Milvi Padjusele anti teenetemärk üle Kambja kirikus
Kuuste kooli elupõline õpetaja Milvi Padjus pälvis sel aastal Kambja valla kõrgeima autasu- teenetemärgi. Vallajuhid andsid tunnustusmärgi üle Eesti iseseisvuspäeval pärast jumalateenistust Kambja kirikus. Ülevat meeleolu lisas tseremooniale meeskoori Gaudeamus kontsert.

Kambjalane, tule kohtuma kirjanikuga!
Kirjanik Ilmar Särg esitleb Kambjas oma uut raamatut "Sada aastat armastust"

Volikogu esimees hakkab tööle puuhaamriga 
Vallavolikogu uudised, Vallavalitsuse statistikat

Salapärase luuletaja Maria Martini intervjuu
"Alustasin viieteistkümneselt. Varsti saan 50. Seega luuletan juba 35 aastat."

Seadusetutvustusi Tartu Talunike Liidu ajalehest

MEIEELU
MEIE ELU ehk MELU PANEVAD KIRJA KAMBJA KOOLI VIIENDIKUD

Enesekaitse kursused Kambja spordihoones
Kõik, kel õilsad sihid ja püüdlused või otsustav tahe omandada vastav vaim ja elementaarne enesekaitse võime, on oodatud enesekaitse treeningutele, mis toimuvad teisipäeviti 16-18 ja neljapäeviti 17-19 Kambja spordihoone väikeses saalis.

Pangodi- Kambja suusamatk läks korda

Tähelepanu võrkpallihuvilised!

Judostatistika

Kambja aleviku päeva peetakse 23. juunil
Kambja Vallavalitsus, Kambja Vallavolikogu kultuurikomisjon, Kambja Laulu- ja Mänguseltsi juhatus otsustasid korraldada KAMBJA ALEVIKU PÄEVA 23. juunil 2001. a.

Meenutusi Kambja valla ääremaadelt
Mall Rebane: "Meenutaksin mõnd aastat Kammeri ja Pikksaare isetegevusest."

Eakad sünnipäevalapsed aprillis 2001

"Tammeke" kohtus Haaslaval "Priimusega"
18. veebruaril sõitis grupp Kambja pensionäre koos naisansambli ja pillimees Matiga külla Haaslava pensionäride klubile "Priimus". Avasõnad ütles Haaslava valla sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Maie Otsa.

Lembit Jakobson teatab heast ja kurjast

Teated

Kuuste kooli elupõline õpetaja Milvi Padjus pälvis sel aastal Kambja valla kõrgeima autasu- teenetemärgi. Vallajuhid andsid tunnustusmärgi üle Eesti iseseisvuspäeval pärast jumalateenistust Kambja kirikus. Ülevat meeleolu lisas tseremooniale meeskoori Gaudeamus kontsert.

Elupõline koolmeister tõusis komeedina avaliku tähelepanu ja imetluse keskmesse. Ootamatu tunnustamine üllatas Milvi Padjust küllap kõige rohkem, sest paljud õpilased, kolleegid, lähemad ja kaugemad tuttavad kummardavad töökat ja teokat Milvi Padjust juba pikki aastaid.

Jaanuaris valla kolmanda teenetemärgi pälvinud Milvi Padjuse nimi jäi välja läinud aasta lõpul koostatud kogumikust "Teenekaid kambjalasi". Esmapilgul kentsakana näiv seik ei olegi väga põhjendamatu. Ilmselt on elu eestlaste puhul nii seatud, et suur tänu ei mahu tihti sõnadesse ja jääb seetõttu õigel hetkel välja ütlemata või kirja panemata.

Milvi Padjuse puhul peab paika iidne tõdemine, et hea töö kõneleb enda eest. Kui inimene teeb oma tööd hästi, tal on väärikas iseloom, läbi elu kestev põhimõttekindlus ja arenenud (enese)kriitikameel, saamegi isiksuse, kes ei pea ise oma nimele kui "firmamärgile" pidevalt populaarsust kauplema.

Kambjalastel on võimalus teisipäeval, 3. aprillil kell 18 toidutares "Mumm" kohtuda kirjanik Ilmar Särjega.

Kambjas esitletakse ka kirjanikul äsja ilmunud raamatut "Sada aastat armastust".

Tutvustuseks niipalju, et Ilmar Särg on sündinud 11.märtsil 1955. aastal Elvas. Lõpetas 1980. aastal Tartu Ülikooli. 1981. aastast töötab Maarjamõisa Haiglas kardioloogina. Publitsistikat ja luulet avaldas juba üliõpilasena. Esimeseks raamatuks oligi luulekogu "Lambri laulud" (1986).

Lasteluuletused ilmusid kogumikus "Ülemere". Lastele on mõeldud ka jutustus "Lambri lood" ja koos abikaasa Ülle Särjega kirjutatud "Lambri lugude" järg "Viisjaani kool". Neist esimeses jutustatakse talu- ja teises vana kooli taastamisest. Viimase aluseks on tõsieluline Peedu Algkooli rajamine autori poolt 1990. aastal.

Koos isa, legendaarse günekoloogi Ain Särjega on avaldatud raamatud "Kahekesi" ja "Tagasitulek Ojamäele".

Rohkema teadasaamiseks tulge kuulama, vaatama ja küsima!

Vallavolikogu istungid toimusid nii veebruaris kui märtsis 22.kuupäeval.

Veebruariistungi päevakord:

1. Vaba põllumajandus-ja metsamaa erastajate kinnitamine
2. Kambja valla 2001. aasta eelarve III lugemine
3. Kambja valla koolide pedagoogide töötasustamise aluste kinnitamine
4. Audiitori kinnitamine

1. Sotsiaaltoetuste andmise korra muutmine
2. Haldusterritoriaalse reformi arutelu
3. Maakondliku toetusfondi jaotamine 2001.aastal
4. Kambja alevi päeva korraldamine.

Vallavolikogu vormistas pärast kolmandat lugemist määruse nr 26, millega võeti vastu ja kinnitati Kambja valla 2001.aaasta eelarve kogumahuga 14 217 745 krooni. Vallavalitsusele anti õigus teha eelarves muudatusi kuluartiklite lõikes vastavalt vajadusele.

Kinnitati kooliõpetajate töö tasustamise alused

Vallavolikogu võttis vastu määruse nr 27, millega kinnitati Kambja valla koolide pedagoogide töötasustamise alused ja palga alammäärad. Riik otsustas läinud aasta lõpul muuta munitsipaalkoolide õpetajate palgaraha liikumise süsteemi. Riigieelarvest hariduskuludeks määratud eraldised kajastuvad nüüd kohalike omavalitsuste eelarvetes, mistõttu kõik valla- ja linnavolikogud peavad oma territooriumil kehtestama dokumendi pedagoogide töö tasustamise korraldamiseks. Kohalik määrus peab tuginema valitsuse 18.jaanuari 2001.a määrusele nr 27 "Seaduses "2001.aasta riigieelarve" valla- ja linnaeelarvete toetusfondi hariduskuludeks määratud eraldiste jaotamise kord."

Muudatused sotsiaaltoetuste korras

Sotsiaalnõunik Heli Jaamets esitas volinikele ettepanekud, kuidas muuta sotsiaalhoolekannet vajavate elanike vajadustele vastavamaks 27. veebruaril 1997 vastu võetud volikogu määrust "Sotsiaaltoetuste andmise kord Kambja vallas". Et ettepanekud olid läbi arutatud ja heaks kiidetud nii volikogu sotsiaalkomisjoni kui vallavalitsuses, vormistas volikogu üksmeelselt määruse nr 28:

"1.Muuta Kambja Vallavolikogu 27.02.1997.a määrust nr 7 "Sotsiaaltoetuste andmise kord Kambja vallas" alljärgnevalt:

1.1.Muuta punkti 5 viimane lause ja sõnastada see järgmiselt:

"Isikud, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht ei ole Kambja vallas, kuid tegelik elukoht on Kambja vallas, peavad toimetulekutoetuse taotlemisel tooma oma rahvastikuregistri järgse elukoha omavalitsusest tõendi, et nad ei saa sealt toimetulekutoetust."

1.2.Lisada punkt 5¹ ja sõnastada see järgmiselt:

"5¹.Toimetulekutoetust on õigus taotleda kuni 3 kuu eluasemekulude võlgnevuse korral juhul, kui taotleja lisab toimetulekutaotlusele omakäeliselt, et palub 50% (või rohkem) toimetulekutoetusest kanda otse eluasemekulude katteks ja ülejäänud eluasemekulud tasub ise.

1.3.Muuta punkt 10 ja sõnastada see järgmiselt:

"10.Töötud, kellel töötu staatus on lõppenud, saavad taotleda toimetulekutoetust juhul, kui toovad tööhõiveametist töötu kaardi, millele on märgitud "Ei ole õigust saada töötu abiraha". Kui töötul seda kaarti ei ole, võib erandkorras võtta vastu toetuse taotluse ainult üheks kuuks."

1.4.Lisada punktid 11¹ ja 11² ning sõnastada need järgmiselt:

"11¹.Eramu omanike alalised eluasemekulud kompenseeritakse vastavalt kuludokumentidele, kusjuures ühel kuul kompenseeritakse kulusid kuni 500.- krooni ulatuses. Kui kulusid on rohkem, koostab toimetulekutoetuse arvestaja kulukaardi ja eluasemekulude arvestus kuude lõikes toimub vastavalt sellele.

11².Toimetulekutoetuse taotlejatele, kes eluaset kütab elektriga ja kellel muul viisil võimalik kütta ei ole, kompenseeritakse elektrikulud arvestusega 12 kr elamispinna m² kohta kuus ajavahemikul 1.oktoobrist 1.maini."

2.Määrus jõustub 1.aprillist 2001.a."

Erastati vaba põllumaatükk P29

Lähtudes Maareformi seadusest lõigetest ning võttes aluseks Jaak Kuus'e poolt vallavolikogule esitatud avalduse, otsustasid rahvaesindajad jätta välja Kambja Vallavolikogu 23.novembri 2000.a otsuse nr 38 "Vaba põllumajandus- ja metsamaa erastajate nimekirja kinnitamine" punktist 3 vaba põllumaatükk P29.

Otsusega nr 45 kinnitati vaba põllumajandusmaa tüki P29 erastajaks põllumajandustootja Aleks Rumjantsev (elukoht Pühi küla). Otsus jõustus vastuvõtmisest.

Taas haldusreformist

Valitsuse poolt algatatud omavalitsuste haldusterritoriaalne reform on olnud mitmel korral volikogu istungil arutlusteemaks. Volinike märtsikuu kokkusaamisel tutvustas vallavanem Tartu maavanema ja Siseministeeriumi haldusterritoriaalse reformi nõupidamise (1.märtsil 2001) kokkuvõtet. "Meie valla osas on Tartu maavanem aktsepteerinud volikogu otsust," sõnas Ivar Tedrema. Mäletatavasti tegi vallavolikogu läinud aasta sügisel ettepaneku, et Kambja vald võiks säilida.

Maavanema ja Siseministeeriumi ühisnõupidamise kokkuvõttes kirjutatakse:

"Kambja vald jääb omaette vallaks. Põlva maakonna Valgjärve valla Maaritsa piirkond ja Kõlleste valla Prangli küla liituvad Kambja vallaga. Seal viiakse läbi rahvaküsitlus.

Haaslava valla Ignase ja Aadami külades tehakse rahvaküsitlus võimaliku Kambja vallaga liitumise osas.

Põlva maakonna Vastse-Kuuste valda küsitletakse tervikuna külade kaupa, kas jääda Põlva maakonna alla või liituda Kambja vallaga."

Ivar Tedrema mainis, et Valgjärve vallavolikogu kutsus teda eelmisel sügisel oma istungile, millel arutati Maaritsa ja Krüüdneri külade võimalikku liitumist Kambja vallaga. Hiljuti võttis Ivar Tedremaga ühendust Maaritsa algooli juhataja, kes väljendas oma piirkonna rahva soovi liituda Kambjaga. "Põhjus on selles, et Maaritsa inimestel on väga tülikas pääseda ametlikeks asjaajamisteks maakonnakeskusesse Põlvasse. Kõigepealt tuleb sõita ühe bussiga Kanepisse ja sealt teisega Põlvasse," arutles vallavanem. "Krüüdneris ja Maaritsas elab 400 inimest. Kui neil on tahe meiega ühineda, ei ole mõtet vastu olla. Loodan, et teie siin volikogus olete sama meelt. Samas olen alati öelnud, et meie ei hakka kedagi vägisi okupeerima."

Valiti audiitor eelarvele

Volinikud otsustasid vallavalitsuse ettepanekul määrata Kambja valla 2000. aasta eelarve täitmise aruande auditeerijaks FIE Eha Pott Audiitorbüroo. Vallavalitsusel ülesandeks jääb korraldada audiitoriga lepingu sõlmimine.

Probleemid maakondliku toetusfondiga

Aastaid on tegutsenud Tartumaa Omavalitsuste Liit, mille toetusfondist on kaasa aidatud Maaspordiliidu, Lõuna-Eesti Turismikeskuse jt mittetulunduslike asutuste tegevusele, maakondlike ühisürituste korraldamisele jms. Sel aastal on riik järsult muutnud kohalike omavalitsuste toetamissüsteemi, mistõttu toetussummad lähevad otse valdadele.

Tartumaa Omavalitsuste Liidu juhatus on teinud valdadele mitmesuguseid ettepanekuid, et luua ühiselt toetusfondi täitmise uus kord. Ivar Tedrema pidas vallavolinikega nõu, kas ja kuidas Kambja vald võiks osaleda toetusfondi taasloomisel. Et probleem on alles analüüsijärgus, võttis volikogu informatsiooni teadmiseks ja ei langetanud otsuseid. Jõuti ühisarvamusele, et toetusfondi tegevus peaks kindlasti jätkuma, sest see tõestaks valitsusele omavalitsuste koostöösuutlikkust ka selles raskes olukorras, kui ei ole enam riigi raha jaotada.

Info aleviku päevast

Vallavanem tutvustas lühidalt 23. juunil peetava Kambja aleviku päeva kava. Kurvastusega nentis ta, et ükski kambjalane ei teinud ettepanekuid programmi täiendamiseks- muutmiseks, ehkki eelmises vallalehes selline üleskutse esitati. "Selline on Kambja! Pärast on kritiseerijaid palju!" hüüatas sarkastiliselt rahvaasemik Heiki Kortspärn.

Mati Luik sai kingituseks haamri

Kui volikogu märtsikuu istung oli lõppenud, tõusis Kuuste kooli direktor Rein Härmoja püsti ja palus korraks tähelepanu.

Ta meenutas, et kunagi arutasid vallavolinikud, et volikogu esimehe tööd võiks kergendada puidust haamer, mille löök kuulutaks otsuse langetamist. "Toon volikogule kingituseks haamri, mille valmistas meie kooli seitsmenda klassi õpilane Siim Klaassepp," teatas koolijuht üllatuslikult. Kingituse üleandmist saatis rõõmus elevus ja peagi kuulutas löök vastu lauaplaati, et volikogu esimehe uus töövahend on korras ja igati tõhus.

2001. aasta jaanuaris - märtsis oli 5 vallavalitsuse istungit. Kokku anti 92 korraldust:

• kinnistu ostu-müügilepinguid vaadati läbi 13, vallavalitsus otsustas ostu-eesõigust mitte kasutada.
• õigusvastaselt võõrandatud maade tagastamisi 14.
• õigusvastaselt võõrandatud maade eest kompensatsioone 5.
• ostu eesõigusega maade erastamisi 14
• vabade maade erastamisi 9
• kasutusluba väljastati 3 hoonele
• alkoholi müügi tegevusluba väljastati 2 ettevõtjale
• sotsiaalkomisjoni ettepanekul määrati hooldajad 17-le hooldust vajavale isikule.

Tulid 12. oktoobril 2000. aastal minu juurde ja nõutasid alustuseks allkirja ühele dokumendile. Ehk alustaksimegi sellest dokumendist?

See oli minu koostatud niinimetatud "Kalliope dokument". Kalliope on mütoloogiast võetud eepilise luule muusa. Selles dokumendis pakkusin ma oma luuletusi "Koduvallas" avaldamiseks, võtsin endale luuletajanimeks Maria Martin ja nõudsin sinu kui toimetaja käest allkirja selle kohta, et luuletuste autori õige nimi vähemalt esialgu saladuseks jääks.

Miks ikkagi pidasid vajalikuks võtta endale luuletajanimi?

Öeldakse, et nimi ei riku meest. Mina tegin elukogemustele toetudes täienduse: "Nimi ei riku meest (naist), kuid tema elu võib ta paljuski ära rikkuda küll!"

Kes teab Eduard Hubelit, Samuel Langhorne Clemensit või Anna Rosalie Haavakivi? Aga Mait Metsanurka, Mark Twain'I ja Anna Haavat teavad ju kõik…

Miks just Maria Martin?

See nimi oli mul juba ammu valmis. Eeskujuks olid Kambja kiriku kaitsepühakud püha Maria ja püha Martin. Ja nii saigi minust Maria Martin!

Aga see on ju sulaselge naisterahva nimi?!

Las ta olla pealegi. Otsus on tehtud, tegu ehk luuletused ka tehtud ja ega mina pole esimene, kes nii tegi…

Kas luuletad juba ammu?

Alustasin viieteistkümneselt. Varsti saan 50. Seega luuletan juba 35 aastat.

Kahju, kuid valmistasin pettumuse neile, kes nägid minus noort ja paljutõotavat luuletajat.

Kas sinust kui luuletajast varem pole kuulda olnud?

See on pikk lugu, mille annan edasi võimalikult lühidalt: Koolipoisina kirjutasin hästi tundelisi luuletusi klassi kõige kenamale tütarlapsele. Selle tütarlapse kade sõbranna aga tegi mu terve kooli naerualuseks. Sellest ajast olen kirjutanud ainult sahtlisse. Oli aegu, mil kirjutasin mitu luuletust päevas. Ja vahel oli isegi aasta vahet. Kõik olenes meeleolust ja "vaimu pealetulekust". Kui sahtlinurk täis sai, siis tegin ruumi ja põletasin need reeturlikud tundepuhangud ilusasti ära. Ega ma sellepärast praegu ei põe. Natuke kahju on loodusluuletustest. Ju saatus tahtis, et nüüd uuesti alustan ja midagi endast maha jätan…

Kas sa uuesti ei karda naerualuseks saada?

Ei karda. Tunnen õelutsejatele kaasa, sest tee headuseni ja mõistmiseni võtab neil mitu uuestisündi aega ning nad peavad sellel teel niigi palju kannatama.

Miks sa ikkagi just nüüd otsustasid oma luuletusi avaldama hakata?

Igal imelikuna tunduval käitumisel on olemas alati põhjus. Minu puhul oli see hästi lihtne: ühel päeval hakkas mu uhkus mässama. Miks? Aga sellepärast, et juba üle kümne aasta avaldatakse "Postimehe" kirjade rubriigis minu mõtteid ja seisukohti. Tean täpselt, kui julgelt tohin kirjutada. Kui rikun seda mõttelist piiri, siis ei avaldata. Möödunud sügisel oli periood, kus juba neljas kaastöö järjest ei leidnud avaldamist. Siis sündiski mõte: milleks pean mina oma südant, hinge ja arusaamisi väljendama "Postimehe" alatasa vahetuvatele toimetajatele meeldivates raamides ja piirides?

Luuletustega on teine asi: neid juba raamidesse ei suru ning ka süda ja hing jäävad alles! Otsustasingi varjunime all proovida. Edasi läks üle ootuste edukalt…

Olen kuulnud, et olid luuletajana vahepeal Ameerikas rohkem tuntud kui siin, Eestis?

See oli möödunud jõulude paiku, kui USAs elavate eestlaste ajaleht avaldas minu luuletuse "Jõuluõhtul". Sain paljud südamed ammustest mälestustest uuesti helisema panna ja heameel oli mõlemapoolne.

Kus su luuletused veel on ilmunud?

Minu liivilikud luuletused ilmuvad Alatskivi Valla Lehes. Luuletusi on avaldatud siin- seal üle Eestimaa ja enam kõigest ülevaadet ei olegi. Poliitilise suunitlusega luulet on avaldanud Eestimaa Rahvaliidu ajaleht ja "Kesknädal". Viimasel ajal on "Koduvald" aga kõiki üle trumbanud: viimases vallalehes ilmus korraga 7 (!) luuletust!

Suures lihtsameelsuses saatsin ka "Loomingule" luuletusi. Sealt aga teatati, et nemad avaldavad ainult tuntud autorite isikupäraseid töid. Selle peale kirjutasin luuletuse "Ootus" ja saatsin "Loomingule". (Toimetajalt: luuletuse "Lootus" avaldas "Koduvald" nr 2/2001.)

 Kas sul on eeskujusid luuletajate seas?

Kõige südamelähedasem on Juhan Liiv.

Mulle ei valmista mingit raskust luuletada "isikupäraselt", kus oleks kirjas "vägista mind tsementpõrandal" või "kuu kuseb üle mere", nagu "loomingust" olen lugenud. Tahan kirjutada lihtsat, liivilikku luulet. Ja seda ma ka teen, kui vähesed erandid välja arvata. Peaasi, et mulle meeldib. Kui ka teistele meeldib, siis on heameel mitmekordne.

Kuidas sa "kambja keeles" mõistad kirjutada?

Olen ju põline kambjalane, mis sest, et ema neiuna Tartusse kooli läks ja hiljem minu sünnitas. Kõik Tilgad, Rosenthalid, Raidid, Undid, Madised, Pedakud ja teised on minu lähedased sugulased. Kaugemat liini pidi tulevad Tammeorud, Kesased ja paljud teised. Lapsepõlve mängumaad olid Kambja- mail ja just siin oli minu arvates huvitav keelte kokkusaamise koht: kokku said setu, võru ja tartu keel ning oma luuletustes ma seda keeltesegu kasutangi.

Ehk selgitaksid, miks sa ühes luuletuses läksid kallale Priidu Beierile?

Ei läinud ma talle üldsegi kallale. See oli lihtsalt huumorivarjundiga ja nükkega vastus tema luuletusele "Valla keiser", mis oli avaldatud just äsja "Loomingus" ja seejärel "Koduvallas" (Toimetuselt: vabandame Priidu Beieri ees, et avaldasime "Valla keisri" kui Kambjaga seotud teose autoriõigusetavasid eirates). Minu arvates heitis Priidu Kambja vallale liiga tumedat varju ja oma luuletuses ma kujutasingi ette, mida ta siis võis mõelda- öelda- teha. Kui ma teda või proua Vellit kuidagimoodi solvasin, siis palun andeks: ma ei tahtnud kedagi solvata!

Kui nüüd teha kannapööre ja veidi luulest kaugeneda, siis prognoosi, mis saab sinu arvates eesti rahvast tulevikus?

Kõik märgid näitavad, et sureb välja. Eesti rahvas on ränga genotsiidi ohver: targad, ausad ja isamaalised eestlased kas lasti maha, küüditati Siberisse või põgeneti läände. Need vähesed patrioodid, kes ellu jäid, ei suutnud enam oma eeskujuga meie allakäiku tõkestada…

Tänasel päeval on eestlased, kui erandid välja arvata, nii rumalad, kadedad ja õelad, et ei märkagi järjest kiirenevat hävingut.

Praegu on olukord nii hull, et rahvas imetleb presidenti, kes Moskvas ennast päästes eestluse püsimajäämise ohvriks tõi. Mis rahvas see on, kes lubab ennast juhtida valetaval ja Eestit mahamüüval lapsemeelsel peaministril ja andestab lapsesuise Tallinna linnapea eestlasi alandava käitumise?

Mida suudavad siin teha üksikud aatemehed? Neid ei võta keegi kuulda ja nende üle naerdakse. Raske on lumpenilt arusaamist ja mõistmist loota… Veelgi kurvem on aga see, et ümberringi valitseb just agressiivne rumalus. Minu mure on nagu sääse pirin, mis ei sega rahvast ennast hävitamast. Kõigele vaatamata: lootus sureb ikka viimasena.

Provokatsiooniline küsimus: mis võiks sinu arvates rahva päästa?

Näiteks suur õnnetus, mis viiks terve inimkonna oma arengus mõnisada aastat tagasi. Viletsus, õnnetus ja mure saaksid rahva uuestisünni märksõnadeks. On ka teisi võimalusi. Praeguse arengu jätkudes, kardan, ei päästa eestlust enam miski ega keski. Tahaksin siinjuures väga eksida…

Kui nüüd luule juurde tagasi jõuda, siis millise luuletuse pakuksid sa oma peagi saabuva juubeli tähistamiseks?

Kui lubad, siis pakuksin kaks luuletust: "Iseendale" ja "Juhan Liivile mõeldes". Ja ega olegi midagi olulist juurde lisada: kes tahab mind mõista, - see ka mõistab…

Intervjuu on omajagu pikkust kogunud. Võiksin sind mõttevahetuse eest juba tänada ja edasiseks jõudu soovida, kuid on üks segav aga: vallarahvas ei tea ikka veel, kes kirjutab luuletusi Maria Martini nime all. Kes sa oled ja millega tegeled?

Minu nimi on Heiki Kortspärn. Töötan Kambjas osaühingu Cambi juhatajana. Nüüd on see siis välja öeldud ja paljud "Koduvalla" lugejad tõenäoliselt pettunud…

…Miks pettunud?

Seda näitab äraarvamismängu tulemus: isegi Kambja ärksamad pead ei tahtnud või ei suutnud ära tunda ainukest juba aastaid nii kõnes kui kirjas isamaa saatuse pärast südant valutavat inimest.

Arvad, et oled ennast ammendanud?

Oo ei! Kõige suurem kahju ongi selles, et elu on ära elatud ja enda tegelikest võimetest olen saanud kasutada ehk ainult 5%. Ülejäänud 95% jääbki vist kasutamata.

Tagasi vaadates ütlen: seegi vähene kordasaadetu on tulnud inimeste kadeduse ja vastutöötamise ületamise hinnaga. Nukraks teeb ka see, et vaimsel tasandil tunnen ennast juba palju aastaid üksildasena.

Kuidas edasi elad?

Kui elupäevi antakse, tuleb tööd teha ja igapäevast leiba teenida. Vaba aja tahan talus veeta ja looduses olla. Võib- olla kirjutan mõne romaani või näidendi.

Kambja- teemalise romaani kirjutamise idee ootab juba ammu elluviimist. See hõlmaks Kambja eluolust viimased 25 aastat ja jäädvustaks umbes 100 paljudele tuntud inimest. Materjali on mul varutud piisavalt.

Olen sellelegi mõelnud, et "sissejuhatuseks" võiks need sadakond inimest luuletustesse panna: igaühe jaoks 5- 7- salmiline luuletus.

Mida sooviksid Kambja rahvale?

Tigeduse asendumist mõistmise ja armastusega. Rumaluse asendumist tarkusega. Kadeduse asendumist lahkusega. Karmaseadus ei luba mul kellelegi halba soovida. Isegi neile, kes mulle palju halba on teinud. Sellepärast soovingi: päikest kõigile!

Maria Martini nime kasutajaks on peetud Jaanika Kutsarit, Maria Lipsoni, Leida Tartut, Hilja Neumanni, Priidu Beierit, Liia Kaljuranda jpt, kuid õiget vastust toimetusse ei laekunud.

Loomakaitseseadus

Põllumajandustootjad on valdavalt ka loomaomanikud või puutuvad muul moel loomadega kokku. Räägime mõningatest seaduse sätetest, mille rikkumine toob kaasa karistuse.

Seaduse eesmärgiks on looduslikes ja tehistingimustes elavate loomade kaitse inimese vägivalla eest. Loomade all mõistetakse imetajaid, linde, roomajaid, kahepaikseid, kalu, putukaid jt elusolendeid, va mikroorganismid.

Lubamatu tegu looma suhtes on: looma hukkamine, va lubatud hukkamine; looma vigastamine; loomade normaalseks eluks vajalike tingimuste tagamata jätmine ja loomkatsed va litsentsi alusel.

Loomade pidamise normaalsed tingimused kehtestatakse valitsuse poolt. Hetkel neid veel ei ole.

Looma lubatud hukkamine on: tulunduslooma tapmine, uluki surmamine küttimisel, püütud kala surmamine, looma hädatapmine, hulkuvate koerte ja kasside surmamine kohaliku omavalitsuse poolt määratud juhtudel ja korras, kahjurputukate ja -näriliste hävitamine, looma hukkamine hädaseisundis ja loomade arvukuse piiramine haiguste leviku tõkestamiseks kohaliku omavalitsuse poolt määratud korras.

Loomade hukkamise puhul on kohustuslik hukkamisviis, mis põhjustab võimalikult vähe kannatusi. Loomade hukkamine ilma omaniku nõusolekuta on lubatud hädatapmise, hädaseisundis hukkamise ja hulkuvate koerte ja kasside surmamise korral. Üldjuhul pole looma hukkamine alaealise juuresolekul lubatud. Juriidilisele isikule võib eelnimetatud rikkumine tuua kaasa rahatrahvi kuni 100 000 krooni.

Muudeti veeseadust

Riigikogu poolt muudetud veeseadus jõustub 1. aprillil 2001. a.

Vastuvõetud muudatuste eesmärgiks on põhja- ja pinnavee kaitse põllumajandusreostuse eest. Potentsiaalselt ohtlikeks reostusallikateks on kanalisatsiooniehitised; naftasaaduiste hoidmisehitised; siloladustamiskohad; sõnniku- ja väetisehoidlad.

Vabariigi Valitsus kehtestab kõigi ülalnimetatud reostusallikate ehitus-, planeerimis- ja ekspluatatsiooninõuded ehk veekaitsenõuded, praegu neid veel ei ole. Peale selle kehtestab valitsus oma määrusega mineraalväetiste, sõnniku ning silomahla kasutamise ja hoidmise nõuded.

Mõned konkreetsed sätted:

§26 Valgala kaitse põllumajanduslikest reostusallikatest pärineva reostuse eest.

(3)Põllumajandustootjal on soovitatav järgida head põllumajandustava. Hea põllumajandustava on käesoleva seaduse tähenduses üldtunnustatud tootmisvõtted ja -viisid, mille järgimise korral ei teki ohtu keskkonnale.

(4) Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa hektari kohta külvikorra keskmisena kuni 170 kg lämmastikku aastas. Mineraalväetistega on lubatud anda haritava maa hektari kohta külvikorra keskmisena 30 kg fosforit aastas ja selline kogus lämmastikku, mis on põllumajanduskultuuride kasvuks vajalik ning vastavuses mineraalväetiste ja sõnniku kasutamise ning hoidmise nõuetega.

(6) Haritava maa ühe hektari kohta tohib pidada kuni 1,5 loomühikule vastaval hulgal loomi. Ühele loomühikule vastab üks 500 kg kaaluv veis või hobune, kaks noorlooma või lihaveist, viis vasikat, kaks kulti või kaks põrsastega emist, kuus nuumsiga, kümme lammast, sada munakana või nelisada broilerit. Suuremale arvule loomühikutele vastaval hulgal loomi haritava maa ühe hektari kohta tohib pidada nõuetekohase mahutavusega sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla või sõnniku müügilepingu olemasolu korral.

(7) Põllumajandustootja peab põlluraamatut, kuhu kannab andmed haritava maa pindala, mulla omaduste, saagi, kasutatavate väetiste ja taimekaitsevahendite liikide ja koguste ning kasutamise aja kohta. Põlluraamatu vormi ja põlluraamatu pidamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega (pole veel kehtestatud).

§26 2 Sõnniku ja virtsa hoidmise nõuded.

(1) Kõikidel loomapidamishoonetel, kus on üle 10 loomühiku loomi, peab olema lähtuvalt sõnnikuliigist sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla.

(2) Veiste, hobuste või lammaste pidamisel peab sõnnikuhoidla mahutama vähemalt nende kaheksa kuu sõnniku ning sigade või lindude pidamisel vähemalt nende kümne kuu sõnniku.

(3) Lautades, kus loomi peetakse sügavallapanul ning tingimusel, et laut võimaldab säilitada aastase sõnnikukoguse, ei ole sõnniku- ja virtsahoidlat vaja. Seejuures peavad sõnnikuga kokkupuutuvad konstruktsioonid vastama sõnnikuhoidlatele esitatavatele nõuetele.

(4) Virtsahoidla peab mahutama vähemalt 10 kuu virtsa.

(5) Sõnniku hoidmine põllul aunas on lubatud kuni 2005. aasta 1. jaanuarini vaid mahus, mis ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust. Pärast nimetatud kuupäeva sõnnikut põllul aunas hoida ei tohi.

Tunduvalt enam on kitsendatud tegevus nitraaditundlikel aladel, need alad on praegu veel määratlemata.

Lilian Kuuslap: Külaline näitas madusid

Teisel märtsil käis meil koolis üks mees, kelle nimi oli Toomas. See mees on naljakas mees, kuna ta kasvatab oma kodus madusid.

Ma täpselt ei mäleta, mitu madu on Toomasel kodus. Muidugi on tal neid roomajaid mitmest erinevast liigist. Ta rääkis meile, mida nad söövad ja joovad. Toomas oli ka kaasa võtnud mõned roomajad. Näitas ta neid ükshaaval ja tutvustas igat looma. Alustas ta kõige väiksematest ja lõpetas kõige suurematega.

Esimene loom oli mingi sisalik. Selle sisaliku nimi pole täpselt meeles, aga see loom oli igal juhul üpris õudne. Me saime teda ka puudutada, ta oli limane ja väike, kuid oli siiski õudne. Kõige lõpuks võeti kotist välja väga suur madu. See madu oli anakonda. Ta oli suur, kuid mitte nii õudne, kui ma algul arvasin. Ta oli väga rasvane. Kõige naljakam selle maonäituse juures on see, et mees tuli meile külla Tallinnast liinibussiga.

Külaline rääkis ka seda meile, kui kallid tema loomad on ja kui kalliks läheb nende pidamine. Madude pidamine on tõesti kallis. Need väiksemad maksavad 600-900 krooni, kuid see anakonda oli väga kallis- 6000-8000 krooni.
 

Henri Zeigo: Pere vastlapäev Vedul

Meie läksime perega vastlapäeval Vedule vastlaid pidama koos tuttavatega.

Kõik võtsid kelgud kaasa ja läksid mäele. Kõik suured ja väikesed kelgutasid mäest alla ja lootsid saada suuri linu. Tehti võistlusi nii suurtele kui väikestele.

Kõige naljakam oli siis, kui suured läksid kelkudele mäele ja lasid alla. Mul ei tulnud tänavu pikad linad, kuid järgmine kord loodan saada pikki linu.

Meie peame vastlaid suure lustiga. Vabal ajal käime perega suusatamas ja jalutamas. Eelmisel aastal tegime perega vastlakukkleid, aga sel aastal oleme ostsime poest vastlakukleid.

Kelgutamas olen käinud tänavu vähem, rohkem olen käinud suusatamas. Sel aastal loodan ma ikka rohkem suusatamas käia, seni kaua kui lund jätkub.

Kristiina Koor: Meie ema naistepäevast

Naistepäeval teeme me alati emale kingituse. Isa ärkab vara üles ja teeb emale kohvi ning lubab tal alati nii kaua magada, kui ta ise tahab. Isa teeb isegi söögi valmis ja viib isegi emale söögi ja kohvi voodisse. Kui ema ärkab ja tahab minna süüa tegema, siis ütleb isa, et ta ise teeb.

Ema ei tohi naistepäeval mitte midagi teha! Isegi mitte meie tuba koristada, sest me koristame siis ise. Sellepärast emale ei meeldigi naistepäev, sest siis ei saa ta midagi teha. Aga igal juhul meeldivad talle need kingitused mis me talle kingime.

Aule Tensmann: Vastlapäeval Kukemäel

Vastlapäeval mängisime lumesõda ja ma viskasin õpetaja Priidule pähe. Õpetajad tegid meile võistlused. Meie võistkonnas oli 9 inimest. Õpetaja Peeter Ruuge oli meie võistkonna juht. Mulle küll meeldis see võistkond. Me saime kolmanda koha.

Henri Zeigo: 1+ 5= klassiõhtu

Klassiõhtu koos esimese klassi õpilastega oli päris huvitav.

Mängiti vanu häid mänge ja tehti palju nalju. Kõik tantsisid paarilistega. Tuletati meelde vanu mälestusi ajast, kui meie, viiendikud, olime esimeses klassis.

Meie klass õpilased ei ole ikka muutunud võrreldes esimese klassiga. Siim ja Laur ronisid kappi otsa ja paljud olid laudade peal esinemas. Loodan et nad järgmises klassis on korralikumad.

Helina Mats: Edukas etlusvõistlus

Mul oli etlemisvõistlusel lõbus. Ainult siis, kui esinemise järg tuli minu kätte, olin ma väga närvis.

Meie klassist oli võistlemas Mari, Maris, Erle ja loomulikult mina. Kui hakati esinemisi hindama, said esinejad süüa pankooke. See oli lõbus kogemus. Lõbus oli see selles mõttes, et üks esimese klassi laps hakkas seal igasuguseid asju ütlema. Me naersime kõik nii, et kõht kõveras.

Lõppjärjestus oli selline, et mina olin esimene, Erle jäi teiseks ja Maris jäi kolmandaks. Maris sa ka publikuauhinna. Seal sai endale laua pealt auhinna valima. Mina valisin raamatu “Minu sõbrad”. Selle raamatu sain ma ka juba eelmisel aastal.

Janno Välja: Madude näitus- hea idee!

Minule isiklikult meeldivad nii maod kui ka sisalikud. See madude näituse mõte oli hea idee. Madude näitusel näidati nii sisalikke kui madusid.

Madusid tutvustama tulnud mehel on kodus 17 madu ning mõni sisalik. Kaasas oli tal 2 sisalikku ja mõned maod. Madude arvu ma kahjuks peast ei mäleta, aga sisalikest küll rohkem. Madusid oli erineva pikkusega, alates 10 sentimeetrist kuni 1 meetri 50 sentimeetrini.

Külaline lasi meil kõiki madusid ja sisalikke katsuda. Mina arvasin, et maod ja sisalikud on libedad ja limased. Tegelikult on nad kleepuvad. Mulle madude näitus meeldis.

Maarja Helstein: Sõbrapäeva klassiõhtu

Sõbrapäeva klassiõhtu toimus sööklas. Kui klassiõhtu pihta hakkas, oli kell juba üle kolme, kuigi pidu pidi kell kolm hakkama. Andsime 1. klassile õpilastele kaardid üle. Ka meie saime nendelt kaardid. Peale selle hakkasime mängima ja tegime ka muud huvitavat.

Ühine klassiõhtu sai läbi kell kuus ja siis hakkas ainult meie klassiõhtu. Klassiõhtu kestis kuni 19.30-ni. Selleks ajaks oli meid sinna üpris vähe jäänud.

Sairi Sard: Õpetajad võistlesid

Vastlapäeval mängis kogu Kambja kool Kukemäel mänge. Seal mängisid ka õpetajad, see oli pärsis lõbus.

Võistkondi oli neli. Igas võistkonnas oli üks laps igast klassist. Korraldati igasuguseid mänge, nii teatevõitlusi kui muid võistlusi. Asja tegi huvitavamaks see, et osalesid ka õpetajad. See oli kõige ägedam, kui õpetajad kelguga mäest alla lasid ja maha kukkusid. Ka see oli äge kui üks üheksanda klassi laps veab õpetajaid. Kes seda kõike vaatama ei tulnud, see võib vaid kahetseda.

Vastlapäeval süüakse tavalisel herne- või oasuppi ja magustoituks on vastlakuklid, mida süüakse aastas üks kord.

Kõik, kel õilsad sihid ja püüdlused või otsustav tahe omandada vastav vaim ja elementaarne enesekaitse võime, on oodatud enesekaitse treeningutele, mis toimuvad teisipäeviti 16-18 ja neljapäeviti 17-19 Kambja spordihoone väikeses saalis.

Kõnealuste treeningute juhendajana tutvustan lühidalt oma tausta, ning püüan seejärel anda võimalikult hea ülevaate pakutavast.

Olen 34- aastane, abielus, kolme lapse isa. Kambja vallas elan alates 1997.a. Kõigil, keda huvitavad minu haridusalased vaated, on võimalus tutvuda minu artikliga “Maailm muutub, kui kool annab elule mõtte” netiaadressil: http://lists.ut.ee/listproc-cgi/wilma/opleht, subjectiga “kool annab elule mõtte”.

Käesoleva artikli peateemasse puutuvalt lisan, et olen õppinud ligikaudu kümne aasta vältel mitmeid erinevaid võitluskunste, töötanud üritustel ja asutustes turvatöötajana, aastail 1993-’94 treenerina Tartus Kodukaitse (kuni see organisatsioon likvideeriti kogu vabariigis üldse), ning teinud õpitu ja praktika põhjal omad kokkuvõtvad järeldused ja valikud.

Viimasest johtuvalt esitan huviliste tarvis järgnevad selgitused ja tingimused:

1. SIIN ÕPITUT KASUTATAKSE ÜKSNES ÕILSALT s.t. kuna alati annab asju väänata õigluse eest seismise sildi alla, ning õigust jääb kõigil tülitsevatel pooltel alati ülegi, ei sobi kumbki tüli vaigistamiseks – vaid õilsuse siht on vaguralt ja väärikalt tüli vältida või vaigistada püüda.

 

 

Treening selleks, et kes ei karda ja pole süüdi, sel pole põhjust erutuda ega end “täis puhuda”, ehk selleks, et suuta püsida alati enesega kooskõlas ja olukorraga vastavuses.

2. SIIN ÕPETATAV EI KÕLBA VÕISTLUSTELE s.t. treening võistluste jaoks on hoopis teise spetsiifikaga – reeglid, taktikad, punktid, disklahvilöögid, kohtunike märguanded jne. – pigem keha drill, praktika vajab rohkem vaimu koolitust, ning keha peab lihtsalt olema vormis vaimu impulsside täideviimiseks. Kui tähelepanu ja reaktsioon on hõivatud harjumatute momentide jälgimisega, siis praktikud võistlustel on sama nigelad, kui võistlejad praktikas.
3. SIIN ÕPITAV ON SIIN ÕPITAV s.t. väljaspool treeninguid kasutate seda, mis tõhusam tundub, aga mujal nähtu-kuuldu- õpitu baasil minu õpetatava vaidlustamine üksnes segab treeninguid, tulemata ometi kasuks kellelegi. Mis ei tule kasuks, seda pole vaja – õigusega kahelda minu õpetatava kasus saab vaid see, kellel pole oma meisterlikkuse tõttu minu juhendatavaile kursustele enam asja.

Kui oled süüdi, tunnista süüd ja püüa seda heastada. Kui see ei aita, või sa tõesti pole süüdi, siis…

1. PÜÜDA RÕHUDA MÕISTUSLE – kasuks tulevad vagurus ja vastaspoolt lõõgastav huumor. Vältida eetikasse puutuvaid teemasid – vaidluseks väänatav ® tüli. Kui see ei aita, siis…
2. PÜÜDA RÕHUDA TUNNETELE – kasuks tulevad tähelepanu endalt ära juhtimine ja imestava varjundiga osavõtlikkus (mitte kaastunne, sest see võib näida üleolevana, pigem äratundmine, mõistmine) teise olukorra ja meelolu (tunnete/seisundi) suhtes, ning loomulikult endiselt ka vagurus, kuid seekord juba sügav tõsidus. Vältida vastaspoole halba valgusesse sattumist – provotseerib õigustamist või “koha kätte näitamist”. Kui see ei aita, siis…
3. PÜÜDA PIIRDUDA KAITSEGA – kasuks tulevad kaitse sõnatus, kergus ja viimistletus, mis veenaks vastast su vilumuses, meisterlikkuses ja ülekaalus, ning loomulikult taas vagurus, seekord ühenduses kahetsusega, et tüli siiski niikaugele arenes. Vältida agressiivseks muutumist – kontroll kaob.

Kui tüli ei püüta vältida või koguni provotseeritakse, kas saab siis juttu olla enesekaitsest?

Treeningute vaim, mis kajastub üsna ilmselt ka juba eelnevas, põhineb elukäsitlusel, mille üldkokkuvõtte võiks (igaühele mõtisklemiseks) esitada ka nii:
 
 

Sotsiaalne tõde

^{Hiina hieroglüüf “wang”, mis graafiliselt tähistab taeva, maa ja keskpaiga (inimese) ühtsust.}

^{Sellega peakski olema antud just nii põhjalik ülevaade, kui ühe keskmise artikliga anda saab. Lisada jääb ehk veel niipalju, et huvilistel on võimalus mulle asjakohaseid küsimusi esitada, erijuhte arutada ja kokku leppida, registreeruda jne., kas telefonil: (07) 35 36 31 või mobiiltelefonil: 056 489 027 või e-maili aadressil:} Wang@hot.ee

Seekord läks matk õnneks - oli lund, oli päikest, oli sooja. Pangodi-Kambja suusamatk võiski toimuda.

Laupäeva hommikupoolikul oli Unipiha kooli juurde kogunenud 36 osavõtjat (nii väikseid kui suuri).

Kui pikk suusasõit läbi, kirjutatati protokolli selline paremusjärjestus:
 

KOHT	Osavõtja nimi	Tulemus
1	Lauri Semetsky	01.06.15
2	Marina Loomus	01.06.25
3	PaulUnt	01.07.11
4	Margus Erstu	01.07.13
5	Tarmo Teder	01.07.20
6	Vello Tollimägi	01.08.12
7	Rannet Miilmann	01.13.34
8	Kadri Härmoja	01.14.57
9	Mart Helstein	01.16.25
10	Liisa Unt	01.19.52
11	Rünno Appleine	01.22.21
12	Reemo Kappet	01.23.22
13	Mariann Rebane	01.24.17
14	Kaija Piller	01.25.16

Kolm paremat naist: I Marina Loomus,II Katri Härmoja,III Liisa Unt.

Kolm paremat meest: I Lauri Semelsky, II Paul Unt, III Margus Erstu.

Kaasaaitamise eest täname: OÜ OOMISTE, OÜ CAMBI, OÜ TOMEK-KAM, OÜ FUELMARINA Kambja tarkla, TARTU MAASPORDI LIIT, KAMBJA VALLAVALITSUS. Kambja Spordihoone soovib edaspidigi meeldivat koostööd.

NB! Loosiauhindu saab kätte aprillikuu lõpuni Kambja spordihoonest (soovitav õhtuti 18.30 - 21.30).

Algamas on võrkpalli kevadturniir!

Võistelda saavad kõik Kambja valla võistkonnad. Meeskondadel on lubatud mängida ka 5-liikmeliste võistkondadena ning lubatud on kaasta ka naisi.

NB! Naistevõistkonnad ei või kasutada meesmängijaid.

Kõigil, kes on asjast huvitatud palume kontakteeruda tel. 416 - 347 Kambja Spordihoone või 051 42- 491 Aivi Paumets.

4.veebruaril Lääne-Virumaa A-klassi esivõistlused Vinnis:

Mariann Rebane III koht;
Marina Loomus 5. Koht.

11.veebruar Sõbrapäeva judoturniir Võrus:

Marina Loomus I koht;
Mariann Rebane III koht.

17.veebruar Eesti A-klassi lahtised meistrivõistlused Tallinnas:

Marina Loomus III koht;
Mariann Rebane osavõtt;
Karin Helstein osavõtt.

Kambja Vallavalitsus, Kambja Vallavolikogu kultuurikomisjon, Kambja Laulu- ja Mänguseltsi juhatus otsustasid korraldada KAMBJA ALEVIKU PÄEVA 23. juunil 2001. a.

Päeva korraldus näeks esialgse kava põhjal välja järgmine:

11.00 surnuaiapüha;

13.00 Kambja aleviku ajalooalane konverents vallamaja saalis;

15.00 jalutuskäigud vallamajast konverentsi ettekannetega seotud paikadesse;

20.00 isetegevuslaste esinemine, kontsert lõkkeplatsil;

22.00 jaanitule süütamine.

Kambja aleviku (nimetus 1926. aastast) ajalookonverents võiks koosneda kuni 10-minutilisest saaliettekandest ja stendiettekandest vallamajas või ettekandja äranägemisel vastavas asutuses. Ettekannete kokkuvõtted trükitakse ära kogumikus.

Saaliettekandes rääkida ja juhtida huviliste jalutuskäiku oma asutusse on lubanud järgmised isikud:

Endla Langel- Mõisahoone (vallamaja) ajaloost; Hella Sule- Kaubanduse korraldusest; Helga Mägi- Side korraldusest; Marju Pehlak- Koolikorraldusest; Irma Drenkhan- Arstiabi korraldusest; Vaiki Agarmaa- Raamatukogu tööst; Toivo Traksmaa- Kiriku taastamisest; Madis Linnamägi- Mälestuskivide püstitamisest; Endla Langel- Kambja kalmistul puhkajatest; Heli Jaamets- Ühis- ja talumajandusest; Hilja Neumann- Kultuuri- ja seltsielust; Priit Lõhmus- Sporditööst; Heiki Kortspärn- Poliitikast ja vabadusvõitlusest; Jüri Toomiste- Tuletõrjest päästeametini.

Kuulutatakse välja Kambja aleviku elu- olu ja inimesi tutvustav fotokonkurss. Aleviku päeval paneb autori poolt allkirjastatud ja alusele kleebitud fotod välja Marika Lehiste. Esitatud fotode seast valib korralduskomisjon välja auhinnatööd.

“Koduvallas” on palju juttu olnud isetegevusest ja kultuuriarendajatest Kambjas – ma meenutaksin mõnd aastat Kammeri ja Pikksaare isetegevusest.

1955. aasta sügisel alustasin tööd noore emakeele ja kehalise kasvatuse õpetajana Kammeri 7 – klassilises koolis, kus töötasin kuus aastat.

Majanduslikult elati sealkandis väga vaeselt. Küll neid kolhoose liideti, küll lahutati! Inimeste töötasuks olid vaid viletsad kopikad. Mäletan, et kolhoos laenas vilja, et tööpäeva eest maksta 0,5 kg! Ei olnud noortel seljas uhkeid rõivaid, ei jalas toredaid saapaid. Akuraadio mängis ainult mõnes üksikus kodus. 1961. aastal polnud veel elektrit... Aga inimesed käisid koos ja tundsid rõõmu kultuursest meelelahutusest.

Pikksaare rahvamaja juhatajaks oli tragi noor naine Õie Pala. Tema aktiivsel organiseerimisel hakkasid Kammeri kooli ruumides õhtuti tegutsema isetegevusringid, millest võtsid osa noored õpetajad ja kohalikud kolhoosinoored. Tegutsesid näitering (juhataja Taimi Kuus, hiljem Alma Mats), rahvatantsuring (juhataja Taimi Kuus) ja naisvõimlejate rühm (juhataja Mall Toomekänd). Noored käisid harjutustel jalgsi mitme kilomeetri kauguselt. Ruume valgustasid petrooleumilambid.

1956. aasta talv oli väga lumerohke. Teed olid tuisatud. Käisime Elvas rahvatantsurühmade ülevaatusel kahe hobusega. Külma oli – 25o või rohkem. Jooksime regede taga, et sooja saada.

Ettekannetega esinesime Pikksaare rahvamajas riiklikel tähtpäevadel. Pangodis tegutses ka segakoor (juhatajaks Krents Otepäält). Esinesid naisduett (Õie Prans ja Leida Sild) ning meesduett (Juha ja Vello Prans). Peod olid rahvarohked ja lõppesid tantsuga, kestsid kella 3- 4-ni. Akordionil mängisid vennad Rudolf ja Gustav Pala, Voldemar ja Aksel Org ning Vello Prans. Saalipõrand oli tihedalt tantsijaid täis. Ei mäleta, et ukse taga oleks tolgendanud purjus noorukeid.

Kui rahvamaja juhatajaks sai Leida Sild, ka särtsakas ning aktiivne naine, kandus isetegevuse organiseerimine rohkem Pangodi kanti. Unipiha Algkooli juhataja Endla Salmistu juhendamisel esineti menukalt Kitzbergi näidendiga “Tuulte pöörises”.

Paremate ettekannetega esineti ka teistes rahvamajades nagu Maaritsas ja Tükil.

Leida Sild organiseeris ka tantsukursusi, millest osavõtjaid oli hulga. Igaüks tahtis ilusasti tantsida.

Pikksaare saali laval pakkusid külakosti “Vanemuise”, Pärnu ja Rakvere teatri näitlejad.

Kammeri 7-kl. Kooli lapsed korraldasid traditsiooniliselt kaks suurt pidu aastas (nääripidu kitsastes kooliruumides, aga kevadpidu Pikksaares). Näidendid, deklamatsioonid, rahvatantsu- ja võimlemisettekanded õpetasid õpetajad Taimi Kuus ja Mall Toomekänd, laulud õpetaja Herta Näpp. Kui õpetajaks tuli Uno Koppel, olid muusikalised ettekanded tema õlgadel.

Andre talu ruumides asusid sidejaoskond ja raamatukogu (juhatajaks Laine Näkk) päris suure raamatute arvuga. Lugejaid oli ümbruskonnas palju.

Ka uudiskirjandus jõudis nendel aastatel ääremaadele tänu Elmar Tsääro väsimatule tegevusele. Raamatupakke vedas ta jalgrattal Elvast Kammerisse, küll tiris seljakotis läbi sügava lume.

Kolhoosinoorte ja nooremate õpetajate osavõtul korrastati Pikksaare parki. Kanti välja tuules murdunud kuivanud oksad. Rehade ja labidate abil puhastati ja tasandati jalgteed poolsaare lõpuni.

50-ndate aastate lõpul korraldati Pikksaares suur suvepidu, kus esinesid Kambja ja Nõo isetegevuslased. Organiseerijaiks olid Endel Kõll (a/ü esimees), Viktor Tolmats ja Armin Rebane (klubijuhataja). Peo sissetulekuks oli 6000 rubla.

Hiljemgi organiseeriti Pikksaares Kambja sovhoosi jaanipäevapidusid, kus aitasid aktiivselt kaasa Kambja külanõukogu kultuurikomisjoni liikmed Endel Kõll ja Armin Rebane.

Need on minu meenutused. Ma usun, et kõigest pikemalt ja täpsemalt võib kõnelda pensionär Endla Salmistu, kes on Pangodis maasoolaks olnud palju aastaid.

18. veebruaril sõitis grupp Kambja pensionäre koos naisansambli ja pillimees Matiga külla Haaslava pensionäride klubile "Priimus". Avasõnad ütles Haaslava valla sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Maie Otsa.

Võõrustajad kinkisid Kambja eakatele lillekorvi ning seejärel anti sõna vallavanem Koit Prantsile õnnitlemaks kohalikke sünnipäevalapsi. Sealse traditsiooni kohaselt kingitakse tähtpäevalisele Haaslava valla logoga kruus ja kaart.

Kambja naisansambli etteaste koosnes tervituslaulust sünnipäevalastele ja paljudest teistest lauludest. Veel esines Kurepalu harrastusnäitetrupp varjuballetiga "Luikede järv". "Priimuse" ja "Tammekese" sõbrunemine toimus banketilauas ja tantsupõrandal. Vahepalaks luges Eha Kondike artikli pensionäri meenutustest.

Kui pidu kuulutati kambjalastele lõppenuks, lausus soliidne vanahärra Armin Rebane: "Miks nii ruttu?". Peo lõpusõnad lausus pr. Maie Otsa. Lahku mindi vastastikuseid viisakusavaldusi jagades.

Postimehest oleme lugenud, et peagi liituvad Kambja, Haaslava ja Ülenurme vald. (Toimetuselt: viimastel andmetel ühinevad Ülenurme ja Haaslava vald, Kambja vald jääb iseseisvaks). Oleme kohtunud Ülenurme ja Haaslava pensionäridega - tore rahvas nii siin kui seal. Edaspidiseks head koostööd kõigile.

Kohalikele pensionäridele tuletaks meelde, et osalege ikka aktiivselt Kambja pensionäride üritustel.

Õpetaja, tuleme laupäeval tagasi!

Laupäeva, 3.märtsi õhtul muutus Unipiha koolimaja Rapla maakonna Hageri Algkooli lastele üheks ööks nende uueks koduks.

"Meie kodukandis Kohila vallas pole selliseid mägesid, nagu on siin," põhjendas Hageri Algkooli juhataja Virve Õunapuu oma siiasõitu.

"Lapsed olid väga hakkamas, kui kuulsid, et Unipiha kool asub Otepää läheduses. Saime mitmes emakeele ja kunstiõpetuse tunnis teha jutukesi ja pilte Unipiha laste tarvis".

3.klassi Andrus kirjutas Unipiha lastele kirjutatud raamatus: "Kui ma elaksin Otepääl, laseksin ma iga päev Munamäest kelgu või suuskadega alla."

Ühine diskoõhtu ja ühine suusatamine järgmisel päeval Otepääl lähendasid kahe kooli õpilasi tublisti, andsid neile aimu, et Eestimaa on üks.

Õpetajad leidsid üllatusega, et üle-eestilisest murdelaulude päevadest osavõtjate hulgas on olnud mõlemad koolid juba aastaid, kuid ometi pole nad kohtunud.

26. ja 27. mail, mil uuesti saadakse kokku murdelauludepäevadel Viimsis, ootavad Unipiha kooli lapsi ees juba vanad tuttavad Hageri Algkoolist.

"Õpetaja! Tuleme järgmisel laupäeval tagasi. Nii vahva oli!" pöördus hüvastijätul Virve Õunapuu poole üks Hageri kooli poistest.

Unipihal räägiti ELst ja NATOst

Haridusselts Tõrviku eestvedamisel toimus 24. veebruaril Eesti Vabariigi 83. aastapäevale pühendatud pidulik koosviibimine Unipiha Algkooli ruumes.

Kell 12 pandi tavapäraselt Kalju Maasiku poolt valmistatud kaunis mägimänniokstest pärg Pikksaare Vabadussõja ausamba jalamile. "See on tänavu mul kümnes kord tulla siia," rääkis Vabadussõja ausamba üks taastajatest taluperemees Jaak Sööt pärga pannes.

Õhtul kell 19 oli haridusseltsi liikmete külaliseks Tartu Ülikooli professor Kaido Jaanson. "Tema elama asumisega kaks aastat tagasi Pangodisse on haridusselts hakanud täitma lisaks meelelahutuslikule ja seltsielule oma harivat rolli, " leidis peo lõppedes Tõrviku esinaine Eha Jakobson.

"Seegi kord valisime teemaks just Euroopa Liidu ja NATO, et Pangodi inimesed saaksid parema ettekujutuse sellest, mis ootab Eestit lähiaastail ees."

Õhtu naelaks kujunes seekord aga hoopis Aleksander Kesküla elu ja tegevus. Filmi "Minu Leninid" üheks keskseks kujuks on just Tartus sündinud Aleksander Kesküla.

Professor Kaido Jaansoni aastatepikkuse uurimistöö tulemusel saab seni kehtiv ajalookäsitus revolutsiooni tekkimisest Venemaal hoopis uue värvingu: "Eesti ajaloos ja ajalooõpikutes tuleb Aleksander Keskülale anda talle kuuluv koht."

Kuus ülikooli lõpetanud ja Hispaania pealinna Madridi tagasihoidlikus pansionaadis 1963.aastal surnud ning nimetusse hauda maetud Aleksander Kesküla oli mees, kes suutis ajaloo kulgu näha ette aastakümneid. Ka seda, et Euroopa kaart ei jää selliseks, nagu ta paistis sajandi alguses ja keskpaiku.

Vargad lõhkusid sõprussilla

8.märtsi öösel viisid vargad Unipiha Algkooli õpetajatetoa raudkapist minema arvuti.

"Nelja aasta töö tulemus muutus ühe hetkega nulliks," tõdes järgmise päeva hommikul raudkapi lahti murtud ust kurvalt vaadates Unipiha Algkooli juhataja Eha Jakobson.

"Kogu meie õppetöö oli arvutipõhine. Aastate jooksul hoole ja armastusega valmistatud töölehed, kooli õppekava, ainete tööplaanid, kooli ajalehed, fotod, kirjavahetus teiste maade koolidega, erinevad projektid, laste endi luuletused ja jutukesed - kõik läks koos varastega. Comeniuse projekti raamides oli meil parasjagu käsil lapsepõlvelugude projekt. Meie õpilased joonistasid nende lugude põhjal koomiksid, aitasin need inglise keelde tõlkida. Nii oleksid Rootsi, Taani Sloveenia, Sitsiilia lapsed saanud tutvuda meie laste elu-oluga.

Ei teagi nüüd, kuidas juhtunut oma sõpruskoolidele seletada. Tuleval kevadel pidid meie kooli külastama sõpruskoolide õpetajad. Nüüd ei julge nad vist tulla.

Unipiha algkooli sisse murdnud vargad aitasid kaasa sellele, et Eesti maine varaste riigina levib Euroopas veelgi. Häbi ja valus on."

EELK Kambja koguduse poolt on lehelugejatele teatada, et jumalateenistused meie kirikus toimuvad pühapäeviti algusega kell 11.00.
Koguduse kantselei telefoni number on 416 388, e-posti aadress: kambja@eelk.ee ning interneti veebilehekülg aadressil: http://www.eelk.ee/kambja
Huvilistel on võimalik liituda mais lõppeva leerikursusega eraleeri korras.
 
 

KAMBJA JUUKSUR  vallamaja II korrusel AVATUD

ESMASPÄEV kl 9- 15
TEISIPÄEV kl 9- 15
KOLMAPÄEV kl 9- 18
NELJAPÄEV kl 9- 17
REEDE kl 9- 15
 

Teater "SÕNA JA TANTS"
kogupereetendusega

"Tüdruku ja roosi saladus"
Kambja spordihoones
esmaspäeval, 2.aprillil kell 8.15
Pilet 15 krooni

Osades: Ivar Lett, Endro Roosimäe või Argo Liik,Eneli Rüütli või Külli Gärtner.
Info: Horre Saluste 052 81512, Ivar Lett 051 00474; Horre.Saluste@mail.ee
 

Kambja Hoiu- Laenuühistust on Kambja valla elanikel võimalik taotleda LAENU KEVADTÖÖDEKS.

Laenu pikkus 10 kuud.
Laenu soovist teatada hiljemalt 5.aprilliks 2001.
Info telefonil 050 96186 (Linda Sossi), 055 64 93 58 (Varvara Leib), 416 461 (Enno Soodla).Kambja Hoiu-Laenuühistu juhatuse esimees Linda Sossi