Selles lehes:

• Agronoom Evi Isak pälvis valla teenetemärgi

Neli aastakümmet Kambja põlde harinud Evi Isak: "Tööd sai tehtud ikka kõvasti."
• Maamaksu määrad muutusid Riigikogu tahtel

Täiendavate sotsiaaltoetuste määrus kingib ka tänavu igale vastsündinule tuhat krooni
• Vallavolinikud rääkisid rahast ja eelarvest

Rahvaesindajad pidurdasid õppekulu kuumaksumuse tõusu lasteaias 15 krooni võrra
• Vallavolikogu kinnitas aastaeelarve
• Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise kord
• Vastuvõtu ajad Kambja vallamajas
• Tähtsamad telefoninumbrid Kambja vallas
• Kambja uue koolihoone ehitustööd on seiskunud
• Riigikogu kultuurikomisjon Kambja uuest koolist

Minister Tõnis Lukas: "Selge on see, et Kambja on selline koht, kuhu põhikool jääb."
• Raamatuaasta algab Kambjas "Tootsi taskutega"

Kirjanik Leelo Tungal: " Minu meelest on Kambja almanahhid väga head."
• Kuhu viiksid oma sõbra, keda huvitab ilus loodus?

Henno Hiiemäe ja Riin Palumets olid edukad ajakirja Eesti Loodus joonistusvõistlusel
• Rahvaloendust alustatakse 31. märtsil 2000
• teated

Teated loomapidajaile
Traktoriinspektsioon nüüd Autoregistri Büroo koosseisus
• Meie hulgast on lahkunud
• Eakad sünnipäevalapsed märtsis
• Väike SpordiVäljaAnne
• Spordiürituste kava aastal 2000
• Peagi algava vutihooaja eel: jalgpall Kuuste koolis tõusuteel
• Spordiklubi pidas üldkogu
• Värskeim uudis selles lehes:

"Kui oleks teadnud, et põllumajandusega läheb nõnda, nagu meil on läinud, siis ei oleks küll nii hullusti mütanud," arvab Evi Isak, kelle elutööd tunnustati sel aastal Kambja valla teenetemärgiga.

Ajaratast ei saa õnneks tagasi pöörata. Evi Isaku ja tema abikaasa Rudolf Isaku tubli tööta oleks ju Kambja ajalugu tublisti vaesem.

Need kambjalased, kes on olnud sovhoosileival koos Evi Isakuga, raiuvad kui rauda, et Evi elutõed ei oleks lasknud tal tööd rabada alla oma võimete ja oskuste. Agronoom Evi olevat püüdnud teha alati kõike võimalikult hästi. Hingega. Andumusega. Töö ülistamist nõudnud ta ka kõigilt teistelt.

Evi Isak tunnistab nüüd, et agronoomiameti tõttu oli nende pere aiamaa pahatihti umbrohtunud, sest ajast tuli puudu. Peaagronoom Evi ja majandijuht Rudolfi elutempot määras varakevadest kuni hilissügiseni sovhoositöö.

Evi Isak (neiupõlves Killas) kasvas Tartus linnalapsena. Elu seadis sündmusi nii, et 1925. aasta 2. novembril sündinud Evi lõpetas gümnaasiumi äreval 1944. aastal. "Tallinna märtsipommitamisest on palju räägitud, kuid Tartu südalinn sai veel rohkem kannatada," meenutab Evi Isak. "Pärast lihavõttepühi kooli enam kokku ei kutsutud."

Linnaneiul oli kindel soov õppida põllumajandust. Evi ja temast mõned aastad noorema venna suved möödusid ju Keeri järve ääres ema- isa tuttavate talus. Seal õppis Evi karjas käima, 9- aastaselt lehma lüpsma ja muid talutöid toimetama. Maainimeste elulaad talle istus, ta tahtis tulla maale elama.

Põllumajandusülikooli Tartus tol korral veel ei olnud, Tartu Ülikool koolitas ka põlluspetsialiste. "1944. aasta sügisel kallasime tühja tindipotti lambiõli ja sellise viletsa tattnina valgel õppisime," kerib Evi Isak mälestustelõnga.

Agronoom- zootehniku diplomi sai Evi Isak 1948. aasta sügisel. 1. märtsist 1949 tuli ta Kambjasse vanemagronoomiks. Majand oli siis noor (loodud 1948. aastal täitevkomitee abimajandi baasil) ja väike (vaid osa hilisemast Parve osakonnast- umbes 850 hektarit, sellest 500 ha haritavat maad). "Tahtsin, et mind määrataks tööle Kambjasse, sest teadsin Kambja sovhoosi direktorit. Kui mina siia jõudsin, määrati tema Hummuli direktoriks," meenutab Evi Isak.

1953. a. kevadel tuli Kambja sovhoosi direktoriks noor kena mees Rudolf Isak. Evi ja Rudolfi abielu sõlmiti 20. veebruaril 1954.

Sovhoosirahva elujärg oli tol perioodil tunduvalt parem kui kolhoosides, sest töötajatele maksti palka rahas. "Inimesed tulid taludest. Nad olid harjunud tööd tegema ja tegid seda hästi. Luuslanki ei löödud," kiidab Evi Isak kunagise Kambja sovhoosi aastakümnetetaguseid töötajaid. "Esimesel suvel oli tööpäev 12 tundi, laupäeval oli tööpäev. Mul oli väga raske minna inimesi ärgitama, et nad tuleksid tööle ka pühapäeval. Kuid pidin seda tegema, sest töö ootas."

Sovhoosis töötasid needki taluinimesed, kes pääsesid Siberi- teest. Evi Isak mäletab hästi praeguse vallavoliniku Jüri Erkmaa (60) poisikesepõlve. Tema isa tehti kulakuks ja küüditati Siberisse, kuid ema jäi kahe lapsega Kambjasse. "Jüri ema oli väga tubli tööinimene, ka poiss hakkas varakult sovhoosis tööd rabama," tunnustab Evi. (Peaaegu pool sajandit hiljem tegi just Jüri Erkmaa ettepaneku, et Evi Isak väärib valla teenetemärki.)

Eesti rahva saatuseaastad puudutasid valusalt ka Evi Isakut. Temast paar aastat noorema venna värbasid sakslased lennuväe abiteenistusse. Sõja lõpul pääses nooruk Saksamaalt Ðveitsi kaudu Inglismaale ja jäi sinna kogu eluks. "Ülikooli ajal vaikisin- venna kõikides paberites maha," tunnistab Evi Isak. Ka hiljem ei tulnud tal venna pärast pahandusi. "Ma olin parteis, ju sellepärast."

Võõrsil elav vend päästis Evi Isaku Kobilo sovhoosi direktori ametist: "Ma ei tahtnud sinna minna. Juta Tuul sovhooside ministeeriumist soovitas, et ega sa muidu pääse, kui pead venna kohta ära rääkima. Ütlesin siis parteikomitees, et hakkaksin küll direktoriks, kuid ei saa- mul vend välismaal, mis rahvas selle kohta rääkima võib hakata. Parteikomitees öeldi, et miks te kohe ei rääkinud, ja edutamise jutt lõppes."

Evi Isak jäigi kogu eluks truuks Kambja sovhoosile. Peaagronoomiametit lubati tal pidada 1976. aasta 19. aprillini. Kui Rudolf Isak selgusetuks jäänud asjaoludega autoavarii järel ametist maha võeti, pidi taanduma ka Evi Isak, sest uus direktor ei soovinud näha teda peaspetsialistina. "Olin enda ja oma töölõigu eest väga väljas. Ega ma mingi ingel ei olnud," möönab ta. Pärast vallandamist pidi Evi taluma mõne punamehe jõhkraid solvamisi. Asjatud kahtlustused lõikasid läbi harjumuspärase elurütmi ja tekitasid pettumust, kuid Evi jäi Kambjasse. Ta töötas osakonnajuhataja ja brigadirina aastani 1990.

"Kambja sovhoosi kõige paremad aastad olid 1965- 71," hindab Evi Isak. Sel ajal tehtu ja saavutatu tõi talle palju tunnustust: Eesti NSV teenelise agronoomi tiitel, Lenini orden ja orden Austuse märk, medalid, aukirjad. "Tööd sai tehtud ikka kõvasti," tõdeb Evi Isak. Nüüd, kui sovhoosist on saanud minevik, peab ta kõige tähtsamaks oma peret: abikaasat, kahte poega ja seitset lapselast. Just nemad on elu püsiväärtus. Väärtus on ka Evi.

Vallavolikogu alustas tööaastat 27. jaanuaril. Istungil arutati läbi pikk päevakord:

• Valla asutuse põhimääruse kinnitamine.
• Valla konkursi- ja atesteerimiskomisjoni moodustamine.
• Maamaksu määra kehtestamine.
• Otsustusõiguse delegeerimine.
• Kambja valla planeerimise ja ehitusmääruse kehtestamine.
• Valla teenetemärgi saaja otsustamine.
• Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise korra kehtestamine.
• Lasteaia õpperaha suuruse kinnitamine.
• Vallavalitsuse teenistujate palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine.
• Vallavolikogu liikmetele hüvitiste kinnitamine.
• Kambja valla 2000. aasta eelarve II lugemine.
• Kohalalgatatud küsimused (selle päevakorrapunkti esitas volinik Mait Rebane).

Spordihoone põhimäärus vajab viimistlemist

Vallavalitsus arutas läbi läinud aasta lõpul asutatud vallaasutuse Kambja spordihoone põhimääruse eelnõu, mille on koostanud vallavalitsus. Volikogu esimees Mati Luik tegi ettepaneku jätta põhimäärus esitatud kujul kinnitamata, sest arutelu käigus tehti olulisi parandus- ja muudatusettepanekuid. Kambja spordihoone praegune juhataja Anne Välja oli uue spordiasutuse põhimääruse kavandi põhjalikult läbi töötanud ja algatas volikogu istungil sisulise mõttevahetuse.

Moodustati konkursi- ja atesteerimiskomisjon

Avaliku teenistuse seadus näeb ette, et iga omavalitsus peab moodustama konkursi- ja atesteerimiskomisjoni. Volikogu otsustas vallavalitsuse ettepanekul, et Kambja vallas kuuluvad konkursi- ja atesteerimiskomisjoni koosseisu vallavanem Ivar Tedrema (esimees), vallavalitsuse majandusnõunik Enno Soodla, vallasekretär Reet Kiuru, vallavalitsuse liikmed Ivar Siimo ja Uno Rehk.

Volinik Mait Rebane tundis huvi, miks ei ole konkursi- ja atesteerimiskomisjoni töösse kaasatud sõltumatuid asjatundjaid. Vallavanem Ivar Tedrema vastas, et keegi ei keela asjatundjaid võtta komisjoni töö juurde, kui neid peaks olema vaja.

Maamaksu määr muutus taas

Volikogu kehtestas maamaksu määrad 2000. aastaks 2. detsembril 1999. Paraku muutis Riigikogu detsembri lõpul seadusi, mistõttu Kambja volikogu pidi tühistama oma eelmise maamaksu määra puudutava määruse. Uues määruses sätestatakse:

1.Kehtestada 2000.a haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksu määraks 1,0 protsenti maa maksustamishinnast aastas.

2.Kehtestada 2000.a kõigil ülejäänud sihtotstarvetel (õue- aiamaa, metsamaa, muu maa) kasutatava maa maamaksu määraks 1,3 protsenti maa maksustamishinnast aastas.

3.Kehtestada 2000.a vanadus- ja invaliidsuspensioni saajatel maamaksuvabastuse summaks ühe maakasutaja kohta 100 krooni.

Vald sai planeerimise ja ehitusmääruse

Planeerimis- ja ehitusseadusest lähtudes kehtestas volikogu alates 1. veebruarist 2000 Kambja valla planeerimise ja ehitusmääruse, mille üldosas sätestatakse:

"1.Käesoleva määruse eesmärk on korraldada planeerimis- ja ehitusseaduse ja sellega kaasnevate teiste õigusaktide rakendamist Kambja valla territooriumil ning valla kui omavalitsuse siseste ülesannete jaotust.

2.Kambja valla planeerimis- ja ehitustegevuse kujundamisel kuulub vallavolikogu pädevusse üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine, üldplaneeringu avaliku väljapaneku väljakuulutamine, detailplaneeringute kehtestamine ja tühistamine ning muude käesolevas määruses ja teistes õigusaktides sätestatud ülesannete täitmine.

3.Valla ehituskorralduse elluviijaks on vallavalitsus, kelle pädevuses on planeeringute ja nende lähteülesannete koostamine ning muude käesolevas määruses ja teistes õigusaktides sätestatud ülesannete täitmine."

Planeerimise ja ehitusmääruse terviktekstiga saab tutvuda vallamajas ja valla raamatukogudes.

Uue määruse kehtima hakkamise tõttu on kehtetud Kambja vallavolikogu 29. jaanuari 1996. a määrusega nr 1 kinnitatud Kambja valla planeerimise ja ehitustegevuse määrus, 13. veebruari 1996.a määrusega nr 2 kinnitatud Projekteerimise kord Kambja vallas ja 13. veebruari 1996.a määrusega nr 3 kinnitatud Ehitamise kord Kambja vallas.

Otsustusõiguse delegeerimine

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel vormistas volikogu määruse number 8, mis määrab:

1.Delegeerida seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimuste otsustamine Kambja vallas Kambja Vallavalitsusele, välja arvatud juhul, kui Kambja Vallavolikogu õigustloovast aktist ei tulene teisiti.

2.Määrus jõustub 1.veebruarist 2000.a.

Valla teenetemärk annetati salajasel hääletusel

Valla teenetemärk antakse välja teist korda. Mullu esitasid eelmise volikogu liikmed vaid ühe kandidaadi (Heiki Kortspärn kauaaegse kooliõpetaja Endla Langeli). Tänavu tuli vallavolinikel valik teha kolme väärika kandidaadi seast: Heiki Kortspärn pakkus välja kultuuriedendaja ja kunagise koolijuhi Madis Linnamägi ning Kambja kiriku kauaaegse hooldusõpetaja Harald Tammuri, Jüri Erkmaa esitas Kambja sovhoosi peaagronoomi Evi Isaku.

Enne salajase hääletuse algust arvati, et esimeses voorus ei kogu ükski kandidaat volikogu enamuse ehk vähemalt 8 voliniku toetust, mistõttu tuleb korraldada lisavoor kahe tugevama kandidaadi vahel. Häältelugemisel selgus üllatuslikult, et teenetemärk leidis omaniku juba esimeses voorus: Evi Isak kogus kümne voliniku soosingu, Madis Linnamägil oli 3 ja Harald Tammuril 2 toetajat.

Evi Isaku kandidatuurist oli juttu ka eelmisel aastal, kuid siis hilines volinik Ene Kiudmaa ametliku ettepaneku tegemisega.

Täiendavatel sotsiaaltoetustel uus kord

Volikogu kehtestas oma määrusega nr 10 täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise korra., mis hakkas kehtima alates 1. jaanuarist 2000 (terviktekst avaldatud käesolevas Koduvallas leheküljel 4). Sel aastal on valla poolt makstava sünnitoetuse suuruseks üks tuhat krooni, eakate inimeste sünnipäevatoetuse suuruseks kakssada krooni, matusetoetuse määraks kaheksasada krooni, üliõpilastoetuse suuruseks kuni viissada krooni kuus.

Kütusetoetuse suuruseks määrati nelisada krooni.

Kambja Vallavolikogu 18.detsembri 1998.a määrusega nr 10 kinnitatud täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise kord on tunnistatud kehtetuks.

Volinik Anne Välja tegi ettepaneku, et sünnitoetus võiks olla 1500 krooni. "Mille arvelt?" küsis vallavanem Ivar Tedrema.

Lasteaia õppekulu kuumaksumust tõsteti

Kambja lasteaias Mesimumm lapsevanema poolt makstavaks lapse õppekulu kuumaksumuseks kinnitas volikogu 65 krooni. Otsus jõustus 1. veebruaril 2000. Õppekulu kuumaksumuse kinnitamisele eelnes äge keskustelu. Lasteaia hoolekogu oli teinud ettepaneku, et lapsevanemailt kogutav raha peaks tõusma 30 krooni võrra (80 krooni kuus varasema 50 krooni asemel). Volinik Anne Välja selgitas emotsionaalsete arvutustega, et kõrge kuumaksu tõttu ei suuda madala sissetulekuga vanemad oma last/ lapsi lasteaeda tuua. Ka volinik Irma Drenkhan võitles selle eest, et õppekulutasu nii pöörases tempos ei tõuseks.

Volinik Heiki Kortspärn tegi ettepaneku, et õppekulutasu peaks olema 70 krooni. Ta tunnistas, et tema abikaasa Malle on lasteaias tööl, mistõttu ta ei saa olla erapooletu lasteaia taotluse suhtes.

Lasteaia juhataja Helle Toom jagas volinikele selgitusi, milliste vahendite muretsemiseks on kulutatud õppekuluraha. Püsiinventari selle eest ei ole soetatud. Selgus, et lasteaial napib raamatuid, muusikakandjaid, arendavaid mänguasju jne. Nukunurgad olevat vanad. Õueatraktsioonid muretseti sponsorite abiga. Lasteaia hinnangul on tarvis tõsta õppekulutasu järsult, et saaks lõpuks ometi hakata muretsema puuduvat õppeinventari.

Helle Toom tunnistas, et on olnud periood, kui kaubaostutðekid riputati rühmades stendidele, et lapsevanemad veenduksid, milleks raha kulutati. Sellist aruandevormi ta edaspidi kasutada ei sooviks. Anne Välja soovis siiski, et lapsevanematel oleks parem ülevaade nende poolt makstud raha kasutamisest.

Volinikud pidid tegema õppekulutasu kehtestamiseks valiku mitme ettepaneku seast: jätta tõstmata; 65, 70 või 80 krooni kuus. Kõige rohkem hääli kogus ettepanek, mille tegi volikogu esimees Mati Luik. See oli kuldne kesktee, mille puhul lapsevanemate taskust õngitsetakse 15 krooni, kuid 15 krooni jääb õngitsemata. Lasteaed on laste arendamiseks parim (ehkki paraku kulukas) koht, tõdes oma sõnavõtus koolijuht Enn Liba.

Hüvitised vallavolinikele

Volikogu võttis vastu määruse, mille alusel volikogu esimees Mati Luik saab oma kuutöö eest 2000 krooni hüvitist (eelmise volikogu esimees Priit Päkk sai 1500 krooni). Volikogu alatiste komisjonide esimehed saavad 850 krooni kuus. Volikogu liikmetele makstakse 260 krooni iga volikogu istungist osavõtu eest. Alatiste komisjonide liikmemetele makstakse iga tunni eest, mis nad komisjoni koosolekul viibivad, 35 krooni. Tasu ei maksta vallaametnikele nende ametiga seotud komisjoni tööst osavõtu eest

Vallateenistujate palgad

Volikogu kinnitas vallavalitsuse teenistujate palgamäärad ja palgatingimused. Palgad püsivad 1999. aasta tasemel, sest eelarve on sel aastal pingeline. Palgamäärad avalikustati vallamajas stendil. Vallalehe toimetaja toob mälu järgi eeltoodud info illustreerimiseks mõne näite vallaametnike palgamääradest: vallavanem teenib 7000 krooni; vallasekretär, sotsiaal- ja majandusnõunik ja pearaamatupidaja umbes 5000 kr, raamatupidaja ja raamatupidaja- kassapidaja veidi üle 4000 kr, autojuht- sotsiaaltöötaja veidi alla 4000 kr, kultuuritöötaja umbes 3000 krooni, informaatik 2500 kr, koristaja 1600 kr jne. Avaliku teenistuse seaduse alusel teenistusse võetud ametnikud saavad teenistusstaaþi eest lisatasu. Kui vallakassas raha jätkub, lubas volikogu vallavanemal vallaametnikele määrata seadusega kehtestatud täiendavaid toetusi ja hüvitisi, kuid ainult eelarvenumbrite piires.

Volinik Anne Välja tundis huvi, miks majandusnõuniku palk on mõnevõrra kõrgem kui sotsiaalnõunikul, kelle töö on väga raske ja vastutusrikas. Ivar Tedrema selgitas, et Enno Soodla asendab vallavanemat tema äraolekul. Anne Välja arvas, et pearaamatupidaja peaks saama vähemalt 6000 krooni palka. Ta imestas, miks on kultuuritöötajal väiksem palk kui autojuht- sotsiaaltöötajal. "Minu arusaamise järgi juhitakse ju mõlemal juhul," viskas Anne Välja nalja.

Volikogu otsustas läinud aasta lõpul, et Kambja vallavalitsuse teenistujate koosseisu kuuluvad alates 1. jaanuarist 2000 vallavanem, vallavalitsuse liige (3 ametikohta), vallasekretär, majandusnõunik, sotsiaalnõunik, pearaamatupidaja, vanemspetsialist, maanõunik, maakorraldaja, raamatupidaja- kassapidaja, raamatupidaja, passiametnik- kaitseväe arvestaja, vallaarhitekt (0,5 ametikohta), jurist (0,5 ametikohta), keskkonnanõunik (0,5 ametikohta), vallaarst, informaatik, kultuuritöötaja, internetipunkti administraator (2 kohta), autojuht- sotsiaalhooldustöötaja, koristaja. Vallalt saab palka ka päästekorraldaja, kes ametnike struktuuri kinnitamise ajal nimistust välja jäi.

Tänavune eelarve teisel lugemisel

Eelmise aasta detsembris, kui vallavolinikud esimest korda 2000. aasta eelarvega tutvusid, olid valla tulud mõnevõrra suuremad. Pearaamatupidaja Raili Kruuse nentis, et riigilt saadavad rahad on vähenenud 45000 krooni võrra. "Kui otsi kokku ajada ei saa, tuleb osade ridade pealt n % kulusid maha arvata," prognoosis vallavanem võimalikku tegevusmudelit olukorraks, kui ei õnnestu viia eelarvet tasakaalu.

Eelarve kahe lugemise vahel oli vallavalitsus raha juurde andnud Kuuste koolile, kus toimub tänavu keskküttesüsteemi vahetus. See läheb maksma 170000 krooni. Uue keskküttesüsteemi ökonoomsuse tõttu vähendati Kuuste kooli küttekulusid 40000 krooni võrra.

Täpsustunud eelarvevisand annab raha juurde ka haljastusele, soojavarustuse uuringu jätkamiseks jne.

Kohalalgatatud küsimus sotsiaalkorterist

Volikogu päevakorra kinnitamise ajal soovis volinik Mait Rebane, et lisataks kohalalgatatud küsimuste päevakorrapunkt. Kui volikogu tööjärg selleni jõudis, mainis ta, et on saanud mitmele küsimusele juba vastused. Vastuseta oli jäänud vaid üks küsimus: kes ja mis teenete eest hakkab kasutama nn sotsiaalkorterit, mis detsembris volikogu otsusega Kambjasse loodi.

Vallavanem vastas, et vallavalitsus sõlmis üürilepingu Tartus politseinikuna töötava Väino Kiuruga.

"Ma ei saa aru, mis teened siin on?" imestas Mait Rebane.

"Kas te kahtlustate, et olen saanud altkäemaksu?" päris Ivar Tedrema.

"Kes sedagi teab!" vastas Mait Rebane.

"Ma tänan!" lausus Ivar Tedrema. "Väino Kiuru elukaaslane õpib inglise keele õpetajaks. Koolil on olnud probleeme inglise keele õpetaja leidmisega."

Jaanuariistung oli Kambja valla volikogude ajaloos nö revolutsioonilise tähtsusega, sest esimest korda istuti ühise töölaua ümber. Senini olid toolid rivis nagu kinos, mistõttu vallavolinikel puudus vastastikune silmside. Laua taga on lihtsam ka dokumente lapata ja lugeda. Volikogu esimees saab nüüd volinike hääled kergemini kokku loetud- hääleandjad ei ole enam vallaametnike ja külaliste seas peidus.

Vallavolikogu viimane koosistumine oli 22. veebruaril. Töö kulges tempokalt: vähem kui poole tunniga arutati läbi neli päevakorrapunkti.

Volikogu kinnitas läinud aasta lõpul asutatud vallaasutuse Kambja spordihoone põhimääruse. Eelmisel volikogu istungil jäi põhimäärus kinnitamata, sest praegu valla sporditööd juhtiv Anne Välja tegi mitmeid olulisi ettepanekuid ja täiendusi vallavalitsuse poolt koostatud eelnõusse.

Eesti Maarahva Kongressi juhatuse palvel valivad kõik maaomavalitsused 3 delegaati märtsi lõpul toimuvale Maarahva Kongressile. Kambja vallast lähevad järjekordsele maarahvafoorumile Ivar Tedrema, Gunnar Ots ja Aleks Rumjantsev. Mait Rebane taandas oma kandidatuuri- nii pääses volikogu salajase hääletamise korraldamisest.

Volikogu kinnitas eelarve ja vallaplaneeringu komisjoni põhimääruse. Et komisjoni esimees Gunnar Ots ei olnud jõudnud selleks hetkeks volikogu istungile, jäi arvestamata Heiki Kortspärna emakeelesõbralik parandusettepanek. Mõistagi on ilusam öelda, et komisjoni koosolekud on reeglina avalikud, mitte "komisjoni koosolekud ei ole reeglina kinnised".

Volikogu kinnitas valla eelarve aastaks 2000. Tulusid loodetakse koguda 9 miljonit 724100 krooni. Kulutatakse ka sama palju kroone. Vallavalitsuse otsusel on eelarve viimases variandis vähendatud võimaliku lühiajalise laenu mahtu. Seetõttu vähenesid võimalused ka kulutusteks. Teedehoolduse arvel hoitakse sel aastal kokku 50000 krooni, sest aasta algus on olnud lumevaba. Vähemaks võeti heakorrastuseks plaanitud raha. Pearaamatupidaja sõnul kulub vallaeelarvest üldvalitsemisele 18 %, haridusele 48 %, kultuurile veidi alla 6%, spordile veidi üle 6 %, sotsiaaltööle 8 % jne.

Volikogu istung algas ja lõppes "lilleliselt". Mati Luik õnnitles 60. juubeli puhul Jüri Erkmaad, nelgiõied said ka aasta algul sünnipäevi pidanud Anne Välja ja Alar Palla. Gunnar Ots, kes hilinenult istungile jõudis, sai õnnitlused kätte istungi lõpul.

K I N N I T A T U D
Kambja Vallavolikogu 27.jaanuari 2000.a
määrusega nr 10

I Üldsätted

1.Käesolev kord sätestab lisaks riiklikele toetustele Kambja vallas makstavate täiendavate toetuste (lapse sünnitoetus, eakate inimeste sünnipäevatoetus, üliõpilastoetus, kütusetoetus, matusetoetus) maksmise korra ja tingimused.

2.Täiendavate sotsiaaltoetuste suuruse eelarveaastaks määrab vallavolikogu.

3.Lapse sünnitoetust on õigus taotleda lapsevanemal, kes on Eesti Vabariigi kodanik või omab kehtivat elamisluba ja on vähemalt kolm kuud enne lapse sündi kantud Kambja valla elanike registrisse, siis, kui laps kantakse Kambja valla elanike registrisse. Sünnitoetust võib taotleda kahe kuu jooksul lapse sünnist.

4.Üliõpilastoetust makstakse nendele Eesti kõrgkoolides päevases õppevormis õppivatele Kambja valla elanike registrisse kantud üliõpilastele, kelle perekond on vähekindlustatud või kes kuuluvad vähekindlustatud perekonda. Toetuse määramisel arvestatakse üliõpilase perekonna suurust, perekonna tööhõivet ja sissetulekut. Toetust makstakse kuni kümne kuu jooksul aastas, puhkusekuude eest toetust ei maksta. Kui eelarves ettenähtud summa võimaldab, võib erandkorras määrata toetuse ka kutseõppeasutustes õppivatele noortele.

5.Sünnipäevatoetust makstakse Kambja valla elanike registrisse kantud 85-aastastele ja vanematele vallaelanikele. Toetust ei maksta Kambja valla territooriumil asuvate hooldekodude hoolealustele.

6.Kütusetoetust makstakse Kambja valla elanike registrisse kantud eakatele ja puuetega inimestele, kes elavad ahiküttega elamus, ei ole ise võimelised endale kütust hankima ning kellel puuduvad lähemad sugulased, kes oleksid võimelised kütuse hankimisel abistama.

7.Matusetoetust on õigus taotleda Kambja valla elanike registrisse kantud lahkunu neil omastel, kes matavad lahkunu. Toetust makstakse Kambja valla hooldekodude hoolealuste matjale ainult juhul, kui matjaks on hooldekodu.

II Toetuste määramine

8.Sünnitoetuse määramise aluseks on lapse ema või isa avaldus ja lapse sünnitunnistus. Toetus kantakse taotleja pangaarvele kahe nädala jooksul avalduse esitamisest.

9.Üliõpilastoetuse määramise aluseks on üliõpilase avaldus ning iga semestri alguses kõrgkoolist väljastatud tõend õppimise ning stipendiumi saamise kohta. Üliõpilane esitab toetuse avalduse iga kuu 15.kuupäevaks. Toetuse maksmise otsustab sotsiaalkomisjon. Sotsiaalkomisjonil on õigus toetust mitte määrata, kui üliõpilane saab stipendiumi. Kui üliõpilane esitab komisjonile ebaõigeid andmeid, lõpetatakse talle toetuse maksmine kogu edaspidiseks õppeperioodiks.

10.Toetus kantakse üliõpilase hoiuarvele kahe nädala jooksul otsuse tegemisest.

11.Sünnipäevatoetuse saajad teeb valla elanike registri alusel kindlaks sotsiaalnõunik ja kinnitab vallavolikogu sotsiaalkomisjon.

12.Sünnipäevatoetus toimetatakse eakatele sünnipäevalastele sularahas kätte sünnipäevale järgneva kahe nädala jooksul.

13.Kütusetoetuse maksmise otsuse teeb sotsiaalkomisjon kodaniku avalduse alusel. Komisjonil on õigus määrata kodanikule kütusetoetus kas kütusena või rahalisel kujul. Juhul, kui toetus määratakse kütusena, saadetakse see taotlejale koju ja arveldatakse otse kütuse tarnijaga. Kui toetus määratakse rahaline, saab toetuse saaja selle kätte valla kassast.

14.Matusetoetus kantakse matja pangaarvele ühe nädala jooksul pärast surmaakti vormistamist Kambja vallavalitsuses. Kui lahkunu surm vormistatakse mõnes teises perekonnaseisuasutuses, kantakse matusetoetus matja pangaarvele ühe nädala jooksul pärast matusetoetuse taotlemise avalduse ja surmatunnistuse esitamist Kambja vallavalitsusele. Viimasel juhul on õigus matusetoetust taotleda kahe nädala jooksul peale surmaakti koostamist.

10.Kui lahkunul puuduvad omaksed või matust korraldavad isikud, makstakse matusetoetus valla sotsiaalnõunikule või hooldekodule, kes korraldab matused. Sotsiaalnõunik või hooldekodu esitab vallavalitsusele aruande matusetoetuse summade kasutamise kohta.

11.Toetused nõutakse tagasi, kui selgub, et nende taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid.

(Tähtsamad telefoninumbrid valis ja edastas vallalehes avaldamiseks Kambja vallavalitsuse kantselei)

Maaleht, 17.veebruar 2000: Tartumaale Kambjasse rajatava Ignatsi Jaagu kooli uue hoone ehitus on rahapuuduse tõttu peatunud, tänavusest riigieelarvestki jäi loodetud ehitusraha tulemata.

Kambja vallavalitsuse majandusnõuniku Enno Soodla sõnul on rahajaotuse loogikast raske aru saada. “Ehitusele on kulunud juba 13 miljonit krooni maksumaksja raha, mis jääb tuule kätte seisma,” ütles ta. Koolimajal puuduvad uksed-aknad ja osa katusest, hoone ilmastikukindlaks tegemisele kuluks veel miljon krooni. Seda kinnitas ka riigikontroll. “Et aga maja saaks valmis tulevaks sügiseks, nagu plaanitud, oleks tänavu vaja 18,9 miljonit,” sõnas Soodla.

Tartu maavanem Jaan Õunapuu ütles, et kuigi sügisel lubati maavanematele, et seekord ei tehta eelarvega enam poliitilisi katuselappimisi, ei peetud sellest kinni.

“Lõplikku otsust pole veel tehtud, kuid esialgu on kirjas, et ehitusraha läheb vaid Treffneri gümnaasiumile ja Tartu Maarja kooli,” rääkis Õunapuu. “Maakonna pingerida ja ettepanekud jäid aga arvestamata. Üks valitsus- Siimanni oma- toetas kooli ehitust, praeguse ajal aga tekivad uued varemed" /…/

Tartu Postimees, 22. veebruar 2000: Kambja Ignatsi Jaagu kooli uus maja pidi esialgse kava kohaselt valmima 2001. aasta 1. septembriks. Kambja vallavanem Ivar Tedrema on pessimistlik, sest ta ei näe ainsatki rahaallikat, millele loota. «Raha napib ju praegu kõikjal,» tõdes ta. /…/

«Kui haridusminister Tõnis Lukas mullu suvel meie koolil külas käis, lubas ta, et uue maja ehitus seisma ei jää,» meenutas Enn Liba. «Esialgu püsib meis lootus, et 2001. aasta 1. septembril alustame õppeaastat juba uues majas. Ehituse jätkamine peaks otsustatama valitsuse tasemel, sest uue kooli ehituse alustamise kinnitas ju valitsus.»

Riigikogu kultuurikomisjoni istungi protokoll nr 68.
Tallinn, Toompea Teisipäeval, 8. veebruaril 2000.a.

Algus kell 14.03
Lõpp kell 16.00
Juhataja: Mart Meri
Protokollija: Terje Põder (nõunik)

Kohal: Aimar Altosaar, Andres Herkel, Peeter Kreitzberg, Marju Lauristin, Viive Rosenberg, Paul-Eerik Rummo, Mihhail Stalnuhhin, Andres Taimla (osaliselt), Valentina Võssotskaja; Anna Maikallo (nõunik)
Puudusid:
Kutsutud: haridusminister Tõnis Lukas

PÄEVAKORD:

1. Haridusminister Tõnis Lukas tutvustab Haridusministeeriumi investeerimiskava
2. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-de 9 ja 52 muutmise seaduse eelnõu (274 SE) menetluse käigu üle otsustamine
3. Info, kirjad

1. Haridusminister Tõnis Lukas tutvustab Haridusministeeriumi investeerimiskava

Mart Meri: Täna on meil kaks põhilist päevakorrapunkti ja siis vaatame kirjad läbi. Esimene punkt on Haridusministeeriumi investeeringute kava, koondtabelid on kõigile teile kätte jagatud. Annan sõna ministrile.

Tõnis Lukas: Aitäh. Arvan, et me peame täna tegema rohkem küsimuste- vastuste vormis, sest sissejuhatuseks mul pikka lugu rääkida ei ole, objektid on käinud väga suurel määral ka kollasest raamatust (riigieelarve- vallalehe toimetaja selgitus) läbi ja siin on tegu lihtsalt seaduse lahtikirjutamisega: HM (Haridusministeerium) on saatnud maakondadesse teated, millised investeeringud on ette nähtud. Aluseks on ikkagi see, mida Riigikogus eelarvearutelude aegu otsustati. Siin on loetelud investeeringutest, mis toimuvad HM kaudu, need jagunevad põhimõtteliselt neljaks: munitsipaalkoolidele mõeldud investeeringud, mis lähevad eraldistena valla- ja linnaeelarvetele; kutsekoolidele; erivajadustega laste koolidele, mis on enamasti riigikoolid; ja ülikoolidele suunatud investeeringud. 1999. aastaga võrreldes kasvas erivajadustega laste koolidele mõeldud investeeringute maht pisut, kutsekoolidele jäi maht enam-vähem samaks, ülikoolide oma ja munitsipaalkoolide oma langes, nagu te teate. Rohkem ma sissejuhatuseks ei räägikski, kui on küsimusi, siis ma vastan.

Mart Meri: Meie komisjoni aruteludel tuli kõige selgemini esile Tartu Maarja Kooli küsimus. See sai lahenduse Riigikogus ja on leidnud kajastuse ka tabelis. /…/

Viive Rosenberg: Teine küsimus on Kambja kool, mida siin kirjas ei ole. Seda on paar aastat tagasi alustatud, vahepeal ehitus seisis. Nüüd ma käisin aasta lõpus seal ja nägin, et ikkagi on ehitus edasi läinud, mis vahenditest või kuidas seda tehakse?

Tõnis Lukas: Kambja tõepoolest üle- eelmisel aastal alustas arvestusega, et vald ei pane pennigi sisse, et ehitatakse ainult riigi investeeringutega. Nüüd siiski on nad aru saanud, et ka vald peab omalt poolt panema, vald ongi sinna mingid rahad investeerinud, aga suuremahulist seal küll midagi ei ole. Minu meelest on see karp niikaugel, nagu riigieelarveline eraldus võimaldas ja nüüd nad tahavad selle konserveerida. Kuna möödunud aasta lõpul oli juba teada, et riigieelarvest raha ei tule, siis kõik, mis seal nüüd edasi tehtud on, on tehtud valla oma rahaga.

Viive Rosenberg: Mis edasi saab, kas on kavatsus seda riigieelarvest finantseerida?

Tõnis Lukas: Tartumaa omavalitsusliitude seisukohta me tõesti ei arvestanud. Miks? Treffneri kool, keset Tartu linna, kus käib 50% väljastpoolt linna õpilasi, oli seitsmes kohas mööda linna laiali, sest koolimajas oli võimatu õppetegevust läbi viia. Sellises olukorras oli omavalitsusliit ikkagi harjunud, et ta annab ainult valdadele raha ja linnaobjekte üldse ei arvestanud. Ta tegi ettepaneku, kus Treffneri kooli üldse sees ei olnud. Polnud võimalik aktsepteerida, et see haav keset Tartu linna oleks niimoodi edasi jäänud, seda enam, et koolis käib maakonna õpilasi, seetõttu ma võtsin otsuse ise vastu ja raha läks tõesti kõik Treffnerile. Seetõttu jääb Kambja ehitus riigi mõttes praegu pooleli. Kui vald esitab konstruktiivse plaani natuke pikema perioodi peale ja näitab ära ka omafinantseerimise, siis järgnevatel aastatel, kui Treffner on valmis, siis võime rääkida Kambja kooli finantseerimisest. Praegu on dialoog katkenud, möödunud aastal nad esitasid soovi, et põhikooli hoone oleks 50,5 miljonit krooni ja vald ei paneks pennigi. Selline suhtumine ärritas. Pärast tegi vald ümberrehkendusi ja ütles, et ehitus läheks maksma 43 miljonit, nii et mingi dialoog on olnud, aga kuidas praegu seis kohapeal täpselt on, ma ei tea.

Andres Taimla: See on perspektiivne kool, sest territoorium, tagamaa kooli jaoks ei kattu kellegagi.

Tõnis Lukas: Väiksemate koolide osas saab vald koolivõrku korrastada. Aga selge on see, et Kambja on selline koht, kuhu põhikool jääb. Omal ajal tehti otsus, et ehitatakse suur ja uhke, kuigi olemasoleva kooli juurdeehitus oleks tulnud odavam. Praeguses olukorras me enam põllule täiesti uut kooli sellises mahus ehitama ei hakkaks. Nüüd oleme seisus, kus me võime küll kirtsutada nina, aga tuleb ka mõelda sellele, kuidas sellest olukorrast välja rabelda.

Andres Herkel: Polnud midagi teha, eelmisel aastal läksid mitmed haridusobjektid noa alla. Kas on HM-l ülevaadet, mis on neist objektidest saanud, eriti neist, mis antud tabeli põhjal investeeringuid ei saa, milline on olukord ja millised on edasised plaanid?

/…/

Valentina Võssotskaja: Kui järgmisest aastast hakkavad taotlema investeeringuid need koolid, keda siin tabelis pole, kas te siis neid ka vaatate või jäävad need kõrvale?

Tõnis Lukas: Meie ei hakka otsustama, kuhu täpselt või mitme kilomeetri taha üks kool vallas ehitada. Seepärast ootame informatsiooni maakondadelt. Kui on mingi tüliküsimus, või mõni asi on kauaks ajaks pooleli jäänud, siis me võime soovitada lahendust.

Mart Meri: Aitäh. Sellega me oleme esimese punkti ilmselt ammendanud. /.../

Kes on kes Toompeal?

Haridusminister Tõnis Lukas ja Andres Herkel- Isamaaliit, Kambjas kasvanud ja õppinud Viive Rosenberg- Keskerakond, Mart Meri- Mõõdukad, Andres Taimla- Reformierakond, Valentina Võssotskaja- Eestimaa Ühinenud Rahvapartei.

Eesti raamatu aasta algab 23.aprillil. Kambja koolis antakse sel puhul õpilastele kätte sõnailu- ja pildivara kogumiku "Tootsi taskud" tänavune aruanne.

Raamatud ja raamatute lugemine on põhiteemaks ka "Tootsi taskutes". Õpilased kirjutavad oma lemmikraamatutest, lugema õppimisest, kodusest raamatukogust, raamatukogu külastamisest ja kõigest muust, mis seotud raamatutega. Nad küsitlevad samadel teemadel ka oma vanemaid, vanavanemaid, sugulasi, naabreid ja sõpru.

Almanahhi koostajad loodavad, et suudame talletada väga paljude kambjalaste arvamusi ja mälestusi lemmikraamatutest ja -kirjanikest, kirjanikega kohtumistest jms. Et almanahhi materjalide trükikotta sõidutamiseni on paarkümmend päeva aega, pakuvad koostajad kõigile vallalehe lugejaile kaastöö võimalust. Kui tüli ei tee, võiksite lühemalt või pikemalt kirjutada järgmistel teemadel:

*Jutusta, kuidas õppisid lugema (kui vanalt; kes õpetas; mis valmistas raskusi; kas on meeles midagi naljakat, kurba jne seoses lugemise õppimisega; kaua lugema õppimine aega võttis; kas ja miks tahtsid lugema õppida; millist raamatut esimesena iseseisvalt lugesid jne?).

*Kas lapsepõlves loeti sulle raamatuid ette (kes ja millal; kas loeti ainult unejuttu; kas mõni lapsepõlve ettelugemine on jäänud meelde- miks? jne)?

*Kas ja kui palju muretseti sinu lapsepõlves koju raamatuid? (Kes, millal ja kui tihti ostis või kinkis raamatuid; kas oled unistanud mõne raamatu omamisest ja kas see unistus on täitunud jne)?

*Kas oled osanud lapsepõlves raamatuid hoida või kippusid neid lõhkuma- sodima (meenuta sellega seotud vahejuhtumeid)?

*Kas sinu arvates on raamatute lugemine viimasel ajal suurenenud või vähenenud? Miks see nii on? Kas selline muutumine on kasulik või kahjulik? Kas ja kuidas vähenev/ suurenev raamatute lugemine mõjutab inimesi?

*Kui sina ja su pere loevad vähe- millega siis aega sisustate?

*Millist kirjandust eelistad lugeda? Kas lugemisharjumused on muutunud elu jooksul?

*Kas sul on säilinud vanu ja haruldasi raamatuid? Jutusta nendest!

*Kas sa külastad/ oled külastanud raamatukogu? Miks? Äkki on sul seoses raamatukoguga rääkida mõni vahejuhtum: raamat läks kaotsi või katki- mis siis tundsid ja kuidas lugu lahenes?

*Kas sa loed praegu enda arvates vähe või palju? Miks see nii on?

*Kas raamatute lugemine jätkub või kaob see uute ja moodsate huvide (arvuti, diskod, sport jne) tõttu ära?

*Jutustage mõnest oma lemmikraamatust või lemmikkirjanikust või meeldivast tegelasest mõnes raamatus.

*Kas on mõni raamat, mille lugemises pettusid? Miks?

*Kas oled kooliajal või hiljem kohtunud kirjanikega? Mis neist kohtumistest meenub?

*Miks raamat on parem sõber kui teler või arvuti? Jne.

Mõistagi võib iga autor kirjutada ka kõigest muust, mis on tema arvates oluline seoses raamatute, kirjanduse ja kirjanikega. Oleks väga tore, kui "Tootsi taskutesse" jõuaks mitme põlvkonna arvamusi. Almanahhi koostajad tänavad ette iga kaastöölist. Teie lookesi oodatakse Kambja koolis 20.märtsini. Iga rida ja mõte on väärtuslik!

"Tootsi taskud" ootavad luuletusi, jutukesi jm omaloomingut kõigi põlvkondade inimestelt.

Kambja kooli sõnailu ja pildivara kogumik "Tootsi taskud" alustas ilmumist aastal 1996. Tänavu on kätte jõudmas väike juubel- trükist tuleb viies aruanne. Almanahhi trükitakse Tõravere trükikojas. Trükikuludeks eraldati vallaeelarvest 15000 krooni, Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp andis 2000 krooni.

KAKS SÕPRA: "Hea Laps" & "Tootsi taskud"

Eesti lasteajakirjanduse hea haldjas Leelo Tungal kirjastab Tallinnas ajakirja "Hea Laps". "Tootsi taskutes" ilmunud lood- luuletused on jõudnud päris paljudesse "Hea Lapse" numbritesse.

Jaanuaris saatis Leelo Tungal Toivo Ärtisele kirja:

"Käisin jälle Teie "Tootsi taskute" kallal, sest leidsin sealt Mairit Paidra väga toreda Kuperjanovi- uurimuse, mida Teie olite juhendanud. Tahaksin selle panna veebruarinumbrisse- see jutt on huvitav kindlasti nii lastele kui ka õpetajatele, ja ega nii kerge olegi praegusel ajal patriootilise kõlaga lugusid leida. Kaitseministeeriumist lubati meile ka vastavat pildimaterjali, kuid nüüd jäi lubaja- mees haigeks, nii et pean ilmselt minema Ajaloomuuseumist abi paluma.

Loodetavasti kihab ja keeb Teie koolielu niisama elavalt kui varem. Kas uusi "taskuid" ka loota on? Minu meelest on Kambja almanahhid väga head, sest nende sisust on tunda, et vihikud pole mõeldud ainult "suurtele inimestele" näitamiseks, vaid on huvitavad ja mitmekesised ka laste jaoks, s.o. põhimõttel, nagu püüame "Head Last" koostada."

Veebruarikuu "Heas Lapses" ilmuski pikk artikkel Julius Kuperjanovist. Trükki olid pääsenud ka Kambja laste mõtted Eestimaast.

Möödunud aasta kevadel korraldas ajakiri Eesti Loodus küsitluse õpilastele. Lapsed pidid vastama küsimusele "Kuhu viiksid oma sõbra, kes tahab teada, mis on sinu kodumaakonna looduses huvitavat ja ilusat?".

Küsitluslehed saadeti kõigisse koolidesse. Vastasime ja saatsime ka ümbrikutäie joonistusi oma kodukandi loodusest. Sügisel lugesime aga ajakirja septembrinumbrist, et Tartumaalt tagastas ankeedi vaid üks kool.

Meie lapsed ei rääkinud kaugetest, kuid üldtuntud paikadest, vaid just kodule kõige lähematest lemmikkohtadest – Küti järvest, Röövlimäest, Sibulasaartest, Lallipalust, Porijõest, Lehmamäest, Vana-Kuuste mõisapargist, kopratammidest ja allikast maja taga (loe ka Ann Marvet "Valguse algus". Eesti Loodus 9, 1999)

Talvel tuli meeldiv üllatus – joonistusvõistlusel auhinnatute hulka kuuluvad Henno Hiiemäe ja Riin Palumets. Nad kutsuti 16. veebruariks Türile joonistusvõistluse näituse avamisele ja autasustamisele. Kahjuks jäi lastel see sõit tegemata, kuid auhinnad saavad nad hiljem Eesti Looduse toimetusest kätte. Hennol on autasuks saadud Eesti Looduse aastakäigust üks number juba kätte saadud ja arvatavasti läbigi loetud.

Õige pea on toimumas taasiseseisvunud Eesti esimene rahvaloendus. 31. märtsil 2000 algav Rahva- ja eluruumide loendus kestab 10 päeva, mille jooksul loendatakse üle kõik Eesti elanikud.

Ülenurme, Haaslava ja Kambja vald moodustavad rahvaloendusel ringkonna nr 142, mis jaguneb seitsmeks piirkonnaks ja 39 jaoskonnaks. Nendes on tööle asunud rahvaloendustöötajad, kelle ülesandeks on loenduse läbiviimine.

Millistest etappidest loendus koosneb? Mida oleks vajalik igal inimesel teada?

Enne loenduse algust toimub alates 26.märtsist eelringkäik, mille käigus tutvuvad loendajad oma jaoskonna eluruumidega, lepivad kokku loendamiseks sobiva aja, tutvustavad loendatavatele loendusküsimustikku ning jätavad neile voldiku, kus on kirjas küsimused, millele tuleb hiljem loenduse ajal vastata. Nii saab iga inimene juba eelnevalt vastused ette valmistada ja hoida loenduse ajal kokku nii enda kui loendaja aega. Keskmiselt kulub iga inimese loendamiseks umbes 15-20 minutit. Kolmeliikmelise pere loendamiseks peaks varuma kuni tund aega.

Loendusel täidab loendaja inimese ütluste põhjal kaks loenduslehte - Isikulehe, millel on 31 küsimust ja Eluruumi- ja leibkonnalehe (12 küsimust). Dokumente loendatavalt ei nõuta, kuid oluline on, et iga isik annaks enda kohta võimalikult täpsed ja tõesed andmed. Ei maksaks karta, et loendajale antud andmeid võiksid teada saada kõrvalised isikud – andmed on rangelt konfidentsiaalsed. Turvalisust lisab ka asjaolu, et andmetöötlusel kaotatakse ära isikute nimed, mis välistab selle tunnuse järgi ankeetide hilisemat identifitseerimist.

Tuletame veel meelde, et vastavalt Rahvaloendusseadusele on loendusküsimustikule vastamine kohustuslik. Vabatahtlikud on ainult küsimused usu ja tööandja kohta.

Juhul, kui inimest ei ole loendaja külaskäigu ajal kodus, jätab loendaja ukse taha teatise, kus on juhised edasise tegutsemise osas.

Kes ei soovi, et loendaja teda kodus küsitleb, neil on võimalus pöörduda loenduse ajal vastuste andmiseks loendusringkonna kontorisse, mis asub Ülenurme ringkonnas Tõrvandis, Papli 6- 212, või helistada telefonil 415 445. Oodatud on samuti kõik rahvaloendusega seotud küsimused ja üleskerkinud probleemid.

Palve ka koeraomanikele. Hoidkem oma lemmikud loenduse ja eelringkäigu ajal kinni! Nii hoiate te kokku loendajate närve ning väldite ebameeldivaid vahejuhtumeid.

Kuidas tunda ära rahvaloendajat?

Loendaja peab uksel ennast kindlasti tutvustama, lisaks on tal ette näidata foto ja Statistikaameti templiga töötõend.

Loodame meeldivat koostööd ja õnnestunud rahvaloendust- on ju saadavad tulemused vajalikud meie endi elu korraldamiseks ja elujärje parandamiseks.
 

Tänavu, aastal 2000 on koerte ja kasside vaktsineerimine marutaudi vastu tasuta. Vaktsineerimine toimub maikuu lõpupoole (Kammeri ring nagu tavaliselt juunikuu alguses). Loomad tuleb tuua vaktsineerimiskohtadesse.

Lehmadele tehtavad uuringud on samuti tasuta. Teistsugune kord kehtib lehmapidajaile, kes tahavad piima müügiks piimatõendit. Need inimesed peavad laskma 2 korda aastas loomade joogivett uurida. Veeuuringuid tehakse kas Tartu Veterinaarlaboris Kreutzwaldi 30 või Tervisekaitsetalituses Põllu tänava (Tervisekaitsetalituses pidavat toiming odavam olema). Ühtegi piimatõendit ma välja ei anna, kui veeuuringut tehtud ei ole.

Põllumajandustehnika Inspektsioon kuulub alates käesolevast aastast Autoregistrikeskuse Tartu Büroo koosseisu, asukohaga Vasara 48, tel. 366 240. Samal telefonil saab ka Ants Sule käest infot traktorite ülevaatuse kohta. Traktoritega ei pea ülevaatuseks maalt linna sõitma, kuid täpsem kord pole käesolevaks ajaks selge.

Sellest aastast muutusid riigilõivud.

Eelmise aasta sügist jääb meenutama Kuuste jalgpallipoiste kerkimine maakonna parimate hulka. Nüüd aga veidi lähemalt kahest võistlusest, mida võib häbenemata nimetada läbimurdeks tippu.

Vutipoiste esimene kaalukam etteaste oli Snikers Cupil, kus kuue võistkonna seas saavutati kolmas koht. Kuustekad jätsid seljataha Luunja ja Elva gümnaasiumid ning Kõrveküla põhikooli. Edukas meeskonnas mängisid Rauno Lints, Jaanis Brikkel, Janar Kuiv, Janar Nool, Hannes Brikkel, Meelis Kanep, Alvar Täht ja Martin Polikarpus.

Teine tähtis jõuproov oli Eesti Jalgpalli Liidu Tartu maakonna saalijalgpalliturniir 7.-8. klassi poistele, kus võrreldes eelmise võistlusega oli märksa tihedam konkurents ja arvukam osavõtt. Ka siin suutsid meie poisid kaitsta oma kolmandat kohta, alistades teel finaali Sillaotsa ja Vara meeskonnad “kuivalt” vastavalt 3:0 ja 1:0.

Kolm tugevamat mängisid omavahel viiki ning lõpliku paremusjärjestuse panid paika 11 meetri karistuslöögid. Seekord olid Puhja ja Lähte poiste sihikud täpsemad ja nii jäi Kuuste osaks pronksikoht. Kooli au eest olid väljas Hannes Brikkel, Meelis Kanep (mõlemad olid meie võistkonna väravate autorid), Alvar Täht, Kermo Käärst, Andri Snetkov, Kaarli Kivimaa ja Margus Kanep.

Jalgpallurite edul näib sellel olevat mitu põhjust: jalgpall on koolis populaarne (seda eelkõige tänu kehalise kasvatuse õpetaja Rein Orrini innustusele ja eeskujule), poisid on andekad ja arenguvõimelised, saalispordialade harrastamiseks pole tingimusi jne.

Tähtsusetu pole ka kooli pedagoogide spordisõbralikkus. Lisaks kevadisele võrkpallimängule õpetajate ja õpilaste vahel on traditsiooniks saamas kooli sügisturniir jalgpallis, kust ei puudu ka koolmeistrite koondis. Õpsidele “pähe tegemine” paneb iga koolijütsi näost särama.

Vaatamata sellele, et kevadel lõpetavad kooli kolm koondise tugisammast Rauno Lints, Jaanis Brikkel ja Janar Kuiv, on õpetaja Rein Orrini sõnul jalgpallil Kuustes tulevikku. Nooremate poiste hulgas on järelkasv täiesti olemas.

14. jaanuaril toimus Kambja Spordiklubi üldkogu koosolek.

Väljavõtted 1999. a. tegevusaruandest: Kambja Spordiklubis on 43 liiget Judotreeningutel osaleb 35 last vanuses 5- 14. a. Võimlemist harrastab 20 naist. Spordialad, millega klubi ühel või teisel viisil on olnud seotud: judo, võimlemine, suusatamine, jooks, triatlon, korv-, võrk- ja rahvastepall, lauatennis, kergejõustik, rammumehe võistlus, male. Spordiklubi korraldas kalendriaasta jooksul 7 kehakultuuriüritust, millel osales kokku 475 inimest, abistasime 4 ürituse läbiviimisel.

Kambja Spordiklubi tegevust kokkuvõtvad märksõnad aastal 1999: *sihtsuunitlusega saadud summade viiekordistumine kui võrrelda aastaga 1998; *spordiklubi logo loomine; * uue väljanägemisega “peeglisaal”; *1999. a. tõi Kambja Spordiklubisse esimese Eesti meistritiitli - Marina Loomus Eesti B-kl. meister judos.

Iseseisvuspäeval oli vallamaja saalis Haaslava meeskoori, Kambja pasunaorkestri ja Kambja kooli lauluansambli ühiskontsert. Vallavanem Ivar Tedrema ja volikogu esimees Mati Luik austasid Evi Isakut valla teenetemärgi, vastava tunnistuse ja minimaalse aastapalga üleandmisega.

Peatoimetaja Toivo Ärtis (tel. 416 457)
Toimkond: Hella Sule, Kaido Mark, Peeter Ruuge, Tiiu Laane, Kaari Helstein, Sulev Kaasik. Toimetuse postiaadress: 62001 Kambja sjk., nõudmiseni või e-post toivo@kambja.edu.ee Trükk: BürooDisain, trükitud 900 eksemplari.