamiskomisjonile (Riia t. 15, tuba 106), kes väljastab otsuse koolikohustuse edasilükkamise kohta.

Koolikohustuse täitmist saab edasi lükata ainult ühe õppeaasta võrra. Kui selle aja jooksul ei ole lapse tervis paranenud, asub ta siiski koolikohustust täitma ja tema suhtes kohandatakse seaduses ettenähtud võimalusi õppetöös osalemiseks.

Lapsevanem või lapse eestkostja esitab komisjonile järgmised dokumendid:

1. avalduse (taotluse)
2. lapse sünnitunnistuse koopia
3. arsti kirjaliku otsuse (väljavõtte lapse tervisekaardist ja edasise ravi/taastusravi plaani)
4. pedagoogilise iseloomustuse lapse koolieelse lasteasutuse õpetajalt või kooli ettevalmistusrühma õpetajalt (juhul, kui laps ei käi lasteaias)
5. lapse joonistustööd.

Komisjoni istungile kutsutakse laps koos vanemaga. Kui lapse tervislik seisund ei võimalda osalemist, teeb komisjon otsuse dokumendipõhiselt.

Selle teabe esitame teile, head lugejad seetõttu, et vanemad, kes arvavad, et nende lapse tervise tõttu peaks koolimineku ühe aasta võrra edasi lükkama, teaksid: alates esimesest märtsist võtab komisjon vanemate taotlusi vastu. Ärge jätke selle otsuse tegemist suvele, sest selleks ajaks peab juba kõik selge olema! Komisjon tuletab meile meelde, et lapsevanemate avaldusi võetakse vastu kuni 20. maini ja otsus tehakse 25. maiks. Hiljem laekunud avaldusi vaatab komisjon läbi ainult erandjuhtudel.

Kõikidel sügisel kooli minevate laste vanematel tuleb lapse koolimineku kohta otsus teha juba maikuu lõpuks ja teavitada sellest ka kooli, sest siis teavad koolid laste vastuvõtuks ettevalmistusi teha.

2.aprilli keskpäeval kajas Tartu vallamaja ligi seitsmekümne lapse vadistamisest ning kihinast. Nimelt toimus seal Friedrich Reinhold Kreutzwaldi 200.-le juubelile pühendatud lasteraamatupäev, mille korraldasid Vedu, Äksi ja Kõrveküla raamatukogud.

Märtsis toimusid maakonna koolides ja raamatukogudes kolm kunstivõistlust, mille raames joonistasid lapsed fantastilisi pilte peaaegu kõigist Kreutzwaldi raamatukangelastest, kirjutasid värvikaid jutukesi Kalevipoja kujuteldavatest seiklustest tänapäeval ning meisterdasid erinevatest materjalidest suuri ja väikesi Kalevipoja kujusid. Aktiivsematest koolidest ei saa nimetamata jätta Konguta Algkooli Kolkja, Kuuste, Kõrveküla ja Mehikoorma Põhikooli, Kallaste, Luunja, Rõngu ja Rannu Keskkooli,Elva ja Lähte Ühisgümnaasiumi. Konkurssidele laekus kokku 165 joonistust, 56 kirjatööd ja 10suuremat-väiksemat kuju. Võistlustöid hindas kunstiþürii skulptor Endel Taniloo juhtimisel, kirjatöid aitasid korraldajail lugeda ja analüüsida kolleegid teistest raamatukogudest. Valiku tegemine kujunes raskeks, sest nii häid töid polnud ?ürii silmad hulka aega näinud.

Kunstivõistluse “Kreutzwaldi muinasjutumaailm” võitjate sekka kuulus ka Stig Juhanson Kambja Põhikoolist

Jutuvõistluse “Kalevipoja seiklused tänapäeval” nooremas vanuseastmes sai auhinnalise koha Ardo Peda Kuuste Põhikoolist ning vanemas vanuseastmes kuulusid kõik auhinnakohad Kuuste kooli õpilastele: võitjateks kuulutati Lauri Kivimaa, Kristiina Schneeberg, Siim Voika.

2.aprilli kirjanduspäevale kutsuti kõigi loominguliste konkursside parimad. Kõigepealt tervitas uksel kokkutulnuid “Kullaketrajatest” tuttav Nõiamoor Merike Karolini esituses. Peale Kõrveküla raamatukogu juhataja Hele Ellermaa tervitussõnu jagunesid lapsed kahte rühma, viktoriiniküsimusi lahendama ja ettekannet kuulama. Kristi Metste Eesti Kirjandusmuuseumist tutvustas näitust ”Kreutzwaldi sajand” ning kõneles Kreutzwaldist, tema eelkäijatest ja kaasaegsetest ning juttu oli ka lauluisa loomingust. Kuulajatele esitati küsimusi, iga õige vastuse puhul loovutas moor magusat põskepistmist. Küsimused said kiiresti otsa, kommid õnneks veel mitte.

Samal ajal toimus volikogu saalis5.– 8.klassi õpilasele viktoriin, kus 21 julget last kontrollis oma teadmisi Kreutzwaldi elu ja loomingu teemadel. Küsimusi oli palju ning peamurdmist jagus terveks tunniks.

Päev jätkus kokkuvõtetega jutu- ning kunstivõistlusest. Ettekandmisele tulid parimad jutuvõistluse tööd, joonistusi ja pilte sai uudistada juba varem raamatukogu koridori seintel. Peale tõhusat kehakinnitust jätkus päev külalistega kaugemalt ja lähemalt. Tammistu näitetrupp esitas lühipildikese kilplaste elust, mis kõigile õpetuseks ja meeldetuletuseks sündis. Sooja vastuvõtu osaliseks sai tantsutrupi ”Variety” esitatud tants ”Kalevipoeg”. Edasi haaras ohjad jälle moor, kes esitas lastele ohtralt küsimusi ja oli sunnitud aina rohkem komme välja jagama. Miks sunnitud? Sest mooril oli lastega selline kokkulepe, et kui keegi vastust ei tea, siis saab tema kommi endale. Tuleb tunnistada, et kogu päeva jooksul sai moor vaid ühe kommi ja sellegi väikese nõidumise tulemusena.

Kui küsimused küsitud ja vastused käes, algas päeva põnevam osa – kuulutati välja võistluste tulemused.