Selles lehes:

Unipiha-ehmatusest Unipiha-armastuseni
"Ma ei liialda, kuid see tekitas meeldiva ðoki, kui sain teada, et mulle on antud Kambja valla teenetemärk," kirjeldab valla kõrgeima autasuga tunnustatud elupõline koolmeister Endla Salmistu oma tundeid. "Palju aastaid on möödunud sellest ajast, kui töötamise lõpetasin, kuid ka nüüd, minu eluõhtul peeti mind meeles, see on tõesti väga meeldiv ja liigutav."

Lapsed intervjueerisid ministrit ja vallavanemat
Jaanuari lõpus külastas Unipiha algkooli Siim Kallase valitsuse haridusminister Mailis Rand. Visiidi eesmärgiks oli soov tutvuda Tartu lähedal asuva väikekooli ja liitklassiliste algkoolide elu-olu ja probleemidega.

Vastsündinud vallakodanikud

Vallakassas tulusid ja kulusid 21,3 miljonit krooni
Kui Kambja vallavolikogu 27. veebruaril 2003 oma istungile kogunes, ootas rahvaasemikke vallamaja saalis meeldiv üllatus paremate töötingimuste näol. Volinikud võivad nüüdsest kahekohaliste laudade taga istudes varasemast mugavamalt tutvuda arutamiseks esitatud dokumentidega ning vajadusel märkmeid teha, kino- või teatrivaataja kombel tooliridadele sätitult olid neil selleks sootuks kasinamad võimalused.

Tänuavaldus
Juba 1996. aastast olen paljude võitluste kõrval pidanud väsimatut võitlust selle eest, et Kambja vallavolikogu liikmed ei istuks volikogu istungitel vallamaja saalis publiku seas justkui külateatri etendusel vaid istuksid publikust eraldi kahekaupa laudade taga ja saaksid korralikult teha oma vastutusrikast volinikutööd.
27. veebruari 2003. aasta volikogu istungil kroonis minu võitlust kauaoodatud edu! Suur tänu Kõigevägevamale, kes lõpuks ometi laskis oma tarkuse valguse paista nende peale, kes tahtsid volikogu liikmeid aegade lõpuni muretu publiku ossa jätta.
Kambja vallavolikogu liige Heiki Kortspärn. 27.02.03.

Vallavalitsuse tegevus 2003. aasta esimestel kuudel

Koolitöö käib käsikäes rõõmude ja muredega
Kevad on käes ja Kambja kooli õppuritel kolmveerand õppeaastast läbitud. Juba on alanud ka viimase veerandi töötihedad päevad.

E-kiri õpilasele Vabariigi presidendi kantseleist
Kambja kooli viienda klassi õpilane Liina Tiideberg, kes asetas 1998. aasta augustis koos toonase riigikogu liikme Arnold Rüütliga Kambja kooli uuele hoonele nurgakivi, saatis veebruaris president Arnold Rüütlile elektron-kirja. Kirja ajendiks oli mure, et uut koolimaja ikka veel ehitatakse.

Kambja Noortetuba Akvaarium

Kambja valijad eelistasid Rahvaliidu kandidaate

Riigikogu valimised ja Kambja vald
Kambja vallas on võimul Rahvaliit ja peaaegu pool häältest (547) antigi Rahvaliidu kandidaatidele.

Politseikroonika: veebruar - märts 2003

Kambja kiriku sisekujundusest
Märtsikuu esimesel pühapäeval pidasid Kambja kirikus nõu kiriku taastamistööde jätkumisest huvitatud. Teemaks oli seekord kiriku sisekujundus, eriti altariruumi ja kantslit puudutav. Sisearhitekt Liivi Ehman oli kaasa võtnud mitmeid kavandeid, millised ka arutelude aluseks võeti.

Küsimusi ja vastuseid Kambja kirikuelu teemadel

Märtsis toimus Tartu Praostkonna sinod
Palamuse pastoraadis toimus 20. märtsil EELK Tartu praostkonna käesoleva aasta sinodikoosolek. Lisaks vajalikele formaalsustele nagu majandusaruannete kuulamine - vastuvõtmine ning eelarve kinnitamine oli päevakorral praostkonna 2002. aasta aruande kuulamine ning analüüs, praosti ja abipraosti valimine jpm.

In memoriam

Kambja lumelinn 2003
Laupäeval, 22. veebruaril toimus Kambja lasteaia ja järve vahelisel alal noortetoa Akvaarium aktiivi korraldatud lumelinna ehitamine, kuhu olid oodatud kõik suured ja väikesed “ehitajad”.

EELK Kambja koguduse üritused aprillis 2003

Kambjast rühkis Pangodisse 34 suusahunti
8. veebruaril, Tartu Maratoni eelsel päeval, korraldas Kambja Spordihoone Pangodi- Kambja suusamatka. Matka pikkuseks oli traditsiooniliselt ca 12 km.

Kommunaalteenuste võlglased
Kommunaalteenuste võlglaste nimekiri seisuga 24.03.2003.

Kõige ilusamad vastlad
Kui vastlapäeval matemaatikatunni ajal Unipiha koolimaja akna taga kaks saanidega hobust peatusid, kõlas klassiruumis vali "hurraa".

Vistel, vastel, poisikene!
Vastlapäev on meie rahvakalendris üks populaarsemaid tähtpäevi, tema peamised traditsioonid on tänapäevani elavana püsinud.
Kambjat avastamas
Oma töös puutun ma kokku väga paljude valdade inimestega ja igas vallas on oma eripära ka kohalike inimeste iseloomus ja käitumises. Kambjat avastades olen kogenud, et siinne rahvas on eriti meeldiv ja osavõtlik. Nii olen kogenud kambjalaste poole pöördudes ridamisi meeldivaid üllatusi.

Juubilarid ja eakad sünnipäevalapsed aprillis

Valmis trükis Kambja valla vaatamisväärsustest
2003. aasta alguses valmis trükis Kambja valla vaatamisväärsustest, esimene omataoline üllitis, mis on suunatud eelkõige valda külastavatele turistidele.

Mõttetalgud Vana - Kuustes: "Millised võiksid olla meie külad viie aasta pärast?"
23. veebruaril istusid Kuuste koolis koos 19 kohalikku sädehinge. Analüüsiti olevat ja loodi tuleviku visioone. Tulevik tehti ilus.

Maidla piirkonna kolmele külale külavanem
8. veebruaril 2003 valiti Maidla piirkonna kolmele külale (Kõrkküla, Talvikese ja Sirvaku) üks külavanem.

Hea Kambja valla rahvas
Südamlik tänu, et Riigikogu valimistel just sellise valiku tegite. Kuigi ootasin ja lootsin head tulemust, oli teie nii suur usaldus mulle väga meeldiv üllatus.
Nüüd on juba minu kord sellele usaldusele Riigikogus tegudega vastata. Teie poolehoid annab mulle selleks kindla seljataguse.
Tublisid tegusid ja kena kestmist kogu valla rahvale, õnne igasse kodusse!
Kohtume kindlasti!
Teie Jaan Õunapuu

Tänuavaldus
Täname kõiki Kambja valla valijaid, kes andsid Riigikogu valimistel oma toetuse Rahvaliidu kandidaatidele.
Kambja rahvaliitlaste nimel
vallavanem Ivar Tedrema

Tänan oma toetajaid ja Kambja valijaid, kes andsid hääle Res Publicale, uute võitudeni!
Teie Tarmo Leinatamm

Tänuavaldus
Tahan tänada kõiki neid, kes hoolitsesid selle eest, et talvistel vallateedel lumerohkusele vaatamata liikuda sai.
Avaldan tänu Kambja vallavanem Ivar Tedremale, majandusnõunik Enno Soodlale ja OÜ Cambi juhataja Heiki Kortspärnale hea organiseerimistöö eest lumetõrjetööde läbiviimisel.
Suur tänu ka sellele noorele mehele kelle ülesandeks oli Pulli küla teede lahti lükkamine.
Südame tegi soojaks, kui pärast tuisust ööd leidsin, et tee ka minu koduni oli lahti lükatud ning Kambjasse tulekuks ei peagi sügavas lumes sumpama.
Veel kord suur tänu!
Erika Ärmpalu Pulli külast

Maasikataimede müük
Taimekaitse Inspektsiooni poolt kontrollitud taimmaterjal. Meristeemijärgne esimene põlvkond. Sordid: Kent, Bounty, Honeoye ja muud uuemad sordid. Tel: 05066788, E-mail: hortiteh@hot.ee

Repliik
Toimetus möönab, et toimetamise käigus võivad välisautorite kaastööd lüheneda ja kaotada osakese isikupärasest väljenduslaadist, kui see on vajalik lehe kui terviku seisukohalt.

"Ma ei liialda, kuid see tekitas meeldiva ðoki, kui sain teada, et mulle on antud Kambja valla teenetemärk," kirjeldab valla kõrgeima autasuga tunnustatud elupõline koolmeister Endla Salmistu oma tundeid. "Palju aastaid on möödunud sellest ajast, kui töötamise lõpetasin, kuid ka nüüd, minu eluõhtul peeti mind meeles, see on tõesti väga meeldiv ja liigutav."

Endla Salmistu nimetab oma argipäevade katekismuseks Tammsaare "Tõde ja õigust", milles kirjanik väljendab mõtet, et tee tööd, näe vaeva, siis tuleb ka armastus.

Ka Endla Salmistu Unipiha- armastus on tulnud läbi töö, vaeva ja katsumuste. Ehkki Unipiha kooli tööletulekust möödub sel sügisel juba 55 aastat, mäletab Endla Salmistu väga selgelt neid trööstituid olusid, kuhu ta koos õpetajast abikaasa Karliga endalegi ootamatult saabus.

"Saime töökoha Unipihale sõna otseses mõttes 5 minutit enne südaööd, 1948. aasta augusti viimastel päevadel, sest Reola koolis meile enam tööd ei jätkunud ja uut kohta oli vaja," meenutab Endla Salmistu. "Me polnud kunagi varem Unipihal käinud. Ütlesime autojuhile, et sõidame Pangodi järve äärde, seal peakski kool asuma."

Oli 31. augusti õhtu. Koolihoone, mida enne seda oli kasutatud juhusliku tööjõu elupaigaks, oli korratu, osaliselt puudusid lauad ja toolid, ringi sibas lutikaid ja prussakaid. "Esimesel ööl tuli tugev äikesehoog, pidime läbi lae tilkuva vee tõttu aset nihutama."

Endla Salmistu ei salga, et algul tahtsid nad abikaasaga esimesel võimalusel Unipihalt lahkuda, kuid õpilaste, lapsevanemate ja külarahva koostöövalmidus ja hea tahte sütitasid Salmistutes töörõõmu ning entusiasmi. Igapäevane töö hakkas tooma õnnestumisi ja kordaminekuid: külarahvas tõi pinke, kooli ümbrus sai korda, rajati kooliaed ja haljastus…

Kui Salmistud alustasid, oli Unipihas ligi 80 õpilast. Ajapikku õpilaste arv vähenes. Mõnel aastal oli töökoormust nõnda vähe, et riik kahele õpetajale palka ei maksnud ning õpetajatepaaril tuli läbi ajada ühe palgaga.

"Nõo kool küll pakkus, et annab mõned oma õpilastest meie kooli nimekirja, kuid meie sellega ei nõustunud," meenutab Endla Salmistu. "Kui selline asi oleks välja tulnud, oleks olnud see väga suur blamaaþ."

Kui uurida, mis imerohi päästis väikekooli sulgemisest, arvab Endla Salmistu, et see oli õppetöö hea tase. Vanal koolmeistril on hea meel, et tema tööperioodil ei pidanud avalik arvamus õpetaja nõudlikkust kuriteoks. "Meil oli kooliaed ja läbi suve käisid lapsed ühel päeval nädalas tööl. Nii mõnigi vanem ütles, et lapsel oleks ka kodus samasugust tööd, kuid keegi ei keelanud lastel kooliaeda tööle tulemist." Tänu kooliaiale oli Unipiha kool üks esimesi Eestis, kus hakati õpilastele sooja toitu pakkuma.

Aastakümnete jooksul pidasid Unipihal koolijuhatajaametit nii Endla kui Karl Salmistu. Ka kõik muud kohustused ja toimetused jagasid nad omavahel. Ja ehkki Endla Salmistu abikaasa Karl on lahkunud manalateele, kinnitab Endla, et oma hinges annab ta poole valla teenetemärgist abikaasale. "Karl oli mulle nii hea kolleeg kui abikaasa, kellega astusime ühte jalga ja vedasime ühte koormat, meil olid ühised arusaamad."

Viimastel aastatel on Endla Salmistu enda sõnutsi "rändlind", kes rändab talveks Unipihalt Keilasse poja juurde. Kevad toob Endla aga tagasi Unipihale, kus on möödunud ta tööd täis elu.

Jaanuari lõpus külastas Unipiha algkooli Siim Kallase valitsuse haridusminister Mailis Rand. Visiidi eesmärgiks oli soov tutvuda Tartu lähedal asuva väikekooli ja liitklassiliste algkoolide eluolu ja probleemidega.

Kui eelmise päeva emakeele tunnis kirjutasin tahvlile sõna minister ja seletasin lastele, et see tähendab ladina keeles rahva teenrit, lausus Tanel: „Ta peab siis mulle voodisse kohvi tooma.“

Alles pika seletamise tulemusena sai ta teada, et minister on küll rahva teener, kuid tema ülesandeks ei ole kohvi toomine igale soovijale ega tubade koristamine, vaid üle 200000 õppuri ja 30-40000 üliõpilase hea käekäigu eest hoolitsemine Eestis.

Haridusminister Mailis Rand küsimuste risttules

Kui ministri auto järgmisel päeval veerandtunnise hilinemisega kooli treppi vuras, venisid poiste näod pikaks. Kiiskava BMW asemel peatus koolimaja ees päevinäinud Volvo, kusagil polnud näha turskeid turvamehi ega reporterite välklampe. Pettumus suurenes veelgi, kui nähti, et koolimaja uksest astub koguka ja tähtsa mehe asemel sisse kleenuke noor naine.

Alles ministri intervjueerimise käigus, kus saadi teada, et Mailis Rannal olid esimesest klassist kuni ülikooli lõpuni välja tunnistusel ainult viied, poiste suhtumine ministrisse muutus.

„Mitte ainsatki kolme,“ ei suutnud Toomas (3.kl) kuuldut uskuda.

Laste küsimuste risttulele pidas Mailis Rand vapralt vastu. Intervjueerimise käigus saadi teada, et talle meeldib käia ujumas ja jõusaalis. Et ministriks õppida ülikoolis ei saa, pikki aastaid on ta tegelenud ka rahvatantsuga.

„Täna hommikul tõusin juba kell 6. Lugesin hästi palju pabereid. Mõned olid igavad, mõned huvitavad. Kirjutasin paljudele alla. Kell 7 vaatasin Hommiku TV-d ja lappasin läbi ajalehed. Siis jõin kohvi ja sõitsin Nõo Reaalgümnaasiumi. Nüüd olen siin,“ vastas Mailis Rand küsimusele, kuidas näeb välja tema tavaline tööpäev.

Vallavanem Ivar Tedrema klassi ees

Ministri visiidi veerandtunnine hilinemine andis võimaluse vallavanem Ivar Tedrema kaasahaaramiseks kodanikuõpetuse tundi.

Üks asi on lugeda õpikust sellest, mida teeb vallavolikogu ja vallavalitsus ning vallavanem. Teine, kui klassi ees seisab elus vallavanem ise.

Lisaks vallavanema ja vallavalitsuse tegemistele said lapsed teada ka seda, et Ivar Tedrema on harrastanud nooruses karaktertantsu, õppinud balletti, tegelenud korvpalliga. Et toitudest ei meeldi talle seenekaste. Balletiartisti Estonia või Vanemuise lavalaudadele Ivar Tedremast siiski ei saanud. Võlus hoopis tehnika. See viiski pärast keskkooli noormehe Eesti Põllumajandus akadeemiasse. Mõni aeg hiljem Kambja sovhoosi direktoriks ja sealt edasi vallavanemaks.

„Kogemust peab olema, et saada vallavanemaks,“ ütleb Ivar Tedrema klassi uksel ministrile vastu minnes.

Läinud sügisel pärast kohtumist Kambja volikokku pürgivate Rahvaliidu saadikukandidaatidega kirjutasid Unipiha lapsed oma emakeele vihikutesse, mida teeksid nemad Kambja vallavanemana.

"Laseksin ehitada selle kooli suuremaks, nii et siia mahuks 40 õpilast ja nelja klassi asemel oleks kuus," leidis Tanel (4.kl). "Lisaks sellele ehitaksin Pangodisse spordihoone ja järve äärde hüppetorni. Avaksin Pangodis internetipunkti. ja vallas söögi- ja magamistoa, kus kodutud saaksid süüa ja ööbida."

Steve (4.kl) ehitaks vallavanemana internaadi ja suure mitmekorruselise maja, kus vaesed saaksid elada ja töötada, suurendaks busside arvu Otepää-Tartu liinil.

Toomas (3.kl) ehitaks koolimaja juurde terviseraja, kus oleks palju ronimispaiku ja põnevaid onne.

Kristjan (3.kl) aitaks vaeseid ja peresid, kus on palju väikeseid lapsi.

Lembit Jakobson: "Ikka ja jälle tõden, et maalt pärit lapsed tajuvad teravamini sotsiaalset ebavõrdsust, mis kümne iseseisvusaasta jooksul Eestis on tekkinud. Vallavanemana tahavad nad kaasa aidata just vaesematest peredest pärinevate laste saatuste kujunemisele, mõtlevad nende inimeste peale, kes ühiskondliku korra muutuste käigus elu hammasrataste vahele on jäänud. Sellise tundliku sotsiaalse närvi olemasolu annab lootust, et suurte inimestena käituvad nad eetilisemalt kui paljud täiskasvanud praegu."
 
 

Kui Kambja vallavolikogu 27. veebruaril 2003 oma istungile kogunes, ootas rahvaasemikke vallamaja saalis meeldiv üllatus paremate töötingimuste näol. Volinikud võivad nüüdsest kahekohaliste laudade taga istudes varasemast mugavamalt tutvuda arutamiseks esitatud dokumentidega ning vajadusel märkmeid teha, kino- või teatrivaataja kombel tooliridadele sätitult olid neil selleks sootuks kasinamad võimalused.

Vallaeelarve teine lugemine

Vallaeelarve oli volikogus teisel lugemisel (teisisõnu: volikogu tutvus eelarvega teist korda). Volinikud kuulasid ära vallavalitsuse pearaamatupidaja Raili Kruuse ettekannet, esitasid täpsustavaid küsimusi ning otsustasid seejärel võtta vastu ja kinnitada Kambja valla 2003.aasta eelarve tulude osas summas 19,211731 miljonit krooni, finantseerimistehingute osas summas 2,167169 miljonit krooni ja kulude osas summas 21,378900 miljonit krooni. Vallavalitsusele anti õigus teha eelarves muudatusi kuluartiklite lõikes vastavalt vajadusele.

Kambja valla eelarve terviktekstiga on võimalik tutvuda valla koduleheküljel Internetis, loodetavasti jääb eelarve avaldamiseks ruumi ka aprillikuu vallalehes.

Rahvakohtuniku kandidaatide valimine

1998. aasta kevadtalvel linna- ja vallavolikogude poolt viieks aastaks valitud kohtukaasistujate volitused saavad ümber 30. aprillil 2003. Kohtute seaduse uue redaktsiooni järgi valitakse kohtukaasistujate asemele rahvakohtunikud.

Vallasekretär Reet Kiuru tutvustas vallavolinikele rahvakohtunike valimise korda. Seaduses on kehtestatud piirangud rahvakohtunikuna tegutsemise kestvusele (arvestatakse ka kohtukaasistujaks olemist), rahvakohtuniku volituste aeg on neli aastat. Kui kohtukaasistujad valiti linna- ja vallavolikogude poolt, siis rahvakohtunike osas saavad linna- ja vallavolikogud kandidaate esitada, lõpliku valiku nende seast teeb maakohtu juures tegutsev rahvakohtunike nimetamise komisjon, mille koosseisu iga omavalitsusüksus valib ühe esindaja.

Volikogu esimees Mati Luik palus volinikel esitada rahvakohtuniku kandidaadiks sobivaid isikuid. Varem peetud läbirääkimiste tulemusena tegi volikogu esimees ettepaneku nimetada rahvakohtuniku kandidaatideks Aimur Kruuse, Õie Köösel, Pille Tammelan ja Margus Paide. Volinik Harri Kolsar esitas Andres Voore kandidatuuri. Volikogu liige Heiki Kortspärn avaldas pahameelt, et volinikud said kandidaatide esitamise võimalusest teada alles volikogu istungil: "Kandidatuuri esitamiseks pean ma inimeselt enne nõusolekut küsima."

Salajasel hääletusel said Kambja vallast Tartu maakohtu rahvakohtuniku kandidaatideks Aimur Kruuse, Õie Köösel, Pille Tammelan, Margus Paide ja Andres Voore. Rahvakohtunike nimetamise komisjoni liikmeks valiti volikogu liige Mati Luik.

Kehtestatud planeeringute ülevaatamine

Seadus näeb ette, et linna- ja vallavolikogu uus koosseis peab läbi vaatama varem kehtestatud planeeringud.

Vallavalitsuse majandusnõunik Enno Soodla tutvustas volinikele Kambja aleviku planeeringut, majandusnõuniku sõnutsi tervet Kambja valda puudutavat planeeringut ei ole kehtestatud.

Volikogu otsustas jätta kehtima Kambja vallavolikogu 13.02.1996.a määrusega nr 4 kehtestatud Kambja aleviku 1991.a generaalplaani.

Valla koolide pedagoogide töötasustamise alused

Juhindudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse sätetest ja tuginedes Vabariigi Valitsuse 4.veebruari 2003.a määrusele nr 37 "Munitsipaalkoolide õpetajate ametijärkude palga alammäärade kehtestamine", kinnitas Kambja vallavolikogu Kambja valla koolide pedagoogide töötasustamise alused.

Kambja valla koolide pedagoogidele kinnitas volikogu alljärgnevad palga alammäärad:

noorempedagoog 5350 krooni;
pedagoog 5710 krooni;
vanempedagoog 6490 krooni;
pedagoog-metoodik 7870 krooni.

(Selgitusena olgu lisatud, et eelpoolnimetatud kuupalka makstakse õpetajale normkoormuse korral, ala- ja ülekoormus muudab palga suurust.)

Pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele vastava keskeriharidusega pedagoogi palgamäär on 15% madalam vastava ametijärgu kõrgharidusega pedagoogi palgamäärast.

Direktori palga alammäär on lähtudes õpilaste arvust koolis järgmine:

*alla 70 õpilase 6490 krooni;
*70-120 õpilast 6930 krooni;
*121-300 õpilast 8830 krooni.

Alla 70 õpilasega koolis arvatakse direktori vahetu õppetöö tema tööaja hulka nädalas sõltuvalt klassikomplektide koguarvust:

*20 tundi ühe klassikomplekti puhul;
*15 tundi kahe klassikomplekti puhul.

Direktori asetäitja õppe- ja kasvatusalal palga alammäär on 10-15% madalam vastava kooli direktori palga alammäärast.

Klassijuhataja ülesannete täitmise eest makstakse pedagoogile lisatasu 15% tema ametikoha palga alammäärast.

Direktoril on õigus määrata aastaeelarves töötasudeks ettenähtud summa piires:

*lisatasusid täiendavate tööülesannete täitmise ja nõutavast tulemuslikuma töö eest töölepingus sätestatud tingimustel;
*ühekordseid toetusi ja preemiaid põhimõtetel, mis on kooskõlastatud kooli hoolekogu ja õppenõukoguga.

Täiendavate tööülesannete täitmise ja nõutavast tulemuslikuma töö eest pedagoogile lisatasu maksmise määraks on kuni 50 protsenti tema ametijärgu palga alammäärast.

Kõikidele töötajatele ühesuguse põhimõtte alusel makstavaid ühekordseid toetusi ja preemiaid makstakse samal alusel ka direktorile.

Pedagoogide töötasustamise aluste arutelu käigus päris volinik Heiki Kortspärn vallavanem Ivar Tedremalt, kuidas mõista pedagoogidele nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasu maksmist. "Valla igas koolis on kindlasti õpetajaid, kes teevad tunduvalt rohkem, kui nende tööülesanded otseselt nõuavad, näiteks Anne Palumets Kuustes," vastas vallavanem. "Tegelikult pole meil tulemuspalga maksmiseks reaalset võimalust, vald suudab õpetajatele kindlustada vaid vabariigi valitsuse poolt kehtestatud alampalga."

Raha pedagoogidele palga maksmiseks eraldab riik nn õpilaste pearaha alusel. Paraku tuleb riigi rahast 170000 krooni puudu, et maksta Kambja valla kolme kooli õpetajatele palga alammäära järgi töötasu. Puudujäägi peab vald korvama oma eelarvest.

Kambja aleviku eksperimentaalse reoveepuhasti projekti kinnitamine

Juhindudes Kambja valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise eeskirja punktist 6, otsustas Kambja Vallavolikogu kinnitada Kambja aleviku eksperimentaalse reoveepuhasti ehitusprojekti, mida tutvustas volinikele vallavalitsuse majandusnõunik Enno Soodla.

2003. aasta kolmel esimesel kuul on vallavalitsus pidanud 7 istungit, millel anti 71 korraldust ja 1 määrus.

Korraldusi anti 8 õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamiseks, 5 maa kompenseerimiseks ja 10 maa ostueesõigusega erastamiseks;

Sotsiaalkomisjoni ettepanekul määrati hooldajad 10-le hooldust vajavale isikule.

Väljastati 3 kasutusluba hoonetele.

Kambja aleviku eksperimentaalse reoveepuhasti ehitamise riigihange otsustati korraldada avatud pakkumisena.

Väljastati 11 kauplemisluba ning 4 alkohoolse joogi jaemüügi luba.

Muudeti OÜ Palax Farm'ile väjaantud kauplemisluba ja kinnitati kohvikklubis "Jäägripesa" uueks kauplemisajaks iga päev kella 7.00 – 23.00.

Anti nõusolek väikeehitise püstitamiseks:

*Naisselts "Tilde" soovib püstitada lastele mänguväljaku Kambja alevikus.

*Kaatsi küla Pikanurme talu kõrvalhoone.

Määrusega kinnitati 2003. eelarve aasta kooli õpilaskoha tegevuskulu arvestuslikuks maksumuseks:

Kambja Põhikoolis 7 810 krooni

Kuuste Põhikoolis 14 928 krooni

Unipiha Algkoolis 17 508 krooni

Kambja Lasteaias on 2003. Eelarveaastal majanduskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulu arvestuslikuks maksumuseks ühe lapse kohta aastas 21 390 krooni.

Kevad on käes ja Kambja kooli õppuritel kolmveerand õppeaastast läbitud. Juba on alanud ka viimase veerandi töötihedad päevad.

Õpilased on olnud tublid nii koolitöös kui ka tunnivälises tegevuses. Üle 60 õpilase on õppeaasta jooksul igal veerandil näidanud suurepäraseid ainealaseid teadmisi, enamikul õpilastest on käitumine ja hoolsus hinnatud hindega hea ja väga hea.

Selle õppeaasta ainealased olümpiaadid ja konkursid on samuti juba toimunud. Ees on veel esimese kooliastme loodusainete üritus. Kambja kooli õpilased on pakkunud teistele koolidele tugevat konkurentsi ning saavutanud häid tulemusi, olgu siinjuures paljude seast nimetatud Margot Sepp, Maris Ilves, Kadri Maata, Liisa Maata, Kati Hiir, Mariann Rebane, Kaija Piller, Katriin Altement, tubli 5. klassi võistkond ajaloo ja matemaatika alasel võistlusel. Kiidusõnu väärivad kõik osalejad ja neid juhendanud õpetajad!

Neljas veerand on tõsiste katsumuste aeg: iga kooliastme lõpus (3., 6. ja 9. kl) toimuvad vabariiklikud tasemetööd (23.- 15.05), 7. ja 8. klassi üleminekueksamid eesti keeles, võõrkeeles ja matemaatikas (12.-23.05) ja muidugi IX klassi lõpueksamid (5.-16.05). Õppeaasta lõpeb 4. juunil, 9. klassi lõpupidu on 18.juunil.

Koolitöö käib käsikäes rõõmude ja muredega. Õpilaste, lapsevanemate ja õpetajate koostöö aitab probleemidest üle saada. Ka meie koolis on õpiraskustega õpilasi, kes väga erinevatel põhjustel (keskendumisraskused, tähelepanuhäired, laiskus, lugemisoskuse puudumine jne) pole suutnud ainekava materjali omandada. Lapsevanemana võtaksin kontakti õpetajaga, pöörduksin abi ja nõu saamiseks teiste spetsialistide poole, sest tahan, et minu lapsel läheks koolis hästi.

Õppetööd toetavad koolis väga paljud tegurid, olgu see siis vaba aja sisustamine, üritused, toitlustamine jne. Lõunatoiduga seoses (riigi ja valla raha otstarbekam kasutamine) on koolil lapsevanematele väga suur palve: kui õpilane puudub/jääb puuduma, tuleks kooli kindlasti teatada, et põhjendamatult ei kulutataks raha puudujatele toidu valmistamiseks.

Näide ühest koolipäevast: II vahetuses oli toidul 71 õpilast, söömas oli aga 53!

Iga kooli jaoks on aasta tähtsaim üritus sünnipäev, mis Kambja koolile on juba 316-nes. Sajandeid vana kool ootab lapsevanemaid, vilistlasi, endisi õpetajaid ja kõiki sõpru tähistama seda auväärset päeva 25. ja 26. aprillil. On võimalik külastada tunde, kuulata õpilaste konverentsiettekandeid, olla osaline aktusel ja kirikukontserdil, vaadata näitust.

Ilusat ja tegusat kevadet!

Kambja Põhikooli õppealajuhataja

Kambja kooli viienda klassi õpilane Liina Tiideberg, kes asetas 1998. aasta augustis koos toonase riigikogu liikme Arnold Rüütliga Kambja kooli uuele hoonele nurgakivi, saatis veebruaris president Arnold Rüütlile elektronkirja. Kirja ajendiks oli mure, et uut koolimaja ikka veel ehitatakse.

Vabariigi presidendi kantselei direktor Tarmo Mänd vastas Liina kirjale 11. märtsil.

Liina Tiideberg

Tiidekas@hot.ee

11. märts 2003 nr 2.6-8/K-566

Lugupeetud Liina Tiideberg

Vabariigi Presidendi ülesandel tänan 12. veebruaril k.a e-postiga saadetud kirja eest.

President on väga hästi kursis Kambja uue koolimaja valmimise probleemidega.

Viimati külastas ta koolimaja 12. veebruaril, oma Tartumaa visiidi käigus. Riigipeale valmistab uue koolimaja valmimise venimine suurt muret ja ta püüab koos vallajuhtidega aidata kaasa ehituse lõpetamisele.

Riigieelarvelisi vahendeid käsutab Vabariigi Valitsus ja Vabariigi President kavatseb koolimajade ehitamise küsimusi arutada valitsuse liikmetega.

Parimate soovidega
Tarmo Mänd
Direktor

Avatud E-R kell 13-21

Võimalus tulla koos sõpradega aega veetma, teed jooma, lauamänge või kaarte mängima, oma muusikat ja filme kaasa võtta, ise üritusi välja mõelda ja korraldada. Kohapeal lauamängud, video- ja teleri vaatamine, muusika kuulamine, internet, klaasimaali tegemine.

Laste multikapäev igal neljapäeval kell 13-16.

Noorte filmiõhtud igal neljapäeval ja reedel kell 16-21.

Tulemas: *noorte infopäevad Noortelt Noortele teemadel: *armastus ja seksuaalsuhted; *tervislik toitumine; *suitsetamine, alkohol, mõnuained-kuidas öelda EI; *stress, suhted koolis ja kodus, vägivald; *näo-, keha, käte-, jalgade ja juuksehooldus noorukitel. Läbiviijad: Arstiteadusüliõpilaste Selts, Tartu Noorte Nõustamiskeskuses, Tartu Iluravi Erakool. *keskkonnateadlikkuse infopäevad Kambja Noortetoas ja Tartu Loodusmajas * matkad, ekskursioon Endla looduskaitsealale

Täpsem info kuulutustelt, küsimused palun saata aadressil: zznoortekas@hot.ee

Riigikogu uue koosseisu liikmeid käis valimas 1119 Kambja valla elanikku ehk 60,2% valimisnimekirjadesse kantud isikuist (kogu Eestis hääletas 58, 24% valijaist).

Erakondade ja kandidaatide "häältesaak" Kambja vallas:

Eesti Keskerakond (kokku 158 toetajat): Marika Tuus 106, Mailis Rand 21, Kalle Mihkels 21, Heldur Jõgioja 3, Taavi Aas 2, Viktor Nukka 1, Peeter Laasik 4, Aivar Kaldjärv 0, Enn Siska 0, Riho Laanes 0.

Rahvaerakond Mõõdukad (43 toetajat): Enn Tarto 20, Meelis Paavel 4, Helgi Andre 3, Rainis Ruusamäe 14, Jüri Morozov 1, Märt Jallakas 0, Raivo Vadi 0, Rein Kolk 1, Jüri Müntel 0, Uno Kiisholts 0.

Eestimaa Rahvaliit (547 toetajat): Villu Reiljan 108, Jaan Õunapuu 371, Margi Ein 2, Esta Tamm 5, Mai Treial 43, Koit Prants 5, Merike Toomas 3, Mati Kepp 3, Jaan Sõrra 3, Andu Tõrva 4.

Erakond Isamaaliit (38 toetajat): Ants Paju 14, Joel Luhamets 14, Kalle Jürgenson 8, Jüri Tomson 1, Aare Anderson 1, Taisto Liivandi 0, Tiit Hilpus 0, Anneli Korela 0, Kalle Piiskoppel 0, Viivi Tuhkanen 0.

Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei (1 toetaja): Kalju Hermann 1.

Eestimaa Ühendatud Rahvapartei (2 toetajat): Aleksei Zõbin 0, Aleksandr Ventðikov 0, Gennadi Sõðtðikov 2, Jakov Ðlenduhhov 0, Olga Kereketkina 0, Leonti Kromonov 0, Vjatðeslav Krivoðei 0, Aleksandr Kuptðenkov 0, Artur Politanov 0.

Eesti Reformierakond (107 toetajat): Toomas Tein 73, Igor Gräzin 20, Viktor Svjatõðev 0, Urmas Kruuse 0, Mart Joosep 1, Hillar Hänilane 1, Pavel Kostromin 1, Tiit Tamm 6, Katrin Saar 4, Uno Ainsoo 1.

Ühendus Vabariigi Eest - Res Publica (219 toetajat): Tarmo Leinatamm 137, Kalev Vapper 15, Urmas Tartes 34, Kaja Kivi 1, Anti Orav 3, Väino Tuhkanen 0, Ain Saviauk 1, Silvi-Silja Koemets 3, Aivar Pintsaar 13, Jaan Elgula 12.

Eesti Kristlik Rahvapartei (1 toetaja): Taavi Palm 1.

Eesti Iseseisvuspartei (3 toetajat): Kalev Külv 3, Aivo Porkon 0.

Vene Erakond Eestis (0 toetajat): Nikolai Maspanov 0.

Kambja vallas on võimul Rahvaliit ja peaaegu pool häältest (547) antigi Rahvaliidu kandidaatidele.

Nurisemiseks justkui polegi põhjust. Tõsi ta on. Pealtnäha. Lähemal vaatlusel on muretsemist küll. Res Publica kogus 219 häält. Üllatavalt palju. Olgu peale, - need hääletajad tegid panuse "uuele poliitikale" ja siin pole turtsuda midagi. Pehmelt öeldes hämmastav oli aga see, kellele need hääled anti!

Kas kujutas keegi ette, kuidas parteid oma koosolekutel Riigikogusse kandideerijaid ja nende kandideerimiskohti (valimisringkondi) paika panid? Loomulikult oli kõige etem kandideerida Tallinnas, kuid seda said teha vaid "parimatest parimad". Ülejäänud (tallinlased) kupatati maakondadesse, kuna ammu oli teada, et maainimene hindab eriti kõrgelt tuntud telenägusid a la kingsepp Johannes.

Oma valimiseelses kirjutises hoiatasin vallarahvast erikasalumäelike häältepüüdjate eest. Nagu näha, jäin hüüdja hääleks kõrbes. Erika Salumäe tunnustuseks olgu aga öeldud, et seekordsetel valimistel ta enam ei nõustunud partei käsul väljaspool Tallinnat kandideerima ja astus parteist välja...

Keskerakonna poolt anti Kambja vallas158 häält ja Reformierakonna poolt 107. Ülejäänud said tunduvalt vähem.

Jah, Kambja vallas on võimul peamiselt maarahva huve esindav Rahvaliit. Kas võib öelda, et pooled hääletajatest on Kambja vallajuhtide tööga rahul, kuid teine pool ei ole? Võib ja ei või. Mingi signaal on see kindlasti.

Tõenäoliselt tuleb Eesti riigis võimule nn. kolme R-i valitsuskoalitsioon (Res Publica, Reformierakond ja Rahvaliit). Usun, et kõik hääletajad jälgivad huviga, kui suurt tulu Eesti riigile ja Kambja valla rahvale sellest kolmikliidust tõuseb.

Ja häda meile kõigile, kui tulu ei tõuse!

9. veebruaril varastati Kambja vallas Rebase külas lukustamata sõiduautost käekott asjadega.

Ööl vastu 5. märtsi murti sisse Kambja alevikus asuva osaühingu tootmishoonesse ning varastati neli rullnaela püstolit. Kahju 40 000 krooni. Isikutel, kellele on pakutud müüa või kes omavad infot varastatud püstolite kohta, palutakse vastuvõtuaegadel T ja N kell 9-11 helistada kohalikule konstaablile telefonil 416-247 või tööpäevadel jätta informatsioon telefonile 415-440. Anonüümsus tagatakse.

Ajavahemikul 4. märtsi õhtu kuni 6. märtsi hommik varastati Kammeri erikooli ruumist mobiiltelefon Nokia 3310.

Politseile on laekunud kaebusi selle kohta, et Reola raudteejaama majas rikuvad noorukid avalikku korda. Konstaabel on siiani piirdunud suulise hoiatusega, kuid edaspidi tuleb õiguserikkujatel vastust anda alaealiste komisjonis.

Märtsikuu esimesel pühapäeval pidasid Kambja kirikus nõu kiriku taastamistööde jätkumisest huvitatud. Teemaks oli seekord kiriku sise-kujundus, eriti altariruumi ja kantslit puudutav. Sisearhitekt Liivi Ehman oli kaasa võtnud mitmeid kavandeid, millised ka arutelude aluseks võeti.

„Vana-“ või „uut moodi“?

Esimesena tõstatus altariruumi kujunduse osas küsimus, kas õpetaja peaks jumalateenistusel teenima altarilaua ees või selle taga ehk, nagu küsimus tõstatati, „vana-“ või „uut moodi“. Tegelikult on mõlemad variandid ajaloolised, kuigi Eestis oleme enam harjunud sellega, et õpetaja altari ees teenides kord näoga rahva, kord altari poole on. Samas on teine variant üha enam rakendust leidmas kirikutes üle kogu maailma. Rooma-Katoliku kirikus on Vatikani II kirikukogu järel möödunud sajandi keskpaigast võetud suund n.ö. „altarile kesk kogudust“ ning sedasama kinnitab ka Eesti luterliku kiriku Liturgilise Komisjoni koostatud juhend altari kohta:

„(1) Jumalateenistuse ruumi keskseks kohaks on altar. Altar on Jumala kohaloleku ja palve sümbol. Eelkõige on altar armulaua laud.

(2) Tänapäeva jumalateenistusteoloogia pürib ruumi mitmekesisema ja sujuvama kasutamise poole. Altarilaud soovitatakse paigutada kirikus nii, et vaimulik saab seista selle taga, nagu vanakirikus. Juba Martin Luther soovitanud, et preester juhiks missat näoga koguduse poole, et missal ühise osalemise iseloom saaks selgelt väljenduda. Nii ei ole vaimulik enam kui koguduse ja Jumala vahel tegutsev ametimees. Jeesus seadis armulaua koos oma jüngritega ümber laua kogunedes ja näoga teiste poole olles. Ka kogudus osaleb armulaual ümber altarilaua.

(3) Selleks on võimalik senised altarilauad nihutada altariseinast ettepoole, et vaimulik sinna taha seisma mahub."

Teine vaateviis ütleb, et küsimus pole mitte vaimuliku suunatuses rahva suhtes, vaid milleski muus - ja nimelt selles, mida väljendab hiljemalt 3. sajandil kinnistunud idasuunalisuse põhimõte kirikuehituses. Tegelikult on pühakodade idasuunalisus vanem kui kristlus – kirik on selle tava pärinud juudi sünagoogilt, mis oli traditsiooniliselt suunatud Jeruusalemma templi poole – viimast mõisteti kui Jumala sümboolset asupaika. Kristlik sümboolika vaatab itta kui päikesetõusu poole tuletades meelde Jeesuse sõnu: “Mina olen maailma valgus. Kes järgneb mulle, ei käi pimeduses, vaid tal on elu valgus.” (Jh. 8:12) Seepärast ei ole ka jõulupüha asjata talvisel pööripäeval. Palmipuudepühal sisenes Jeesus Jeruusalemma templisse idavärava (Kuldse ehk Ilusa värava) kaudu. Vana legendi kohaselt saabub Messias tagasi tulles sama värava kaudu – seepärast lasid moslemid selle värava igaks juhuks kinni müürida. Jeesus räägib ülestõusnud ja kirgastatud Inimese Poja tagasitulemisest idast, öeldes: “Otsekui välk sähvatab idast ja paistab läände, nõnda on Inimese Poja tulemine.” (Mt. 24:27) Juutide templis piserdas ülempreester verd lepituskaane peale idasuunaliselt (vt 3. Ms 16:13 jj). Kirikuisa Origines (+253/254) kirjutab selle kohta: “Seda, et ülempreester piserdab verd ida suunas, ära pea tähtsusetuks! Lepitus tuleb idast. Sest sealt tuleb mees, ... kes on vahemees Jumala ja inimeste vahel. Sellest lähtub sinu jaoks nõue vaadata ikka itta, kust tõuseb õiguse päike, kus sünnib alati uus valgus, et sa ei peaks iialgi käima varjus. Siis ei üllata viimnepäev sind pimedas.” Tõusev päike – ja koos sellega ida – on elu, Kristuse ja Jumala igivana sümbol, samal ajal kui lääs on sümboliseerinud allakäiku, pimedust, surma, kuradit ja deemoneid. Just seetõttu olid vanad kirikud suunatud itta ja neil oli idaküljes aken, mis gooti ajajärgul omandas lausa hiiglaslikud mõõtmed. Päike pidi igal hommikul meenutama usklikele Kristust, tõelist päikest, kes on hävitanud surma. Kui kristlane vaatab palvetades itta, näitab see, et ta ootab sealt Päästjat. Igatsus lõpliku lunastuse järele Kristuse tulemisel paneb kristlased itta vaatama. Traditsioonilises armulaualiturgias väljendatakse seda igatsust sõnadega: “Issand, me kuulutame Sinu surma ja tunnistame Sinu ülestõusmist, kuni Sa tuled oma kirkuses!” Püha Augustinus ütleb: “Kui me tõuseme palveks, pöörame end ida poole, kust tõuseb taevas ... Me pöördume itta mitte sellepärast, et Jumal oleks seal ja oleks teised maailma paigad hüljanud, vaid et oma vaimu manitseda end Jumala poole pöörduma.”

Nõnda siis viitab kiriku idasuunaline jumalateenistus keskendumisele Jumalale maise ja inimliku asemel. “Mõtelge sellele, mis on ülal, mitte sellele, mis on maa peal!” manitseb püha Paulus (Kl. 3:2)

Arutelul osalenud koguduseliikmed ja külalised pooldasid ülekaalikalt viimatikirjeldatud, ehk siis rangelt idasuunalisuse põhimõtet järgivat varianti. Samas on teada, et koguduse praegune hooldajaõpetaja, Tartu praostkonna praosti kohusetäitja ning EELK Usuteaduse Instituudi liturgikaõppejõud Peeter Paenurm on seisukohal, et „21. sajandil pole mõtet ehitada keskaegsete kommete järgi“, nii et arutelud jätkuvad.

Kuidas siis...

Kui siiski jäädakse idasuunalisuse põhimõtte juurde, saab altarilaud nihutatud altariruumi tagaossa, umbes sinna, kus ta kirikus praegugi. Otse tema taha jääb altarimaali asendama helesinist tooni matt klaas, millele kinnitub praegu aknaorvas asuv skulptor Endel Taniloo poolt kingitud krutsifiks. Klaasi äärtesse tulevad väikesed valgustid, mis ka hämaras ruumis aitavad esile tuua krutsifiksi keskse koha altari juures. Altarilauast veidi ettepoole tuleb poolkaare kujuline altartikaar põlvitamiseks armulaua vastuvõtmisel. Kaare põlvituspingi kõrguse osas otsustati malli võtta Tartu Peetri ja Pauluse kirikutest. Nõnda siis hakatakse armulauda jagama mitte enam pingiridade ees väljaspool kooriruumi, vaid kohe altari juures. Selline armulauale tulek kannab endas sümbolit tõusmisest Jumalale vastu.

Kantsel saab asuma kirikuliste poolt nähtuna kooriruumi vasakus nurgas. Kantslisse pääseb otse kooriruumist treppi mööda.

Altariruumi põrandat hakkab katma kiviparkett.

Sellised plaanid on siis kavva võetud. Jumala ja abivalmis inimeste abiga loodame töödega peagi ka algust teha. Kirikusse on aga põhjust tulla varemgi. Lisaks jumalateenistustele ja talitustele on juba praegu võimalik imetleda ka aastaid vallamaja laos seisnud orelit, mille n.ö. rekvisiidid kenasti paika on pandud ja üles rõdule vaadates võibki tunduda, et orel on paigas. Hiljemalt k.a. suvel saab seegi loodetavasti tõelisuseks.

Altari joonistega on võimalik tutvuda koguduse koduleheküljel.

Kambja kiriku taastamistöid saab majanduslikult toetada kasutades EELK Kambja koguduse eriarvet Eesti Ühispangas 10220006249017.

EELK Kambja Kogudus:

Männi 9-25, 62001 Kambja, Tartumaa

e-post kambja@eelk.ee, telefon (07) 416 388, GSM 052 96 049

Kui suur on koguduse liikmemaks?

EELK-s ei olegi sellist asja nagu liikmemaks (vastandina näiteks Skandi-naaviamaade või Saksamaa kirikutele, kus liikmemaksu kogub suisa riiklik maksuamet), küll aga on võimalus kogudust annetustega toetada. Täieõiguslik (st ka koguduse juhtorganite valimisel kandideerimis- ja hääleõiguslik) on see ristitud ja konfirmeeritud inimene, kes viimase aasta jooksul on osalenud vähemalt korra armulaual ning teinud vähemalt ühe nimelise liikmeannetuse. Just viimasele viidatakse rahvasuus sageli kui liikmemaksule.

Liikmeannetuse suurus on vabatahtlik, samas aga tuleks annetades meeles pidada, et just sellistest annetustest makstakse kiriku ja koguduse kantselei elektriarved (talvel elektrikütte tõttu isegi üle 1000 krooni kuus), töötegijate (Kambjas jutlustaja ning organisti) palgad, kantselei kommunaalmaksed (pea kaheksasada krooni kuus), kogudusetööks vajaliku autokütuse eest jpm. Lisaks tuleb kogudusel iga liikmeannetaja kohta sõltumata tema annetatud summa suurusest tasuda kiriku keskasutustele nende töö toetamiseks pea nelikümmend krooni aastas, nii et näiteks sajakrooniselt annetuselt jääb kogudusele vaid 60 krooni.

Ütlematagi on selge, et kui kogudusel on veidi alla kahesaja liikmeannetaja ning igaühelt laekuks vaid 60 krooni, oleks kogudus varsti pankrotis, eriti nüüd, mil ka välisabi maailmamajanduse raskete aegade tõttu jooksvateks kulutusteks kokku kuivamas on. Erinevad kirikud on sellele probleemile leidnud erinevaid lahendusi. Alles mõni päev tagasi kuulsin, et Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikus võetakse näiteks lapse ristimise eest vähemalt tuhat krooni. Mitmed vabakogudused on sisse seadnud vanatestamentliku kümnise nõude (ehk siis üks kümnendik inimese sissetulekutest annetatakse kogudusele) ja see toimib päris hästi. EELK-s kui oma liikmetele küllalti palju vabadust jätvas kirikus on kehtestatud soovituslik liikmeannetuse summa: vähemalt 1% aastasest sissetulekust. 1000 kroonise kuusissetuleku juures on see aastas 120 krooni, 5000.- puhul 600.- jne. Ilmselt mugavam on seda tasuda osade kaupa vastavalt võimalustele. Üha enam leiab kasutamist igakuine püsimaksekorraldus pangas (koguduse arveldusarvele nr 221011547001 Hansapangas).

Ehkki kirik tegeleb esmajoones vaimsete väärtustega, on meie ajalikus ja materiaalses maailmas ka sellise töö efektiivseks tegemiseks vaja finantsvahendeid. Seda eriti siis, kui tahame senisest paremini teenida ka Kambja alevikust väljaspool elavaid inimesi.

Kust saada värskeimat teavet koguduses toimuva kohta?

Operatiivseim info on leitav koguduse koduleheküljelt Internetis aadressil http://www.eelk.ee/kambja, samuti on võimalik lisada end koguduse postiloendisse (registreerumisjuhised juba viidatud leheküljel), mille kaudu uudised ja päevakajalised sõnumid kiirelt ja mugavalt teie postkasti jõuavad.

Endiselt on teated ka kiriku- ning teistel avalikel teadetetahvlitel.

Küsimustele vastas

Palamuse pastoraadis toimus 20. märtsil EELK Tartu praostkonna käesoleva aasta sinodikoosolek. Lisaks vajalikele formaalsustele nagu majandusaruannete kuulamine - vastuvõtmine ning eelarve kinnitamine oli päevakorral praostkonna 2002. aasta aruande kuulamine ning analüüs, praosti ja abipraosti valimine jpm.

Eelmisel aastal oli Tartu praostkonna 20 koguduses kokku koguduse liikmeannetuse tasumisega aktiivsust üles näidanud inimesi 4918, mis on 107 inimese võrra vähem kui ülemöödunud aastal. Eriliste sündmustena märgiti koguduste poolt ära Tartu Pauluse kiriku tiibhoones avatud kristliku kirjanduse ja sümboolika kaupluse avamist, Vara koguduse noortekoori CD ilmumist, 2 ameeriklaste grupi (vabatahtlikke) töölaagreid Kursis, kirikubussi käimapanekut Äksis, Kambja kiriku tornikellade pühitsemist jpm. Koguduste olukord on eri paikades väga erinev. Suurte majandusraskustega võitlevad linnadest kaugemal asuvad kogudused. Eriti teravalt tõi selle probleemi välja Mustvee koguduse õpetaja Eenok Haamer: “Mõnele võivad tunduda pisikesed kogudused tähtsusetutena, sest neist ei olenevat midagi Eestimaal. Kuid see rahvas sureb koos nende koguduste suremisega. Sellepärast tulebki teha kõik meist olenev pisikeste koguduste ellujäämiseks.”

Praosti ja abipraosti ametiaeg EELK-s on praeguste seaduste järgi 4 aastat. Sel aastal oli jällegi kord prosti ja abipraosti valimiseks. EELK põhikirja kohaselt valitakse praost ja abipraost praostkonna õpetajate hulgast. Praostiks võib valida õpetaja, kes vähemalt 10 aastat on olnud õpetajana EELK teenistuses ja on vähemalt 35 aastat vana. Neile nõuetele vastavad Tatru praostkonnas ainult kaks õpetajat: õp Joel Luhamets ning õp dr Kalle Kasemaa. Kandidaadiks seati sinodisaadikute poolt üles praegune praost, hetkel Kanadas sabatiaastat pidav Joel Luhamets, kes oli ka teatanud kandideerimisega nõustumisest. 30 poolt ja 1 vastuhäälega osutuski ta tagasivalituks.

Abipraostiks võib EELK põhikirja kohaselt valida õpetaja, kes on vähemalt 5 aastat olnud õpetajana EELK teenistuses ja on vähemalt 30 aastat vana. Neile nõuetele vastavaid õpetajaid oli küll rohkem, kuid kuna ka senise abipraosti õp Peeter Paenurme tööga rahul oldi, esitatigi ainsa kandidaadina abipraosti valimistele tema. 21 poolt ja 10 vastuhäälegi osutus tagasivalituks ka tema. Need kaks meest on – kui Jumal lubab – järgmised 4 aastat Tartu Praostkonna elu juhtimas.

Kohapeal algatatud küsimuste osas kõneles praostkonna vikaardiakon Mika Tuovinen plaanist korraldada 2004. aasta kevadel kogu praostkonda hõlmav misjoniüritus pealkirja all “Missio Tartumaa 2004”. Peakõnelejaks on oodata tuntud soomlasest evangelisti praost Kalevi Lehtineni. Ürituse korraldamiseks otsustati moodustada toimkond mille liikmekandidaate on aega tõstatada kuni 10. aprillini. Toomas Nigola tutvustas juulis Pilistveres toimuvaid kiriku noortepäevi ning õp Jaan Nuga andis aru sellest, kuidas edeneb plaan palgata praostkonna raamatupidamisega hädas olevatele kogudustele ühine raamatupidaja. Selgus, et sobiv kandidaat on leitud ja läbirääkimised käivad. Saame näha...

In memoriam

Laupäeval, 22. veebruaril toimus Kambja lasteaia ja järve vahelisel alal noortetoa Akvaarium aktiivi korraldatud lumelinna ehitamine, kuhu olid oodatud kõik suured ja väikesed “ehitajad”.

Hoolimata tuulisevõitu ilmast kogunes lumelinna ehitamisest huvitatud lapsi, noori (ja täiskasvanuidki) nii palju, et kokku sai neid 12 meeskonda. Vanusegrupid, milles rammu hakati katsuma, olid järgmised: mudilased (0-6- aastased koos vanematega), 1.-4. klass, 5.-9.klass ja noored alates 10.klassist. Virgemad olid ka abivahendeid kaasa võtnud ning nii mõnigi võistkond teadis juba nimesid registreerides, mis nende käte all valmima hakkab. Kuid mõnelgi juhul selgus, et fantaasia oli olnud ehk liiga lennukas ja seetõttu muudeti nii töö käiku kui nime. Mõningal määral tegi kujude ehitamise raskeks lumi, mis ei jäänud hästi kokku. Sel puhul oli aga suureks abiks päästeteenistuse auto, kust agaralt vett tassiti.

Peale mitmetunnist töörügamist, mida saatis tujutõstev muusika, said kõik osavõtjad keha kinnitada tee ja saiakestega. Kuuma teed jagus lahedasti ka pealtvaatajatele, kes said oma panuse anda hääletades kõige rohkem meeldinud kuju poolt. Selleks osutus täiskasvanutest koosneva meeskonna Asotsiaalse Töötutepartei töö “Unistus” lebavast mehest.

Mõne sõnaga võistlustöödest

Pärast tööde valmimist hakkas tähtis hindamise osa. Þürii rollis olid Lembit Jakobson, Ulvi Unt ning Paavo Soodla, kes kõik vapralt linnaku kerkimist algusest lõpuni jälgisid. Hinnati idee originaalsust, teostust ja töö kasutusvõimalusi. Ning peagi oli käes hetk, mida kõik meeskonnad külma trotsides ootasid - autasustamine. Mudilaste grupis sai esikoha võistkond Kellad oma töö eest “Soli Deo Gloria”. Meeskonna koosseisu tuumaks olid Gabriel Mälton ja Gerli Tumm, kes küll autasustamise ajaks lõunast mudilaseund magama viidi. Kuid abiliikmed Ellen Mälton, Karin Kadak, Teele Nigola, Katre Kriisa, Marleen Leib, Merlin Elser ja Mart Ilves viisid töö võiduka lõpuni. 1.-4. vanuseklassis võitis meeskonna A-Rühm töö “Maja”. Meeskonda kuulusid: Kristjan Käärik, Aivo Koppel, Heljar Uus, Taiko Kondike, Marek Tammeorg, Marko Tammeorg. Selle vanuseklassi teiseks jäi napilt meeskond Kooliaegsed, kes aga olid sel päeval kuulsad oma töö kiire lõpuleviimisega ja seda läbi tihedate vaidluste! “Lumeonni” said valmis Merje Aavik, Sandra Palk, Maigi-Ly Kõll, Liis Erlich, Kristjan Roos, Ivika Peterson.

5.-9.klasside meeskondade vahel oli konkurents tihe: viiest võistkonnast tuli parimaks meeskond Griffendorf tööga “Saladuste Kamber”. Ehitajateks Henri Zeigo, Janno Välja ja Heikki Zeigo. See töö oli ka järgmistel päevadel laste seas populaarseim mängupaik, kuna ta pakkus nimele vääriliselt põnevaid käike. Samas klassis olid huvitavad ka teiste meeskondade tööd, nii Parmude “Juhtub”, Funny –Bunny “Vulkaan”, Power Big`i “Imeolend”, kui A-Team`i “ Eriline Ussike”.

Vanuseklass noored alates 10. klassist oli esindatud kolme ja poole tööga, kuna Ehitajate töö pidi nende sõnul ajaviiteks-käeproovimiseks tehtud olema (huvitav kokkusattumus!) Igal juhul ei lasknud nad oma tööd þüriil hinnata ja jäid seega tahtmatult neljandaks. Esikoha pani taskusse (põske) sel päeval kõige kauem eemal arupidavpealtvaatav seltskond Asotsiaalne Töötutepartei oma tööga “Unistus”. Partei, koosseisus Erki Mõisa, Heigo Mägi, Silver Sepp ja Priit Kiuru lamav mehekolakas meenutas kõige rohkem Lutikalossi laiskvorsti lavastusest “Üle Linna Vinski”. Või tundus see ainult nii? Kommentaarid ja parandused lubatud. Teiseks tuli meeskond Ice Maker tööga “Ice House” ja kolmandaks Üks Teist tööga “???”.

Auhinnaks kirjadega tort

Kõik esikoha pälvinud meeskonnad said auhinnaks tordid päevakohaste kirjadega “Kambja lumelinn 2003”, teised meeskonnad rosinakringlid. Loodan, et pettuma ei pidanud keegi, sest väikese meeneta ei jäänud ükski osaleja.

Rõõmsatelt nägudelt oli näha, et selle päeva eesmärk – huvitavalt ja lõbusalt aega veeta, oli korda läinud.

Suur tänu: Kambja Vallavalitsus ja Ivar Tedrema, Heiki Kortspärn, Mati Helstein, OÜ Maa ja Mets, Paavo Soodla, Andrus Suits, Raimond Käsi, Jüri Toomiste, Kairi Keskpalu, Katrin Peterson.

Aitäh ka tublile korraldusmeeskonnale: Kuido, Kaido, Stig, Paul, Liisa, Sandra, Kaisi, Kaija, Mart.

Nautige veel talve kuniks seda on, ning hoidke hing avatuna saabuvale kevadele!

Noortetoa projektijuht

Harilikul ajal:

Jumalateenistused kirikus pühapäeviti algusega kell 11.00

Õhtupalvused kantseleis esmaspäeviti algusega kell 19.30

Lasteansambli proovid kiriku käärkambris reedeti algusega kell 15.00

Erisündmused ja kirikupühad:

Palmipuudepüha ning jutlustaja Toomas Nigola diakoniks ordineerimise armulauaga jumalateenistus toimub kirikus 13. aprillil algusega kell 11.00. Teenivad peapiiskop Jaan Kiivit, Tartu praostkonna praosti kt Peeter Paenurm, vanglate peakaplan õp Igor Miller ning T. Nigola.

Suure Neljapäeva õhtupalvus kiriku käärkambris 17. aprillil algusega kell 18.00.

Suure Reede jumalateenistus kiriku käärkambris 18. aprillil algusega kell 11.00.

Kristuse ülestõusmispüha jumalateenistus armulauaga toimub kirikus 20. aprillil algusega kell 11.00.

8. veebruaril, Tartu Maratoni eelsel päeval, korraldas Kambja Spordihoone Pangodi- Kambja suusamatka. Matka pikkuseks oli traditsiooniliselt ca 12 km.

Viimaks oli piisavalt talveilma, et matk korralikult toimuda saaks – eelmisel aastal olime sunnitud matka ebasobivate ilmastikuolude tõttu ära jätma. Sel aastal probleeme ei esinenud ning suusatamiseks oli igati sobiv mõõdukate miinuskraadidega ilm. Kuna lumi oli küllaltki pehme ja kohev, siis ei saanud ainult jäljerauaga suusarada sisse ajada. Kuid buraaniga sisseõidetud rada võimaldas küllaltki korralikku suusatamist.

Matkal osales 34 suusahunti, kellest noorim oli 7-aastane Martin-Johannes Liba. Võidumehel Rauno Lintsil kulus raja läbimiseks 1 tund ja 5 minutit.

Et võistluse korraldajate eesmärgiks on saavutada suurem sõitjate hulk, püütakse tagada kõigile võrdsed auhinna saamise võimalused. Seetõttu enamus auhindu loositi kõigi osavõtjate vahel. Toetuse eest täname Neeme Erkmaad, Jüri Toomistet, Heino Kiudmad, Kambja Tanklat.

Osalejate nimekiri: Rauno Lints, Lehar Kudu, Liisi Roos, Esta Palu, Mihkel Palk, Anne Välja, Tarmo Kiuru, Assar Luha, Margus Siimo, Katri Härmoja, Taivo Prants, Reemo Kappet, Rein Härmoja, Aivi Paumets, Rünno Appleine, Evelin Suits, Tanel Altement, Eve Arg, Marko Kondike, Jaan Murumets, Margot Sepp, Kristjan Arg, Getter Käsi, Elger Sepp, Janno Välja, Jaanus Aavik, Aivo Koppel, Virco Hermann, Olger Sepp, Tauri Tartes, Kim Brett, Martin-Johannes Liba, Enn Liba.
 

Kui vastlapäeval matemaatikatunni ajal Unipiha koolimaja akna taga kaks saanidega hobust peatusid, kõlas klassiruumis vali "hurraa".

"Suutsin viimse hetkeni selle saladuses pidada, et vastlasõitu tulevad meile tegema hobused Asti ja Imma," ütles õpetaja Eha Jakobson.

Loomulikult ei tihanud koolipere enam raamatute taga istuda, vaid riietuti ning istuti ruttu saanidesse.

Paljudele lastele oli see esimene kord sõita hobusega. Lumi sätendas ja päike soojendas põske. Kahele poole teed jäid lumised põllud, kõik oli uus ja huvitav.

Hobuste perenaised Juta ja Tiia Kana usaldasid vahetevahel ohje ka poistele. Oli uhke tunne küll nii suurt looma juhtida. Kuus kilomeetrit vastlasõitu tegid hobuste seljad märjaks, nii et need tuli tagasi tulles koolimaja juures tekiga katta. Nüüd sai hobuseid sööta kaasavõetud heintega, patsutada nende põski ning tunda peopesas nende pehmeid mokki.

Liulaskmine sireliheki taga mäel algas pärast hernesupi ja vastlakuklite söömist ning hobustega hüvastijättu. Toomas uuris juba hommikul kooli tulles teiste käest, millega keegi mäest alla laseb. "Mina võtsin suure musta kilekoti. Topin selle lund täis, "ütles ta uhkusega hommikuringis.

Nii mindigi pärast lõunat kelkudega järve äärde ja hullati lumes kuni koolipäeva lõpuni.

"Meie kõige ilusamad vastlad," ütlesid lapsed õpetajatele end lumest puhtaks kloppides enne koju minekut.

Lisaks liulaskmisele said lapsed koolis teada ka seda, miks vanasti lapsed endale väga pikka liugu tahtsid. Eks mõnegi ema-isa said kodus seda laste käest nüüd uuesti kuulda.

Suur aitäh, Juta ja Tiia Kanale, kes võtsid vaevaks teha vastlapäev Unipiha koolis kõigile lastele kauniks ja meeldejäävaks.

 Vastlapäev on meie rahvakalendris üks populaarsemaid tähtpäevi, tema peamised traditsioonid on tänapäevani elavana püsinud.

Eestlaste vastlakommetest on kõige iseloomulikum liulaskmine, millega taotleti head lina- ja kanepikasvu. Vastlaliugu käisid laskmas niihästi noored kui ka eakamad inimesed. Tingimata pidi liumäel olema pereema. Sõiduregi, millel aisad eest võetud, viidi mäe otsa, seltskond asus peale ja sõit läks mäest alla. Kelgu puudumisel istuti pingile, millel jalad ülespidi, isegi kuuseoks aitas, rääkimata istmiku peal laskmisest ja jalaliust.

Teiseks oluliseks vastlapäeva traditsiooniks oli seajala söömine. Seajalad keedeti kas ubade või hernestega, harva kapsaga. Tehti ka mitmesuguseid kukleid ja kakukesi.

Laialt tuntud on ka vastlavurr, mida tehti seajala kondist. Selle kõigega taotleti sigade kasvu õnnistust.

Maidla kandi rahvas otsustas, et seltsis segasem. Seega tuleks koos liugu laskma minna. Mõeldud-tehtud, saimegi karjääris kokku ja läkski lahti lustakaks liulaskmiseks. Kuna kelke jagus ainult noorematele külaelanikele, läksid käiku viljakotid ja suuremad kiletükid. Linad peaks siin sel suvel küll hästi kasvama, sest mäest alla tuhisemata ei jätnud keegi vanusest hoolimata. Eriti osav kelku juhtima oli Raivo Riives, kes sai kõige pikema liu. Teised kippusid ikka surra-vurra kraavi poole. Parima taganttõukaja tiitli võib auga anda Aivar Paulsonile, kes aitas kõiki pikema liu poole.

Päev veeres ja kelgumägi hakkas ennast juba ammendama ning tekkis tunne, et kõht on tühi. Silvi Läätsel oli keedetud suur potitäis maitsvat hernesuppi. Suppi sööma läksime Sillaotsa tallu Kersti Piiri ja Linda Bendi juurde. Kui vastlakuklite vahukoorega olid ninad juba vahuseks tehtud, tõi Endla Jaska välja bajaani ja sai ka jalga keerutatud.

Kohalolijad lugesid päeva kordaläinuks, olnuks vaid rohkem kaasalööjaid!

Oma töös puutun ma kokku väga paljude valdade inimestega ja igas vallas on oma eripära ka kohalike inimeste iseloomus ja käitumises. Kambjat avastades olen kogenud, et siinne rahvas on eriti meeldiv ja osavõtlik. Nii olen kogenud kambjalaste poole pöördudes ridamisi meeldivaid üllatusi.

2003. aasta kevadel helistasin oma murega Kambja vallavanem Ivar Tedremale. Mure selles, et head annetajad andsid kanu vabadussõjast osavõtnute leskede abistamiseks, aga kana tahab ka süüa. Sööda murega pöördusingi vallavanema poole. Ta palus veidi mõtlemisaega ja poole tunni pärast andis teada, et valla kaks põllupidajat (G. Ots ja A. Rumjantsev) annavad teravilja (otra ja nisu). Olin meeldivat üllatunud, kuid viljale järgi minnes kohtasin väga osavõtlikke ja meeldivaid mehi. Tänan neid veel kord kogu südamest nende lahukuse ja osavõtlikkuse eest.

Vallavolikogude valimistel näitas kohalik rahvas üles arukust ja maamehelikku tarkust, valides tagasi enamuse vallavolikogu liikmetest ja hea on see, et vallavanemana jätkab Ivar Tedrema.

Sama liini jätkas vallarahvas ka Riigikogu valimistel.

Arukust, jõudu ja jaksu edaspidiseks kogu Kambja rahvale. Püsige ikka samal kursil.

Kõike head soovides

2003. aasta alguses valmis trükis Kambja valla vaatamisväärsustest, esimene omataoline üllitis, mis on suunatud eelkõige valda külastavatele turistidele.

Voldikul on Kambja valla kaart, millel on numereeritult märgitud kohalikud kultuuri-, ajaloo- ja loodusobjektid, neist olulisimatest ka tekstiline tutvustus.

Kambja vald on üle Eesti tuntud kui üks rahvuskultuuri hällidest. Peab tunnistama, et lisaks kultuuriloolisele taustale on Tartu linna lähedastest valdadest just Kambjas kauneim loodusmaastik. Kõike seda on võimalik ühendada ja rakendada turismialase ettevõtluse elavdamiseks kodukandis.

Kahtlejaid julgustav argument on see, et meie vallas on juba turismindusega tegelevaid ettevõtjaid ja seltse, kelle kontaktandmed on esitatud ka vastvalminud trükisel: Hallivariku turismitalu Kullaga külas (majutus), Tatra forellipüük Tatra külas (kalapüük, piknik), Jäägripesa kohvik Kambja alevis (toitlustamine), Karl Eriku ratsatalu Pangodi külas (ratsutamine), Kambja Jahiselts Pangodi külas (jahiturism), Haava kõrts Kambja alevis (toitlustamine).

Voldikuid on võimalik saada Kambja vallavalitsusest ja turiste teenindavatelt kohalikelt ettevõtjatelt.

Bukleti trükkimist toetas Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Balti-Ameerika Partnerlusprogramm.

Tänusõnad Kambja pensionäride klubile “Tammeke”, kelle vahendusel buklet ilmavalgust nägi, samuti Endla Langelile, Vahur Kuulbergile, Heiki Kortspärnale, Elmo Piirile, Harri Kolsarile ja Linda Bendile.

Kõiki koostööpartnereid tänades,

23. veebruaril istusid Kuuste koolis koos 19 kohalikku sädehinge. Analüüsiti olevat ja loodi tuleviku visioone. Tulevik tehti ilus.

Kui mõni pani kahtluse alla kogu ettevõtmise mõttekuse, siis vastaks: “Noh, unistada pole ju kellelgi keelatud! Täiskasvanuiga ongi selleks, et oma lapsepõlve unistusi teoks teha.”

Rebase, Sipe

Ajaloolise Rebase karjamõisa allee on taastatud puude rividesse istutatud uute pärnadega. Sama allee ääres on kiirust piiravad liiklusmärgid. Külateedeäärsed perved on koristatud rämpsust. Sipe endise külakooli platsil on kiik ja varikatusega lõkkeplats, kus asub kooli mälestustahvel hoone ajalugu tutvustava teksti ja pildiga. Kiige- ja lõkkeplatsil saavad korrastatud rannaga Sipe järve äärde puhkama saabunud inimesed palli mängida, kiikuda ja keha kinnitada, vihma korral varikatuse alla varjule pugeda. Suviti toimuvad siin piirkonna külade jõukatsumised ujumises ja sportmängudes. Kiigeplats sobib kooli aastapäevade korraldamiseks.

Vana-Kuuste, Lalli

Kuuste mõisapargis asuval kiige- ja palliplatsil kogunevad õhtuti külanoored oma vaba aja sisustamiseks. Siin toimuvad piirkonna jaanituled.

Kuuste mõisapargist saab alguse matkarada, mille äärde jääb koprate pesitsuspaik, mitmete haruldaste taimede ja lindude levialad. Endise kolhoosiaegse töökoja on kohalikud ettevõtjad hõivanud oma äridega, majas tegutseb noortekeskus. Auväärt Kuuste meieri töötab. Rebase kaupluse juures on puhkamiseks mõnusad pingid. Piirkonna külade kaart annab huvilistele ülevaate kohalikust ajaloost. Vanad lagunenud hooned on utiliseeritud ja kaunist loodusmaastikku ilmestavad heakorrastatud koduaiad.

Maidla külad

Ajaloolise Maidla hobupostijaama renoveeritud kõrvalhoones asuvas seltsimajas käib hoogne ühistegevus, seltsisaalis korraldatakse piirkonna suuremaid tähtpäevi, tillukses kööginurgas valmistatakse suupisteid, internetipunkti saab kasutada nii ajalehtede lugemiseks kui pangateenuste teostamiseks, muuseuminurga väljapanek Kuuste mõisa ajaloost on uudistamiseks turistidele, käsitöötoas saab kududa kangast.

Visioonid viseeris

8. veebruaril 2003 valiti Maidla piirkonna kolmele külale (Kõrkküla, Talvikese ja Sirvaku) üks külavanem.

Kandidaate esitati kaks: Raivo Riives ja Mae Alviste. Ühe enamhäälega kinnitati koosoleku poolt Maidla külade vanemaks Mae Alviste. Kolme lapsega Alviste pere on oma vanaisa maadele naasnud 5 aastat tagasi ja alustanud siin oma talupidamisega nullist. Tänaseks on talus 66-pealine lüpsikari.

Vastne külavanem nentis, et teeb omalt poolt kõik, et siinsed elanikud omavahel rohkem suhtleksid ja vastastikku üksteist toetaksid. "Ma tahaks, et mu lapsed tunneksid end siin omainimestena,” vastab taluperenaine, kui küsida, miks ta küla heaks seda kõike teha soovib.

Koosolekul arutati nii ja naa, vast isegi ehitada seltsimaja.

Koosolekul tuli kõne alla Sirvaku küla nime muutmine. Kui Kuuste inimesed räägivad Sirvaku külast, siis nimetatakse seda Maidlaks. Nõnda suupäraseks ja üksteisele arusaadavaks on muutunud Maidla nime kasutamine siinses kõnepruugis. Tegelikult Maidla küla kui administratiivset üksust siinkandis pole.

Jõudu ja pealehakkamist uuele külavanemale ning Maidla külade elanikele soovides,