Ajaleht Koduvald
 

Kambja valla ajalehe "Koduvald" lisa Nr.1 1998

Selles lehes:


VALLAVOLIKOGU KROONIKA:
Vallavolinikud arutavad, kinnitavad, määravad, likvideerivadů

Volikogu on pärast eelmise vallalehe ilmumist koos käinud kolmel korral: 22.detsembril, 29.jaanuaril ja 12.veebruaril.

Möödunud aasta viimasel istungil likvideeriti Kambja Veterinaarjaoskond, sest Eestis toimima hakanud veterinaarabisüsteemis ei ole seda vaja. Vallasekretär Reet Kiuru sõnul eksisteeris suurmajandite kaotamise perioodil loodud asutus vaid paberil, sisulist tegevust ei ole olnud.

Mõistagi valitses ka volikogus 22.detsembril jõulumeeleolu.

Tänavust vallaeelarvet loeti volikogus 29.jaanuaril ja 12.veebruaril, selle kohta on "Koduvallas" põhjalikum artikkel.

Ka valla arengukava koostamise hetkeseisu arutas volikogu nii 29.jaanuaril kui 12.veebruaril. Volinik Rein Ärmpalu, kes on seatud tegelema arengukavaga süvitsi, tutvustas probleeme, millest ta ka selles vallalelehes põhjalikumalt kirjutab.

12.veebruaril oli volikogus jutuks kriminaalpreventsioon, mis maakeeli tähendab üldsuse tegevust ja kaasabi nii kuritegevuse kui kurjategijate tõkestamisel. Kriminaalpreventsiooni alasest tegevusest Rootsis kõnelesid politseinikust vallavolinik Raivo Kiuru ja volikogu korrakaitse komisjoni esimees Rein Ärmpalu.

Vallamaja taha parki kavandatud laululava projekti tutvustas majandusnõunik Enno Soodla 29.jaanuaril. Arhitekt Oja poolt kavandatud ehitis võimaldaks 400- 500 inimest laulma panna, istekohti oleks platsil 300- 400. Ehkki volikogu kõlakoja projekti kinnitas ja vallaeelarve esimese lugemise ajal oli ehitamiseks ka raha (350 000 kr) planeeritud, jääb laululava sel aastal siiski rajamata- 12.veebruari istungil jättis volikogu laululava eelarvest välja. Nii toimiti pragmaatilistel kaalutlustel, sest lõpetamisel oleva kiriku ja alustatava koolimaja kõrval väikses vallas kolmandat ehitusobjekti teha tahta oleks juba ilmne "pilli lõhki ajamine", kui tsiteerida vallavanem Ivar Tedrema piltlikku võrdlust. Koolimaja ja laululava üheaegset ehitamist ei pidanud otstarbekaks ka haridusminister Mait Klaassen, kellega vallavanem seda probleemistikku arutas.

Laululava ehitus kerkis päevakorda eelmisel suvel, kui hakati kavandama kihelkonnapäeva. Tol korral ei olnud kaugeltki kindel, et Riigikogu koolimaja ehitust toetab. Nüüd on stardiraha saadud, kuid koolimaja valmimiseks tuleb lähiaastail ka vallakassat tuulutada. Uus koolimaja loob Kambja kultuurielu hoogustamiseks paremad tingimused: hoones on eraldi sissepääsuga 300- kohaline saal ning avar raamatukogu, lugemissaal ja internetipunkt. Heaks kontserdipaigaks võib osutuda ka näiteks maja kolmnurkne siseõu.

Volikogu kinnitas 12.veebruaril vallavalitsuse teenistujate koosseisu ja kehtestas palgamäärad tagasiulatuvalt alates 1.jaanuarist 1998:

vallavanem 5100.-
vallasekretär 4800.-
sotsiaalnõunik 4800.-
majandusnõunik 4800.-
pearaamatupidaja 4800.-
vanemspetsialist 4250.-
maanõunik 4250.-
maakorraldaja 4250.-
raamatupidaja- kassapidaja 3700.-
raamatupidaja 3700.-
passiametnik- kaitseväe arvestaja 2200.-
arhitekt (0,5 kohta) 1500.-
jurist (0,5 kohta) 1900.-
keskkonnanõunik (0,5 kohta) 2100.-
vallaarst 680.-
informaatik 2500.-
koristaja 1450.-

Avaliku teenistuse seaduse alusel makstakse lisatasu teenistusaastate eest 5% palgamäärast järgmistele ametnikele:

vallavanem Ivar Tedrema, pearaamatupidaja Raili Kruuse, raamatupidaja-kassapidaja Airike Feirik, vanemspetsialist Hella Sule, sotsiaalnõunik Heli Jaamets.

Vallavalitsuse koosseisus loodi uus abiteenistuja ametikoht- informaatik, sest hooldamist vajavate arvutite hulk vallamajas on suur, Kambjas ja Vana- Kuustes hakkavad tööle internetipunktid.

Informaatiku ametisse palkas vallavanem Sulev Kaasiku.

Volikogu andis vallavalitsusele õiguse võimaluse korral maksta ametnikele ja vallavalitsuse liikmetele puhkusetoetust kuni ühe kuupalga ulatuses, preemiat võidupühaks ja jõuludeks kuni ühe kuupalga ulatuseses.

Vallaametnike palgatõus on tänavu 10 % nagu teisteski vallaasutustes (lasteaias tõuseb palk 20%). Volikogu liige Rein Ärmpalu avaldas kahtlust, et vallaametnike palgad ei ole konkurentsivõimelised ja töötajad võivad lahkuda. Ta tegi ettepaneku palkasid tõsta. Rein Ärmpalu andmetel makstavat naabervaldades 7000 krooni. Vallavanem Ivar Tedrema tunnistas, et paljudes omavalitsustes on ametnike palgad kindlasti suuremad, kuid tema hinnangul ei ole Kambjas nii eetiliselt kui majanduslikult võimalik palkasid tõsta. Seda meelt olid ka vallavolinikud.

12.veebruaril sai kinnituse ka vallavolikogu, alatiste komisjonide ja mittekoosseisuliste vallavalitsuse liikmete hüvitiste kinnitamise määrus. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel makstakse alates 1.jaanuarist 1998.a. hüvitist alljärgnevalt:

volikogu liikmed- 260 krooni iga volikogu istungist osavõtu eest;
alatiste komisjonide liikmed- 130 krooni iga komisjoni koosolekust osavõtu eest;
alatiste komisjonide esimehed- 850 krooni kuus;
vallavolikogu esimees või tema asendaja- 1250 krooni kuus;
vallavalitsuse mittekoosseisulised liikmed- kuni 900 krooni kuus;

Volikogu ja alatiste komisjonide liikmetele makstakse hüvitis välja üks kord kvartalis volikogu esimehe esildisel. Alatiste komisjonide esimeestele ja liikmetele makstakse hüvitis välja pärast revisjonikomisjoni vastavasisulist otsust.

Läinud sügisel käisid volikogu ja vallavalitsuse liikmed Vana- Kuuste rahvaga kohtumas. Veebruaris otsustati seda traditsiooni jätkata ning lepiti kokku, et järgmine väljasõiduistung toimub 12.märtsil kell 15 Unipiha koolimajas.

Toivo Ärtis


RAHA PANEB RATTAD KÄIMA:
Volikogu kinnitas vallaeelarve tuludeks- kuludeks 14 miljonit krooni

Tänavuse eelarve järgi kogutakse- kulutatakse Kambja vallas enam kui 14,2 miljonit krooni (tuhandetes kroonides 14244,96 kr). Volikogu arutas eelarvet kahel istungil, 29.jaanuaril ja 12.veebruaril. Vallavalitsuse poolt esitatud eelnõu märkimisväärset vaidlust ja huvigruppide kokkupõrget ei tekitanud, eelarve võeti vastu üksmeelselt (12 poolthäält, hääletamispäeval puudusid 3 vallavolinikku)

Eelarvesse on lülitatud ka need 5 miljonit krooni, mis saadi riigilt, et alustada Kambjasse uue koolimaja ehitamist. Sestap tundub eelarve esmapilgul kopsakas, tegelikult tuli kulusid karmilt piirata, et kõigile ja kõigeks hädapäraselt jätkuks. "Esialgu tundus, et kulusid ei olegi võimalik jagada," tunnistas pearaamatupidaja Raili Kruuse rahvaasemikele. Volikogu sai vallavalitsuselt eelarve neljanda variandi, algul ületasid allasutuste soovid reaalseid võimalusi enam kui miljoni krooniga.

Vallalt palka saavate inimeste töötasu on võimalik tõsta vaid 10% (lasteaias erandkorras 20%), kommunaalkulude tõusuks on arvestatud 15 %. Väga napilt jagus raha allasutuste jooksvaks remondiks (Kuuste ja Kambja koolis näiteks 5000 krooni, mujal veelgi vähem), minimaalselt võib osta inventari, piiratud ja kooskõlastatud on ajakirjanduse tellimist jne. Kaitseliit küsis 25 000 krooni, võimalik oli anda vaid 10 000. Vähendati toetust politseile, sest vallale ei laeku enam liiklustrahvid jt Haldusõiguse seadustiku alusel määratud trahvid.

Eelarve on kõigist ebameeldivaist kärpimistest hoolimata siiski kultuuri, haridust, sporti ja meditsiini võimalustekohaselt toetav. Tänavu korraldatakse kihelkonnapäev, Vana- Kuustes ja Kambjas rajatakse internetipunktid, ostetakse kaasaegset infotehnoloogiat jne. Sotsiaalabi paremaks korraldamiseks laiendatakse koduteenuste osutamist, toetatakse hooldekodusid jne. Rahaabi saab valla päästeteenistus, kuigi toetussumma on väiksem kui mullu.

Rahvaasemikud jäid vallavalitsuse poolt tehtud rahajaotusega üldjoontes rahule, eelarvet oluliselt muutma ei kiputud. Mõningaid ettepanekuid siiski oli: Elle Ott palus rahaabi Aarikese Hooldekodu 50.sünnipäeva tähistamiseks, Raivo Kiuru arvates olnuks vaja suurendada Vana- Kuuste kohviklubi tegevustoetust jne. Volikogus toimunud arutelu ajal muudeti eelarvet kõige enam siiski vallavalitsuse soovil: teise lugemise ajal jäeti eelarvest välja laululava ehitus ning jagati vabanev raha hooldekodudele ja reservfondi (seetõttu vähenes ka planeeritud lühilaenu summa).

Vallaeelarvet tuleb peagi täiendada, sest eelkokkulepete alusel eraldatakse ka tänavu riiklike investeeringute programmist (RIP) raha Kambja kiriku taastamise jätkamiseks.

VALLA TULUD

Valla tulud on tänavu 14,2 miljonit krooni- kuidas see raha koguneb?

Maksudest peaks laekuma 2,893 milj. kr: tulumaksu 2,226 milj. kr (tõus 15%), maamaksu 660 000 kr, reklaamimaksu 7000 kr. Riigilõivu loodetakse koguda 3000 kr. Segatulude hulka kuuluvad trahvid (10 000 kr) ja kantseleiteenused (paljundamine jt, 10 000 kr).

Valla varadelt loodetakse saada tulu 42 000 kr: vee erikasutusest 3000 kr, maavaradest (kruus) 33 000 kr, tulu vara kasutamisest (hoonete rentimine jms) 6000 kr.

Majandustegevusest peaks laekuma 351 000 kr: õppekulud lasteaias 20 000 kr, toitlustuskulud lasteaias 120 000 kr ja koolis 2000 000 kr, kultuuri omatulu 1000 kr, spordi omatulu 8000 kr, avaliku koha kasutusõigus 1000 kr, muud laekumised 1000 kr.

Mitmesugused arvlemised peaksid vallakassasse lisama 9,6 milj. kr: riik annab toetusfondist 3,52 milj. kr, kooliehituseks tuleb riigieelarvest 5 milj. kr, toimetulekutoetusteks saab vald 594 000 kr, Tshernobõli toetuseks 4320 kr, üldhooldekodude toetus on 334 400 kr, kaitseväearvestuse pidamiseks eraldatakse 12 000 kr, muud sihtotstarbelised laekumised on 43 100 kr.

Teistelt omavalitsustelt (Haaslava vald jt) laekub koolide kohamaksuna 120 000 kr. Avalik- õiguslikest fondidest loodetakse saada 21 000 kr: Keskkonnafondilt 6000 kr, mujalt 15 000 kr.

Kulude katteks läheb ka eelmise aasta jääk 432 900 kr. Et eelarvet tasakaalus hoida, lubab volikogu vallavalitsusel võtta lühiajalist laenu (630 820 kr), kuid vallavanem loodab, et võimalike ülelaekumiste korral ei olegi laenuks ehk tarvidust. Tagastatud laenuna on eelarve tuludepoolel kirjas 223 420 kr.

VALLA KULUD

Tänavuse riigieelarve arutamisel pidasid Toompea poliitikud oluliseks kulusummade "läbipaistvust". Et ka "Koduvald" tahab seda põhimõtet austada, tutvustame vallaeelarvet varasemast põhjalikumalt ja ulatuslikumalt. Kõik eelarveread ei mahu paraku parimagi tahtmise korral leheveergudele, sest dokument võtab enda alla 24 tihedas arvutikirjas lehekülge.

Valla valitsemiseks lubab selle aasta eelarve kulutada 1,6 miljonit krooni: 165 000 krooni volikogule, 1,4 miljonit krooni vallavalitsusele ja 25 000 krooni Tartumaa Omavalitsuste Liidu liikmemaksuks.

Volikogule eraldatud raha jaguneb töötasuks (111 000 kr), sotsiaal- ja ravikindlustusmaksuks, edaspidi riigimaksud (3670 kr), kantseleikuludeks (1600 kr, sellest 800 kr postikuludeks ja 800 kr bürookuludeks), inventari (kontoritehnika) hoolduseks (3500 kr), lähetusteks (3000 kr), personalikoolituseks (3000 kr), delegatsioonide vastuvõtu kuludeks (2500 kr), asutuse esinduskuludeks (2000 kr), muudeks kuludeks (1000 kr) ja ajakirjanduses ametlike teadete avaldamise kuludeks (800 kr).

Vallavalitsuse eelarve kulutatakse töötasudeks (762 400 kr, sellest 617 300 kr avalikele teenistujaile, 139 100 kr töölepinguga töötajaile ja 6000 kr ajutiste töölepingute tasu), riigimaksudeks (252 200 kr), kantseleikuludeks (50 500 kr, sealhulgas bürookulu 14 500 kr, postikulu 3800 kr, sidekulu 23 200 kr, ajalehed, raamatud 6500 kr jne.), vallamaja ülalpidamiseks (86 400 kr, sealhulgas küte 56 500 kr, elekter 13 400 kr, vesi ja kanalisatsioon 700 kr, ruumide ja territooriumi korrashoid 3800 kr, jooksev remont 3000 kr, valve 6000 kr, muud 3000 kr), inventari ostmiseks ja hooldamiseks (33 800 kr), sõidukite ülalpidamiseks (138 000 kr, sealhulgas kütus, määrdeained 69 000 kr, jooksev remont 49 000 kr, kindlustusmaksed 3000 kr, isikliku auto kasutus 12 000 kr jne), lähetusteks (8000 kr), personalikoolituseks (25 000 kr), delegatsioonide vastuvõtuks (5000 kr), näituste korraldamiseks (1000 kr), asutuse esinduskuludeks (13 500 kr), arvuti ja tarkvara soetamiseks (26 000 kr), esmaabi ravimite ostmiseks (500 kr), ametlike teadete avaldamiseks (2000 kr).

Riigi- ja korrakaitset toetas volikogu 44 700 krooniga, millest Kambja Kaitseliidule läheb 10 000 kr, kohalikule politseile 16 700 kr (sealhulgas 500 kr bürookuludeks, 600 kr raamatutele ja ajalehtedele, 3000 kr sidekuludeks, 2000 kr jooksvaks remondiks, 10 600 sõidukitele jne) ja Päästeametile 18 000 kr (sealhulgas elektri eest tasumiseks 8000 kr ja sõidukitele 10 000 kr).

Hariduse edendamiseks eraldati valla eelarvest 8,72 miljonit krooni, millest lõviosa- 5 miljonit krooni saadi riigilt Kambja uue koolihoone ehitamise alustamiseks. Lasteaia kuludeks nähti ette 1,4 miljonit kr, koolidele 1,9 miljonit kr (sealhulgas Kambja koolile 1,03 miljonit kr, Kuuste koolile 854 400 kr ja Unipiha koolile 104 800 kr). Õpilaste transpordiks on eelarves varutud 330 000 krooni.

Lasteaia eelarve jaguneb töötasudeks (663 900 kr), riigimaksudeks (219 100 kr), kantseleikuludeks (9600 kr), hoone ülalpidamiskuludeks (325 500 kr, sealhulgas küte 232 000 kr, elekter 70 000 kr, vesi ja kanalisatsioon 10 000 kr, ruumide ja territooriumi korrashoid 8000 kr, jooksev remont 5000 kr, muud 500 kr), inventarikuludeks (27 500 kr, sealhulgas ühe rühma uued voodid 12 000 kr, inventari hooldus 5000 kr, ameti- ja eririietus 2500 kr jne), sõidukite ülalpidamiskuludeks (10 700 kr, sealhulgas isikliku auto kasutamine 9500 kr.), lähetusteks (1500 kr), personalikoolituse kuludeks (4000 kr), asutuse esinduskuludeks (500 kr), muudeks tegevuskuludeks (141 500 kr, sealhulgas õppevahendid 20 000 kr, toitlustamine 120 000 kr, esmaabiravimid 1500 kr).

Kambja kool sai eelarvest raha töötasudeks (399 600 kr), riigimaksudeks (133 500 kr), kantseleikuludeks (39 000 kr, sealhulgas bürootarbed 4000 kr, raamatud, ajalehed 15 000 kr, sidekulud 10 000 kr jne), kinnistute ülalpidamiseks (222 000 kr, sealhulgas küte 172 000 kr, elekter 15 000 kr, vesi ja kanalisatsioon 10 000 kr, ruumide ja territooriumi korrashoid 10 000 kr, jooksev remont 5000 kr jne), inventari hoolduseks (5000 kr), sõidukite ülalpidamiseks (38 000 kr, sealhulgas jooksev remont 10 000 kr, isikliku auto kasutus 5500 kr jne), riigisisesteks lähetusteks (5000 kr), majandamiskuludeks (22 000 kr, sealhulgas personalikoolituseks 10 000 kr, delegatsioonide vastuvõtuks 2000 kr, näituste korraldamiskuludeks 1000 kr, asutuse esinduskuludeks 2000 kr, almanahhi trükkimiseks 7000 kr), muudeks tegevuskuludeks (155 500 kr, sealhulgas õpikud 12 000 kr, õppeotstarbeline inventar 15 000 kr, muud õppevahendid 5000 kr, toitlustamine 123 000 kr, esmaabiravimid 500 kr), tublimate õppurite stipendiumiteks (15 000 kr).

Kuuste kool võib kulutada töötasudeks (361 500 kr), riigimaksudeks (127 300 kr), kantseleikuludeks (29 800 kr, sealhulgas bürookulud 3000 kr, majandusveod, laokulud 7100 kr, raamatud, ajalehed 8200 kr, sidekulud 7600 kr jne), kinnistute ülalpidamiseks (130 500 kr, sealhulgas küte 76 400 kr, elekter 29 600 kr, vesi ja kanalisatsioon 7000 kr, ruumide ja territooriumi korrashoid 5000 kr, maamaks 5000 kr, muud 7000 kr), inventari soetamiseks ja hooldamiseks (19 400 kr, sealhulgas ruumide sisustus, mööbel 3500 kr, olmetehnika 2000 kr, eriotstarbelised seadmed 3000 kr, inventari hooldus 4800 kr, ameti- ja eririietus 1500 kr jne), sõidukite ülalpidamiseks (32 400 kr, sealhulgas jooksev remont 4000 kr, isikliku auto kasutus 11 400 kr jne), lähetusteks (2000 kr), majandamiskuludeks (14 000 kr, sealhulgas personalikoolituse 5000 kr, delegatsioonide vastuvõtmine 3000 kr, asutuse esinduskulud 2000, muud kulud 4000 kr), muudeks tegevuskuludeks (131 500 krooni, sealhulgas infotehnoloogia 20 500 kr, õpikud 20 000 kr, õppeotstarbeline inventar 6000 kr, muud õppevahendid 8000 kr, toitlustamine 77 000 kr jne), tublimate õppurite stipendiumiteks (6000 kr).

Unipiha kooli eelarves on raha töötasudeks (48 700 kr), riigimaksudeks (16 450 kr), kantseleikuludeks (8700 kr, sealhulgas bürookulud 800 kr, raamatud, ajalehed 4200 kr, postikulud 200 kr, sidekulud 2500 kr jne), hoone ülalpidamiseks (13 250 kr, sealhulgas küte 8000 kr, elekter 2000 kr, ruumide, territooriumi korrashoid 1500 kr, maamaks 250 kr, jooksev remont 1500 kr), inventari muretsemiseks ja hooldamiseks (4000 kr), lähetusteks (800 kr), majandamiskuludeks (2200 kr, sealhulgas personalikoolitus 500 kr, delegatsioonide vastuvõtmine 500 kr, näituste korraldamise kulud 200 kr, asutuse esinduskulud 500 kr, muud kulud 500 kr), muudeks tegevuskuludeks (10 700 kr, sealhulgas õpikud 4000 kr, õppeotstarbeline inventar 2500 kr, muud õppevahendid 1000 kr, toitlustamine 3000 kr jne).

Kultuurivaldkond saab valla eelarvest 492 900 krooni: raamatukogudele läheb 156 800 krooni, "rahvamajale" 122 700 ja muudeks kultuurikuludeks 213 400 krooni. Muude kultuurikulude arvelt rahastatakse muuhulgas ka vallalehe toimetamist ja trükkimist (selleks kulub 28 000 krooni) jne.

Kambja raamatukogu eelarves on ette nähtud töötasu (42 000 kr), riigimaksud (13 900 kr), majandamiskulud (23 600 kr, sealhulgas bürookulud 1500 kr, raamatud, ajalehed 10 000 kr, postikulu 100 kr, sidekulud 1800 kr, ruumide küte 6200 kr, elekter 600 kr, vesi ja kanalisatsioon 100 kr, ruumide ja territooriumi korrashoid 100 kr, inventar 800 kr, lähetused 1500 kr, personalikoolitus 600 kr, näituste korraldamise kulud 100 kr, asutuse esinduskulud 100 kr, muud kulud 100 kr), trükiste ostmine (15 000 kr).

Kuuste raamatukogu eelarves on raha töötasudeks (30 560 kr), riigimaksudeks (10 240 kr), majandamiskuludeks (11 500 kr, sellest bürookulud 200 kr, raamatud, ajalehed 6500, postikulu 100 kr, sidekulud 1500 kr, ruumide remont 1000 kr, elekter 500 kr, ruumide, territooriumi korrashoid 100 kr, inventar 600 kr, lähetused 500 kr, asutuse esinduskulud 100 kr, muud kulud 400 kr), trükiste ostmine 10 000 kr.)

"Rahva- ja kultuurimaja" (loe: valla kultuuritöö ja kultuuritöötaja) eelarvesse on võetud töötasu (63 800 kr), riigimaksud (20 600 kr), majandamiskulud (38 300 kr, sealhulgas bürookulud 1000 kr, majandusveod 1000 kr, raamatud, ajalehed 200 kr, postikulu 100 kr, inventari soetamine ja hooldus 5000 kr, isikliku auto kasutus 5500 kr, lähetused 1500 kr, personalikoolitus 2000 kr, delegatsioonide vastuvõtu kulud 2500 kr, näituste korraldamise kulud 1500 kr, asutuse esinduskulud 2000 kr, muud kulud- Kambja Laulu- ja Mänguseltsi kaudu taidluskollektiividele, Kuuste kohvikklubile jne- 16 000 kr)

Sporditegevuse korraldamiseks kulutab vald sel aastal 475 460 krooni. Töötasudeks läheb 102 300 kr, riigimaksudeks 33 700 kr, majandamiskuludeks 339 260 kr (sealhulgas bürookulud 300 kr, majandusveod 500 kr, raamatud, ajalehed 100 kr, postikulu 100 kr, sidekulu 2160 kr, spordihoone küte 280 000 kr, elekter 12 400 kr, vesi ja kanalisatsioon 5200 kr, ruumide, territooriumi korrashoid 2000, jooksev remont 5000 kr, spordiinventar 10 000 kr, isikliku sõiduauto kasutus 5500 kr, kütus, määrdeained 1000 kr, lähetused 1000 kr, personalikoolitus 1000 kr, delegatsioonide vastuvõtmine 1000 kr, asutuse esinduskulud 10 000 kr, ravimid 200 kr)

Tervishoid kulutab tänavu 81 330 krooni valla raha. Ambulatoorium saab vallalt toetust 56 600 krooni: 54 000 kr kütte jaoks, 2000 kr elektri eest ja 600 kr ruumide, territooriumi korrashoiuks. Vallaarstile makstakse töötasu 9560 kr, sellele lisanduvad riigimaksud 3170 kr. Lisaks saab vallaarst isikliku sõiduauto kasutamise eest aastas 3000 kr. 9000 krooni on vallaeelarves selleks, et tasuda ravikindlustuseta kodanike ravikulud.

Sotsiaalsfäärile on eelarves eraldatud 1,46 miljonit krooni. Koduteenuste osutamine läheb maksma 142 850 kr, sellest töötasu 67 000 kr, riigimaksud 22 150 kr, sõiduki ülalpidamine, remont jms 53 700 kr. Riik on eraldanud vallale toimetulekutoetuste maksmiseks 594 000 kr, Tshernobõli toetusteks 11 520 kr, telefonitoetusteks 3900 kr. Sotsiaalabiks on vallaeelarves 160 000 kr, üldhooldekodudele on riigilt laekunud 534 400 kr. Kodijärve Erihooldekodu sai Hasartmängufondilt 13 600 kr kapitaalremondiks.

Majandustegevuseks (heakord, tänavavalgustus, kalmistud jm) antakse valla eelarvest 656 380 krooni. Valla arengukava koostamiseks kulutatakse 30 000 kr, sellest töötasuks 10 000, riigimaksudeks 3300 kr, isikliku auto kasutamise eest 6000 kr, maakorralduse arengu planeeringu eest 10 700.

Heakorratöödeks eraldatakse eelarvest 179 530 kr (töötasu 33 100 kr; riigimaksud 10 930 kr; majandamiskulud 39 500 kr: elekter 35 000 kr, vesi ja kanalisatsioon 1000 kr, ruumide, territooriumi korrashoid 2000 kr, inventar 1500 kr; teede korrashoid 20 000 kr; loodushoid 76 000 kr.) Eelarverahast kulutatakse tänavavalgustusele 49 000 kr, tänavate korrashoiule 20 000 kr ja kalmistu heakorrale 55 530 kr. Prügiveo eest maksmiseks on eelarves 15 000 kr, loodushoiuks 40 000 kr ja teede korrashoiuks 150 000 kr. Maakorraldus võtab eelarvest 197 950 krooni: töötasuks 135 750 kr, riigimaksudeks 44 800 kr, kantseleikuludeks 4400 kr, inventari hoolduseks 2000 kr, isikliku sõiduauto kasutamiseks 11 000 kr. Metsamajandus saab eelarvest ainult 3600 kr majandamiskuludeks. Loodus- ja keskkonnahoiule kulutatakse 95 300 kr: töötasuks 31 700 kr, riigimaksudeks 10 400 kr, kantseleikuludeks 8200 kr, isikliku sõiduauto kasutamise eest 6000 kr, loodushoiuks 45 000 kr. Vallaeelarve reservfondis on 500 000 kr. Haridusalasteks arvlemisteks teiste omavalitsustega (nn kohamaks koolides) on kasutada 50 000 kr. Kambja katlamaja laenu tagasimaksmiseks kulub 155 420 kr, see raha laekub korteriomanikelt.

Toivo Ärtis


Pöördumine avalikkuse poole Kambja valla arengukava koostamise eesmärgil

Lugupeetud valla kodanik.

Selleks, et teada, milliseks peaks arenema Kambja vald, on käivitunud projekt "Kambja valla strateegiline arengukava". Kava koostamiseks toimuvad vallavolikogu juures arutelud ning olukorra analüüsid. Väga vajalik on teada vallakodaniku arvamust. Loodame, et oma seisukohad avaldab iga vallakodanik, kellel on see olemas ja kes tahab seda ka üldsusele avalikult esitada. Teretulnud on iga inimene, kellel on soovi osaleda projektis "Kambja valla strateegiline arengukava". Selleks on vaja kas osa võtta vastavatest aruteludest või esitada omapoolsed mõtted ja arvamused arengukava kujundamiseks.

Inimeste iseseisva mõtte käivitamiseks esitan mõned stsenaariumid Kambja valla arengukava mõnede strateegiliste eesmärkide kohta. Loodan, nende probleemide üle loomingulist diskussiooni. Valla kodanik ütleb välja oma arvamuse arengukava kohta.

1. Aeg- s. o. eesmärkide täitmise aeg.

-KOKS-i (Kohalike omavalitsuste korralduse seadus) järgi peab arengukava olema koostatud 2-3 aasta kohta ning seda korrigeeritakse igal aastal enne valla eelarve vastuvõtmist.

-Olen selles projektis aluseks võtnud 5- aastase tsükli. Lähtudes sellest, et selleks ajaks on Eesti suhted Euroopa Liitu selgemad ning omavalitsuse töökorralduse tingimused on arvatavasti muutunud. Lähtusin sellest, et selleks ajaks on toimunud kaks korda volikogu valimised ning võib- olla on oluliselt muutunud vallavolinike seisukohad. Selleks ajaks peaks olema lõppjärgus haldusreform.

-Mõnel pool on arengukava täitumise ajaks võetud üle 10 aasta. Minu arvates ei suudeta nii kaugele ette näha.

2. Territoorium s. o. kas valla suurus muutub.

-valla territoorium ei muutu- s. o. ei toimu liitumist teiste omavalitsustega.

1. Positiivne on see, et inimestel suhtlemisel keskusega on väljakujunenud teatud harjumused, traditsioonid ja inertsus. Korraldatud on vallas liiklus ja suhtlemine vallaametnikega.

2. Negatiivne on see, et vald on praeguste standardite järgi väike ja sellest tulenedes kulukas. Teatud inertsus ja harjumused ei sunni vallaametnikke otsima uuendusi s. o. paremaid võimalusi vallakodanikega suhtlemisel.

-vallaterritoorium suureneb liitumiste teel Kambja kihelkonna piirideni.

1. Vald saavutaks praeguse standardi järgi soovitatava suuruse ning oleks järginud haldusreformi nõudeid. Elanikkond oleks keskusega seotud oma vaimse elu kaudu (kirik ja surnuaed). Valla majandamine oleks ökonoomsem.

2. Vald oleks raskemini haaratav ning info levimine keskuse ja küla vahel raskem.

3.Majandus s. o. kuidas elanikke rakendada.

Kuidas:

-luua uusi võimalusi ettevõtete arendamiseks vallas?

-hoogustada talumajapidamist kui ettevõtlust, tootmistalude arengut ja väikeettevõtlust omapärase toodangu tootmiseks (suveniirid, erilise toodangu valmistamine jne.)?

-hoogustada puhkemajandust ja turismi, kui ettevõtlust?

-arendada välja nn. roheline elamispiirkond? Rakendatakse nn. Tartumaa 2000+ "tööstuskäsi". See tähendab, et ettevõtlus areneb eelisjärjekorras suurteede ligiduses ja linna lähedal. Valla külades hoogustatakse elamuehitust ja loodussõbralik elukeskkond. Talumajapidamine on eluviis, mitte põhieesmärgiga toota müümiseks. Korraldatakse inimestele soodsad liikumisvõimalused. Seda võib nimetada ka nn. "magamistoa" efektiks.

4. Haridus s. o. kuidas eluks ettevalmistuda.

-valla eesmärgiks on anda noortele korralik põhiharidus. Elus hakkama saamise oskus tuleb omandada kohapeal. Eesmärk on, et enamus läheks edasi õppima gümnaasiumi, kuid koolides peale põhihariduse selgitataks ka maaelu eripära ja kutsehariduse võimalusi ning tegeldakse vastavalt praktilise tööga. Kindlasti on vaja tegelda ka täiskasvanute ümberõppega.

5. Sotsiaalolud s. o. kuidas ära elada.

-valla eesmärgiks on valmistada inimesi ette ise endaga hakkama saama. Toetama töökohtade loomist ning inimeste ettevalmistamist seal töötamiseks.

-vald jaotab toetusi nii nagu seadused lubavad ja vallal võimalused on, inimest kui isiksust eriti uurimata ning tema eesmärke analüüsimata. Siin valitseb muidugi oht, et tahtjate hulk suureneb ja võimaluste hulk väheneb.

6. Kambja valla arengukava väljatöötamise taktika kohta on järgmised variandid:

-väike grupp või üksikisik töötab välja strateegia ning koostab arengukava. Üldsus võtab selle vastu või lükkab selle tagasi. Sellest oleneb kas töö on õnnestunud või ebaõnnestunud. Tegelikult kujuneb aga valla areng väikese grupi või üksikisiku mõtete ja tahte järgi.

-igat strateegilise küsimuse stsenaariumi analüüsib üldsus s. o. suur hulk aktiivseid inimesi. Arutluse tulemusena saadakse analüüsitud tulem. See tulem saab aluseks valla arengule. Selline arengukava on saadud läbi vaidlemiste ja põhjendatud tõestuste kaudu ning on lähedasem enamuse soovidele. Sellise arengukava koostamiseks on vaja kõigi aktiivsete vallaelanike osavõttu.

Samasugused stsenaariumid saab anda kõigi eluvaldkondade kohta (tervishoid, kultuur, loodushoid jne.). Vajalik on iga inimese arvamus. Ettepanekuid võib esitada ka kirjalikult vallamajja Hella Sule või Rein Ärmpalu kätte, kes need edasitoimetavad arengukava koostamise aruteludel ettekandmiseks.

Tähelepanu! Lugupeetud inimesed, ärge jääge passiivseks, teretulnud on iga arvamus ja ettepanek.

Rein Ärmpalu
volikogu liige



Vallavalitsemine Koolileht Oli kord